Kiri

ESTONIAN AMERICAN NATIONAL COUNCIL, INC. EESTI RAHVUSKOMITEE ÜHENDRIIKIDES www.ESTOSITE.ORG Tegevuse aruanne mai 2018 – august 2019 ERKÜ tegevus oli mitmekülgne, hõlmates poliitilist selgitustööd, toetuste andmist Ameerika eestlaste ettevõtmistele, kontaktihoidmist, informatsiooni levitamist, kohtumiste korraldamist, seminaride pidamist ning ERKÜ administratiivtöö tugevdamist. USA eestlaskond on aktiivne ja tegevus mitmekülgne. Seda on võimalik täpsemalt jälgida suuremate Eesti seltside ja Eesti majade veebilehtedelt. ERKÜ veebilehelt saab osariikide kaupa neid leida: www.estosite.org (vt menüüst Community). Poliitiline töö ja koordinatsioon  Täisajaline ERKÜ Washingtoni büroo direktor Karin Shuey esindab ERKÜ-t Washingtonis, võtab osa JBANC (Ühendatud Balti Ameerika Komitee) ja Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooni tööst, ning kirjutab Vaba Eesti Sõnas ning ingliskeelses Ameerika meedias jm oma tegevusest Ameerika eestlastele. (Tema viimane tegevuse aruanne on lisatud selle dokumendi lõppu.) Koos teiste ERKÜ ja JBANCi esindajatega kohtame Balti saadikutega USAs neli korda aastas. Toetasime uute sanktsioonide kasutamist Venemaa vastu, ning korraldasime seminari Balti teemadel USA kongressi liikmetele ja teistele huvilistele.  Korraldasime mitmeid poliitiliste kirjade aktsioone, üheks näiteks toome järgmise: Karin Shuey koostas 2018 novembris ERKÜ kirja USA kongressile Venemaa 1  agressiooni vastu Ukrainas ning saatis selle järgmistele ajalehtedele: New York Times, Washington Post, Boston Globe, San Francisco Chronicle, Los Angeles Times, Chicago Tribune, Atlanta Journal Constitution, Seattle Times, Portland Oregonian, Miami Herald, Detroit Free Press, Grand Forks Herald, Philadelphia Inquirer, Madison Daily Reader (South Dakota), Albuquerque Journal, Hartford Courant. Kutsusime üles kõiki oma organisatsiooni liikmeid kontakteeruma selles küsimuses oma senaatoritega, mitmed seda ka tegid. Näiteks ERKÜ juhatuse Sirje Kiin kirjutas vastava kirja Lõuna-Dakota osariigi senaatorile, mis sai telefoni teel toetava vastuse senaatori esindajalt, kiri ilmus Madison Daily Leader ajalehes ning sai ka lehelugejatelt positiivset kirjalikku vastukaja. Kutsume tihti oma liikmeid üles helistama ja kirjutama oma senaatoritele aktuaalsetes poliitilistes küsimustes.  Esindasime ERKÜ-t JBANCi juhatuses. Olles üks asutajaliige, toetame seda organisatsiooni igal aastal kolmandiku mahus nende eelarves ettenähtud kuludest. Peale Karin Shuey on juhatuses Marju Rink-Abel ja veel kaks ERKÜ Esinduskogu liiget.  Korraldame JBANCi iga kahe aasta järel toimuvat ning USAs hästi tuntud konverentsi Washingtonis, mis toimub tänavu 9. novembril 2019. Teemaks on Balti riigid@101: Mäletame minevikku, kujundame tulevikku. Konverents on mõeldud USA valitsuse liikmetele, ekspertidele ja Baltikumi huvilistele.  ERKÜ esimees Marju Rink-Abel korraldas paneeli ja oli selle moderaator AABS-i (Association for the Advancement of Baltic Studies) konverentsil 1.-3. juunil 2018, Stanfordi ülikoolis, Kalifornias. Teema oli Põhja-Ameerika baltlaste tähtsus ja roll Balti riikide taasiseseisvumisel ja julgeoleku kindlustamisel. ERKÜ-t esindas AABSi konverentsil veel Karin Shuey, kes esitas ajaloolise ülevaate Ameerika eestlaste tegevusest Eesti heaks. ERKÜ juhatuse liige Sirje Kiin, PhD esines AABSi konverentsi kirjandussektsioonis ettekandega professor, luuletaja ja kunstnik Ivar Ivaskist, kes tegi oma elutöö Oklahoma Ülikoolis (oli ajakirja World Literature Today peatoimetaja). Ivask oli üks AABSi asutajaid. 2  Augustis võtsime osa Ida- ning Lääneranniku Eesti Päevadest, Portland, Oregonis, kus tutvustasime ERKÜ tegevust ning andsime informatsiooni, kuidas oma esindajatega USA kongressis kontakti võtta, kokku saada ning esitleda neile meile olulisi teemasid. Pildil Mai-Liis Bartling, ERKÜ aseesimees ja Karin Shuey, ERKÜ Washington DC büroo direktor.  Koos Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitisiooniga ning Ukraina organisatsioonidega külastasime USA Kongressi liikmeid ja nende staape ning USA välisministeeriumi esindajaid. Kuulasime koalitsiooni arvamusi mitmes küsimuses, mis puudutavad Kesk- ja Ida- Euroopa regiooni (seisukohad on leitavad nende Policy Brief-is, http://www.ceecoalition.us/). Võtsime osa koalitsiooni tööst juhatuse liikmena. 3  Levitasime informatsiooni Suurpõgenemise aastapäeva tähistamise üleilmsest aktsioonist. Korraldame Washingtonis Suurpõgenemise aastapäeva mälestusürituse Kommunism Ohvite Memoriaali juures koos Eesti saatkonnaga 19. septembril 2019.  Tähistasime Musta Lindi Päeva, baltlaste küüditamiste tähtpäevi, ning Kommunismi Ohvrite Memoriaali aastapäeva juunis. Balti keti 30. aasta tähtpäeva tähistati mitmel pool USAs – Washingtonis, Clevelandis, Atlantas, Seattle-is, Los Angeleses, Chicagos ja mujal, neist võtsid osa ka ERKÜ esindajad. Siin Washingtoni Balti kett Kapitooliumi taga – paduvihmas – 23. augustil 2019 4 Akadeemilised organisatsioonid Idaranniku-KLENKi Eesti Päevade kruiisil, märts 2019. Toetused  Lisaks ERKÜ tavapärastele toetustele (gaidid, skaudid, Long Islandi Eesti Laste Suvekodu, JBANC), toetas ERKÜ:  Kolme-osaline dokumentaalne telesaade Eestist, mida hakatakse näitama PBS avalik-õiguslikes telekanalites üle kogu USA tänavu oktoobris. Olime selle telesaatesarja peamine sponsor.  Helga Mertitsi filmid Geislingenist ning eestlastest Seabrookis, NJ. ERKÜ on kõiki Helga Mertitsi suurepäraseid dokumentaalfilme Eesti põgenikest ka varem toetanud. 5   Film Singing Revolution (Laulev Revolutsioon) arhiivi materjalide saatmine Stanfordi ülikooli raamatukogule.  Ajaleht Vaba Eesti Sõna.  Eesti filmide esitamine Skandinaavia filmifestivalil Los Angeleses.  USA kooride ning rahvatantsijate esinemised Tallinnas laulu- ja tantsupeol.  Noorte osavõtt ESTO noortekongressist.  Lääneranniku Eesti Päevad.  New Yorgi Kultuuripäevad.  Eesti majade ja kruntide remont ja korrashoid Lakewoodis, Chicagos ja Connecticutis. Kokku andsime toetusi 180,000 dollari väärtuses ajavahemikus jaanuar 2018 kuni august 2019. Koostöö, kommunikatsioon ja informatsiooni levitamine  ERKÜ esindajad on Vaba Eesti Sõna ajalehe väljaandja Nordic Pressi juhatuse liikmed ning tegutsevad ajalehe majanduslike ja administratiivsete probleemide lahendamisega.  ERKÜ tegevuse tähtsamatest sündmustest avaldame regulaarselt informatsiooni ajalehes Vaba Eesti Sõna, meie koduleheküljel ja Facebookis.  ERKÜ kutsus kokku Eesti seltside esindajad üle USA koosolekule, arutamaks ühiseid probleeme ja loomaks kontakte, see toimus aastakoosoleku raames 2018 novembris. ERKÜ toetas rahaliselt Eesti seltside esindajate kohaletulekut. Koosoleku tagajärjel moodustati esmakordselt omavaheline võrk. Plaan on tulla kokku ka järgmise ERKÜ aastakoosoleku ajal Washingtonis novembris 2019.  Ilmusid kolm ERKÜ Teataja numbrit viimasel tegevusaastal. Neid saadame tasuta 4 500 addressile USAs. 6  Esimees ja juhatuse liikmed on esindanud ERKÜ-t mitmetel üritustel Eesti Vabariigi Suursaatkonnas, Eesti seltsides ja mujal.  ERKÜ on MTÜ Globaalsed Eestlased ning Eesti valitsuse üleilmse koostöökomisjoni liige. Esimene ametlik valitsuskomisjoni kokkusaamine toimub 18. septembril 2019. Mais 2019 toimusid Tallinnas MTÜ GE ja komisjoni välisliikmete koosolekud ning mitmed kohtumised erinevate ministeeriumitega.  ERKÜ võtab aktiivselt osa ÜEKNi tööst. ÜEKNi abiesimees Marju Rink-Abel võttis tänavu ajutiselt üle majandusülesanded laekuri puudumise ajal.  Kaks ERKÜ esindajat – Leelo Linask ja Karl Grabbi – võtsid osa paneelis ÜEKNi Rahvuskongressil Tallinnas.  Kaks ERKÜ esindajat – Sirje Kiin ja Alvar Soosaar - osalesid augusti algul Kotkajärve Metsaülikoolis Kanadas, kus nad esinesid mh aktuaalsel poliitilisel debatil. ERKÜ administratsioon  Viisime läbi Esinduskogu 2018. a. valimised. Uus Esinduskogu tuli kokku 3.-4. novembril 2018 Philadelphias. Kohal olid 28 liiget kolmekümnest, peaaegu pooled neist uued, esindades erinevaid kohti USAs ning erinevaid vanusegruppe. Valmistasime käsiraamatud liikmetele mis sisaldasid põhjaliku informatsiooni ERKÜ ajaloo ja tegevuse kohta – organisatsiooni tagapõhi, kodukord, administratiivsed juhised jne. Tervitasid suursaadik USA-sse Jonatan Vseviov, Ühendatud Balti Ameerika Komittee (JBANC) tegevjuht Karl Altau ja Ameerika Läti Ühingu esimees Peter Blumbergs. Valiti uus juhatus, esimeheks valiti tagasi Marju Rink-Abel. 7  ERKÜ XXII Esinduskogu koosolek koos külalistega, 3.-4. november 2018  Märtsis 2019 palkasime uue tegevjuhi Leelo Linaski. Tema on alustanud aktiivse tööga: informatsiooni levitamine sotsiaalmeedias ja ERKÜ koduleheküljel, samuti kontakti pidamine paljude teiste organisatsioonidega USAs. Sügisel on tegevjuhi prioriteediks ERKÜ aastakoosoleku ning galaõhtu korraldamine ja uue Teataja numbri koostamine ning väljasaatmine.  ERKÜ kodulehekülje uuendamine viidi nii kaugele, et see on nüüd kasutusel: vt www.estosite.org. Töö kodulehega jätkub, eestikeelne osa on kavas kui kodulehekülg funktsioneerib rahuldavalt.  Viisime läbi mitmeid korjandusaktsioone.  Jõuliselt tegutsevad ERKÜ alalised strateegia ja investeerimise komiteed. Aruande koostas ERKÜ juhataja Marju Rink-Abel Lisa: Karin Shuey tegevuse aruanne (inglise keeles), näide ERKÜ töötaja tegevusest 8  Washington, DC Director Activity Report 19 June – 13 August 2019 Hill engagement: Meetings with Congressional offices to discuss topics of interest, such as support for NATO, sanctions legislation, House Baltic Caucus (HBC) and Senate Baltic Freedom Caucus (SFBC) membership, Russian aggression and disinformation campaigns:  House Appropriations Committee hearing on U.S. efforts to counter Russian disinformation and malign influence (7/10)  Letter and invitation deliveries in House and Senate on Baltic Way 30, NATO funding in 2020 budget (7/18, 7/24, 7/25, 8/13)  Meeting with Senate Foreign Relations Staff on status of sanctions legislation (7/25)  Meeting with Senator Roy Blunt (R-MO) office, former House Baltic Caucus member and prime candidate for Senate Baltic Freedom Caucus (8/13) Articles published in Vaba Eesti Sõna, Facebook, EANC website (estosite.org/washington- update), newsletter, and/or EANCDC blog (eancdc.wordpress.com):  EANC Meets with Baltic Embassies and JBANC Colleagues (7/2)  NATO 101: Opposing Think Tank Events Highlight Forgotten Facts (7/25) CEEC activity:  Coordinated scheduling and attendance, attended, and published notes for 5 weekly CEEC meetings. (while the CEEC aims to meet weekly, member availability dictates actual frequency). Issues discussed included: o Planning for September advocacy day, including securing meetings, afternoon panel topics, awards recipients and speakers o Scheduling meeting with Assistant Secretaries of State for our region State Department engagement:  None this month. CEEC has been trying for months to get a meeting with Acting Assistant Secretary for European and Eurasian Affairs Philip Reeker with no success so far Embassy/Estonian government engagement:  Quarterly meeting with ambassadors and reps from Baltic embassies (6/25)  Observance of Welles declaration 79th anniversary at grave of Sumner Welles with embassy and JBANC reps (7/23) 9  Baltic Way 30 meeting with reps from all three embassies – also met Triinu Rajasalu, new embassy press/public/cultural affairs secretary (8/12)  Informal conversations at various events. Hearings/think tank/non-profit events:  Atlantic Council Baltic Porcupine - https://www.atlanticcouncil.org/events/past-events/baltic- porcupine-harnessing-the-fourth-industrial-revolution-to-defend-the-baltic-states (6/27)  Atlantic Council NATO at 70 (6/27)  CSIS discussion on a Russian perspective of relations with the West (7/15)  CEPA discussion on Is NATO Necessary? – The answer was a resounding yes! (7/15)  Atlantic council on U.S. – CEE relations – Kurt Volker commended the work of Karin, Karl and our Ukrainian colleague by name when asked what can be done to help the Ukrainian and greater regional cause. Travel-related:  Lääneranniku Eesti Päevad (LEP) in Portland July 31st – August 4th o Seminar on EANC’s history and work o Advertising for gala o Networking and raising EANC’s profile on west coast. Also attended by Mai-Liis. Other events/activities:  2 JBANC board meetings (7/16, 8/12)  Mini Smithsonian Folklife Festival featuring Latvian singers, Lithuanian dancers and kid’s event by Estonian embassy (6/30)  Maryland Estonia Exchange Council annual meeting (8/10)  JBANC conference and EANC gala planning  Coordinating work with Leelo Linask Plans for August and September:  August 23rd Baltic Way event  Ambassador’s garden party for former U.S. Embassy Tallinn employees (8/31)  Ambassador Vseviov speaking at Annapolis International Club (9/4)  Meet with Triinu Rajasalu, new embassy press/public/cultural affairs secretary  Plan great refugee flight event in DC and encourage other communities to hold their own events  Continue to introduce EANC, SFBC, HBC and relevant legislation to Members of Congress  Continue gala/JBANC conference planning 10  Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek,18.09.2019 PROTOKOLL nr 1 18.september, 2019 DELTA 08.11.2019 nr 1-19/242-1 Juhatasid: Raivo Küüt Protokollis: Egge Kulbok-Lattik Osalesid: Riina Solman (rahvastikuminister), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Urmas Reinsalu (välisminister; pp 1), Rainer Saks (välisministri asendajana alates pp-st 2; Välisministeerium), Sten Andreas Ehrlich (sotsiaalministri asendajana; Sotsiaalministeerium), Kaupo Reede (väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri asendajana; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Piret Hartman, (kultuuriministri asendajana; Kultuuriministeerium), Tiit Salumäe (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik), Kristi Vinter-Nemvalts (Rahvuskaaslaste programmi nõukogu; Haridus- ja Teadusministeerium), Andero Adamson (Rahvuskaaslaste programmi nõukogu; Haridus- ja Teadusministeerium), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Aavo Allen Reinfeldt (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Kairi Taul-Hemingway (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas; Reet Marten Sehri asendajana), Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit), Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti Noored), Mart Meri (Eesti Instituut), Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus) Puudusid: Tõnis Lukas (kultuuriminister), Tanel Kiik, (sotsiaalminister), Kert Kingo (väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister), Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas) Kutsutud: Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Leif Kalev, Tauri Hütt (MTÜ Globaalsed Eestlased), Raivo Küüt, Erik Salumäe, Lea Danilson-Järg, Triin Toompuu, Margit Veenpere (kõik Siseministeerium), Keit Spiegel Päevakord: 1. Välisminister Urmas Reinsalu tervitussõnavõtt 2. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt 3. Koostöökomisjoni ülesannetest, töökorrast ja tegevuskavast 4. Komisjoni kuuluvate organisatsioonide ja institutsioonide lühitutvustused 5. Ülevaade Rahvuskaaslaste programmide rakendamisest ja tegevused 2020. aastal 6. Globaalse Eesti programmi väljatöötamisega seonduv arutelu 7. Järgmise koosoleku aja ja koosolekutevaheliste koostöövormide kokkuleppimine 8. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna 1. Välisminister Urmas Reinsalu tervitussõnavõtt  2(6) Välisminister rõhutab oma tervituses, et ootused komisjoni tööle on suured, kuid samas ei tohi laskuda liialt detailidesse. Kõige tähtsamaks peab asjaolu, et side eestlaskonnaga oleks tugev üle maailma. Minister viitab Välispoliitika arengukavale, mille üheks eesmärgiks on eestlaskonna huvide kaitse maailmas ja leiab, et eestluse hääl peab üle maailma kõlama ning seda saab tagada just Eesti riik. 2. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt Minister avab pidulikult koostöökomisjoni esimese koosoleku ning tänab kõiki osapooli. Tervitussõnavõtu tekst – protokolli lisa 1. 3. Koostöökomisjoni ülesannetest, töökorrast ja tegevuskavast Koosoleku juhataja asekantsler Raivo Küüt selgitab päeva tehnilist korraldust ja annab ülevaate koostöökomisjoni ülesannetest, töökorrast ja tegevuskavast – vt protokolli lisa 2. 4. Komisjoni kuuluvate organisatsioonide ja institutsioonide lühitutvustused Komisjoni kuuluvate organisatsioonide ja institutsioonid esindajad tutvustavad oma organisatsiooni rolli ja seotust ülemaailmse eestlusega ning ootuseid koostöökomisjoni tööle.  Haridus– ja Teadusministeerium – minister Mailis Reps Väljendab heameelt edusammude üle koostöövormi tööleasumise osas ning leiab, et on igati asjakohane, et Globaalse Eestluse programmi koordineerimine on nüüd Siseministeeriumis rahvastikuministri käes. Minister rõõmustab, et idee arendada regulaarsed kohtumised rahvuskaaslaste teemal on täitunud ning loodab, et edaspidised kohtumised ei jää tehniliste küsimuste taha.  Välisministeerium – kantsler Rainer Saks Väljendab samuti heameelt, et Globaalse Eesti küsimused on kompaktselt rahvastikuministri koordineerida ning lisab, et Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium jäävad nendes teemades headeks koostööpartneriteks. Rõhutab infovahetuse ja kommunikatsiooni tähtsust.  Kultuuriministeerium – kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman Avaldab heameelt, et teemaga tegelevad inimesed on kõik kokku saanud ning soovib programmi koordineerimisel edu rahvastikuministrile. Tutvustab Kultuuriministeeriumi seniseid peamisi tegevusi rahvuskaaslaste suunal. – vt protokolli lisa 3.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede Tähtsustab aktiivset osalust nii keele,– haridus– kui kultuuriprotsessides, aga kindlasti ka seotust majanduse ja ettevõtlusega. Ta soovib, et eestluse hoidjad osaleksid meie riigi majandustegevuses – välisinvesteeringud, töötamise võimalused Eestis, jne.  Sotsiaalministeerium – asekantsler Sten Andreas Ehrlich Toob esile kolm valdkonda, kus Sotsiaalministeerium puutub kokku Globaalse Eesti küsimustega: rahvusvaheline sotsiaalkaitse, tagasipöördujad ning neile erinevate teenuste pakkumine, ühenduse hoidmine Eestist lahkunud (noortega). Sotsiaalministeeriumi ootused on saada programmilt sisendit või tagasisidet oma teenuste parandamiseks.  Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu – Aavo Allen Reinfeldt Rõõmustab koostöökomisjoni kokkukutsumise üle ning rõhutab partnerluse ja koostöö tähtsust.  Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides – Marju Rink–Abel  3(6) Tutvustab organisatsiooni, mis esindab umbes 29 000 Eestist pärit inimest. Käesolevalt on kõige suuremaks kitsaskohaks ühenduse pidamine, sest vahemaad on suured. Mure selle osas, et Eestis elavad eestlased ei tea kuigi palju välismaal elavate eestlaste tegemistest. ERKÜ aruanne 2018/2019 – vt protokolli lisa 4.  Eestlaste Kesknõukogu Kanadas – Marcus Kolga Rõõmustab koostöökomisjoni kokku tulemise pärast ning tänab osapooli, tänu kellele see on võimalik olnud. Koostöökomisjon annab võimaluse ja koha arutada erinevaid vajadusi, olgu nendeks siis välispoliitika, majandus, sotsiaalküsimused. Slaidiesitlus – vt protokolli lisa 5.  Rootsi Eestlaste Liit – Leelo Pukk Tutvustab organisatsiooni ning eesmärke, mida edasi arutada koostöökomisjonis. – vt protokolli lisa 6.  Soome Eesti Noored – Tuuli–Emily Liivat Tuuli-Emily esindab kolme organisatsiooni – Eestlaste kogukond Soomes, Ülemaailmne Eesti noorte võrgustik, Eesti tudengid välismaal. Annab ülevaate eestlaste kohta Soomes, statistika ning peamised probleemid. Kutsub üles kaardistama murekohti, mis mõjutavad eestlasi üle maailma. Slaidiesitlus – vt protokolli lisa 7.  Integratsiooni Sihtasutus – Irene Käosaar Tutvustab organisatsiooni ning organisatsiooni tegevusi Globaalse Eesti programmi kontekstis. Toob esile kaks tähtsamat valdkonda- tagasipöördumise teenused ning infovahetus erinevate osapoolte vahel. Slaidiesitlus – vt protokolli lisa 8.  Eesti Instituut – Mart Meri Organisatsiooni tutvustus ning senised tegevused Rahvuskaaslaste programmi raames. Keeleruum, kultuuriruum ja inforuum – nende ruumide ümber Globaalse Eesti programm käib. Võtmeks on ligipääs eesti emakeelele ehk õppimisvõimalus üle ilma e-põhikooli abil. Slaidiesitlus – vt protokolli lisa 9.  Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – Tiit Salumäe EELK on olnud ajalooliselt väliseesti kogukondadega tihedalt seotud. Panus edasises töös: ajaloolise mälu talletamine, kultuurikontaktide hoidmine ja abi uutes kogukondades (nt Brüssel).  Eesti Kultuuriseltside Ühendus – Evelin Sennett Organisatsiooni ülevaade ja tegevused. EKSÜ ülesandeks on sidustada väliseesti seltse Eesti seltsidega – arendades seejuures kahepoolseid suhteid ning edendades ühiseid väärtusi. Slaidiesitlus – vt protokolli lisa 10. 5. Ülevaade Rahvuskaaslaste programmide rakendamisest ja tegevused 2020. aastal Andero Adamson (HTM) teeb põgusa ülevaate (vt protokolli lisa 11). Ta teeb ettepaneku 2020. aastaks kavandatava konverentsi raames korraldada uue Globaalse Eesti programmi arutelu. 6. Globaalse Eesti programmi väljatöötamisega seonduv arutelu Rahvastikuminister Riina Solmani sissejuhatav sõnavõtt seoses Globaalse Eesti programmi väljatöötamisega: „Globaalse Eesti programmi koostamine tuleneb otseselt praeguse valitsusliidu koalitsioonilepingust, kus see on eraldi eesmärgina ära nimetatud. Mul on väga hea meel, et meie valitsusliit tähtsustab ülemaailmse eestluse hoidmise ja edendamise vajadust. Valitsuse  4(6) tööplaani kohaselt peab uus programm rahvastikuministri juhtimisel saama koostatud 2020. aasta ehk järgmise aasta juuliks. Niisiis on meil selleks aega umbes 10 kuud. Olgugi tähtaeg küllaltki lühike, olen ma päris optimistlik seetõttu, et me ei pea Globaalse Eesti programmi hakkama koostama ju tühjalt kohalt. Meil on juba terve hulk aastaid edukalt toiminud Rahvuskaaslaste programm, mis saab olema kindlaks vundamendiks ka uue programmi tegemisel. Rahvuskaaslaste programm lõpeb 2020. aasta lõpus ning 2021. aastast peaks see asenduma Globaalse Eesti programmiga. Meil on olemas tubli ja töövõimeline koostöövõrgustik, mis siiani on Rahvuskaaslaste programmi koostanud ja rakendanud, ning me loodame selle võrgustiku heale toimimisele ka uue programmi tegemisel. Ma loodan väga, et Globaalse Eesti programmist saab ülemaailmse eestlaskonna ühislooming, milles on ühelt poolt väljendatud teistes riikides elavate eestlaste ootused Eesti riigi suunal ja riigi vastus nendele ootustele ning teiselt poolt need võimalused, kuidas saavad teistes riikides elavad eestlased anda oma jätkuva tänuväärse panuse eestluse säilitamisele ja arendamisele asukohariikides. Mul oleks hea meel, kui ühisloominguna loodav programm kõnetaks ka ettevõtjaid nii Eestis kui väljaspool Eestit ning selle tulemusena saaksid programmi kirja pandud ka niisugused tegevused, mis viiakse ellu mitte ainult Eesti riigi rahalisel toel, vaid ka äriringkondi kaasates. Ma ei hakkaks täna omalt poolt esile tooma märksõnu, mida uus programm peaks sisaldama – olen mõningaid nendest juba varasemalt nimetanud, näiteks ESTO Rahvuskongressil peetud ettekandes.“ Tallinna Ülikooli professor Leif Kalevi ettekanne – vt protokolli lisa 12. Kujunenud olukord on rõõmustav, sest loomulikult on hargmaiste eestlaste kogukondade kaasamises Eesti jaoks suur potentsiaal. Kogukonnad on üle maailma väga erinevad ja asja keerukus seisneb kahes küsimuses: kuidas hoida inimesi Eestiga seotuna?; kuidas panna neid tegutsema?; mis on ühisosa, -huvi? (erinevad rändelained ning tänaseks päevaks ka erinevad põlvkonnad) Toob näiteid teiste riikide praktikatest, erinevaid poliitikakujundusi: - korralduslikud ja juriidilised toimingud - staatuste ja liikmelisuse poliitika – kuidas kaasata - identiteedile ja keele keskendunud poliitikad - kultuurile keskendunud lahendused - majanduse ja ekspertiisi lahendused – ärilised ja ettevõtlusega - tagasirände ja heaoluga seotud meetmed Raivo Küüt avab arutelu Sirje Kiin: Kuulates komisjoni liikmete ülevaateid ja soove, kujunes siin välja vähemalt kuus võimalikku töövaldkonda, mistõttu teen ettepaneku moodustada järgmised töörühmad: 1. info ja kommunikatsioon, üleilmse veebilahenduse loomine, infoturundus 2. välismajandus ja investeeringud 3. poliitika, julgeolek 4. kultuuri eksport 5. keeleõpe ja haridus 6. dokumendid ja kodakondsus  5(6) Marcus Kolga: kui vastata küsimusele, mis on hästi, siis tahaks rõhutada, et Kultuuriministeeriumi ja HTMi töö on väga hea olnud; arhiivitöö toetamine, keeleõpe jms; Lisaks pakun välja töö noortega, see on väga oluline: nt noori tagasi Eestisse, sõjaväeteenistuse asemel võib välja pakkuda või praktikakohad, Muinsuskaitse seltsiga. Tähtis on e-teenused ja äritegevus. Tekitame õpetajate võrgustiku, meil on palju noori, kes võiksid tulla Eestisse inglise keelt õpetama – English as second language. Aho Rebas: Toetan välisministri sõnavõttu, aga kõike võiks palju rohkem teha. Pole vaja jalgratast leiutada, oleme Rahvuskaaslaste programmi kohta palju aruandeid ja analüüse teinud, mis võiks olla uue programmi aluseks. Soovitan, et paneme suuremad ressursid noorte toomisele Eestisse – keele ja meele laagritesse, kus noored näevad ja õpivad Eestit ning omavanuseid eestlasi tundma. Info ja sidepidamine on väga oluline, et sõnumid ulatuks inimesteni. See nõuab palju tööd. Kui taotleda projektitoetusi Eestist on suureks probleemiks hirmuäratavalt keeruline bürokraatia. Olen Anne-Ly Reimaaga ja paljude teistega ühisel arvamusel, et bürokraatiat peab vähem olema; tegevust tuleb hõlbustada! Mitmenda põlve eestlased välismaal kaovad, assimileeruvad. On palju neid, kel on eesti meel, kuid mitte enam eesti keel. Kuidas nendega tuleks tegeleda? Kas nad on tähtsad Eesti riigile? Leelo Pukk: Olen päri Sirje Kiini 6 töörühma ideega, nii tuleks edasi minna. Lisaksin ühe veel, see on eraldi töörühm, kes töötaks välja programme noortele. Marju Rink-Abel: Olen Ahoga nõus bürokraatia osas raha taotlemises: üheks võimaluseks, on anda üks rahahulk keskorganisatsioonidele, kes teavad kohalikku konteksti ja jagavad raha vastavalt kohalikele vajadustele. Tuuli-Emily Liivat: Nõustun eelkõnelduga, kui puudutan noortele mõeldud laagreid. Vaadates uuringut: tuleb kaasata noori ja nende vanemaid, mõelda, mis see on, miks nad peaksid huvi tundma. Marcus Kolga: oluline on kasutada eestlasi, kes elavad välismaal, Eesti saadikutena maailmas: need eesmärgid ja tegevused peaksid olema selgeks mõeldud ja koordineeritud, vaatame, kuidas Iisrael seda teeb, kuidas Venemaa ja Hiina ja õpime nende pealt; lisan ka, et hästitöötav veebilahendus on hea, et portaali kaudu saaks e-residentsust propageerida. Evelin Sennett: Nõustun Marjuga, et rahastuse jagamine võiks olla keskseltside kaudu, väikestel seltsidel on keeruline otse riigiga suhelda. Sirje Kiin: bürokraatia vähendamise osas mul on hea näide, sean eeskujuks Kultuurkapitali, kus bürokraatia rahataotlemisel on viidud miinimumini. Marju Rink-Abel: kirikuõpetajaid võiks tulla Ühendriikidesse, kirik on mujal maailmas endiselt tähtis, võib-olla tähtsam kui Eestis, ka kiriku–teemaline töörühm tuleks luua.  6(6) Tiit Salumäe: See on hea tähelepanek, et oodatakse mujale kirikuõpetajaid, me püüame need kohad täidetud hoida, Euroopa katame kergemini. Olen ka ise olnud õpetaja mujal, samas on oluline, et õpetajad ka ei vahelduks väga kiiresti. Mina juhin tähelepanu, et meie asi on hoida oma inimesi eestlastena, kuigi need uued kodumaad tahaksid ju inimesi kiirelt assimileerida, seetõttu tegutseme ju uue asukohamaaga veidi vastassuunaliselt. Kolleeg Soomest saatis mulle hiljaaegu ühe paberi, mis tutvustas Välissoomlaste parlamendi-ideed, kas see ei võiks olla huvipakkuv ka uue programmi raames? Ulkosuomalaisparlamentti – link on http://www.usp.fi/ Evelin Sennett: esiteks, meil on lisaks väliseesti seltsidele ka koduseltside võrgustik, mis vajavad ressurssi; teiseks, ühendame need võrgustikud, mitte ärme loome uusi võrgustikke. 7. Järgmise koosoleku aja ja koosolekutevaheliste koostöövormide kokkuleppimine Raivo Küüt: Saadame protokolli koos lisadega teile peagi, saate teha täiendusi. Kui soovite lisada materjali, siis palun saatke. Umbes oktoobri keskpaigas loodame teile saata ajakava ja tegevuste kava, siis kooskõlastame ja vaatame, kuidas töörühmad tööle hakkavad, kogu aeg füüsiliselt kokku tulla ei saa, järgmise aasta alguses püüame tulla. 8. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna Muidugi on oluline, et siin elavad vähemuste lapsed räägiksid eesti keeles, sellega tuleb meil tegeleda. Samuti on oluline, et kaugel elavad eestlased saaksid säilitada keele. Kirik on tähtis ja võib olla ühendav lüli võõrsil elavate inimeste jaoks. Rahastus, vabatahtlik töö ja bürokraatia. Tänan teid kõiki, et olete teinud vabatahtlikku tööd, kindlasti tuleb ka seda edasi teha. Hea hoog on üleval ja raisku seda me ei lase. Muidugi, püüame leida aina rohkem võimalusi, aga meil on konservatiivne eelarvepoliitika, mistõttu teatav bürokraatlik kontroll rahakasutuse osas jääb. Rahalisi vahendeid palju juurde lubada ei saa, kõik olemasolev rahastus jätkub. Uue programmiga kaasneva rahastuse otsustab kas see või järgmine valitsus. Loodame, et ka järgmised valitsused jätkavad programmiga. Tänan tulemast! Protokollile on lisatud - Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liidu palvel pärast koosolekut saadetud dokument „Täiendavad märksõnad/tegevused, mida meeles pidada edasistes aruteludes“ – protokolli lisa 13. allkirjastatud digitaalselt Raivo Küüt koosoleku juhataja  RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI AVATERVITUS ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI ESIMESEL KOOSOLEKUL SISEMINISTEERIUMIS 18. septembril 2019 Austatud komisjoni liikmed! Head kaasteelised ja kaasamõtlejad üleilmse eestluse edendamisel! Mul on suur au ja rõõm tervitada teid kõiki siin, Siseministeeriumi auväärses saalis, ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni esimesel koosolekul. Täna on ajalooline ja eriline päev. Saame tõdeda, et läbi kõigi organisatsioonide, asutuste ja institutsioonide, kelle esindajatena te täna siin olete, on esindatud kui mitte just kogu ülemaailmne eestlaskond, siis vähemalt küll väga suur osa sellest. Ma usun, et me mõistame kõik seda, kui suur eesõigus, aga ka kui suur vastutus see on. Ma olen väga tänulik Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule ning Eesti Rahvuskomiteele Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogule Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liidule, kelle poolt 2018. aastal tehtud ettepanek moodustada koostöökomisjon on nüüdseks ka tegelikkuses realiseerunud ning me oleme täna alustamas selle komisjoni tööd. Ma olen väga tänulik oma kolleegidele-ministritele ning erinevate institutsioonide ja ühenduste esindajatele, kes te olete igapäevaselt andmas oma suure panuse üleilmse eestluse hoidmisele ja edendamisele ning kes te olete vastanud positiivselt kutsele osaleda selle koostöökomisjoni tegevuses. Mul on ülimalt hea meel, et meie praeguse valitsuse ametisse astudes anti rahvastikuministri ametiülesannete hulka ka küsimused, mis seonduvad ülemaailmse eestlusega. Nende ligi viie kuu jooksul, mil ma olen selles ametis olnud, on mul olnud lugematu hulk liigutavaid ja huvitavaid kohtumisi välismaal elavate eestlastega nii Soomes kui Lätis, aga ka Eestimaa pinnal, nii ESTO päevade raames kui väljaspool seda. Kui nendel kohtumistel on saadud teada sellest, et valitsus on moodustanud üleilmse eestluse koostöökomisjoni, siis olen täheldanud ühtaegu suurt heameelt ning teisalt suurt huvi ja ootust selle komisjoni tegevuse suhtes. Ma arvan, et see on väga hea märk. See tähendab aga kindlasti ka seda, et meie tegevusel peavad olema sellised tulemused, mis neid kõrgeid ootusi ei peta. Nendel kohtumistel on avaldatud ka mõtteid, et üks või teine ühendus saaks omapoolse liikme sellesse koostöökomisjoni. Ma leian, et niisugused soovid on tegelikult heaks kinnituseks komisjoni kõrgest usalduskrediidist juba enne seda, kui tegevust on jõutud alustadagi. On täiesti selge, et loomulikult on komisjoni töö huvides see, mida laiapindsem ja geograafiliselt esinduslikum ta on, ning eelmisel neljapäeval saidki tehtud valitsuse poolt juba esimesed täiendused juunikuus kinnitatud komisjoni koosseisus. Oleme juba mõelnud ka järgmiste konkreetsete täienduste peale. Teisalt peame aga loomulikult enestele aru andma sellest, et komisjon peaks säilitama mingi optimaalse suuruse, et olla töövõimeline. Kindlasti peaksime kaaluma komisjoni juurde ka erinevate valdkondade töörühmade ja allkomisjonide moodustamist, et paremini komisjoni ülesandeks olevaid küsimusi läbi töötada ja ette valmistada. Nii on tegelikult komisjoni 1 liikmelisusest ehk isegi veelgi olulisem kogu see ülemaailmne ühenduste, asutuste ja inimeste võrgustik, mis hakkab selle komisjoni ümber olema ning sellega samas rütmis hingama. Mul on rõõm teile täna siin teada anda, et Siseministeeriumi vastloodud rahvastiku- ja perepoliitika osakonnas hakkavad kogu selle meie üleilmse komisjoni ja üleilmse võrgustikuga vahetult tegelema kaks inimest, kes saavad kindlasti headeks kontaktisikuteks ja kaasamõtlejateks teile kõigile. Nendeks saavad olema osakonna nõunik doktor Egge Kulbok- Lattik, kes asub tööle järgmisest nädalast, ning projektijuht Keit Spiegel, kes asub küll ametisse oktoobrikuust, aga on juba täna siin sisse elamas meie aruteludesse. Soovin rõõmsat tööindu ja kordaminekuid Eggele ja Keidule! Ma loodan, et meie tänane esimene, veidi enam kui kolmetunnine kohtumine loob hea aluse meie komisjoni edasisele tulemuslikule tööle ning hea koostöövaim saab olema püsivaks saatjaks kogu meie tegevuse jooksul. Rohkelt jõudu meile kõigile! 2  Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon  Komisjoni ülesanded 1. analüüsida rahvuskaaslaste poliitikat ning koordineerida rahvuskaaslaste poliitika aluste väljatöötamist; 2. osaleda Globaalse Eesti programmi väljatöötamises ja rakendamises: juuli 2020 3. esitada ettepanekuid rahvuskaaslaste poliitika kujundamiseks; 4. täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. VV korraldus nr 158. 20.06.19  Komisjoni õigused 1. kaasata rahvuskaaslaste poliitika väljatöötamisse teiste riigiasutuste ja ametkondade spetsialiste ja eksperte, valdkonna asjatundjaid ning teisi isikuid; 2. algatada analüüside koostamist ja esitada järelepärimisi; 3. saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja andmeid. VV korraldus nr 158. 20.06.19  Ülemaailmsele eestlaskonnale suunatud teenused ja tegevused Kultuuriministeerumi haldusalas Piret Hartman Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Kultuuriministeerium Siseministeerium, 18.09.2019  Mida teeme? Raamistik: Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 1) KULTUUR: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine; - väliseesti kultuuriseltside ja kultuurivahetuse toetamine; - keele- ja kultuurilaagrite toetamine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga 2) RÄNNE: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine: - tagasipöördujatele makstakse tagasipöördumistoetust ning pakutakse nõustamisteenust. Koostööpartnerid: - Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) / Eesti Instituut / Integratsiooni Sihtasutus (INSA) / Tuglase Selts (Soome) / MTÜ HeadEst (noortelaagrid) Rändestatistika ülevaade 2014-2018 EST (Siseministeerium) Statistikat Eesti rahvastikuregistri andmetel on välismaiste aadressidega Eesti kodanike arv 1.jaanuari seisuga 2018. aastal - 113 362 inimest 1. jaanuari seisuga 2019. aastal - 115 114 inimest Perioodil 2014-2017 ületas eestlaste väljarände koguarv (30 426) tagasipöördujate koguarvu (26 278), kuid - 2014. a tuli Eestisse tagasi 2 557 Eesti kodanikku - 2017.a tuli Eestisse tagasi 8 549 Eesti kodanikku Kuidas edasi? Eestlaste tagasirände motiveerimiseks tuleb ØTõsta huvi Eestis elamise ja töötamise vastu ØTagasipöördujatega töötavate ametnike informeerimine ja koolitamine ØTagasipöördujate informeerimine programmi veebilehe, infoloendite, trükiste, külastuste jm vahendusel Eestis töötamise ja õppimise võimaluste kohta. Siht: uued Integratsiooni Sihtasutuse tugiteenused • Kohanemisteenuse väljatöötamine ja/või olemasoleva uussisserändajate kohanemisteenuse kohandamine rahvuskaaslastele koostöös Siseministeeriumiga. • Keskse ja mitmekeelse veebikeskkonna loomine väljaspool Eestit elavate ja tagasipöörduvate rahvuskaaslaste jaoks (portaal Global Estonian https:// globalestonian.com/en) . Milles saame aidata ja mis on mured? Ø sobivate kooli- ja lasteaiakohtade kättesaadavus; Ø sobivate kvalifikatsioonile-erialale ja kogemusele vastavate töökohtade olemasolu ja nendest teadasaamine Eestis; Ø laste aga ka muust rahvusest pereliikmete edukas ja kiire kohanemine Eestis; Ø eesti keelega toimetulek nii koolis ja tööl; Ø sotsiaalkultuuriline toimetulek. Aitäh!  EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS KES ON EKN? Asutatud 1951. aastal. 37-liikmeline valitud esinduskogu, Esindab 40 000 Kanadas elavat Eestlast eesmärk on Kanada eestlaste esindamine Kanada ja Eesti politiitilises elus meie ühiskonna rahvuskultuuri ja elujõu tugevdamine Eesti Vabariigi ja rahva õiguste, demokraatliku valitsemiskorra ja vabaduse toetamine Kanadas on 8 laste Eestikooli ja kolm aktiivset eestikeelseid laagrit. EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS TEGEVUS 13 inimest juhatuses, koos esindejatega igast Kanada rajoonist: Vancouver, Calgary, Ottawa ja ida Kanada, Montreal Täiskogu koosolekud vähemalt kaks korda aastas Juhatuse koosolekud iga kuu EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS EKN VALITUD JUHTIMA KANADA KESK-IDA EUROOPA KESKNÕUKOGU CEEC esindab 4 million Kanadalast Kes-Ida Euroopa päritoluga. Vähemalt 2 aastat. Kolga ja Hess asutasid CEEC 2008 peale pronksööd. Oli vaja suuremaid numbreid. Väga hea koostöö. EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS MRP80 GARRY KASPAROV, KANADA VÄLISMINISTER CHRYSTIA FREELAND 12 SEPTEMBER 2019 EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS MRP80 GARRY KASPAROV, KANADA VÄLISMINISTER CHRYSTIA FREELAND 12 SEPTEMBER 2019 EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS ÜLEMAALIMNE VALIMISTE RAHVAKOOSOLEK Inglise ja Eesti keeles Kõik parteid-erakonnad osalevad ERR ja Postimees otseülekanne 4000 vaatajat ülemaailmselt EKN TÄISKOGU SÜGIS-FALL 2017 JÕEKÄÄRU LASTELAAGRI MAAMAKSU VABADUSE LOBBY TÖÖ KOHALIK VALITSUSEGA Initsiatiiv kestis 18 kuud Laager säästab $2,5 million 15 aasta jooksul EKN ka nüüd töötab Ontario seaduse muudatusega EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS NEMTSOVI TÄNAVA ÜMBERNIMATAMINE EKN on Toronto Nemtsovi nimetamise projekti eestvedaja ja looja. Tihe koostöö venelastega - Vladimir Kara- Murza, Toronto Linnapea, Kanada endine Kaitseminister jne. EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS MAGNITSKY SEADUS EKN oli Kanada Magnitsky seaduse eestvedaja koos Bill Browderiga Kanada võttis vastu 2017 aasta EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS GLOBAALNE EESTLUS EKN võttis osa ESTO organiseerimisega EKN aitab luua Kanada-Eesti Kaubanduskoda EKN võttis vastu ettepaneku 2017 et luua Globaalse Eestluse koostöö komisjoni mida võeti hiljem vastu ÜEKNus 2018, EKNu ettepanekul. EKN teeb tihedat koostööd EV saatkonnaga ja ministeeriumitega. Pealmine siht on jätkusuutlikuks teha meie eestlust ja anda võimalusi noortele juhtida ja riiste et edasi arendada ja kasvada meie kogukonda.  Rootsi Eestlaste Liit (REL) Leelo Pukk 2019/2020 eesmärgid, mida tuua valitsuse koostöökomisjoni lauale: 1. Laste ja noorte emakeele ja keeleõppega seonduvate teemade edasiarendamine. Koostöö eestlastega maailmas ja Eesti riigi ja asutuste, organisatsioonidega. Distantsõpe riigi toel. 2. Koostöö tagasipöördujate toetamiseks, sh siseministeeriumi arengukavade ja seadusloome tasandil. 3. Valimisseaduse muudatusettepaneku arutelu ühtse üleilmse valimisringkonna moodustamiseks. Kas selline seaduse muudatus oleks meile mõtekas ja kasulik? 4. Topeltkodakondsuse seadusmuudatusele kaasa aitamine. 5. Infovõrgustike uuendamine sh üleilmne eesti leht vm väljaanne ja portaal a la sverigeesterna (rootsieestlaste) portaal. 6. Süsteemne suhete edendamine teiste riikide eestlaste ja nende organisatsioonidega. Sealjuures toetada üleilmse noorteorganisatsiooni ülesehitamist ja edendada nendega koostööd.  Eestlaste kogukond Soomes Esindaja Ülemaailmne Eesti noorte võrgustik Kokkukutsuja Eesti tudengid välismaal Esindaja  Eestlaste kogukond Soomes Eestlasi Soomes 72 000+ Uus katuseorganisatsioon moodustamisel Globaalse Eesti arengukava jaoks on moodustatud ümarlaud, kuhu kaasatakse soome eestlaste seltside esindajad ning nõustajad 2014. aastast on toimunud soome eestlaste seltside koostööpäevad. 2014. EV suursaatkonnas Helsingis 2015. Turu 2016. Tampere 2017. Pori 2018. Mikkeli 2019. Tampere  Eestlaste kogukond Soomes - ajalugu Eesti kultuur on hoitud Tuglase seltsi ja Soome Eesti-sõprusühingute Liidu poolt 1996 Soome-Eesti keelne kakskeelne õpe Helsingis 2007 Eestikeelse Hariduse Selts 2009 Eesti arstide selts Soomes + 6 rahvatantsurühma 2009 Soome-Eesti kool Helsingis 5 koori 2011 Eesti lasteaed AnniLa, 50 last Helsingi Eesti Akadeemiline Klubi 2012 Tantsu- ja treeningstuudio Dancest Helsingi Eesti Muusikastuudio 2013 Raadiojaam Finest FM 2013 Üleilmakool - e-kursused väljaspool Eestit elavatele õpilastele, 2019a 185 õpilast 2014 Motoklubi FE Moto Garage 2015 Atlas FinEst käsipallimeeskond 2016 Jalgpallimeeskond FC Invictus 2018 kahes Vantaa gümnaasiumis eesti keel valikainena  Eestlane Soomes Eestlane vajab kindlustunnet, oma keelt, kohalikku võrgustikku, pealehakkamist, ajaressurssi, riigi infot oma keeles. (Tampere, 13.04.2019) Pöördub nõustaja poole: Nõustajate kommentaar: *Pensioniiga, -sambad, U1 vorm Nõustaja poole pöördutakse viimasena *Võlad/inkasso Taustad väga erinevad, pole ühest lahendust *Ametlike dokumentide lugemine ja tõlgendamine Integreerumine üldiselt muretu *Maksmata palgad Eesti liiga lähedal, tihti ei teadvustata, *Tuludeklaratsioonid et ollakse teises riigis *Õigused Soome riigis Kohale toovad suured traditsioonilised üritused: jaanipäev, Mardilaat, laulupidu  Ülemaailmne eesti noorte võrgustik Võrgustik realiseerumas peale ESTO deklaratsiooni Eesmärk ühendada ülemaailmseid Eesti juurtega noori pakkudes neile organiseeritud tegevust, pakkuda infosüsteemi näol tuge noortele, kes soovivad Eestisse õppima/töötama tulla Sihtrühmaks 13-26a välismaal pikemalt elanud eri põlvkondade noored Aktiivrühmana peamiselt ESTO 2019 noordelegaadid Noortelaagrid: Eestis HeadEst, Lõimeleer ja Seiklejate Vennaskond maailmas Jõekääru, Metsakodu, Seedrioru jne  Ülemaailmne eesti noorte võrgustik - tööplaan Aktiivrühmas ~35 inimest Tegevused digitaalselt (Üleilmakooli e-õpe, blogi ja kogukondade kaardistamine globalestonian.com all) Tegevused ja kohalikud noorteorganisatsioonid (Soome Eesti Noored, Eesti Noored Rootsis), mis teevad koostööd olemasolevate seltside ja katuseorganisatsioonidega Noorte kokkusaamised kord aastas Koostöö Eesti noorteorganisatsioonide ja -laagritega  Eesti tudengid välismaal Arvamuskonkursi Edukas Eesti kaudu loodud töögrupp https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/03/13/loome-silla-eesti-ja-hariduspagulaste-vahele Üldine idee: tugevdada sidet Eestist pärit välismaal õppivate tudengite ning Eesti riigi ja Eesti ettevõtete vahel Soovime, et koostöökomisjon pöörab tähelepanu sellele, kuidas luua ja hoida sidet välismaale õppima läinud Eestist pärit tudengitega, et tekitada usaldust riigi ja indiviidi vahel. Eesmärk on, et tudeng tunneks suuremat sidet riigiga, mis suurendaks Eestisse naasmise tõenäosust pärast õpingute lõpetamist ning aitaks tudengit ka õpingute vältel.  Eesti tudengid välismaal - tööplaan Läbirääkimised SA Archimedesega Moodustada riigiasutuse juurde andmebaas, mis koondab informatsiooni välismaal õppivatest Eesti tudengitest, kus tudengid saavad vabatahtlikult (potensiaalselt väikese rahalise kompensatsiooni eest) iga õppeaasta alguses oma asukoha ja õppetegevuse kohta andmeid uuendada Riik <> tudeng Erasektor <> tudeng Haigekassa automaatne uuendamine - riigipoolne meeldetuletus, et garanteerida arstiabi ELs Töö- ja praktikavõimalused Ülevaade, kus Eesti noored õpivad Talendiressurss Talendiressurss Tänan tähelepanu eest! Tuuli-Emily Liivat Soome [email protected]  Irene Käosaar 18.09.2019 S IHID: Lõimunud ja sotsiaalselt sidus ühiskond. Tagasipöördujate sujuv Eestisse elama asumine ja kohanemine S IHTRÜHM: eesti keelest erineva emakeelega inimesed (sh uussisserändajad), rahvuskaaslased väljaspool Eestit, tagasipöördujad, eesti emakeelega inimesed S UUNANÄITAJAD: valdkondlikud arengukavad “Lõimuv Eesti 2020” ja “RAHVUSKAASLASTE PROGRAMM 2014-2020“, Ida- Viru programm TEGEVUS VALDKONNAD – üle ilmne Ee s ti Rahvuskaaslased Seltsid Kultuuriüritused Laagrid Globaane side ÜHINE INFOVÄLI www.globalestonian.com  • Kohanemise ja lõimumise alase teabe jagamine • Keelelise ja kultuurilise kümbluse tegevustesse RAHVUSKAASLANE kaasamine • Riigi institutsioonide, õiguste, võimaluste ja tavade tutvustamine TAGASIPÖÖRDUJA • Tugi keeruliste olukordade lahendamiseks TagasipöörduMISE nõustamiNe - 4 etappi TÄNAN! www.integratsioon.ee  Eesti Instituut ja eestlus üle ilma Mart Meri juhatuse liige  Eesti Instituut – mis ja kuidas? 1. Eesti rahva ja riigi tutvustaja väljaspool Eestit: - kultuuriürituste korraldamine - Eestit tutvustavate infotrükiste koostamine ja kirjastamine - ajakirjad Estonian Literary Magazine ja Estonian Art - veebientsüklopeedia www.estonica.org - kultuuriportaal www.kultuur.info - eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe algataja ja pikaaegne korraldaja  Eesti Instituut – mis ja kuidas? 2. Üleilmse eestluse hoidja ja edendaja: - õppevara saatmine ligi 100-le õpetuskeskusele üle maailma - eesti keele õpetajate lähetamine (Riia, Petseri, Ülem-Suetuk, Abhaasia) - väliseesti haridusprojektide taotlusvoorude korraldamine - väliseesti õpetajate suvekoolide korraldamine - inforikas veebileht „Eesti keel ja kultuur maailmas“ [ www.ekkm.estinst.ee ] koos nimekirja ja kaardiga eesti keelt õpetavatest koolidest-seltsidest - üleilmse eesti keele nädala KeelEST algatamine 2019. aastal  Omadega üle ilma KEELERUUM – KULTUURIRUUM – INFORUUM kohanemisstrateegiad siin ja seal seotus Eestiga individuaalsete ja riiklike hoiakute põiming ~ Eesti Instituut: kogemused, võrgustikud, tööriistad, paindlikkus. Osalegem üleilmsel eesti keele nädalal KeelEST 23.–29. septembrini 2019! Tänan!  Evelin Sennett EKSÜ juhatuse liige EKSÜl on 54 liikmesseltsi Eesti Saarte Kogu - koostööpartner Väliseesti Kodueesti Seltsid Seltsid 30 24 EKSÜ EKSÜ sidustab ja ühendab MÄLU KOOSTÖÖ NOORED  www.kultuuriseltsid.ee www.facebook/kultuuriseltsid [email protected]  Sissejuhatuseks Globaalse Eesti programmi koostamisse Prof. Leif Kalev, Tallinna Ülikool üleilmse eestluse koostöökomisjoni koosolek  Eestlased välismaal 1,1 miljonist etnilisest eestlasest elab ligi viiendik võõrsil Väljaspool Eestit elab eri hinnanguil umbes 150 000 – 200 000 etnilist eestlast Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2018 väljaspool Eestit üle 111 000 Eesti kodaniku (üle 16-aastased) Suuremad kogukonnad Soomes (selgelt suurim), Venemaal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Click icon to add picture Click icon to add picture Click icon to add picture Click icon to add picture add picture Austraalias ja Iirimaal Click icon to Click icon to add picture  Väliseesti kogukondade mitmekesisus Märkimisväärselt suur pendel- ja tagasiränne Ränne ja hargmaisus Rännet on tavapäraselt selgitatud kui ühesuunalist, tõmbe-, tõuke- jt teguritest juhitud protsessi: väljaränne ühest riigist, sisseränne teise riiki Viimastel kümnenditel on transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ning inimeste suurenenud teadlikkus ja kasutusoskused laiendanud lühemaajalist riikide vahel liikuvust ning mitmes riigis korraga tegutsemist ehk hargmaisust. See lisandub klassikalisele rändele, mitte ei asenda seda Eesti poliitika areng (Jakobson 2017) Programm Eesti poliitikakujundamisel Avalik arvamus, erakonnad Võimalikud lahendused Rakendus Võtmeküsimusi ja ressursse Kuidas hoida inimesed Eestiga seotuna? Kuidas saada inimesed Eesti heaks midagi tegema? Globaalse Eesti poliitika Väljaspool Eestit Lisaressursid e-riigi Eesti inimeste ja püsivalt elavad eesti jt valdkondade organisatsioonide inimesed ja Globaalse Eesti hargmaisus ning kogukonnad ning vajadusi arvestava seda toestavad neid toestavad edasiarendamise lahendused lahendused tulemusena  Modernsest rändest lähtuva diasporaade Hargmaiste inimeste, kogukondade ja võrgustike korraldamise Valdkond korraldamise meetmeid meetmeid Riikidevaheliste Rahvusvahelised lepingud nt hargmaisust rahvusvahelises eraõiguses, Virtuaalkeskkondade loomine korraldavate õigus- ja topeltmaksustamise vältimiseks, Rahvastikuregistrite, Schengeni infosüsteemi jt andmebaaside haldus-lahenduste sotsiaalkindlustuseks jm loomine, automatiseeritud andmevahetus ja –kasutus kujundamine Toimiva kodakondsuse põhimõte Õigus osaleda valimistel Hargmaiste kodanikega tegelevad institutsioonid Kodakondsuse laiendamine Väliskogukonna liikmete Tunnustamispoliitikad väliskogukondadele seisund ja esindatus Uued liikmelisuse vormid, õigusseisundid jm Vajadusel väliskogukondade tsiviilõiguste Muud institutsionaalse esindatuse vormid kaitse Rahvuskaaslaste ühingute toetamine Virtuaalressursside loomine ja kättesaadavaks tegemine Hargmaiste võrgustike Sõprusühingute toetamine Võrgustike, eriti eksperdivõrgustike kujundamine ja toetamine korraldamine ja Aukonsulite jt sidusisikute ringi kujundamine Avalik diplomaatia ja riigi kuvandi kujundamine hargmaiseid kasutamine ja arendamine kogukondi kaasates Lobi päritoluriigi huvides Rahvadiplomaatia Väliskogukondade elujõulisust tagav keele- Mobiilsust arvestav hariduspoliitika ja mobiilsust võimaldavad ja kultuuriõpe hariduse pakkumise vormid (kaugõpe, riikliku õppekavaga Haridus ja kultuur Kultuuriühingute ja -ürituste toetamine koolid välisriikides, keeleõpe) Mälupoliitika Kultuurieksport Töörändajate maksustamine Hargmaise kogukonna investeeringute motiveerimine Majandus ja teadmus Välisrahasaadetisi kindlustavad meetmed Hargmaiste kodanike kaasamine ekspordipoliitikasse Teadmussiirde programmid Mobiilsust ja hargmaisust arvestav tööturupoliitika Lühiajalist rännet toetavad meetmed Tagasirännet toetavad meetmed Tagasipöördumist toetavad meetmed Heaolu ja tagasiränne Tagasipöördujatele sotsiaalsete õiguste Piiriülene tervise- ja töötuskindlustus tagamine Liikuvust arvestav toetus- ja pensionisüsteem Poliitika näiteid ja mõtlemiskohti: Uruguay ja Uus- Meremaa strateegia Staatuste poliitikad: India ja Pakistan NRI ja PIO vs POC Leedu näide Kontekst sarnane Eestiga, ent väljaränne on suurem ja pikaajalisem Püüe ületada killustatust ja kujundada tervikpoliitika Enne 2017 Globaalse Leedu programm välisministeeriumi juures (u 3,4 mln eur aastas) ja hulk sellega väheseotud väiksemaid tegevusi mujal (rände teabekeskus tagasirändajatele, Create Lithuania 1-aastane noorteprogramm, MTÜ Global Lithuanian Leaders, Invest Lithuania). Killustatus, Allikas: Savickas 2018 Eesti: digistrateegia võimalused ja piirid Korraldusviise Valitsetusviis Hargmaisuse valitsemise loogika Hierarhia kaudu Riigivõim reeglistab ja korraldab hargmaisuse küsimusi ise, näiteks sõlmides kahepoolseid leppeid või palgates piirüleseid suhteid korraldavaid ametnikke Veenmise kaudu Riigivõim loob otse või partnereid kaasates veebisisu, teeb teadlikkuse parandamise kampaaniaid ja sotsiaalreklaami, kasutab tunnustamispoliitikaid jm, edendades välisriikides ja Eestis huvi hargmaise tegevuse suhtes Turgude ja lepingute Riigivõim määratleb tellimused ja vahendid, korraldab hanked ning n- kadu ö ostab sisse teatud hargmaisust edendavaid tegevusi või selle toestamist Kogukondade/ Riigivõim leiab kogukondadest partnerid, suurendab viimaste võrgustike kaudu võimekust rahaeraldiste, koolituste jm kaudu, levitab häid ja halbu kogemusi, võimaldades kogukondadel luua jätkusuutlikke piiriüleseid võrgustikke Organisatsioonide Riigivõim leiab ühendustest partnerid ja korraldab nendega koostöös kaudu hargmaisuse teatud valdkondi. Ka võib selleks võimestada ühendusi Aruteluküsimusi Mis senistest poliitikatest on väga hästi toiminud ja väärib kindlasti jätkamist, miks? Missugused eesmärgid ja meetmed võiksid olla Globaalse Eesti programmi õnnestumiseks kõige olulisemad? Missuguseid kontekstierisusi (kaugus, põlvkonnad vm) oleks poliitika kujundamisel oluline arvestada? Kuidas saaksid osalised anda oma panuse globaalsesse eestlusesse? Mis aitaks sellele kaasa, mis takistaks? Kas seda saaks programmi tegevusena kajastada? Missugune võiks olla tööjaotus riigivõimuga? Kuidas osalistelt edasist sisendit koguda ning mis oleksid eelistatud sisendi andmise viisid?  Ülemaailmse Eestluse Koostöökomisjoni 18.09.2019 koosoleku protokolli juurde Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liit paluvad ühiselt lisada järgnevad märksõnad 18.09.2019 aset leidnud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni protokolli juurde. Täiendavad märksõnad/tegevused, mida meeles pidada edasistes aruteludes: ● uute globaalset eestlust toetavate programmide algatamine ning olemasolevate programmide toetamine; ● globaalse eestluse koostöövõrgustiku loomine ja arendamine (näiteks veebiväravad, sotsiaalmeedia projektid, andmebaasid jm); ● väliseesti ajalehtede toetamine ja nende veebivõrkude arendamine; ● kaasata globaalsete eestlaste diasporaad rahvusvaheliste advokaatidena selleks, et kindlustada jätkuvalt Eesti julgeolekut; ● korraldada kokkusaamisi Eesti ja väliseesti esindajatega erinevatel aladel (näiteks meedia, kultuuri ja rahvusliku pärandiga seotud heategevusorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste juhid) informatsiooni vahetamiseks ning koostööks; ● korraldada vastastikuseid vahetusprogramme, tutvustamaks ärikultuuri, haridust, kultuuri ja ajalugu kummalgi poolel, et paremini üksteist mõista ning sõlmida ka isiklikke sidemeid; ● luua lühiajalise tööpraktika programmid täiskasvanud noortele väliseestlastele, eesmärgiga anda neile Eestis elamise ja töötamise ja eesti keelekeskkonnas elamise kogemus (nii avalikus kui erasektoris); ● suurendada teadlikkust kodumaal ja välismaal elavate eestlaste paralleelsetest, kuid erinevatest kogemustest 1944. aastast kuni praeguseni, et üksteist paremini mõista; ● kaardistada ja toetada kohalikke organisatsioone ülaltoodud eesmärkide täitmisel nii Eesti kui globaalsete eestlaste vaatenurgast, eesmärgiga luua virtuaalne ja füüsiline võrgustik, mis on mobiilne, aktiivne ja detsentraliseeritud. ÜEKN ERKÜ EKN REL  Ülevaade rahvuskaaslaste programmide rakendamisest ja tegevused 2020. aastal www.hm.ee/rahvuskaaslased 1) Eesti riik on välismaal elavaid eestlasi ja nende organisatsioone toetanud süstemaatiliselt rahvuskaaslaste programmide (RKP) kaudu viimased 15 aastat1. Kokku on riigil olnud kolm programmi – I RKP kehtis aastatel 2004-2008, II RKP aastatel 2009-2013 ja kolmas programm algas 2014. aastal ning lõpeb 2020. a. 2) RKP on valitsuse kinnitatud ministeeriumide ülene programm, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Siseministeerium, Välisministeerium panustab programmi oma põhitegevuse kaudu. Programmi juhib valdkonnaga seotud ministeeriumide esindajatest ja ekspertidest (sh Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu) koosnev nõukogu. Programmi juhtministeerium on olnud Haridus- ja Teadusministeerium2. 3) Programmi 2019. eelarve on 1 104 673 eurot, millest: 870 500 eurot panustab HTM, 224 173 eurot KUM, 10 000 eurot SIM3. 4) Programmide toetus on olnud suunatud neljale peamisele valdkonnale, milleks on: 1) eesti keele õpe ja eestikeelne haridus, 2) eesti kultuuri ja identiteedi säilitamine välismaal, 3) arhiivindus (kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine), 4) tagasipöördujate toetamine ja nõustamine. 5) Kuigi programmide ühtne üldeesmärk on toetada välismaal elavaid eestlasi ja nende organisatsioone, on iga programmi rõhuasetus olnud siiski erinev: I programm oli peamiselt suunatud ida pool elavate kogukondade toetada, II programm püüdis ida ja lääne toetust tasakaalustada ning III, hetkel kehtiv programm on suunatud III väljarände4 laine esindajatele, kelle seas on palju noori ja lapsi. 6) Programmide peamiseks tulemuseks on see, et igas programmi valdkonnas on loodud toimivad koostöövõrgustikud ning on olemas toetusvõimalused valdkondade arendamiseks. Haridusvaldkonna töö tulemusel on välja kujunenud u 100 välismaal asuvast õpetuskohast koosnev organisatsioonide võrgustik (üldhariduskool, pühapäevakool, lasteaed, selts, mudilasring jm), kus õpib eesti keelt 4000 last ja töötab paarsada õpetajat. Edulooks on ka välismaal elavate e-kooli „Üleilmakool“ ( http://www.eestikeelsehariduseselts.fi/e-ope/yleilmakool/) loomine, mis alustas 12 õpilasega ning äsja alustas oma 7. õppeaastat ja kus õpib 205 last 31 riigist. Samuti on väliseesti lastele ja noortele loodud võimalused osalemiseks Eestis toimuvates eesti keele ja kultuuri laagrites ning noortevahetustes, toetatakse noorte edasiõppimist Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes ning on loodud õppematerjale, erinevaid eesti keele e-õppe võimalusi nendele, kellel koolis eesti keelt õppida ei ole võimalik. Programm on koostöös välismaal asuvate eesti organisatsioonidega mh toetanud ka ESTOde korraldamist, eesti kultuurikollektiivide tegevust, kiriklikku tööd, eesti kultuuripärandi säilitamist, pakkunud toetusi ja koolitusi tagasipöördujatele jms. Loomisel on ka tagasipöördujate nõustamiskeskus, mis seoks väliskogukonnad paremini Eestis pakutavate võimalustega. Iga 4 aasta tagant on programmi nõukogu korraldanud rahvuskaaslaste programmi konverentse, kus on käsitletud väliseestlaskonna muutusi ning otsitud võimalusi, kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, lähendada kodu- ja välismaal elavaid eestlasi ning säilitada eesti keelt, meelt ja rahvuskultuuri väljaspool Eestit. 1 Üksikuid toetusi on antud juba taasiseseisvumisest alates. 2 Välja arvatud 11/2007-05/2009, kui programmi vedas rahvastikuminister. 3 Andmed: rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) 2018-2020. a rakendusplaan. 4 Väljarände puhul saab eristada kolme lainet: 1) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni väljarännanud, 2) maailmasõdade ajal lahkunud ning 3) pärast Eesti taasiseseisvumist välismaale läinud inimesed.  7) 2016. aastal tehtud „Rahvuskaaslaste programmi 2009-2013“ mõju-uuring5 tõi välja, et programmi tegevustega ollakse üldplaanis rahul. Kõige kriitilisemalt hinnati riigi tegevust tagasipöördujatega tegelemisel ning keskne järeldus oli, et programmi tegevus on kõige vähem mõju avaldanud tagasipöördumisele. Seevastu hindasid uuringus osalenud programmi kõige suuremaks tugevuseks eesti keele õpetamisele ning eestikeelse hariduse pakkumisele suunatud tegevused, sest just emakeeleoskus loob eeldused ka tagasitulekuks, ühiskonnas osalemiseks ning identiteediga seotud kuuluvuse edasiandmiseks. 8) Välismaal elavatele eestlastele suunatud programmide haare võiks tulevikus laieneda. Hetkel programmides kajastatud valdkonnad on vajalikud ka edaspidi, kuid arvestades nii Eestis kui ka välismaal elavate eestlaste seas toimunud muutusi, võiks edaspidised tegevused keskenduda ka nt e-residentsusele, tööturule, majanduskoostööle jm. 9) Programmi tegevuste elluviimine jätkub 2020. a lõpuni. 2020. I poolaastal planeerib programmi nõukogu korraldada IV RKP konverentsi, et võtta kokku kehtiva programmi täitmine, valdkonna hetkeseis ning aidata koguda sisendit Globaalse Eesti programmi loomiseks. 5 https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf  11.11.2019 nr 1-19/243-1 Protokolli edastamine Head Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed! Saadan Teile 18. septembril toimunud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni esimese koosoleku kinnitatud protokolli (lisatud). Ühtlasi on mul rõõm teatada, et oleme kokku pannud Globaalse Eesti programmi väljatöötamise esialgse tegevus- ja ajakava, millest anname teile õige pea ka detailsema info. Lühidalt kokkuvõttes, oleme moodustamas töörühmi ja kohe kui töörühmade juhid on määratud, olete oodatud töörühmadega liituma ning osalema vastavalt oma valikule. Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni esimesel koosolekul koorusid välja olulisemad teemad ja probleemvaldkonnad, mille käsitlemiseks peeti vajalikuks töörühma moodustamist. Sellest lähtuvalt oleme kavandanud käivitada kaheksa töörühma: 1. Keeleõppe ja hariduse töörühm 2. Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm 3. Kultuurieksport ja kultuuriseltside koostöö töörühm 4. Majanduskoostöö ja investeeringute töörühm 5. Konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm 6. Noorte ja noorte täiskasvanute töörühm 7. Rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm 8. Tagasipöördujate töörühm Töörühmad moodustatakse rahvastikuministri poolt. Esialgse kava kohaselt annavad töörühmad esmase sisendi 2020. aasta jaanuari lõpuks, mil Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon koguneb oma teisele koosolekule. Valdkondlikke töörühmi juhivad vastava teemaga tegelevad Eesti Vabariigi ministeeriumid, kaasates horisontaalselt asjasse puutuvate siht- ja sidusrühmade esindajaid ning eksperte. Selleks, et kaugelt tulijad saaks kavandada oma järgmise aasta plaane ja reisigraafikut, lisame ka esialgse tegevus- ja ajakava. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Globaalse Eesti programmi koostamise esialgne ajakava: 1. Töörühmade moodustamine, töörühmade juhtide kinnitamine, töörühmade liikmete komplekteerimine. November 2019 2. Töörühma ülesannete ja tegevuste kooskõlastamine. Kuni 5. detsember 2019 3. Esmase sisendi koostamine töörühmades. Kuni 24. jaanuar 2020 4. Esmase koondsisendi kokkupanek. 24.01-30.01.2020 5. Esmase dokumendi tutvustamine ja avalik arutelu Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni II koosolekul. 30.-31.01.2020 6. Koostöökomisjoni koosolekul tekkinud mõtete ja lisandunud sisendi töötlemine ja sisseviimine, programmi rakenduskava koostamine. Veebruar 2020 7. Programmi tutvustamise ja kommunikatsioonikava väljatöötamine. Märts 2020 8. Laekunud tagasiside läbivaatamine ja programmi tutvustamine Rahvuskaaslaste programmi aastakonverentsil (27.04.2019?). Globaalse Eesti programmi arutelu Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni III koosolekul. (28?) aprill 2020 9. Globaalse Eesti programmi ja rakenduskava esialgse versiooni kooskõlastusring ministeeriumides. Mai 2020 10. Programmi kinnitamine ministri poolt. Juuni 2020 Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun julgesti meie Globaalse Eesti nõunike Egge Kulbok-Lattiku ([email protected]) ja Keit Spiegeli ([email protected]) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Lisad: Protokoll Protokoll koos lisadega on kättesaadav ka veebis (salasõna: September2019) https://minupilv.smit.ee/s/gaLTEeMzOHAXx6N Lea Danilson-Järg 6125101 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Adressaadid: 1. Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), [email protected] 2. Urmas Reinsalu (välisminister), [email protected] 3. Tõnis Lukas, (kultuuriminister), [email protected] 4. Tanel Kiik, (sotsiaalminister), [email protected] 5. Rainer Saks (Välisministeerium), [email protected] 6. Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium), [email protected] 7. Kaupo Reede (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), [email protected] 8. Piret Hartman, (Kultuuriministeerium), [email protected] 9. Tiit Salumäe (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik), [email protected] 10. Kristi Vinter-Nemvalts (Haridus- ja Teadusministeerium), [email protected] 11. Andero Adamson (Haridus- ja Teadusministeerium), [email protected] 12. Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), [email protected] 13. Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), [email protected] 14. Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), [email protected] 15. Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), [email protected] 16. Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), [email protected] 17. Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit), [email protected] 18. Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit), [email protected] 19. Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti Noored), [email protected] 20. Mart Meri (Eesti Instituut), [email protected], 21. Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus), [email protected] 22. Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), [email protected] 23. Leif Kalev, (Tallinna Ülikool), [email protected] 24. Erik Salumäe, SIM, [email protected] 25. Lea Danilson-Järg, SIM, [email protected] 26. Egge Kulbok-Lattik, SIM, [email protected] 27. Keit Spiegel, SIM, [email protected] 28. Tauri Hütt, (MTÜ Globaalsed eestlased) [email protected]