Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/19-1132 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b92f388-3631-4b65-86e7-2b5f6c8220c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b92f388-3631-4b65-86e7-2b5f6c8220c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 1: Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 eelnõu seletuskiri (11.11.2019)1 Sisukord I Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 1 II Arengukava struktuur .......................................................................................................................... 2 III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine ..................................................................................... 4 IV Arengukava vajalikkuse ja (välis)keskkonna analüüs ........................................................................ 5 V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid ................................. 6 VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele...................................................................................... 6 VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega ........................................... 7 VIII Arengukava mõjud .......................................................................................................................... 7 IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud ....................................... 27 X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine ..................... 27 XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine ................................................. 29 XII Arengukava jõustumine .................................................................................................................. 30 I Sissejuhatus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” (edaspidi PõKa 2030 või arengukava) eelnõu koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord,“ ja maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkiri nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek,“ mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega. PõKa 2030 eelnõu koostamist ning juhtkomisjoni (vt XI) tegevust juhtis Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti koostöös toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai (alaeesmärgi 1 tegevussuunad 1, 2, 3 ja 7), põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani (alaeesmärgi 1 tegevussuunad 4, 5 ja 6), kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri Siim Tiidemanni (alaeesmärgi 2 tegevussuund 8) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude kaitse ja looduskaitse ning metsanduse ja jahinduse asekantsleri Marku Lambiga (alaeesmärgi 2 tegevussuund 8). Töörühmade ja andmete kogumise tegevusi koordineerisid koostöös vastavate osakondade juhatajatega tegevussuunas 1 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja asetäitja Martin Kukk ([email protected]), peaspetsialist Marge Nõmmik ([email protected]) ja maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Martti Mandel ([email protected]), tegevussuunas 2 toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ([email protected]); tegevussuunas 3 toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja Katrin Lõhmus ([email protected]), tegevussuunas 4 maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam ([email protected]) ja maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik 1 Seletuskirja tööversiooni täpsustamine toimub paralleelselt PõKa 2030 eelnõu menetlemisega kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi Valitsusele. Lisainfo ja ettepanekud: [email protected] / gsm 56489869 / aare1skype 1 ([email protected]); tegevussuunas 5 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt ([email protected]), tegevussuunas 6 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ([email protected]) ja tegevussuunas 7 teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Maarja Malm ([email protected]) ja teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme ([email protected]). Kestliku kalanduse alaeesmärgiga seotud tegevussuuna 8 töörühmade ja andmete kogumisega seotud tegevusi koordineerisid Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, kalamajandusosakonna nõunik Eve Külmallik (eve.kü[email protected]), turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja Eduard Koitmaa ([email protected]) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ([email protected]) ning nõunik Kaire Märtin ([email protected]). Avalikkuse teavitamist koordineeris PõKa 2030 koostamise käigus Maaeluministeeriumi avalike suhete osakond, sh e-infolehed, blogid, ministeeriumi kodulehe materjalid (lisainfo nõunik Anne-Liisi Mändmets: [email protected]). PõKa 2030 eelnõu ja eelarveprognoosi koostamist ning PwC teostatud tegevuspõhisele eelarvele ülemineku projekti „TERE MEM“2 tulemuste rakendamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna juhataja Marten-Ingmar Merivee (marten- [email protected]) koostöös Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna juhataja Margo Nõukasega ([email protected]). PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti teostas Eesti Maaülikooli uurimisrühm Ants-Hannes Viira, PhD ([email protected] juhtimisel ja PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise Hendrikson & Ko Riin Kutsari ([email protected]) ja Martin Ruuli ([email protected]) juhtimisel. PõKa 2030 kaasamisprotsessi projekti teostas Ernst & Young uurimisrühm Keiu Friedenthali ([email protected]) juhtimisel. Kõigi kolme uuringu tulemused on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel.3 Uuringute tellimise hankeid, tulemuste rakendamist ja PõKa 2030 pt. 5 ning seletuskirja koostamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Aare Kasemets, PhD ([email protected], tel 56489869 / aare1skype). PõKa 2030 eelnõu keeletoimetuse tegi Victoria Parmas ja küljendas Ecoprint OÜ. II Arengukava struktuur ja üldistusaste Struktuur Arengukava koosneb sissejuhatusest, kaheksast peatükist ja kahes lisast, sh käeolev seletuskiri. Sissejuhatus annab lühiülevaate arengukava koostamise põhjustest ja rollist Eesti Vabariigi arengukavade süsteemis ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (sh maaelu areng) ja kalanduspoliitika raamistikus rõhutades arengukava biomajanduslikku fookust. Esimene peatükk käsitleb arengukava visiooni ja üldeesmärki, globaalset konteksti, Eesti positsiooni globaalsetes tarneahelates ja sellest tulenevaid arengukava sekkumisloogikaid. Kümnete rühmatööde tulemusel sai arengukava visiooniks „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“ ning selle visiooni elluviimise eelduste ning alaeesmärkide põhjal sõnastatud üldeesmärgiks „Eesti toit on eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised!“ 2 PwC Eesti „TERE MEM“ projekti (2017-2019) tellisid Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga. 3 PõKa 2030: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 2 Teine peatükk kirjeldab lühidalt arengukava kahte alaeesmärki (peatükkide 3 ja 4 peamised mõjueesmärgid), arengukavas käsitletud horisontaalseid eesmärke (sh regionaalareng, võrdsed võimalused, infotehnoloogia, kliimapoliitika jm) ning seejärel avab kolm arengukava keskset horisontaalset teemat, sealhulgas a) majanduskasvu ja heaoluga seotud ekspordi alapeatükk; b) loodushoiu, toidu kvaliteedi ning tarbijate heaoluga seotud põllu- ja kalamajandussektorite keskkonnamõju alapeatükk; ja c) PõKa tegevussuundadega seotud biomajanduse alapeatükk. Kolmas peatükk hõlmab arengukava esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisega seotud seitset tegevussuunda. Iga tegevussuuna alapeatükk koosneb enamasti neljast alapunktist, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukorra analüüs, riigi sekkumine hetkel ja tulevikus. Kolmanda peatüki tegevussuunad on järgmised:  Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu  Tegevussuund 3: toiduohutus  Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses  Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine  Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng  Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. Neljas peatükk hõlmab arengukava teise alaeesmärgi „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise“ ülevaadet.  Tegevussuund 8: kestlik kalandus, on eelmistega sarnase struktuuriga, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukord ja riigi sekkumine tulevikus eesmärkide saavutamiseks. Viies peatükk „Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega“ koosneb kahest alapeatükist, neist esimene käsitleb PõKa 2030 valdkonna teisi arengukavasid, mille eesmärke ja tegevusi PõKa 2030 ühte tervikusse koondab riigieelarve strateegia raamistikus (loend pt. 5.1). Teine alapeatükk „5.2. Seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengu- dokumentidega“ annab analüütilise ülevaate PõKa 2030 seostest enam kui 45 strateegiliste arengudokumendiga näidates kuidas PõKa 2030 valdkondlikud ja regionaalsed tegevussuunad aitavad kaasa riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ja milline on ühtlasi PõKa 2030 roll Eesti vabariigi arengukavade ’tööjaotuses’. Teise alapeatüki struktuur lähtub „Mõjude hindamise metoodika“ (2012) kuuest mõjukategooriast, mille lõppu on lisatud mõjuvaldkondi osaliselt kokkuvõttev PõKa 2030 ja ÜRO/Eesti 18 säästva arengu eesmärgi seoste kaardistus: 5.2.1. Eesti sotsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõjueesmärgid 5.2.2. Eesti majandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid 5.2.3. Loodus- ja elukeskkonnaalased mõjueesmärgid 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid 5.2.5. Siseturvalisuse, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid Kuues peatükk annab lühiülevaate arengukava elluviimise juhtimise, seire, mõjude järelhindamise ja aruandluse tegevustest 2020–2030, sh riskijuhtimine. Seitsmendas peatükis on esitatud arengukava maksumuse prognoos, keskendudes esimesele perioodile 2020–2023, mille alguses testitakse tegevuspõhisele eelarvele ülemineku valikuid. Kaheksandas peatükis on PõKa 2030 peamised kompleksmõisted ja sagedasemad lühendid. 3 Lisad. Arengukaval on lisaks käesolevale seletuskirjale (Lisa 1) veel PõKa 2030 mõõdikute alg- ja sihttasemete aegridu ning definitsioone käsitlev Lisa 2.4 Üldistusaste PõKa 2030 koostamise alguses lepiti Maaeluministeeriumis ja PõKa juhtkomisjoni tasandil kokku, et PõKa 2030 majanduspoliitiline vaade hõlmab biomajandust põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ning toidu- ja joogitööstuse valdkondades5 minemata seejuures üksikute tootmissektorite (nt piimandus, teraviljakasvatus, aiandus jne) tasandile, mille strateegilist arengut juhivad vastavate sektorite ettevõtlusorganisatsioonid. Samas tuli PõKa mõjueesmärkide ja tegevusuundade 1–8 üldiste sekkumiste sõnastamisel kokku leppida piisavalt selges raamistikus, mis võimaldab PõKa 2030 sekkumiste mõjude eelhindamist (vt Lisa 1 ptk VIII) ning on aluseks konkreetsetele RES-iga seotud PõKa programmide 2020–2023 ja samuti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ning ühise kalanduspoliitika (ÜKP) strateegiakavade 2021–2027 väljatöötamisele. PõKa 2030 eelnõu mõjude eelhindamise nõudeid ja metoodikaid (sh seadusest tulenev KSH)6 arvestades võib PõKa üldistusastet lugeda heaks. Oluline oli leida ka tasakaal PõKa koostamise töörühmades sõnastatud eesmärkide ning tegevussuundade sihtrühmadele arusaadavuse ja riigiasutustelt tulnud PõKa üldistusastme suurendamise ning teksti lühendamise soovituste vahel. III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lõike 1 ja tulenevalt tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekust, kaasas Maaeluministeerium kõiki asjaosalisi huvirühmi (vt pt X) ning koostas koos Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele arengukava, mille ettevalmistuse ja koostamise protsessi kirjeldab järgnev joonis. 4 PõKa 2030 eelnõu 15.05-26.06.2019 toimunud eelkooskõlastusringilt laekus u 150 ettepanekut, mille osalise arvestatud või mittearvetatud ettepanekute asjus toimusid esitajatega konsultatsioonid ning üles jäid vaid üksikud metoodikaküsimused. PõKa eelnõu tekst on nende ettepanekute ja nii Eesti Maaülikooli mõjude eelhindamise lõpparuande kui ka Hendrikson ja Ko KSH aruande ettepanekute (vt Lisa 1 pt VIII) tulemusel oluliselt muutunud. 5 Taustinfoks: PõKa 2030 algatati valdkonnaarengukavana pärast seda, kui MeM-i biomajanduse arengukava koostamise ettepanek (2016) ei leidnud Riigikantseleis ja Vabariigi Valitsuses piisavat toetust. 6 PõKa 2030 ülesehitust ja detailsust mõjutab oluliselt KSH tegemise nõue. 4 IV Arengukava vajalikkuse ja väliskeskkonna analüüs PõKa 2030 koostamise vajadus tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus” ja samuti tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“ maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengustrateegia. PõKa 2030 koostamise üldine eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides. Nimetatud valdkondade eesmärke ja tegevusi on seni käsitletud peamiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas ning killustunud kujul paljudes teistes Maaeluministeeriumi valitsemisala või Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavades (vt pt 5). Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) kohaselt kuuluvad Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, kuhu panustab ka Keskkonnaministeerium, sest kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Maaeluministeerium tegeleb kalanduse turukorraldussüsteemi arendamisega, struktuuritoetuste ja riigiabi andmisega, vesiviljelussektori ja kutselise kalapüügi korraldamisega, kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumise ja kutselise kalapüügi registripidamisega ning Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. Seetõttu koostati arengukava kalandust puudutavad osad kahe ministeeriumi tihedas koostöös. Maaeluministeerium panustab ka teistesse RES tulemusvaldkondadesse, millest suuremad on „Tervis“, „Ettevõtlus ja innovatsioon“, „Keskkond“ ning „Regionaalareng ja maaelu“ (vt 5.2). PõKa 2030 koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kokku lepitud tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tulemuspõhisele eelarvestamisele 2020. aastal. PõKa 2030 tegevussuundi on seni kajastatud mitmetes erineva tasemega arengudokumentides, mille arengukava seob RES tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks (vt ptk 5.1). See aitab kaasa arengudokumentide vahelise killustatuse vähendamisele, luues tervikpildi ja vähendades arengudokumentide koostamise ja aruandlusega kaasnevat halduskoormust. Paralleelselt selle arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse erasektori koostatud arengukavade tegevused. Arengukava on oluliseks Euroopa Liidu ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise sisendiks. Koostamise käigus on tagatud kooskõla ja loogiline sidusus järgmise planeerimisperioodi üldiste eesmärkidega. Seega PõKa 2030 üks eripärasid riigi teistest valdkonnaarengukavadest on selle tihe lõimitus Euroopa Liidu ühtsete põllumajandus- ja kalanduspoliitikatega aastatel 2021–2027 (sh tulemus- ja mõjueesmärgid, -mõõdikud, õigusaktid, eelarve ja seire korraldus). Arengukava võimaldab põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkondades edendada bioressursi efektiivsemat ning kestlikumat kasutamist ning väärindamist toetades lisandväärtuse suurendamist arengukava tegevussuundades. Arengukava võtab arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja kliimamuutustega kohanemise keskkonnaalaseid eesmärke ning aitab leida uusi võimalusi valdkondade vaheliseks koostööks. Biomajandus hõlmab siinjuures kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäägid ja kaassaadused). Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna: maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja 5 tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks. Käesolev arengukava käsitleb kõiki bioressursse, v.a puiduressurss (vt PõKa 2030 ptk 2.2.3). Arengukava valdkondlike ning horisontaalsete arenguprobleemide ja -võimaluste kaardistamisse kaasati kõik eelnimetatud teemadega tegelevad Eesti ülikoolid ning avaliku, era- ja kolmanda sektori esindusorganisatsioonid (vt ptk. X). Poliitikavalikute teaduspõhiseks kaalumiseks tellisid Riigikantselei ja Maaeluministeerium ka PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu, mida täiendab PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (vt käesoleva seletuskirja mõjude hindamise ptk. VIII). Riigi tasandil lahendust vajavate strateegiliste arenguprobleemide ülevaated on esitatud arengukava tegevussuundade 1–8 hetkeolukorra analüüsi punktides ning samuti eelnimetatud mõjude hindamise aruannetes, mis on avalikustatud Maaeluministeeriumi kodulehel.7 Arengukava elluviimisega seotud võimalike strateegiliste riskide ülevaade on esitatud samuti seletuskirja punktis VIII. V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid PõKa 2030 on kompleksne suuremat osa Eesti maast ja veest hõlmav valdkonnaarengukava, mille eesmärgid lõimuvad paljude teiste valdkonnapoliitikatega nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu tasandil (ptk 5). 2018. aastal lepiti arutelude käigus kokku PõKa 2030 visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“, mida mõistame soovitud seisundina ja selle saavutamisel on olulised vähemalt viis eeldust: a) Eesti ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad; c) Eesti keskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav; e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid. PõKa 2030 eesmärkide hierarhia läbis samuti mitu arutelude vooru ja omandas 2019. aasta alguses järgmise struktuuri: Üldeesmärgi „Eesti toit on eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised!“ saavutamist on kavas jälgida kesksete mõjumõõdikute abil (vt ptk 1, lk 8). Kaks alaeesmärki, „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ ja „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise“ vastavad PõKa 2030 RES-iga seotud rakendusprogrammidele. PõKa 2030 üldeesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on kujundatud kaheksa omavahel seotud tegevussuunda, mille mõjueesmärkide saavutamist mõõdetakse vastava mõõdikute süsteemi abil (osa mõõdikutest on seotud ÜPP ja ÜKP strateegiakavade tegevus- ja tulemusmõõdikutega. Vt PõKa 2030 ptk 1 arengukava struktuuri kirjeldavat joonist 1 ning tegevussuundade 1–8 eesmärkide ja mõõdikute tabeleid ptk 3 ja ptk 4). VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele Arengukava esimese alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuunad 1-7 on kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkide ja vastava EL õigusega (vt ka ptk 5.1 ja ptk 8 – mõisted: ÜPP). 7 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 6 Arengukava teise alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuund 8 („Kestlik kalandus“) lähtub Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalastest, majanduslikest ja sotsiaal-majanduslikest eesmärkidest (vt ptk 5.1 ja ptk 8 – mõisted: ÜKP). VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega Ülevaade PõKa 2030 seostest teiste arengukavade ning horisontaasete strateegilise juhtimise teemadega koosneb arengukava põhitekstis kahest osast:  Nimekiri neist enam kui 30-st põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, põllumajanduskeskkonna ning maa- ja rannapiirkondade arengu strateegilisest dokumendist, mille eesmärgid ja tegevused PõKa 2030 koondab tervikuks riigieelarve strateegia (RES) raames (ptk 5.1).  Ülevaade teistest riigi ja rahvusvahelise koostöö tasandi arengudokumentidest (ligi 50) ning riigi horisontaalsetest strateegilise juhtimise teemadest, mille eesmärgid lõimuvad PõKa 2030 mõjueesmärkidega, s.t PõKa 2030 tegevused aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele (vt ptk 5.2.1-5.2.7). VIII Arengukava mõjud Järgnev mõjude eelhindamise tulemuste kokkuvõte põhineb kahe sõltumatu uuringu aruannetele:8 A. Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuanne (kinnitatud 9.10.2019); B. Hendrikson & Ko PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne (programmi heakskiitmine 19.03.2019, aruande heakskiitmine 19.11.2019). PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuande (A) ja PõKa 2030 KSH aruande (B) järel viitame ka PõKa 2030 elluviimisega kaasneda võivate peamiste strateegiliste riskide hindamisele (C). A. Arengukava mõjude eelhindamise metoodika ja peamised tulemused9 PõKa 2030 mõjude eelhindamise algatasid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium ja selle viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Eelhindamise eesmärk oli-on uurida süsteemselt seatud eesmärkide ja sekkumisloogikate vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei juhtimisel koostatud mõjude hindamise metoodikast10. Mõjude eelhindamisse kaasati lisaks projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Mõjude eelhindamine tehti perioodil 13.08.2018–08.09.2019 PõKa 2030 eelnõu 25.04.2019 versioonile samal üldistusastmel.11 Hinnang olukorrakirjeldusele PõKa 2030 eelnõus toodud olukorra analüüs ja eesmärgistatud tegevussuunad kajastavad valdkonna probleeme ja väljakutseid ning on piisavalt hästi seotud tegevussuundade valikuga. Eelhindamise lõpparuandes märgitakse, et ’tegevussuundade olukorra analüüsis on piisavalt 8 PõKa 2030 eelnõu ja järgneva kahe lõpparuande täispikad tekstid asuvad MeM-i kodulehel aadressil: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 9 Ibid: allikas: Viira, A.-H., Mõtte, M., Aro, K., Lillemets, J., Põder, A., Kreegimäe, K., Lemsalu, K., Loit, E., Kauer, K., Jõudu, I., Roasto, M., Jaanuska, H., Järvalt, A. 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, 2019, vt kokkuvõtet lk 3-14 ja vastavaid osi ptk 2.4 lk 48-126. 10 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. Mõjude hindamise metoodika. 11 EMÜ PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparaunne ei hõlma kompleksselt PõKa 2030 keskkonnamõjude hindamist, sest PõKa 2030 keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt Hendrikson ja Ko poolt. Vt MeM-i koduleht … 7 kajastatud probleemid, mille lahendamiseks peab riiklikult sekkuma, et jõuda arengukava üld- ja alaeesmärkide täitmiseni’. 2018. aasta kevadel PõKa 2030 koostamise töörühmades lepiti kokku üldistusaste - PõKa 2030 ei keskendu üksikute sektorite arenguprobleemidele, teiste poliitikavaldkondade arengule (sh riigi üldine maksupoliitika) ega konkreetsetele PõKa 2030 tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamise rakendusküsimustele, mis jäävad PõKa 2030 programmide 2020–2023 ja Euroopa Liidu ÜPP ning ÜKP strateegiakavade 2021–2027 tasandile (vt ka PõKa 2030 ptk 1 ja ptk 8).12 Seetõttu märgitaksegi eelhindamise lõpparuandes, et’ettevõtjate suuremad probleemid seostuvad peaasjalikult tarneahela ja turustamisega, mis kajastuvad tegevussuuna 5 olukorra kirjelduses’, ja et ’paljud olulised probleemid, millega ettevõtted igapäevaselt silmitsi seisavad (esmatootjate ja töötleva tööstuse jaoks ebapiisav turuhind, bürokraatia ja järelevalveasutuste kontrollide maht, keskkonnanõuete jäikus, kõrged tööjõumaksud, tarbija eelistuste muutumine, tooraine kättesaadavus toiduainetööstuses jms), PõKa 2030 olukorra kirjelduses probleemina ei kajastu.’ Hinnang mõjueesmärkide ja -mõõdikute valikule PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõppraporti kohaselt on tegevussuundade 1–8 ’eesmärgid enamasti piisavalt selged, konkreetsed, sõnastatud arusaadavalt ja kajastavad soovitud seisundit’. Nende mõjueesmärkide ja vastavate –mõõdikute puhul, mis vastasid PõKa 2030 eelnõus (aprill 2019) osaliselt SMART13 kriteeriumidele, muudeti eesmärk konkreetsemaks ja paremini mõõdetavaks (sh PõKa 2030 vahehindamiseks vajalike andmekorje ja analüüsi metoodikate optimeerimine ning võimalusel ÜPP ja ÜKP strateegiakavade seirega sidumine, et säästa hilisema mõjude vahehindamise käigus aega, inimvara ja riigieelarve raha). Valitud mõõdikud peegeldavad PõKa 2030 tegevussuundade tulemuslikkust (sh kasu sihtrühmadele) ja seeläbi taotletud ühiskondlikku mõju (sh püsivaid sotsiaalseid, majanduslikke, regionaalseid ja keskkonnamuutusi). Enamikul valitud mõõdikutest on seos statistiliste näitajatega, mille kaudu on PõKa 2030 tegevussuunaga seotud probleemi kirjeldatud. Mõnel juhul on PõKa 2030 mõjude eelhindajad juhtinud tähelepanu ka planeeritud mõõdikutele, mis vastasid eelviidatud SMART kriteeriumidele osaliselt ja mille asjakohasust tuleb PõKa 2030 rakendamise esimesel perioodil (2020–2023) analüüsida. Eelkõige puudutab see Eesti kontekstis esmakordselt rakendatavaid mõjude kompleksse hindamise metoodikaid (vt nt PõKa 2030 tegevussuundade 1 ja 3 indeksid, mille metoodikad on kirjeldatud PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuandes ptk 2.5 ja ptk 2.7). Hinnangud PõKa 2030 sekkumisloogikatele EMÜ PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuande kokkuvõttes on märgitud, et ’PõKa 2030 üld- ja alaeesmärgid on seotud ja kooskõlas valitud tegevussuundade eesmärkidega. Tegevussuundade eesmärgid kajastavad hästi olukorra analüüsis esitatud probleemi lahendust läbi võimaliku riikliku sekkumise ehk seisundit arengukava perioodi lõpuks. PõKa 2030 sekkumisloogika katab valdavas osas vajadusi ning arengukava SWOT analüüs, hetkeolukorra kirjeldus, tegevussuundade valik ja riiklik sekkumine on omavahel seotud. Planeeritud tegevussuunad on eesmärkide täitmiseks asjakohased ning seotud PõKa 2030 üldeesmärgiga ning selle saavutamise eeldustega.’ Lõpparuandes juhiti tähelepanu ka sellele, et PõKa tegevussuundadega 1–8 seotud horisontaalsete ekspordi, keskkonna ja biomajanduse alaste 12 Lisaks märgime, et ÜPP ning ÜKP strateegiakavadele aastatel 2021–2027 tehakse eraldi keskkonnamõjude strateegilised hindamised, mis hõlmavad kavandatud konkreetsete regulatsioonide ning sekkumiste analüüsi. 13 SMART on akronüüm, mis tuleneb inglise keelsetest sõnadest specific (konkreetne), measurable (mõõdetav), achievable (saavutatav), relevant (oluline) ja time-bound (ajastatud). 8 sekkumiste puhul võibilmneda EL reeglitest või nõuetest rangemate riigisiseste reeglitega kaasneda pärssiv mõju valdkonna arengule. Samas rõhutavad eelhindajad, et eksportturgude nõuded võivad olla omakorda EL reeglitest rangemad, sest ’rangemate reeglite kehtestamine ja järgmine võib teatud juhtudel olla põhjendatud ja mõjuda valdkonna rahvusvahelisele konkurentsivõimele positiivselt. Seega tuleb jälgida, et ei tekiks konflikti täiendavate nõuete ja ettevõtete konkurentsivõime ning arenguvõimaluste vahel.’ Maaülikooli PõKa mõjude eelhindamise lõpparuande kohaselt ’fookusgruppide aruteludes PõKa 2030 negatiivseid mõjusid otseselt ei tuvastatud, kuid tuleks täpsustada eelnõu seosed teiste riiklike arengukavadega ning fikseerida teistes vastutusvaldkondades toimuvate või kavandatavate arengute võimalik negatiivne mõju. Soovitame suurendada sidusust teiste riiklike arengukavadega ning teha koostööd teiste ministeeriumidega, et maapiirkondade arendamisel oleksid sarnased, üksteist täiendavad, mitte üksteisele vastu töötavad eesmärgid ja sekkumised’. Selle soovitusega on arvestatud PõKa eelnõu ptk 5.2 koostamisel, mis hõlmab PõKa 2030 eesmärkide ja tegevussuundade seoseid ligi 50 riigis kehtiva arengudokumendiga. Samuti on selle soovitusega seotud PõKa 2030 tegevussuunas 6 esitatud rural proofing’u metoodika väljatöötamine, mille Suurbritannia näidet kirjeldab ka lõpparuande ptk 2.5.2. PõKa 2030 eelnõu mõjude eelhindamise tulemused peamiste mõjukategooriate lõikes14 Maaülikooli PõKa mõjude eelhindamise lõpparuandest ilmneb, et proportsionaalselt kõige enam on mõjusid keskkonna, majanduse ning Põka 2030 rakendamisega seotud avaliku sektori asutuste korralduse ning kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Neis mõjuvaldkondades on mõjusid praktiliselt kõikidel tegevussuundadel. Sotsiaal-demograafilisi näitajaid mõjutavad enim tegevussuunad 3, 6 ja eriti 7, ning regionaalarengut mõjutavad rohkem tegevussuundade 14 Mõjude hindamise põhi- ja alakategooriad 2012. a juhendi järgi. PõKa 2030 eelnõus kavandatud sekkumiste ja tegevuste mõju on sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude valdkonnas kõige sagedamini seotud nelja alakategooriaga: - hariduse ja kultuuri korraldusega, sh eelkõige teadus- ja arendustegevusega ning teadmuspõhise ühiskonna arenguga; - tööturuga, kuna PõKa 2030 mõjutab nii era- kui avaliku sektori töötajate koolitusvajadust ning koolituse kättesaadavust; - hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korraldusega, kuna PõKa 2030 mõjutab oluliselt inimeste tervise eeldusi (tervislik toitumine, haigestumus, tervisekahjustuse riskitegurid); - kodanike võimalustega osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada läbi elanike ja mittetulunduslike ühingute aktiivsuse ja arengu (kogukonna juhitud kohalik areng ehk CLLD lähenemine). Riigi julgeoleku ja välissuhete mõjuvaldkonnas: - Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega (kliimamuutused, õhusaaste, mikroobide antibiootikumiresistentsus – AMR, samuti toiduohutusega seotud riskid tarbijate elule ja tervisele) ja Eesti välisesinduste tööga (eksport); - Eesti osalemisega rahvusvaheliste organisatsioonide (nt FAO, WTO, OECD) töös ning rahvusvahelise teaduskoostööga. Majanduse mõjuvaldkonnas: - põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arenguga (toiduohutus ja kvaliteet, põllumajanduslik maakasutus, maaparandussüsteemid, loomade heaolu, geneetilised ressursid, taimede ja loomade tervislik seisund, ettevõtete arenguvõimalused ja konkurentsivõime, põllumajandusega tegelemiseks vajaliku keskkonna säilimine); - ettevõtluskeskkonnaga (ettevõtetele kehtestatud tasud, toetused, kapitali kaasamise võimekus, äritegevuse suunitluse muutumine, ettevõtete konkurentsivõime, innovatsioon, ettevõtete vaheline koostöö ja maaettevõtlus); - ettevõtete halduskoormusega (teabe kogumise, sisestamise ja kontrolliga seotud tööprotseduurid ning aja/raha kulu). Loodus- ja elukeskkonna mõjuvaldkonnas: - keskkonnariskide realiseerumise tõenäosuse vähendamisega, elukeskkonna kvaliteedi ning inimeste keskkonnaalaste hoiakute, käitumise ja väärtuste kujundamisega; - välisõhu saaste, veekogude seisundi, mulla kvaliteedi, elurikkuse ning kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustega. Regionaalarengu mõjuvaldkonnas: - eri piirkondade regionaalarengut kujundavate teguritega (piirkondades avalduvad keskkonnamõjud, ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuseelduste võrdsus, piirkondade tööhõive, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste säilimine; - regionaalpoliitikate üldiste eesmärkide saavutamisega (Eesti eri piirkondade majanduslik konkurentsivõime, eri piirkondade koostöö ja sidusus). Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude valdkonnas: - avaliku sektori asutuste tööülesannete ja kuludega, mis on seotud PõKa 2030 eelnõus kavandatavate sekkumiste ja tegevuste elluviimisega. 9 6 ja 8 sekkumised. Kõige vähem on mõjusid julgeoleku ja välissuhete mõjuvaldkonnas, kuid selle puhul tuleb märkida, et mõjude hindamise metoodikas puudus julgeoleku mõjuvaldkonnas toidujulgeoleku kategooria, mida PõKa 2030 eelnõu mõjutab oluliselt nii toiduga kindlustatuse kui toiduohutuse aspektis.’ Sotsiaalsed mõjud 8,0 7,0 6,0 5,0 Avalik haldus 4,0 Julgeolek T1 3,0 T2 2,0 T3 1,0 T4 0,0 T5 T6 T7 T8 Regionaal Majandus Keskkond Joonis. PõKa 2030 eelnõus kavandatud sekkumiste mõju mõjuvaldkondadele Lisame, et PõKa 2030 eesmärkide kontekstis on kehtiva mõjude hindamise juhendi (2012) üks puudusi ka regionaalsete mõjude hindamise nõrk seostatus teiste mõjude hindamise kategooriatega – kuna PõKa 2030 eesmärkide ja sekkumistega seotud sihtrühmad tegutsevad kogu Eesti territooriumil, siis võib väita, et kõigi tegevussuundade sekkumistel on vähemasti kaudne regionaalne mõju.15 Järgnevalt on esitatud PõKa 2030 tegevussuundade 1–8 lõikes kokkuvõtted kavandatavate sekkumiste mõjude eelhindamise tulemustest.16 Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Tegevussuuna 1 sekkumiste olulised mõjud avalduvad majanduse, loodus- ja elukeskkonna ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Kavandatud põllumajanduskeskkonna toetusmeetmed on olulised põllumajandusega tegelemiseks vajaliku keskkonna säilimise tagamisel. Need mõjutavad pikemas perspektiivis põllumajandusmaa kasutust, kvaliteeti ning seeläbi põllumajanduse jätkusuutlikkust. Kokkuvõtlikult on tegevussuuna 1 sekkumise rühmade tuvastatud mõjud 15 Maaeluministeeriumi poliitika- ja õigusloome mõjude hindamise juhend. Strateegia- ja finantsosakond, 2019: 6, 15 16 Viira, A.-H. et al 2019, ptk 2.4, lk 35-127 10 mõjuvaldkondade kaupa esitatud järgnevas tabelis, sh olulised mõjud on eristatud tumedama värvitooniga. Tegevussuuna 1 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 1. Sotsiaalsed, sh 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju 6. Mõju riigiasutuste 3. Mõju demograafilised julgeolekule ja loodus- ja regionaal- korraldusele ning avaliku majandusele mõjud välissuhetele elukeskkonnale arengule sektori kuludele-tuludele Põllumajanduskeskkonna seire ja analüüs Väetiste, taimekaitse- vahendite ja mahe- tootmise järelevalve Kommunikatsioon ja teadmussiire Ametkondlik koostöö ja strat. planeerimine Mõjusad ja tõhusad põllumajanduskeskkonn a toetusmeetmed Ökoloogiline tõhustamine ja ringmajandus Digiteenuste arenguks tingimuste loomine Kliimamuutuste ja õhusaaste eesmärkide saavutamine Rahvusvaheline koostöö Tuvastatud mõju Oluline mõju Viira et al 2019: Tabel 10 Maaülikooli lõpparuandes rõhutatakse PõKa 2030 eesmärkidega seotud positiivse mõju kasvatamise võimalusi. Viis näidet. Esiteks, et ’spetsiifiliste liigi-, tootmistüübi- või piirkonna- põhiste toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine võimaldab saavutada sama eelarve juures suurema positiivse keskkonnamõju. Keskkonda säästvate põllumajanduspraktikate kasutamise soodustamisel tuleks eelistada selliseid praktikad, millega kaasneb ka positiivne majanduslik, sotsiaalne või muu keskkonnaalane mõju. Hulga eri tingimusi seadvate toetuste nõuete täitmisega ning nõuete täitmise tõendamisega võib kaasneda ettevõtjate ja riigi halduskoormuse suurenemine. Selle ohu maandamiseks tuleks info kogumiseks, esitamiseks ja ka järelevalve teostamiseks kasutusele võtta kaasaegseid digitehnoloogiaid.’ Samuti märgitakse, et ’põllumajanduskeskkonna toetuste rakendamise puhul tuleb eelnevalt hinnata nende pikemaajalist mõju põllumajandustootjate toetustest sõltumisele. Sageli kaasnevad ettevõtjatele põllumajanduskeskkonna toetusskeemides osalemisega kas täiendavad kulud või jääb osa tulust saamata. Seetõttu toetuste osatähtsus põllumajandustootjate sissetulekutes suureneb [...] ja kesk-pikas perspektiivis nende konkurentsivõime väheneb. Selle ohu vältimiseks on vaja edendada ettevõtjate turgude tundmise ning müügialaseid oskusi. Mittetootlikud keskkonnainvesteeringud ja suur toetustest sõltuvus võivad suurendada põllumajandussektori riskitaset finantsasutuste silmis, mistõttu ligipääs investeeringuteks vajalikule kapitalile võib halveneda.’ Kolmandaks, kuna ühiskonnas muutub keskkonnahoid järjest olulisemaks, siis tuleb edendada selliseid kvaliteedikavasid ja ärimudeleid, mis võimaldavad põllumajandustootjatel keskkonnasäästlikult toodetud toodangu eest kõrgemat hinda saada. Teadlikkuse suurendamiseks ja selliste kvaliteedikavade loomiseks on sobilikud eelkõige nõuannet, teadmussiiret, innovatsiooni ja koostööd puudutavad sekkumised.’ 11 Neljandaks, ’kliimamuutuste eesmärkide saavutamiseks ja biomajanduse arenguks eelduste loomiseks tuleks välja töötada terviklik maakasutuspoliitika, mis arvestaks põllumaa, rohumaade ja metsamaa potentsiaali põllumajandustootmise, metsanduse, keskkonnahoiu, kliimamuutuste leevendamise ja biomajanduse arengu seisukohast. Kuna mitmeid tehnoloogiaid ja praktikaid, millel võib olla soodne mõju KHG ja õhusaasteainete emissioonide vähendamisele, ei ole veel rahvusvaheliselt piisavalt uuritud, et nende mõjus kindel olla, siis tuleb panustada ka nende praktikate ja tehnoloogiate mõju uurimisele Eesti kontekstis. Need võivad osutuda neile alternatiiviks olevatest vähe- ja mittetootlikest investeeringutest tõhusamaks ja soodsamaks.’ Viiendaks, ’ökoloogiline tõhustamine ja ringmajandus vajavad Eesti põllu- ja biomajanduses arendamist. Näiteks tuleks uurida püsirohumaade biomassi potentsiaali kas väetisetoodete (nt biosüsi) või energia (nt biogaas, pelletid) tootmiseks. Seejuures tuleks silmas pidada ka väiksemas mastaabis rakendatavaid lahendusi, mida saaks kasutusele võtta kas kogukondlikul või piirkondlikul tasandil […] Bioenergia tootmise ja kasutamise võimalustele tuleb tähelepanu pöörata ka seoses KHG ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks vajalike investeeringutega sõnnikumajanduses.’17 Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu Maaülikooli lõppraporti kohaselt ’Tegevussuuna 2 olulised mõjud avalduvad sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude, majanduse, loodus- ja elukeskkonna ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Kokkuvõtlikult on tegevussuunas 2 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa esitatud järgmises tabelis. Tegevussuuna 2 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 6. Mõju 1. Sotsiaalsed, 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju riigiasutuste sh 3. Mõju julgeolekule ja loodus- ja regionaal- korraldusele ning demograafilised majandusele välissuhetele elukeskkonnale arengule avaliku sektori mõjud Sekkumised kuludele-tuludele Taimetervise ja -kahjustajate ning loomataudide seire, analüüs, ennetus ja tõrje Loomatervise (sh karjatervise) parendamine ja AMR vähendamine Taime- ja loomatervise ning loomaheaolu järelevalve Digiteenuste arenguks tingimuste loomine Loomakasvatuse toetusmeetmed Bio- ja ringmajanduse edendamine Kommunikatsioon ja teadmussiire Ametkondlik koostöö ja strateegiline planeerimine Rahvusvaheline koostöö Viira et al 2019: Tabel 14 17 Põhjalikum tegevussuuna 1 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 38-48 12 Lõppraportis rõhutatakse, et ’loomaheaolu märgistuste ja kvaliteediprogrammide kasutusele võtmine tarneahelas eeldab loomaheaolu jälgitavuse ja läbipaistvuse parandamist. Selleks on vaja arendada nii loomaheaolu automaatset seiret (andurid jm tehnoloogia lautades) kui ka tarneahelas osapoolte vahelist andmevahetust. See eeldab omakorda vastavate digiteenuste ja andmebaaside arendamist… Bio- ja ringmajanduse sekkumise rühmas tuleb lisaks loomsete kõrvalsaaduste efektiivsemale kõrvaldamisele tähelepanu pöörata ka muudele (nt taimsetele) kõrvalsaadustele ja jäätmetele ning nende väärindamisele ja taaskasutamisele… PõKa 2030 rakendusetapil peaks lisaks karantiinsetele taimekahjustajatele enam tähelepanu pöörama ka Eestis levinud tavapärastele taimehaigustele, kuna just need põhjustavad suure osa taimekaitsevahendite kasutusest. Selleks tuleks põllumajandustootjaid suunata resistentsemate sortide kasutamisele... Samuti tuleb tõhustada taimekaitsevahendite kasutamise selgitamist tarbijatele ja parendada taimekaitsevahendite kasutamise jälgitavust.’ 18 Tegevussuund 3: toiduohutus Tegevussuuna 3 olulised mõjud avalduvad sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude, riigi julgeoleku ja välissuhete, majanduse, loodus- ja elukeskkonna ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Väikekäitlejatele paindlike toiduohutuse tingimuste seadmisel on positiivne majanduslik mõju, kuna see loob võimaluse uutele ettevõtjatele valdkonda sisenemiseks. Võib eeldada, et enamik väikekäitlejaid tegutseb tarbijatele lähedal, st linnades või linnade lähistel, kuid neile soodsamate tingimuste võimaldamine võib ka regionaalarengule positiivselt mõjuda. Kokkuvõtlikult on tegevussuuna 3 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa esitatud järgmises tabelis. Tegevussuuna 3 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 1. Sotsiaalsed, 6. Mõju riigiasutuste 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju sh 3. Mõju korraldusele ning julgeolekule ja loodus- ja regionaal- demograafilised majandusele avaliku sektori välissuhetele elukeskkonnale arengule mõjud kuludele ja tuludele Toiduohutuse alaste õigusaktide ajakohastamine ja väljatöötamine Toiduohutuse alase järelevalve tõhustamine Rahvusvaheline koostöö Kommunikatsioon, teavitus ja teadmussiire Toiduohutuse alase seire tõhustamine Ametkondlik koostöö ja strat. planeerimine Vabatahtlike kavade, programmide ja märgistuse rakendamine Viira et al 2019: Tabel 18 Maaülikooli lõpparuande kohaselt ’Oluline on, et kõikide toiduohutuse alaste riskide osas tagatakse optimaalne seire ja järelevalve maht ning kriitiliste ja pikaajaliste riskide osas tagatakse suurendatud seire ja järelevalve maht kuni vastavate riskide olulise vähenemiseni. 18 Põhjalikum tegevussuuna 2 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 49-56 13 Seire ja järelevalve tegemise eelduseks on omakorda laborite võimekuse tagamine. Eriti oluline on see kriisiolukordades, kus on vaja kiirelt reageerida ja küsimustele analüüsidel põhinevaid vastuseid saada, nt toidumürgistuspuhangute ajal. Laborvõimekust tuleb oluliselt tõsta ka toidu võltsimise ning päritolu kindlaks tegemiseks. Uuendtoidu ja e-kaubandus alase järelevalve tõhustamine on toiduohutuse tagamiseks samuti olulised. Arvestades praeguseid suundumusi, on see 2030. aasta perspektiivis kasvava olulisusega.’ 19 Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Tegevussuuna 4 olulised mõjud avalduvad sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude, majanduse, loodus- ja elukeskkonna, regionaalarengu ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Kokkuvõtlikult on tegevussuuna 4 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa esitatud järgmises tabelis. Tegevussuuna 4 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 1. Sotsiaalsed, 2. Mõju riigi 6. Mõju riigiasutuste 4. Mõju 5. Mõju sh julgeolekule 3. Mõju korraldusele ning loodus- ja regionaal- demograafilised ja majandusele avaliku sektori elukeskkonnale arengule mõjud välissuhetele kuludele-tuludele Põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse ja kasutuspiirangud Ametkondlik koostöö ja strateegiline planeerimine Bio- ja ringmajanduse arendamine Digiteenuste arenguks tingimuste loomine Paljundusmaterjali tagamine ja sordiaretus Geneetiliste ressursside säilitamine Kommunikatsioon, teavitus ja teadmussiire Maaparandusinvesteeringud ja maaparandussüsteemide korrashoid Mõjusad ja tõhusad põllumajanduskeskkonna meetmed Põllumajandusloomade aretus ja tõugude valik Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Viira et al 2019: Tabel 22 Maaülikooli lõpparuandes rõhutatakse: ’väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmine ehitistega hõlmamise ja metsastamise, st mittepõllumajandusliku kasutamise eest on oluline, et kaitsta mulda kui peamist põllumajandustootmise ressursi ning tagada toidu tootmise potentsiaal ja põllumajanduse jätkusuutlikkus. Samas võib see lühiajalises perspektiivis piirata ettevõtjate valikuid maa kasutamiseks kõige kasumlikumal viisil ning kohati võib sellega kaasneda negatiivne mõju ettevõtluse ja regionaalarengule, kuna see võib raskendada taristu ja ehitiste rajamist mittepõllumajandusliku ettevõtluse tarbeks.’ Samuti et ’piirkondades, kus kaitstava väärtusliku põllumajandusmaa asukoht pakub huvi ka taristu või ehitiste rajajatele tuleb koostöös kohalike omavalitsustega aegsasti kavandada nt tööstusparkide või elamupiirkondade alaks selline maa, mis ei oleks väärtuslik põllumajandusmaa. Kuna põllumajandusmaa kasutuspiirangud on mullakaitse seisukohast vältimatud, siis lühiajalisi negatiivseid mõjusid aitavad leevendada hästitoimivad kriisijuhtimise meetmed ning finantsinstrumendid, mis tagavad põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile. Bio- ja ringmajanduse arenguga seotud 19 Põhjalikum tegevussuuna 3 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 57-63 14 tegevuste (kasutuseta põllumajandusmaale uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine, biomajandusele sobilike kultuuride aretamine ja koostöö suurendamine meliorante tootvate ettevõtete ja põllumajandustootjate vahel) mõju avaldub pikema perioodi jooksul. Seetõttu tuleks alustada nende tegevuste elluviimisega võimalikult kiiresti.’ 20 Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Tegevussuunas 5 kavandatud sekkumiste olulised mõjud avalduvad sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude, riigi julgeoleku ja välissuhete, majanduse, loodus- ja elukeskkonna ning riigiasutuste ja kohaliku omavaliitsuse asutuste korralduse ning avaliku sektori kulude ja tulude mõjuvaldkondades. Tegevussuund 5 aitab luua eeldusi toiduainesektori jätkusuutlikuks arenguks, toidutarneahela toimimiseks, turu- ja tootmisriskidega toimetulekuks, püsivaks põllumajandussaaduste ja toidukaupade väärindamiseks ning turustamiseks. Oluline osa tegevustest on seotud Euroopa Liidu ÜPP strateegiakava kujundamise ja rakendamisega. Tegevussuuna 5 rakendamisega kaasnevad mõjud on toodud järgmises tabelis. Tegevussuuna 5 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 1. Sotsiaalsed, sh 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju 6. Mõju riigiasutuste 3. Mõju demograafilised julgeolekule ja loodus- ja regionaal- korraldusele ning avaliku majandusele mõjud välissuhetele elukeskkonnale arengule sektori kuludele-tuludele Bio- ja ringmajanduse arendamine Eesti toidu ja põllumajanduse kuvandi arendamine Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Toiduainetetööstuses töötlemisvõimekuse suurendamine Ekspordivõimekuse suurendamine Koostöö ja ühistulise tegevuse soodustamine Tarneahela arendamine Kriisi- ja riskijuhtimisinstrumendid Mahepõllumajanduse arendamine Teavitus ja teadmussiire Põllumajandustootjate sissetulekute tagamine Investeeringute soodustamine ja kapitalile juurdepääs Vabatahtlike kavade, programmide ja märgistuse rakendamine Toidukao ja raiskamise vältimine Viira et al 2019: Tabel 26 Maaülikooli lõppraport rõhutab mitmeid tegevussuuna 5 teemasid. Esiteks, ’Eestis on väljakutseks ja probleemiks nii ühistulise tegevuse tagasihoidlik areng kui ka ettevõtete väiksusest tulenev vähene tootearenduse võimekus. Seetõttu on oluline suurendada ettevõtete arvu, kes osalevad nii ühistegevuse edendamisega kui tootearendusega seotud tegevustes. PõKa 2030 eelnõu peaks selgemalt sihiks seadma suuremate ja tugevamate ühistute loomisele ja arengule kaasa aitamise, arvukate väikeste ühistute loomise asemel.’ Teiseks, ’Tegevussuunas 5 kavandatavad sekkumised mõjutavad märkimisväärselt valdkonna ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet. Lisaks puhtale keskkonnale, kõrgele toiduohutuse 20 Põhjalikum tegevussuuna 4 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 64-73 15 tasemele ja heale kuvandile on oluline, et Eesti põllumajandussektori ja toiduainetetööstuse ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised nii sise- kui välisturgudel, ning seda parasjagu kehtivate turuhindade juures. Seega tuleb pöörata tähelepanu ettevõtete tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamise, tootmisomahinna vähendamise ja laiemalt konkurentsivõime suurendamisega seotud teguritele, seda nii toetusmeetmete kujundamisel kui sektori jaoks rakendusuuringute kavandamisel.’ Kolmandaks, hindamises osalenud eksperdid leidsid, et PõKa 2030 eelnõu võiks paremini välja tuua valdkondi, milles Eesti ettevõtjatel on võimalus näiteks impordi asendamiseks, või nišše eksportturgudel, mida Eesti ettevõtjad võiksid sihiks võtta. Samuti ei puudutata ettevõtja vaates Eesti maaressursi jm põllumajandustootmiseks vajalike ressursside maksimaalse väärindamise temaatikat (ÜPP tasand). Erinevates põllumajanduse harudes prioriteetsete tegevuste (nt impordi asendamine või eksporttoodete arendamine, kriisis oleva sektori aitamine, kodumaise tooraine väärindamine) seadmiseks ning Eesti põllumajandustootmiseks sobilike ressursside maksimaalse väärindamise võimaluste esiletoomiseks on vaja leida hea sidusus PõKa 2030 eelnõu ning põllumajandussektori erinevahet harude arengukavade vahel. Neljandaks, ’Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisel on äärmiselt olulised EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused. Eesti põllumajandustootjatele soodsamate tingimuste saamiseks ja ebasoodsate tingimuste välistamiseks on vajalik pidev lobitöö nii EL ametkondades kui teiste liikmesriikide ametkondades ning esindusorganisatsioonides. Sellesse tegevusse peavad oma panuse andma nii ametnikud, poliitikud, diplomaadid, eksperdid kui ettevõtlusorganisatsioonid.’ Viiendaks ’Eesti toiduainetetööstuses töötlemisvõimsuse suurendamine on oluline selleks, et kohalikku põllumajanduslikku toorainet väärindada ning suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti. Selleks vajaliku tootmistehnoloogia uuendamiseks on vaja soodustada investeeringute tegemist kas investeeringutoetuste või erinevate rahastamisvahendite näol. Kuuendaks, ’Tarneahelate läbipaistvuse suurendamine, ebaausate kauplemistavade vältimine ja lühikeste tarneahelate arendamine mõjutab positiivselt põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse positsiooni tarneahelas ning nende majanduslikku jätkusuutlikkust... Tarneahelate paremaks toimimiseks on oluline turuinfo kättesaadavus kõikidele osapooltele. ’ Seitsmendaks, ’Kriisi- ja riskijuhtimisinstrumendid on väga olulised, et leevendada turgude volatiilsusest ja äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud tagasilööke põllumajandustootjatele. Need aitavad tagada põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust ning tehtud investeeringute tootlikku kasutamist. Kriiside ajal on oluline anda signaal sektori olulisusest ka finantsasutustele. Selleks sobivad näiteks kaaslaenamise instrumendid, kus laenu annavad koos nii finantsasutus kui riik nt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Samuti tuleks kasutusele võtta kriisi- või riskifondid, millesse panustavad sissemaksetena nii ettevõtjad kui riik. Sellised fondid aitaksid paremini üle elada turgude volatiilsusest või heitlikest ilmaoludest tulenevaid kriise.’ 21Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkondade areng Tegevussuuna 6 sekkumistel on oluline positiivne mõju sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. PõKa 2030 eelnõus toodud tegevussuuna 6 sekkumistel on: 21 Põhjalikum tegevussuuna 5 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 74-85 16  1) sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (mõjutades eelkõige tööturgu, täiend- ja ümberõppe kättesaadavust, rahvastiku arengut ja kodanikuühiskonna arengut); 2) mõju majandusele (sh ettevõtluskeskkond, väikeettevõtlus, noorte ettevõtlusega alustamine); 3) mõju loodus- ja elukeskkonnale (eelkõige elukeskkonnale läbi tõmbekeskuste terviklahenduste edendamise, maa- ja linnapiirkodade sümbioosi arendamise, maaettevõtluse arendamise vms); 4) mõju regionaalarengule, kuna sekkumised mõjutavad eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid (mõju keskkonna, majanduse või sotsiaalsete aspektide kaudu üksikule piirkonnale, konkreetse piirkonna spetsiifilisele eripärale, teenuste kättesaadavusele, eri piirkondade koostööle vms); 5) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele, täpsemalt asutuste ülesannetele ja asutuste omavahelistele töökorraldusele ning avaliku sektori rahastamisele (nt maaelupoliitika muutmine horisontaalseks poliitikaks, noortele suunatud sekkumised jne). Tegevussuuna 6 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa on esitatud järgmises tabelis. Tegevussuuna 6 mõjud mõjuvaldkondade kaupa Mõjuvaldkond 6. Mõju avaliku 1. Sotsiaalsed, sh 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju Sekkumise rühm 3. Mõju sektori demograafilised julgeolekule ja loodus- ja elu- regionaal- majandusele korraldusele, mõjud välissuhetele keskkonnale arengule kuludele-tuludele Elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng Kohalike kogukondade rolli tugevdamine Maaelu kuvand, maine kujundamine Maaelupoliitika kui horisontaalne poliitika Maaettevõtluse arendamine Maapiirkonda elama asumist soosivad tegevused Noortele suunatud tegevused Piirkonnaspetsiifilised programmid Põlvkondade vahetus Viira et al 2019: Tabel 30 Maaülikooli lõpparuandes on rõhutatud mitmeid tegevussuuna 6 mõju suurendamise võimalusi PõKa programmide ja ÜPP strateegiakva 2021-27 tasandil. Näiteks et ’sotsiaalse ja demograafilise mõju suurendamise eesmärgil võiks luua nt Põhjamaadesse tööle läinud elanikele suunatud tööhõivet stimuleerivaid meetmed, mis soodustaks nende tagasirännet maapiirkondadesse… Rahvastiku arengut mõjutavate sekkumiste planeerimisel tuleb arvestada, et kogukonna tugev identiteet võib olla takistuseks uute elanike maapiirkonda elama asumisel, uue ettevõtte loomisel (turismitalu rajamine vm) ning sulandumisel kohalikku kogukonda. Probleemi lahendamiseks tuleks rakendada CLLD lähenemist, et teha teavitustööd kogukonnas kogukonna oskusliku kaasamisega. Lisaks tuleks lisada sekkumisi, millega toetada noortel kodu soetamist ja renoveerimist, kuna maapiirkonnas ei saa eluaseme ostmiseks ja ehitamiseks laenu samadel tingimustel nagu linnapiirkonnas…’ 17 Teiseks, ’Oluline on hoida, säilitada ja kaitsta looduskeskkonda. Selleks planeeritakse lisaks ÜPP-le teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisse, nt EL keskkonna- ja kliimapoliitikaid. Samas, piirangud looduskeskkonna kaitseks piiravad ettevõtete teatud tüüpi tegevusi, kuid ühtlasi on neil positiivne mõju elukeskkonnale ja teist tüüpi tegevustele (nt turismile).’ Kolmandaks, ’Elukeskkonna arendamisel maa- ja linnapiirkondade sümbioosi tekitamisel tuleks kasutada varasemate uuringute tulemusi, et vältida sekkumiste negatiivseid mõjusid. Digilahenduste väljatöötamiseks ja edukaks rakendamiseks on vaja tähelepanu pöörata nii nende loomise oskustele kui ka erinevate sihtrühmade (sh just väljapool valglinnastumise alade paikneva maaelanikkonna vanuselist profiili arvestades) digioskuste arendamisele. Neljandaks, ’Tegevussuuna 6 sekkumised panustavad oluliselt Eesti regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisse. Samas uute väikeettevõtete rajamist ja maaettevõtluse arendamist väljaspool põllumajandussektorit (majutus- ja toitlustusettevõtted vms) piirab bürokraatia ja järelevalve ülereguleeritus. Tuleks kaaluda bürokraatia vähendamist ning järelevalve regulatsioonides teha erisusi maapiirkonna väikeettevõtetele maksude, lõivude ja erinevate kohustuste osas. Samuti võiks kohaliku toidu tooraine päritolu tõendamisel teha väikemaaettevõtjatele (nt turismitalud, toitlustajad) lihtsustusi. Eri piirkondade arendamisel tuleks rõhutada kohalike arengueelduste ja –ressursside paremat kasutamist. Negatiivsete mõjude vältimiseks teha selgeks, millist regionaalpoliitika tulemust aastaks 2030 soovitakse.’22 Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Tegevussuuna 7 sekkumistel on oluline mõju majanduse ning sotsiaalse, sh demograafilise mõju valdkondadele. Mõju avaldub ka riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Täpsemalt, PõKa 2030 eelnõus toodud tegevussuuna 7 sekkumistel on: 1) Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (eelkõige läbi töötajate koolitamise ja valdkonnas koolitatud järelkasvu tagamise, samuti teadus- ja arendustegevuse ning teadmussiirde); 2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (eelkõige läbi rahvusvahelise koostöö, sh Euroopa Innovatsioonipartnerlustes osalemise, aga ka teadus- ja arendustegevuse tagamise ja rahastamise ning koostöö ja koostöövõrgustike arendamise); 3) Mõju majandusele (eelkõige läbi teadus- ja arendustegevuse valdkondliku rakendus- teaduse tagamise, nõustamise- ja teadmussiirde süsteemi, sektoris tegutsevate töötajate olemasolu ja järelkasvu tagamise ning kutse- ja kõrghariduse aja- ja asjakohastamise ning innovatsiooni toetava tugisüsteemi ja digilahenduste väljakujundamise); 4) Mõju loodus- ja elukeskkonnale (kaudne mõju tuvastati pea kõigis sekkumisrühmades, nt läbi valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide, laborite kaasajastamise, innovatsiooni- klastriprojektide ja kommunikatsioonitegevuste, mis aitavad tõsta keskkonnateadlikkust); 5) Mõju regionaalarengule (läbi muuseumide arendamise, innovatsioonisüsteemi väljakujundamise ja rahvusvahelise koostöö). 6) Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele sh asutuste ülesannetele ja asutuste omavahelistele töökorraldusele ning avaliku 22 Põhjalikum tegevussuuna 6 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 86-98 18  sektori rahastamisele (mõju tuvastati läbi kõigi sekkumisrühmade (nt digilahenduste arendus ja laborite asjakohastamise nõuab ka kasutajate koolitamist, arenduskulusid jne). Tegevussuuna 7 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa on esitatud järgmises tabelis. Tegevussuuna 7 mõjud mõjuvaldkondade kaupa 6. Mõju avaliku 1. Sotsiaalsed, sh 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju 3. Mõju sektori asutuste demograafilised julgeolekule ja loodus- ja regionaal- majandusele korraldusele ning mõjud välissuhetele elukeskkonnale arengule kuludele-tuludele Kommunikatsioon, teavitus ja teadmussiire Olulistes valdkondades järelkasvu tagamine Kutse- ja kõrghariduse ajakohastamine Teadus- ja arendus- tegevuse tagamine ja rahastamine Muuseumide arendamine Laborite ja katsebaaside ajakohastamine Digiteenuste arenguks tingimuste loomine Innovatsiooni tugi- süsteemi kujundamine Rahvusvaheline koostöö Koostöö ja võrgustike arendamine Viira et al 2019: Tabel 34 Maaülikooli lõpparuandes rõhutatakse veel, et ’Nõustamissüsteemi arendamisel sh nõustajate olemasolu ja järelkasvu tagamiseks, aga ka nõustamisteenuste kvaliteedi parendamisel on soovitav minna üle paindlikule, rohkem ettevõtete vajadusi ja süsteemi tõhusust järgivale mudelile. Innovatsiooni tugisüsteemi ülesehitusel on soovitav lähtuda enam innovatsioonisüsteemi komplekstunnustest, mis hõlmavad nii baasteadust kui uue teadmuse loomise vormi, rakendusteadust, millel on praktiline eesmärk ning katse- ja arendustegevust, mille eesmärk on uute toodete või protsesside väljatöötamine.’ ’Tegevussuuna 7 sekkumised mõjutavad tööturgu ning haridussüsteemi korraldust. Positiivse mõju suurendamiseks tuleks kaaluda PõKa rakendusperioodil täpsemalt suunatud sekkumisi, mis aitaksid kaasa valdkonna spetsialistide ja nõustajate järelkasvu (sh nt agronoomia ja maaparanduse valdkonnas) probleemi lahendamisele ning enam tähelepanu pöörata noorte huvi tekitamisele keskkonnatemaatika vastu, mis ühest küljest aitab kaasa keskkonnateadlikkuse suurenemisele ning teisalt ka teadmuse rakendamisele ja edasiuurimisele.’23 Tegevussuund 8: kestlik kalandus Tegevussuuna 8 sekkumistel on oluline mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele. Tegevussuuna 8 sekkumistel on mõju eelkõige: 1) majandusele, kuna sekkumised mõjutavad tervikuna kalandus- ja vesiviljelussektorit, selle konkurentsivõimet ja arengut; 23 Põhjalikum tegevussuuna 7 mõjude eelhindamise tulemuste kaardistus Viira, A.-H. et al 2019: 99-112 19  2) loodus- ja elukeskkonnale, kuna sekkumised mõjutavad loodusressursside tarbimist, elurikkust, tööstushoonete paiknemist, inimeste keskkonnateadlikkust ning jäätmete teket ja selle taaskasutamist; 3) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele, kuna sekkumised mõjutavad riigiasutuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd, avaliku sektori rahastamisvajadusi ning mittetulundussektori rahastamist või finantssuhteid riigiga. Lisaks on tegevussuuna 8 sekkumistel mõju regionaalarengule, täpsemalt eri piirkondade sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja piirkonnaspetsiifilise eripära säilimisele. Vähesemal määral on sekkumistel sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (mõjutades kodanikuühiskonna arengut, tööturgu ja rahvastiku arengut). Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud on tagasihoidlikud ja seda seetõttu, kuna PõKa 2030 eelnõus väljapüügimahtude kasvu ette ei nähta. Pigem kirjeldatakse püügikoormuse reguleerimise vajadust, mille all peetakse silmas püügikoormuse vähendamist. Mõju tuvastati ka riigi julgeolekule ja välissuhetele seoses osalemisega EL otsustusprotsessis (piirkondlike eripäradega arvestamine, nende integreerimine õigusloomesse, valdkondlike EL õigusaktide rakendamine ja võrdsed tingimused ELis turustavatele toodetele), teha rahvusvahelist koostööd vesiviljelusteema arendamisel ning toetada vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus-arendusasutustega, sh rahvusvaheliselt. Tegevussuuna 8 tuvastatud mõjud mõjuvaldkondade kaupa on esitatud järgnevas tabelis. Tegevussuuna 8 mõjud mõjuvaldkondade kaupa Mõjuvaldkond 6. Mõju avaliku 1. Sotsiaalsed, sh 2. Mõju riigi 4. Mõju 5. Mõju Sekkumise rühm 3. Mõju sektori demograafilised julgeolekule ja loodus- ja regionaal- majandusele korraldusele, mõjud välissuhetele elukeskkonnale arengule kuludele ja tuludele Harrastuskalapüügi kvaliteedi tõstmine Kalapüügi seire ja järelevalve tõhustamine Kalavarude kaitse Keskkonnasurve vähendamine Kommunikatsioon, teavitus ja teadmussiire Maismaa vesiviljeluse arendamine Merevesiviljeluse arendamine Panustamine teadus- ja arendustegevusse Püügireeglite ajakohastamine Sektori konkurentsivõime tõstmine Sektori koostöö ja ühistegevuse suurendamine Tõhus ja läbipaistev siseturg Viira et al 2019: Tabel 38 20 Maaülikooli lõpparuandes rõhutatakse mitmeid tegevussuuna 8 positiivse mõju kasvatamise võimalusi. Esiteks, ’majandusliku mõju suurendamiseks on mõistlik järelevalve reegleid lihtsustada ja vesiviljeluse arendamisel bürokraatiat vähendada.’ Teiseks, ’Tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamiseks ning samal ajal ressursside paremaks ja jätkusuutlikumaks kasutamiseks on töötajatel ja ettevõtjatel vaja nii tehnilisi, juhtimis- kui keskkonnaalaseid oskusi ja teadmisi. See tähendab nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele, mistõttu on vajalik tehnikasse tehtavate investeeringute ja teaduskoostöös loodavate lahenduste kõrval tähelepanu pöörata sellele, et investeeritakse ka inimressurssi, kellest sõltub projekti või koostöö järel uute lahenduste tegelik rakendamine.’ Kolmandaks, ’Digilahenduste ajakohastamise käigus on oluline analüüsida, milles seisneb elektrooniliste lahenduste alakasutuse senine probleem (kalurite vanus ja vähesed digioskused, keelebarjäär vms), kas seni loodud vahendid ja lahendused on olnud otstarbekad, kasutajasõbralikud ja arusaadavad ning kuidas praegusest olukorrast edasi areneda.’ Neljandaks, ’Positiivse majandusliku mõju suurendamiseks vajab karbi ja vetika kasvatamine meres lisaks keskkonnatemaatilistele uuringutele ka majanduslikke tasuvus- jms uuringuid. PõKa 2030 positiivse mõju suurendamise eesmärgil tuleks soovimatu kaaspüük siduda biomajanduse arendamise võimalustega.’ Viiendaks, ’Ranna- ja sisevetekalapüük ning sellega seotud tegevused omavad olulist regionaalset mõõdet. Kavandatud sekkumistel on positiivne mõju regionaalarengule - sekkumistega tagatakse töökohtade, keskmise palga ja ettevõtete müügitulu säilimine või kasv. Positiivse mõju suurendamiseks tuleks arendada kalasadamate multifunktsionaalsust, et tehtud investeeringud oleksid kasutuses paljude erinevate huvigruppide poolt ning soodustada sidusust ja suurendada kalanduspiirkondade koostööd Eesti ülejäänud maapiirkondadega.’ PõKa 2030 tegevussuundade koosmõju PõKa 2030 eelnõus toodud kaheksa tegevussuuna koosmõju analüüsimiseks kasutas Maaülikooli uurimisrühm Kirschke jt24 lähenemist eelarvepoliitika ja -prioriteetide seadmiseks. See võimaldab samaaegselt analüüsida n poliitikameetme koosmõju, mis kõik omavad mõju z mõjuvaldkonnas, võttes arvesse eelarve- jm piiranguid, mõjuvaldkondade ja poliitikameetmete prioriteete. Analüüsis käsitleti poliitikameetmetena PõKa 2030 eelnõu kaheksat tegevussuunda ning mõjuvaldkondadena mõjude hindamise juhendis toodud kuut mõjuvaldkonda. Iga tegevussuuna mõju määramiseks kõigis mõjuvaldkondades kombineeriti kolme andmestikku: 1) Tegevussuuna tuvastatud mõjude suhe iga mõjuvaldkonna kõikidesse võimalikesse mõjudesse (mõju suhteline sagedus). 2) Tegevussuuna oluliste mõjude arv igas mõjuvaldkonnas (mõju olulisus). 3) Eelhindamisesse kaasatud ekspertide hinnangud tegevussuundade mõjule igas mõjuvaldkonnas eksperthinnang). Kolme andmestiku tulemuste agregeerimisel omistati neile kõigile kaaluks 1/3. Tegevussuundade mõjuskoorid mõjuvaldkondade lõikes viidi skaalale 0‒9. Saadud tegevussuundade mõjuskoorid mõjuvaldkondade lõikes on esitatud järgnevas tabelis, millest nähtub, et sotsiaalsete mõjude mõjuvaldkonnale on suurim mõju tegevussuundadel 7 ning 3, st teadusel, innovatsioonil ning teadmussiirdel ning toiduohutusel. Samad tegevussuunad 24 Dieter Kirschke Gerald Schwarz Kurt Jechlitschka (2007) Microeconomics Using Excel. Taylor&Francis Group, 258 lk. 21 mõjutavad kõige enam ka julgeolekut ja rahvusvahelisi suhteid. Majanduse mõjuvaldkonda mõjutavad enam tegevussuunad 5, 8, 4 ja 7 ehk põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine, kestlik kalandus, kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ning teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. Loodus- ja elukeskkonnale avaldavad suurimat mõju tegevussuunad 1, 4 ja 8 ehk põllumajanduskeskkond, kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ning kestlik kalandus. Regionaalarengut mõjutavad enam tegevussuunad 6 ja 8 ehk maa- ja rannapiirkondade arengu ja kestliku kalanduse tegevussuunad. Avalikku halduse mõjuvaldkonnas on suurima mõjuga tegevussuunad 5 ja 1 ehk põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ning põllumajanduskeskkond. Lähtudes eeltoodud tegevussuundade esialgsetest mõjuskooridest koostas EMÜ mudeli, mille eesmärk on maksimeerida meetmete koosmõju, võttes arvesse eelarve- ja teisi piiranguid ja kitsendusi.’25 B. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 26 PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edasi PõKa 2030 KSH) programmi nõuetele vastavaks tunnistamine algatati maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine” alusel. PõKa 2030 KSH programmis kirjeldatakse PõKa 2030 koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ja antakse ülevaade PõKa 2030 koostamise protsessi toimumisest paralleelselt PõKa 2030 KSH-ga. PõKa 2030 KSH programm annab ülevaate, milliseid mõjusid keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi raames hinnatakse. Programm koostati koostöös Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ ekspertidega. 11. juuli 2018 kirjaga nr 1.2-1/914 küsis Maaeluministeerium ettepanekuid PõKa 2030 KSH programmi sisu kohta Riigikantseleilt, ministeeriumidelt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Põllumajandusuuringute Keskuselt, Põllumajandusametilt, Veterinaar- ja Toiduametilt ning PõKa 2030 koostamise juhtkomisjoni liikmetelt. Programmi täiendati vastavalt esitatud ettepanekutele. PõKa 2030 KSH programmi avalikustamine toimus 12. novembrist 2018 kuni 3. jaanurini 2019, sh 12. detsembril teavitati e-kirjaga kõiki PõKa 2030 eelnõu koostamisse kaasatud isikuid (368 addressati). PõKa 2030 KSH programmi avalike arutelude käigus (4. jaanuaril 2019) põhjendas Hendrikson & Ko OÜ laekunud ettepanekute arvestamist või osalist arvestamist. Täiendavaid ettepanekuid PõKa 2030 KSH programmi kohta avalikustamise koosolekul ei esitatud. PõKa 2030 KSH programmi peatükkides 9 ja 10 on ülevaade Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA ettepanekute arvestamise kohta koos asjaomaste selgitustega. PõKa 2030 KSH aruandes27 on PõKa 2030 eelnõu täiendamiseks ja Eesti ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärkidega paremasse kooskõlla viimiseks tehtud rida ettepanekud, mille alusel PõKa 2030 eelnõu täiendati (KSH aruanne avalikustati 9. oktoobril 2019; MeM-i ekspertide seisukohad teiste ministeeriumide ning keskkonnaühendustega on lähedased. Täpsem KSH tehakse PõKa tegevussuundadele ÜPP ja EKP strateegiakavade KSH-de raames). 25 Vt Viira A.H. et al 2019, ptk 2.4.2 lk 126 26 Vt PõKa 2030 KSH aruande eelnõu MeM-i kodulehel 27 PõKa KSH aruanne (8.10.2019) asub MeM-i kodulehel koos PõKa 2030 eelnõu, selle lisade 1 ja 2 ning Eesti Maaülikooli uurimisrühma tehtud PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuandega (1.10.2019) 22 Ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed PõKa KSH aruande kokkuvõtvas peatükis 7 esitatud üldhinnangu järgi ’Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Arengukavaga ei kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele.’ Järgnevalt on esitatud koos PõKa 2030 eelnõu koostajate selgitustega need KSH aruande koostajate 7. peatüki28 ettepanekud, millega PõKa 2030 eelnõu täiendamisel ei arvestatud või arvestati osaliselt: PõKa 2030 KSH aruande ettepanek Maaeluministeeriumi ja/või Keskkonnaministeeriumi selgitus Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Arvestatud osaliselt. Muudetud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandus-maal kasutamise tõhususe mõõdikut. kasutatud taimekaitsevahendite kogused Lämmastiku ja fosfori kasutamises põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku eeldatakse tõhususe paranemist. ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud Eestis on taimekaitsevahendite trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra kasutamine hektari kohta madal (nt säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste OECD riikide seas tagantpoolt ja taimekaitsevahendite praegust kasutust kolmas). Kliimamuutuste tõttu võib põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid lähiajal kasvada oht intensiivsemaks mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine põllumajandustootmiseks, seega kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud tuleks teha jõupingutusi ka rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt olemasoleva olukorra säilitamiseks. parandada veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames Arvestatud osaliselt: on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline 1) Tegevussuund 1 tuleviku probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud sekkumiste peatükis on ette nähtud energia madal osakaal põllumajandussektoris, vajadus sekkumiseks ning seal on seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kirjas, et positiivse keskkonnamõju kuid selle probleemi lahendamiseks korral tuleb soodustada bioenergia eesmärke/tegevusi/ sekkumispõhimõtteid välja tootmist ja kasutamist pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava põllumajanduses. See hõlmab ka selles osas täiendada. põllumajandusmasinates kasutatavaid Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega kütuseid. sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või Jäätmete osas on tegevussuund 1 kasutamisena toormena (sh reoveesette tuleviku sekkumiste all toodud kasutamise võimalused põllumajandussektoris). vajadus soodustada ressursitõhusust Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et ning ringmajanduse arengut, mis tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja kattub jäätmete vähendamise ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise toormena kasutamise eesmärgiga. kriteeriumid, et soodustada reoveesette Reoveesette ning muud konkreetset taaskasutamist eri valdkondades liiki jäätmete ja kõrvalsaaduste (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, kasutamise võimalused otsustatakse ehituses jne). KSH soovitab arengukava selles meetmete tasemel. osas täiendada. 2) Teadmussiirde küsimustega (sh Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi kommunikatsiooniplaanid) tegeleb roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne terviklikult PõKa 2030 horisontaalne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. tegevussuund 7 ja vastavad Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab rakenduskavad räägitakse läbi ÜPP ja 28 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed ning seirevajadus“ 23 tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide EKP strateegiakavade 2021–2027 loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks koostamise käigus (täpsem seos EL-i taimekaitsevahendite kasutusotstarvet regulatsioonide ning ressurssidega, põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide eraldi KSH-d jm). ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid Arvestatud osaliselt. Arengukava põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina programmide koostamisel eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa analüüsitakse meetmete mõju pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. keskkonnale. Kasutatav *Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib põllumajandusmaa koos kõikide selles kaasneda ebasoodne mõju looduse sisalduvate alajaotustega, nagu mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige põllumaa, püsirohumaa, puuvilja- ja liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul marjaaiad, puukoolid ja koduaiad, on kui tootmisest väljas olevate maade arvelt üks olulisemaid sisendeid ja ressursse suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. põllumajandustootmises, ilma milleta Tootmisest välja langenud püsirohumaade, on toidutootmine pea võimatu. eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse Arengukava tasemel eeldame, et võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele põllumajandusmaa ei väheneks, kuna positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa tegemist on põllumajandustootmist pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata iseloomustava baasnäitajaga. põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimise programmi koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. Tegevussuund 4: Veerežiimi muutmisel (nt Arvestatud osaliselt. Veerežiimi maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku muutmine võib mõjuda nii soodsalt kui sa rekonstrueerimise korra) võib kaasneda ebasoodne ebasoodsalt elupaikadele. Mõju mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu elupaikadele hinnatakse kuivendus- tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse süsteemi ehitamise ja rekonstrueerimise tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 loamenetluse käigus vastavalt võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi keskkonnamõju hindamise ja halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud keskkonnajuhtimissüsteemiseadusele. just märgade elupaikade kuivendamist ja Vajadusel koostatakse eelhinnang ning see intensiivistunud põllumajandust. kooskõlastatakse asjassepuutuvate asutustega. Kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, millega võib kaasneda ebasoodne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile korraldatakse enne kuivendussüsteemi ehitusloa andmist keskkonnamõju hindamine. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on Mitte arvestatud. Selgitus: heas eesmärgiks võetud edendada säästvat ja seisus varude osakaal võtab arvesse nii kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja säästva kui ka kliimamuutuste mõjuga vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle kohaneva kalanduse ja vesiviljeluse. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja Ettepanek ei vasta PõKa arvukuse piiramine). KSH soovitab arengukava üldistusastmele, sest pakutud selles osas täiendada. indikaator näitaks konkreetse tegevuse 24  mõõtmist, mis sobiks meetme või programmi tasandile. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik Mitte arvestatud. Selgitus: oleme kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga teadlikud, et merre rajatav tootmine spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võib sõltuda spetsiifilistest detailidest võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult ja seetõttu merevesiviljeluses tuleb hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid (nt. arvestada mereala planeeringuga Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura ( http://mereala.hendrikson.ee /) ja seal 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku toodud tingimustega. Kuivõrd ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära spetsiifilised detailid võivad sõltuda hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide rajatava tootmise asukohast, siis arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel toimub kaasnevate mõjude hindamine ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. loamenetluse/KMH tasandil, kus mh Arengukava elluviimisel tuleb meetmete ja tegevuste tuleb: rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku  hinnata mõju kalakoelmutele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja määratleda vajalikud leevendavad vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise keskkonnameetmed. menetlus ning viia läbi Natura hindamine.  teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal.  kattumisel veeliiklusalaga täpsustada koostoimimine koostöös Veeteede Ametiga.  kattumisel kultuurimälestistega täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga.  kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maaametiga.  kattumisel kaadamisalaga täpsustada koostoimimine koostöös Keskkonnaametiga. Peame ettepanekut sobivaks välja tuua merealaplaneeringus, mitte eraldiseisvalt ühe tegevusena PõKa 2030 tasandil. Seirega seotud PõKA 2030 KSH aruande MeM-i ja/või KeM-i esindajate selgitused ettepanekud Tegevussuund 1: mõõdiku põllulindude Arvestatud osaliselt. indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle Põllulindude meetmete/tegevuse mõju on plaanis mõõdiku täpsusastme piisavust konkreetse uurida LIFE-IP projektist „Comprehensive põllumajandusliku tegevuse või meetme management of forest and farming landscapes to mõjude hindamiseks. Konkreetsete improve the conservation status of Natura 2000 tegevuste mõju hindamiseks tuleks habitats and species” (LIFE-IP meetmete või tegevustega kaasnevate ForEst&FarmLand). mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha PõKa hindamiseks ei ole sobilik mõõdik, mis spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul baseerub konkreetsel meetmel või tegevusel. spetsiaalne seire. Nt toetatakse Eestis Seepärast on PõKa taseme mõõdikuks valitud laialdaselt pool-looduslike koosluste põllulinnuindeks, mis on laiapõhjalisem. taastamist ja majandamist, mille üks peamisi 25  põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Mitte arvestatud. Puuduvad tõhusad alla ei ole seatud mõõdikut KHG tehnoloogiad ja praktikad põllumajanduse absoluutarvu kohta. On vaid heite KHG heite absoluutkoguse vähendamiseks vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kui sektor kasvab, seetõttu on otstarbekas kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne seada eesmärgiks heite vähendamine indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas toodangu väärtuse kohta. Mõõdik on seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise kooskõlas arengudokumendis summaarne KHG mõju suureneb või „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda toodud põllumajanduse suunistega. mõõdikute täiendamist KHG seire osas. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja Arvestatud osaliselt. Arengukavast on välja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse jäetud mulla (mikro- ja makro)elustiku keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on mõõdik, kuna see metoodika on välja välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks töötamisel. Arengukavas on kirjeldatud mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise vajadus teostada mulla bioloogilise seisundi süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide seiret. sisaldus mullas ja mulla (mikro- ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega Mitte arvestatud. Riigikantselei suuniste mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kohaselt on otstarbekas valida mõõdikud, kasutamise (nt biogaasi tootmine, fossiilsete mis on põllumajanduse ja kalanduse kütuste osakaalu vähendamine) või valdkonnaga kõige enam seotud. jäätmetega. KSH teeb ettepaneku selles osas Taastuvenergia ja ringmajanduse arengukava täiendada. eesmärkide seadmiseks on välja töötatud/välja töötamisel teised arengudokumendid. Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures Arvestatud osaliselt. Selgitus: MeM ja olevad mõõdikud või tulemusindikaatorite KeM lisasid algselt PõKa programmidesse ja puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi nii ÜPP kui EKP strateegiakavadesse 2021– näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja 2027 kavandatud mõõdikute sihtasemed ka puudub või puudu on algnäitaja, millega PõKa 2030 eelnõusse ja lisasse 2, v.a. mõned võrrelda, on sisuliselt võimatu hinnata väljatöötamisfaasis indeksid (vt Lisa 2 PõKa-ga seatud eesmärkide täitmist joonealaune selgitus nr 1). C. PõKa 2030 elluviimisega seotud peamiste strateegiliste riskide eelhindamine PõKa 2030 elluviimisega seotud peamiste riskide (mis võivad takistada püstitatud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamist) tuvastamisel lähtuti Rahandusministeeriumi juhendis „Riskijuhtimine – juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele“29 esitatud riskide 29 Rahandusministeerium. 2013. Riskijuhtimine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele. Sisekontrolli koordineerimise talitus, Finantskontrolli osakond. 26 kategooriatest. Riskide hindamist käsitleb Eesti Maaülikooli PõKa mõjude eelhindamise lõpparuande peatükk 2.4.3 (lk 128) ja sellega seotud kokkuvõtte koostas PõKa 2030 peatükis 6 maaeluministeerimi strateegia- ja finantsosakonna riskijuht Helin Tamm. IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud PõKa 2030 eesmärkide saavutamine on seotud peamiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala töökorralduse, tervikteenuste ning tegevuspõhise eelarve kulumudelite arendustööga. Lisaks Maaeluministeeriumile on PõKa 2030 elluviimisesse kaasatud Keskkonnaministeerium (tegevussuund 8) ja vähemal määral Rahandusministeerium (tegevussuund 6), Sotsiaalministeerium (tegevussuund 3), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tegevussuund 5) ning Haridus- ja Teadusministeerium (tegevussuund 7). Täpsem tegevussuundade elluviimise ja kulude-tulude kaardistus toimub PõKa programmide 2020–2023 meetmete ja tervikteenuste (sh kulumudelite) tasandil, mis lõimuvad EL-i ÜPP ja ÜKP strateegiakavade 2021–2027 tegevustega (sh seired). Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi eelarveprognoosid aastani 2030 on esitatud PõKa peatükis 7. Eelarveprognoosi korrigeeritakse vajadusel PõKa 2030 vahehindamise järel. X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine PõKa 2030 koostamises osalemise kutsed edastati lisaks pressiteadetele 2018. a alguses ligi 400-le unikaalsele e-posti aadressile (kaasa arvatud üldaadressid), sh kõigile põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, -tehnoloogia, keskkonnakaitse ning maa- ja rannapiirkonna arengu teemadega tegelevatele esindusühendustele, ministeeriumidele ning ülikoolide juhtkondadele ja vastavatele instituutidele. PõKa 2030 erinevate tegevussuundadega seotud töörühmade aruteludes osales 2018. aastal üle 500 oma valdkonna asjatundja ja - huvilise. PõKa kaasamisprotsessi uuring näitab, et PõKa 2030 koostamise ja elluviimise osapooled jäid kaasamise sisu ja protseduuridega rahule. Kaasamisprotsessis osalejatest 83% jäid kaasamisprotsessiga üldiselt rahule, PõKa terviktekstiga jäi rahule 75% kaasamisprotsessis osalenutest. Huvirühmad pidasid oluliseks võimalust olla kaasatud ja informeeritud PõKa koostamisest. Kaasamises osalenud pidasid PõKa koostamisele kaasatud sihtrühmade ringi piisavalt laiaks ning informatsiooni laekumist kaasamisprotsessi ja osalemisvõimaluste kohta samuti piisavaks.30 PõKa 2030 kaasamisprotsess algas 2018. a veebruaris toimunud arengukava koostamise avaüritusega, kus osales üle 160 huvilise. Seejärel toimusid töörühmade arutelud, mis olid jaotatud kolmeks valdkondlikuks töörühmaks ning arengukava läbivaid teemasid käsitlevateks horisontaalseteks töörühmadeks. Töörühmade sisendi põhjal valmis 2018. aasta juuli alguseks arengukava tervikteksti esimene versioon, mis saadeti kirjalikuks kommenteerimiseks. PõKa 2030 esimese tööversiooni kohta esitati 2018. a juulist septembrini ligi 650 kirjalikku ettepanekut enam kui neljakümnest organisatsioonist. PõKa kaasamisprotsessi kõikide kirjalike ettepanekute ja töörühmades osalenute nimekirjadega seotud dokumentatsioonist ilmneb, et PõKa 2030 koostamise protsessi panustas vähemalt 140 organisatsiooni ja/või selle allüksust. PõKa koostamise protsessi kaasatud organisatsioonid on järgnevalt jagatud nelja rühma, sh: 30 Ernst & Young (2019) PõKa kaasamisprotsessi hindamine (veebruar 2019) – Ernst & Young koostöös Riigikantselei ja Maaeluministeeriumiga. Kahe küsitlusuuringu kokkuvõte: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka- 2030/poka-2030-kaasamise-hindamine-2019-02.pdf 27 A. Teadus- ja haridusasutused ning akadeemilised kutseliidud (23 üksust) Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse õppetool, samuti Polli Aiandusuuringute Keskus, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus, Biomajanduse Keskus; Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, rahvatervise õppetool, samuti Eesti Mereinstituut ja Kalanduse Teabekeskus; Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskond, samuti Eesti Mereakadeemia ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut; Eesti Konjunktuuriinstituut; Tartu Biotehnoloogia Keskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus; Eesti Loomaarstide Ühing, Eesti Toitumisnõustajate Ühendus, samuti teadmussiirdega tegelev Põhjamaade Ministrite Nõukogu. B. Erasektori esindusorganisatsioonid, äriettevõtted ja ühingud (63 üksust) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Organic Estonia, Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Hobumajanduse Liit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Linnukasvatajate Selts, Eesti Karusnahaliit, Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mesinike Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Peipsi Kalandusühistu, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Eesti Vesiviljelejate Liit, AS EstAgar, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, SakiConsult OÜ, BioCC OÜ, Eesti Erametsaliit, Liivimaa Lihaveis MTÜ, ETKÜ, MTÜ Piimaklaster, Eesti Kaupmeeste Liit, Selver, Fooddocs, Tartumaa Põllumeeste Liit, Valgamaa Põllumeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, samuti mitmed harrastuskalastajate ühendused, sh Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi, Eesti Feederdajate Klubi, Eesti Õngitsejate Liit, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Harrastuskalastajate Ühendus Emajõe. C. Elukeskkonna ja maaelu arenguga tegelevad kodanikuühendused (14 ühendust) Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Stockholmi Keskkonna Instituut (SEI Tallinn), Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, MTÜ Loomus, Ökoriik Eesti, Eesti Loodushoiukeskus, Eesti Roheline Liikumine, Hendrikson ja Ko ning Eesti Toitumisnõustajate Ühendus, samuti Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ja Eesti Noortalunikud MTÜ. D. Avaliku sektori organisatsioonid (enam kui 30 üksust) Riigikantselei strateegiaosakond; Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakond; Välisministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- arenguosakond, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus; Sotsiaalministeeriumi Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet; Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, regionaalarengu osakond; Keskkonnaministeeriumi juhtkond, veeosakond, looduskaitseosakond, kliima- ja kiirgusosakond, välisõhu osakond, samuti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimaosakond, Maa-Amet, Keskkonnaamet ja Riigi Metsamajanduse Keskus; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Maaeluministeeriumi juhtkond ja 28 osakonnad (vt Lisa 1 sissejuhatus), Veterinaar- ja Toiduamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Kalanduse Teabekeskus, PRIA arengutoetuste osakond, Maaelu Edendamise Sihtasutus. Eelnimetatud kirjalikule konsultatsioonile ja maailmakohviku meetodil töörühmades kogutud ettepanekutele lisandusid Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise uurimisrühma esialgsed tulemused PõKa eesmärkide ja mõõdikute vastavuse parendamiseks (vt pt VIII ja Lisa 2). Kõik laekunud ettepanekud arutati läbi 26.09–5.10.2018 toimunud töörühmades, mille korraldust koordineerisid käesoleva seletuskirja sissejuhatuses nimetatud riigiametnikud. Töörühmades teaduspõhist täpsustamist vajanud küsimustes konsulteeriti Eesti Maaülikooli uurimisrühmaga ja analüüsiti teiste riikide praktikat (nt Belgia toiduohutuse indeks). 2018. a 4.detsembril esitas Maaeluministeerium PõKa 2030 eelnõu täiendatud tööversiooni PõKa juhtkomisjonile, kuhu kuuluvad 25 organisatsiooni esindajad (vt seletuskirja pt X). PõKa juhtkomisjoni 2018. a 14.detsembri koosolekul toetati esitatud eelnõuga edasiminekut ning 2019. a 18. jaanuariks Eesti Toiduainetööstuse Liidu esitatud kirjalike täpsustus-ettepanekutega on PõKa 2030 eelnõu käesolevas versioonis arvestatud. PõKa 2030 eelnõu sekkumisloogikate mõjude hindamist ja andmete kogumise strateegiat täpsustati kuni PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise etapi lõpuni (vt seletuskirja pt VIII ja PõKa eelnõu 2030). Eelkooskõlastused Riigikantseleile, teistele ministeeriumidele ja PõKa juhtkomisjoni liikmetele edastati PõKa 2030 eelnõu ettepanekute ja eelkooskõlastuse esitamiseks 16.05–26.06.2019. Kokku saadeti nii sisu kui ülesehituse kohta ligi 150 arvamust ja ettepanekut, millest enamik lõimiti PõKa 2030 eelnõu teksti ja osaliselt arvestatud või mittearvestatud ettepanekute kohta saadeti ettepanekute esitajatele selgitused 1.10.2019. Eraldi kohtumised toimusid 2.10.2019 Riigikantselei ja Keskkonnaministeeriumi ning 8.10.2019 Rahandusministeeriumi esindajatega. Riigikantselei, Rahandusministeeriumi jt ettepanekutest lähtudes koostati 9.–16.10.2019 PõKa 20130 eelnõule uus Lisa 2, mis sisaldab PõKa mõõdikute alg- ja sihttasemete aegridasid ning definitsioone.31 PõKa 2030 juhtkomisjoni 17.10.2019 koosolekul lepiti kokku, et PõKa eelnõu teksti sõnastuste kohta enam ettepanekuid ei oodata (v.a keeltoimetajalt), küll aga on juhtkomisjoni liikmetel võimalus ettepanekuid esitada veel PõKa 2030 mõõdikute sisu ning alg- ja sihttasemete kohta. Lisale 2 esitasid 24.10.2019 tähtajaks ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Mahepõllumajanduse Koostöökoda, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eesti Leader Liit, Riigikantselei ja Eesti Toiduliit. XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine A. Arengukava juhtimine Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 juhtkomisjon, sh: esimees: Maaeluministeeriumi kantsler; aseesimees: Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler; liikmed: - Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler; - Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler; - Keskkonnaministeeriumi esindaja; 31 Algselt oli kavas PõKa 2030 mõõdikute alg- ja sihtasemete tabel koostada PõKa programmide tasandil, selleks et PõKa tegevussuundadega seotud väljud-, tulemus- ja mõjumõõdikud oleksid ühes töödokumendis. 29  - Rahandusministeeriumi esindaja; - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; - Sotsiaalministeeriumi esindaja; - Riigikantselei esindaja; - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Talupidajate Keskliidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Aiandusliit MTÜ esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Mesinduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Noortalunikud MTÜ esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalaliidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalurite Liidu esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Kalastajate Seltsi esindaja (tema nõusolekul); - Kalanduse Teabekeskuse esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Leader Liit esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Maaülikooli esindaja (tema nõusolekul); - Eesti Taimekasvatuse Instituudi esindaja (tema nõusolekul); - Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja (tema nõusolekul); - Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); - MTÜ Eesti Maaturism esindaja (tema nõusolekul). B. Arengukava seire ning mõjude vahe- ja järelhindamise esialgne metoodika on esitatud Maaülikooli PõKa eelhindamise lõpparuandes. Sealhulgas ’PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise käigus selgitatakse mitmesuguste mõõdikute alusel kui tõhusalt, tulemuslikult ja aegsasti on PõKa 2030 sekkumisi rakendatud. Hinnangu andmine erinevatest vaadetest pakub arengukava rakendamisest ja selle mõjust mitmekülgsema arusaamise. Hindamine jaguneb kolme hindamisviisi vahel: kulutõhusus, mõju ja edenemine. Kulutõhususe puhul arvutatakse saavutatud tulemus kasutatud rahaliste vahendite kohta. Mõju leidmisel arvutatakse muutus, mille PõKa 2030 tegevused on kaasa toonud. Edenemise hindamine tähendab arengukavas esitatud mõõdikute sihttasemete saavutamise võrdlemist kasutatud aja ja eelarvega. Kuivõrd sekkumised on nii sisuliselt, mõjult kui ka nende kohta saadaolevate andmete poolest erinevad, siis sõltub hindamisviiside rakendatavus konkreetsetest sekkumistest.’32 XII Arengukava jõustumine Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 Illar Lemetti Kantsler Mart Järvik Maaeluminister 32 Viira A-H. et al 2019: 149-158 30  Lisa 2. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eesmärgid ja mõõdikud (11.11.2019).1 PõKa Eesmärk Mõõdik ja andmeallikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihtase 2024 Sihtase Sihtase 2030 2030 2020 (või 2021 2022 2023 (PõKa 2030 2027 ptk. varasem) vahe- nr. hindamine) 1. PõKa 2030 üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja ranna- kogukonnad on elujõulised Põllumajanduse, metsamajanduse, 25 101 25 500 25 800 26 200 26 600 27 800 29 100 kalapüügi ja toiduainete tootmise (2016-2018 ning joogitööstuse loodud keskmine) lisandväärtus hõivatu kohta (3 aasta liikuv keskmine), € (Statistikaamet)2 1 Mõõdikute definitsioonid ja metoodika lühikirjeldused on PõKa 2030 Lisa 2 tabeli tulbas ’Mõõdik ja andmeallikas’ ja/või Lisa 2 lõpus pärast mõõdikute tabelit (lk 16-17). Taustinfoks (EIS): Üheks PõKa 2030 mõjueesmärkide ja mõõdikute vastavuse tagamise metoodiliseks probleemiks oli-on, et kõikide PõKa uute mõjueesmärkide raames kavandatud uute mõjumõõdikute (sh indeksite) jaoks pole varem andmeid kogutud ja samuti vajavad testimist uued metoodikad. Seetõttu kasutame 2020-21 mõnel juhul Rahandusministeeriumi esindaja B.-M. Tiikmaa ’üleminekuperioodi asendusmõõdikute’ ideed. Teisalt, käimasolevad Euroopa Liidu ÜPP ja EKP strateegiakavade 2021-27 koostamine ei ole veel jõudnud mõõdikute valiku etappi. 2018.aastal PõKa 2030 koostamisega alustades seda eeldasime soovides vähendada riigi arengudokumentide saavutustasemete seire ja analüüsiga seotud dubleerimist, töökoormust ja –kulusid. Seetõttu on ka mitmed algselt PõKa 2030 tasandile kavandatud mõjumõõdikud viidud PõKa programmide ja ÜPP või ÜKP strateegiakavade 2021-2027 tasandile, sh näiteks mulla elustiku indeks, tarbijate kindlustunde indeks ning teadus-arendusasutuste ja ettevõtete koostöö mõõdikud, mille koostamine vajab lisaaega. Lisainfo: [email protected] / 56489869 / aare1skype 2 Selgitused: a) PõKa 2030 mõjumõõdik on veidi laiem kui VVTP mõõdik (lisandväärtus hõivatu kohta ..taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad + kalandus), kuna võtab kokku kõik PÕKA tegevussuunad (põllumajandus, kalandus ja toiduainete (sh joogi) tööstused). Alternatiiv oleks RAA0046 (andmed ilma metsanduseta), mille viimased andmed on aastast 2016 (värskendatud aug 2019). b) Ettepanek kasutada värskemaid andmeid (RAA0045, milles metsandus sees ja värskeimad andmed aastast 2018). Ambitsiooni on võimalik suurendada metsanduse arvelt, mille osatähtsus lisandväärtuses on ca 26%. Perioodil 2012-2018 on keskmine muutus +2%, kuid pooltel juhtudel on tegu langusega ja pooltel juhtudel tõusuga. Arvestades saaduste tagasihoidlikku tootjahinnatõusuprognoosi ja kallinevaid sisendeid jätaksin keskmise aastase kasvu lisandväärtusele ca 1,5%-le- saavutatakse saaduste mahu suurenemise ja kallinemise, 1  Põllumajandussaaduste ja toidu- 0,74 (2018) 0,79 0,80 0,79 0,79 0,80 0,82 kaupade kaubandusbilanss ekspordi impordi suhtarv. (MeM 2019/2020)3 Osakaal Eesti tarbijatest, kes 74 On On On On vähemalt On On vähemalt eelistavad osta kodumaist toitu vähemalt vähemal vähemal 75% vähemalt 75% (EKI) 75% t 75% t 75% 75% 2,5 t CO2 Madala Madala Madala Madalam kui Madalam Madalam kui 2,5 Kasvuhoonegaaside (KHG) heide ekv /tuh m kui m kui m kui 2,5 t CO2 kui 2,5 t t CO2 ekv/tuh põllumajandustoodangu väärtuse EUR (2017) 2,5 t 2,5 t 2,5 t ekv/tuh EUR CO2 EUR (2028) kohta (KeM/ Statistikaamet)4 CO2 CO2 CO2 (2022) ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh EUR EUR EUR EUR (2025) (2019) (2020) (2021) Keskkonnasõbralikult majandatava 80 80 80 80 80 80 80 maa osakaal, %. (PRIA).5 Heas seisus kalavarude osakaal, % 50 - - - - - 71 (Eurostat / KeM). efektiivsuse kasvu ja/või hõive vähenemise kaudu; c) Arvestatud on RaM-i pikaajalise prognoosiga https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/prognoos-kuni- 2070-07-05-2019.xlsx?download=1 (Katre Kirt, MeM) 3 Selgitus: ekspordikäibe prognoosimisel oleme arvesse võtnud viimase 6 aasta jooksul toimunud muutusi EE päritolu ekspordis (SA andmebaasis andmed alates 2013. aastast), lähtunud Euroopa Komisjoni prognoosidest (EU Agricultural Outlook For Markets and Income 2018-2030) ekspordimahtude ja hindade osas keskendudes lisandväärtusega toodetele. Prognoosime lisandväärtusega piimatoodete ekspordimahu kasvu (lõssipulber, vadakupulber, juust). Toorpiimale kui hetkel piimatoodetest suurima ekspordikäibega tootegrupile prognoosime ekspordimahu langust. Oluline on väliskaubanduses ka teravilja eksport, kuid antud sektori edukus sõltub antud aasta ilmastikuolude sobivusest teraviljakasvatuseks. Viimased teravilja rekordilised ekspordiaastad olid 2015 ja 2017, aastaks 2030 prognoosime sarnast ekspordimahtu, samas suuremat väärtuse kasvu. Väärtuste arvutamisel võtsime aluseks Euroopa Komisjoni prognoositavad hinnad EL ja maailmaturul. Lisaks oleme konsulteerinud EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut direktori Ants-Hannes Viiraga, kelle sõnul on ekspordi 30% kasv realistlik. Meie tehtud arvutuste tulemusel kasvab EE päritolu ekspordi väärtus 22,4% aastaks 2030 ja eksport (EE + reeksport) 17,5%. Tuginedes prognooside tegemisel viimasele 6 aastale ka impordi ja reekspordi arvutustel, on tulemuseks kaubanduse puudujäägi vähenemine ning ekspordi impordi suhtarv oleks aastaks 2030 0,82. (Eve Paju, MeM) 4 Selgitus: mõõdik on suhtarv Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruandest saadud põllumajanduse KHG heitkoguse (CO2 ekvivalendis) ning hinnaindeksiga korrigeeritud taime- ja loomakasvatustoodangu väärtuse vahel. Aluseks on võetud 2005. aasta põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks (Martti Mandel, MeM). 5 Selgitus: keskkonnasõbralikult majandatav maa hõlmab lisaks muldade kaitsele ka muid ökosüsteemiteenuseid, näiteks taimeliikide elurikkus, maastikud jm. Muldade orgaanilise süsinikuvaru indikaator on toodud keskkonnaindikaatorite osas. Teiseks, kuna uue ÜPP strateegiakva 2021-2027 tingimused ja meetmed pole täpselt teada, siis on piisavalt ebakindlust ja kõrgema sihttaseme seadmine ei ole mõistlik. Teiste EL riikidega võrdluses on 80% kõrge tase ja selle säilitamine on keskkonnakaitse eesmärki silmas pidades ambitsioonikas eesmärk (Martti Mandel, MeM). 2  Maapiirkonna elanike vanuses 20– 76,9 77,8 78,1 78,4 78,7 79,6 80,5 64 tööhõive määr, %. (2018) (Statistikaamet, TKL05).6 Maapiirkonnas elavate noorte 27,76 (2019) 27,76 27,76 27,76 27,76 27,76 27,76 vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %. (Statistikaamet, RV0240).7 3. PõKa 2030 alaeesmärk 1: „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ (seotud PõKa 1. programmiga) 3.1. Tegevussuund 1: põllumajandus- keskkond8 3.1.1 Väetiste ja N N kasutamise N kasutamise taimekaitsevahendi kasutamise tõhusus üle tõhusus üle 70%, te kasutamise tõhusus - - - 65%, - P kasutamise negatiivne mõju Lämmastiku ja fosfori kasutamise 57%, P kasutamise tõhusus 85-90% keskkonnale on tõhusus (PMK) P tõhusus 80- (2027 – 2029 vähene kasutamise 90% (2021 – keskmine) tõhusus 93% 2023 (2015 – keskmine) 6 Selgitus: kui Eesti 2035 raames lepitakse kokku maalise asustuspiirkonna mõiste, siis on kavas ka antud PõKa 2030 mõõdikut ning prognoose muuta. Praegune prognoos lähtub olemasolevatest andmetest (Mari Kirss, MeM). 7 Vabariigi Valitsuse algatatud erinevate poliitikate maa- ja rannapiirkondadele avalduvate mõjude hindamise metoodika (nn rural proofing) ja seonduv maa- ja rannapiirkondades elavate kogukondade elukvaliteedi (hea maaelu) indeks on Maaeluministeeriumil koostöös teiste ministeeriumide ja partnerühendustega kavas välja töötada 2020.aasta lõpuks (vt PõKa lk 7 ja p. 206). 8 Selgitused: a) kuna keskkonnamõju avaldub pikema perioodi vältel, siis on tegevussuund 1 (põllumajanduskeskkond) osade mõõdikute sihttasemed esitatud aastateks 2024 ja 2030; b) lähtudes mõõdikute vähendamise ettepanekutest oleme valinud mõõdikud, kus põllumajanduse mõju on kõige suurem (Martti Mandel, MeM) 3  2017 keskmine)9 0,50% osakaalu osakaal osakaal osakaalu osakaalu osakaalu Piirnormi ületavate Algtase püsimine u u püsimine alla püsimine püsimine alla 1% taimekaitsevahendite jääkidega (2014- alla püsimin püsimin 1% alla 1% proovide osakaal Eesti päritolu 2018 aasta 1%10 e alla e alla toidus (VTA/PMA) keskmine) 1% 1% NTA-l põhjaveeseirepunktide 8% - - - <= 8% - <= 8% osakaal, mille nitraadisisaldus seirepunktid seirepunktide seirepunktidest ületab 50 mg/l (EKUK)11 est (2017) st (2022) (2028) 15% 13% osakaal osakaalu osakaalu osakaalu Pestitsiidide kvaliteedi piirväärtust 19,7% u püsimine alla püsimine püsimine alla ületavate põhjaveeseirejaamade (2014-2018 püsimin 10%. alla 10%. 10%. osakaal NTA-l (%) (KAUR)12 keskmine) e alla 10%. jääkide jääkide jääkide jääkide arv jääkide jääkide arv ühes 4,7 erinevat arv ühes arv ühes arv ühes ühes proovis arv ühes proovis 5 Taimekaitsevahendite jääkide toimeainet proovis proovis proovis 5 proovis 5 või alla selle sisaldus mullas, (PMK) (2014-2018 5 5 5 või alla selle või alla keskmine) või alla või alla või alla selle selle 13 selle selle Taimekaitsevahendite kasutamine 1,11 kg Max 1,0 Max 1,0 Max 1,0 Max 1,0 Max 1,0 Max 1,0 kg/ha põllumajanduslikes majapidamistes (2015) kg/ha kg/ha kg/ha kg/ha kg/ha 9 Selgitus: Fosfori kasutamise tõhusus 85-90% on optimaalne. Kui tõhusus on kõrgem, siis viitab see tugevale fosforipuudusele. PMK viib 2004. aastast iga-aastaselt läbi toiteelementide taluvärava bilansi uuringut (http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2019/03/2.2_taluvarav.pdf). Fosfori kasutamise efektiivsus varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti keskmisena vahemikus 86-281% (2015.a 101-188%). Fosfori kasutamise efektiivsus tasakaalus tootmise tasemel (80-90%) KSMs, ÜPTs ja Eesti keskmisena, MAHEs aga kasutati fosforit ligikaudu kolm korda suuremas koguses kui seda tootmisesse anti (Martti Mandel jt, MeM). 10 Selgitus: Antud mõõdiku puhul on 1% sisuline väärtus ainult 2 proovi. Seega on tegemist vaid väikese lubatud kõikumisega, mis on loomulik olukorra säilitamiseks, kuna ka proovide üldine hulk ja valim suurenevad (Marge Nõmmik, MeM). 11 Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2017. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018, lk 56. 12 Selgitused: lähtudes Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi ettepanekutest oleme PõKa tasandil vähendanud mõõdikute arvu ja püüdnud kasutada neid mõõdikuid, misnäitaks eelkõige pikemaajalist mõju ja kus andmeid on järjepidevalt kogutud. NTA-l kui kõige mõjutatavama põhjaveega alal toimub seire igal aastal kindla seireplaani alusel. Lisaks on pinnavee puhul piirnormid hetkel ülevaatamisel, mistõttu ei ole otstarbekas mõõdikut arengukavas kasutada. Nt vee kvaliteedi mõõdik võib tulla koostöös KeM-iga valikusse PõKa programmide 2020-2023 ja/või ÜPP strateegiakava 2021-2027 tasandil (Marge Nõmmik ja Aare Kasemets, MeM) 13 Selgitus: Tuginedes valdkonna teadlaste arvamusele tuleb prognooside puhul arvestada ka aparatuuri ja uute meetodite kasutuselevõttu. Kuna meetodid muutuvad täpsemaks, on võimalik antud näitaja suurenemine, mis sel juhul pigem väljendab olukorra säilimist. Samas jääb eesmärk, et näitaja ei ületaks maksimaalset sihtmäära vaid jääks alla selle, piisavalt ambitsioonikaks (Marge Nõmmik, MeM) 4  (preparaadi kogus haritava maa ha kohta) (Statistikaamet)14 3.1.1 Põllumajandustoot 2,5 t CO2 Madala Madala Madala Madalam kui Madalam Madalam kui 2,5 mise negatiivne Kasvuhoonegaaside (KHG) heide ekv /tuh m kui m kui m kui 2,5 t CO2 kui 2,5 t t CO2 ekv/tuh mõju põllumajandustoodangu väärtuse EUR (2017) 2,5 t 2,5 t 2,5 t ekv/tuh EUR CO2 EUR (2028) kliimamuutustele ja kohta (KeM/ Statistikaamet)16 CO2 CO2 CO2 (2022) ekv/tuh õhukvaliteedile on ekv/tuh ekv/tuh ekv/tuh EUR vähenenud ning EUR EUR EUR (2025) positiivne mõju (2019) (2020) (2021) suurenenud15 Põllumajandusmaa orgaanilise 115,9 Mt >= 115,9 Mt >= 115,9 Mt süsiniku varu, (PMK)17 (2016-2018) - - - (2021-2023) - (2027-2029) Madalam kui Madalam kui Põllumajandussektori ammoniaagi 8,998 kt - - - 8,998 kt - 8,998 kt (2028) heitkogus (KAUR)18 (2017) (2022) 3.1.1 Säilinud on Maastikuindeksi asendusmõõdik põllumajandusmaa - Suurem kui Suurem kui aastani 2020: elurikkus ja 13,8% 13,8% (2029) Kõrge loodusväärtusega maastiku 13,8% (2023) põllumajandusmaa osakaal mitmekesisus ning (2018) kasutusest olevast tagatud on põllumajandusmaast ökosüsteemi (PMK/Statistikaamet) teenuste toimimine 14 Selgitus: Antud näitaja kohta kogub Statistikaamet andmeid hetkel kord viie aasta jooksul, mis võib raskendada hetkeolukorra täpset iseloomustamist. Koostöös Statistikaametiga on MeM arutanud võimalikke lahendusi ja kaalub edaspidi võimalusi mõõdiku asendamiseks. (Marge Nõmmik, MeM) 15 Selgitused: a) Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise suunad on PõKa 2030 põhiteksti mitmes peatükis selgelt avatud. Kliimamuutustega kohanemist arvestavad ka mitmed indikaatorit, näiteks tegevussuund 4 indikaatorid, mis on seotud sordi- ja tõuaretusega. Teiseks, oleme seadnud eesmärgiks heite vähenemise ja süsinikuvarude säilimise/suurenemise. Kuna PõKa on seotud põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga ning kliimat ja õhukvaliteeti mõjutavad mitmed sektorid kombineeritult, siis ei ole põhjendatud seada eesmärgiks laiemat olukorra paranemist; b) Hooldatud poollooduslike koosluste osakaal põllumajandusmaast (%) on mõõdikuna kavas PõKa programmi tasandil (vt c); c) Üksikasjalisem lähenemine koos väljud-, tulemus- ja mõjumõõdikute seoste kaardistusega on kavas PõKa programmi 2020-2023 ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 tasandil, mis on selgemalt seotud EL-i regulatsioonide ja ressurssidega (Martti Mandel, Aare Kasemets jt, MeM) 16 Selgitus: mõõdik on suhtarv Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruandest saadud põllumajanduse KHG heitkoguse (CO2 ekvivalendis) ning hinnaindeksiga korrigeeritud taime- ja loomakasvatustoodangu väärtuse vahel. Aluseks on võetud 2005. aasta põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks (Martti Mandel, MeM). 17 Selgitus: mõõdik näitab põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu 20 cm mullakihis ja algnäit baseerub kolme aasta jooksul kogutud mullaproovidest määratud Corg sisaldusel. Eraldi arvutatakse Corg varu põllumaadel ja püsirohumaadel kolme erineva veerežiimi korral. Põllumajandusmaa pindalaks on võetud 2018. aasta ÜPT pind. 18 http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/iir/envxiugca/Estonia_IIR_2019.pdf 5  Arvukuse Arvukuse Arvukuse muutus muutus muutus -3,1 % / > -3,1 > -3,1 %/aastas aastas %/aastas (usalduspiiridega (usalduspiiri (usalduspiiri -6,2 kuni +0,1) dega dega -6,2 (2020-2029) Põllulinnuindeks (KAUR)19 -6,2 kuni + kuni +0,1) 0,1) , 12- (periood aastase 2020-2023) perioodi kohta (2007- 2018) 0,0183 >=0,0052 >=0,0019 Kimalaste Shannoni mitmekesisuse (2010-2018 (2010-2023 (2010-2029 indeks (PMK)20 trendijoone trendijoone trendi-joone tõus) tõus) tõus) 3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3.2.2 Eesti on vaba Ohtlike taimekahjustajate 4 (2018) 4 või 4 või 4 või 4 või 4 või 4 või väiksem ohtlikest puhangute arv (PMA)21 väiksem väiksem väiksem väiksem väiksem taimekahjustajatest Taimetervise nõuetele 40 tk (2018) 5 5 5 5 5 5 mittevastavusest tingitud 19 Selgitus: Perioodi 2007-2018 (12-aastane periood) põllulinnuindeksi trendi hinnangu multiplikatiivne tõusukordaja on 0,9694, standardveaga 0,0162. Arvutuskäik leidmaks keskmist protsentuaalset muutust aasta kohta: alumine usalduspiir = 100*(0.9694-1.96*0.0162-1); keskmine = 100*(0.9694-1); ülemine usalduspiir = 100*(0.9694+1.96*0.0162-1) (Kaidi Jakobson, MeM). 20 Selgitus: Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeksi (SHDI) osas eeldame olukorra säilimist või paranemist. PõKa mõõdiku tarvis leiti aastate 2010-2018 keskmised SHDI väärtused, kuid kimalaste olukorra muutuse hindamiseks otsustati läbi nende andmete tõmmata trendijoon ning kasutada mõõdikuna trendijoone tõusu. Seda seetõttu, et SHDI indeksi väärtus varieerub aastati, baas- kui ka sihttasemete tarbeks tuleks aga kasutada pikemaajalist andmerida. Trendijoone tõus võib saada positiivseid ja negatiivseid väärtusi (esimesel juhul sirge tõuseb, teisel juhul langeb). Seega on kimalaste mõõdiku sihttasemed seatud nii, et trend on vähemalt stabiilne (Reelika Päädam, MeM) 21 Selgitus: Taimekahjustajate suhtes teostatakse tõrjet eesmärgiga neid hävitada. Seega võib tegemist olla ka erinevat liiki kahjustajatega. Praeguse hinnangu kohaselt on meie tingimustes optimaalne eesmärk mitte rohkem kui 4 taimekahjustajat (Marge Nõmmik, MeM) 6  rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonide) arv (PMA)22 3.2.2 Loomade tervise ja 1 (SAK 1 (SAK 1 (SAK 1 (SAK 0 0 heaolu tase riigis on 1 SAK metssiga metssig metssig metssigadel kõrge: (2018) del adel adel püsib) - Eesti on vaba eriti püsib) püsib) püsib) Eriti ohtliku loomataudi esinemine, ohtlikest arv (VTA) loomataudidest - Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb23 262 (2018) 100 50 30 20 10 10 Kohustuslikult (EL) teavitamisele (SAK kuuluvate taudijuhtumite arv metssigadel, (VTA) kalahaiguse d) Antibiootikumide kasutamise tase 64,0 (2016) 40.0 39,0 38,0 38,0 37,0 37,0 (%) (VTA)24 3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus 3.3.1. Eestis toodetud ja ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 tarbitav toit on Toiduohutuse baromeeter (MeM)25 100 (2019) ohutu 22 Selgitus: Mõõdiku aluseks on notifikatsioonide arv, millega on Eestit teavitatud sihtriigi taimetervise nõuetele mittevastavuse kohta. Mõõdiku 2018. aasta kõrge tase on tingitud Hiina Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt esitatud 32 notifiktsioonist seoses Eestist Hiinasse eksporditud fumigeeritud ümarpuiduga. Kuna tegemist on varasemate aastatega võrreldes oluliselt kõrgema notifikatsioonide arvuga, siis sihttasemete määramisel on mõõdikule määratud madalam sihttase arvestades ka mõõdiku tasemeid enne aastat 2018. (Marge Nõmmik, MeM) 23 Selgitus: loomade heaolu mõõtmine on komplitseeritud. Praegustes valikutes kajastub kaudselt (terve loom on õnnelik loom) karjatervise sees väljendatuna AB kasutamise tasemega. Loomade väljas karjatamise võimalus jms on kitsamad näitajad, mida kasutame PõKa programmi ja ÜPP strateegiakava tasandil (Pille Tammemägi, MeM). 24 Selgitus: eesmärgid tulenevad veterinaaria valdkonna AMR tegevuskavast (link põhitekstis), mille juures on ka rakenduskava (Pille Tammemägi, MeM) 25 Selgitus: Toiduohutuse baromeeter on välja töötatud 2019.a Eesti Maaülikooli, MeM-i ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter hõlmab 22 alanäitajat, mis sisaldavad toiduohutuse strateegiliseks juhtimiseks vajalikku teavet. Toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100. Metoodika kirjeldus on Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõppraportis (Viira A-H et al 2019), lk 140-142. Tervikliku metoodika rakendamine vajab Eesti kontekstis täiendavat analüüsi ja PõKa 2030 tegevussuundade vahehindamise käigus võib tekkida vajadus metoodikat korrigeerida. (Katrin Lõhmus, MeM). 7 3.3.1 Tarbija teadlikkus 69,4% - - 72,4% - - 76,4% toiduohutusest on (2019) Tarbija teadlikkuse baromeeter kõrge ja tehtud mõõdetakse (MeM)26 valikud on tervist üle 4 aasta toetavad 3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 3.4.1 Põllumajandusmaa 1 004 1 004 1 004 1 004 400 1 004 700 1 005 00027 võimaldab 100 200 300 Kasutuses oleva põllumajandusmaa 1 004 207 ha mitmekesist pindala (ha) (Statistikaamet) (2018) põllumajandus- tootmist Toimivad riigi korrashoitavad 148 500 151 500 153 500 155 500 161 500 167 500 ühiseesvoolud, mis võimaldavad 124 500 ha kasutada põllumajandusmaad (2018) sihtotstarbeliselt (ha) (PMA)28 26 Tarbija teadlikkuse baromeeter on väljatöötatud 2019. a Eesti Maaülikooli, MeM-i ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter hõlmab 7 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate vastuste % (Katrin Lõhmus, MeM). 2727 Selgitused: a) põllumajandusmaad tuleb säilitada ja tagada põllumajanduslik maakasutus ning läbi selle Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus globaalses kontekstis. Ajas tagasi vaadates, pärast 1941.a ja 1949.a küüditamisi paljude põlistalude põllumajandusmaad metsastusid. 2019. aasta seisuga kasutatav põllumajandusmaa koos kõikide selles sisalduvate alajaotustega, milleks on põllumaa, püsirohumaa, puuvilja- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad, on üks olulisemaid sisendeid ja ressursse põllumajandustootmises, milleta traditsiooniline toidutootmine on võimatu. Eesti toidutootmise konkurentsivõime ja ekspordile orienteerituse suurendamise üks alustalasid on, et kasutatav põllumajandusmaa ei väheneks. See on põllumajandustootmist iseloomustav baasnäitaja. Maaressursi olemasolu on oluliseks eelduseks mitmekesiseseks tootmiseks. Me ei soovi põllumajandustootjat suunata eemale turule orienteeritusest ja seetõttu on mõistlik, kui see mõõdik on üldisem, eelistamata ühte tootmist teisele. Sihttaseme kujunemisel on arvestatud teiste huvigruppide seisukohtadega ning erinevate poliitikate suundadega (LULUCF; kliimaeesmärgid); b) Tegemist on realistlikku sihttasemega, kus on arvestatud viimaste aastate trende ja erinevaid maaressursse puudutava statistikaga ja erinevate uuringutes (SEI uuring 2019) ja poliitikasuundades käsitletud tuleviku projektsioonidega (REKK eelnõu, loomakasvatus väheneb). Kahjuks kasutusest väljasoleva põllumajandusmaa pindala kohta arvestust ei peeta, vaid seda on tehtud uuringu seisuga (2014) , mis ei pruugi olla enam piisavalt täpne, mistõttu on lähtutud ametlikust statistika andmetest. Lisaks märgime, et täpsemaid mõõdikuid saame kaaluda ÜPP strateegiakava 2021-2017 tegemisel (nt mahe põllumajandusmaa pind vs traditsioonilise suurtootmise põllumajandusmaa, segatootmine vs loomakasvatus jms) (Reena Osolin, MeM). 28 Selgitus: mõõdiku näitaja võetakse maaparandussüsteemide registris olevatest andmetest ja Põllumajandusameti iga-aastasest tegevuskava aruandest. PMA korraldab riigi poolt korrashoitavatel ühiseesvooludel uuendamist. Mõõdiku arvnäitaja saamiseks võetakse maaparandussüsteemide registrist uuendatud ühiseesvoolu koodi järgi põllumajandusmaade pind, mida uuendatud ühisesvoolu lõik mõjutab (Reena Osolin, MeM). 8 3.4.1 Põllu- ja 685, sh 685, sh 685, sh 685, sh 685, sh 685, sh Eestis aiakultuuride Eestis Eestis Eestis Eestis 265 Eestis 265 265 sortide ning taimse 265 265 265 paljundusmaterjali 681, sh Sordilehte võetud sortide arv, sh valik on Eestis 26329 Eestis aretatud sortide arv (PMA) mitmekesine, (2018) kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv 28 000 t 28 000 28 000 28 000 28 000 30 000 32 000 (2019) Eestis toodetud sertifitseeritud 17330 165 165 165 165 165 165 seemne kogus (t) (sertifit- Eestis sertifitseeritud seemne seerimise sortide arv (PMA) perioodil 2018- 2019) 3.4.1 Tõuaretusega on 97 000 98 000 99 000 100 000 100500 101000 102000 tagatud Eesti (2018) Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosas oludesse sobivad olevate loomade arv (VTA)31 tõud ja geneetiline mitmekesisus Jõudluskontrollis osalevate 76% 78% 80% 81% 82% 83% loomade arvu osakaal loomade 70%(2018) arvust kokku , %) (VTA) Kohalike ohustatud tõugu loomade Eesti hobune arv (VTA)32 2104 (2016) 2700 2750 2800 2850 2900 2950 29 Selgitused: sordilehe koosseis muutub igal aastal: sordilehest lähevad osad sordid välja, kuid tuleb juurde ka uusi sorte.Sordilehte võetakse sordid, mis läbivad eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ja majandusviljelusväärtuse katsed ning sort võetakse sordilehte 10 aastaks. Vajadusel ja turu nõudlusel on võimalik sordilehes hoidmise tähtaega pikendada. Sordiaretus on pikk protsess ning juba katsete läbiviimine võtab vähemalt 2-3 aastat aega. Sordilehe koosseis on igal aastal muutumises, kuna osad sordid lähevad sordilehest välja ja nende asemele lisanduvad uued majandusviljelusväärtuse nõuetele vastavad sordid. Seega lisandub sordilehte 10 aastaga rohkem kui kaks uut sorti. Eestis on aktiivselt igal aastal paljunduses enam kui 200 sorti ning selline sortide valik vastab ka turu nõudlusele. Samuti on lubatud toota ja turustada ka Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte võetud sorte (K.Digryte, K.Holtsmann, R.Päädam, MeM). 30 Selgitus: näitaja kõigub aastati 160-170. Võiks jääda samale tasemele, sest osad sordid lähevad välja ja omakorda uued tulevad juurde ning juba 160-165 erinevat sorti on väga suur varieeruvus sordivalikus (Sigmar Suu, MeM). 31 Selgitus: selle näitaja juures ei räägi me loomade üldarvust vaid eriti kõrge väärtusega puhtatõuliste aretusloomade arvust, kes on kantud tõuraamatu põhiosasse. Suur osa loomade üldarvust ja selle kasvust tulenebki ristandloomade arvu kasvust, kelle saamiseks on samuti vajalik kõrge aretusväärtusega aretusmaterjal. Loomulikult selliste tootmisloomade arv suureneb, aga siin me seda ei kajasta (Sirje Jalakas, MeM) 32 Selgitus: trendid põhinevad populatsiooni suurusel ja ekspertarvamustel (Pille Tammemägi, MeM) 9  Eesti raskeveohob 420 425 430 435 440 445 une 390 (2018) Tori hobuse TA 614 615 615 615 615 615 615 (2017) Tori hobuse VT 54 55 56 57 58 59 53(2019) Eesti maatõugu 730 740 750 760 775 790 veis 715 (2018) Kihnu 290 305 320 335 350 370 maalammas 274 (2018) Eesti vutt 9500 9600 9700 9800 9900 10000 9400 (2018) 3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaad uste tootmine, väärindamine ja turustamine 3.5.1 Eesti Põllumajandussektori 88% 89% 90% 91% 95% 100%33 toiduainesektor on tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku 87% EL28 konkurentsivõimeli kohta võrreldes ELi keskmisega % keskmisest ne nii sise- kui ka (3 aasta liikuv keskmine) välisturul (Eurostat) 33 Selgitus: arvestatud on ajaloolisi statistilisi näitajaid (kus oleme sellise taseme ka saavutanud) ja ühisel turul toimetamist, üldjuhul langeb ka EL keskmine näitaja kui on kehvem aasta (Katre Kirt, MeM) 10  Toiduainetööstuse lisandväärtus 51% 52% 53% 54% 58% 62%34 hõivatu kohta võrreldes ELi 49% (2016) keskmisega (Eurostat) 17 153 eurot 17400 18000 18600 19200 21500 23000 keskmine (ükski (ükski (ükski (ükski (ükski (ükski (2016- tootmist tootmist tootmist tootmistüüp tootmistüü tootmistüüp ei 2018), sh üüp ei üüp ei üüp ei ei ole alla p ei ole ole alla 65%) (taimekasvat ole alla ole alla ole alla 51%) alla 57%) us (117% 45%)36 47%) 49%) keskmisest), aiandus (69%), Erinevate põllumajandussektori püsikultuuri harude (FADN tootmistüüpide) d (73% ), netolisandväärtus tööjõu piima- aastaühiku kohta, 3-aasta liikuv tootmine keskmine (FADN)35 (116%), looma- kasvatus (46%), sea- ja linnukasvatu s (159%), segatootmin e (90%) 34 Selgitus: ambitsioonikas % ajaloolise statistika alusel, mille puhul on mitmeid ebakindluseid, kuid planeeritud sekkumised (Näiteks: ekspordi edendamine ning investeeringute soodustamine) aitavad selle saavutamisele kaasa (Katre Kirt, MeM) 35 Selgitus: vt http://fadn.agri.ee/standardtulemused/ - kasutame 3- aasta liikuvat keskmist erinevate aastate suure kõikuvuse tasandamiseks. Erineb Statistikaamet (SA): lisandväärtusest (Toodang-vahetarbimine). Netolisandväärtus (FADN) võtab arvesse lisaks kulumi (investeeringute suurenemine) ja toetuste (va investeeringutele) ning maksude bilansi (Katre Kirt, MeM) 36 Avaldatakse novembriks, esialgne indikatsioon 11  Noorte juhtide (alla 40-aastased) 16% (2016)- 16% 16% 16% 16% 17% 17% osatähtsus põllumajanduslikes 38 majapidamistes (MeM)37 Töödeldud toodete osatähtsus Eesti 74% 74% 75% 76% 78% 80% põllumajandussaaduste ja 73% (2018) toidukaupade ekspordis39 (Statistikaamet) Stabiilsete ekspordi sihtturgude 41 43 43 45 45 47 41 (2018) arv40 (MeM) Põllumajandussaaduste ja 0,79 0,80 0,79 0,79 0,80 0,82 toidukaupade ekspordi impordi 0,74 (2018) suhtarv (MeM)41 Eesti päritolu 867,5 mln 959,5 976,3 964,6 965,2 1012,8 1062,643 põllumajandussaaduste ja eurot eurot toidukaupade ekspordi väärtus (2018) (MeM)42 3.5.1 Tootja positsioon Kogu tarneahela loodava 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% (2017) turul on tugev44 lisandväärtuse osatähtsus kogu 37 Eurostat ef_m_farmang (kuni 40-aastased majapidamise juhid). Selgitus: Eesti põllumajandussektor koondub aina enam ja enam suurematesse ettevõtetesse, mis on ka atraktiivsemad noortele (efektiivsemad, innovaatilisemad), veidi kehvemas majanduslikus seisus peretaludel on põlvkonnavahetus veidi komplitseeritum. Seega noorte juhtide osakaalu hoidmine ja väike kasv on asjakohane (Katre Kirt, MeM) 38 Järgmised andmed 2020 põllumajandusloendusel 39 Statistikaamet VK095, Toit ja joogid: töödeldud tooted / (Toit ja joogid: töödeldud tooted + toore) 40 Selgitus: Mõõdik näitab, kui palju riskid on turgude vahel hajutatud. Stabiilne sihtriik - täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) Eesti päritolu kaupade eksport on toimunud 5 järjestikust aastat 2) Eesti päritolu kaupade eksport on olnud üle 100 000 euro aastas 3) käibe langus viimase viie aasta võrdluses ja perioodi kestel ei ole suurem kui 50% (Katre Kirt, MeM, vt ka ptk 2.2.2). 41 Statistikaamet VK1, eksport/import, kaubajaotised I-IV 42 Statistikaamet VK1, Eesti päritolu ekspordi väärtus, kaubajaotised I-IV 43 Selgitus: Ekspordikäibe prognoosimisel oleme arvesse võtnud viimase 6 aasta jooksul toimunud muutusi EE päritolu ekspordis (SA andmebaasis andmed alates 2013. aastast), lähtunud Euroopa Komisjoni prognoosidest (EU Agricultural Outlook For Markets and Income 2018-2030) ekspordimahtude ja hindade osas keskendudes lisandväärtusega toodetele. Prognoosime lisandväärtusega piimatoodete ekspordimahu kasvu (lõssipulber, vadakupulber, juust). Toorpiimale kui hetkel piimatoodetest suurima ekspordikäibega tootegrupile prognoosime ekspordimahu langust. Oluline on väliskaubanduses ka teravilja eksport, kuid antud sektori edukus sõltub antud aasta ilmastikuolude sobivusest teraviljakasvatuseks. Viimased teravilja rekordilised ekspordiaastad olid 2015 ja 2017, aastaks 2030 prognoosime sarnast ekspordimahtu, kuid suuremat väärtuse kasvu. Väärtuste arvutamisel võtsime aluseks Euroopa Komisjoni prognoositavad hinnad EL ja maailmaturul. Lisaks oleme konsulteerinud EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut direktori Ants-Hannes Viiraga, kelle sõnul on ekspordi 30% kasv realistlik. Meie tehtud arvutuste tulemusel kasvab EE päritolu ekspordi väärtus 22,4% aastaks 2030 ja eksport (EE + reeksport) 17,5%. Tuginedes prognooside tegemisel viimasele 6 aastale ka impordi ja reekspordi arvutustel, on tulemuseks kaubanduse puudujäägi vähenemine ning ekspordi impordi suhtarv oleks aastaks 2030 0,82.( Eve Paju, MeM) 44 Toidutarneahel hõlmab esmatootmist, toiduainetööstust (sh joogitootmist) ning jae- ja hulgikaubandust. Koosneb A01 (esmatootmine), C10-C11 (töötlemine, toidu- ja joogitööstus) ja G4617+G463+G4711+G472+G4781 (jae- ja hulgikaubandus). 12  ettevõtlussektori lisandväärtuses (MeM)45 Ühistu teenitud müügitulu liikme 139 418 142 100 144 500 146 500 148 600 155 500 163 000 kohta (MeM) * (2016) Ühistusse koondunud 14 15 16 17 18 20 põllumajandustootjate arv 13,3 (keskmine ühistu liikmete arv) (2016). (Statistikaamet) *Asendusmõõdik 2020-21: 38% 39% 40% 41% 43% 45% Ühistute müügitulu osatähtsus 37,7 % kogu põllumajandussektori (2016) müügitulus46 (MeM) 3.5.1. Eesti tarbijad On On On On vähemalt On On vähemalt Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad ja vähemalt vähemal vähemal 75% vähemalt 75% eelistavad osta kodumaist toitu 74% (2016) tarbivad Eestis 75% t 75% t 75% 75% (MeM) toodetud toitu Kodumaiste toodete osatähtsus Ei lange Ei lange Ei lange Ei lange alla Ei lange Ei lange alla jaekaupluste sortimendis 59% (2018) alla 55% alla alla 55% alla 55% 55% (tootegruppide jaotus) (MeM) 55% 55% Regulaarselt (vähemalt kord 9% 10% 11% 12% 16% 20% nädalas) mahetoitu tarbivate 9% (2018) inimeste osatähtsus47 (MeM) 3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng 3.6.1 Maapiirkonna Maapiirkonnas elavate noorte elanikkond on vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,76 % 27,76 % 27,76 % 27,76 % 27,76 % 27,76 % 27,76 % aktiivne ja vanusegrupi noorte üldarvus, % (2019) elujõuline (Statistikaamet, RV0241) 45 Eurostat, nama_10_a10, aact_eaa01, sbs_na_sca_r2, sbs_na_dt_r2 (A01+C10...C12+G4617+G463+G4711+G472+G4781)/Kokku 46 Selgitus: lisandväärtuse andmed saame peale 2020. aastat, hetkel kasutame seda näitajat asendusmõõdikuna. Mõõdiku nimetus tulevikus: Ühistute loodud lisandväärtuse osatähtsus kogu põllumajandussektori loodud lisandväärtusesse (Eve Paju ja Katre Kirt, MeM) 47 Mõõdiku aluseks on Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2018“, milles kajastuvad 18–74-aastaste elanike hinnangud 13  Suhtelise vaesuse määr 26,5 % maapiirkonnas, % (Statistikaamet, 25,9 % 25,7 % 25,5 % 25,3 % 25,1 % 23,9% (2017) LES20)48 Maapiirkonna elanike vanuses 20– 76,9 % 64 tööhõive määr, % 77,8 % 78,1 % 78,4 % 78,7 % 79,6 % 80,5 % (2018) (Statistikaamet, TKL05)49 3.6.1 Maapiirkonnas on kasvava Maapiirkonna SKP elaniku kohta, 12 000 eurot 12 734 12 989 13 249 13 784 lisandväärtusega 13 514 eurot 15 500 eurot eurot (Eurostat, met_10r_3gdp) (2017) eurot eurot eurot eurot mitmekesine ettevõtlus Maapiirkonnas töötavate inimeste 24,4 24,4 24,4 24,4 24,4 24,4 % osatähtsus koguhõives osalejates 24,4 % põhitöökoha asukoha alusel, % (2018) (Statistikaamet, TT234)50 3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire 3.7.1 Teadmiste loome ja teadmussiire toetab 5 056 172 10 000 15 000 20 000 25 000 000 25 000 25 000 000 1) Maaeluministeeriumi rahastatav põllumajanduse ja (2018) 000 000 000 000 valdkonna teadus- ja kalanduse arendustegevuse maht (eurodes) valdkonna (MeM)51 eesmärkide saavutamist 48 Selgitus: suhtelise vaesuse näidik koosneb mitmetest teguritest, mõõdiku sihttase on algsest mõnevõrra ambitsioonikam (vähenemine 2,6%). Hetkel ei ole paremat näidikut, mis iseloomustaks maapiirkonna elanike toimetulekut. Kui 2020-2021 tekib parem mõõdik, mis võimaldab mõõta head elu maapiirkonnas (vt PõKa 2030, p. 208) , siis võtame selle aluseks (Mari Kirss, MeM). 49 Vt eelmisi selgitusi, sh kui Eesti 2035 raames lepitakse kasutusele maalise asustuspiirkonna mõiste, siis korrigeerime antud mõõdikute komplekti (Mari Kirss, MeM) 50 Selgitus: mõõdiku protsendi arvutus on meie enda välja mõeldud, näitamaks palju tegelikult maapiirkonnas on töökohti (olenemata elukohast). Lühidalt on see kirjas ka tabelite järgselt selliselt: vastavalt Statistikaameti välja toodud metoodikale tabelis TT234. Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus arvutatud maa-asulas elavate ja linnas töötavate, maa-asulas elavate ja samas asulas töötavate ning maa-asulas elavate ja lähiümbruses maa-asulas töötavate inimeste summa protsent põhitöökohtade üldarvust (Mari Kirss, MeM) 51 Selgitus: täiendavalt töötab Maaeluministeerium 2020-2021 välja kolm PõKa programmide 2021-2024 ja EL-i ÜPP strateegiakava 2021-2027 tasandi mõõdikut, mida on kavas kasutada ka PõKa 2030 vahehindamisel (2024), sh: 1) Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%); 2) Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%); 3) Nõustamisteenuseid kasutanud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%). (Sirli Pehme, MeM). 14 4. PõKa 2030 alaeesmärk 2: „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise“ (seotud PõKa 2.programmiga) 4.1. Tegevussuund 8: kestlik kalandus 4.1.1 Keskkonnateadliku 52% 53% 60% 61% 68% 71% lt ja jätkusuutlikult kalavarusid Heas seisus kalavarude osakaal 50% (2018) majandades on (KeM) kalavarud heas seisus Tulemiga ``vastab nõuetele`` 81%, 82% 83% 85% 85% 86% 87% kontrollide osakaal kalakaitses52 (2018) Keskkonnateadliku 173 000 173 000 173 000 180 000 180 000 185 000 170 000 harrastuspüügi Harrastajate arv (KeM)53 (2018) kasv Majanduslik mõju (sots-maj mõju 320 320 320 450 500 600 eurodes) 1 harrastuskalastaja kohta 278 (2018) aastas (KeM) 4.1.1 Kalandus- ja 52,3 52,2 52,1 52,0 51,5 51,0 Sektoris hõivatute keskmine vanus vesiviljelussektor 52,4 (2017) (MeM) on jätkusuutlik ja 52 Selgitus: KeM-i ettepanek muuta indikaatori sõnastust – vana sõnastus oli: „Kalapüügi rikkumiste suhtarv (kutselise- ja harrastuspüügi rikkumiste arvu suhe läbi viidud kontrollidesse)“ (KeM) Programmis juba uue sõnastusena olemas (Eve Külmallik, MeM) 53 Selgitus: KeM soovib osa mõõdikust (organisatsioonidesse kuulujate osakaal) viia programmi tasemele, sest hetkel ei ole teada algtaset ja keeruline sihttasemeid määrata. Toome organisatsioonidesse kuulujate osakaalu tagasi kui algtase on kindlaks tehtud ja võimalik teha prognoose (Eve Külmallik, MeM). 15  konkurentsi- võimeline Kalandusettevõtete töökohtade arv 2049 2049 2049 2049 2049 2049 2049 (2017) (Statistikaamet)54 Keskmine palk (suhe Eesti 73,4% 74% 74,5% 75% 75,5% 77% 80% keskmisesse) (Statistikaamet) (2017) 192,6 mln 195 mln 199,8 203,6 207,4 mln 218,8 mln 230 mln eurot Ettevõtete müügitulu (eurodes) eurot eurot mln mln eurot eurot (Statistikaamet) (2017)55 eurot eurot 4.1.1 Kalandus- ja 19 kg/in 19,5 20 kg/in 20,5 kg/in 22 kg/in 23,5 kg/in vesiviljelussektori kg/in Kalandustoodete tarbimine Eestis toodang on (kg inimese kohta) – kui võimalik, 17 kg/in kvaliteetne, kõrge siis eristada ka kodumaisest (2017) lisandväärtuse ja toormest toodete tarbimist (MeM) suure ekspordi- potentsiaaliga Lisandväärtus töötaja kohta 24 593 eurot 25060 25536 26021 26515 28055 2968556 (eurodes) (Statistikaamet) (2017) Eksporditavate toodete 121,000 123,300 125,643 128,030 mln 135,468, 143,338 mln 118, 53 mln koguväärtus (eurodes) mln mln mln eurot mln eurot eurot eurot (2018) (Statistikaamet) eurot eurot eurot Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond PõKa 2030 mõõdikute definitsioonid (valik): Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta (3 aasta liikuv keskmine), € (SA) mõõdiku metoodika: RAA0045, lisandväärtus jooksevhindades (Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ja toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine jagatud TT0200 hõivatud (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük+ toiduainete tootmine +joogitootmine). (Statistikaamet, MeM). 54 Selgitused: a) kalandusettevõtetes tööga hõivatud isikute aasta keskmine arv Statistikaameti andmetel – peaks ilmselt täpsustama indikaatori sõnastust; b) Statistikaameti statistikas kajastuvad nii püük, vesiviljelus kui ka töötlemine, kuid OSKA analüüs eraldi kalatöötlemist ei käsitle. Küll aga näeme, et töökohti juurde ei teki vaid toimub töökohtade ümberjaotus sektori sees, kus püügis väheneb ja vesiviljeluses ja töötlemises võib veidi suureneda, pidades silmas PõKa eesmärke, kus soovime toota targemaid tooteid ning arvestame ka merevesiviljeluse arenguga ning sealt lähtuva täiendava töötlemise vajadusega (Eve Külmallik, MeM). 55 Selgitus: algtase muutus, kuivõrd enne ei olnud sisse arvatud kalatööstuse poolt. Korrigeerisime töötajate arvu, kus kasvu ei näe ja keskmise palga kasvu vähendasime (Eve Külmallik, MeM). 56 Selgitus: Arvestatud 1,9% tõusuga aastas (Eve Külmallik, MeM). 16 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe (SA) mõõdiku metoodika: VK Väliskaubandus ekspordi ja impordi(I Elusloomad; loomsed tooted+ II Taimsed tooted+ III Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid, nende lõhustamissaadused+ IV Valmistoidukaubad; karastusjoogid; alkohoolsed joogid ja äädikas; tubakas) väärtuse jagatis. Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, %. https://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud/turu-uuringud/tarbijauuringud Tarbija kindlustunde indeks. Mõõdik väljatöötamisel. Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr, %. Mõõdiku metoodika: vastavalt Statistikaameti välja toodud metoodikale tabelis TKL05. Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %. Mõõdiku metoodika: vastavalt Statistikaameti välja toodud metoodikale tabelis RV0240. Maapiirkonnas elavate noorte osatähtsus leitakse protsendiarvutusega üldarvust. Suhtelise vaesuse määr maapiirkonnas, %. Mõõdiku metoodika: vastavalt Statistikaameti välja toodud metoodikale tabelis LES20. Maapiirkonna SKP elaniku kohta, eurot. Mõõdiku metoodika: vastavalt Eurostati välja töötatud metoodikale tabelis met_10r_3gdp. Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha alusel, %. Mõõdiku metoodika: vastavalt Statistikaameti välja toodud metoodikale tabelis TT234. Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus arvutatud maa-asulas elavate ja linnas töötavate, maa-asulas elavate ja samas asulas töötavate ning maa-asulas elavate ja lähiümbruses maa-asulas töötavate inimeste summa protsent põhitöökohtade üldarvust. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal hõlmab ühekordselt põllumajanduslike keskkonnatoetuste pindala, mahepõllumajandustoetuse pindala, kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse tavade pindala (alates aastast 2021 arvestatakse rohestamise toetuse tavade asemel püsirohumaa pindala ning kliima- ja keskkonnakavade ehk ökokavadega hõlmatud pindala suhet kasutuses olevasse põllumajandusmaasse. Maaeluministeeriumi rahastatav valdkonna teadus- ja arendustegevuse maht (eurodes): sisaldab nii riigieelarvest rahastatavat TA tegevust kui ka MAK ja EMKF vahendeid innovatsioonikoostöö rahastamiseks. Summa põhineb reaalsetel väljamaksetel, andmeid kogub MeM teadus- ja arendusosakond. Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%): MAK/ÜPP innovatsioonikoostöö projektides osalevate ettevõtete (andmed PRIAlt) osakaal ettevõtete koguarvust. Arvestatakse kalendriaastal käimasolevaid projekte. Teadmussiirde tegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%): MAK/ÜPP teadmussiirde ja teavituse projektides (koolitused, infopäevad jmt) osalevate ettevõtete (andmed PRIAlt) osakaal ettevõtete koguarvust. Nõustamisteenuseid kasutanud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%): kalendriaastal nõustamisteenuseid kasutanud ettevõtete andmed PRIAlt. Heas seisus kalavarude osakaal: varu seisu hinnatakse KeM-i kalandusseire lepingute raames kalandusteadlaste poolt. Aluseks on riiklik kalanduse andmekogumise programm, Võrtsjäve uuring, Peipsi uuring ja agariku uuring. Varu hea seisundi hindamisel on aluseks varu arvukus 4 palli skaalal (1 – kõrge, 2 – mõõdukas, 3 – madal, 4 – kurnatud), kus heasse seisu liigitatakse skaala 1 ja 2 taseme varud (KeM). Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide osakaal kalakaitses: näitajana on mõeldud kui suure osa moodustab kalapüügikontrollimistest kalapüügi rikkumiste arv. Kalapüügi rikkumiste all on mõeldud kalapüügiseaduse alusel registreeritud väärteomenetlusi. Näitajat jälgib KKI. Allikas: E-toimiku õiguskaitse statistikakeskkond (ÕSA). (KeM, KKI). Majanduslik mõju (sots-maj mõju eurodes) 1 harrastuskalastaja kohta aastas. Aluseks võetakse harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring (KeM). Saadakse vastused kahele küsimusele: palju kulutatakse aastas kõigi harrastuskalastajate poolt kokku oma hobi peale raha ning palju keskmiselt üks harrastaja raha kulutab (mitu % harrastajatest kulutab oma hobile : 0 eurot, 1-50 eurot, kuni 100 eurot, kuni 500 eurot, kuni 999 eurot, 1000 või rohkem eurot). (KeM). Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks (SHDI) – andmed indeksi arvutamiseks kogutakse Eesti maaelu arengukava põllumajanduslike keskkonnatoetuste hindamise raames Lõuna- ja Kesk-Eestist. Mõlemas piirkonnas on seirevalimis 33 põllumajandusettevõtet, mis on saanud kas keskkonnasõbraliku majandamise toetust, 17 mahepõllumajandusliku tootmise toetust või üksnes ühtset pindalatoetust (igast toetustüübist 11 ettevõtet). PõKa mõõdiku tarvis kasutatakse andmeid alates 2010. aastast ning neid kogutakse igal aastal perioodil juuni lõpp kuni augusti keskpaik kolm korda. Selleks on igal alal välja valitud 500 m pikkune lõikudeks jaotatud loendustransekt, millest 1 m mõlemale poole keskjoont loendatakse kõik kimalased liikide kaupa. Kogutud andmete alusel arvutatakse igale alale Shannoni mitmekesisuse indeks, mille põhjal leitakse iga aasta kohta keskmine väärtus. SHDI võtab arvesse nii liikide arvu kui ka selle, kui palju isendeid igast liigist esineb. Indeks on seda suurem, mida rohkem liike esineb ja mida ühtlasemalt nende arvukus liikide vahel on jaotunud ehk mida mitmekesisem on kooslus. Nende väärtuste põhjal tekitatakse trendijoon, mille tõusu väärtuse kaudu hinnatakse kimalaste olukorra muutust. Lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus (efektiivsus): selle näitaja põhjal on kaudselt võimalik hinnata põllumajandustootmise survet vee- ja mullakeskkonnale, analüüsida kuivõrd efektiivselt kasutatakse ettevõtte tasandil toiteelemente, kui suure üle- või puudujäägiga majandatakse. Arvutamisel võetakse arvesse kalendriaasta jooksul ettevõttesse sisse toodud saaduste (sisend) ja saagiga välja viidud toodangu (väljund) lämmastiku ja fosfori kogused (NP kg/ha/a). Leitakse väljundi ja sisendi suhe ja tulemus esitatakse protsentides (NP%). Keskkonda säilitavaks loetakse põllumajandustootmist juhul, kui toiteelemendi kasutamise efektiivsus on vahemikus 80-90%. Efektiivsus <70% väljendab suurenevat riski keskkonnale (suurenenud kaod õhku, mulda, vette). Efektiivsus >100% väljendab puudujäägiga majandamist. Uuringut teostab PMK alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukava põllumajanduslike keskkonnatoetuste keskkonnamõju hindamiseks ning seire taustinformatsiooni saamiseks. Andmeid kogutakse tagasiulatuvalt aasta varasema perioodi kohta. 2015. aastast alates arvutatakse NP bilansinäitajaid (sisend, väljund, bilanss, efektiivsus) FADNi andmete põhjal. Kõik bilansinäitajad arvutatakse kaalutud keskmistena põllumajandustootja kohta, mis annab võimaluse üldistada saadud tulemusi KSM, MAHE või ÜPT gruppi kuuluvate tootjate üldkogumile ja Eesti keskmisena arvutatud bilansinäitajaid põllumajandussektorile tervikuna. Täpsem metoodika kirjeldus: http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2019/10/Lisa_56_uuringute_metoodikad_15.10.2019.pdf, lk. 6. * PõKa 2030 lisale 2 esitasid pärast PõKa 17.11.2019 juhtkomisjoni koosolekut ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi regionaalpoliitika ja eelarvepoliitika osakondade, keskkonnaministeeriumi, riigikantselei, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Leader Liidu, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ja Statistikaameti esindajad. Lisainfo: [email protected] / aare1skype 18  MAAELUMINISTEERIUM Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eelnõu Draft: ”Estonian Agriculture and Fisheries Strategy 2030” Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4 1. Visioon, üldeesmärk, globaalne kontekst ja sekkumisloogikad .................................... 5 Visioon 2030: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! ............................................... 5 Arengukava üldeesmärk ja ülesehitus ................................................................................ 5 Kontekst: globaalsed makrotrendid ja Eesti positsioon ...................................................... 8 Üldise sekkumisloogika kirjeldus ..................................................................................... 10 2. Arengukava alaeesmärgid ja horisontaalsed peatükid. .............................................. 11 2.1. Alaeesmärgid ..................................................................................................................... 11 2.2. Horisontaalsed peatükid .................................................................................................... 12 2.2.1 Ootused biomajanduse vallas ................................................................................... 12 2.2.2. Ootused ekspordile.................................................................................................. 13 2.2.3. Ootused põllu- ja kalamajandussektori keskkonnamõjule ...................................... 14 2.2.4. Ootused maapiirkonna terviklikule arengule .................................................... 15 3. Alaeesmärk 1. Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond .......................................................................................................... 16 3.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond ........................................................................ 16 3.1.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 16 3.1.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 18 3.1.4. Riigi sekkumine hetkel............................................................................................ 20 3.1.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 22 3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu .................................................... 25 3.2.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 25 3.2.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 25 3.2.3. Hetkeolukord ...................................................................................................... 26 3.2.4. Riigi sekkumine hetkel............................................................................................ 28 3.2.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 30 3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus ............................................................................................ 32 3.3.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 32 3.3.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 32 3.3.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 32 3.3.4. Riigi sekkumine hetkel............................................................................................ 34 3.3.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 35 3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses .................................................. 37 3.4.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 37 3.4.2 Eesmärgid ja mõõdikud ........................................................................................... 37 3.4.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 38 3.4.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 41 3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine .............. 44 3.5.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 44 3.5.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 44 2  3.5.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 46 3.5.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 51 3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng ................................................................ 55 3.6.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 55 3.6.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 55 3.6.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 56 3.6.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 58 3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire.............................................. 61 3.7.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 61 3.7.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 61 3.7.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 61 3.7.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 64 4. Alaeesmärk 2. Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise ...................................................................... 68 4.1. Tegevussuund 8: kestlik kalandus ..................................................................................... 68 4.1.1. Lühikirjeldus ........................................................................................................... 68 4.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud .......................................................................................... 68 4.1.3. Hetkeolukord........................................................................................................... 69 4.1.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks .................................................. 74 5. Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega ......................................... 78 5.1. Valdkonna arengukavade lõimimine riigieelarvestrateegia raamistikus ........................... 78 5.2. PõKa 2030 seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega......... 79 6. Strateegia elluviimise juhtimine, seire ja mõjude järelhindamine .............................. 101 7. Arengukava maksumuse prognoos ................................................................................. 104 8. PõKa 2030 olulisemad mõisted ja lühendid ................................................................... 105 Lisad ...................................................................................................................................... 109 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) lisa 1, lisa 2 ja seonduvad PõKa 2030 mõjude eelhindamise aruanded esitatakse eraldi ning avaldatakse koos arengukavaga Maaeluministeeriumi kodulehel (www.agri.ee) Lisa 1: Põka 2030 seletuskiri. Lisa 2: PõKa 2030 mõõdikud. 3 Sissejuhatus Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030) panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse erasektori koostatud arengukavade tegevused. Arengukava arenguprobleemide ja -võimaluste kaardistamisse kaasati eelnimetatud teemadega tegelevad esindusorganisatsioonid. Poliitikavalikute teaduspõhiseks kaalumiseks tellisid Riigikantselei ja Maaeluministeerium ka PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu. Riigi tasandil lahendust vajavate strateegiliste arenguprobleemide ülevaated on esitatud arengukava tegevussuundade 1–8 hetkeolukorra analüüsi punktides ning arengukava lisamaterjalides.1 Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) kohaselt kuuluvad Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, kuhu panustab ka Keskkonnaministeerium, sest kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Maaeluministeerium tegeleb kalanduse turukorraldussüsteemi arendamisega, struktuuritoetuste ja riigiabi andmisega, vesiviljelussektori ja kutselise kalapüügi korraldamisega ning Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. Seetõttu koostati arengukava kalandust puudutavad osad kahe ministeeriumi tihedas koostöös. Maaeluministeerium panustab ka teistesse RES tulemusvaldkondadesse, millest mahukamad on seotud rahvatervise, ettevõtluse ja innovatsiooni, keskkonna ja regionaalse arenguga (vt 5.2). Arengukava tegevussuunad võimaldavad põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada. Arengukava annab võimaluse suurendada lisandväärtust arengukavaga kaetud valdkondades, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Biomajandus hõlmab siinjuures kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäägid ja kaassaadused). Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks.2 Arengukava käsitleb kõiki bioressursse, v.a puit, mida käsitletakse „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030“ (vt pt 5.2.2). PõKa 2030 on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mis on üks avaliku halduse süsteemse juhtimise eeldusi üleminekul tulemuspõhisele eelarvestamisele. Arengukava tegevussuunad on seni olnud mitmetes eri tasemega arengudokumentides, mille PõKa 2030 seob nüüd tervikuks. Seoseid riigi teiste arengukavadega on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5. PõKa 2030 on ka oluline Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise alus.3 1 Arengukava lähteprobleemide, mõjude eelhindamise ja osapoolte kaasamise ülevaade on PõKa 2030 seletuskirjas (Lisa 1). 2 Euroopa Komisjoni teatis „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ 11.10.2018. 3 Euroopa Komisjon „ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat“ (2018); „Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi (EMFAF) 2021–2027 määruse kohta“ (2018). 4 1. Visioon, üldeesmärk, globaalne kontekst ja sekkumisloogikad Visioon 2030: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! Põllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet. Arengukava visioon aastaks 2030 sõnastab soovitud tulevikuolukorra, mis keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele.4 Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on olnud ja on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva identiteedist.5 Arengukava üldeesmärk ja ülesehitus Visiooni elluviimiseks vajalike eelduste arutelu põhjal sõnastati arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Järgnev joonis kirjeldab arengukava struktuuri ja eesmärkide hierarhiat, kus kaheksa tegevussuuna mõjueesmärgid on seotud üldeesmärgiga kahe programmilise alaeesmärgi kaudu. Joonis 1. Arengukava struktuur Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab Põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus ja mitmekesisus, samuti toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Oluline on 4 Visiooni aruteludes tõdesid arengukava osapooled, et visiooni ellu jõudmine sõltub paljudest eeldustest ja alaeesmärkidest, sh a) Elu- ja ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on turul konkurentsivõimelised; c) Eesti maa- ja merekeskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav ja e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikke tootjaid toetavaid valikuid. 5 Vt 1936. a Põllutööministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatud „Põllumajanduse ja kalanduse arendamise juhtimise põhimõtted“ ja O. Tiefi valitsuse põllutööministri K. Liidaku essee „Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena“ (1934). 5 tagada meie toidukuvand tõenduspõhiselt tõhusate keskkonnaprogrammide, taime- ja loomahaiguste seirete ning tervikliku toiduohutuse ja tarbijakaitse süsteemi kaudu. Toiduohutuse eest vastutavad toidu tootjad ja töötlejad. Koos tugeva järelevalvesüsteemiga tagatakse nii Eestis toodetava ja tarbitava kui ka sisse- ja väljaveetava toidu usaldusväärsus. Üks meie toitu iseloomustav märksõna on puhtus, mis tähistab nii puhast loodust, ringmajandust, taimekaitsevahendite jääkide vähesust, toiduohutust, sh kõrgeid hügieenistandardeid kui ka puhtaid ja selgeid maitseid. Toidukultuuri arendamisel tõuseb traditsiooniliste toitumisharjumuste kõrval tähtsale kohale teadliku tarbija nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud toitumist toetava täisväärtusliku toidu järele. Mitmekesine sortiment võimaldab rahuldada üha spetsiifilisemaid soove. Osa meie toidulauast katab tarbijate valikul mahetoodang. Tähtis on harida tarbijaid, kuidas tasakaalustatult toituda ning teha keskkonnasõbralikke ja Eesti tootjaid toetavaid valikuid. Eestil on potentsiaali täna toorainena eksporditavat põllumajandustoodangut kohapeal enam väärindada. Selleks on oluline tagada Eestis kasvatatava toidu kõrge kvaliteet, tarnekindlus ning konkurentsivõime maailmaturu hinnataseme juures. Samal ajal on oluline kontrollida ka importtooraine nõuetekohasust ja ohutust, mh selleks, et kindlustada õiglased konkurentsitingimused. Meie toit on hinnatud, kui see on kodu- ja välisturgudel nõutud ja sel on hea maine ning kõik tarneahelas osalejad saavad toidu ja toodetud saaduste eest õiglast hinda, mis tagab neile piisava sissetuleku. Uuringute kohaselt soovib 3/4 eestlastest süüa kodumaist toitu, kuid ostuotsuseid mõjutab märkimisväärselt hind, seega on oluline ka Eesti toidu kättesaadavus ja taskukohasus. Hea maaelu tähendab seda, et maal on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd, seal on atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad. Maaelu puhul on vaja säilitada esivanemate pärandit ja traditsioone, kohanedes samas muutuvate oludega. Aastal 2030 on elu maal mitmekesine, tugevate ja sidusate kogukondadega, arenenud ja jõukas, kõrgelt väärtustatud ja hea mainega ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse. Omanikutunnet maal aitavad kasvatada toimivad pereettevõtted. Eesmärgiks on elukeskkond, kuhu soovitakse rajada nii oma kodu kui ka ettevõte. Kõige selle saavutamiseks annab PõKa 2030 oma panuse, kuid oluline on luua seoseid riigi regionaal-, ettevõtlus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga laiemalt. Head maaelu võimaldab hästi läbi mõeldud regionaalpoliitika, mida iseloomustab kõigi piirkondade potentsiaali maksimaalne rakendamine ja edendamine; lähimusprintsiibist lähtuv juhtimissüsteem, mis põhineb rollide ja vastutuse selgel jaotusel ning horisontaalsel koordineerimisel; linna- ja maapiirkonna vaheline toimiv suhe; võtmevaldkondade (nt transport, tervishoid, haridus, ettevõtlus, taristu) sidustatus maapiirkonna arenguga6. Sidustatud ja maaeluga arvestavad riigi arengukavad ja tegevused ning kohapõhine poliitika aitavad tagada igale piirkonnale sobivad transpordiühendused, toimiva tervishoiu- ja koolisüsteemi, vajadustele vastava elektri, kiire interneti ja head teeolud, samuti paindlikud töösuhted ning arenenud teenuste võrgustikud. Üks võtmetegur on toidu ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavate sisendite kvaliteet ja säästlik kasutamine, mis mõjutab nii tootmise efektiivsust kui ka lõpptoodangu ohutust, kvaliteeti ning ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on oluline, et muld, seemned, paljundusmaterjal, taimetoitained, aretusmaterjal ning sööt oleksid kvaliteetsed ning neid kasutataks oskuslikult, samuti on tähtis majandada kalavarusid jätkusuutlikult. Üldeesmärgi saavutamiseks peavad põllumajandus- ja kalandussektor muutuma. Need sektorid ei hõlma ainult toitu, vaid põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja biomajanduse sekundaarsektorite tooteid ja teenuseid laiemalt. Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimus on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on teha rohkem koostööd, sh ka erinevate sektorite vahel, kasutada uusimaid teadussaavutusi ja võtta kasutusele 6 OECD, Draft Principles on Rural Policy, 29.01.2019 6 parimad tehnoloogiad. Eesti suudab mitmes sektoris (eriti piim, kala, teravili) end ise hästi varustada, mistõttu jagub kodumaist toitu meile endile ja seda on võimalik mitmes tootmisharus ka eksportida. See aitab kaasa konkurentsivõime kasvule. Põllu- ja metsamaa ning kalavarude aktiivne, kuid kestlik kasutamine toodab ühiskonnale väärtusi ja hüvesid. Eestile on oluline, et suudaksime end ise pidevalt ja võimalikult mitmekesiselt põhitoiduainetega varustada. See tagab inimestele toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse nii hädaolukorras, eriolukordades kui ka elutähtsate teenuste katkemise korral. Lisaks siseturu nõudluse katmisele tuleb leida toodetele uusi turge ning maandada põhilisi riske, olgu need tingitud tootmisest või turgudest. Arvestades turgude volatiilsust, tuleb luua piisavalt võimalusi kriisidega toimetulekuks. Aktiivselt tuleb kasutada biomajanduse võimalusi ning vähendada jäätmeid. Peame olema veelgi paindlikumad ja nutikalt ettevõtlikud, loomaks lisandväärtust, mis viib suurema tulususeni, seda nii toiduainetööstustes kui ka põllumajandus- ja maapiirkonna ettevõtetes. Selle juures on väga oluline teadus- ja arendussüsteem, panustamine inimestesse ning innovatsiooni tuleviku vajadusi arvestaval moel. Hea maaelu tagab eelkõige jätkusuutlik ja ökoloogiliselt toimiv Eesti keskkond. Tootmine ja keskkond toimivad üksteist vastastikku mõjutades, tootmine ei saa tulla keskkonna arvelt. Arengukavas võtame arvesse nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise eesmärke.7 Peame töötama selle nimel, et meie keskkond oleks hästi hoitud, liigirikas, et meie vesi, muld ja õhk oleksid vähemalt sama heas seisus kui teistes Põhjamaades ning kultuuripärand säiliks. Keskkonnahoid lähtub ühistest väärtustest ning selleni jõutakse koostöös. Väärtustame kõrgelt loomade heaolu ja tervist ning Eesti head taimetervislikku seisundit. Kõige keskmesse paigutub maal elav inimene ja pere, kes on teadlik tootja ja tarbija, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveerivat tööd, hoiab elukeskkonda ning toimetab õnnelikult puhtas ja turvalises keskkonnas. Inimesi hoiavad maal kodu-, kogukonna- ja omanikutunne. Asustuse säilimine maapiirkondades aitab tagada riigi julgeolekut. Arengukava üldeesmärki panustavad kõik arengukava alaeesmärkidega seotud tegevussuunad. Üldeesmärgi saavutamist makrotasandil saab mõõta vastavate alaeesmärkide tegevussuundades seatud mõjueesmärkide saavutamise kaudu. Arengukava üldeesmärgi saavutamise ulatust on kavas hinnata eelkõige järgmiste mõjumõõdikute abil:  Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine, €. Algtase: 25 101 eurot (Statistikaamet 2016-2018 aasta keskmine). Sihttase: 29 100 eurot.  Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe. Algtase: 0,74 (Statistikaamet 2018). Sihttase 0,82.  Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal, %. Algtase 74 (EKI 2018). Sihttase: on vähemalt 75%.  Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, %. Algtase 80 (PRIA 2018). Sihttase: 80.  Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta. Algtase: 2,5 (KeM / Statistikaamet 2017). Sihttase: madalam kui 2,5.  Heas seisus kalavarude arv. Algtase: 50% (KeM 2018). Sihttase: 71%.  Maapiirkonna elanike, vanuses 20–64, tööhõive määr, %. Algtase: 76,9 (Statistikaamet 2018). Sihttase: 80,5.  Maapiirkonnas elavate noorte, vanuses 21–40, osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %. Algtase: 27,76. (Statistikaamet 2019). Sihttase: 27,76.8 7 Vt Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning ptk-id 5.2.2, 5.2.3 ja 5.2.7. 8 Mõõdikute mõisted ja metoodika kirjeldused on Lisas 2. PõKa 2030 üldeesmärgis maa- ja rannakogukondade elukvaliteeti hõlmava indeksi koostamine on kavas 2020.a (vt PõKa 2030 p. 206; selle saab siduda Eesti 2035 tasandil kavandatud 7 Kontekst: globaalsed makrotrendid ja Eesti positsioon Ülemaailmselt on põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstusega seotud valdkondades toimunud viimastel kümnenditel märkimisväärsed muutused, mis on seotud peamiselt suurenenud sissetulekuga elaniku kohta, muutuva tehnoloogia, keskkonnaseisundi, tarbijate hoiakute ja eelistuste, kaubanduse liberaliseerimise, energeetika ja linnastumisega. Uued tehnoloogiad on mõjutanud ka biomajanduse jm ettevõtluse mitmekesistamise suundi maapiirkonnas. See on kaasa toonud eelkõige tarbimise suurenemise, tootmise kontsentreerumise ning globaalse kaubavahetuse osatähtsuse tõusu. Nõudlus toidu järele suureneb lähitulevikus jätkuvalt maailma rahvastiku kasvu tõttu, hinnanguliselt on see aastaks 2050 kasvanud 70%9, kuid osa sellest kaetakse toidukadude ning toidu raiskamise vähendamise abil. Põllumajandustoodang on viimase 50 aastaga kasvanud globaalselt ligi kolm korda, samas on kasutusse võetud vaid 12% uut, seni harimata maad10. Sama ajaga on maailmas kalatarbimine inimese kohta kahekordistunud, toodangu kasv on viimastel kümnenditel aga tulnud põhiliselt kalakasvatustest, kuna kalavarud on globaalselt vähenemas.11 Intensiivne põllumajandustootmine on endaga kaasa toonud negatiivse keskkonnamõju, muldade degradeerumise ning elurikkuse vähenemise. Loodusressursside jätkusuutlikum kasutamine on tõusnud keskseks teemaks eriti kliimamuutuste tõttu, mille tagajärjel sagenevad äärmuslikud ilmastikutingimused, globaalne soojenemine viib suurte maa-alade täiendava kõrbestumiseni ning põhjustab piirkonniti ulatuslikku veepuudust. FAO andmetel kulutatakse u 70% inimkonna tarbitavast mageveest põllumajanduses12. Need trendid võivad omakorda viia ressursikonfliktideni ning suurema väljarändeni mõjutatud piirkondadest. Väga oluline keskkonnamõjur on ka maailmamajanduse energiavajadus, mis kaetakse suures osas fossiilsete kütuste arvelt. Üks lahendus on kasutada põllumajandusliku tootmise kõrvalsaaduseid paremini ära taastuvate energiakandjatena. Põllumajandustoodete üleilmse kaubanduse väärtus on tõusnud võrreldes 2000. aastaga ligi kolm korda.13 Suurem inimeste ja kaupade liikumine maakera eri piirkondade vahel on toonud omakorda kaasa uusi probleeme, mis on seotud ohtlike taimekahjustajate, taime- ja loomahaiguste ning toiduohutusega. Viimastel aastakümnetel on maailmas tervikuna paranenud nii toidu füüsiline kui ka majanduslik kättesaadavus, suurenenud on loomsete saaduste tarbimine. Toidust saadava energia kõrval on oluliseks muutunud ka toidu kvaliteet ning tasakaalustatud toitumine. OECD-FAO 10 aasta prognoos (2017–26)14 näeb ette, et nõudlus põllumajandussaaduste järele kasvab jätkuvalt, kuid seda mõnevõrra aeglasemas tempos kui varem. Nõudluse kasvumootorid on eelkõige Aasia ning Sahara-alune Aafrika, neist eriti viimases jätkub kiire rahvastiku kasv. Põllumajandustootmise arengut maailmas veavad taimekasvatuse saagikuse kasv ning liha- ja piimatootmise suurenemine. Põllumajanduskaubandus kasvab aeglaselt, kuid stabiilselt ning ka põllumajandussaaduste reaalhinnad püsivad lähitulevikus küllaltki stabiilsetena. Kütusehinnale ennustatakse praeguselt tasemelt kahekordistumist ning väetiste hinnad kasvavad järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt u 25% võrra. elukeskkonnaga rahulolu indeksiga). PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 mõõdikute alg- ja sihttasemed on esitatud vastavate tegevussuundade tabelis ptk-des 3.1 –3.7. ja 4.1. Mitme PõKa 2030 mõjueesmärgi saavutustaseme hindamiseks tuli välja töötada uued andmete kogumise ja analüüsi metoodikad, mis tingis neis üleminekuperioodi ja asendusmõõdikute vajaduse. 9 http://www.fao.org/fileadmin/templates/wsfs/docs/expert_paper/How_to_Feed_the_World_in_2050.pdf 10 http://www.fao.org/docrep/017/i1688e/i1688e03.pdf 11 http://www.fao.org/3/a-i3720e.pdf 12 http://www.fao.org/nr/water/aquastat/water_use/index.stm 13 http://www.fao.org/publications/soco/en/ 14 http://www.fao.org/documents/card/en/c/ea8a5cae-6c68-4aa0-b929-713fded65e6e/ 8 Oluline tegur Eesti toimimiskeskkonna kujundamisel on kuulumine Euroopa Liitu (EL), mis on maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija ja importija. Põhiturgudena joonistuvad ELi ekspordis välja USA, Hiina, Šveits, lisaks Venemaa ning Jaapan.15 Toidutööstusettevõtete struktuuri poolest on EL võrreldes oma peamiste konkurentidega maailmaturul mõnevõrra erinevas olukorras, kuna tema ettevõtted on keskmisest märksa väiksemad. Ka põllumajandustootjate struktuur on killustunum ning suur katsumus on põlvkondade vahetus. ELi toidutööstuse toodang paistab aga eelkõige silma kõrge kvaliteedi ning mitmekülgse tooteportfelli poolest, mis maandab mõnevõrra hinnariske. Seda toetab omakorda ELi toidu- ja keskkonnavaldkonna seadusandlus, mis sätestab kõrged toiduohutus- ning keskkonnanõuded, aidates kaasa ELi toidu positiivsele kuvandile.16 Samuti on ELis tervikuna üha olulisem toormaterjali, kõrvalsaaduste ja jäätmete parem ärakasutamine, muuhulgas keemia-, ravimi- ning energiatööstuses. EL on juba 60 aastat ühtlustanud turureegleid läbi ühispoliitikate, millel on oluline mõju võrdsete konkurentsitingimuste tagamisel ning liidusisese kaubavahetuse soodustamisel. Võrdseid konkurentsitingimusi mõjutavad endiselt olulisel määral liidusisesed ebavõrdsed pindalatoetuste tasemed liikmesriikide vahel. ELi siseturureeglid tagavad kaupade (sh toidukaupade) vaba liikumise ELi 500 miljoni tarbijaga siseturul. Vaadeldes eelneva valguses Eesti põllumajandust ja kalandust, ilmneb, et meil on tootmiseks küllaltki head eeldused. Kuulume maailma tippu põllumaa pindalalt inimese kohta17. Meil on kasutada laialdased veeressursid ja see annab meile globaalselt tugeva konkurentsieelise. Kliimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki on arvatud, et ilmastik võib muutuda senisest ekstreemsemaks ja ettearvamatumaks. Muutuv kliima eeldab meilt tootmispraktikate ja tugisüsteemi ümberkujundamist. Väikese, avatud ning ekspordile orienteeritud riigina peame panema suurt rõhku rahvusvahelisele koostööle, nii mitme- kui kahepoolsete kaubandus- ja koostöösuhete arendamisele kui ka koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat rahvusvahelist teadmust globaalsete trendidega kohandumiseks. Peame muutlikus loodus- ja majanduskeskkonnas olema valmis juhtima strateegilisi riske (sh toidu varustuskindlust, finantsriske) ning oma kogemustele tuginedes olema suutlikumad ELi võtmepoliitikate, s.o ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika, kujundamisel Eesti huvidele vastavaks. Üldise positiivse kuvandi loomisele aitab kaasa ka arenguabisse panustamine. Selle kaudu arendatakse välissuhteid ja luuakse täiendavaid kontakte, mis on eelduseks toodete ning teenuste uutele turgudele eksportimisele. Valdav osa toidutoodangust läheb meie naaberriikidesse, kellega meid seovad pikaajalised kaubandussuhted. Poliitilise taustsüsteemi, maailmamajanduse ebastabiilsuse ning nõudlus- keskuste muutumise tõttu tuleb aga täiendavalt tegeleda turgude mitmekesistamisega. Samuti tuleb tulude maksimeerimiseks eksportida võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid turgudele, kus need on nõutud. Peame arvestama, et ekspordis konkureerime oma naabritega, kelle tootmisprofiil meie lähiümbruses ei eristu meist märkimisväärselt. Seda arvestades on oluline eristuda konkurentidest oma toodangu eripära poolest, olgu selleks siis puhas ja värske toit, huvitavad maitsed või toodangu varasem tuntus ning kasutada paremini ära ELi positiivset kuvandit juhtiva toiduainete tootjana, kel on kõrged standardid. Oluline on otsuste tegemisel jälgida ka toidusektorit puudutavaid maksupoliitika otsuseid, et meie ettevõtted oleksid välisturgudel paremas konkurentsipositsioonis. Samuti tuleb tõhustada koostööd meile sarnaste lähinaabritega kaugematel turgudel, kus meid tuntakse pigem Euroopa ühe piirkonnana. Ka valdkonna teadusel ja loodavatel uutel tehnoloogiatel on oluline roll oodatavas ekspordi kasvus. 15 https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/trade-analysis/map/2016-1_en.pdf 16 http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/15496/attachments/1/translations 17 0,51 ha/inimese kohta 2015. a, arable land (hectares per person), The World Bank, 23.10.2018 9 Üldise sekkumisloogika kirjeldus Riigi sekkumisloogika üldiseks aluseks on era- ja avaliku hüve vahekord. Piiratud ressursside olukorras peab riik tagama toimiva majanduskeskkonna, mis PõKa valdkonnas tähendab eelkõige teaduspõhiseid ja eri sihtrühmadega läbiräägitud otsuseid, ühiskonna ootustele vastava õigusruumi ning kestlike toimimisnormide tagamist, strateegiliste riskide maandamisega seotud järelevalveteenuste pakkumist, samuti kaubandusvõimaluste avardamist. Poliitika kujundamiseks ning turusignaalidele reageerimiseks on oluline koguda piisavalt andmeid ja teha seiret ning nende alusel analüüsida, millised meetmed aitavad paremini põllumajandust, kalandust, toidutööstust jt biomajandusega seotud sektoreid suunata. Riigi sekkumine on tähtis ka turutõrgete korral, mis põllumajanduses ja kalanduses nii ilmastikust kui ka pidevatest hinnakõikumistest tulenevalt sageli esinevad. See eeldab riskijuhtimise tähtsustamist koos vastavate meetmete väljatöötamise ning rakendamisega nii riigi kui ka ettevõtete tasandil. Euroopa Liidus on väga oluline maksimaalselt ära kasutada ühise põllumajanduspoliitika pakutavaid võimalusi esmatootjate sissetulekute stabiliseerimisel, toiduvarude kättesaadavuse tagamisel ning mõistlike tarbijahindade kujundamisel. Tagastamatut abi tuleks kasutada ennekõike majanduslikult vähetootlike investeeringute puhul, nagu näiteks kliima- ja keskkonnanõuete täitmine ning sotsiaalse ettevõtlusega seotud investeeringud, mille puhul nende tegemise motivatsioon võib olla madalam. Tagastamatut abi tuleb kasutada ka väiksemate põllumajanduse ja saaduste töötlemisega alustavate väikeettevõtete investeeringute toetamiseks ja oma põllumajandusliku ettevõtluse mitmekesistamiseks, samuti noorte põllumajandustootjate investeeringute soodustamiseks, et edendada põlvkondade vahetust. Lisaks peab riik soodustama ühistegevust ning erialateadmiste paremat levikut teadus- ja arendustegevuste ning elukestva õppe kaudu. Samuti tuleb vähemalt osaliselt pakkuda tagastamatut abi riigi jaoks strateegiliste, nt sektoriüleste ühistuliste investeeringute elluviimiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus-, toiduaine- ja metsamajandussektoris, maamajanduses ning kalandussektoris. Finantsinstrumendid võimaldavad saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute tegemiseks. Finantsinstrumendid on tõhusad vahendid toetuspoliitika elluviimiseks ja turutõrke kõrvaldamiseks neis arengukava alavaldkondades, kus pangad ei taha laenu anda ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Riskijuhtimises kasvab ettevõtjate vastutus. Edukas riskijuhtimine tõstab ettevõtja teadlikkust tegutsemisriskidest ning tavapäraseid turu- ja tootmisriske maandab ettevõtja oma äriplaanis. Riigi roll on aidata kaasa sellise majanduskeskkonna kujundamisele, kus ühistegevus ja turg pakuks ettevõtjatele võimalusi riskide maandamiseks. Samuti saab riik kaasa aidata, pakkudes erinevaid instrumente, mis soodustavad turul olevate teenuste kasutamist. Otsene riigi sekkumine on põhjendatud mastaapsete strateegiliste riskide puhul, mis mõjutavad suurt osa elanikkonnast (nt toiduohutus, tööhõive), Eesti territooriumist või mõnest tootmissektorist. Erahüve defineerivad turuotsused ja -vabadus, kus ettevõtjad saavad toimida rahvusvahelises majandusruumis oma äriplaani või sektorite arengukavades kokku lepitud arengusuundade kohaselt.18 18 PõKa 2030 tegevussuundade 1–8 sekkumiste ja mõjude kaardistus on esitatud Lisas 1 (vt ptk VIII). 10 2. Arengukava alaeesmärgid ja horisontaalsed peatükid. 2.1. Alaeesmärgid Arengukava tegevussuunad keskenduvad kahe suure alaeesmärgi saavutamisele (vt joonis 1).  Alaeesmärk 1: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond on seotud avalike hüvedega, mille kliendiks on kogu ühiskond. Samuti hõlmab see põllumajanduskeskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkurentsivõime ja ekspordi edendamist, mis on kestliku toidutootmise ja maaelu kujundamise eeldus (ptk 3).  Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele (ptk 4). Lisaks hõlmab arengukava mitut horisontaalset teemat. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni teemad on käsitletud eraldi tegevussuunana 7, sest neil on oluline mõju ka mõlema alaeesmärgi teistele tegevussuundadele ning teadmistepõhise riigivalitsemise ja õigusloome eelduste hoidmisele. Alapeatükis 2.2 on käsitletud arengukava üldeesmärgi ja tegevussuundade prioriteetidega seotud nelja horisontaalset arendusteemat:  biomajandus  eksport  elu- ning looduskeskkond  maapiirkonna terviklik areng. Üldeesmärgi ja tegevussuundade eesmärkide saavutamist mõjutavad horisontaalsed arendusteemad (piltlikult: PõKa 2030 ’neli ratast’) on seotud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, ülikoolide, ettevõtlusorganisatsioonide ning kogukondlike kodanikuühenduste esindajate ootustega. Teised riigi strateegilise juhtimise horisontaalsed teemad (sh rahva tervis, võrdsed võimalused, infotehnoloogia, kliima, transport, energeetika, regionaalareng, turvalisus, riigivalitsemine, säästev areng) on samuti lahutamatult seotud arengukava mõjueesmärkide saavutamisega. Horisontaalsed riigijuhtimise teemad lõimuvad erineval määral arengukava kaheksa tegevussuunaga (ptk 3.1–3.7; 4.1) ja neid on analüüsitud seoses riigi teiste arengukavade ning rahvusvaheliste kokkulepetega mõjude hindamise liikide ja säästva arengu eesmärkide lõikes (ptk 5.2).19 19 Punkt 5.2.7 kaardistab PõKa 2030 tegevussuundade (8) eesmärkide seoseid ÜRO ja Eesti säästva arengu 18 eesmärgiga. 11 2.2. Horisontaalsed peatükid 2.2.1 Ootused biomajanduse vallas PõKa 2030 panustab biomajanduse arengusse eelkõige põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ning toidutööstusega seotud väärtusahelates. Seades eesmärgiks, et majanduslik jõukus ja keskkonna hea seisund tugevdaksid teineteist, on tähtis toidutootmis- ja põllumajandussüsteemide kestlikuks muutmine nii maismaa- kui ka veekeskkonnas. Biomajandus pakub lahendusi mitmele suurele väljakutsele:  Keskkonna valdkonnas – fossiilsete ressursside ammendumine, nende kasutamisel tekkiv suur keskkonnamõju (eelkõige globaalsed kliimamuutused), elurikkuse vähenemine.  Majanduse valdkonnas – sõltuvus (imporditavatest) fossiilsetest ressurssidest, loodusressursside raiskamine.  Sotsiaalvaldkonnas – tööpuudus, eelkõige maapiirkondades, ja selle tulemusena jätkuv linnastumine või siirdumine tööotsinguile väljapoole Eestit. Biomajandus hõlmab uusi tootmis- ja tarbimisviise, milles võetakse arvesse looduse ökoloogilisi piire. Tööstuslike biotehnoloogia lahenduste loomine, nende kasutuselevõtt teadus- ja arendustöö ning teadmussiirde tulemusena, tagab keskkonnahoidlikuma ja kulutõhusama tööstusbaasi ning uued töökohad. Oluline on aidata kaasa selliste töökohtade loomisele, mis oleksid atraktiivsed noortele. Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kaassaaduste kasutuselevõtt väärtusliku ressursina. Lähtuvalt kestlikult hallatavate ressursside kättesaadavusest tuleks panustada ka esmatootjatele sobivate biorafineerimistehaste loomisesse, toetades vajalikku arendustegevust, sealhulgas piloot- ja näidisprojekte. Tähtis on esmatootjate kaasamine biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse põllumajanduses ja kalanduses ning kõrgema lisandväärtuse loomisse ranniku- ja maapiirkondades (sh uute biotehnoloogiliste protsesside ja toodete väljatöötamisse). Mereviljelusel koos meretööstuse biotoorainepõhiste sektorite ja turu laienemisega on Eestis samuti suur arengupotentsiaal. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. Toorainete ekspordi asemel peaks neid senisest enam väärindama. Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning pole ülevaadet biojääkide, kõrvalsaaduste ja toidukao kogustest, tekkest ning geograafilisest paiknemisest. See info võimaldaks tegevusi planeerida ja äratada investorite huvi bioressursse tõhusalt kasutada. Eestil on võimalus vastata üha suurenevale globaalsele nõudlusele toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude bioressursil põhinevate toodete järele. Selle potsentsiaali rakendamiseks on tähtis sektorite tõhus koostöö ja strateegiliste arengusuundade kokkuleppimine riigi tasemel. Samas tuleks toetada konkreetsemate biomajanduse rakenduskavade koostamist regionaalsel tasemel lähtudes kohalikust omapärast ja piirkonnale iseloomulikest ressurssidest ning nende paiknemisest. See eeldab, et biomajanduse valdkonnas toetataks kohalikke algatusi ja ühistegevust. 12 2.2.2. Ootused ekspordile Eestil on head eeldused toidukaupu eksportida. Meie toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed tootmisviisid, paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus innovatsioonile20. Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomade tervise ja heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eestis on üks Euroopa kõrgemaid21, samas on tootlikkus selles sektoris tagasihoidlik. Arengukava meetmete kujundamisel on silmas peetud, et põllumajanduse ja kalanduse tänased tugevused peavad eksporti toetama 2030. aastani. Globaliseerumise mõjul üha tihenev konkurents ja ühiskonna uued ootused toidu kvaliteedile ja tootmisviisidele panevad ühtviisi nii sektori kui ka riigi proovile. Maailma rahvastik koos maksejõulise tarbijaskonnaga küll kasvab, ent välisturgudel konkurentsi pakkuvate toodete ja arvestatavate mahtude olemasoluks peab toimuma märgatav arenguhüpe kodumaise toodangu töötlemise võimekuses. Uutele turgudele sisenemiseks vajalike investeeringute ja välisturgudel tehtava strateegilise koostöö kaudu on oluline maandada äririske ja optimeerida kulusid. Nõudluse järgimine eeldab turgude eripärade ja tarbijatrende tundmist, mis omakorda eeldab asjakohase info kättesaadavust. Nõudlusele kohandatav tootmine vajab seejuures tasemel tootearendusoskusi: loovuse rakendamist, uute tootmisprotsesside ja -tehnikate ning turu- ja tarbimistrendide tundmist. Surve suurendada tootmise efektiivsust ja keskkonnasäästlikkust nõuab, et samal ajal arendataks järjepidevalt tehnoloogiaid ning rakendataks praktikasse uusi digilahendusi ja -andmeid. Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele tugineva kuvandiloome. Targalt ja tõhusalt tuleks enam rakendada Eesti mahetootmise potentsiaali. Tarbijatele oluliste parameetrite nähtavaks muutmine annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Seda peab toetama tõhus ja ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel usaldatav järelevalvesüsteem. Samuti ei saa eksport areneda globaalse liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut. Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre, et algatada koostööd ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu. Arengukava koostamisel on lähtutud paljudes riikides edu toonud arusaamast, et riigi ülesanne on ekspordivõimekusega ettevõtetele hoogu anda selliste ekspordi edendamise meetmetega, mille puhul ei piisa üksikute ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide turundustegevustest. Riigil on oluline roll teadus- ja arendustegevuste tulemuste praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma- ja taimetervisliku olukorra, hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järelevalvesüsteemi tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondliku ja poliitilise suhtluse arendamisel, müüki toetava riigi ning toidusektori kuvandi loomisel ja tutvustamisel, samuti ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ning Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel. 20 OECD raporti „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ (2018) 21 Area under organic farming %, Eurostat, 26.10.2018 13 2.2.3. Ootused põllu- ja kalamajandussektori keskkonnamõjule Põllu- ja kalamajandussektor peab loodus- ja elukeskkonda hoides suurel määral panustama keskkonnahüvedesse. Põllu- ja kalamajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga. Seejuures on vaja tagada, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus; maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik; looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid; ohud inimeste ja loomade tervisele oleks ära hoitud; maastikud oleksid mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga oleks arvestatud. Vajadus kirjeldatud teguritega arvestada tuleneb nii loodusressursside olukorrast, kliimamuutustest kui ka laiemast ühiskonna ootusest. Põllu- ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse põhimõtteid nii mikro- kui ka makrotasandil ning püüdma vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Senisest enam pööratakse tähelepanu lahendustele, mis võimaldavad põllu- ja kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sellesse, et vähendada sõltuvust taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks, keskkonnasurve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale.22 Kirjeldatud ootusi on arvesse võetud kõigi arengukava eesmärkide ja meetmete sõnastamisel, seejuures säilitades tasakaalu ühiskondlike ootuste ja sektorite majanduslike huvide vahel. Arengukava koostamisel on silmas peetud, et keskkonna hüvede säilimise tagamisel võivad kaasneda ettevõtetele teatud tootmiskitsendused ja lisakulud ning võib saamata jääda tulu, mis lühemas perspektiivis võib negatiivselt mõjutada Eesti tootmise rahvusvahelist konkurentsivõimet (võrreldes suurema negatiivse keskkonnamõjuga toodetud toodanguga), seda võrreldes riikidega, kus keskkonnanõuded on leebemad. Seetõttu peab põllu- ja kalamajandussektoris tagama, et täidetakse keskkonna-, maa heas seisundis hoidmise, inimeste ja loomade tervise jms nõudeid, kuid toimiks ka süsteem täiendavate vabatahtlike keskkonnategevustega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Arengukava eesmärgid lähtuvad tõsiasjast, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks. Pikemas perspektiivis aitab ühiskonna ootustele vastavate keskkonnahüvede säilimine kaasa põllu- ja kalamajandussektori konkurentsivõimele kõigi meetmete üleselt, sh tänu positiivsele kuvandile, mis on oluline eeldus kõrge kvaliteediga ja lisandväärtusega toodete tootmisele, turundamisele ja ekspordile. Sealjuures on põllu- ja kalamajandussektoril endal suur vastutus sellise kuvandi loomisel. 22 Vt ka Hendrikson ja Ko PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet (2019) MeM-i kodulehel 14 2.2.4. Ootused maapiirkonna terviklikule arengule Elujõulised maapiirkonnad on tasakaalustatud regionaalse arengu eelduseks. Maapiirkondadel on oluline roll majanduse ja tööhõive edendamisel ning kvaliteetse elukeskkonna tagamisel. Maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ning maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtetest. Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted pakuvad tööd neljandikule hõives osalejatest. Elujõulist maapiirkonda iseloomustab avatus ja kohanemisvõime. Selleks tuleb suuta kohaneda globaalsete trendidega ning kasutada ära muutustega kaasnevaid võimalusi. OECD on peamiste maapiirkondi mõjutavate megatrendidena toonud välja rahvastiku vananemise, linnastumise, muutused tootmisstruktuurides, kasvavate majanduste tõusu, kliimamuutused ja keskkonnasurve ning tehnoloogilised läbimurded23. Erinevate maa- ja rannapiirkondade suutlikkust nende muutustega toime tulla mõjutavad kaugus turgudest, konkurentsivõime ja spetsiifilised majanduslikud struktuurid (sh taristu, teenuste kvaliteet, ettevõtlike inimeste osakaal ja ligipääs finantsinstrumentidele). Selleks, et maal oleks hea elada ja maapiirkonnad oleks elujõulised, tuleb maapiirkondade murede ning võimalustega tegeleda terviklikult. Ühelt poolt pakub iga maapiirkond oma erinevate ressurssidega võimalusi ettevõtluseks, uute ärimudelite arendamiseks ja seeläbi lisandväärtuse ning tööhõive loomiseks/kasvuks. Teiselt poolt kaasnevad maapiirkonnaga erinevad katsumused - teenuste osutamisel ja taristu tagamisel, samuti piirkonna inimestele sobivate töökohtade või ümberõppevõimaluste pakkumisel ning ettevõtetele vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate leidmisel. Terviklik lähenemine maapiirkondade seniste ja uute väljakutsetega tegelemisel seob endas tasakaalustatult inimese ja kogukonnad, ettevõtluse ja töökohad ning taristu ja elukvaliteedi kindlustamiseks vajalikud teenused. Maaelu terviklikule arengule on suunatud arengukava tegevussuund 6 (maa- ja rannapiirkonna areng), milles nähakse ette sekkumised elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikuks arenguks, maapiirkonda elama asumiseks ja noortele suunatud tegevuste edendamiseks, kohalike kogukondade rolli tugevdamiseks, maaelu kuvandi ja maaelu rolli teadvustamiseks ning maaettevõtluse edendamiseks. Enamik Eesti ja Euroopa Liidu poliitikatest mõjutab otseselt või kaudselt maapiirkonna inimeste heaolu. Selleks, et mõista erinevate poliitikate ja õigusaktide mõju Eesti külades, alevites ja väikelinnades elavatele inimestele ja seal tegutsevatele ettevõtetele, tuleb poliitikakujundamises osalevad poliitikud, ametnikud, samuti ettevõtjate ning vabaühenduste esindajad varustada maapiirkonna mõjude hindamise tööriistadega (sh metoodikate, juhendite ja täiendkoolitustega). Maapiirkonna perspektiivist lähtuva poliitikate koondmõju süsteemse hindamise eeldus on, et mõistetakse maapiirkonna sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste, kultuuriliste, julgeolekualaste ja halduslike mõjude eripärasid. Maaeluministeerium tagab selleks omapoolse kompetentsi ning töötab koostöös teiste ministeeriumidega välja metoodika poliitikate (sh seaduste) maapiirkondadele avalduva mõju hindamiseks (vt ptk 3.6, p. 206). 23 OECD, Rural Policy 3.0, 2018 15 3. Alaeesmärk 1. Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Arengukava 1. alaeesmärgi saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. 3.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond 3.1.1. Lühikirjeldus  Olulisel kohal põllumajanduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on toimiv teaduspõhine regulatsioon, mis sätestab väetistele ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded ning tagab nende ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seda toetab riiklik järelevalve, mida teostab Põllumajandusamet (edaspidi PMA), tuginedes Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) pakutavale laboritoele,24 mille tulemused on vajalikud poliitikate kujundamisel ja seaduste väljatöötamisel. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängivad väga olulist rolli põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin elurikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele.  Tegevussuuna rakendamisel on oluline meeles pidada tugevaid sidemeid arengukava keskkonna ja ekspordi ning tootlikkuse eesmärkide vahel. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse, mis soodustab ekspordi ja tootlikkuse eesmärkide täitmist. Põllumajanduskeskkonna (sh agroökoloogia) eesmärgid toimivad sümbioosis põllumajanduse konkurentsivõimega. 3.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Algtase* Trend / suund Sihttase 2030 N kasutamise N kasutamise Väetiste ja tõhusus 57%, tõhusus üle 70%, taimekaitsevahen Lämmastiku ja P kasutamise Eeldatakse P kasutamise dite kasutamise fosfori kasutamise tõhusus 93% tõhususe tõhusus 85-90% negatiivne mõju tõhusus (PMK, 2015 – paranemist (2027–2029 keskkonnale on 2017 keskmine). vähene keskmine) 24 MeM: kaalume seoses ühendameti loomisega ametiasutuste nimetuste ühtlustamist enne EIS-i kooskõlastust. 16  Piirnormi ületavate Eeldatakse Osakaalu taimekaitsevahendit 0,90% olemasoleva püsimine alla 1%. e jääkidega (VTA/PMA: olukorra säilimist proovide osakaal 2015) või osakaalu Eesti päritolu toidus langust NTA-l Osakaal 8% või põhjaveeseirepunkti 8% Osakaal sama, väiksem. de osakaal, mille seirepunktidest mis 2017. aastal nitraadisisaldus (MeM 2017) või langeb ületab 50 mg/l Pestitsiidide Osakaalu 19,7% (KAUR: kvaliteedi püsimine alla 2014–2018 piirväärtust Eeldatakse 10%. aasta ületavate põhjavee osakaalu langust keskmine) seirejaamade osakaal NTA-l (%) 4,7 erinevat Eeldatakse Jääkide arv ühes Taimekaitsevahendi toimeainet olemasoleva proovis 5 te jääkide sisaldus (PMK: 2014– olukorra säilimist või alla selle mullas 2018 või sisalduse keskmine) langust Taimekaitsevahendi Maksimaalselt Eeldatakse te kasutamine 1,0 kg/ha 1,11 kg olemasoleva põllumajanduslikes (Statistikaamet olukorra säilimist majapidamistes 2015) või kasutuse (kogus haritava maa langust ha kohta) KHG heide 2,5 t CO2 ekv Madalam kui 2,5 Põllumajandustoo Eeldatakse heite põllumajandustooda /mln EUR t CO2 ekv/tuh tmise negatiivne vähenemist ngu väärtuse kohta (2017) EUR mõju 115,9 Mt Eeldatakse >= 115,9 Mt kliimamuutustele Põllumajandusmaa (2027-2029) (PMK: 2016- süsinikuvaru ja õhukvaliteedile orgaanilise süsiniku 2018 säilimist või on vähenenud varu keskmine) kasvu ning positiivne Põllumajandus- Eeldatakse Madalam kui mõju on 8,998 kt sektori ammoniaagi heitkoguse 8,998 kt suurenenud (KAUR, 2017) heitkogus vähenemist25 Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa Suurem kui Säilinud on Eeldatakse osakaal kasutatud 13,8% põllumajandusma 13,8% (2018) olukorra põllumajandusmaas a elurikkus ja paranemist t maastiku (PMK/Statistikaam mitmekesisus et)26 ning tagatud on Eeldatakse Arvukuse muutus ökosüsteemi Arvukuse indeksis esineva > -3,1 %/aastas teenuste muutus negatiivse trendi (usalduspiiridega toimimine Põllulinnuindeks -3,1 %/aastas vähenemist (12- -6,2 kuni +0,1) (usalduspiiride aastase perioodi (2020-2029) ga kohta keskmiselt 25 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis (EL) 2016/2284 sätestatud kohustusele, mille kohaselt Eesti peab vähendama ammoniaagi heidet 1% 2005. aastaga võrreldes. 26 Väljatöötamise etapis oleva maastikuindeksi asendusindeks 2020–2021. 17  -6,2 kuni + -3,1 %/aastas, 0,1), 12-aastase usalduspiiridega - perioodi kohta 6,2 kuni +0,1 (KAUR 2007- %/aastas) 2018) 0,0183 (PMK, Eeldatakse, et >=0,0019 Kimalaste Shannoni 2010–2018 indeksi trend on (2010-2029 mitmekesisuse trendijoone stabiilne või trendi-joone tõus) indeks tõus) positiivne * Maaeluministeeriumi taimetervise osakond ja maakasutuspoliitika osakond.27 Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread ning mõisted on esitatud Lisas 2. 3.1.3. Hetkeolukord Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, mullale, veele ja õhukvaliteedile 1. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv28, loomakasvatuse kontsentreerumine ning 29 vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning väetamises.30 2. Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete- ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on vähe teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üks probleem on ka see, et seni pole Eestis mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondadega võrreldes tervikuna käsitletud.31Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused. 3. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku.32 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud.33 Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleem osade järvede ja 27 Mitmed PõKa 2030 mõjueesmärkidega seotud uued mõõdikud/indeksid (nt mulla elustiku indeks) töötatakse välja PõKa 1. programmi 2020–2023 ja ÜPP strateegiakava 2021–2027 raames. 28 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 29 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018, lk 10. 30 „Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, Consultare OÜ, ELF, 2017 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sonnikuhoidlate_lopparuanne_18_05_2017.pdf); „NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, ELLE OÜ, 2010 (https://www.envir.ee/sites/default/files/ntas6nnikukitlusearuanneelle230710.pdf); „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“; Riigikontroll, 2018; „Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus“, Riigikontroll, 2012; Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 31 Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire allprogramm, Keskkonnaagentuur, 2018. 32 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest täitmine Eestis 2012–2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf. 33 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020“, 2016 (https://www.envir.ee/sites/default/files/nta_tegevuskava_2016_2020.pdf). 18 rannikumere eutrofeerumine.34 Seire käigus on nii põhja- kui ka pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke, sh jääkide piirväärtuste ületusi.35 Probleem on, et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringud, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. 4. Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2017. aastal 1990. aastaga võrreldes ligikaudu 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 17% suurem.36 2017. aastal on ammoniaagi heide jäänud võrdluses 2005. aastaga samale tasemele, kuigi loomakasvatustoodang on kasvanud. Seega on vähenenud ammoniaagi heitkogus toodangu ühiku kohta, mille põhjuseks on põllumajandussektoris rakendatud tehnoloogilised uuendused ja põllumajanduskeskkonna meetmed.37 Põllumajandusest pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2017) ja 87,7,% (2017).38 Kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest.39 Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas- ja turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride kasvatamiseks.40 5. KHG ja ammoniaagi heite hetkeolukorra probleemid on seotud peamiselt sõnnikukäitlusega, mille puhul ei rakendata piisavalt heidet vähendavaid praktikaid, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna- ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Samuti on mulla- ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust, vaja on täpsustada alusandmeid. Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas. Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus 6. Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal tasemel elurikkus. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate liigirikaste rohumaade, sopistunud servaalade ja maastikuelementide (nt, põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, tiigid ja kiviaiad) hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. 7. Eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse, sh liigirikaste rohumaade säilimine, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga. Keskkonnatoetusi mittesaanud aladega võrreldes olid keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise aladel kimalasenäitajad kõrgemad, millele aitas ilmselt kaasa viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suurendamine, koolitustel osalemisest tingitud teadlikkuse kasv, maastikuelementide 34 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest täitmine Eestis 2012–2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf. 35 „Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja- ja pinnavees“, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. 36 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990–2017. 37 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990–2017. 38 Ibid 39 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM09, PM028, PM065. 40 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990–2016, lk 308. 19 soodustamine ja taimekaitsevahendite kasutamise piirangud.41 Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev, kuid silmas tuleb pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid.42 8. Taimekaitsevahendite kasutamisega võib kaasneda loodusliku mitmekesisuse vähenemine ning pestitsiidide jäägid võivad kahjustada keskkonda. Seega pööratakse järjest enam tähelepanu integreeritud taimekaitse printsiipide ja täiendavate keskkonnameetmete mõjusale rakendamisele. Taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel on hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu asutuste tööga kõrge.43 Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja vajaduse veelgi tõhustada järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle, tegeleda avalikkuse teavitamisega, tugevdada koostööd põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ja vajadusel kaaluda täiendavate piirangute kehtestamist. 9. Eestis on 2018. aasta lõpu seisuga 1948 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad pea 210 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 21% Eesti põllumajanduslikust maast.44 Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. 10. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Poollooduslikud kooslused on tuumikalad tolmendajatele ja taimekahjustajate looduslikele vaenlastele, mis pakuvad vastava ökosüsteemiteenuse ka ülejäänud põllumajandusmaale. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit45. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest ligi poolt. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. 11. Eestis geneetiliselt muundatud taimi hetkel ei kasvatata, seega on oht looduslikele kooslustele suhteliselt madal. Selle maandamiseks tuleb kontrollida GMO-toodete turustamist. Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. 3.1.4. Riigi sekkumine hetkel 12. Eestis kuulub taimekaitsevahendite turustamine ja kasutamine ELi siseturu reeglite järgi korraldatud järelevalve alla. Lisaks toimub taimekaitsevahendite turule lubamine ja nende toimeainete heakskiitmine ELi liikmesriikide vahel kokku lepitud reeglite järgi. Taimekaitsevahendite kasutamisega seotud kitsaskohtade leevendamiseks on koostatud tegevuskava, milles kirjeldatakse abinõusid, mille rakendamisega soodustatakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist. 13. Eestis on korraldatud järelevalve väetiste käitlemise üle vastavalt ELi ühtlustatud normidele ja riigisisestele nõuetele. Väetiste ja sõnniku kasutamisele on seatud koguselised, ajalised ja ruumilised piirangud ning kehtestatud on nõuded ladustamisele ja vedamisele, 41 „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 4. ja 5. prioriteedi püsihindamiseks 2017. aastal läbiviidud uuringute aruanne“, Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. 42 EUROSTAT, Common Farmland Bird index, 07.06.2018, http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_bio2&lang=en. 43 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimisvõimaluste analüüs“, PWC, 2017. 44 Mahepõllumajanduse register, 11.06.2018, http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319. 45 Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020. 20 samuti väetise koostisele. Eesti on kehtestanud ELi nitraadidirektiivi III lisa nõuded ja enamik II lisa nõuetest kogu territooriumil, mitte ainult nitraaditundlikul alal. Täiendavalt on nitraaditundlikul alal kehtestatud kitsendavad lisanõuded. Nitraaditundlikul alal rakendatakse alates 2018. aastast toitainete leostumise vähenemist soodustavat toetusmeedet. Eesti veeseadusesse on üle võetud enamik HELCOM-i46 põllumajandusele antud soovitustest. Kehtestatud on põlluraamatu täitmiskohustus. Veepoliitika raamdirektiivi uus eesmärk on saavutada 2021. aastaks kõigi veekogumite vähemalt hea seisund. 14. KHG heite kontrollimiseks on ELis kokku lepitud, et LULUCF47 sektorites ei tohi koguheide ületada süsiniku kogust, mis seotakse muldades ja biomassis. ELi jagatud kohustuse määruse sektorite48 arvestuses on põllumajanduse osakaal Eestis 22% ning nende sektorite peale kokku peab Eesti aastaks 2030 vähendama KHG heidet 13% võrreldes 2005. aastaga. Eesti on vastavalt ELi õhusaasteainete heite vähendamise direktiivile kohustatud aastateks 2020 ja 2030 vähendama ammoniaagi heitkogust 1% võrra 2005. aasta tasemest. 15. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimaluste hindamiseks ning heitkoguste vähendamise meetmete kaardistamiseks kinnitas keskkonnaminister 2019. aastal „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmi aastateks 2020–2030“. Selle raames koostas Maaeluministeerium loomade arvu prognoosi aastaks 2030, mille kohaselt kasvab veiste arv praegusega võrreldes ligikaudu 10% ja lammaste arv ligikaudu 40%. Nimetatud programmi põhjal on ammoniaagi heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine võimalik vaid juhul, kui loomakasvatuses rakendatakse täiendavaid meetmeid, näiteks sõnniku kiiremat mulda viimist. 16. ELi ühise põllumajanduspoliitika raames rakendab Eesti nõuetele vastavuse süsteemi ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ehk nn rohestamise toetust eesmärgiga tagada maa hea põllumajandusseisund ning säilitada elurikkust. Sealhulgas on Eesti võtnud kohustuse tagada püsirohumaade ja Natura 2000 aladel asuvate 100% turvasmuldadega keskkonnatundlike püsirohumaade pindala säilimine. Kui püsirohumaa suhtarv kogu põllumajandusmaa suhtes väheneb üle 5%, siis tuleb neid tagasi rajada. Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduslike keskkonnatoetuste raamistikus on seatud kohustus tagada rohumaade hooldamine ja põllumaade jätkusuutlik kasutamine. 17. Eestis on keskkonnasõbraliku majandamise toetusega hõlmatud veidi alla poole kasutatavast põllumajandusmaast (45% 2017. aastal), seades mh nõuded viljavaheldusele, liblikõieliste kultuuride kasvatamisele, mullaproovide võtmisele, väetamisplaani koostamisele ja talvisele taimkattele. Eraldi toetusmeetmed on välja töötatud ka aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks. Mahepõllumajandusliku tootmise toetust saav maa hõlmab 17% (2018) kasutatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse nõuded sisaldavad lisaks ELi tasandil kokku lepitud mahetootmise nõuetele ka täiendavaid nõudeid (nt viljavaheldusele/külvikorrale, liblikõieliste kasvatamisele, mullaproovide võtmisele). Eestis rakendatakse ka piirkondlikku mullakaitse toetust, kus toetatakse turvas- ja turvastunud muldadega maa rohumaana hoidmist. Täiendavalt on 46 HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. 47 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid. 48 Jagatud kohustuse määruse ((EL) nr 2018/842) alusel on KHG heite vähendamise kohustused seatud liikmesriikidele, kes oma kohustuste kulutõhusamaks täitmiseks ühikutega kaubelda võivad. Jagatud kohustuse määruse sektorid: transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine. 21 põllumajandusliku surve vähendamisele kaasa aidanud põllumajanduslike keskkonnatoetuste nõuded, nagu sertifitseeritud seemne kasutamine ja glüfosaadipiirang. 18. Selleks, et põllulindudel oleks võimalik pesitseda, on Eesti põllumajandustoetuste taotlejatele kehtestatud riigisisene ajaline piirang püsirohumaade hekseldamisel. Keskkonnasõbraliku majandamise ja piirkondliku mullakaitse toetuse toetusskeemiga liitunutel on põllulindude pesitsemise soodustamiseks võimalus jätta oma püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. 2018. aastaks oli hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud ~30 000 ha-ni ja kasvupotentsiaal on endiselt suur. Toetuste rakendamisse on kaasatud Keskkonnaamet, kuna hooldamise tingimused on seotud kaitse-eesmärkidega. Elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamiseks toetatakse kiviaedade taastamist. Eestis on määratletud Natura 2000 alad, mis on osa üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust (Eestis on võrgustikku kaasatud umbes 55 000 ha kasutuses olevat põllumajandusmaad). 19. Rõhku on pandud laborite analüüsivõimekuse tagamisele, järelevalveasutuste IT- lahendustele ja rahvusvahelises koostöös osalemisele. 3.1.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 20. Põllumajanduskeskkonna meetme eesmärkide saavutamisel mängib olulist rolli riigi võimekus koguda ja analüüsida andmeid põllumajanduse keskkonnasurve kohta ning valvata nõuete järgimise üle. Kvaliteetne informatsioon peab võimaldama tuvastada probleemkohti ning hinnata senise tegevuse tulemuslikkust. Seetõttu peab taimekaitsevahendite jääkide, põllumajandusest pärinevate toitainete ja elurikkuse seire muutuma senisest tihedamaks ja järjepidevamaks. Seejuures peab seire olema piisavalt kvaliteetne, et saaks võimalikult täpselt hinnata, milline on põllumajanduse avaldatav surve keskkonnale ja seda tingivad koormusallikad. Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, teha mulla bioloogilise seisundi seiret ja tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. 21. Oluline on parandada järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise üle, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamist, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmist ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomist. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. Oluline on rakendada erinevaid digilahendusi (nt ditaalne põlluraamat, mis võimaldab rakendada ka taimetoitainete ja huumusbilansi arvutamist). 22. Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõju kohta keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. 22 23. Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldusalade asutuste ning erinevate keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurikkuse, kliima, välisõhu, mulla ja veemajanduse valdkondades. 24. Keskkonnaalaste vabatahtlike sekkumisviiside kujundamisel on oluline, et sekkumiste kombinatsioon võimaldaks laialdast rakendamist, hõlmates endas võimalikult suurt osa põllumajandusmaast riigi või regiooni tasandil ning teisalt võimalikult suurt osa potentsiaalsetest saasteallikatest või kasutatavatest tehnoloogiatest. 25. Meetmes 1.1 seatud eesmärkide täitmisele aitab kaasa jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs, mille põhjal on võimalik vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. 26. Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega. 27. Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Nõuete ja järelevalveprotseduuride kehtestamisel tuleb arvesse võtta kaasaegseid tehnoloogiaid. Riik peab sõltumatute väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi andvate digiteenuste arenguks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks põllumajandusandmed, sh tagades, et tundlike andmete käitlemisel on järgitud andmekaitse reegleid. Mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. 28. Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks põllumajandussektori konkurentsivõimega kooskõlas peab eelistama investeeringuid, sealhulgas mittetootlikesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse. Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. 29. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest tehnoloogia areneb ning teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõju kohta. Samuti tuleb parima võimaliku tehnika juhendeid ettevõtjatele senisest enam tutvustada. Lisaks peab Eesti nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. Selleks tuleb kas riiklikult või koostöös teiste riikidega viia läbi rakendus- ja alusuuringuid ning esindada aktiivselt Eesti positsioone ÜROs ja ELis. Vastavalt „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030“ peab riik tegelema programmist tulenevate 23 nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. 30. Riigi valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate maaviljeluspraktikate kasutamist. Maastike elurikkuse ja mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele. Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Samuti tuleb tähelepanu pöörata teistele liigirikastele rohumaadele sh poollooduslikele kooslustele väljaspool kaitstavaid alasid. Edaspidi tuleb selleks tagada laiapõhjalisem teave ja tugi. Töötatakse välja meetmed liigirikaste rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide ja teiste põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. 31. Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete võõrliikide levikut. Riigipoolse sekkumise kujundamisel peab arvesse võtma elurikkuse säilitamisele kaasa aitavaid asjaolusid, nagu püsirohumaa säilitamine, säästlikud majandamispraktikad ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamine. Välja tuleb töötada spetsiifilised liigi-, tootmistüübi- või piirkonnapõhised toetusmeetmed. 24  3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3.2.1. Lühikirjeldus Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Riigi ja sektori olulisim ülesanne on tagada usaldusväärsus, rakendades taimekahjustajate ja loomataudide levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid ning läbipaistvaid loomaheaolunõudeid. Eesti lähenemine taimetervise, loomade tervise ja heaolu kaitsele on riskipõhine ja tugineb kõikide osapoolte jõupingutustel. Tulenevalt kliimamuutustest, tehnoloogiate arengust ning majanduse globaliseerumisest tuleb kohaneda uute ja üha keerukamate olukordadega. Nii näiteks on ülemaailmseks terviseriskiks kujunenud vajadus tõkestada mikroobide resistentsuse (AMR) edasist levikut, mis on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja lemmikloomadel. 3.2.2. Eesmärgid ja mõõdikud Sihttase Eesmärk Mõõdikud Algtase* Trend 2030 Ohtlike 4 (PMA, 2018) Arv sama kui 4 või taimekahjustajate 2018 aastal või väiksem puhangute arv väiksem Eesti on vaba ohtlikest Taimetervise nõuetele taimekahjustajatest mittevastavusest 40 tk (PMA, Eeldatakse 5 tingitud 2018) olukorra rahvusvaheliste teatiste säilimist (notifikatsioonide) arv Eeldatakse Eriti ohtliku Loomade tervise ja 1 (VTA 2018) taudist 0 loomataudi esinemine, heaolu tase riigis on vabanemist arv kõrge: (SAK) - Eesti on vaba eriti Kohustuslikult (EL) 262 (VTA ohtlikest teavitamisele 2018) Eeldatakse 10 loomataudidest kuuluvate langemist - Üldine karjatervise taudijuhtumite arv tase ja loomade heaolu 64,0 (VTA Eeldatakse Antibiootikumide paraneb 2016) kasutamise 37,0 kasutamise tase (%) langemist * Maaeluministeeriumi taimetervise osakond ja toiduohutuse osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread ning mõisted on esitatud Lisas 2. 25 3.2.3. Hetkeolukord Taimetervise, loomade tervise ja heaolu eesmärgid toetavad strateegia tootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Taimetervis 32. Eesti ja ELi hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitseme põllumajandust ja metsandust ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. 33. Eesti lähenemine taimetervise kaitsele põhineb mitme osapoole jõupingutustel, nii individuaalselt kui ka koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet (PMA). Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi, nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi kontroll; ohtlike taimekahjustajate tuvastamine ja seire; hädaolukordadeks valmistumine; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas on tootjate ja kauplejate teadmised majanduslikku kahju põhjustavate taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks kasinad. Olemasolev nõuandesüsteem taimetervise valdkonda ei kata. Tootjate koolitamisega ja kauplejate teavitusega motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks taimetervise heasse seisundisse ning parandaks tootjate konkurentsivõimet. 34. ELis kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik peatada uute taimekahjustajate ja - haiguste suurenevat levikut. Kuigi Eesti taimetervis on hetkel heal tasemel, peame ka meie lahendama järjest uusi probleeme. Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt Eestis suurenenud ELi välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli läbinud partiide arv ning kontrollide käigus tuvastatud taimekahjustajate hulga kasv. 35. Uue ELi taimeterviserežiimi olulised elemendid on ELi liikmesriikide tugev liiduülene ohtlike taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised tegurid kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Oluline muudatus seondub ka ettevõtjate suurema vastutuse võtmise kohustusega. 36. Ohtlike taimekahjustajatega võitlemisel on oluline nende korrektne määramine. Eestis pakub ohtlike taimekahjustajate ametliku diagnoosimise laboriteenust (määranud PMA) PMK. Ohutu kaubanduse võimaldamiseks tuleb kahjustajad diagnoosida kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi ja impordi kontrolli ning tõrjemeetmete rakendamist. Loomade tervis ja heaolu 37. Kõrged loomade tervise ja heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitsevad inimest ja ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Loomade tervise ja heaolu tasemest sõltuvad loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalused ELis ning eksport kolmandatesse riikidesse. Eetiline, loomaheaolu standardeid järgiv toidutootmine on järjest rohkem seotud põllumajanduse üldise mainega. Samuti edendatakse loomade tervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis 26 ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomade tervise ja heaoluga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. 38. Eeltoodud eesmärkide saavutamine kattub ELi loomatervishoiustrateegia „Haiguste ennetamine on parem kui ravi“49 eesmärkidega. Põhivastutus peetavate loomade tervise ja heaolu tagamises on loomapidajal, kelle peamine partner on veterinaararst. 39. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas, kasutusele on võetud tänapäevased farmitehnoloogiad. Samas kõigub söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu ning tehnoloogilisi võimalusi rakendatakse ebaühtlaselt. Loomapidajate teadmised karjatervisest ja oskused rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi vajavad tõstmist. Olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitusega motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. 40. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) suudetud säilitada hea loomade tervise staatus rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas50. 2014. aastal diagnoositi Eestis sigade Aafrika katk, mis seadis rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning põhjustas nii sektorile kui riigile olulise väljakutse. Võtmeküsimus kehtestatud bioohutuse nõuete täielikus ja teadlikus rakendamises nii seakasvatussektoris kui ka metssigade küttimisel. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil levivad nodulaarse dermatiidi51 ja lammaste katarraalse palaviku, metslindude rändega seotud lindude gripi52 ning suu- ja sõrataudi53, mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises kaubanduspartnerriigis Türgis. 41. Tagamaks taudide varajast tuvastamist ning tõenduspõhisust nende puudumisel, seirati 2017. aastal Eestis 32 kodu- ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi54. Probleemiks on see, et seirete maht on ajas vähenenud ning ei anna täielikku ülevaadet peamiste majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis. Olulisematest põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootlikkust ja kaubandust, mõjutavatest loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste ameerika haudmemädanikku55. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb tõhustada. 42. Laiem teadlikkus loomade heaolust ning ootused läbipaistvale nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on hüppeliselt tõusnud.56 Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel kannavad loomade eestkoste organisatsioonid. 49 Euroopa Liidu loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: “Haiguste ennetamine on parem kui ravi 50 Maailma Loomatervise Amet (OIE) koduleht: http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/official-disease-status/ 51 Nodulaarse dermatiidi riskiprofiil Eestis, 2016 52 Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis, 2017 53 Suu- ja sõrataudi riskiprofiil Eestis, 2012 54 Riiklike loomatauditõrjeprogrammide rakendusmeetmed 2018. aastal 55 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töö aruanne, 2017 56 Attitudes of Europeans towards Animal Welfare, Special Eurobarameter 2015 27 Rahvusvahelised organisatsioonid on juhtinud tähelepanu lemmikloomade illegaalsele kaubandusele ja sellele, kuidas tagada loomade pikaajalisel veol nende heaolu nõuete järgimine57. Riigisiseselt on olulist arutelu pälvinud karusloomakasvatuse küsimus ning põllumajandusloomade tapmisele ja pidamisele kehtivate nõuete rakendamisel esinevad puudused. 43. Eestis on toimiv riskipõhine järelevalvesüsteem. VTA viib läbi loomaheaolu, loomade tervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (sh volitatud veterinaararstid). Loomataudide diagnoosimise laboriteenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL), söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana58. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmist ja laboriteenuste arendamist pärsivad rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat/süsteemset seiret, hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise-, keskkonna- või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. 44. VTA-l on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVISe loomatervise moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) peab põllumajandusloomade registrit. Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete järelevalve koos kohapealse kontrolliga tegelikkusele vastavuse üle ei ole õiguskuulekuse tagamiseks piisav ega põhine riskide analüüsile. Hetkel ei võimalda eespoolnimetatud registrid koguda ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Registrites olevate andmete kvaliteet on ebapiisav. 45. Põllumajandusloomade registris olevate mesilasperede, lammaste, sigade ja hobuste arvu vastavust tegelikkusele ja õigusaktide nõuetele kontrollitakse vähe, sest seadusest tulenevate ülesannete hulk ja ressursid kohapealse kontrolli teostamiseks ei ole vastavuses. Lisaks riigi registriandmete õigsuse tagamisele tuleb vähendada olukordi, kus järelevalve tegemisel teatud nõudeid üldse ei kontrollita, mistõttu mingi osa keerulises majanduslikus olukorras loomapidajaid võib kaaluda andmetega manipuleerimist ilma sanktsiooni ohuta. Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete järelevalve plaanid on seni koostatud väljaspool infosüsteeme ja ilma süsteemse riskianalüüsita. Paljud loomapidajad on olnud aastaid kontrolli alt väljas, kuigi nad on oma andmeid registrisse esitanud. 46. Loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaadustega seotud riskide hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus riigi peamine koostööpartner on Eesti Maaülikool (EMÜ). EMÜ-lt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitakse ekspertarvamusi ja uuringuid, millega arvestatakse riskijuhtimise otsuste tegemisel, sealhulgas ennetus- ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜs on loodud loomaheaolu teaduskeskus. 3.2.4. Riigi sekkumine hetkel 47. Taimetervise, loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste regulatsioon Eestis tuleneb ELi õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja standarditest. 57 External reports, AWF 58 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüs, Rahandusministeerium 2018 28 48. Ohtlike taimekahjustajate ja eriti ohtlike loomataudide, samuti teatud ELis programmiliselt tõrjutavate ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide ennetus- ja tõrjemeetmetes on riigil koordineeriv roll läbi kohustuslike meetmete. Riik seirab ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide esinemist lähtuvalt rahvusvahelistest kokkulepetest, et tõendada taudivabadust ja ohtlikest taimekahjustajatest vabadust. 49. Eesti on ametlikult tunnistatud viljapuu bakterpõletiku (Erwinia amylovora (Burr.)) suhtes kaitstavaks piirkonnaks ELis.59 Sellest tulenevalt on riigisiseselt kehtestatud tingimused selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmisele, turustamisele ja teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest sissetoomisele. 50. Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö tulemusel ametlikult vaba sellistest varem esinenud loomataudidest nagu marutaud, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. 51. Eestis kasutatakse võimalust hüvitada ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisega tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks. 52. Riik hüvitab loomapidajale otsesed loomataudi kahjud eriti ohtlike ja riiklikult tõrjutavate loomataudide korral. 53. Eestis rakendatakse mikroobide resistentsuse (AMR) riiklikku programmi60 veterinaaria valdkonnas. 54. Eesti rakendab loomade transpordil ja põllumajandusloomade tapmisel ning hukkamisel ELi üleselt kokkulepitud nõudeid. Vasikate, sigade ja kanade pidamisel rakendame ELi üleselt kehtestatud minimaalseid heaolunõudeid. Meil on riigisisesed nõuded lammaste, kitsede, veiste ja karusloomade pidamisele, põllumajandusloomade religioossele tapmisele ning loomade avalikule näitamisele. Keelatud on meditsiiniliselt mittepõhjendatud välimust muutvad operatsioonid. 55. Loomade heaolu toetuse kaudu motiveeritakse loomapidajaid loomade heaolu parendamise kaudu tõstma tarbija usaldust. Sellest tulenevalt on makstud lisatoetust minimaalsest kõrgematele nõuetele vastava loomapidamise eest. Samuti toetatakse loomade heaolu mahemeetmega. 56. Riik hüvitab loomapidajale loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja kahjutustamise kulusid lubatud riigiabi piires. Iga-aastane hüvitamise määr sõltub selleks riigieelarvest eraldatud vahendite mahust. Hetkel kompenseeritakse loomapidajale I kategooria hukkunud loomade käitlemine, lähtudes eelkõige maksimaalsest lubatud kahjutustamise hüvitamismäärast. 59 Kaitstav piirkond Eestis on kehtestatud Euroopa Liidu Komisjoni direktiiviga 2005/18/EÜ http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2005/l_057/l_05720050303et00250027.pdf Taimekaitseseaduse §10 on toodud kaitstava piirkonna üldpõhimõtted 60 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023 29 3.2.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 57. Eestil on kohustus rakendada otsekohalduvat ELi taimetervise määrust61, ning ELi loomatervise määrust62, millest tingitult võib olla vaja muuta loomatauditõrje seadust ja selle allakte. Uue ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss tänasest suuremas mahus liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. ELi loomatervise määruses määratletakse põllumajandustootja vastutus toiduohutuse ja loomatervise teemal, kohaldatakse karjatervise regulaarse veterinaarse hindamise kohustust ning antakse paindlikkus madala riskiga loomakasvatusettevõtetele administratiivsete kohustuste täitmisel. 58. Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva ELi veterinaarravimite määrusega63, kus reguleeritakse muuhulgas AMRi vähendamise põhimõtteid veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem ELi üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise kohta. 59. Taimetervise ning loomade tervise ja heaolu nõuetekohasuse tagamiseks rakendatakse süsteemset riskipõhist järelevalvet, tõstetakse järelevalve efektiivsust, tagatakse vajalikus mahus ja kvaliteedis kontrollide läbiviimine, sh riigipiiril, suurendatakse ettevõtjate omavastutust ja nähakse ette nõuded nende kvalifikatsioonile. Kontrollisüsteemi ühtlustamiseks ja tõhustamiseks rakendub uus ELi kontrollimäärus64, millega tõhustatakse rikkumiste korral rakendatavaid meetmed, sealhulgas kehtivaid karistusi. 60. Jätkub ohtlike taimekahjustajate ja eriti ohtlike loomataudide ning ELis programmiliselt tõrjutavate ohtlike taimekahjustajate ja ohtlike loomataudide seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine ning otseste taudikahjude kompenseerimine. 61. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et saada osa informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. 62. Riigisiseste loomade heaolu reeglite järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid uuendatakse tulenevalt uutest teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest. Lemmikloomade heaolu parendamiseks vajalikud meetmed töötatakse välja ja kehtestatakse vastavalt väljatöötatava tegevuskava käigus läbiviidud analüüsi tulemustele. 63. Jätkatakse AMRi riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa terviklikust „Üks tervis“ lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMRi vastases võitluses. 64. Kehtiva regulatsiooni paremaks rakendamiseks arendatakse e-riigi võimalusi, korrastatakse registreid. Tugevdatakse laborite analüüsi- ja ekspertiisivõimekust. Ettevõtja ning riigi organisatsioonide vahele luuakse andmestruktuur vabatahtliku andmevahetuse tarbeks, et vähendada aruandluse vajadust ja andmete korduvat esitamist. Otsitakse võimalusi loomsete kõrvalsaaduste efektiivsemaks kõrvaldamiseks ning jätkatakse loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja kahjutustamise kompenseerimist. 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendub 14.12.2019 62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 429/2016 loomataudide kohta, rakendub 21. 04. 2020 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 6/2019 veterinaarravimite kohta, rakendub 28.01.2022 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 625/2017/, ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute kohta, rakendub 14.12.2019 30 65. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama peamiste loomataudide tõrjeprogramme, mis mõjutavad karjatervist ja ekspordivõimekust. 66. Laborite võimekuse tagamisel pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et oleks võimalik pakkuda kvaliteetset, pädevat ning operatiivset (sh tänapäevase aparatuuri olemasolu) ja pädevat asutuste vajadustest lähtuvat teenust. 67. Pikaajaliste teadmussiirde programmidega tõstetakse osapoolte teadlikkust taimetervisest ning loomade tervist ja heaolu mõjutavatest loomakasvatuse aspektidest, nagu farmitehnoloogiad, söötmine, karjaterviseprogrammid, loomaheaolu, bioturvalisus jt. Taimetervise valdkonnas on vaja luua koolitussüsteem, et ettevõtjatel oleks võimalik täita omavastutuse suurendamise kohustust. 68. Avalikkuse paremaks informeerimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks avalikustatakse regulaarselt taimetervise, loomade tervise ja heaolu olukorra ülevaateid koos järelevalvetulemuste analüüsi ja uute riskidega. Töötatakse välja loomade tervise- ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu (näiteks loomade karjaspüsivuse aeg, vasikate surevus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne). 69. Taimetervise valdkonna eesmärkide täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ministeeriumidega ning valitsusala asutuste vahel. 70. Riik julgustab sektorit rakendama enam vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise kavasid. Riik kasutab võimalust hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi piires. 71. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja heaolustandardite rakendamist erinevate toetusskeemide kaudu. Riik julgustab sektorit enam rakendama vabatahtlikke programmilisi tegevusi, nagu loomaheaolu märgistus, kvaliteediprogrammid, loomataudide tõrjeprogrammid, karjaterviseprogrammid jms. 72. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse abil on võimalik loomapidamises kasutusele võtta kõrgemaid heaolustandardeid. Toetame loomade heaolu alase teadlikkuse tõstmist, alustades väärtusi ja kõlblust käsitlevate läbivate teemade käsitlemist juba koolis. 31 3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus 3.3.1. Lühikirjeldus Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Toiduohutuse eesmärgid toetavad selle arengukava tootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. 3.3.2. Eesmärgid ja mõõdikud Algtase* Sihttase Eesmärk Mõõdikud Trend 2030 100 65 Ei lange Eestis toodetud ja Toiduohutuse Säilib või (MEM/VTA, alla 100 tarbitav toit on ohutu baromeeter kasvab 2019) 66 Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge Tarbija teadlikkuse 69,4% (MeM, Säilib või 76,4% ja tehtud valikud on baromeeter 2019) kasvab67 tervist toetavad * Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegrida on Lisas 2. 3.3.3. Hetkeolukord 73. Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas head looduslikud ja klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ning puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest68. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik, et kõik osapooled panustaksid pidevalt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta69. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas 65 Toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100 (vt täiendavalt metoodika viidet järgmises alamärkuses). 66 Toiduohutuse tegevussuund on seotud sotsiaalsete (sh tervis), majanduslike (sh eksport), julgeolekualaste (sh oht inimeste elule ja tervisele) jm ühiskondlike mõjudega ning nõuab interdistsiplinaarset teaduskoostööd. Toiduohutuse baromeetri (indeksi) erinevate alade erialateadlasi kaasav metoodika ja mõõdikute komplekti kirjeldus on avaldatud Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuandes – Viira, A.-H. et al 2019. Vt ka Lisa 2. 67 Tarbija teadlikkuse baromeetri metoodika ja mõõdikute komplekti kirjeldus on avaldatud Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuandes – Viira, A.-H. et al 2019. Vt ka Lisa 2. 68 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuriinstituut, 2016. 69 Terviseameti koduleht (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine.html). 32 esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem. 74. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas välja töötatud ning vajadusel ajakohastatakse õigusakte, võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid, nagu e- kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud jne. Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimise vältimiseks vahetatakse infot ja tehakse koostööd Euroopa Toiduohutusametiga ja teiste ELi liikmesriikide riskihindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teaduspõhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel selles valdkonnas vähene rahvusvaheline teaduskoostöö kogemus, sh riskihindamises (vt ka tegevussuund 7). 75. Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT-lahendused (Veterinaar- ja Toiduameti [VTA] järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on VTA ja Põllumajandusameti tööga rahulolu kõrge70. Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja muudest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt 2014. a toidupettused, 2016. a toidu reformuleerimine ja AMR), mis suurendavad asutuste töökoormust. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prioriteet on praegu otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused), kuid pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Prioriteetide seadmisel on kõige tähtsam läheneda süsteemselt, et hinnatud oleksid kõik riskitegurid. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise (nt vananeva aparatuuri uuendamine laborites) ressursid on piiratud, mistõttu ei ole võimalik kõiki ülesandeid (seired, uuringud, tarbijate ja toidukäitlejate ootused) järjepidevalt/süsteemselt täita. Alati ei ole tagatud toidukäitlejate jaoks oluline ühetaoline ja piisav järelevalve, mis võib soodustada ebaõiglast konkurentsi. 76. Järelevalve koormus on suurenenud ka toidukäitlejate arvu kasvu tõttu viimase viie aasta jooksul (33%). Eestis oli 01.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat71. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane72. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peamiselt ruumide ja seadmete nõuetele mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega ning vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavuse ning personali üldiste hügieeninõuete eiramisega toidu käitlemisel73. 77. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et osad toidukäitlejad on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Toidukäitlejate 70 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimisvõimaluste analüüs“, PWC, 2017. 71 Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem (https://jvis.agri.ee). 72 Integreeritud mitmeaastases kontrollikava aruandes esitatud ettekirjutuste hulk, 2016 a 14 376 ettevõtet, kontrolle tehti 11 347 ja ettekirjutusi 18 485. 73 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017–2020 2017. a aruanne. 33 teavitamiseks toimib pikaajaline teadmussiirde programm, samuti kasutatakse teavitamiseks erinevaid infokanaleid. Tähelepanu vajab toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv nõuandesüsteem, on toidutöötlemise valdkonnas vaid üks kutsetunnistusega konsulent. 78. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ei ole seni läbi viidud ja võib eeldada, et nende teadlikkus on ebaühtlane. Samas on järjepidevalt uuritud tarbijate toidu märgistuse lugemist. Näiteks esmakordsel ostul loeb toidu märgistust alati 32% ja sageli 41% tarbijatest74. Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni).75 Teadlike valikute tegemise ja tasakaalustatud toitumise oskuste olulisust kinnitab rahvastiku toitumisuuringu76 tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasvanud, seda eriti laste seas77. 80. Enim mõjutab tarbija valikut toidu maitse, värskus ja kvaliteet, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, geneetiliselt muundatud organismide (GMO) puudumine , koostis ja soodne hind. Elanikud hindasid oma toitumist 2018. aastal enamasti tervislikuks. Tervislik toitumine tähendab elanikele mitmekesist toiduvalikut (73%), rohket puu- ja köögiviljade sisaldumist toiduvalikus (58%), lisaainete vähest sisaldust (53%) ning geneetiliselt muundatud koostisosade puudumist toidus (51%).65 Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid infokanaleid. Tarbija on ostuvalikute tegemisel keerulises olukorras, tihti on tema valikute tegemise aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teaduspõhine informatsioon. Ostuotsust mõjutab ka toote turundus. Samuti on probleem, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis tugevad esindusorganisatsioonid. 3.3.4. Riigi sekkumine hetkel 79. Rahvatervise kaitse kõrge taseme ja tarbija huvide kaitsmiseks, sealhulgas kaubanduse toimimise tagamiseks, on Eesti toiduohutusega seonduv õigusruum reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega. Toiduohutuse õigusnormide üldiseid põhimõtteid, sh riskianalüüsi78, nõudeid ja protseduure sätestav ELi toiduseadus79 katab kõik etapid toiduahelas alates tootmisest kuni müügini. Toiduohutuse paremaks tagamiseks on reguleeritud sellised valdkonnad nagu nt toiduhügieen, toidu lisa- ja saasteained (sh pestitsiidide jäägid), märgistamine, toiduga 74 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuriinstituut, 2018. 75 „Food waste and date marking“, Euroopa Komisjoni uuring, 2015. 65% tarbijatest mõistab, et „parim enne“ toitu võib tarbida ka pärast esitatud kuupäeva, kuigi kvaliteet võib olla halvenenud. 76 Tervise Arengu Instituut „Rahvastiku toitumise uuring 2014–2015“. 77 Rasvunuid ja ülekaalulisi inimesi on elanikkonnas vastavalt 16,7% ja 30,4%, eriti võib välja tuua kehva olukorra laste seas, nt vanuses 10–13 on rasvunuid ja ülekaalulisi vastavalt 13,2 ja 20,6%. 78 Toiduohutuse tagamise põhimõtted:  toidu ja söödaga seotud õigusaktid peavad põhinema riskianalüüsil. Riskianalüüs koosneb kolmest omavahel seotud osast: riski juhtimine, riskihindamine ja kommunikatsioon. Riskihindamine peab olema sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev, tuginedes teadusandmetele. Seda rolli kannab ELs Euroopa Toiduohutusamet. Riskijuhid peavad oma otsuste tegemisel tuginema riski hindamise tulemustele;  ettevaatuspõhimõte, mis võimaldab vastu võtta esialgseid meetmeid, tuginedes olemasolevale teabele, mis näitab tervise riski inimesele;  toidukäitleja vastutab, et turule jõudev toit on ohutu;  toidukäitlejal peab olema süsteem, millega tagatakse toidu jälgitavus. 79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. 34 kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, uuend- ja eritoit, geneetiliselt muundatud organismid. 80. Lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleerivate Codex Alimentariuse standarditega, millest lähtutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seoses tekkivate riikidevaheliste vaidluste lahendamisel ning millele viidatakse bilateraalsetes rahvusvahelistes vabakaubanduslepingutes. 81. Kuigi ELis on toiduohutuse valdkond suures osas reguleeritud otsekohalduvate määrustega, siis teatud valdkondades on jäetud liikmesriikidele õigus kehtestada riigisiseseid õigusakte. Samuti on jäetud riigile võimalus tulenevalt ELi toimimise lepingust võtta vastu meetmeid inimese tervise kaitseks. Riigisisestest õigusaktidest on Eestis näiteks kehtestatud müügipakendisse pakendamata toidu toidualasele teabele esitamise nõuded, samuti väikeses koguses esmatoodete turustamise ja väikeses koguses liha käitlemise hügieeninõuded. Väljatöötamisel on väikesemahulise toidukäitlemisettevõtte, sh tapamaja ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuded. 82. Toiduohutuse tagamisele kaasaaitamiseks on välja töötatud toidukäitlejatele suunatud juhendmaterjale, samuti on osaletud sektori koostatud hea tava juhendite väljatöötamisel. Lisaks toetatakse toidukäitlejatele suunatud toiduohutuse alaste koolituste läbiviimist. 83. Eestis on 2015. aastal uuendatud riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused, mille alusel toimub elanike teavitamine, nõustamine ning vajadusel õigusaktide väljatöötamine (nt institutsionaalne toitlustamine). Lisaks teavitatakse tarbijaid erinevate infokanalite kaudu päevakajalistest toiduohutuse teemadest. 3.3.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 84. Toiduohutuse tagamiseks panustatakse otsekohalduvate ELi õigusaktide jm abinõude ajakohastamisse ning vajadusel uute väljatöötamisse, sh toidu tarneahela läbipaistvuse suurendamisse. 85. Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ning tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust, sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse, nagu uuendtoit, e-kaubandus jms. ELi kontrollimääruse80 rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatavad meetmed. Rakendatakse ELi õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust. 86. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et saada osa informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. 87. Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust, sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõtet – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale. 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 ametlike kontrollide kohta, rakendub alates 14.12.2019 35 88. Riik pöörab suuremat tähelepanu pikaajalise mõjuga riskidele, tehes tõhusamat järelevalvet (sh suurendatakse seirete mahtusid). Ekspordivõimekuse suurendamiseks viib riik ellu sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevusi, sh nõuetekohasuse kontrolli, seiret jms. 89. Laborite võimekuse tagamisel pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et tagatud oleks kvaliteetne (sh tänapäevase aparatuuri olemasolu) ja pädevate asutuste vajadustest lähtuv teenus. 90. Analüüsitakse ja vajadusel tõhustatakse toidutekkeliste haiguspuhangute põhjuste väljaselgitamise süsteemi. 91. Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel, sh teadus- ja järelevalveasutuste, eriala- ning tarbijaid esindavate organisatsioonide vahel. Aidatakse kaasa eriala- ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Toetatakse jätkuvalt käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimist. 92. Avalikkuse paremaks informeerimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks teavitatakse regulaarselt ja süsteemselt toiduohutuse olukorrast, analüüsitakse järelevalvetulemusi ning antakse infot uute riskide kohta ja vajadusel soovitusi nende maandamiseks. Tarbija toiduteadlikkust tõstetakse süstemaatiliste tegevustega, nagu nt erinevate programmide ja kampaaniatega. Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisalduse, inimeste salmonelloosi haigestumiste jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida, kui teadlikud on tarbijad toiduohutusest (nt märgistus, toiduhügieen jne) ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. 93. Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta. 94. Jätkatakse süsteemse teadmussiirdega toiduohutuse teemadel ja täiendatakse seda tarbijatele ja teatud sidusrühmadele (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad ja toitumisnõustajad) suunatud teavitusega. Toiduohutuse koolitusmoodulit laiendatakse toiduhügieenilt teistele toiduohutuse teemadele. 95. Analüüsitakse tarbija tervist toetavaid valikuid suunava vabatahtliku märgisüsteemi loomist ja/või rakendamist, sealjuures arvestades võimalusel ELi ülest lähenemist. Samuti kaalutakse võimalust luua tarbijasõbralik teavitussüsteem käitleja toiduohutuse olukorrast (nt Smiley süsteem). 96. Riik julgustab ja toetab sektorit enam rakendama vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). 36 3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 3.4.1. Lühikirjeldus Tegevussuund 4 hõlmab põllumajandussaaduste tootmiseks vajalikke sisendeid: põllumajandusmaad, vett, taimset paljundusmaterjali ja põllumajandusloomi. Põllumajandustoodangu kvaliteet ja pikaajaline konkurentsivõime sise- ja maailmaturul on võimalik, kui ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ning sordi- ja tõuaretust suunatakse asjatundlikult. Samuti on tähtis kohaneda kliimamuutuste negatiivsete mõjudega, näiteks erakorraliste ilmastikunähtuste ja taimekahjustajate levikuga, ning lõigata kasu positiivsetest mõjudest, näiteks suuremast kultuuride valikust ja saagikusest. Tegevussuund 4 panustab tegevussuuna 5 eesmärkide saavutamisse. 3.4.2 Eesmärgid ja mõõdikud Algtase* Sihttase Eesmärk Mõõdikud Trend 2030 Kasutuses oleva 1 004 207 ha Säilib või põllumajandusmaa (Statistikaamet, suureneb 1 005 000 pindala (ha) 2018) mõõdukalt Põllumajandusmaa Toimivad riigi võimaldab mitmekesist korrashoitavad Hektarite 167 500 põllumajandustootmist ühiseesvoolud, mis 124 500 ha arv võimaldavad kasutada (PMA, 2018) suureneb põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt (ha) Sordilehte võetud 685, sh 681, sh Eestis 263 Säilib või sortide arv, sh Eestis Eestis Põllu- ja aiakultuuride (PMA, 2018) suureneb aretatud sortide arv 265 sortide ning taimse 28 000 t (PMA, paljundusmaterjali valik Eestis toodetud 2019) Suureneb 32 000 on mitmekesine, sertifitseeritud seemne 173 (PMA, kvaliteetne ja kohalikesse kogus (t) sertifitseerimise Säilib või 165 oludesse sobiv Eestis sertifitseeritud periood 2018- suureneb seemne sortide arv 2019) Puhtatõuliste 97 000 (VTA, tõuraamatu põhiosas 2018) Suureneb 102000 olevate loomade arv Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu 70% (VTA, 83% Suureneb Tõuaretusega on tagatud osakaal loomade arvust 2018) Eesti oludesse sobivad kokku (%) tõud ja geneetiline Eesti Hobune mitmekesisus 2104 (VTA, 2950 Kohalike ohustatud 2016) Suureneb tõugu loomade arv, Eesti või säilib 445 liigiti Raskeveohobune 390 (VTA, 2018) 37  Tori hobuse TA 614 (VTA, 2017) 615 Tori hobuse VT53 (VTA, 59 2019) Eesti maatõug 790 715 (VTA, 2018) Kihnu maalammas 274 370 (VTA, 2018) Eesti vutt 9400 10000 (VTA, 2018) * Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakond, taimetervise osakond ja toiduohutuse osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread on Lisas 2. 3.4.3. Hetkeolukord Põllumajandusmaa ja muld 97. Põllumajandusmaad on Eestis ligi miljon hektarit81. Elaniku kohta on Eestis põllumaad ligikaudu poole võrra rohkem kui ELis keskmiselt82. Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega. 98. 2004. aastal oli põllumajanduslikus kasutuses alla 800 000 hektari83 põllumajandusmaad, kuid maa aktiivne kasutamine sai uue tõuke pärast ELiga liitumist ja on sellest ajast kasvanud. Kasutamata põllumajandusmaast ei ole hetkel täpset ja usaldusväärset ülevaadet, kuid erinevatele andmebaasidele tuginedes on olemas potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suurendamiseks. 99. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Samas on loomkoormus ja maakasutus riigisiseselt väga ebaühtlase intensiivsusega. Ühelt poolt tekitab ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades keskkonnasurvet, teisalt võib osa maast jääda põllumajandusliku kasutuseta. 100. Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, pole viljaka mullastikuga põllumajandusmaa katmise eest piisavalt kaitstud ning taasiseseisvumise järgselt on tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud ja muld on pöördumatult hävitatud. 101. Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Iseloomulik on 81 1 002 234 ha, 2017. aastal, ESA, PM028. 82 0,5 (EE) ja 0,2 (EL) ha/inimese kohta 2015. aastal, The World Bank, Arable land (hectares per person). 83 ESA, PM028. 38 rendimaade suur osakaal põllumajanduses, mis võib mõjutada põllumuldade seisundit. Mullakaitsega seotud probleeme suurendab turvastunud ja turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. 102. Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed on uuendusmeelsed. Põllumajanduses kasutatakse üha enam tänapäevaseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see nõuab jätkuvat arendamist. Olemas on põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu ja põllumajanduses on alustatud IT-lahenduste rakendamist. Tehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh digilahendused) tuleb paremini ära kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves. Vesi ja maaparandus 103. Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajanduse veevajadust, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud pidurdada põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele. 104. Suurem osa84 maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad korrastamist. Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu85. Riigi korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoid86 ei maanda hetkel piisavalt põllumajandustootja riske, mis on tingitud ilmastikust. Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 105. Põllumajandusmaa võimaldab kasvatada erinevaid põllumajanduskultuure. Põllumajandusmaast kolmandiku moodustavad püsirohumaad. Põllumaal87 on suurenenud teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. 106. Eestis on pikk sordiaretuse traditsioon. Aretuses on põhirõhk kohalikesse oludesse sobivate, haiguskindlate ja hea saagi kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede ja köögiviljade sortide ning puuvilja- ja marjasortide aretusel. Suurenenud on nõudlus proteiinikultuuride ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide järele. 107. Sordiaretuse aluseks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss, mida kogutakse, uuritakse ning säilitatakse geenipangas ja kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse ja ka kultuuripärandi säilimise ning kindlustab võimaluse taastada põllumajandustootmine olukorras, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. Geneetilist ressurssi kasutatakse teadus- ja arendustegevuses, sh 84 83% olemasolevatest maaparandussüsteemidest. 85 31.12.2017 seisuga tegutseb Eestis 200 maaparandusühistut. 86 Põllumajandusamet korraldab aastas hoidu ühiseesvooludel ligi 400 km ulatuses, mis on 7% ühiseesvoolude pikkusest. 87 690 208 ha, ESA 2016. 39 sordiaretuses, kuid seni on vähe tegeletud põllumajanduskultuuride metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide säilitamise, uurimise ja kasutamisega. 108. Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Põllumajandustootjate vajadustele ja tarbija ootustele vastavate kvaliteetsete ja majanduslikult tasuvate saakide eelduseks on kvaliteetne seeme, seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjal. Lisaks võimaldab nende tootmine saada põllumajandussaaduste tootmisega võrreldes suuremat kasu. Eestis sertifitseeritud seemne tootmise pinnad ja kogused on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Siiski kasutatakse sertifitseeritud seemet Eestis mitme teise riigiga võrreldes oluliselt vähem88. Seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahel ei ole piisavalt tugev sektori konkurentsivõime suurendamiseks. Jätkuvalt on suur probleem sertifitseerimata seemne ja enda tarbeks toodetud seemne turustamine. Tootmispõldudel on endiselt probleem tuulekaera levik, mis on üks oluline saagikao põhjus. Puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali turustamisel keskendutakse vaid taimetervise nõuete kontrollimisele, kuid tulevikus on vaja ka sordiehtsuse ja -puhtuse nõuetele vastavuse järelevalvet. Sertifitseeritud seemnekartuli ning kvaliteetse puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on kasvuruumi. Eesti taimse paljundusmaterjali, eriti puuvilja- ja marjakultuuride tootjatel on soodsamates kliimatingimustes tegutsevate tootjatega majanduslikult keeruline konkureerida. 109. Kaasaegsete ja väärtuslike omadustega sortide turul oleku eelduseks on sordiomanike õiguste kaitse. Selleks on Eestis loodud võimalus taotleda sordi kaitset ja kaitsealuse sordi omanikul kasutada oma õigusi kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Sordikaitse võimaldab enda tarbeks paljundada lubatud kaitsealuste sortide liikide puhul saada sordi omanikul ettenähtud tingimustel õiglast tasu. Eestis on oma tarbeks seemne tootmise korral probleemiks, et ei järgita õiglase tasu maksmise kohustust sordiomanikele. See võib omakorda piirata Eestis kasutada olevate sortide valikut. Samuti ei ole rakendunud puuvilja- ja marjakultuuri kaitsealuse sordi omanike õigused. Põllumajandusloomad ja tõuaretus 110. Eestis on peamiste põllumajandusloomade ja -lindude arv viimase paarikümne aastaga vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud89. Loomakasvatusega tegeleb veidi alla poole90 põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on sarnaselt taimekasvatusega koondunud suurematesse ettevõtetesse91. 111. Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh teraviljast, rohusöödast ja proteiinsöödast ise. Toodetava sööda kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Kõige madalam on 88 Sõltub taime liigist, aga teraviljadel kasutati 2011. aastal sertifitseeritud seemet keskmiselt 10%. 89 31.12.2017. seisuga 248,2 tuhat veist (sh 86,1 tuhat piimalehma), 265,9 tuhat siga, 90,6 tuhat lammast ja kitse ning 2,1 miljonit lindu, 47,8 tuhat mesilasperet. 90 6965 majapidamist ehk 42%. 91 OECD raporti „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ (2018) järgi aastatel 2000-2010 suurenes taimekasvatusettevõtete keskmine pind 72 hektarilt 276 hektarini ning loomakasvatusettevõtete keskmine loomade arv 262 loomühikult 363 loomühikuni. 40 isevarustatus energia- ja mineraalsöötadega ning suur osa proteiinsöötadest, nt proteiinirikkad õlikoogid, tuuakse sisse kolmandatest riikidest. 112. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel92. Piimalehmade aretusega on saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud ELis esimeste sekka93. Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv. Lihaveiste hulgas on esindatud palju erinevaid tõuge ning ei ole selgelt välja selekteerunud Eesti oludesse sobivad parimad tõud. Seakasvatus on aastakümneid olnud kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate loomade osakaalult. Kuigi viimastel aastatel on turgude volatiilsuse ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade arvu tõusutrendi. 113. Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus- ja aretusorganisatsioonid on üldjuhul väikesed ja killustunud ning nende omavaheline koostöö võiks olla parem. Eestis puudub ühtne põllumajandusloomade geneetilise ressursi säilitamise tegevuskava. 114. Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana-tori suuna populatsioon. Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu. 3.4.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 115. Põllumajandustootmise arengut saab toetada kvaliteetsete ja mitmekesise valikuga sisendite kaudu. Välistest mõjutajatest tuleb senisest enam arvestada kliimamuutustega nii taime- kui ka loomakasvatuses, seda näiteks nii sobivaid sorte aretades ja katsetades, loomadele sobivaid pidamistingimusi luues kui ka maaparandussüsteemide toimivust tagades ja maakasutust planeerides, säilitades seejuures mitmekesist tootmist. Põllumajandusmaa ja muld 116. Põllumajandusmaa ja muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb hoida. Selleks et põllumajandustootmise potentsiaal tulevikus ei väheneks, vaid pigem suureneks, on vaja olemasolevat ressurssi tõhusate ja asjakohaste meetmetega kaitsta. Eesti muldade saagitootmise võime säilitamiseks tuleks neid kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis toetavad looduskaitseliste eesmärkide täitmist või hoides neid liigirikaste rohumaadena. 117. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata keskkonnahoidlike tootmisviiside, sh mulla seisundile ja kvaliteedile positiivset mõju avaldavate maaharimispraktikate, rakendamisele ning 92 Eestis on kokku 15 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat asutust. Aretusühingud täidavad 21 aretusprogrammi 93 Piimatoodang lehma kohta oli Eestis 2016. aastal 9091 kg, mis oli 28 ELi riigi hulgas 2. kohal. ELi keskmine 6906 kg 41 senisest enam tuleb tähelepanu pöörata mulla bioloogilisele seisundile, mis mõjutab mulla struktuuri ning on üks mullaviljakuse tagaja. Mullaviljakuse parandamiseks, sh optimaalse fosfori- ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks, on eelkõige vajasoodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. Samuti tuleb põllumajandustootjaid jätkuvalt motiveerida mullaproove võtma ja teisi mullaandmeid kasutama ning majandamisel nendega arvestama. Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende muldade happesuse neutraliseerimiseks. Lisaks tuleb otsida lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida ettevõtteid, kelle tegevuse kõrvaltooteks või jäätmeks on lubiväetised, paremale koostööle põllumajandustootjatega. 118. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning soodustada põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalike hüvede toetamist. Vesi ja maaparandus 119. Korras maaparandussüsteemid on Eesti kliimas oluline põllumajandusliku tegevuse eeldus. Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Suuremat tähelepanu vajavad ka riigi korrashoitavad ühiseesvoolud, sest nende toimimisest sõltuvad omakorda väiksemad süsteemid. Tervikliku maaparandushoiu korraldamisel on oluline maaomanike teavitamine ja maaomanike koostöö, sh hoiutööde toetamine. Maaparandusseire peab andma ülevaatlikumaid ja täpsemaid andmeid maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ja kuivendusseisundi kohta ning kuivendatud maatulundusmaa kasutuse keskkonnamõju kohta. 120. Maaparandusalased õigusaktid ja praktikad peavad senisest paremini arvestama kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega, samuti peab senisest enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest. Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 121. Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. 122. Nii sordiaretuses ja teadustöös kasutamiseks kui ka potentsiaalse majandusliku kasuga tootmiseks ja ka kultuuripärandi hoidmiseks tuleb jätkuvalt panustada põllumajanduskultuuride, nende metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide geneetilise ressursi ex situ ja in situ säilitamisse, uurimisse ja kasutamise laiendamisse. Kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike sortide puhul tuleb toetada nende kasutuses hoidmist. Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust, tagamaks laiema valiku sobivaid sorte, sh proteiinikultuuride sorte. Samuti tuleb parandada kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitset, 42 seda nii kaitse alla võetud sordi seemne ja paljundusmaterjali turustamisel kui ka kaitsealuse sordi omatarbeks tootmisel. Taimse paljundusmaterjali, sealhulgas sordikaitse, sektoris on oluline tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine. 123. Põllumajandustootjad ja tarbijad vajavad kvaliteetset paljundusmaterjali, sh eelkõige seemet, seemnekartulit ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali. Selle tagamiseks on vaja tuvastada tootmises kasutatavaid sorte ja saada teada, milliseid sorte tarbija soovib. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb luua sortide teavitamise süsteem ning seda süsteemi on vaja hallata ja arendada. Sektori konkurentsivõime tõstmisele aitab kaasa seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahela tugevdamine ja selle edendamine. 124. Kvaliteetsete sisendite mitmekesisuse ja tarbijate nõudlust arvestava taimse paljundusmaterjali tootmise edendamise oluline eeldus on kvaliteetse teenuse pakkumine ja tõhus järelevalve taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise üle. Seemnete ning puuvilja- ja marjakultuuride tootmise tõhustamiseks võiks tulevikus sertifitseerimistoimingud minna riigi käest erasektorisse. Selle eelduseks on puuvilja- ja marjakultuuride sertifitseerimise süsteemi käivitamine ja selle rakendamine üheskoos erinevate osapooltega. 125. Kuna sertifitseeritud seemne kasutamine on suurema saagi saamise üks eeldustest, siis on majanduse edendamiseks oluline selle kasutust suurendada. Seemnetootmisel tuleb järjest enam tähelepanu pöörata mahepõllumajanduse vajadustele, suurendades maheseemne tootmismahtusid ja laiendades mahepõllumajandusse sobivate sortide valikut. Taimekasvatuses, sh seemnetootmises, on jätkuvalt suur probleem tuulekaera levik, seetõttu tuleb jätkata tuulekaera tõrjet ja järelevalvet selle üle. Põllumajandusloomad ja tõuaretus 126. Loomakasvatuses tuleb rohkem propageerida Eestisse sobivaid tõuge, sealhulgas kohalikke ohustatud tõuge. Ohustatud tõugude pidamine on oluline osa kultuuripärandist ning vajab seetõttu jätkuvat toetamist ning rohkem teadmisi ohustatud tõugude kasulikest omadustest. 127. Välja tuleb töötada loomade geneetilise ressursi säilitamise programm ja luua (ohustatud tõugude) geenipank. 128. Oluline on, et kujuneks välja tugevad katusorganisatsioonid, mille alla oleks eriala- ja tõuaretusorganisatsioonidel võimalus ja soov koonduda ja mis etendaks võtmerolli sektori arengu strateegilisel planeerimisel. Loomakasvatuses, sh aretustegevuste puhul, on vaja julgustada uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja ITK-lahenduste kiiret kasutuselevõttu. Jätkuvalt on vaja toetada aretusühistuid tõuraamatu pidamisel ja jõudluskontrolli läbiviimisel. 129. Oluline on jätkuvalt panustada sööda kvaliteedis ja söötmises teadmussiirde tegevustesse. Uute, kasutusele võetud söödakultuuride sobivust ja keskkonnamõju tuleb jätkuvalt hinnata söötmiskatsetega. 130. Põllumajandusloomade aretust tuleb vajalikus mahus kontrollida. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et lihtsustunud kauplemistingimuste tõttu võib olulisel määral lisanduda uute tõugude aretusprogramme, mille täitmise üle tuleb teha järelevalvet. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata loomade põlvnemise õigsuse kontrollile. 43 3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 3.5.1. Lühikirjeldus Tegevussuund 5 hõlmab Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevusi, mille eesmärk on luua eeldused toiduainesektori jätkusuutlikuks arenguks, toidutarneahela94 toimimiseks, turu- ja tootmisriskidega toimetulekuks, püsivaks põllumajandussaaduste ja toidukaupade väärindamiseks ning turustamiseks. Oluline osa tegevussuunast 5 on seotud ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega. 3.5.2. Eesmärgid ja mõõdikud Algtase* Sihttase Eesmärk Mõõdikud Trend 2030 Põllumajandussektori Kasvab ELi tootmisteguritulu tööjõu 100% 87% (Eurostat, keskmise aastaühiku kohta võrreldes 2019) näitajast ELi keskmisega % (3 kiiremini aasta liikuv keskmine) Toiduainetööstuse Kasvab ELi lisandväärtus hõivatu 49% (Eurostat, keskmise 62% kohta võrreldes ELi 2016) näitajast keskmisega kiiremini Erinevate Eesti toiduainesektor põllumajandussektori 17 153 eurot 23 000 eurot on harude (FADN (FADN, 2016- (ükski Kasv erinevate tootmistüüp konkurentsivõimeline tootmistüüpide) 2018), madalaim põllumajandus- ei ole alla nii sise- kui ka netolisandväärtus tööjõu loomakasvatuse 65%) sektori harude välisturul aastaühiku kohta, 3 aasta tootmistüüp lõikes liikuv keskmine ja (46% osatähtsus tootmistüüpide keskmisest) lõikes Noorte juhtide (alla 40- aastaste) osatähtsus 16% (Eurostat, Püsib stabiilsena 17% põllumajanduslikes 2016) või kasvab majapidamistes Töödeldud toodete 73% osatähtsus Eesti 80% (Statistikaamet, Kasvab põllumajandussaaduste ja 2017) toidukaupade ekspordis95 94 Toidutarneahel hõlmab esmatootmist (EMTAK A01), toidu- ja joogitööstust (EMTAK C10 ja C11) ning jae- ja hulgikaubandust, toidu raiskamise teemaga seonduvalt lisandub tarbimine. 95 Statistikaamet VK095, Toit ja joogid: töödeldud tooted / (Toit ja joogid: töödeldud tooted + toore). 44  Stabiilsete ekspordi 47 41 (MeM, 2019) Kasvab sihtturgude arv96 Põllumajandussaaduste ja 0,74 toidukaupade ekspordi (Statistikaamet, Paraneb 0,82 impordi suhtarv EUR 2018) Eesti päritolu 867,5 mln eurot põllumajandussaaduste ja 1062,6 mln (Statistikaamet, Kasvab toidukaupade ekspordi eurot 2018) väärtus Kogu tarneahela loodav lisandväärtus osatähtsus 2,3% (MeM, 2,3% Püsib stabiilsena kogu ettevõtlussektori 2017) lisandväärtuses Ühistu teenitud müügitulu 139 418 eurot 163 000 Kasvab liikme kohta (MeM, 2016) Tootja positsioon turul Ühistusse koondunud 13,3 on tugev97 põllumajandustootjate arv 20 (Statistikaamet, Kasvab (keskmine ühistu liikmete 2020). arv) Ühistute müügitulu osatähtsus kogu 37,7% (MeM, 45% Kasvab põllumajandussektori 2016) müügitulus98 Osatähtsus Eesti On vähemalt 74% (EKI, tarbijatest, kes eelistavad Kasvab 75% 2016) osta kodumaist toitu Kodumaiste toodete osatähtsus jaekaupluste Ei lange alla Eesti tarbijad 58% (EKI, sortimendis (sh Kasvab 55% eelistavad ja tarbivad 2017) käibemaht, tootegruppide Eestis toodetud toitu jaotus) Regulaarselt (vähemalt kord nädalas) mahetoitu 20% 9% (EKI, 2018) Kasvab tarbivate inimeste osatähtsus99 * Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakond ning maaelupoliitika ja analüüsi osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread on Lisas 2. 96 Mõõdik näitab, kui palju riskid on turgude vahel hajutatud. Minimaalne ekspordi aeg on 2 aastat, et seda loetaks uueks stabiilseks turuks (vt ka ptk 2.2.2: eksport). 97 Toidutarneahel hõlmab esmatootmist, toiduainetööstust (sh joogitootmist) ning jae- ja hulgikaubandust. Koosneb A01 (esmatootmine), C10-C11 (töötlemine, toidu- ja joogitööstus) ja G4617+G463+G4711+G472+G4781 (jae- ja hulgikaubandus). Tootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas panustab toidutarneahela tasakaalu saavutamisse. Tasakaal tarneahela lülide vahel väljendub põllumajandustoodete ja toidukaupade hinnamarginaalide ühtlases jaotuses. 98 Tegemist on mõõdiku „Ühistute loodud lisandväärtuse osatähtsus kogu põllumajandussektori loodud lisandväärtuses“ asendusmõõdikuga 2020-2021 (vt ka Lisa 2). 99 Mõõdiku aluseks on Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2018“, milles kajastuvad 18–74-aastaste elanike hinnangud. 45 3.5.3. Hetkeolukord Toiduainesektori struktuur 131. Eesti toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses eestimaise toidu ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. 132. Eesti maismaast u 20% on põllumajandusmaa, millest üle 80% on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ning ülejäänu hoitud seisundis, mis võimaldab selle suuremate investeeringuteta vajadusel täiendavaks põllumajandustootmiseks kasutusele võtta. 133. Põllukultuure kasvatatakse enam kui 600 000-l hektaril, sellest enam kui poolel kasvatatakse teravilja, veerandil söödakultuure, tehnilisi kultuure ning kartulit, köögi- ja kaunvilja kümnendikul pinnast. Katmikala osatähtsus põllumajandustootmises on väga madal. Vähe on arenenud ka hüdropoonika. Kolmandiku põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa. 134. Lisaks põllumajandusmaa ressursile peab põllumajandustootmise arengus arvestama keskkonnapiirangutega, mille suhtes Eesti on võtnud mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi. Näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamine, veekaitse jne. 135. Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse100, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Põllumajandusettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65- aastaste juhtide osatähtsus noorte juhtide osatähtsuse101, mis viitab probleemidele põlvkondade vahetuses. 136. Tootmissuundadest on maakasutuse vaates peamised rohusöödabaasiline loomakasvatus (piima- ja lihaveised, lambad ja kitsed, hobused) ning teravilja ja õlikultuuride kasvatus. Olulise osa käibest annavad ka sea- ja linnukasvatus. Viimastel aastatel on näidanud kasvutendentsi mesindus ja köögivilja- ning puuviljakasvatus. 137. Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase saagiaastal 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi tootmiseks jagub piisavalt ressursse. Puu- ja köögiviljakasvatuse üks oluline arengut takistav tegur on ettevõtete madal esmatöötlemise ja säilitamise võimekus. 138. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on ELiga liitumisest alates kahekordistunud102. Toodangu väärtus hektari kohta jääb aga oluliselt madalamaks ELi keskmisest103, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas on 100 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses, 2016. a oli Eestis üle 16 000 põllumajandusliku majapidamise, mille arv on aastate jooksul vähenenud, kuid keskmine suurus kahekordistunud (2016. a 62 ha). 101 Alla 35-aastaseid põllumajanduslike majapidamiste juhte on u 8% üle 65 aastaseid on 2016. a 28%. 102 2004. a 482,8 mln eurot, 2017. a 906 mln eurot. 103 2013. a moodustas Eesti põllumajandustoodangu väärtus ha kohta (965 €/ha) 39% ELi keskmisest (2438 €/ha). 46 tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted, mahe- põllumajanduse laienemine). Nii taime- kui ka loomakasvatusel on sarnane osatähtsus toodangu väärtuses. 139. Põllumajanduse osa Eesti SKPst ning tööhõivest on u 3%, mis on ELi keskmisega võrreldes mõnevõrra madalam. 140. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud ning moodustab 11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest104. Seejuures on kasvanud ka mahetootjate kogutoodangu väärtus, mis moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 8%. 141. Lisandväärtus hõivatu kohta on pikaajaliselt oluliselt suurenenud, siiski jääb tööjõu tootlikkus alla ELi keskmisele tasemele105. Tööjõu tootlikkus on suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi- ja tõuaretustöö tulemusel. Põllumajandustootmise ja tootlikkuse kasv on saavutatud suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Tootlikkuse erinevus suurte ja väikeste ettevõtete vahel suureneb.106 142. Tootjahindade ELi keskmisega võrreldes üldise madalama taseme ja nende volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. 143. Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla ELi keskmisele107. 144. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on järjest kasvanud. Samuti on iga aastaga suurenenud ka mahetöötlejate arv. Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud ja järjest suurem probleem on tööjõupuudus108. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed 1–9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. 145. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleem on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad.109 104 2017. a lõpu seisuga tegutses Eestis 1888 mahetootjat. 105 Allikas: EAA; Tootmisteguritulu aastatöö ühiku kohta 2015–2017 keskmine EL-28 16,8 tuhat eurot, Eesti 13,5 tuhat eurot. Aastatel 2011–2013 ületas Eesti ELi keskmist kuni veerandi võrra. 106 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018 107 FADN andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta perioodi 2004–2015 keskmisena 68% EL-28 keskmisest. 108 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. (2016. a oli Eestis 683 toiduainetööstuse ettevõtet, sh u 15 000 hõivatut. Mahetöötlejate arv oli 2017. a 165). 109 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 47 146. Eesti toiduainetööstuse loodav lisandväärtus on suurenenud, moodustades 3% kõigi tegevusalade loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes loovad enim lisandväärtust joogi-, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtted. 147. Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalam kui ELis keskmiselt110. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks111. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 75% ELi keskmisest). 148. Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaasas käia toidutrendide ja tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on ka suuremad toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. 149. Kogu tarneahela lõikes on arenemisruumi toidukadude vähendamise osas. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, millest 76% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja 112 toiduainetööstuses , pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. 150. Toiduainesektori üks arengumootor on sisemaine tarbimine. 74% Eesti tarbijatest eelistavad osta kodumaist toitu, mis on tarbijate hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008–2010, aga viimastel aastatel on ¾ tarbijatest püsivalt eelistanud kodumaist. Samas on kaubanduse sortimendis Eestist pärit põhitoiduaineid vaid 59%. 151. Järk-järgult on kasvanud mahetoidu tarbimine vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu.113 Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste ELi liikmesriikidega väga väikese osa 114 115, aga arvestades mahemaa rohkust Eestis ja ka aina suuremat nõudlust mahetoodangu järele teistes ELi riikides116, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. 152. Põllumajandushõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks nii kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus kui ka spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv ning noorte madal huvi nii põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamise vastu kui ka põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noortele. 153. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse piiratud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. 110 Eestis 2015. a lisandväärtus hõivatu kohta 25 000 eurot, Eurostati andmed. 111 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 112 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_1_ewc.pdf. 113 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016. a“. 114 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2017. a“. 115 World leading organic nation (2018): Kõige suurem mahetoodete turuosa oli Taanis 2016. aastal 9,7% kogu toiduturust, 2017. aastal 13,3%; Eestis on mahetoodete osakaal u 1%. 116 EU Agricultural outlook for markets and income 2018–2030. 48 154. Paremad väljavaated on valdkondades, kus tootlikkus põllumajandusmaa pinna suhtes on keskmisest oluliselt suurem, nagu köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus. Samas on ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus märkimisväärne. Tarneahela toimimine 155. Eesti toiduainesektor tegutseb ELi siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturu hinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Siiski iseloomustab Eestit turutõrgete korral kokkuostuhindade järsem langus kui ELis keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini. Selle põhjus on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. 156. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Erinevalt põllumajandustootmisest ja toiduainetööstusest iseloomustab jaekaubandust väga kontsentreerunud ning ELi üleste tarnijatega seotud struktuur. See annab jaekaubandusele oluliselt tugevama turupositsiooni.117 157. Arvestades põllumajandustootmise ja ka ümbertöötleva tööstuse investeeringute vähest elastsust turuolukorra muutustele reageerimisel, on nende võimekus vastavalt turu muutustele tootmissuunda ümber kujundada väga aeglane. Teisalt on ettevõtete väiksus eelduseks suuremale paindlikkusele turu muutustele vastamiseks. 158. Üheks positiivseks arenguks on ühistegevuse ja ettevõtete vahelise koostöö tugevnemine viimasel kümnendil. See on teatud määral suurendanud põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut. 159. Põllumajandusühistute keskmine turuosa ELis on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Samuti on endiselt probleemiks ettevõtjate üldjuhul vähene ühistegevuse kogemus ja traditsioon. 160. Kaubavoogude lõikes iseloomustab Eesti toiduainesektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suuremates sektorites (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport ning samas kasutab töötlev tööstus samas valdkonnas sisseveetavat toorainet. 161. Vähe on arenenud ka lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne). 117 Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring (2017) https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2017- hinnamarginaalid-2017.pdf. 49 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 162. Toidu nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Võtmetähtsusega on just kolmandate riikide turgude avamisel Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimiv korraldus, samuti tihedad diplomaatilised suhted, mis saavutatakse kõrgetasemeliste kohtumistega. 163. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300–400 mln euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja teatud kaubagruppides töötleva tööstuse piisavas mahus puudumisele.118 164. Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks mujal riikides. 165. Madal töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osatähtsus ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. 166. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud (2017. a 103 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. 167. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmes riigis on tekitanud olukorra, kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa mahekaupadest imporditakse. Mahetoodete eksport on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, suurenedes 2017. aastaks võrreldes 2015. aastaga 1,7 korda (15,6 miljonilt 27,2 miljoni euroni). Kõige suurema osa moodustas ekspordikäibest maheteravilja eksport. Loomseid saadusi eksporditakse vähe ning elusloomad eksporditakse peamiselt tavaloomadena. Kuna ligi 50% Eesti lammastest ja lihaveistest peetakse mahepõllumajanduslikuna, siis on mahetoodete ekspordil potentsiaali veelgi suureneda, seda eelkõige loomsete toodete arvelt. 168. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste väikese töötlemismahu tõttu kasutatakse märkimisväärne osa Eesti mahesaadustest tavatoodetele orienteerunud tööstustes tooraineks või 118 Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi 2017. aastal 821,3 mln euro väärtuses. Kokku eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh re-eksport) 2017. a jooksul 1,1 mld euro väärtuses ning imporditi 2017. aastal 1,4 mld euro väärtuses. See teeb negatiivse ekspordibilansi suuruseks 2017. aastal 294,7 mln eurot (Koostatud Statistikaameti operatiivandmete alusel detsembris 2018. MeM Põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo). 50 eksporditakse töötlemata kujul (tihti kasutamata müügiargumendina mahetunnustust), sh elusloomadena. 3.5.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Toiduainesektori areng 169. Toiduainesektori konkurentsivõime tagamiseks tuleb jätkuvalt panustada turule orienteeritusele. Seejuures on oluline liikuda ettevõtete toetamiselt ettevõtetele teenuste pakkumise suunas. Tõhustada ja arendada tuleb nõustamissüsteemi, mis peab muutuma vajaduspõhisemaks. Samas tuleb panustada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö parendamisse, soodustada teadmiste levikut ja innovatsiooni kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks. Eelkõige tuleb toetada tootlikkuse kasvule suunatud uuenduslikke ja digitaliseerimist soodustavaid investeeringuid, keskendudes valdkondadele, kus on meie eelised. Selleks vajavad ettevõtted järjepidevalt koolitusi uuenduslikest meetoditest, tootearendusest, investeeringute riskide ja tasuvuse hindamisest. Toetusmeetmete planeerimisel on oluline arvestada erinevate sihtrühmade vajadustega. Ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamiseks peaks senisest rohkem kasutama finantsinstrumentide võimalusi. 170. Oluline on säilitada toiduainesektori mitmekesine ettevõtlusstruktuur, kus tegutseks jätkuvalt erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtteid. Panustada tuleb põlvkondade vahetusse toiduainesektoris, kasutades meetmeid, mis motiveeriks noori sellesse valdkonda suunduma. Vaja on luua eeldused, mille abil lisanduks põllumajandus- ja toidusektorisse uusi osalejaid ning mis lihtsustaks nende ettevõtlusega alustamist ning arengut. Üks võimalus on parandada seni piiratud noorte põllumajandustootjate ligipääsu maale ja kapitalile või mikro- ja väikeste töötlemisüksuste ligipääsu kapitalile, kasutades näiteks finantsinstrumentide võimalusi. Toidutootmisega alustavatele ettevõtjatele on oluline luua ja arendada investeeringuriskide maandamiseks pooltööstuslikus mahus tootmisbaase, mis võimaldavad tootearenduse järel toota turu testimiseks vajalikke tootepartiisid. 171. Toidutootmise areng peab olema jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga ning tarbijate ootustega. Selleks, et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Samas on oluline jätkata ka vajalike maksuerisustega, nagu erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus. Vajalikud on keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja nende rakendamist käsitlevad koolitused ning keskkonnaalaste investeeringute toetusskeemid. 172. Toiduainesektor peab keskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele, tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut, aga seejuures tagades toidujulgeoleku. Oluline on oskuste arendamine võimalikult kiirelt, et kohaneda muutuvate turuoludega. Nõudlusele paremini vastamiseks on võimalus anda põllumajandustoodangule rohkem lisandväärtust, rakendades näiteks ELi kvaliteedikavasid, taotledes toodetele geograafilisi tähiseid või kasutades keskkonnasäästlikke, sh mahepõllumajanduslikke, tootmisviise. 173. Ühe riigipoolse mahetootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“. 51 174. Toiduainesektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja leida uuenduslikke lahendusi. Samuti tuleb pöörata tähelepanu koostööle ja selle abil mahtusid suurendada ja leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. 175. Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. 176. Oluline on biomajanduse arendamiseks rakendada poliitikaid, mis viivad võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, kasutades kestlikult kohalikke ressursse. Soodustada tuleb uute, biomajanduslike klastrite ja rohelisemate ärimudelite kasutusele võtmist. 177. Toidu raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vaja riiklikku tegevuskava, õigusakte ja programme ning luua sidusus olemasolevate raamdokumentidega. Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal 178. Põllumajandusturgude avatus maailmaturule ja sellest tingitud tootjahindade volatiilsus muudab põllumajandussektori sissetulekud aastate lõikes väga kõikuvaks, mistõttu tuleb tootjate jätkusuutlikuks ja elujõuliseks arenguks tagada neile stabiilsed sissetulekud. 179. Valdkonna sissetulekute stabiilsust tõstavad erinevad ühise põllumajanduspoliitika meetmed, kus on tarvis saavutada otsetoetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Oluline on aktiivne Eesti huvide kaitsmine ELi tasandil ja võimekuse tagamine ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks riigisisesel tasandil. 180. Olles EL ühisel turul, kus kujuneb saaduste hind, on väga oluline kasutada maksimaalselt ära ühise põllumajanduspoliitika pakutavaid võimalusi. Siinjuures on oluline paindliku, vastavalt muutuvatele oludele kasutatava kriisireservi olemasolu. Järjest suuremat mõju avaldavad põllumajandustootjatele kliimamuutused ja sellest tingitud ebasoodsad ilmastikuolud, mispärast tuleb üha enam tähelepanu pöörata riskijuhtimise instrumentidele, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu. Ekstreemseid ilmastikuolusid, liigniiskust ja põuda ning sellest tulenevat saagikaotust aitavad maandada erinevad riskijuhtimismeetmed ja saagikindlustus. Selleks tuleb tagada kindlustustoetuse rahastamine mahus, mis motiveerib erasektori algatustel põhinevate jätkusuutlike ja toimivate teenuste väljatöötamist. Samuti vajatakse riigipoolsest toetusest enam vastavaid võimalusi õigusruumis. Üks võimalus on näiteks luua ühine riskifond, kuhu ettevõtjad saaksid panustada. Kaaluda tuleb ka muude täiendavate põllumajandustootjate likviidsust parandavate ja sissetulekuid stabiliseerivate meetmete rakendamise võimalusi, nagu näiteks käibekapitalilaenud, pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid. Riskijuhtimismeetmete rakendamise 52 soodustamiseks on väga oluline suurendada teadlikkust riskijuhtimise vajalikkuse kohta ja arendada vastavaid oskusi. Tarneahela tasakaal – ühistegevus ja koostöö 181. Toidutarneahela tasakaalustamiseks on oluline panustada põllumajandustootjate ja toidutöötlejate positsiooni parandamisse toiduainete tarneahelas. See tagab nende suurema läbirääkimisjõu jaekaubandusega ja seeläbi paremad tingimused. Üks võimalus on põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vertikaalse koostöö ja ühistulise tegevuse toetamine. Eelkõige tuleb soodustada tarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis aitaksid suurendada lisandväärtuse loomist kogu ahelas. 182. Ühistegevuse edendamisel on oluline roll erasektori ellu kutsutaval ühistegevuse kompetentsikeskusel, mis aitab kaasa teadlikkuse suurendamisele koostöövõimaluste ja nende kasu kohta. Samuti tuleb käivitada ühistute arenguprogramm. 183. Paremini tuleb ära kasutada ELis loodud võimalusi tootjaorganisatsioonidele nii oma toodangu töötlemiseks ja ühisturustamiseks kui ka hinnaläbirääkimiste pidamiseks ning tootjaid eksisteerivatest võimalustest paremini teavitada. Eesti võtab üle ebaausate kauplemistavade ohjamise direktiivi ja vajadusel kohandab seda Eesti oludele. Vertikaalsete sünergiate tõhustamisele tarneahela lülide vahel aitab kaasa ka tarneahela parema läbipaistvuse tagamine, sh hindade läbipaistvus. Lisaks tuleb panustada kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arengusse. Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand 184. Toiduainesektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse parandamiseks maailmaturul on oluline ekspordimahtude ja töötlemise võimekuse suurendamine ning eksportturgudele sobiv toodete sortiment. Selle jaoks on oluline koostöö, tootearenduse ja teadussaavutuste rakendamine, samuti tootmise konsolideerumine toiduainetööstustes. 185. Riiklikul tasandil tuleb välja töötada põhjalikult läbi mõeldud ühtne ja eksporti toetav ning tõendatavatel faktidel põhinev Eesti toidu kuvand, mille järjepidev tutvustamine aitab suurendada Eesti ettevõtete ja toodete tuntust nii sise- kui ka välisturul. Edaspidi tuleb enam julgustada ka eraalgatuste teket, mille eesmärk on Eesti puhta põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajandusmaa suure osatähtsuse kasutamine turundusargumendina, mis aitab soodustada mahetootmise arengut. Selge Eesti toidu kuvand ja tarbijate teadlikkus suurendab nõudlust, mis omakorda tagab nõudlusel põhinevalt küllaldase valiku kodumaiseid toidukaupu. 186. Eestis kasvatatava toidu suuremal väärindamisel ekspordi tarbeks on oluline tagada kõrge kvaliteet, tarnekindlus ning konkurentsivõime maailmaturu hinnataseme juures. Siinjuures tuleb arvestada, et teatud juhtudel on suhtelistest eelistest tulenevalt oluline ka imporditud vahetoote kasutamine toidutööstuse mahtude, sh ekspordi, kasvatamiseks. 187. Seejuures on oluline pakkuda ettevõtjatele tuge ekspordialases tegevuses ja luua toimivad suhtluskanalid sektoriga. Ekspordivõimekuse parandamiseks tuleb ellu viia toidusektori ekspordi edendamise kava ja jätkata Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse 53 kava tegevustega119. Oluline on jätkata eksporti toetavate meetmete aktiivse ja pikaajalise rakendamisega. Tõhustama peab eksporditurgude avamiseks tehtavaid administratiivseid ettevalmistusi – uute turgude avamise järjepidevad tegevused kõrgetasemeliste visiitidega ettevõtete turule sisenemisele kaasa aitamiseks, erinevate riikidevaheliste, kaubanduse eeltingimuseks olevate lepingute ettevalmistamine ja läbirääkimine ning turuülevaadete tagamine sihtturgudele vajalike nõuete ja sertifikaatide kohta. Samas tuleb tagada ka poliitiline ja diplomaatiline tugi juba avatud turgude avatuna püsimiseks. Oluline on jätkata ka sihtturu seminaride ja B2B (ettevõttelt ettevõttele) ürituste järjepideva korraldamisega. 188. Valdkonna populaarsuse ja eestimaise toidu tarbimise suurendamiseks tuleb jätkuvalt korraldada Eesti toitu tutvustavaid avalikke üritusi ja kampaaniaid, mis aitavad suurendada tarbijate teadlikkust ning seeläbi parandada kodumaiste toidukaupade positiivset kuvandit ja toodete tarbimist. Informatsioon tarbijate eelistuste kohta on põllumajandustootjatele ja toiduainetööstustele oluline sisend, mille abil toota ja tuua turule tarbijate ootustele vastavat toodangut ja suurendada turule orienteeritust. 119 „Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019-2022 „ leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava-eksport-2019-2022.pdf , Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava "Eesti toit 2015–2020“ leitav: https://www.agri.ee/et/eesti-toidu-tutvustamise-ja-muugiedenduse-kava- eesti-toit-2015-2020. 54 3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng 3.6.1. Lühikirjeldus Tegevussuuna 6 alla koondatud Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused on suunatud maa- ja rannapiirkondade kestlikkuse tagamisele, edendades nende (edaspidi koos maapiirkond120) sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja rakendades vastava piirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Oluline roll on maapiirkonna maine teadlikul kujundamisel (sh eestimaise väärtustamisel), tööhõive ja majanduskasvu edendamisel ning keskkonnakvaliteedi säilitamisel – need tegevused aitavad tagada atraktiivse elukeskkonna. Selleks toetame maapiirkonna arengusse panustavaid ning bio- ja ringmajandust soodustavaid tegevusi ning kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist. Maapiirkonna areng seotakse tihedamalt inimkapitali arengu ja teadusuuringutega, tõhusa innovatsiooni toetamise ja tulemuslikkuse parandamisega, kõrget lisandväärtust loova ja eksportiva toiduainesektoriga ning kvaliteetse ja puhta toidu tagamisega.121 3.6.2. Eesmärgid ja mõõdikud Algtase* Sihttase Eesmärk Mõõdikud Trend 2030 Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,76% Tase säilib 27,76% vanusegrupi noorte üldarvus, (2019) % (Statistikaamet RV0241) Maapiirkonna Suhtelise vaesuse määr elanikkond on 26,5% maapiirkonnas, % Väheneb 23,9% aktiivne ja elujõuline (2017) (Statistikaamet LES20) Maapiirkonna elanike vanuses 76,9% 20–64 tööhõive määr, % Kasvab 80,5% (2018) (Statistikaamet TKL05) Maapiirkonna SKP elaniku 12 000 eurot 15 500 kohta, eurot (Eurostat Kasvab Maapiirkonnas on (2017) eurot met_10r_3gdp) kasvava Maapiirkonnas töötavate lisandväärtusega inimeste osatähtsus koguhõives mitmekesine 24,4% osalejates põhitöökoha asukoha Tase säilib 24,4% ettevõtlus (2018) alusel, % (Statistikaamet TT234) * Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread on Lisas 2. 120 Mõiste „maapiirkond“ hulka arvestatakse kõik rannapiirkonnad, mis territoriaalselt ühtivad maapiirkonnaga. 121 Mitme maa- ja rannapiirkonna arengueesmärgi saavutamine on seotud ministeeriumidevahelise horisontaalse koostööga (ühiskomisjonid, nn rural proofingu metoodika rakendamine Vabariigi Valitsuse poliitika- ja õigusloomes, jm). 55 3.6.3. Hetkeolukord Sotsiaal-majanduslik olukord 189. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast122 ning ettevõtetest123, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega124, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega125 ning viiendik töötleva tööstusega126. Kokku pakub maapiirkond tööd 24%-le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71% on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. 115 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000-l linnalises asulas ja 6 100-l välismaal. 127 Suurim tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le maapiirkonnas elavale hõivatule, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. 128 190. Paljud ELi, sh ka Eesti, maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus- ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 21– 40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaal-majandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asustustihedusega maapiirkonnad, sh asustatud väikesaared. Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. 191. Kuigi maapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike kogukondade kiire arengu tõttu. Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi töökohtade loomisesse on märgatava panuse andnud ka põllumajanduslikud majapidamised. Kasvanud on hõivatute arv ning maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Kohalikud kogukonnad 192. Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud CLLD-tüüpi129 kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER tegevusgrupid, kalanduspiirkonna kohalikud algatusrühmad), mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku 122 Maapiirkonna elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas on 32,78%. Andmete allikas Statistikaameti andmestik RV 0282U. Kasutatud on Maaelu arengukavas toodud maapiirkonna definitsiooni. 123 Maapiirkonna ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtete arvus on 27,99%. Andmete allikas on Statistikaamet andmestik ER0309. 124 Maapiirkonna teenindussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 49,11%. Andmete allikas on Statistikaamet andmestik ER0309. 125 Maapiirkonna primaarsektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 30,44%. Andmete allikas on Statistikaamet andmestik ER0309. 126 Maapiirkonna tööstussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 20,44%. Andmete allikas on Statistikaamet andmestik ER0309. 127 Andmete allikas on Statistikaamet andmestik TT234. 128 Andmete allikas on Statistikaamet andmestik TT207. 129 CLLD - Community Led Local Development – vt ka CLLD definitsiooni PõKa 2030 ptk 8. 56 tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti territooriumi ja hõlmavad enamiku maapiirkonna elanikkonnast. Edendamaks maamajanduse jõukust, arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. 193. Lisaks tegelevad kaheksas kalanduspiirkonnas eraldi kohalikud algatusrühmad otseselt kalanduse, rannaelu ja -ettevõtluse edendamisega. Struktuursed muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Uued väärtusahelad ja võimalused 194. Tagamaks, et maal oleks hea elada, tegeletakse maapiirkonna kestlikku ja kvaliteetset tööhõivet ja majanduskasvu soosivate tegevustega ning sealse elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maapiirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltuvad üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, atraktiivsete ja uute töökohtade olemasolust, paindlikest ja nutikatest töötamise võimalustest (sh kaugtöö võimalused) ning tugevatest ja aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse edendamise toel. 195. Uued väärtusahelad, nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism, on need võtmevaldkonnad, mis oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid ja ärimudelid, väärindatud toodete eksport) ja edendamisega suudavad tagada maapiirkonnas hea majanduskasvu ning hoida ja luua töökohti ka väljaspool põllumajandust. Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid selle potentsiaali arendamisel. Üha olulisem on siinjuures sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe kasv, nt biomajanduse valdkonnas, kus Eesti suur potentsiaal on hetkel alakasutatud. 196. Suur ülesanne on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine ja ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas. Maapiirkonna ettevõtjaid iseloomustab madal investeerimisvõime, mis tuleneb kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust kapitalile. Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust kohaneda raskustega ja maandada riske. 197. Maapiirkonna elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, heale interneti- ja sideteenusele, uute oskuste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti IT-sektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja taristule. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad oma panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Maaeluministeeriumi kõrval on siin oluline ka kõigi teiste ministeeriumide ja valdkonnapoliitikate roll (nt transport, tervishoid, haridus, ettevõtlus, taristu). Kõiki võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest. 57 3.6.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 198. On prognoositud, et aastaks 2030 kahaneb Eesti rahvaarv 68 000 elaniku võrra, mis moodustab 5% tänasest rahvaarvust. 21–40-aastaste noorte arvu vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem – 20% tänase sama vanusegrupi üldarvust. Regionaalses mõttes kasvavad ainult suuremad linnad ja neid ümbritsevad piirkonnad, seda tänu sisserändele, mitte elanikkonna loomulikele muutustele130. Kõige haavatavamad ja mõjutatavamad rahvaarvu muutuste suhtes on maapiirkonnad ning arvuliselt jääb ja koondub noori kõige enam sinna, kus asustustihedus on kõrge ning kus toimub valglinnastumine (Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbrusesse). Elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng 199. Selleks et maapiirkonna elanikkond oleks aastal 2030 aktiivne ja elujõuline ning maapiirkonnas oleks elanikkonda toetav kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus, tuleb tagada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng. Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade olemasolu, sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, positiivne ja atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkonna kuvand, vajaduspõhiste teenuste kvaliteetne kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata elukeskkonna võimalustele ja nende edendamisele ning ettevõtlikkuse ja ettevõtlusaktiivsuse arendamisele. 200. Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülestele digilahendustele teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ tüüpi arendustele, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parandada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, et tagada piirkondade terviklik areng, sh maa- ja linnapiirkondade sümbioos. Maapiirkonda elama asumine ja noortele suunatud tegevuste edendamine 201. Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivaid vanemaid ettevõtjaid tuleb selles protsessis asjakohaselt ja pädevalt nõustada. 202. Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri, on vaja keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevus on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline 130 European Parliament study, 2013. How can regional and cohesion policies tackle demographic challenges? 58 kohalikul tasandil rakendada noorte ettevõtluse arendamise ja elutingimuste parandamise meedet, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. Kohalike kogukondade rolli tugevdamine 203. Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Et maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla- ja seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda. 204. Kohalikel kogukondadel on oluline roll ka maaelu kuvandi loomisel ning põllumajanduse ja maaelu propageerimisel. Selleks tuleb kohalikele kogukondadele anda lisaks maaelu- ja kalanduspoliitikale suurem otsustusõigus ka muudes poliitikates. Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) lähenemise kaudu. Tagamaks kestlikku maaelu arengut ja elukohalähedaste lisandväärtust pakkuvate töökohtade edendamist, tuleb LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamisel jätkuvalt ja aina tugevamalt tähelepanu pöörata töökohtade säilitamise tagamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele. Maaelu kuvand ja maaelu roll 205. Maapiirkonna elujõulisuse tagamisel on olulisel kohal maaelu kuvand ning põllumajanduse ja maaelu propageerimine. Positiivse maine võtmesõnad on edukad tööandjad ja hea palgaga töökohad, sotsiaalselt aktiivsed ja tugevad kogukonnad ning turvaline elukeskkond. Seejuures on oluline jätkata era- ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale ühiskonnale tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) läbiviimist ja laiendamist. Lisaks tuleks julgustada ja soodustada maaelu- ja ettevõtluse edendamisele suunatud ühiste ideede ja ettevõtmiste genereerimist ja nende elluviimist, sh maaeluvõrgustiku tegevusi. Oluline on siinkohal pikaajalise strateegia seadmine maapiirkonna võimaluste esiletoomiseks ja avalikkusele edasi andmiseks. 206. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad maapiirkonna erisustega arvestama ning sealsesse arengusse panustama nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikavaldkonnad ning tegevussuunad. Maaelupoliitikat koordineeriv roll antakse Maaeluministeeriumile, kes tagab kompetentsi hindamaks erinevate poliitikate mõju maaelule – selleks kujundatakse metoodika maapiirkondadele avalduva mõju hindamiseks koostöös teiste ministeeriumite ja kaasatud sotsiaalpartneritega, et vaadata asjaomaseid poliitikameetmeid süstemaatiliselt maapiirkondade perspektiivist lähtuvalt (inglise keeles Rural proofing). Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning Maaeluministeerium hindab ka teiste riigiasutuste algatatud 59 arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel, kas seal on piisavalt arvestatud maaeluga seotud mõjudega (vt ka regionaal- ja maaelupoliitikate seoseid ptk 2.2.4 ja ptk 5.2.1- 5.2.4).131 207. Eesmärk on võimendada olemasolevaid piiratud ressursse maaelu kestliku arengu tagamiseks, kaasates teisi tulemusvaldkondi ja fonde. Senisest enam tuleb integreerida põllumajandus- ja maaelupoliitika eesmärke teistesse riiklikesse valdkonnapoliitikatesse. ELi poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale (edaspidi ÜPP) suurendada ka teiste ELi poliitikate panust põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks ELi ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikate panust. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse, rahastades infrastruktuuri, IKT-valdkonda ja avalike teenuste projekte. Maaettevõtluse arendamine 208. Maaettevõtluse arendamisel on olulised sekkumismeetmed noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine erinevate rahastamisviisidega, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. 209. Maapiirkonna ettevõtjate investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tuleks senisest enam rakendada finantsinstrumente. Toetatakse jätkuvalt investeeringute elluviimist kooskõlas arengukava sekkumisloogika peatükis kirjeldatuga, kasutades mh kohalikul algatusel põhinevat alt üles lähenemisviisi. 210. Olemasolevate töökohtade säilitamisel ning uute atraktiivsete töökohtade loomisel on oluline tagada maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisus ning edendada lisandväärtust loovaid tegevusi ja valdkondi (nt biomajandust, ringmajandust, ökoturismi, innovaatilisi tootmisviise, väärindatud toodete eksporti jne). 131 Vt Cork 2.0 deklaratsioon „Parem elu maapiirkondades“; DEFRA „Rural proofing: practical guidance to assess impacts of policies to rural areas“ (2017) ja Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparaunne (Viira A.-H. et al 2019), lk 130. 60 3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire 3.7.1. Lühikirjeldus Tegevussuund 7 hõlmab teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevusi, mis toetavad põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist. Kesksel kohal on hästi toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem, samuti uute tehnoloogiate, sh digitehnoloogiate, edendamine ja rakendamine, mis aitab tõsta maamajanduse konkurentsivõimet ja atraktiivsust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaamist nüüdisaegse tootmise olemusest. 3.7.2. Eesmärgid ja mõõdikud Algtase* Sihttase Eesmärk Mõõdikud Trend 2030 Teadmiste loome ja teadmussiire toetab 1) Maaeluministeeriumi 25 000 põllumajanduse ja 5 056 172 Kasvab rahastatav valdkonna teadus- 000 kalanduse valdkonna (2018) ja arendustegevuse maht eesmärkide (eurodes) (MeM).132 saavutamist * Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread on Lisas 2. 3.7.3. Hetkeolukord 211. Põllumajandus- ja toiduvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad palgad, töö hooajalisus ja tööjõu voolavus.133 212. Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud riiklike õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal. 132 Täiendavalt töötab Maaeluministeerium 2020–2021 välja kolm PõKa programmide 2021–2024 ja EL-i ÜPP strateegiakava 2021–2027 tasandi mõõdikut, mida on kavas kasutada ka PõKa 2030 vahehindamisel (2024): 1) Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%); 2) Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%); 3) Nõustamisteenuseid kasutanud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%). 133 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 147. 61 Kutse- ja kõrgharidus 213. Tööturul on nõudlus nii kutse- kui ka kõrgharidusega spetsialistide järele, nõudlust on osaliselt katnud kasvav täiskasvanud õppijate osakaal134. Elukestva õppe toetamine on oluline, et parandada töötajate teadmisi, mis toetaksid innovatsioonivõimekust.135 214. Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal üliõpilaste koguarvust on säilinud. Üliõpilaste arvu vähenemine seab ohtu järelkasvu tagamise enamikus PõKa valdkondades. Suur osa põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajatest jätkab õppimist järgmises õppeastmes.136 215. Arendamist vajab koostöö teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, kutse- ja üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutamisel ning õppejõudude ja õpetajate teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktoriõpet ja kutseharidust. Teadus- ja arendustegevus 216. Eesti põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust luuakse mitmes ülikoolis, Eesti Taimekasvatuse Instituudis (edaspidi ETKI), tehnoloogia arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Eesti teadus- ja arendusasutuste kompetentsid ei ole paljudes valdkondades, sh agroökoloogias, bioressursi tootmises ja väärindamises ning kliimamõjude vähendamises ja kliimamuutustega kohanemises, piisavad. 217. Valdkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist. Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlastel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Maaeluministeerium koordineerib ja rahastab nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadustegevust rakendusuuringute programmiga. 218. Riigi otsused peavad olema teadmispõhised. Kitsaskoht valdkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on valdav projektipõhisus, peamiseks toetusskeemiks on uurimistoetused. Hetkel ei võimalda nii baasfinantseerimise kui ka projektipõhise rahastuse maht valdkonna kestlikukku arengut. Probleemi lahendamiseks on hakatud suurendama teadusasutuste baasfinantseerimise mahtu. Ka praegused valdkondlike ministeeriumide vahendid teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ei ole piisavad, et tagada valdkonna teadmistepõhine areng. Maaeluministeeriumi programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2015–2021“ eelarve ei võimalda rahastada pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. 219. Riigisisene ja rahvusvaheline teaduskoostöö areneb ministeeriumide, valitsemisala asutuste ning teadus- ja haridusasutuste tihedas koostöös. Koostöö järelevalveasutustega ei ole piisav, et teaduslik ekspertiis jõuaks järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. „Valdkondliku 134 OSKA lühiraport, lk 40. 135 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 30. 136 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 143. 62 teadus- ja arendustegevuse tugevdamise“ (RITA) programmi tegevus number kolm on võimaldanud ministeeriumidel luua teadusnõunike ametikohad, et tõsta ministeeriumide võimekust teadus- ja arendustegevuste küsimustes, sh ka vastava koostöö ja infovahetuse korraldamiseks. 220. Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ning arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.137 Alates 2010. aastast juhinduvad pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendid. Seni on põllumajandusteaduse objektid jäänud teadustaristu teekaardi põhjal tehtud rahastusotsustest välja. Valdkonna arenguks olulise rakendusuuringute taristu rahastus ei ole olnud piisav. Arvestades hetkeolukorda, on eriti oluline ETKI ja PMK taristu arendus. 221. Teadlaste järelkasvu ja vajaliku suurusega uurimisrühmade puudumine mõnes valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Erialade õppekavade sulgemine on ohuks oskuste ja teadmiste baaskompetentsi säilimisele osades valdkondades ja erialadel. See võib saada probleemiks valdkonna haldamisel ja arendamisel. Teadus- ja arendusasutustes ei ole veel hästi rakendunud teadlaste karjäärimudel, mis on seotud teaduse rahastamise stabiilsusega. Eelnevast tulenevalt ei ole teadlastel kindlustunnet oma karjääri suhtes. Teadmussiire 222. Ettevõtetes napib jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõudu. Paljud põllumajandusettevõtete juhid ja töötajad on põllumajandusliku erihariduseta, seega kogutakse teadmisi enamasti töö käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. Tihti takistab (väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks)138. Infokanaleid ja sündmusi on palju, üheks peamiseks infot koondavaks keskkonnaks on veebileht www.pikk.ee. 223. Teadustulemused ei jõua piisavalt praktikasse, teadlased ei ole alati kursis ettevõtjate vajadustega. Nii era- kui ka riigiasutused vajavad oma töös kaasaegset teadustuge. Valdkondades olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, erinevaid tegevusvaldkondi hõlmavad uurimistulemused ja teadmised ei ole hästi koondatud. Teadustulemuste kommunikatsioon ei ole piisav. 224. Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks on viimastel aastatel algatatud teadmussiirde pikaajalised programmid. Kalandus- ning vesiviljelussektorile pakub teavet, korraldab koolitusi ning koordineerib teadlastega koostööd Kalanduse teabekeskus. 225. Järelevalveasutuste info ei ole viidud piisavalt ettevõteteni, järelevalveasutuste roll ettevõtete informeerimisel riigi nõuetest vajab arendamist. 226. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui teised nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Riik toetab eelkõige avalikele hüvedele 137 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 90-91. 138 OSKA lühiraport (lk 41) - http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus-ja-toiduainetoostus/. 63 suunatud individuaalnõustamise teenust. Nõustamisteenus ei kata hetkel kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi. 227. Loodud nõustamissüsteem seob üksiknõustajad nõustamisteenust pakkuvasse organisatsiooni. See loob teatud eeldused stabiilsuse tagamiseks ja järelkasvu tekitamiseks. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik pidev enesetäiendus, sh ka välismaal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleem on nõustajate järelkasvu puudumine, enamik konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortele alustamiseks võimalikult head tingimused. Praegune nõuandesüsteem võimaldab kaasata vaid kutselisi konsulente ja ei võimalda kaasata piisavalt teadlasi jt eksperte. Innovatsioon ja tootearendus 228. Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtte tasandil, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest.139 229. Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKPst, seejuures on Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted suuremate välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus- ja arendustegevus toimub reeglina välisriikides.140 Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon141. 230. Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Oluline on teadlaste ja nõustajate kursisolek uusimate tehnoloogiate rakendamisvõimalustega. Eestis puuduvad professionaalsed n-ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt osapooled. 231. Eestis on üldiselt hea olukord erasektori digilahenduste väljatöötamise ja kasutamisega. Valdkondlikult ei ole e-kompetentsid ja -tegevused aga hästi koordineeritud, vastavad kompetentsid ei ole selgelt koondunud. Riik on valdkonna digilahendusi välja töötanud ja rakendanud praegu pigem kontrollifunktsioonide parandamise eesmärgil. 3.7.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Kutse- ja kõrgharidus 232. Et tagada noorte huvi valdkonna vastu, tuleb põhi- ja gümnaasiumihariduse tasandil tagada ajakohased õppematerjalid, tutvustada õpilastele õppimisvõimalusi nii 139 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 221. 140 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 222. 141 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018, lk 222. 64 kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides ning teha koostööd era- ja riigiettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et sektoris on nii kutse- kui ka kõrghariduse omandanute näol olemas asjatundlikud spetsialistid ja järelkasv. 233. Kutsehariduses ja täiendõppes on vaja senisest enam kaasata teadlasi uue teadusinfo ning ettevõtjaid praktilise ettevõtlusvaate integreerimiseks kutsehariduse ja täiendõppe õppekavadesse (sh praktika korraldamisse). 234. Kutse- ja kõrghariduses tuleb senisest enam pöörata tähelepanu uute tehnoloogiate kasutamisele ja digiarengule, praktikavõimaluste parandamisele ning koostööle ettevõtetega. 235. Valdkonna kõrghariduse kvaliteedi edendamise seisukohast on oluline, et suudetakse tagada nii ülikoolide teadus- ja arendustegevus kui ka koolitada ettevõtete vajadustest lähtuvaid tippspetsialiste. 236. Senisest enam tuleb tõsta esile valdkonna muuseumide rolli hariduses ning põllumajanduse ajaloolise mälu hoidja ja minevikukogemuse tulevikuga sidujana. Muuseumid peaksid tulevikus võtma ühiskonnas aktiivsema rolli arutelude algatajana. Teadus- ja arendustegevus 237. Heal tasemel teadus- ja arendustegevus on aluseks haridusele, rakendusteadusele ja tootearendusele ning aitab kaasa kõikide osapoolte (sh järelevalveasutuste, ettevõtjate ning nõustajate) pädevuste kasvule. Baasteaduse kõrval on vaja märkimisväärselt rohkem valdkondlikku rakendusteadust, mille rahastamisse peab panustama riik, kuna ettevõtete võimalused on piiratud. Kuivõrd teadus- ja arendustegevused kannavad keskset rolli teadmussiirdes ja innovatsioonis, peaks riik teadust rahastama vähemalt 1% ulatuses SKP-st. 238. Tuleb leida võimalusi, kuidas rahastada ka pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. Tehakse tihedamat riigisisest koostööd rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse paremaks korraldamiseks, sh näiteks ministeeriumide, valitsemisala asutuste ja Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur huvide väljaselgitamisel rahvusvaheliste teaduskoostöövõrgustike taotlusvoorude ettevalmistamisel, teadus- ja arendusasutuste võimaliku osalemise huvi väljaselgitamisel. 239. Endiselt on oluline jätkata pikaajaliste valdkondlike teadus- ja arendusprogrammidega (nt rakendusuuringud, sordiaretus, põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine), mis tagavad valdkonna eripära arvestades stabiilse rahastuse. Oluline on jätkata ja vajadusel alustada uute pikaajaliste katsete ja seirega, mis on oluline sisend riskihindamisvõimekuse tõstmiseks, teadusuuringuteks ning innovatsiooniks. Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse mõju kohta ning maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste toimimise kohta põllumajanduses. 240. Teaduslaborid ning katsebaaside tehnika, seadmed ja töötajate kompetentsus peavad olema ajakohased ja katma valdkondade vajadused. Olukorra parandamiseks hinnatakse pidevalt uuendus- ja koolitusvajadust. Oluline on tagada põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse taristuobjektide esindatus Eesti teadustaristu teekaardil. 241. Eesti teadusasutuste aktiivne osalus rahvusvahelises tegevuses ja oma ekspertteadmiste pakkumine kasvab võtmekompetentsi valdkondades. Eesti teadusekspertiis ja uued 65 tehnoloogiad on hinnatud eksportartiklid. Paremaks osalemiseks rahvusvahelistes teadus- ja koostööprojektides pakutakse teadlastele administratiivset tuge. Teadmussiire 242. Arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad. 243. Nõustamisteenuse sihtgruppi laiendatakse ning selle kvaliteeti ja kättesaadavust parandatakse, sh pööratakse suuremat tähelepanu alustavatele ettevõtjatele. Nõustamisteenus peab olema kättesaadav. Riigi roll nõustamise juures on eelkõige järelkasvu tagamine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande tagamine. 244. Ergutatakse koostööd erinevate osapoolte vahel, sh teadus- ja järelevalveasutuste ning esindusorganisatsioonidega. Koostöö ja kommunikatsiooni parandamiseks tuleb koolitustesse kaasata erinevaid osapooli, õpilastest tegevtootjateni. Noorte kaasamine annab neile võimaluse kaasa rääkida probleemidele uudsete lahenduste leidmisel. Edendatakse põllumajanduse juhtimispotentsiaaliga inimeste koolitusprogrammi, nn liidrite kooli. 245. Teadmussiirdes tuleb üha enam kasutada digitaalseid võimalusi. Eestis riiklikult kogutavad valdkonna andmed muudetakse võimalusel kättesaadavaks ja praktiliselt kasutatavaks nii tootmises, nõustamises, järelevalves kui ka teaduslike analüüside tegemiseks, samuti teiste osapoolte poolt pakutavate erateenuste väljaarendamises. Olemasolevale teabele, sh uuringute tulemustele tuleb luua lihtne ligipääs hästi struktureeritud ja mugava keskkonna kaudu. Seejuures on oluline tagada ka pidev uute teadmiste juurde loomine, võttes arvesse põllumajandustootjate ja -töötlejate tagasisidet uuringuvajaduste kohta. 246. Käivitatakse erinevaid tegevusvaldkondi koondav teadmussiirde programm, mis võimaldab tegevusi paindlikult korraldada, kaasates teadmussiirde tegevustesse teadmiste levitamisega tegelevate asutuste ja erialaorganisatsioonide pädevusi. Teadmussiirde programmi peab iseloomustama tihe koostöö teadlaste, praktikute, tippekspertide, õpetajate ja nõustajatega, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad. Nii viiakse lõppkasusaajale parim kodu- ja välismaine teadmine. 247. Valdkonna teadmussiirdes pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et luua koolitamise ja nõustamisega tegelevatele ekspertidele enesetäiendamise võimalusi, kasutades nii kohalikku kui ka välismaist uusimat ekspertteavet. Nii praegustele kui ka tulevastele ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele, koolitajatele luuakse ligipääs enesetäiendamise võimalustele teadmussiirde valdkonnas. Innovatsioon ja tootearendus 248. Eesmärk on välja kujundada innovatsiooni toetav tugisüsteem, mis hõlmab tootearendust ja innovatsiooni laiemalt nii era- kui ka riigisektoris. Innovatsioonimeetmed peavad vastama nii kogu sektori kui ka üksikettevõtete vajadustele, kaasates ka rahvusvahelist teadmist. Euroopa innovatsioonipartnerluses osalemine aitab kaasa teadus- ja teadmussiirde koostöö tugevdamisele ja teiste riikide kogemustest õppimisele. 66 249. Avaliku sektori tugi innovatsioonile peab olema paindlik, lihtne ja tõhus. Innovatsioonimeetmed peavad võimaldama ka lihtsamat ja paindlikumat tuge, nt innovatsiooniosak tootjatele ja töötlejatele või riigi ja erasektori koostöös toimiv innovatsioonifond. 250. Koostöö eri osapoolte vahel vajab stabiilseid koostöömudeleid ja püsivat võrgustikku, teadmiste- ja innovatsioonisüsteem peab olema terviklik. 251. Tänu süvenenud koostööle tunnevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad paremini toote väärindamisvõimalusi, neil on parem arusaam teadus- ja arendusasutuste võimalustest teenuste pakkumisel, samuti mõistavad teadlased ettevõtjate spetsiifikat ja vajadusi paremini. 252. Vähendamaks survet keskkonnale ja tulemaks toime karmistuvate keskkonnanõuetega, vajavad tootjad ja töötlejad oluliselt enam keskkonnasäästlike võtete ja tehnoloogiate rakendamise kohta käivaid uuringuid. Olemasoleva teaduspotentsiaali kaasamine bioloogilise ressursi kompleksseks ja jäätmevabaks kasutamiseks on ettevõtete jaoks jätkuvalt aktuaalne. 253. Tugevdada tuleb tugiteenuseid, et oleks võimalik maksimaalselt ära kasutada ELi rahastamisprogrammide (nt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm) võimalusi. 254. Digilahendustel ja suurandmete kasutamisel on oluline roll sektori konkurentsivõime parandamisel. Riigi kogutavad andmed, millel on praktiline väärtus sektori osapooltele, ühildatakse ja tehakse võimalusel kergesti kättesaadavaks. Riik annab võimaluse kommertsrakenduste tekkimisele ja edasiarendamisele, mis teeb andmed ettevõtete majandustegevuses praktiliselt kasutatavaks. Arendatakse andmete sujuvat liikumist riigi andmebaaside vahel ning riigi andmebaasidest ettevõtetele ja ettevõtetest riigi andmebaasidesse. See võimaldab parandada ettevõtjale tagasi jõudva info kvaliteeti ja vähendada ettevõtete ressursikulu andmete esitamisel riigile. Riik aitab tagada andmetele juurdepääsu, et tark- ja riistvara arendusettevõtted saaksid luua uudseid lahendusi ning toetab valdkonna ettevõtete jaoks vajalike digilahenduste väljatöötamist. 255. Väiksemamahuliste kohaliku tasandi innovatsiooni- ja teadmussiirde tegevuste korraldamisel võiks tulevikus kasutada LEADER-tüüpi kohalike algatusrühmade põhist lähenemist. 67 4. Alaeesmärk 2. Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise Arengukava 2. alaeesmärk hõlmab ühte samanimelist tegevussuunda. 4.1. Tegevussuund 8: kestlik kalandus 4.1.1. Lühikirjeldus Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“ alla on koondatud kalanduse eesmärgid ja tegevused, mille elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisalade vahel ning millega viiakse ellu ELi ühist kalanduspoliitikat (ÜKP). Kalanduspoliitikal on oluline roll edendada merekeskkonda rikkumata säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust ja majanduslikult elujõulist töötlevat tööstust ning tagada rannaäärsete kogukondade tööhõive ja võimalused. Meetme valdkond on osa biomajandusest142 ehk sinine biomajandus ning käsitleb mitut meremajanduse kasvu143 keskset valdkonda. Tegevussuuna 8 rakendamise juures on oluline meeles pidada tugevaid sidemeid arengukava keskkondlike ja ekspordi ning teadus- ja arendustegevusega seotud eesmärkide vahel. Ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisel suunab enam tähelepanu teadus- ja arendustegevustele ja uuenduslike lahenduste leidmisele bioloogilise ressursi püügil, kasvatamisel ja väärindamisel, mis omakorda annab võimaluse eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid. 4.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud Sihtase Eesmärk Mõõdikud Algtase* Trend 2030 Heas seisus varude 50% (KeM, 71% Keskkonnateadlikult ja Suureneb osakaal 2018) jätkusuutlikult kalavarusid Tulemiga „vastab majandades on kalavarud 81%, (KeM, nõuetele“ kontrollide Suureneb 87% heas seisus 2018) osakaal kalakaitses 170 000 (KeM, 185 000 Harrastajate arv Kasvab 2018) Keskkonnateadliku Majanduslik mõju (sots- harrastuspüügi kasv maj mõju eurodes) 1 278 (KeM, 600 Kasvab harrastuskalastaja kohta 2018) aastas Kalandus- ja Sektoris hõivatute 52,4 (MeM, Langeb vesiviljelussektor on keskmine vanus 2017) 51,0 jätkusuutlik ja 2049 konkurentsivõimeline Kalandusettevõtete (Statistikaamet, Säilib 2049 töökohtade arv 2018) 142 Euroopa Komisjoni töödokument {COM(2012) 60 final} „Innovation for Sustainable Growth“, vt ka PõKa 2030 ptk 2.2.1. 143 Komisjoni teatis – Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas. 68  73,4% Keskmine palk (suhe (Statistikaamet, Kasvab 80% Eesti keskmisesse) 2017) 192,6 mln Ettevõtete müügitulu eurot 230 mln Kasvab (eurodes) (Statistikaamet, eurot 2017) Kalandustoodete tarbimine Eestis (kg 23,5 inimese kohta) – kui 17 kg/in kg/in Kasvab võimalik, siis eristada ka (MeM, 2017) Kalandus- ja kodumaisest toormest vesiviljelussektori toodete tarbimist toodang on kvaliteetne, 24 593 eurot 29685144 kõrge lisandväärtuse ja Lisandväärtus töötaja (Statistikaamet, Kasvab suure kohta (eurodes) 2017) ekspordipotentsiaaliga 118, 53 mln 143,338 Eksporditavate toodete eurot mln Kasvab koguväärtus (eurodes) (Statistikaamet, eurot 2018) * Maaeluministeeriumi kalamajanduse osakond ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Mõõdikute alg- ja sihttasemete aegread ning mõisted on Lisas 2. 4.1.3. Hetkeolukord Kalavarud ja kalapüük 256. Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks. Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste kalavarude majandamine veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. 257. Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused tagavad Eestile mitmekesise kalavaru ja loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu. Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus. Kalavarude hea olukorra tagamiseks on oluline koelmute ja elupaikade taastamine, liigse püügisurve vähendamine, püügivahendite selektiivsuse tõstmine ning kalade asustamine liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepidev kala- ja keskkonnateaduse areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemipõhiseks majandamiseks, mis kätkeb lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjuteguritega (mereimetajad ja lindude tekitatud kahjustused ning nende soovimatu kaaspüük, keskkonnamuutused, võõrliigid jt) arvestamist või nende mõjutamist. 258. Elektroonsete vahendite kasutuselevõtt on muutnud harrastuspüüdjate jaoks nii andmeesituse kui ka kalapüügile ligipääsu mugavaks (94% toimingutest on elektroonsed).145 Elektroonsete vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste elektroonsete lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja sisevete püügi aruandluses (6,5% toimingutest on elektroonsed), vaatamata sellele, et võimekus on loodud.146 144 Selgitus: Arvestatud 1,9% tõusuga aastas (Eve Külmallik, MeM). 145 Keskkonnaministeeriumi teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA) http://kala.envir.ee/. 146 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login. 69 259. Vaatamata elektroonsete vahendite kasutamisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi nappus, korduvalt on reformitud struktuuri. Seda on mõnevõrra aidanud leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlikega, eeskätt kudeaegse kaitse korraldamisel lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniate näol. Suurem kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkuse ja sektori keskkonnateadlikkust. Ressursi nappusest tingituna tegeletakse järelevalves peamiselt vaid oluliste rikkumistega, mistõttu jäävad paljud väiksemad rikkumised sageli tahaplaanile. Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad ELi nõuded kalasaagi käitlemise ja raporteerimise kohta ning kasvav harrastuspüük. Järelevalve fookuse hoidmiseks võib osutuda vajalikuks püügieeskirjade ja nõuete lihtsustamine. 260. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil püügivõimsust oluliselt vähendatud, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses.147 Sektori efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli 25 ettevõttel kokku 31 laeva keskmise vanusega 32 aastat.148 Traallaevastiku kõrge vanus on oluliseks probleemiks. Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku.149 Praeguse laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid varude olulisel suurenemisel võib selles laevastikusegmendis püügivõimsusest puudu jääda. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel viiel aastal sisuliselt tehtud (püütud alla 200 tonni).119 Efektiivistamise abil on sektor muutunud elujõuliseks ja investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu on siiski oluline. 261. Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta taguse ajaga (12 laeva) alles 5 tehaslaeva keskmise vanusega 24 aastat118, tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on u 10 000 – 13 000 tonni ehk ligemale 16% Eesti kutselisest kalasaagist.150 Varem suurimat saaki andnud Loode-Atlandi krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalused moratooriumi all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama rohkem reguleerimata liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute poole. ELi püügivõimsuse piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade laevade asendamine uute ja veidi võimsamatega, rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võimalik. Meie peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni (NAFO) veealal võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi. Kaugpüügilaevade üks oluline eripära võrreldes Läänemere traallaevadega on see, et nende laevade pardal tegeletakse lisaks püügile ka kala töötlemisega. 262. Ligi 20% ehk u 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna- ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku u 2500 loale kantud kaluri näol.151 Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Püügialustena kasutatakse 147 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs. Eesti Mereinstituut 2012. 148 Maaeluministeerium. Kalalaeva register. 149 Maaeluministeerium. https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed. 150 Statistikaamet. 151 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login. 70 peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on 2018. aasta lõpu seisuga registris 2179 (1684 rannapüügis, keskmise vanusega 24 aastat, ja 495 sisevetel, keskmise vanusega 27 aastat). Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 887 ja sisevetel 357.152 Püügivõimalused antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad), lisaks aastase lubatud saagina Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil põhinev kalasaak moodustub peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haugist ja särjest. Peale kalapüügi toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus153, mis toob kaasa hulga piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul. Püüki takistavad ka looduslikud tingimused, nagu ilmastik ja jääkate ning piirkonniti arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad, samuti looduskaitsest tulenevad püügipiirangud jm. Püügist saadav keskmine tulu rannapüügis on väike ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainuke sissetulekuallikas (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas).154 Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile sarnast püügivõimsuse vähendamist ei ole ranna- ja sisevete püügil läbi viidud. Nii nagu teisteski segmentides, tagab ranna- ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide edasikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on võimalik võõrandada ja pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda samas piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse kohalikud algatusrühmad kaheksas kalanduspiirkonnas (8). Kohalike arengustrateegiate rakendamisega on toetatud investeeringuid nii rannakalurite jaoks kui ka varude säästlikuks kasutamiseks. Kohalikud algatusrühmad on osalenud kalavarude ja säästliku kalapüügi õigusloome väljatöötamisel ning see protsess jätkub. 263. Kutselise kalapüügi erinevates segmentides on ELi toetuste abil panustatud püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis- ja esmatöötlemise võimekuse parandamisse, kuid endiselt on teatud piirkondades vaja investeerida laevastiku uuendamisse ja infrastruktuuri ning kaasaegsetesse seadmetesse ja vahenditesse. Järjest suurenev loomse valgu vajadus maailmas tagab potentsiaalse turu Eesti kalatoodetele. Kõikides kutselise kalapüügi segmentides on suureks probleemiks, kuidas asendada tööturult lähitulevikus lahkuvaid töötajaid, sest enamiku kalanduse põhikutsealade puhu on vanemaealiste osatähtsus ligi 40%155 ning sageli konkureerivad kalandussektori ettevõtted tööjõu osas rahvusvaheliselt. Kümnel viimasel aastal on rannakaluri kutseeksami sooritanud 220 alla 29-aastast noort kalurit, suurem osa eksami sooritajatest on 30–49-aastased.156 264. Harrastuspüügiga kui ühe vaba aja veetmise viisiga tegeles 2018. a ca 170 000 harrastuskalastajat 157. Nii suur harrastajate hulk muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eestis. Peamised püügiobjektid on ahven, haug, koha, särg ja teised kohalikud kalaliigid. Aastas välja püütavad kogused küündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. 265. Tänu lubatud mitmekesistele püügivahenditele (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda lubatud liikide suurele arvule on kalastajatele loodud laialdased võimalused kalapüügiga tegelemiseks. Õigusaktidega on muuhulgas reguleeritud igaüheõigus ning veekogude ja 152 Maaeluministeerium. Kalalaeva register. 153 Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015–2017. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut 2017. 154 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login. 155 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. OSKA raporti terviktekst, Kutsekoda, 2017. 156 Kutseandja Kalurite Liidu andmetel. 157 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2019. 71 kallasraja kasutamine, kuid kallasrajale juurdepääsu tagamine vajab suuremat tähelepanu. Veekogudele pääsemist on lihtsustanud ka väikesadamate arendamine – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri, sh rajatud slippe, kaikohti, olmehooneid jms. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidud miinimumini ning kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitmed harrastuspüügi huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega ning seetõttu on sageli keeruline leida varu kaitseks lahendusi ja kutseliste ning harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne ülesanne, mis vajab lahendamist. Esindus- ja katusorganisatsioonidesse kuulub valdkonna populaarsust arvestades väga väike arv harrastajaid. Seetõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist laekunud tasudest on suunatud vahendeid harrastuskalapüügiga seonduvate projektide toetamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Toetatud on projekte alates uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini.158 Vajadus sellise toetuse järele on arenevas sektoris suur. Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ning turustamine 266. Eestis on head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalapüük ja vesiviljelus on ühed efektiivsemad viisid toota loomset proteiini, seega ka potentsiaalne lahendus loomse valgu nõudluse kasvule. Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus moodustab hinnanguliselt 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest.159 267. Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekam näide on kalanduse tootjaorganisatsioonid, mida on Eestis viis ning millele lisandub tootjaorganisatsioone koondav keskühistu160. Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud püügi- ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on omandada ühistegevusega püügil, kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel suurem turujõud ja paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada mastaabisäästu ehk saada paremat hinda ja leida turge. Eesti vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitme väikesemahulise toote ja tootmisviisi vahel, millest tulenev huvide lahknevus on osaliselt pärssinud tõhusat koostöövõimet nii erialaliitudes kui ka tootjaorganisatsioonis. Ranna- ja sisevete kalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud. 268. Eesti vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud väljamakstud projektitaotluste planeeritud võimsuste põhjal suuremaks kui 4000 tonni aastas161, kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (u 900 tonni162). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud aeglaselt järk-järgult kasvama, kuid veel ei suudeta tagada töötlejatele kvaliteetse tooraine stabiilset tarnet. Kalatööstuste toorainega varustatus püütavate mageveeliste liikidega 158 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 159 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine – Aqua Consult Baltic OÜ 2012. 160 Maaeluministeerium (turukorraldus) 2018 https://www.agri.ee/et/eesti-kalapuugi-ja-vesiviljelussektori- tootjaorganisatsioonid. 161 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016. 162 Statistikaamet. 72 (koha, ahven) on hooajaline ja kohalikku toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on tootmisvõisus sellistes tootmisbaasides alakasutatud. 269. Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja Läänemere keskkonnaseisund ning aeganõudev ja keeruline hoonestuslubade protsess. Kuna vesiviljelussektor163 on väike, ei ole Eesti vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele piisavat turgu. Samas napib oskustööjõudu, sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal palk (kalatöötlemises on see 70% Eesti keskmisest ja vesiviljeluses 44%164). 270. Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad kulinaariatooteid, samas kui kilu- ja räime peamiselt vaid külmutatakse. Kilu ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate tootjaorganisatsioonide rajatud kompaktsetes külmhoonetes, kus nii töötlemisel kui ka toodete pakendamisel kasutatakse kaasaegseimaid tehnoloogilisi lahendusi. Innovatsiooni ja tootearendusse on kala ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. 271. ELis tarbijate nõudlus kalatoodete järele kasvab165. 2014. aastal tarbiti elaniku kohta 25,5 kg kala166. Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, see on elaniku kohta kuni 17 kg aastas167. Suuremates Eesti kaubanduskettides on kohaliku päritoluga kalatooted esindatud, konkureerides sageli importtoodetega, mille hinnad on odavamad. Eesti kalatoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse ent toodangu kogumaht on küllaltki madal. 272. Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu võimaldatud võtta laenu. 273. Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliikide kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu.168 Katsetatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamist Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Nende puhul loodetakse leida Eesti tingimustesse sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatusel on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere-äärsetes riikides on nähtud võimalust vähendada karbi ja vetikakasvatusega merekeskkonna eutrofeerumist.169 274. Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 000 tonni kalatoodangut 126 miljoni euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning 35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas soodsas asukohas, mis 163 Vesiviljelussektori all peetakse silmas nii kala-, vähi-, vetika- kui ka karbikasvatamist. 164 Statistikaamet. 165 EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014. 166 EUMOFA „EU Fish market 2016“. 167 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed. 168 Uute liikide kasvatamisel arvestatakse Nõukogu määruse (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni 2007 kehtestatud nõudeid ja Looduskaitse seadust. 169 Interreg BBG projekt – https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth. 73 loob eeldused kujuneda keskseks kilu ja räime rahvusvaheliseks logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli külmutatud kala osakaal u 65%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Kalatöötlejate peamine ekspordi mõjutaja just viimastel aastatel on olnud Venemaa 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast suurenenud kalatoodete eksport Ukrainasse. Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Rootsi. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui ka Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 2017. aastal välisriikidesse 5%.170 Peamine vesiviljelustoodete ekspordi artikkel on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki.171 4.1.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks 275. Riik saab kestliku kalanduse arengut suunata õigusaktidega (ELi ja riigisisestega), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetmete, riigieelarve ning muude soovituslike ja vabatahtlike tegevuste kaudu, tuginedes mh ELi ühise kalanduspoliitika eesmärkidele. Kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised 276. Riigi kohustus on korraldada kalanduse valdkonna alustalaks olevate elusressursside kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, kuid samas võimaldab neid kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu saamise eesmärgil. Selleks on vaja teha teadus- ja taustauuringuid, mille alusel on võimalik kehtestada varudega tasakaalus olevad püügivõimalused ning asjakohased püügireeglid. Aktiivselt tuleb osaleda ELi otsustusprotsessis, et tagada piirkondlike eripäradega arvestamine ja nende integreerimine õigusloomesse ning valdkondlike ELi õigusaktide rakendamine. Varude jätkusuutlikuks kasutamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile, tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse merel võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust ning siseveekogudes muid asjakohaseid meetmeid (nt. püügikeeld). 277. Harrastuskalapüük kui vaba aja veetmise viis on Eestis väga populaarne ning hõlmatud on väga suur hulk inimesi, mistõttu on oluline seda sektorit korrapäraselt suunata ja arendada. Peamine ülesanne saab olema harrastuskalapüügi kui avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine ning harrastuspüügisektori kahjulike mõjude vähendamine keskkonnale. Selleks on kavas pakkuda jätkuvalt mitmekesist harrastuspüügi võimalust (mitmekesised püügivahendid, viisid ja püütavad liigid) ning täiustada lubade soetamiseks ja andmeesituseks vajalikku tehnilist platvormi, tõstes selle kasutajamugavust. Riigil on plaanis toetada harrastuskalapüügile vajaliku infrastruktuuri rajamist (ligipääsutaristu) ning keskkonnahoiu alase informatsiooni andmist. Kavandatud tegevused aitavad tõsta harrastuskalapüügi kvaliteeti ning populaarsust ja vähendada keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Vaja on tagada 170 Statistikaamet 2018. 171 Kalanduse teabekeskus „Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid“ 2015. 74 harrastuspüüdjatele ligipääs avalikele veekogudele ning vältida harrastuskalapüügi ülereguleerimist. Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. Ühe tegevusena soosib riik ka vabaühenduste laienemist ja tugevnemist harrastuskalastajate hulgas, täitmaks koostöös riigiga harrastuskalastuse arenguks vajalikke ülesandeid. 278. Terviklik kalanduspoliitika eeldab tõhusat seiret (nt imetajate ja lindude kaaspüük) ning järelevalvet ebaseadusliku kalapüügi ning seatud piirangutest ja tingimustest kinnipidamise üle. Selleks tuleb planeerida järelevalvet terviklikult ning seada selged eesmärgid ja tegevused nii rikkumiste vähendamiseks kui ka järelevalve tulemuslikkuse tõstmiseks. Lisaks preventiivsele avaliku hoiaku kujundamisele, tuleb kalanduse järelevalves maksimaalsel määral rakendada tänapäevaseid tehnilisi lahendusi. Esmajoones tuleb kogu kalandussektori andmevahetus (sh kalapüügiload ja püügiandmed) muuta elektrooniliseks, parandamaks operatiivset järelevalvet. Kalavarude säästlikuks kasutamiseks tuleb tagada ajakohane andmekogumine ja infosüsteemide areng. Väga oluline on piiratud ressursi tingimustes keskenduda olulisele. Sellest tulenevalt tuleb jätkata kalandusreeglite lihtsustamist ning vähendada rikkumismenetluste protsessile kuluvat aega. Eeldades, et avalikus sektoris töötavate inimeste arv tulevikus langeb, tuleb järelevalves teha tõhusamalt koostööd sektoriga suuremahulisemate tööde planeerimisel. Seda saab teha vabatahtlike kaasamisega palju inimtööjõudu nõudvatesse mahukatesse hoogtöödesse (nt kudejõgede valve) ja ka kalastajaskonna kaasamisega kalakaitsesse vihjetelefoni abil (naabrivalve). Kalanduspoliitika majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised 279. Kalanduse meetme eesmärkide täitmisel on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelus-, kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile. Enim tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule; toote-, IKT- ja digilahenduste arengust tulenevatele võimalustele, kaasates senisest enam teaduspotentsiaali. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest, peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel. Liikuda tuleb väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Vee-elusressursi väärindamiseks toetab riik uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist koostöös ettevõtete ning teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvaheliselt. 280. Kalanduse valdkonna jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamise üks võtmetegur on ühistegevus ranna- ja sisevete püügis, traalpüügis ja vesiviljeluses. Riigi roll on toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised. Hea näide on siinkohal tootjaorganisatsioonid traalpüügis. Ranna- ja sisevete kalanduse edendamist on oluline jätkata kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi abil. Alt üles lähenemine on andnud häid tulemusi kalanduse valdkonna arendamisel ning edendab omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. Valdkonna ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses. 281. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu puudus ning kalanduse valdkonna vähene atraktiivsus noorte hulgas vajab sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks 75 terviklikku käsitlust: valdkonna positiivse kuvandi loomist, tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel õppekavade kaasajastamisel ja täiendusõppe korraldamisel, vajalike erialaspetsialistide koolitamisel ning konsulentide nõuande tagamisel. Oluline on aidata valdkonnas tegutsejatel kohaneda paremini sellega, mida toovad kaasa ühiskonnas (nt digitaalsete oskuste areng), sh kalandusvaldkonnas, aset leidvad muutused (nt väärtusahelas kõrgema lisandväärtuse loomisele orienteeritus) ning võimaldada sektoris töötajatel ja sektorisse sisenejatel asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. 282. Säästva merevesiviljeluse arendamisel peab riik jälgima, et merekeskkonna seisund ei halveneks, ning merealade planeerimise ja keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringluseks. Vetikate ja karpide kasvatamine võimaldaks ühelt poolt merest välja viia toitaineid (N, P)172 ning teiselt poolt anda kõrge lisandväärtus suure ekspordipotentsiaaliga vesiviljelustoodangule (nt Furcellaria lumbricalis – valgulised pigmendid, nanotselluloos). Merevesiviljeluse (kala-, vetikate- ja karpide kasvatuse) terviklikuks käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd erinevate ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste vahel, saavutamaks ühine arusaam ja kokkulepe uue valdkonna arenguks. Riigi sekkumine on vajalik temaatilise uuringuprogrammi algatamisel, mis süstemaatiliselt käsitleb uudseid vesiviljelusteemasid kogu selle väärtusahela ulatuses (kasvatamine, toorme väärindamine, turustamine) ning tegema rahvusvahelist koostööd teema arendamisel. Sektori jätksuutlikkuse tagamiseks tuleb toetada selliseid leevendusmeetmeid ja investeeringuid tehnoloogiatesse, mis oleksid tulevikus majanduslikult tasuvad ega vajaks täiendavaid tegevustoetusi. 283. Kalanduse meetme eesmärkide täitmisel on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale maismaa vesiviljeluse arengule. Enim tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, toodangu mahu kasvule ja uute liikide kasvatusele ning teadus- ja arendustegevusele, et suuta rahuldada töötlejate tooraine vajadust ning siseturu nõudlust. Konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam tähelepanu pöörata toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamiseks on riigil sekkudes oluline lähtuda printsiibist, mis tagab valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetades majanduslikult tasuvate keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust (nt akvapoonika), aidatakse kaasa nende kohustuste täitmisele, mida Eesti riik on võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja toitainete äravoolu vähendamisel.173 Vesiviljeluse tasakaalustatud arenguks peavad Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade asutused tegema senisest enam koostööd. 284. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loovad eeldused kala- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Riigi kohustus on panustada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu, aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule (kala on tervislik) ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Sekkumiseks vajalike tegevuste 172 Interreg BBG projekt – üks merekarbi standardfarm (24 km köit, 4 ha pindalaga) eemaldab Läänemerest iga 2 aasta tagant 50-60 kg N ja 4 kg P ning info kaudselt näha ODSS portaalis – http://www.sea.ee/bbg-odss/Map/MapMain (TÜ EMI); TÜEMI - http://docplayer.net/36420964-Kinnitumata-punavetikakoosluse-kunstliku-kultiveerimise-voimalik%ADkus-ning- selle-moju-vainamere-keskkonnaseisundile-lopparuanne.html - näiteks: 1 ha suurune vetikafarm (agarik) eemaldaks Läänemerest aastaga 3,3-3,6 kg lämmastikku ja 0,33-0,66 kg fosforit. 173 HELCOM kohustused, raamdirektiividest tulenevad nõuded. 76 rakendamine eeldab head koostööd erinevate ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel. 285. Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti kalatoodete kõrge isevarustatuse taseme juures on oluline tagada kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Riigi sekkumine peab tagama võrdsed tingimused ELis turustatavatele kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele ning soosima uute turgude leidmist, et vähendada võimalikke riske tänastel peamistel sihtturgudel ja leida toodetele uusi tarbijaid (nt Aasias ja Aafrikas). Kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised 286. Kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline edendada ranna- ja sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Selleks peab riik sekkudes enim tähelepanu pöörama koostööle bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sissetulekute suurendamisele mitmekesistamise abil, võimaldades rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus). Kuivõrd ranna- ja sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks vaja veel sekkuda, andes tagastamatut abi. Selleks jätkab riik ranna- ja sisevete kalurite toetamist, rakendades kogukonna juhitud arengut (CLLD) kui meetodit. See võimaldab arvestada piirkondade erisustega nii püügitegevuses ja selleks vajalikus taristus, saagi väärindamises ja selleks vajalike koostöövormide (sh rahvusvahelise koostöö) elavdamises kui ka uudsete tegevuste rakendamisel sinise majanduskasvu174 raames. Ranna- ja sisevete kalanduse ühtlase arengu paremaks tagamiseks on vaja teha jätkuvalt koordineerivat tööd Kalanduse Teabekeskuses. 174 https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_et. 77 5. Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega Järgnev ülevaade „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seostest teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega koosneb kahest osast:  Ülevaade neist põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas olevatest arengudokumentidest, mille PõKa 2030 koondab ühtseks tervikuks riigieelarve strateegia (RES) raames (5.1).  Ülevaade teistest riigi ja rahvusvahelise koostöö tasandi arengudokumentidest ning riigi horisontaalsetest strateegilise juhtimise teemadest, mille eesmärgid lõimuvad PõKa 2030 mõjueesmärkidega, s.t PõKa 2030 tegevused aitavad kaasa nende saavutamisele (5.2). 5.1. Valdkonna arengukavade lõimimine riigieelarvestrateegia raamistikus Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguga seotud riigi tegevused olid varem kajastatud mitmetes eri tasemega arengudokumentides, mille PõKa 2030 seob RES tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ ning tulemusvaldkonna „Regionaalareng ja maaelu“ maaelupoliitika mõistes ühtseks tervikuks. PõKa peatükkidesse 1- 4 on sisendina lõimitud järgmiste arengudokumentide üldeesmärgid ja tegevussuunad:175 - Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 - Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 - Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 - Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 - Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 20152020“ - Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022. - Euroopa biomajanduse strateegia (Komisjoni teatis: „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ 11.10.2018) - Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade maaparandushoiukavad - Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 - Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021 - Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 - Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020 - Eesti lambakasvatussektori arengukava aastateks 2018–2023 - Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016–2020 - Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 - Koolikava rakendamise riiklik strateegia (2018) - Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 - Harrastuspüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga kuni 2018) - Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017 - Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 - Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ - Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“ - Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ 175 PõKa alaeesmärkidega seotud sektoriaalsed arengukavad on kavas kujundada vastavate sektorite eestvõttel. 78 - Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020 - Eesti merestrateegia meetmekava (2020) - Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027) - Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023) - Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas (2019–2023) - Euroopa Komisjoni „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik – teatis 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta“ (2017) ja „ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat“ (2018) - Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi (EMFAF) 2021–2027 määruse kohta (2018). 5.2. PõKa 2030 seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguava aastani 2030 (PõKa 2030) panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse riigieelarve strateegia (RES) tulemusvaldkondadega seotud valdkondlike ning valdkondade vaheliste arengukavade eesmärkide saavutamisse. 176 Et mitmete järgnevalt käsitletud riigi arengukavade eesmärkide saavutustase ei vasta ootustele ja prioriteetsed arengueesmärgid kanduvad uude finantsperioodi (nt Eesti 2035), siis järgneva arengukavade vaheliste seoste kaardistamise keskmes on küsimus, kuidas PõKa 2030 eesmärkidega seotud tegevused saavad kaasa aidata riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ja milline on PõKa roll Eesti arengukavade vahelises tööjaotuses. PõKa 2030 ja teiste arengukavade seoste ülevaated on rühmitatud vastavalt kehtiva „Mõjude hindamise metoodika“ (2012) kokkuleppelistele mõjukategooriatele, millest esimene hõlmab riigi sotsiaal-demograafilisi arenguprobleeme ning inimeste heaoluga seotud mõjueesmärke. 5.2.1. Eesti sotsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõjueesmärgid Rahvastiku tervis ning tervishoiu ja toiduohutuse süsteemid Rahvastiku tervise valdkonna strateegilise juhtimise kesksed dokumendid on „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ ja järgnev „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“177 ning RES-i järgmise perioodi valdkondade vaheline arengukava „Eesti 2035“ arengusuund „Terve inimene,“178 mille üldine mõjueesmärk on inimeste tervena elatud eluiga. PõKa 2030 kõik tegevussuunad ja eriti 3. aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Antud kontekstis on PõKa 2030 kõrgeima taseme eesmärk puhas toit (vt PõKa 2030 üldeesmärki). 176 Alapeatükk 5.2 hõlmab Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei kodulehel olevate arengukavade (2019) eesmärkide ja PõKa 2030 seoste analüütilist kaardistust. Kontekst: a) suur osa Eesti Vabariigi arengukavasid lõpetab 2020 kehtivuse; b) paljud nende Eesti riigi arengukavade olulised mõjueesmärgid jäävad osaliselt saavutamata ja nende taotlemine jätkub Eesti 2035, ÜRO/Eesti säästva arengu ning uuenevate valdkonnaarengukavade ja PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 kaasabil. NB! MeM palub PõKa 2030 eelnõu EIS-is kooskõlastusringil teistel ministeeriumidel ja Riigikantseleil täpsustada nende juhitud arengukavadest ja õigusaktidest tulenevaid olulisi mõjueesmärke ja ülesandeid, mis kanduvad edasi aastani 2030. 177 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2020- 2030_koostamise_ettepanek.pdf (24.02.2019); vt Maaeluministeeriumi kiri Sotsiaalministeeriumile (jaanuar 2019). 178 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/1._terve_inimene.pdf 79 Inimeste tervis. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ põhimõtete kohaselt „inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu… Igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid.“ Sellest tulenevalt on riigiasutustel kohustus teadusuuringutele tuginedes inimesi teavitada ka toiduga seotud terviseriskidest. „Rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030“ on oluline põhimõte „Tervis igas poliitikas“, mille kohaselt peab igasuguse riigis rakendatava poliitika rakendamisel arvestama ka selle mõju tervisele. 179 Kuigi toiduohutuse alast olukorda võib hinnata heaks, on tulenevalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest suurenenud vajadus pöörata tähelepanu uutele toiduohutuse riskidele (nt globaalne e-kaubandus, tehnoloogiad, kliimamuutused jm) ning tõhustada pikaajalise tervisemõjuga riskide maandamist. Eesti on Põhjala regiooni suurim antimikroobsete ainete kasutaja loomakasvatuses, mis suurel määral mõjutab ka inimeste tervist. Eesti vajab terviklikku mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava, mis hõlmaks nii inimmeditsiini kui ka keskkonna aspekte.180 PõKa 2030 toiduvaldkond on seega otseselt seotud „Eesti 2035“ rahva tervise suunaga, mis omakorda lõimub ÜRO ja Eesti säästva arengu esimese nelja eesmärgiga (vt PõKa 2030 pt 5.2.7). Tervishoiuteenuste kättesaadavus hajaasustusega maa- ja rannapiirkondades on teine oluline arenguprobleem, millega seondub PõKa tegevussuund 6. Maaeluministeerium on seisukohal, et mitmed rahvastiku tervisega seotud avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi küsimused puudutavad hajaasustusega piirkondades ühtaegu nii võrdsete võimaluste, regionaalarengu kui ka hea riigivalitsemise teemasid. Eesti maa- ja rannapiirkondades elavate inimeste võrdsete võimaluste tõenduspõhisemaks hindamiseks ja parendamiseks on riigis sotsiaal-demograafilise (sh regionaalse) analüüsi tegemiseks vaja tagada elukohatunnuste (asulatüüp, vald/linn, maakond) olemasolu, et inimeste võrdse kohtlemise ulatust lisaks sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkonna näitajatele ka territoriaalselt hinnata (vt ptk 3.6). Sidus ühiskond, inimeste heaolu, arukad külad ja rahvastiku kasvu eeldused „Eesti 2035“ valdkond „Sidus ühiskond“181 suunad aitavad tagada inimestele võrdsemad võimalused, sh majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika ja tööturumeetmed. PõKa 2030 tegevussuunad on seotud nimetatud teemadega põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna kujundamise, toiduohutuse tagamise, teadmussiirde ning maa- ja rannapiirkondade elukvaliteedi edendamise kaudu. PõKa 2030 aitab kaasa ka „Heaolu arengukava 2016– 2023“182 eesmärkide saavutamisele eelkõige teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute, majandusliku toimetuleku, puhta keskkonna ja toidu ning maa- ja rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike toetamise kaudu. „Heaolu arengukava 2016–2023“ lähtealused „tulenevad sotsiaal- ja heaoluriigi põhimõtetest, põhiõiguste ja sotsiaalsete õiguste raamistikust ning sotsiaalkaitse alustest… Teisalt on sotsiaalriigi põhimõtte järgimine eelduseks riigi majandusarengule ja konkurentsivõimele, ennetades ja vähendades osa elanike kõrvalejäämist ühiskonna- ja majanduselust.“ Sarnaselt heaolu arengukavale taotlevad ka PõKa 2030 tegevussuunad 6 ja 7 probleemidele lahenduste leidmisel üldist nihet liikuda sotsiaalseid riske kompenseerivalt ja nende tagajärgi parandavalt poliitikalt inimesi võimestavale ja riskidega toimetulekuks ettevalmistavale poliitikale, kus on üha olulisem inimeste iseseisev toimetulekuvõime, ettevõtlikkus ja kogukondlik koostöö. 179 Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele; Euroopa Liidu Amsterdami lepingu art. 152 seab tervise kaitse ülimuslikuks kõikide otsuste, projektide ja programmide puhul, mis võivad mõjutada inimese tervist. 180 Ibid. Maailma Terviseorganisatsioon defineerib tervist kui füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit (vt pt 8). 181 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/3._sidus_uhiskond.pdf. 182 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf. 80 „Eesti 2035“ raamistikus vaadeldakse võrdsete võimaluste all eraldi ka regionaalseid eripärasid nagu linnastumise kasv versus maapiirkondade hääbumine. Enamik ELi maapiirkondadest on hädas struktuursete probleemidega nagu näiteks atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, ühenduvus- ja põhiteenuste kättesaadavus ning rahvastiku vähenemine, sh noorte ja kõrgema haridusega inimeste äravool. Põllumajandussektori seisukohast on suur probleem sektori kõrge keskmine vanus ning noorte vähene huvi sektorisse sisenemise vastu. EL-i koostöö üks prioriteete on arukate külade arendamine, mis võimaldaks parandada maapiirkondade ühendusi, tööhõivet ja teenuseid ning motiveeriks seeläbi inimesi jääma või kolima maale. Maapiirkondade uuenduslik muutustega kohanduv arendamine on olnud ELis nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika üks peamisi prioriteete, millele keskendub PõKa 2030 tegevussuund 6 (vt ka ptk 2.2.4). Ühiskonna sidususe ja heaolu eesmärkide saavutamine on eelduseks „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ning „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ühiskonna kestlikkusega seotud mõjueesmärkide taotlemisele. Laste ja perede arengukava on suunatud „kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele, et nad saaksid kasvada ja elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas.“ Selle arengukava peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi ja kindlustunde tõstmine, et soodustada laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis eesmärki, mida on võimalik hästi saavutada maa- ja rannapiirkondade arukate külade kogukondades, sealhulgas näiteks eesmärgid „Eestis on perede majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet“ ja „Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.“ (vt PõKa 2030 ptk 3.6). Üheks kõiki kooliealiste lastega peresid puudutavaks PõKa 2030 programmi tasandi tegevuseks on koolitoidu kavad, mis aitavad kaasa noorte tervislike toitumisharjumuste kujundamisele, haridusasutuste ja vastustundlike toiduainesektori ettevõtete koostööle ning samuti sotsiaalsete probleemide leevendusele (sh vaesusriskis perede laste heaolu; majanduslikest, regionaalsetest jm teguritest tingitud sotsiaalne ebavõrdsus perede teenustele ligipääsus). Rahvastiku vähenemise, vananemise ja linnastumise suundumuste tõttu väärib esiletoomist PõKa 2030 tegevussuuna 6 eesmärkide seos „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ üldeesmärgiga: „noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist“. PõKa 2030 noortevaldkonnas taotletud mõjueesmärkide saavutamine aitab Eesti maa- ja rannapiirkondades kaasa: a) PõKa valdkondadega seotud kutse- ja kõrgharidusega noorte osakaalu kasvule; b) noorte töötuse määra vähenemisele. PõKa 2030 noortele suunatud kavade sihtrühm on suurem, hõlmates kuni 40 aastasi lastega peresid.183 Teadus- ja arendustöö, teadmistepõhine poliitika, haridus ja innovatsioon Sotsiaalse heaolu ja kestliku arengu eeldused nii linna- kui maapiirkondades on haridus, teadmised ja innovatsioon. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“,184 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (eelnõu) ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (eelnõu) eesmärkide saavutamisele PõKa 2030 tegevussuundade 1–6 ja 8 raames aitab kaasa PõKa tegevussuund 7. Aastal 2019 on selge, et „Teadmistepõhise Eesti“ kolme visiooni sihtmärki tuleb ’ajas edasi tõsta’ ja leida tõhusad meetmed nendeni jõudmiseks, sealhulgas: a) Eesti ühiskonnas teadustöö 183 „Eesti 2035“ arenguvajaduste kaardistuses läbib demograafiliste ja regionaalsete erinevuste teema mitmeid teemalehti, mis ei ole Eesti maa- ja rannapiirkondade arenguvajaduste kontekstis (vt Põka 2030 tegevussuund 6) piisavalt süsteemselt seotud, sh teemalehed „Ühiskondlike lõhede vähenemine“, „Edukas kohanemine muutustega rahvastikus“ ja „Ühiskonna vajadustele vastav ruum ja taristu.“ (06.2019). 184 ˮTeadmistepõhine Eestiˮ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3290/1201/4002/strateegia.pdf. 81 tulemuste ja teadmiste kiire ning paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; b) Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning kasutusele võtjana; c) Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus- ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid (sh PõKa 2030 tegevussuundade 1–8 teadmussiire). „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ üldeesmärk on: „kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.“ Samuti väärib rõhutamist, et „Eestis on vaja jagatud arusaama sellest, millist teed pidi liikuda teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna suunas. Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks.“ PõKa 2030 aitab Eestis nende eesmärkide saavutamisele kaasa (pt 3.7). Kultuuri, traditsiooniliste tegevusalade ja piirkondlike identiteetide kestlikkus „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“185 lähtub „Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine üle aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.“ Üldeesmärk on „kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks….“ Samas rõhutatakse, et „Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist“ ja „Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab oluliselt Eesti elanike heaolu, elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet.“ PõKa 2030 on seotud kultuurilise kapitali loomise ja taaskasutusega, sh maa- ja rannarahva põliste elualadega seotud kaasaegne haridus, piirkondlikku identiteeti kandvad kohalikud keeled, maastikud, peretalud, paigamälu, pere- ja kogukondlikud tavad, toidukultuur, taimesordid, põlistõud, maa-arhitektuur, muuseumid ning maaturismi ja toidu tootearendus (pt 3.6; 3.7).186 Eesti keel ja selle piirkondlikud emakeeled on eesti kultuuri süda. „Eesti keele arengukava 2011-2017 (2021)“187 väärtustab eestikeelset teadus- ja ametialase oskuskeele arendustööd kõigis teadmiste valdkondades ja lisaks on eesmärk luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi kandjana. See on aktuaalne ka PõKa 2030 maa- ja rannapiirkondade arengumeetmete kujundamisel. Eesti keele arengukava rõhutab et „Eesti keele murded ehk piirkondlikud erikujud kuuluvad eesti kultuuripärandisse, on eesti oskuskeele, eriti oskussõnavara elutähtis alus, maaelu arengu ja paikkondliku identiteedi oluline komponent ning eesti keele üldise elujõu allikas.“188 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“189 üldeesmärgid lõimuvad nii kultuuri- kui tervisepoliitikaga, sh: „1) Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu; 2) Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu 185 Kultuuripoliitika põhialused 2020: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3140/2201/4002/RKo_lisa.pdf. 186 Kultuuripärand on ka suure majandusliku mõjuga – uuring „Cultural heritage Counts for Europe“ toob välja, et ühe töökoha loomine kultuuripärandi sektoris toob kaasa keskmiselt 26,7 seotud töökohta.“ 187 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_keele_arengukava_2011_2017.pdf. 188 Maaeluministeeriumi valitsemisalas on näiteid võrokeelsetest PRIA taotlusvormidest. 2019.a on ÜRO põliskeelte aasta. 189 http://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002. 82 edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti maine kujundamisel.“ Maaelu arengu programmide kaudu on traditsiooniliselt toetatud ka maaspordiühendusi (vt PõKa pt 3.6). Kodanikuühiskond PõKa 2030 koostamise protsess ja mitmetes tegevussuundades sihtrühmade kaasamise abil saavutatavad eesmärgid tuginevad „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni“ (EKAK)190 koostööväärtusele ning aitavad kaasa ka EKAK-i eesmärkide saavutamisele, sh: ‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; ‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees’; ‘kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; ning samuti ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi.’191 PõKa 2030 koostamises osalenud organisatsioonide esindajad panustavad ka PõKa tegevussuundade elluviimisesse ning mõjude vahe- ja järelhindamisse (vt ka p. 5.2.6, pt. 7 ja Lisa 1). 5.2.2. Eesti majandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid Ettevõtete konkurentsivõime, ühistegevus ja eksport PõKa 2030 toidusektori ettevõtete konkurentsivõime, ekspordi ja teised majanduskasvu toetavad tegevused eelkõige tegevussuundades 5 ja 8 aitavad kaasa „Eesti 2035“ arengusuunal „Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamine“, sh: „Töötada teadus- ja arendustegevuse abil välja uued tooted ja teenused,“ „Võtta ettevõtetes kasutusele uued tehnoloogiad ja ärimudelid“ ning „Osaleda globaalsetes väärtusahelates ning tõusta seal tootearendaja tasemele.“ Lühiperspektiivis aitavad PõKa 2030 tegevussuuna 5 ja 8 ning nende sisendiks olevad tegevussuunad 1, 2, 3, 4 ja 7 tegevused kaasa Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud eesmärkide ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele (vt PõKa ptk 5.2.1; 5.2.4). Näiteks on Eesti säästva arengu eesmärgid „saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust“ ja „Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö“ (vt PõKa 5.2.7). Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine, kus rõhuasetus on pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel (seondub PõKa 2030 tegevussuundadega 5 ja 6). Toidusektori ettevõtete konkurentsivõime edendamine (sh ühistegevus) tegevussuundades 5, 7 ja 8 haakub „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ eesmärgiga „jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest.“ Taristu, transport ja biomajandussektorite kohanemine kliimamuutustega Lähikümnenditeks prognoositud kliimamuutused puudutavad kõiki biomajanduse primaarsektoreid (sh põllumajandus ja kalandus) ka taristu ja transpordi kaudu. „Eesti 2035“ kliimastsenaariumide kohaselt ’sagenevad Eestis üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedasemateks metsapõlenguteks, tormideks ja üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Kliimamuutustel võib olla ka positiivseid tagajärgi - näiteks pikeneb suveturismi hooaeg, suureneb tuuleenergia maht, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad öko- ja IT-innovatsiooni võimalused.’ 190 „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon“ (EKAK: Riigikogu otsus, 2002) https://www.riigiteataja.ee/akt/231276. 191 Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020“ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/kodar_2015-2020.pdf ja PõKa pt. 3.6. 83 PõKa 2030 tegevussuunas 4 on näiteks seoses „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ analüüsitud muutusi ja riske, mida maaparandustaristu meetmed aitavad leevendada, sh „sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosioonist tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, jm“. Põllumajanduse ja metsandusega seotud maaparandusmeetmed aitavad kaasa eelkõige nelja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi saavutamisele: a) Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandusalad; b) Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine; c) Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus; d) Taristu ja ehitised, sh põllutöömasinate transport, transporditaristu, toidusektori tehnilised tugisüsteemid ja hooned kliimamuutustest mõjutatud maapiirkondades. „Transpordi arengukava 2014–2020“ üldeesmärgi kohaselt ’Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel’. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse kasutajate rahulolu indeksiga. Transpordisüsteem koosneb taristust, transpordivahenditest, veoteenusest, inimestest, kes liiguvad, ja kaupadest, mida liigutatakse, ning sellega seotud teenustest, infost, regulatsioonist ja organisatsioonidest. Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Et Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui oma toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline meretranspordi roll. Eesti maa- ja rannapiirkondade ’hõreasustus tingib selle, et üleriigilise liikuvuse tagamisel on teedel ja maanteetranspordil kandev roll. Riigisisese kaubaveo ning seega ettevõtluse ja konkurentsivõime seisukohalt on maanteetransport asendamatu’. PõKa 2030 tegevussuundade 4–6 ja 8 eesmärkide saavutamise üks eeldusi on: ’maanteeühendused Eesti erinevate piirkondade ja asulate vahel oleksid mugavad, ohutud, ühiskonnale vastuvõetavate kuludega...’ “Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ on tihedalt seotud PõKa 2030 tegevussuundade 6, 7 ja eriti 8 eesmärkidega, mis hõlmavad maa- ja rannapiirkonna arengut, teadmussiiret ja kestlikku kalandust, sh näiteks kalalaevandusvaldkonna konkurentsivõimet ja rannaäärse elukeskkonna ning väikesadamatega seotud turism. Mitmed Eesti merenduspoliitika ja Põka 2030 suunad on sarnased. Visiooni kohaselt ’Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ja eluviisi arengule… Selle keskmes on inimene, kes on motiveeritud sektoris töötama, saab selleks vajaliku hariduse ning tõstab oma tööga sektori konkurentsivõimet.’ Eesti merenduspoliitika keskendub viie prioriteedile, sh ’Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline’ ja ’Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi’ eeldavad tihedat koostööd PõKa 2030 rakendajatega. Energiamajandus „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamu- majanduse energiakasutusega seonduvad tegevused, sh ’Biokütuste kasutuse pikaajalises perspektiivis aastani 2050 on planeeritud elektri- ja soojuse tootmist vastavalt metsade juurdekasvule. Biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kasutus kasvab. Täpsustatakse bioressursi kasutusvõimalusi mootorkütuste tootmiseks.’ „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ rõhutab, et ’Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. Prognooside kohaselt kasvab EL-i sõltuvus sisseveetavast energiast praeguselt umbes 50 protsendilt aastaks 2030 65 protsendini, 84 kusjuures päritoluriikide hulgas võib olla ka ebastabiilseid piirkondi. Energia ratsionaalsema kasutamise vajaduse tingivad ka fossiilsete energiaallikate kasutamisega kaasnevad keskkonna- mõjud ning energia ostuga seotud kulutuste mõju majanduslikule toimetulekule.’ Kokkuvõttes PõKa 2030 tegevussuundade 4, 5, 6, 7 ja 8 eesmärkide kontekstis on oluline energiamajanduse ja biomajanduse seoste täpsem kaardistamine, sh toidusektoris biometaani jm energiatootmise võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. Teatis „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) annab ülevaate Eesti kliimamuutuste leevendamise ja energiamajanduse seostest(vt ka 5.2.3), sh riigi eesmärkidest CO2-heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Seos PõKa 2030 tegevussuundadega 1, 4, 5 ja 7 tuleb koostööd jätkata kliima ning muldade süsinikuvaru majandamisel. Infoühiskond, tehnoloogiad, e-kaubandus ja ettevõtete konkurentsivõime „Eesti infopoliitika arengukava 2020“ visiooni kohaselt ’Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku halduse tõhusust avaliku, era- ja vabasektori koostöös.’ IKT on üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel. Eesti infopoliitika arengukava kõrgemaks sihiks on toetada IKT abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu (seos: PõKa tegevussuund 7; pt 5.2.6). „Eesti 2035“ IKT ja majanduskeskkonna muutuste kaardistuses rõhutatakse, et ’Uued tehnoloogiad ja IT-platvormid (sotsiaalmeedia, avaandmed, pilvetehnoloogiad, suurandmed, tehisintellekt jne) muudavad ettevõtete struktuuri ja toimimist’ Samuti, et ’tehnoloogia kiire areng ja tarbimiskäitumise muutused on toonud platvormimajanduse kiire kasvu ja vajaduse Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonna paremaks kohandamiseks uute ärimudelitega. Arvestades Eesti seniseid kogemusi uute tehnoloogiate rakendamisel on eri osalised pakkunud Eestile välja võimaluse olla uute lahenduste katseriik.’ Arenguruumi on ka e-kaubanduses, kus Eesti on ’Euroopa Liidu keskmisel tasemel nii pakkumises kui ka tarbimises’. Toidusektoritega seotud toodete ja teenuste e-kaubanduse võimalused vajavad tähelepanu PõKa 2030 tegevussuundades 5, 6, 7 ja 8. Turism ja Eesti toidu ning maa- ja rannapiirkondade kuvand Turismivaldkond lõimub kõigi PõKa 2030 tegevussuundadega 1–8 ja seosed on vastastikused. „Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020“ kohaselt ’Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandus- sektoritega. Kõige rohkem turistidest sõltuvaks tegevusvaldkonnaks on majutus, mõnevõrra väiksem, kuid oluline on turismi roll toitlustuses ja transpordis (eriti vee- ja õhutranspordis, transpordivahendite üürimisel), vabaaja- ja kultuuritegevustes ning kaubanduses.’ Turismiarendus kasvatab ka Eesti toidusektori ekspordivõimalusi ning tõstab tööhõivet maa- ja rannapiirkondades (seos: PõKa 2030 tegevussuunad 3, 4, 5, 6, 7 ja 8). Turismi arengukava üldeesmärk on ’tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine.’ 85 Samuti rõhutatakse, et ’turismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine.’ See lõimub PõKa 2030 tegevussuundadega 1, 2, 6 ja 8, mis aitavad otseselt kaasa turismi arengukava kahele viimasele maa- ja rannapiirkondade arenguga seotud eesmärgi saavutamisele, sh: a) ’Kogu Eesti rannik on elava liiklusega atraktiivne mereturismipiirkond’; b) ’Eesti erinevatel piirkondadel on välja arendatud neile iseloomulikud turismitooted, mis loovad eeldused koha külastamiseks ja pikendavad nii sise- kui väliskülastaja viibimist piirkonnas’.192 Metsandus Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja mitmed agroökoloogia teemad on nii biomajanduse kui keskkonnakaitse kaudu tihedalt metsandusega seotud. „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“193 üldeesmäriks on „metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.“ Sarnaselt PõKa-ga on ka metsanduspoliitika eesmärkides olulised majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja kultuurilised seosed, sh ’Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.’ Uue „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise ettepanekus194 märgiti, et „metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis.“195 Olulised EL-i ning Eesti põllumajandus- ja metsandus- poliitikate ühisteemad: a) võõrliikide ja invasiivsete matsakahjustajate negatiivse mõju vähendamine; b) Pariisi kliimaleppe kohustus LULUCF sektoris: kasvuhoonegaaside koguheide ei tohi ületada kogusidumist;196 c) looduslikult liigirikaste metsade kui Eesti maastike eripära hoidmine koostoimes metsadega vahelduva põllumajandusmaa ja -keskkonna hoidmisega (seos: PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2, 6 ja 7); d) maapiirkondade tööhõivesse panustamine ning taristute arendamine (PõKa 2030 tegevussuund 4, 5 ja 6). 5.2.3. Loodus- ja elukeskkonnaalased mõjueesmärgid „Eesti 2035“ raames197 käsitletakse looduskeskkonda maismaal ning vees, bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ja kliimat. ’Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese süsinikuheitega majanduse suunas… Põllumajandussektoris tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samal ajal heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse, metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele… Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on omavahel tihedalt seotud.’ Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2, 4, 7 ja 8. 192 Turismisektorit käsitletakse ka „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021-2035“. 193Eesti metsanduse arengukava aastani 2020: https://www.riigiteataja.ee/akt/318022011003. 194 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_aastani_2030_koostamise_ettepanek.pdf. Et metsanduse uue arengukava koostamine algas PõKa 2030-st hiljem, on vaja koostööd biomajandus- ja regionaalmeetmete sidumiseks. 195 Vt ka Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“. 196 Vt ka „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne“ Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. 197 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/7._puhas_looduskeskkond.pdf. 86 „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhimõtetest ja on olnud katusstrateegiaks keskkonnavaldkonna arengukavadele. Selle eesmärk on ’määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele’. Keskkonnastrateegia rakendamist toetab „Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020“, millel on kolm eesmärki: a) ’Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada’; b) ’Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna’; ja c) ’Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid’ (vt PõKa 2030 tegevussuunad 1, 4 ja 8, sh väärtusliku põllumajandusmaa kui loodusvara kaitse). PõKa 2030 eesmärgid on otseselt seotud ka „Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020“, mis lõimib elurikkuse hoidmise valdkondlike poliitikasuundade kujundamise ja elluviimisega kuue teema raames, sh: loodus; ökosüsteemid ja nende taastamine; ’Euroopa loodus-, maa- ja mereressurssid, metsa ja kalavarude säästev kasutamine; võõrliigid; ja ’ELi üleilmne mõju’. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on tähtis ka ökosüsteemi/looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks. „Euroopa maastikukonventsioon“198 on suunatud maastike kaitse, korralduse ja planeerimise ning sellealase koostöö edendamisele. Maastik on nii üksikisiku kui ühiskonna elukeskkonna oluline osa ning kuulub seetõttu nende väärtuste hulka, mida hindab Euroopa Nõukogu. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. Konventsioon käsitleb põllumajandusmaastikke, mis moodustavad Eesti kogupindalast ligi kolmandiku ning kõikidel selle valdkonna otsustel ja tegevustel on rohkemal või vähemal määral mõju maastikule. Konventsiooni eesmärke on arvestatud PõKa 2030 koostamisel. PõKa 2030 eesmärkidega on tihedalt seotud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050,“ mille kohaselt ’Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks’. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ peaeesmärk on ’suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks’. Kliimamuutuste tõttu ’veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab ökosüsteemide terviklikkust... Näiteks põllumajandust, mis tähendab toiduainetega varustamist ning koosmõjus üldise keskmise temperatuuri tõusuga inimeste tervist ja seega ka tervishoidu, tööstust, transporti jne... Kiired ootamatud muutused ohustavad ühiskonna sidusust ja need majandusharud, mis suudavad kiiremini oludega kohaneda, saavad olulise konkurentsieelise.’ Arengukava seab kaheksa alaeesmärki Eestis kujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi: 1) Tervis ja päästevõimekus; 2) Maakasutus ja planeerimine, sh üleujutusriskiga alad, maalihke riskid ja maaparandus; 3) Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa, magevee ning mere ökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused; 4) Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine; 5) Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus; 6) Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh haridus ja teadus ja rahvusvahelised suhted; 7) Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned; ja 8) Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. 198 Jõustus Eestis 2018. aastal - https://www.eea.europa.eu/et/themes/biodiversity/intro. 87 PõKa 2030 tegevussuunad on seotud enamasti mitme prioriteetse valdkonnaga – näiteks väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade kaitse puudutab nii maakasutust ja planeerimist, looduskeskkonda, biomajandust, üldmajandust, ühiskonna teadlikkust kui ka taristut ja ehitisi. „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt ’Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samas on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest’. Rõhutatakse, et ’maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte’. Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030 seosalaks on põllumajandusmaade veerežiimi ja mullastiku kui loodusvara kaitse maapõuevarade kaevandmise planeerimisel – vajalik on maavarade, põhjavee, muldade jms aluskaartide sidustamine riigi kaardiregistrites. „Riigi jäätmekava 2014–2020“ kohaselt on Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika põhieesmärk ’keskkonna ja inimese tervise kaitse’. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust viisil, mis: a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku’. Riigi jäätmekava põhimõtete rakendamine puudutab otseselt PõKa 2030 tegevussuundi 1, 2, 4, 5 ja 8. Näiteks loomakasvatusest ja kalandusest pärinevate jäätmete kahjutustamise tegevused on seotud lisaks jäätmekava nõuetele ka riigi toidusektori maine ja ekspordipotentsiaali kindlustamisega. Jäätmekäitluse uued arengusuunad ja Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse tegevuskava“ on andnud hoogu ka Eestis ringmajanduse strateegia vajaduse aruteludele.199 Lisaks eelnimetatud keskkonnavaldkonna arengukavadele on PõKa 2030 tegevussuundadega seotud mitmed Eestis kehtivad Euroopa Liidu regulatsioonid ja ÜRO, Euroopa Liidu ning Eesti säästva arengu eesmärkide saavutamise tegevuskavad (vt ka 5.2.7). 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid Kõik PõKa 2030 tegevussuunad on seotud positiivsete regionaalsete mõjude taotlemisega. Keskne on siin tegevussuund 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng,“ mis aitab kaasa „Eesti 2035“, „Eesti 2030+“, „Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030“ jt eesmärkide saavutamisele. „Eesti 2035“ arengusuund ’Ruum ja taristu’ rõhutab, et ’vajadustele vastav ruum ja taristu aitab parandada inimeste heaolu ja piirkonna konkurentsivõimet. Järjest enam hakatakse töö- ja elukoha valikul väärtustama kvaliteetset elukeskkonda.’ Planeeringutes soovitatakse arvestada ühiskonna vajaduste ja kliimamuutustega, sh ’pidevate muutustega kohandamise pikaajalist plaani vajavad nii kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnad kui ka kasvavad ja noorenevad piirkonnad… Kohanev planeerimine riigi ja kohalikul tasandil aitab tagada teenuste pakkumise, majandus- ja elutegevuse kõigis Eesti piirkondades.’ „Eesti 2030+“ on üleriigilise planeeringu strateegiadokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Rõhutatakse, et ’Kahaneva ja vananeva rahvastikuga riigina, mis linnastub üha enam ja mille rahvusvaheline majanduslik konkurentsivõime vajab tugevdamist, saame ruumilisel planeerimisel panustada eeskätt olemasoleva asustussüsteemi ja taristu paremasse toimimisse. Asulate väiksust ja rahvastiku hõredust saab väikeriik korvata sise- ja välisühenduste parandamise kaudu. Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja 199 Vt http://www.ejkl.ee/?event=ringmajanduse-arutelu-keskkonnaministeeriumis ja KIK-i „Ringmajanduse programm“ https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/ringmajanduse-programm. 88 mitmekesisus, elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks.’ Samuti, et ’Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas.’ Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on: ’Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.’ „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ visioon ja üldeesmärk: ’Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest… Inimestele on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.’ Selleks on vaja luua eeldused kõigi toimepiirkondade kestlikuks arenguks ning elamisväärseks ja turvaliseks eluks. Väljaränne toimepiirkondade keskustest ja hõredalt asustatud maapiirkondadest on vähenemas, üksikute võimaluste või arengueelduste puudumist mõnes piirkonnas on püütud tasakaalustada muude eeliste väljaarendamisega. Sellele aitab kaasa see, et ’piirkonnad, nende elanikud, institutsioonid ja ettevõtted on riigisiseselt ja rahvusvaheliselt enam võrgustunud’ ja ’ettevõtted ja kodanikuühendused on võimekad partnerid avalikule sektorile piirkondliku arengu suunamisel.’ Vastavalt visioonile on „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ üks eesmärke on ’Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus’.200 Sealhulgas taotletakse, et ’Toimepiirkonna keskuste kaugem tagamaa ja hõreasustusega maapiirkonnad on meeldiva ja turvalise elukeskkonnaga paigad, olles hästi kohandunud väheneva ja vananeva rahvastiku, majandusstruktuuri muutuste ja üleilmastumise tingimustega. Ühelt poolt kompenseerib nendes piirkondades teenustest ja töökohtadest kaugemal elamise puuduseid paranenud e-ligipääsetavus teenustele ja tööturule (sh kaugtöö levik), elanike igapäevaelu tugevam seotus toimepiirkondade keskustega piisavate ühendusvõimaluste abil ning teenuste senisest paindlikum korraldus. Samal ajal on tagatud piisav hulk sobivaid töökohti ka paikkondades kohapeal. Kasvanud on elujõuliste ja kestlike maakogukondade hulk, kes osalevad aktiivselt piirkondlikus arendustegevuses, teenuste osutamises, väikeettevõtluses ja kogukonnaalgatuslikes tegevustes. Omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandi ja identiteediga ning kõrge loodusliku mitmekesisusega piirkonnad kasutavad oma traditsioonilist pärandit oskuslikult ja säästvalt kohalikus majandustegevuses ning panustavad sellega territoriaalse mitmekesisuse säilitamisse globaliseeruvas maailmas. Ka asustus piirialadel ja väikesaartel on piisav sealse väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks ning piisavalt on tagatud elutähtsad teenused.’ Regionaalarengu strateegiat läbib põhimõte (p.37): ’Riik peab regionaalpoliitika elluviimisega toetama regionaalse arengu tasakaalustumist, mis tugineb mitmekeskuselise asustussüsteemi ühtlasele arengule.’ Samas ei ole realistlik ’kõikjal võrdsete võimaluste ja arenguseisundi loomine, vaid eeskätt mõne puuduva piirkondliku arengueelduse kompenseerimine muude eeliste võimendamisega ja parema ligipääsu tagamine eri piir- kondades pakutavatele võimalustele (sh töökohad, teenused, vaba aja tegevused). Oluline on vältida negatiivsete arengusuundumuste ülemäärast kuhjumist üksikutesse piirkondadesse’. Maaeluministeerumi ja Rahandusministeerimi regionaalpoliitika analüüsiga seotud üksused nõustuvad Eesti Leader Liikumise, Külaliikumine Kodukant jt ettepanekutega, et PõKa 2030 peaks taotlema terviklikku strateegilist vaadet maapiirkondade ning -majanduse arenguvõimalustele, mis arvestab ÜPP ja Cork 2.0 deklaratsioonis „Parem elu maapiirkondades“ esitatud arengusuundi ning hõlmab endas kohalike kogukondade arenguks vajalikke teenuseid, ettevõtluse mitmekesistamist, tarkade külade arendusi, riigieelarve 200 Üldeesmärgi saavutatust jälgitakse seiremõõdikuga: kõigi maakondade SKP kasv (jooksevhindades, allikas: Statistikaamet). 89 strateegia valdkondade ülese sidususe loomist ja koostööd erinevat liiki territooriumite vahel (sh maapiirkonnad, rannikualad, linnad – vt ka ptk 2.2.4 ja p. 5.2.7).201 Senised kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD-community-led local development) põhimõttel rakendatavad meetmed (MAK 2014–2020 Leader-meede; EMKF 2014–2020 kalanduspiirkondade kohalikud algatusrühmad) ja regionaalsed tegevustoetused (sh Võro Instituut, Mulgi Instituut) on olnud piirkonnapõhised ja lähtunud otseselt antud piirkondadele omastest vajadustest. Tasakaalustatud regionaalarengu tagamisel, sh maa- ja rannapiirkondade arengutingimuste ebaühtluse leevendamisel on kõige olulisem elanikkonna käekäik, kõrge elukvaliteedi tagamine nii sotsiaal-, majandus-, keskkonna- kui kultuurialastes heaolunäitajates, sh erinevate teenuste kättesaadavus, digilahendused, ettevõtlus- ja elukeskkonna areng, piirkondliku identiteedi hoidmine ja aktiivsete kogukondade toetamine. PõKa 2030 kujundamisel pöörati tähelepanu maaelupoliitika terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas regionaalsete mõjude hindamist nii PõKa koostamise töörühmades kui ka EMÜ PõKa 2030 mõjude eelhindamise raames (vt tegevussuunad 6-8 ja Lisa 1). 5.2.5. Siseturvalisuse, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid PõKa 2030 tegevussuundades laiapõhjalise riigikaitsega seotud alategevustes on elanike puhta toidu ja joogiveega kindlustatust mõistetud julgeolekualase baasvajadusena.202 „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017) kohaselt on julgeolekupoliitika eesmärk kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi, sh puhta toidu ja vee varustuskindluse tagamist hädaolukorras, mis on seotud kõigi PõKa 2030 tegevussuundadega, eriti suundadega 3 ja 5. Julgeolekupoliitika alustes rõhutatakse muuhulgas, et ’Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad… Majanduskeskkonna ebakindlus, küberruum ja selles toimuv ning tehnoloogia arenguga seotud ohud, radikaliseerumine ja terrorism, organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon ning rändevood ja eri põhjustel tekkinud hädaolukorrad mõjutavad julgeolekut üleilmselt... Eesti majandus on tihedalt seotud maailmamajandusega. Seetõttu mõjutavad Eestit märgatavalt üleilmsed suundumused, sh majanduskriisid ja oluliste välisturgude ebastabiilsus.’ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ tegevuste eesmärk on ’ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale.’ Eesmärgi saavutamiseks on erinevad arendustegevused, millest PõKa 2030 on seotud eelkõige kahega: 1) ’Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate suutlikkust tarnete katkestuste korral...’ 2) ’Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi.’ PõKa 2030 toidu tarnekindluse teemaga on seotud tegevussuunad 3, 4, 5 ja 8. 201 Maaeluministeeriumi vastuskiri (27.04.2018 nr 1.2-1/1906-1) Eesti Külaliikumisele Kodukant ja Eesti Leader Liidule. 202 Hädaolukorra seaduse § 11 ning riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel on Maaeluministeeriumi ülesandeks riigi toiduvaru hoidmine ja kasutamine. 90 „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK) üldeesmärk on tagada, et ’Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi’. Rõhutatakse, et ’turvalisuse tagamine on terviklik ning nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust’, mõistes et ’turvalisus algab igaühest endast’ ja et ’õnnetuse korral on kahju inimeste elule, varale või loodusele juba tekkinud. Kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada.’ PõKa 2030 valdkonnas seonduvad võimalike ohtudega inimeste elule ja tervisele kõik keskkonnaga seotud toidu koostise ja käitlemisega kaasnevad ohud (tegevussuund 1-3) ja samuti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas töötavate inimeste tööohutuse alased probleemid, mis võivad muutuda riskideks. Teiseks, turvalisus on üks inimeste baasvajadus ja arengueeldus - PõKa 2030 tegevussuund 6 panustab STAK-i turvaliste kogukondade eesmärki.’ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eelnõule esitas Maaeluministeerium mitmeid PõKa 2030 tegevustega seotud ettepanekuid, mis haakuvad erinevate juhtimistasandite vastutusega globaalse riskiühiskonna raamistikus, sh a) ettepanek lisada elanike esmaabi tagamisega tegelevate siseturvalisusasutuste loendisse ka toiduohutusega tegelev amet; b) analüüsida elanikkonna esmavajadustega seotud riske; c) kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi käsitlemist, et vältida pahatahtlike ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid toiduvaldkonnale. Siseturvalisuspoliitika ja kriminaalpoliitika koostööalale jääb Eesti arengukavade süsteemis „Korruptsioonivastane strateegia 2013–2020“ ’eesmärgiks on edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni’. See seondub PõKa 2030 raames koostatud programmide ning strateegiakavade haldamise, rahastusotsuste läbipaistvuse ja riskijuhtimisega (ptk7), sh PõKa 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning meetmete sihtrühmade teavitamine huvide konflikti ja korruptsiooniriski ennetamise kohustusest.203 PõKa 2030 rahvusvahelise koostöö alaste mõjude hindamine on seotud paljude EL-i, Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), NATO jt riikidevaheliste kokkulepetega, mida hõlmab osaliselt „Välispoliitika arengukava 2030.“ Selle kohaselt ’Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises.’ Välispoliitika arengukava üldeesmärgi saavutamiseks on tegevused viies valdkonnas, millel on seotud ka PõKa 2030-ga: 1) riigi julgeolek; 2) kodanike kaitse tagamine; 3) majandushuvide kaitse; 4) Eesti mõjukus ja hea maine; 5) demokraatia, inimõiguste, isikuvabaduste õigusriigi põhimõtete ning majandusvabaduste edendamine. „Eesti arengukoostöö põhimõtted“,204 on üks Eesti ja EL-i ühise välispoliitika elluviimise dokumente, mis on ’suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega’. Eesti järgib siin ’eelkõige ÜRO, OECD ja EL kujundatud humanitaar- ja arenguabi põhimõtteid’ ja ’teeb arengukoostööd partnerluses sihtriigiga ning see põhineb mõlemapoolsel huvitatusel’ eristades nelja lõimuvat aspekti: a) Moraalne: Eesti on rahvusvaheliste doonorite toel kiiresti arenenud ja meie, nagu iga teise eduka riigi moraalne kohustus on võimaldada sama ka meist vähem arenenud riikidele. 203 Ibid - Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine isikliku kasusaamise otstarbeks. Korruptsioon laias tähenduses on ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine (Valitsemisala ametiisikute teavituskohustus KVS § 3, lg 3). 204 https://www.riigiteataja.ee/akt/244042. 91 b) Poliitiline: arendada suhteid doonor- ja sihtriikidega ning saavutada välispoliitilisi eesmärke. c) Majanduslik: sihtriikide majanduse tugevnemine laiendab Eesti võimalike kaubandus- partnerite ringi ja tugevdab rahvusvahelist majandusarengut. d) Kultuuriline: tutvustada Eesti riiki ja kultuuri ning edendada sidemeid hõimurahvastega. PõKa 2030 tegevussuundade 3, 5, 7 ja 8 fookuses on eelkõige Eesti põllumajanduse, kalanduse ning toidutööstuse maine ja ekspordivõimekusega seotud majanduslikel aspektidel. 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid „Eesti 2035“ „Riigivalitsemise“205 arengusuund keskendub kolmele alateemale, mis on kõik seotud PõKa 2030 koostamise ja elluviimise tulemuslikkuse näitajatega, sh: 1) Poliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti vajadused ja võimalused on olnud muutuses ning sellega kohanemiseks on eesmärgiks suurendada efektiivsust, vähendada ülemäärast administreerimist (ministeeriumide tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondade vahelist dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist.. Arendamist vajab koostöö prioriteetsete eesmärkide saavutamisel.. Aastaks 2020 läheb Eesti üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Soovitakse suurendada valdkonnaüleste, ühistest eesmärkidest lähtuvate probleemide lahendamise võimalusi… Rõhku pannakse teadmistepõhise ja ettevaatava poliitikakujundamise kasutamisele (sh andmebaaside põhised mõjude ning riskide analüüsid) (vt ka PõKa p. 5.2.1: kodanikuühiskond). 2) Avalike teenuste osutamine ja innovatsioon. Avalike teenuste tase on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane. Sageli ei ole kindlaks määratud standardeid, millele teenused peavad vastama. Samuti on oluline arendada koostööd avalike teenuste pakkumisel. Teenuse kättesaadavust mõjutavad märkimisväärselt hajaasustus ja regionaalsed erinevused teenuste osutamise võimekuses... Laiemalt on haldusreformi eesmärk ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, et ära hoida ääremaastumise süvenemist ning kohandada avalike teenuste osutamist rahvastiku vähenemise ja linnastumisega, suurendades kohaliku omavalitsuse üksuste toimimise tõhusust… E-teenuste baasinfrastruktuur (x-tee, ID-kaart, jne) on hästi arenenud, kuid e-teenuste pakkumise tase on ebaühtlane, eriti hajaasustusega piirkondades… Teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutajasõbralikkuse suurendamisel mängib üha olulisemat rolli avaliku sektori innovatsiooni algatuste levik’. PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise eelduseks on riigivalitsemise organisatsiooniline võimekus ja piisavad ressursid. 3) Demokraatia kvaliteet. Eesti demokraatia kvaliteeti hinnatakse rahvusvaheliselt suhteliselt kõrgelt, kuid teame, et arenguruumi on. Enamasti head üldhinnangut varjutab nõrk osalusdemokraatia hoiakute levik, kaasamiskompetentside vähesus ning kodanikuühiskonna poliitikakujundamises osaluse ebaühtlus. Tähelepanu vajab ka vabaühenduste rahastamine riigieelarvest, mis on seni eri riigiasutuste vahel seostamata ja ühtlustamata. Nõrgaks kohaks on ka teiste rahvuste vähene aktiivusus kodanikuühiskonnas, sh vabatahtlik töö kogukonnas. PõKa 2030 raames aitab demokraatia kvaliteedi edendamisele kaasa peamiselt tegevussuund 6, mille arenguprobleemide kaardistamises osalenud partnerid puudutasid aruteludes ka kõiki kuut „Eesti 2035“ arengusuuna „Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga“ arenguvajadust, sh: a) kodanike võimestamine ja osalemine valitsemises; b) kaotada tuleb ’silotornid’ ja liigne sisebürokraatia; c) vaja on integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste disaini; d) tasakaalustatud regionaalareng; e) õigus- ja maksukeskkond peab olema muutumisvõimeline, läbipaistev ja etteplaneeritud; f) läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale (sh PõKa 2030 üks talendipoliitika suundi on ’Noored maale!’, vt ptk 2.2.4 ja 3.6). 205 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/9._riigivalitsemine_2019.pdf. 92 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, 206 kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki. Ülemaailmsed eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele. Eesti Vabariigi Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased säästva arengu näitajad ja nende saavutamist seirab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega. Eestis lisati Põhiseaduse preambula ja strateegia „Säästev Eesti 21“ alusel 17-le ÜRO säästva arengu ühiseesmärgile 18. eesmärk: Eesti kultuuri elujõulisus. Järgnevas tabelis on lühidalt kirjeldatud säästva arengu eesmärkide kaupa, millised PõKa 2030 tegevussuunad aitavad kaasa nende 18 säästva arengu eesmärgi saavutamisele. ÜRO ja Eesti PõKa 2030-ga seotud säästva PõKa 2030 eesmärgid ja säästva arengu (SA) arengu (SA) alaeesmärgid ja – tegevussuunad,207 mis toetavad üldeesmärgid meetmed SA eesmärkide saavutamist208 1.Majanduslik a) Kaotada 2030.-ks vaesus (ÜRO a) PõKa 2030 suunad 5–8 toimetulek: kaotada 1.1., 1.2); toetavad vaesusriskis perede kõikjal vaesus mis b) tagada 2030. a kõikidele, eriti vähenemist maa- ja ranna- tahes kujul vaestele juurdepääs maaomandile ja piirkonnas (suhteline vaesus, loodusvaradele, uuele tehnoloogiale kodumajapidamiste sääst; tasuta ja mikrofinants-teenustele, et toetada koolitoit kõigile lastele jm; ettevõtlust, tervist ja kogukondi ning b) PõKa 2030 suunad 1–8 (eriti tõsta tööhõivet (ÜRO 1.4). maa- ja rannapiirkonnas). 2. Toiduga a) Tagada aastaringselt ohutu, toitev a) PõKa 2030 suunad 2, 3, 4, 5, kindlustatus: ja piisav toit kõigile ebasoodsates 6 ja 8 saavad otse/kaude kaasa kaotada nälg, oludes inimestele, sh imikud; 2025.- aidata, vt b-d); saavutada toiduga ks kaotada väikelaste, naiste ja eakate b) PõKa 2030 suunad 5, 6, 7, 8, kindlustatus ja parem alatoitumus (ÜRO 2.1-2.2); sh EE statistika: tootlikkus); toitumine ning b) kahekordistada 2030.-ks c) PõKa 2030 suunad 1–7, sh toetada säästvat põllumajanduse tootlikkust ja statistika: põllumajandust väikeste toidutootjate, eriti mahepõllumajandusmaa ja - põlisrahvaste, peretalude, karja- toodang, turustatud taimekaitse- kasvatajate ja kalurite sissetulekut, vahendid, väetiste kasutamine tagada juurdepääs maale, jm); teadmistele, finantsvahenditele, soodustada tööhõivet jm (ÜRO 2.3); 206 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf Vt ka https://www.stat.ee/saastev-areng; ’Eesti 2035: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/arenguvajaduste_seosed_saastva_are ngu_eesmarkidega.pdf ja Euroopa Komisjon "Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ aruteludokumenti: https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-towards-sustainable-europe-2030_et 207 Lugemise lihtsustamiseks esitame ptk 5.2.7 tabeli alguses tegevussuundade pealkirjad: Tegevussuund 1 (ptk 3.1): põllumajanduskeskkond Tegevussuund 2 (ptk 3.3): taimetervis, loomade tervis ja heaolu Tegevussuund 3 (ptk 3.3): toiduohutus Tegevussuund 4 (ptk 3.4): kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Tegevussuund 5 (ptk 3.5): põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Tegevussuund 6(ptk 3.6): maa- ja rannapiirkonna areng Tegevussuund 7 (ptk 3.7): teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Tegevussuund 8 (ptk 4.1): kestlik kalandus. 208 SA eesmärkide (18) ja PõKa tegevussuundade (8) seoste täpsem kaardistus on võimalik PõKa programmide ning EL-i ÜPP ja ÜKP strateegiakavade 2021-2027 tasandil, kus tegevuste väljund-, tulemus- ja mõjumõõdikuid on terviklikult hõlmatud (ideaalis MeM-i tervikteenuste konkreetsed tegevused koos vastavate kulumudelite ja ressurssidega). 93  c) tagada 2030.-ks säästvad d) PõKa 2030 suunad 4 ja 7, sh toidutootmise süsteemid ja rakendada seemne- ja tõuaretuse paindlikke toidutootmise tavasid, mis teadmussiire, põlistõud); suurendavad viljakust ja tootlikkust, e) PõKa 2030 suunad 6 ja 7, sh aitavad säilitada ökosüsteeme, … koostöös välisministeeriumiga ning parandavad maa kvaliteeti EL ühise välispoliitika meetmed, (ÜRO 2.4); nt vajadusel toidu- jm d) säilitada 2020.-ks seemnete, põllu- humanitaarabi, ning koolitused kultuuride, põllumajandus- ja arengumaadele. koduloomade, ning nende metsikute sugulasliikide geneetiline mitme- kesisus, toetada traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu õiglast jagamist (ÜRO 2.5); e) suurendada investeeringuid maa- piirkondades arengukoostöö kaudu, kõrvaldada kaubandus-piirangud, tagada turgude toime (ÜRO 2a-c). 3. Tervis ja heaolu: a) Vähendada ennetustegevuse ja a) PõKa 2030 osaline seos tagada kõigile ravimite abil 2030.-ks 1/3 võrra suunal 3 (toiduohutus), 6 vanuserühmadele mittenakkushaigustest tingitud enne- (maapiirkonna areng, sh hea tervis ja heaolu aegsete surmade arvu ning edendada maasport) ja 7 (teadus). vaimset tervist ja heaolu (ÜRO 3.4); b) PõKa 2030 suund 6, sh rural b) tagada kõikidele inimestele üldine proofing juhis ka maa- ja arstiabi, sh kaitse finantsriskide eest, rannapiirkondade elanikega juurdepääs esmastele seotud tervisepoliitika mõjude tervishoiuteenustele ja ohututele eelhindamiseks); tõhusatele ravimitele (ÜRO 3.8); c) PõKa 2030 suunad 1–5, 7, 8; c) vähendada 2030.-ks ohtlikest sh toiduohutus, mahe, tarbijate kemikaalidest ja saastunud õhust, teadlikkus, ennetustöö; veest ja pinnasest põhjustatud d) PõKa 2030 suunad 3 ja 7 surmade ja haigestumiste arvu (ÜRO (teadlikkus) ja suunad 5–6 3.9; vt ka ÜRO 3.4, 3c); (tasuta mahekoolitoit riigis ja d) suurendada terviseriskidega KOV-ides prioriteediks). võitlemisel varase hoiatamise võimekust jm (ÜRO 3c-d). 4. Kvaliteetne a) Tagada 2030.-ks kõikidele a) osalt PõKa 2030 suund 6 (sh haridus: tagada tüdrukutele ja poistele kättesaadav, rural proofing juhis kõikidele kaasav ja kvaliteetne ja taskukohane hariduspoliitika hindamiseks; õiglane kvaliteetne koolieelne-, alg-, põhi- ja Leader piirkonnad) ja 7 (haridus, haridus ning keskharidus (..) tehniline, kutse- ja teadmussiire); samuti 5 ja 8 elukestva õppe kõrgharidus; vähendada ebavõrdsust (tasuta koolitoidu kava aitab võimalused. haridusele juurdepääsus, sh ’vaesus- vähendada koolis laste sotsiaal- lõksus’ noorukid, puuetega inimesed, majanduslikku ebavõrdust; põlisrahvad (ÜRO 4.1-4.5); seosed: perede jõukus/vaesus, b) tagada 2030.-ks, et ’kõik õppurid laste vaimne heaolu / tervis jm). omandavad teadmised ja oskused, b) PõKa 2030 suunad 1–8, sh mis on vajalikud säästva arengu teadmised säästvast ja toetamiseks, pakkudes teadmisi mh tervislikust toidutootmisest ja - säästvast eluviisist, inimõigustest, … tarbimisest); kultuuri osast jms (ÜRO 4.7); 94  c) arenguriikidele suunatud c) PõKa 2030 suund 7 (teadus- arenguabi, sh põllumajandus- ja arendus), sh koostöö EL-is ühise kalandusharidus (ÜRO 4.4, 4b). välispoliitika raames (p. 5.2.5). 5. Sooline a) Tunnustada ja väärtustada a) seos PõKa 2030 suunaga 6, sh võrdõiguslikkus: tasustamata hooldamist ja kodutöid, kogukonnaprojektide eesmärgid; saavutada sooline osutades avalikke teenuseid, tagades b) PõKa 2030 koostamise ja võrdõiguslikkus ning taristu ja sotsiaalkaitse ning elluviimise protsessis saab naiste suurendada naiste ja propageerides riigis sobival viisil võrdseid võimalusi uurida tütarlaste mõjuvõimu kohustuste jagamist leibkonnas ja [sootunnus], sh Eesti soolise perekonnas (ÜRO 5.4); võrdõiguslikke uuringud (nt b) tagada, et naistel on võrdsed palgalõhe) näitavad ka PõKa võimalused. osaleda poliitikat, sektorite seisu; vajadusel majandust ja avalikku elu käsitlevate kaaluda EL toetuste taotlejatele otsuste tegemises kõikidel tasanditel lisatingimusi (nt võrdne (ÜRO 5.5, 5a-c). töö/palk). 6. Puhas vesi ja a) Tagada 2030.-ks ohutu ja tasku- a) osaline seos: PõKa 2030 sanitaaria: tagada kohane joogivesi kõigile (ÜRO 6.1); suunad 1, 2 ja 6, sh kõikidele joogivesi ja b) tagada 2030.-ks juurdepääs taimekaitsevahendite kontroll kanalisatsioon ning piisavale kanalisatsioonile ja põhjavees ja kaevudes, veevarude säästev hügieenile (ÜRO 6.2); toetusmeetmed hajaasustusega majandamine c) parandada 2030.-ks vee kvaliteeti valdades jm); vähendades saastamist, keelatud b) osalt PõKa 2030 suund 6 kohas prügi mahapanekut ning (rural proofing jm); ohtlike kemikaalide ja materjalide c) PõKa 2030 suunad 1–2, 5 ja 8; keskkonda viimist (ÜRO 6.3); d) PõKa 2030 suunad 4–8; d) muuta 2030.-ks veekasutus e) PõKa 2030 suunad 5, 6, 8, sh tõhusamaks, tagada magevee säästlik planeeringud); kasutus (ÜRO 6.4); f) PõKa 2030 suund 1; e) rakendada 2030.-ks vee- g) PõKa 2030 suunad 1, 4, 5, 6 ja ressursside integreeritud haldamine 8, sh maaparandusühistud, kõigil tasanditel (ÜRO 6.5); poldrid, vesiviljelus jm. f) kaitsta ja taastada 2020.-ks veega seotud ökosüsteeme, sh põhjavesi, jõed, järved, metsad (ÜRO 6.6;); g) toetada kohalike kogukondade osalemist vee ja kanalisatsiooni haldamisel (ÜRO 6b). 7. Jätkusuutlik a) Tagada 2030.-ks taskukohane, a) PõKa 2030 suunad 5–8, vt b); energia: tagada usaldusväärne, säästev ja kaasaegne b) PõKa 2030 suunad 5–8, maa- taskukohane, energia kõigile (ÜRO 7.1); ja rannapiirkonnad osalt seoses usaldusväärne, b) suurendada 2030.-ks oluliselt biometaani, põhukütte, säästev ja kaasaegne taastuvenergia osakaalu (ÜRO 7.2); tuuleenergia jms teemadega); energia kõikidele c) kahekordistada 2030.-ks c) PõKa 2030 suunad 4-8, sh energiatõhususe määra (ÜRO 7.3); tegevused toidusektoris ning d) tugevdada 2030.-ks puhta energia maa- ja rannapiirkonna külades); alaseid teadusuuringuid, tehno- d) PõKa 2030 suund 7 (teadus); loogiaid ja teadussiiret (ÜRO 7a); e) PõKa 2030 suunad 6–7, EL e) arenguabi (ÜRO 7.a-b). riikide koostöökavad). 8. Tööhõive ja a) Säilitada majanduskasv elaniku a) seos: PõKa 2030 suunad 2–8; majanduskasv: kohta vastavalt kohalikule b) PõKa 2030 suunad 3–8; toetada olukorrale; tõsta tootlikkust mitme- c) PõKa 2030 suunad 5 ja 8; jätkusuutlikku, kesistamise, tehnoloogiauuenduste ja 95 kaasavat ja säästvat innovatsiooni abil ning ergutada d) PõKa 2030 suunad 5, 6, 7 ja 8, majandusarengut mikro/väike/keskmise suurusega sh võrdne tasu sama töö eest; ning tagada kõikidele ettevõtete loomist (ÜRO 8.1, 8.2); e) PõKa 2030 suunad 2–8, eriti inimestele b) toetada viljakaid tegevussuundi, 6-7: PõKa fookuses on maa- ja inimväärne töö töökohtade loomist vastavalt säästva rannapiirkonnad; arengu eesmärkidele (ÜRO 8.3); g) PõKa 2030 suunad 1–8, c) tõhustada ressursside tarbimist fookus toidusektoril; (ÜRO 8.4); h) PõKa 2030 suunad 1–8, eriti d) suurendada naiste, noorte ja 6, sh maa- ja ökoturism); puudega isikute tööhõivet (ÜRO 8.5); i) PõKa 2030 suunad 5–6; e) vähendada nende noorte arvu, kes j) seos: PõKa 2030 suunad 1–8 ei tööta ega õpi (ÜRO 8.6); koostöös teiste EL riikidega. f) sunnitöö ja lapstööjõu kuritarvitamise teemad (ÜRO 8.7); g) kaitsta töötajate õigusi ja soodustada turvalise töökeskkonna loomist (ÜRO 8.8); h) töötada 2030.-ks välja ja rakendada säästva turismi toetamise poliitikaid, et luua töökohti, propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid (ÜRO 8.9; i) tugevdada riikide finantsasutuste suutlikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus (ÜRO 8.10); j) Arengukoostöö (ÜRO 8a-b). 9. Tööstus, uuendus a) arendada välja kvaliteetne, säästlik a), PõKa 2030 suunad 3–6, 7 ja ja taristu: ehitada taristu, sh piirkondlik, et toetada 8: sh toidusektor, maa- ja vastupidav taristu, inimeste heaolu ja tagada, et taristu rannapiirkondade taristu, nt toetada kaasavat ja oleks kõigile taskukohane ja maaparandus; säästvat kättesaadav (ÜRO 9.1); b) PõKa 2030 suunad 5, 6 ja 8: industrialiseerimist b) toetada kaasavat ja säästvat seos toidusektori ning maa- ja ning innovatsiooni industrialiseerimist 2030.-ks, et rannapiirkondadega; suurendada oluliselt tööstuse c) PõKa 2030 suunad 5, 6 ja 8; osakaalu tööhõives (ÜRO 9.2); d) PõKa 2030 suunad 5–8; c) muuta finantsteenused, sh teha e) PõKa 2030 suund 7; soodsad laenud kättesaadavaks f) EL riikide ühised programmid väikestele tööstusettevõtetele, et arenguriikides. suurendada nende lõimimist väärtus- ahelatesse ja turgudele (ÜRO 9.3); d) Aastaks 2030 uuendada taristut ja moderniseerida tööstused (sh tõhusad puhtad tehnoloogiad) (ÜRO 9.4); e) ergutada teadus-arendusuuringuid ja innovatsiooni, et suurendada biomajanduse tööstuse tehnoloogilist suutlikkust; suurendada 2030.-ks teadus-arendustööga seotud töötajate arvu ja kulutusi teadus-arendustööle (ÜRO 9.5); 96  f) arenguprogrammid (ÜRO 9a-c). 10. Ebavõrdsus: a) vähendada majanduslikku a) seos PõKa 2030 suunaga 7: sh vähendada kihistumist 2030.-ks, et sisse-tulekute PõKa sektorite palgauuringud; ebavõrdsust nii skaalal alumise 40% sissetulekud b) PõKa 2030 suunad 6 ja 7; riikide sees kui ka tõuseks kiiremini (ÜRO 10.1); samuti p. 5.2.1 ja 5.2.6; nende vahel b) suurendada 2030.-ks kõikide c) PõKa 2030 suunad 5–8; inimeste mõjuvõimu sõltumata nende d) EL riikide ühised arenguabi vanusest, soost, päritolust, puudest, programmid, seos PõKa 2030 p. rassist, rahvusest, jõukusest ja usu- 5.2.6. tunnistusest (ÜRO 10.1); c) tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust, tühistada inimesi diskriminiseerivad õigusaktid (ÜRO 10.3, 10.4); d) programmid (ÜRO 10.5-7, 10.a). 11. Jätkusuutlikud a) Tagada 2030.aastaks kõikidele a) PõKa 2030 suund 6 ja p. 5.2.4: linnad ja taristud: piisav, turvaline ja taskukohane sh regionaalarengupoliitika ja muuta linnad ja eluase ja põhiteenused, kaasajastada maaelu seosed; asulad kaasavaks, räämas agulid (ÜRO 11.1); b) PõKa 2030 suund 6; turvaliseks, b) tagada turvalised, säästvad ja c) PõKa 2030 suunad 1–8; vastupidavaks ja taskukohased transpordisüsteemid, d) seos PõKa 2030 suunaga 6; säästvaks (sh linna- liiklusohutus; soodustada ühis- e) PõKa 2030 suunad 6 ja 7; p. ja maapiirkonna transporti ebasoodsates oludes 5.2.4: regionaalareng; arengu terviklik rühmadele (ÜRO 11.2); f) PõKa 2030 suund 6, p. 5.2.5, regionaalpoliitiline c) kultuuri- ja looduspärandi kaitse p. 5.2.6 ja ptk 7; planeerimine) (ÜRO 11.4); g) PõKa 2030 suund 6. d) tagada noorte, eakate jt juurdepääs rohealadele (ÜRO 11.7) e) toetada positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnasuhteid linna-, äärelinna- ja maapiirkondade vahel, tugevdades riikliku ja piirkondlikku arengu planeerimist (ÜRO 11.a); f) suurendada linnade ja asulate arvu, kus kaasamine, ressursitõhusus, kliimamuutustega kohanemine ja loodusõnnetusteks valmisolek on heal tasemel (ÜRO 11.b); g) toetada vähem arenenud riikides ja piirkondades kohalikest materjalidest säästvate hoonete ehitust (ÜRO 11c). 12. Säästev a) Rakendada säästva tarbimise ja PõKa 2030-s toidujäätmete ja - tootmine ja tootmise programmid (ÜRO 12.1); kadude vähendamine jm, sh: tarbimine: tagada b) saavutada 2030.-ks loodusvarade a) PõKa 2030 suunad 4, 5, 7, 8; säästev tarbimine ja säästev majandamine ja tõhus b) PõKa 2030 suunad 1, 2, 4, 5, tootmine kasutamine (ÜRO 12.2); 7 ja 8; c) vähendada 2030.-ks jae- c) PõKa 2030 suunad 4, 5, 7 ja 8; kaubanduse ja tarbijate tasandil d) PõKa 2030 suunad 1–5, 7 ja elanike kohta tekkivaid toidujäätmeid 8; poole võrra; vähendada toidu kadu e) PõKa 2030 suunad 3–8; tootmis- ja tarneahelas, sh f) PõKa 2030 suunad 1–5, 8; saagikoristusjäätmeid (ÜRO 12.3); 97  d) saavutada 2020.-ks kemikaalide ja g) PõKa 2030 suunad 5, 6, 8 ja kõikide jäätmete ohutu käitlemine horisontaalsed riigivalitsemise kooskõlas rahvusvaheliste lepetega suunad, p. 5.2.3 ja 5.2.6; kogu nende elutsüklis ja vähendada h) PõKa 2030 suund 7; üldiselt nende sattumist õhku, vette ja PõKa 2030 kõigi suundade pinnasesse, et minimiseerida nende sihtrühmade teavitus, juhised jm negatiivne mõju inimeste tervisele ja on MeM-i ja KeM-i kohustus; keskkonnale (ÜRO 12.4); i) PõKa 2030 suunad 1–8, p. e) vähendada 2030-ks jäätmeteket 5.2.5: EL ühised programmid vältimise, vähendamise, ringlusse- arenguriikidele. võtu ja taaskasutusega (ÜRO 12.5); f) stimuleerida ettevõtteid, sh suuri rahvusvahelisi kontserne, tegutsema säästvalt ja lisama säästmist käsitlev teave aruannetesse (ÜRO 12.6); g) toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide säästva arengu poliitika prioriteetidega (ÜRO 12.7); h) tagada 2030-ks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlalisest eluviisist (ÜRO 12.8); i) arenguprogrammid (ÜRO 12). 13. a) Kliimamuutuste teema lülitamine PõKa 2030 suunad 1–8 Kliimamuutused: riigi tegevuskavadesse (ÜRO 13.1- arvestavad „Kliimamuutustega võtta kiiresti 2); kohanemise arengukavaga meetmeid b) teadus, haridus, teadlikkuse aastani 2030“ toidusektoris: kliimamuutuste ja tõstmine, varase hoiatamise a) PõKa 2030 suunad 1, 4, 5, 8; nende mõjuga süsteemid (ÜRO 13.3); p. 5.2.2 ja 5.2.3; võitlemiseks c) arenguabi ning kliimafond (ÜRO: b) PõKa 2030 suund 7; p. 5.2.5; 13.a-b). c) PõKa 2030 suunad 1–8, p. 5.2.5 (koostöö EL-i riikidega). 14. Ookeanid ja a) Vältida ja oluliselt vähendada a) PõKa 2030 suunad 1, 2, 4, 5 ja mereressursid: 2025-ks mere saastamist mis tahes 8; kaitsta ja kasutada vormis, eelkõige maal toimuva b) PõKa 2030 suunad 1, 2, 6, 7 ja säästvalt ookeane, tegevuse tagajärjel, sh praht ja 8; p. 5.2.3; meresid ja mere toitainetega saastamine’ (ÜRO 14.1); c) PõKa 2030 suunad 7 ja 8; elusressursse, et b) saavutada 2020-ks mere ja d) Põka 2030 suunad 7 ja 8; saavutada säästev rannikuökosüsteemide säästev e) PõKa 2030 suund 8, p. 5.2.6; areng haldamine ja kaitse (ÜRO 14.2.-3.); f) PõKa 2030 suund 7; c) saavutada 2020.-ks mere- g) PõKa 2030 suund 8. ressursside kasutamise tõhus reguleerimine; teha lõpp ülepüügile, ebaseaduslikule teatamata kala- püügile ning hävitavatele püügi- tavadele; rakendada teaduslikult põhjendatud halduskavasid kala- varude taasteks jõudmaks tasemele, kus kalapüük toimub jätkusuutliku saagikuse piires (ÜRO 14.4); 98  d) võtta 2020.-ks kaitse alla vähemalt 10% ranniku- ja merealadest tegutsedes rahvusvaheliste lepete ja teadusteabe alusel (ÜRO 14.5); e) keelata 2020.-ks kalandus- toetused, mis soodustvad tootmise ülevõimsust ja ülepüüki, kaotada toetused, mis soodustavad eba- seaduslikku kalapüüki (ÜRO 14.6); f) süvendada teaduslikke teadmisi, arendada uuringute suutlikkust ja jagada meretehnoloogiat (ÜRO 14a); g) tagada käsitöönduslikele kaluritele juurdepääs mereressurssidele ja turgudele (ÜRO 14b). 15. Maa öko- a) Tagada 2020.-ks maismaa- Seotud PõKa 2030 süsteemid: kaitsta ja ökosüsteemide ja sisemaa magevee- tegevussuundadega 1–7, samuti taastada maismaa ökosüsteemide ja ökosüsteemi- p. 5.2.3. ökosüsteeme, teenuste, eelkõige metsade, a) PõKa 2030 suunad 1, 2 ja 4; p. propageerida nende märgalade, mägede ja kuvalade 5.2.3: piirangud; säästvat kasutamist; kaitse, taastamine ja säästev b) PõKa 2030 seos võsastunud majandada metsi kasutamine kooskõlas rahvus- põllumaade, tuuletõkete ja säästvalt, võidelda vaheliste lepetega (ÜRO 15.1, 15.4); elurikkuse huvides metsaribade kõrbestumisega ning b) tagada 2020.-ks kõigi metsaliikide istutamisega: PõKa suunad 1, 2, peatada pinnase säästev majandamine, peatada 4, 5, 6); halvenemine ja metsade raadamine, taastada rikutud c) PõKa 2030 suunad 1, 2, 4 ja 7; bioloogilise metsad ja suurendada metsastamist d) PõKa 2030 suunad 1, 2; 5.2.3; mitmekesisuse (ÜRO 15.2, 15.b); e) PõKa 2030 suunad 4 ja 7; hävimine c) peatada 2030.-ks kõrbestumine, f) PõKa 2030 suunad 1 ja 2; taastada rikutud maa ja pinnas, g) PõKa 2030 suunad 1, 2 ja 7; püüelda maailma poole, kus maad ei ptk 8: mõisted); rikuta (ÜRO 15.3); h) PõKa 2030 suunad 1, 2 ja 7. d) vähendada looduslike elupaikade seisundi halvenemist, peatada bioloogilise mitmekesisuse hävitus ja tagada 2020.-ks ohustatud liikide kaitse (ÜRO 15.5, 15.7); e) toetada geneetiliste ressursside kasutamisest tuleva kasu võrdset ning õiglast jagamist ja asjakohast juurde- pääsu neile ressurssidele (ÜRO 15.6); f) 2020: vältida ja oluliselt vähendada sisse tungivate võõrliikide mõju maa- ja veeökosüsteemidele; hoida prioriteetsed võõrliigid kontrolli all või need hävitada (ÜRO 15.8); g) 2020: lisada ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse mõiste riigi ja kohalikesse arengukavadesse ja aruandlusse (ÜRO 15.9); h) kaasata kõikidest allikatest finantsvahendid bioloogilise mitme- 99  kesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja säästvasse kasutusse (ÜRO 15.a). 16. Rahumeelsed ja a) Propageerida rahvusvahelisel PõKa 2030-ga seotud kaasavad tasandil õigusriigi põhimõtteid (ÜRO riigivalitsemise teemad (ptk 1–2, institutsioonid: 16.3, osalt 16.1-2, 16.4 ja 16.5: p. 5.2.5, 5.2.6): toetada rahumeelseid korruptsioon); a) PõKa 2030 p. 5.2.6, ptk 7: ja kaasavaid b) luua kõigil tasanditel tõhusad, PõKa 2030 juhtimissüsteem, ühiskondi, et vastutustundlikud ja ausalt seire, mõjude hindamine jm; saavutada säästev tegutsevad institutsioonid; tagada b) PõKa 2030 p. 5.2.6, Lisad 1 ja areng; tagada õigus- reageeriv, kaasav, osalemist 2. kaitse kõikidele ning võimaldav ja esinduslik c) PõKa 2030 ptk 1–2, suunad 5 luua kõigil tasanditel otsustusprotsess kõikidel valitsemis- (eksport) ja 7 (sh Eesti tõhusad, vastutus- tasanditel; tagada üldsuse juurdepääs õppejõudude, ettevõtjate, tundlikud, kaasavad teabele ja põhivabaduste kaitse (ÜRO külaseltside jt teadmussiire institutsioonid 16.6, 16.7, 16.10, 16.b); arenguriikidesse; vt ka p. 5.2.5: c) arenguabi rahumeelsete ja arengukoostöö). kaasavate institutsioonide ülesehituse toetamiseks arengumaades (ÜRO 16.3, 16.a-b). 17. Ülemaailmne a) Rahvusvahelise koostöö teemad, a) PõKa 2030 ptk 1 ja 2, suunad koostöö: tugevdada kus Eestil on otstarbekas tegutseda 5 ja 8 (sh eksport), p. 5.2.5; tegevuskava koos Euroopa Komisjoni209 ja teiste b) PõKa 2030 horisontaalsete meetodeid ja EL riikidega (ÜRO 17.1-17.19); riigivalitsemise ja väliskoostöö taaselustada säästva b) vt süsteemiküsimuste alateemasid teemad eeldavad head koostööd arengu partnerlus (sh ÜRO 17.13, 17.14, 17.16, 17.17 välisministeeriumi, majandus- ja ja 17.19: edusammude mõõtmine). kommunikatsiooniministeeriumi jt partneritega. 18. Eesti Eesti säästva arengu alaeesmärgid Tugevad seosed PõKa 2030 kultuuriruumi kultuuriruumi elujõulisuse tegevussuundadega, keskselt elujõulisus: valdkonnas käsitlevad rahvastiku, suund 6 („Maa- ja tugevdada Eesti kui eesti keele ja kultuuri säilimise rannapiirkonna areng“), vt ka p. rahvusriigi teemasid. Eesti kultuuriruumi 5.2.1: kultuuripoliitika, järjepidevuse ja elujõulisuse mõõtmiseks kasutatakse keelepoliitika, spordipoliitika ja elujõu eeldusi praegu järgmisi näitajaid: a) loomulik p. 5.2.4: regionaalareng, mis kultuuri kaudu iive; b) summaarne sündimuskordaja; hõlmab ka ÜRO ja Eesti säästva (väärtused, c) eesti keele kõnelejad; d) arengu näitajates vähest põhimõtted, kultuurielus osalejad; ja e) käsitlemist leidnud käitumismudelid ja kultuuriharrastajad. väärtushinnangute, elulaadi, elulaad on sotsiaalne piirkondlike identiteetide, innovatsioon, toidukultuuri jms teemasid. uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia kultuuri abil). 209 Euroopa Komisjoni aruteludokument "Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-towards-sustainable-europe-2030_et 100 6. Strateegia elluviimise juhtimine, seire ja mõjude järelhindamine Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 kinnitab Vabariigi Valitsus, kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.210 Arengukava elluviimine Arengukava elluviimist koordineerivad Maaeluministeerium (MeM) ja Keskkonnaministeerium (KeM) ning selleks (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) koostatakse kaks programmi: põllumajandus, toit ja maaelu (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Programmid vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja riigi eelarvestrateegiaga (RES). Programmid koostatakse RES-i perioodiks ning need on kooskõlas nelja aastase RESi ja aastase eelarvega. Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Arengukava koostamiseks, elluviimise seiramiseks ja uuendamiseks on moodustatud maaeluministri käskkirjaga nõuandva õigusega juhtkomisjon (vt Lisa 1), millesse kuuluvad ministeeriumide, riigikantselei ja arengukava teemavaldkondadega seotud ettevõtete ning vabaühenduste esindusorganisatsioonid. Arengukava aruandlus Arengukava täitmise kohta koostab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga igal aastal tulemusaruande. Tulemusaruanne on valdkonna arengukavas seatud eesmärkide elluviimist kirjeldav aruanne, mis koostatakse programmide elluviimise alusel. Selles antakse kokkulepitud tulemus- ja mõjumõõdikute abil ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest, analüüsitakse olulisemaid edusamme ja lahendamist vajavaid probleeme. Tulemusaruannet tutvustatakse aasta esimeses kvartalis, enne 1. märtsi arengukava juhtkomisjonile. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida PõKa 2030-s seatud eesmärkide saavutamise taset ning teha ettepanekuid arengukava tõhustamiseks, st rakendamiseks vajalike meetmete, tegevuste, teenuste ja eelarvevahendite planeerimiseks. Samuti arutada ja hinnata ekspertide kaasabil valdkonna olukorda, analüüsida riiklike meetmete tulemuslikkust, mõjusust, asjakohasust ja kulutõhusust ning teha ettepanekuid uuringute korraldamiseks. Tulemusaruanne esitatakse 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele. Arengukava vahe- ja järelhindamine Arengukava tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamist, ülesannete täitmist, meetmete tõhusust ja strateegilisi riske hinnatakse vastavalt arengukava seirete ning vahe- ja järelhindamise kavale. Esimese perioodi tulemusi hinnatakse põhjalikult 2024. aasta vahehindamise raames. Vahehindamise aruanne esitatakse arengukava juhtkomisjonile, Vabariigi Valitsusele ning Riigikogu maaelukomisjonile 2024/2025 (vajadusel koos arengukava või indeksitega seotud mõjueesmärkide saavutustaseme hindamise metoodika korrigeerimise ettepanekutega). PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise käigus selgitatakse mitmesuguste mõõdikute alusel, kui tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt on PõKa 2030 sekkumisi rakendatud. Hinnangu andmine 210 Vastavalt riigieelarve seaduse §20-le. 101 erinevatest vaadetest pakub arengukava rakendamisest ja selle mõjust mitmekülgsema arusaamise. Hindamine jaguneb kolme hindamisviisi vahel: kulutõhusus, mõju ja edenemine. Kulutõhususe puhul arvutatakse saavutatud tulemus kasutatud rahaliste vahendite kohta. Mõju leidmisel arvutatakse muutus, mille PõKa 2030 tegevused on kaasa toonud. Edenemise hindamine tähendab, et võrreldakse arengukavas esitatud mõõdikute sihttasemete saavutamist kasutatud aja ja eelarvega. Kuivõrd sekkumised on nii sisuliselt, mõjult kui ka nende kohta saadaolevate andmete poolest erinevad, siis sõltub hindamisviiside rakendatavus konkreetsetest sekkumistest. 211 Kõikide hindamisviiside puhul antakse hinnangud lähtudes mõõdikute väärtustest. Kuna PõKa 2030 tulemused on seotud sekkumistega, siis määratakse ka mõõdikud selliselt, et need mõõdaksid sekkumiste tulemusi. Sekkumiste suure hulga tõttu võetakse mõõdikute määramisel aluseks meetmete kaupa sekkumiste rühmad. Vastavalt sellele, millise tegevuse rakendamise etapiga mõõdikud seotud on, saab neid jagada erinevate tüüpide vahel. Erinevate hindamisviiside puhul kasutatakse erinevatesse tüüpidesse kuuluvaid mõõdikuid. Kulutõhususe hindamisel kasutatakse sisend- ja väljund- või tulemusmõõdikuid, mõju selgitamisel mõjumõõdikuid ning edenemise puhul sisend- ja eesmärkmõõdikuid. 212 PõKa vahe- ja järelhindamises taotletakse PõKa 2030 ning ÜPP ja ÜKP seirealaste tegevuste harmoniseerimist, vältides tegevuste dubleerimist. Osa mõõdikuid võetakse üle ÜPP ja ÜKP hindamise raamistikest programmiperioodi 2014‒2020 kohta. ÜPP puhul on selleks CMEF, mis sisaldab I samba tulemusmõõdikuid213, II samba tulemus- ja eesmärkmõõdikuid214 ja üldisi ÜPP mõjumõõdikuid215. ÜKP hindamiseks on loodud FAME raamistik216 ja vastavad mõõdikud217. Konkreetsed mõõdikud sekkumise rühmade kohta määrab hindaja, kuna see eeldab teadmist PõKa 2030 raames teostatavate tegevuste kohta.218 Arengukava elluviimisega seotud riskid Arengukava elluviimisega kaasnevad riskid on seotud nii sise- kui väliskeskkonnast tulenevate võimalike takistustega, mis võivad märkimisväärselt mõjutada arengukavas püstitatud visiooni ja eesmärkide saavutamist. Olulisemad riskid, mille maandamisele tuleb arengukava elluviimisel tähelepanu pöörata, on järgmised: 219 Planeerimisrisk Planeerimise kvaliteedi tagamisel on oluline jälgida, et planeerimiseks kasutatavad sisendid oleksid kvaliteetsed, asja- ja ajakohased ning piisavad, planeerimisprotsessi metoodika 211 Viira, A.-H., Mõtte, M., Aro, K., Lillemets, J., Põder, A., Kreegimäe, K., Lemsalu, K., Loit, E., Kauer, K., Jõudu, I., Roasto, M., Jaanuska, H., Järvalt, A. 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, 2019, lk 149. 212 Ibid. 213 Euroopa Komisjon. Pillar I Result indicator fiches. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming- fisheries/key_policies/documents/result-indicator-fiches-pillar-i_en.pdf (11.02.19). 214 Euroopa Komisjon. Target indicator fiches for Pillar II (Priorities 1 to 6). https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food- farming-fisheries/key_policies/documents/target-and-result-indicator-fiches-pillar-ii_en.pdf (11.02.19). 215 Euroopa Komisjon. Impact indicator fiches. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming- fisheries/key_policies/documents/impact-indicator-fiches_en.pdf (11.02.19). 216 Euroopa Komisjon. FAME – Fisheries and Aquaculture Monitoring and Evaluation under the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF). https://ec.europa.eu/fisheries/cfp/emff/fame_en (11.02.19). 217 Euroopa Komisjon. Definitions of Common Indicators (2016). https://ec.europa.eu/fisheries/sites/fisheries/files/fame- working-paper-definitions-of-common-indicators_en.pdf (11.02.19). 218 Lisainfo PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise metoodikate ning mõõdikute osas Viira, A.-H. et al 2019, lk 148-157. 219 EMÜ PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõpparuanne – Viira A.-H. et al 2019: 128-129. 102  oleks kokkulepitud ja asjakohane, kavandatavate protsesside ja tegevuste lõpptulemus oleks eesmärgistatud, vahehindamised planeeritud, vahehindamise tulemused analüüsitud ning korrigeerivad tegevused kavandatud. Maandamaks riski, et arengukava programmitasandil esinevad planeerimisprotsessis vead, on arengukava elluviimisel oluline hinnata planeerimisprotsessi sisendite kvaliteeti ja piisavust (tõenduspõhine informatsioon, andmed jms), püstitada tegevussuundade sekkumistele asjakohased eesmärgid ning leppida kokku prioriteetides, millele keskenduda esmajärjekorras ja mida arvestada finantsressursside planeerimisel ja võimalikul korrigeerimisel. Planeerimisfaasis tehtud vead/ebatäpsused kanduvad edasi rakendusfaasi, sh võib tekkida vajadus lisaressursside järele, mistõttu on oluline planeerimisriski maandada. Väliskeskkonna risk (sh koostöö) Planeerimisriski maandamisel on oluline arvestada ka asjaolu, et kuna PõKa 2030 tasandil on sekkumised kavandatud riigi tasandil, siis tuleb tagada, et eesmärgid iga täidesaatva organisatsiooni vaates on seotud vastavate asutuste tegevustega, sh on oluline, et tootjate esindus- ja erialaorganisatsioonid mõistaksid piisavalt oma ülesandeid ja vastutust või loodaks tegevusvaldkonnapõhised arengu- ja tegevuskavad. Juhul, kui tegevusvaldkonnad (piimatootmine, teraviljakasvatus, seakasvatus jne) püstitavad eesmärgid, mis ei ühti PõKa 2030 eesmärkidega, siis võib PõKa 2030 üldeesmärgi täitmisega olla probleeme. Antud riski maandamiseks on oluline kogu sektori koostöö. Finantsrisk Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks kasutatavad ressursid jagunevad riigieelarve ning Euroopa Liidu fondide vahel. Et arengukavas välja toodud mõjueesmärke edukalt saavutada on äärmiselt oluline tagada, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 ja EMKVF 2021–2027 koostamisel lähtutakse arengukavas välja toodud tegevussuundade 1–8 ja horisontaalsete arendusteemade (ptk 2) prioriteetidest. 220 Laiapõhjaliseks riskide juhtimiseks on Maaeluministeeriumis loodud valitsemisalaülene riskijuhtimise raamistik, mille alusel on võimalik veenduda, et riskide käsitlemisel on arvestatud kõikide Maaeluministeeriumi tegevusvaldkondadega. Riskijuhtimise eesmärk on välja selgitada eesmärkide saavutamist ohustavad asjaolud, et tagada asutuse edukas toimimine, vähendada võimalikke tagasilööke ning ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Riskijuhtimine annab võimaluse vigu ennetada ja realiseerunud probleemide põhjuseid analüüsides leida neile lahendusi. Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimub riskide juhtimine pidevalt. Riskide hindamise käigus määratletakse riskid tegevusvaldkondade lõikes, antakse hinnang riskide realiseerumise tõenäosusele ja mõjule ning planeeritakse maandamistegevused. Kokkuvõtlikult annab riskide juhtimine võimaluse luua väärtust ning seda kaitsta, mis omakorda parandab tulemuslikkust, soodustab võimaluste selgumist ning toetab eesmärkide saavutamist. 220 Ibid, PõKa 2030 elluviimisega seotud riskide (mis võivad takistada strateegiliste eesmärkide saavutamist) tuvastamisel lähtuti Rahandusministeeriumi juhendist „Riskijuhtimine – juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele“ (2013). 103 7. Arengukava maksumuse prognoos221 Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarvest, tagades selle kooskõla RESga. Arengukava eeldatav kogumaksumus aastatel 2020–2030 on 4,6 miljardit eurot, lisaks Keskkonnaministeeriumi eelarvevahendid. Täpsem maksumuse prognoos koostatakse iga aasta riigieelarve planeerimise käigus. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 viiakse ellu kahe programmi alusel. Mõlemas programmis esitatakse alaeesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevused koos mõõdikute ja tegevuste (sh teenuste) rahastamiskavaga. Programmide rahastamiskavad kavandatakse Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade eelarvemudelites. Programmid koostatakse neljaaastase vaatega ning neid uuendatakse igal aastal rulluval põhimõttel, lisades ühe aasta, seega arengukava kinnitamise hetkeks koostatakse programmid aastateks 2020–2023. Alaeesmärk Ministeerium 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Põllumajandus, toit, maaelu MeM 394 402 326 451 763 142 441 522 317 384 665 427 363 933 191 368 879 454 373 825 717 373 825 717 373 825 717 373 825 717 373 825 717 MeM 23 793 118 47 417 858 40 991 964 30 613 018 22 044 426 22 430 932 22 825 150 23 121 172 23 121 172 23 121 172 23 121 172 Kalandus KeM Kokku 418 195 444 499 181 000 482 514 281 415 278 446 385 977 618 391 310 387 396 650 868 396 946 890 396 946 890 396 946 890 396 946 890 2021—2027 eelarvevahendid on selgumisel ja indikatiivsed. 2028—2030 vahemikus on esitatud 2027. aastale võrdne number, kuna nii kaugele ei ole võimalik täpsemalt rahalisi vahendeid prognoosida. 221PõKa 2030 maksumuse täpsem prognoos valmib hiljemalt 2019.a novembris koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. 104 8. PõKa 2030 olulisemad mõisted ja lühendid Üldmõisted Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust (COM(2012) 60 fin). PõKa 2030 hõlmab kõiki biomajanduse primaarsektoreid, v.a metsandus (vt ptk 2.2.1 ja 5.2.2). Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikide vahelist ja ökosüsteemide vahelist mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus (Looduskaitse arengukava 2014–20). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärk on tõsta põllumajanduse tootlikkust ja kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, stabiliseerida turge, tagada pidev toiduainetega varustamine ja mõistlikud tarbijahinnad. ÜPP meetmed on aja jooksul mõnevõrra muutunud. Kui algselt oli rõhk eelkõige põllumajandustootmise toetamisel, siis reformide käigus on hakatud pöörama rohkem tähelepanu ka maaelu ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamise küsimustele. Tänapäeva ÜPP meetmed on jagatud kahte sambasse: I sammas hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid, II samba meetmed toetavad maaelu arengut (Viira, A.-H. et al (2017) „Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüs. Lõpparuanne“ EMÜ, EKI jt). Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et kalandus ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud ning et need oleksid ELi kodanikele tervisliku toidu allikaks. Eesmärgiks on tugevdada dünaamilist kalatööstust ja tagada kalapüügiga tegelevatele kogukondadele rahuldav elatustase. Kalanduspoliitika hõlmab kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja merekeskkonna kahjustamise ennetamiseks kalapüügieeskirju (regulatsioonid), ametiasutuste võimekust eeskirjade jõustamiseks ning eeskirjade rikkujate karistamiseks (kalanduskontroll); kalalaevastiku suuruse jälgimist; rahaliste vahendite ja tehnilise abi eraldamist (Euroopa Kalandusfond); osalemist läbirääkimistel rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ja ELi mittekuuluvate riikidega; tootjate, töötlejate ja turustajate nõustamist toodete eest õiglase hinna saamisel ning selle tagamine, et tarbijad saaksid usaldada nende mereandide kvaliteeti, mida nad söövad (turg); vesiviljelussektori arengu toetamist; ning teadusuuringute ja andmete kogumise rahastamine, et tagada asjaomasele poliitikale ja tehtavatele otsustele kindel alus (teadusuuringud ja andmete kogumine) (Kalanduse Teabekeskus). Heaolu mõistame arengukavas kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatust, millega kaasnevad võimalused ennast teostada, oma püüdlusi ja eesmärke saavutada („Säästev Eesti 21”). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) heaolu mudeli järgi sõltub heaolu samaaegselt nii sotsiaalelust, majandusest kui ka keskkonnast ning kujuneb paljude tegurite koosmõjul, sh elukvaliteedi näitajad (tervis, töö- ja pereelu tasakaal, haridus ja oskused, kogukondlikud sidemed, kodanikualgatus, elukeskkonna kvaliteet, isiklik turvalisus jm), materiaalsed elutingimused (sh sissetulek, jõukus, töökohad, eluase, auto jm) ning ühiskonna inim-, loodus-, majandus- ja sotsiaalsete varade kestlikkus ajas. Laiemas vaates kujundavad inimeste ja ühiskonna heaolu seega ühel või teisel viisil kõik eluvaldkonnad ning neid suunavad poliitikad (allikas: Heaolu arengukava 2016– 2023; vt ka OECD (2017) ’How’s Life in Estonia?). Loomade heaolu tagamise all mõistetakse käesolevas arengukavas loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade heaolu saab määratleda käitumise, füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, stressitaseme ja tervisliku seisundi kaudu. Loomi kui aistmisvõimelisi olendeid ei tohi kasvatada, hoida ega kohelda viisil, mis viiks nende hukkumiseni, tekitaks neile valu või põhjustaks neile vaimseid või füüsilisi kannatusi (MeM). Maaelu arengu poliitika üldeesmärk EL-is on kaasa aidata maapiirkondade jätkusuutliku arengu eelduste kujundamisele, sh tööhõive, heaolu ja majanduskasv. Poliitikat kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja piirkondlikest või riiklikest vahenditest. Euroopa Komisjon on koos liikmesriikidega seadnud maaelu arengu poliitikas kolm peaeesmärki: a) põllumajanduse konkurentsivõime edendamine; b) loodusvarade säästev majandamine ja kliima-meetmed; ja c) 105 maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamine, sh tööhõive loomine ja säilitamine. Neist peaeesmärkidest lähtuvad kuus prioriteeti: a) teadmussiirde soodustamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades; b) kõigi põllu-majandusvormide konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse suurendamine; c) toiduainete tarneahela korralduse ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses; d) põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine; e) ressursside tõhusa kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris; e) sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine maapiirkondades (allikas: Euroopa Parlament: „Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas: maaelu arengu poliitika“ 10.03.2019). Riskijuhtimise all mõistetakse asutuse riskide suhtes ette võetavaid kooskõlastatud tegevusi ehk asutuse riskide tuvastamise, hindamise, haldamise ja seire pidevat protsessi, mille eesmärgiks on toetada eesmärkide saavutamist (’Riskijuhtimine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele’ – Rahandusministeerium 2013). Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale aktsepteeritava tasemeni. Tõhus riskijuhtimine suurendab juhtkonna kindlustunnet, et asutuse eesmärgid saavutatakse (vt ka p. 5.2.5 ja ptk 6). Risk on võimalik oht, et mingi sündmus, tegevus või tegevusetus võib põhjustada tervistkahjustavat mõju, vara või maine kaotuse ning mõjutada eesmärkide saavutamist või tulemuslikku saavutamist (Riskijuhtimine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele, RaM 2013 ). PõKa 2030 eri tegevussuundades võidakse riske erinevalt määratleda – näiteks tegevussuunas 3 („Toiduohutus“) lähtub riski mõiste EL-i toiduseadusest 178/2002: „risk - ohutegurist tuleneva tervistkahjustava toime tõenäosus ning raskusaste.“ ja „oht — toidu või sööda bioloogiline, keemiline või füüsikaline mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju tervisele.“ Samas tegevussuunas 5 keskendutakse riskijuhtimises pigem sissetulekute stabiliseerimisele, et sekkumistele, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu. Tervis - Maailma Terviseorganisatsioon defineerib tervist kui füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Kvaliteetne elu, sh tervena elatud elu, on nii üksikisikule kui ka ühiskonnale üheks suurimaks väärtuseks. Oluline on säästa võimalikult palju elusid ja tagada, et inimesed saaksid võimalikult kaua ilma oluliste tervisepiiranguteta elada (RTA 2009–2020). Toit - töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed (EL toiduseadus 178/2002). Toiduainetööstusena on arengukavas käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11). Toidusektorina on käsitletud põllumajandussektorit (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 A01) koos toiduainetööstusega (C10, C11). Teadmistepõhisus (ka tõenduspõhisus ja teaduspõhisus) põllumajandus-, kalandus-, toidutööstus ja maaelupoliitikate juhtimine lähtub tõendatud teabest ehk PõKa 2030 sekkumised (arengumeetmed, õigusaktid, teenused jm) peavad põhinema seisukohtadel, mida toetavad teadusuuringute tulemused ning usaldusväärne regulatiivsete mõjude analüüs. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine - kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamine ja tegevusraamistik, et suurendada nii ühiskonna kui ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele („Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“). Maapiirkond – maaliseks asustuspiirkonnaks loetakse asula, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku ruutkilomeetri kohta (vt Statistikaamet 2018; ref. Viira, A.-H. et al 2019: 32). Spetsiifilised mõisted: Loodusvarad - inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid: maavarad, muld, tuule- ja päikeseenergia, õhk, vesi, organismid ning nende kooslused jm, ka ökoloogilised olud – kliima. (LKA 2014-20). Maastik - keskkonna osa, nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad loodustegurite ja inimtegevuse mõjud ning koosmõjud (LKA 2014-2020). 106 Suhtelise vaesuse määr on inimeste osakaal, kelle sissetulekute tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokku lepitud metoodika kohaselt 60% leibkonna-liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. (Eesti 2035) Piirkond on asustus- või haldusüksustest koosnev kohaliku või regionaalse ulatusega funktsionaalsel või sarnasuslikul alusel piiritletud territoorium, mille täpsem ulatus sõltub piiritlemise aluseks olevatest konkreetsetest tunnustest. Samastub terminiga „regioon“, mida on kasutatud sagedamini suurema ja terviklikuma piirkonna kontekstis (vt järgmine). Piirkonnaspetsiifiline arengueeldus on kindel majanduslik tegevusvaldkond, looduslik, kultuurilis- ajalooline või inimkapitali teadmus-oskuslik pärand, milles mõnel konkreetsel piirkonnal on enamiku muude piirkondadega võrreldes suhteline konkurentsieelis või suurem arenguvõime (Regioaalarengu strateegia 2014-20). Paikkond on väikseim territoriaalne ühik, mida iseloomustab ajalooliselt välja kujunenud terviklik struktuur ja territoriaalne/kogukondlik samastumine. Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringud lähtuvad paikkondadest. Seetõttu on paikkonna tasemest lähtutud ka ühistranspordi planeerimisel (Transpordi arengukava 2014-20). Noortena käsitletakse PõKa tegevussuundades ja Euroopa liidu ÜPP strateegiakavas 16-40 aastasi inimesi (vt ptk 3.6). Looduslik rohumaa - Väikese saagiga püsirohumaa tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti külvamise või kuivendamise teel parandatud. Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks; tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt ning seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega (MeM 2019). Püsirohumaa - maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem (MeM 2019). Kutseline kalapüük - kutseline kalapüük tähendab kalapüüki kaluri või kalalaeva püügiloa alusel, kasutades kutselise püügi vahendeid (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) (Kalanduse Teabekeskus: http://www.kalateave.ee/et/). Harrastuspüük - harrastuslik kalapüük on hobitegevus, mille võib jagada tinglikult kolmeks: harrastuspüügiõiguse alusel ja kalastuskaardi alusel toimuvaks püügiks ning õngepüügiks. Kalanduse tootjaorganisatsioonid - kalandustoodete tootjaid koondavad ühendused kelle eesmärk on parandada oma liikmete toodangu turustustingimusi ning edendada kestlikku püüki ja vesiviljelust (Kalanduse Teabekeskus). Multitroofne vesiviljelus - kalade, limuste ja vetikate kasvatamine koos (eeskätt meres), nii et kalakasvatusest tuleneva saaste tarvitavad ära teised organismid. Sel moel saadakse lisatoodangut ja puhtam vesi (Kalanduse Teabekeskus). Akvapoonika - kalade ja taimede ühiskasvatamine suletud süsteemis, kus kalakasvatusrajatistest väljuv toitainerikas vesi suunatakse taimeistandusse väetisena ja pärast puhastumist tagasi kalakasvandusse (Kalanduse Teabekeskus). Sinine majanduskasv - sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, et toetada säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna (Kalanduse Teabekeskus). Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus – suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet (LKA 2014-20). Mõõdikute definitsioonid on PõKa 2030 Lisas 2 Lühendid AMR – mikroobide resistentsus GMO – geneetiliselt muundatud organism HELCOM – Helsingi komisjon (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) 107 KHG – kasvuhoonegaasid LULUCF – maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid (lüh. EL-i poliitikates) OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon RES – riigi eelarvestrateegia SKP – sisemajanduse koguprodukt, riigi elanikkonna majandusliku olukorra näitaja, mis kajastab toodetud kaupade ja teenuste koguväärtuse ja nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahet. TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon NAFO – Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon ITQ – individuaalne ülekantav kvoot ÜKP – Ühine Kalanduspoliitika EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond CLLD – kogukonna poolt juhitud kohalik areng, Community Led Local Development CMEF – Ühine seire ja hindamise raamistik, Common monitoring and evaluation framework EIP – Euroopa innovatsioonipartnerlus EKF – Euroopa Kalandusfond EL – Euroopa Liit EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond EMÜ – Eesti Maaülikool ESA – Eesti Statistikaamet ETKI – Eesti Taimekasvatuse Instituut FAME – Kalanduse ja vesiviljeluse seire ja hindamine, Fisheries and Aquaculture Monitoring and Evaluation under the European Maritime and Fisheries Fund FAO – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Food and Agriculture Organization of the United Nations IKT – Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad KeM – Keskkonnaministeerium KHG – Kasvuhoonegaasid KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus KSM – Keskkonnasõbraliku majandamise toetus LEADER – EL algatusprogramm, mille eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Programmi nimi on akronüüm prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l'economie rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). MAK – Eesti maaelu arengukava MAPP – Osalusmeetod programmide ja projektide mõju hindamiseks, Method for Impact Assessment of Programmes and Projects MeM – Maaeluministeerium MES – Maaelu Edendamise Sihtasutus MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium NAFO – Northwest Atlantic Fisheries Organization NTA – Nitraaditundlik ala 108 OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Organisation for Economic Co-operation and Development PMA – Põllumajandusamet PMK – Põllumajandusuuringute Keskus PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PõKa 2030 – Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 SAK – Sigade Aafrika Katk SKP – Sisemajanduse koguprodukt SMART kriteeriumid – põhimõtted, millele peavad vastama arengukava eesmärgid ja mõõdikud. Akronüüm sõnadest specific (konkreetne), measurable (mõõdetav), achievable (saavutatav), relevant (oluline) ja time-bound (ajastatud). SWOT analüüs – valdkonna tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte kaardistav analüüs TAI – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon TKM – Toiduga kokkupuutuvad materjalid VTA – Veterinaar- ja toiduamet VTL – Veterinaar- ja toidulaboratoorium WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, World Trade Organization ÜKP – EL ühine kalanduspoliitika ÜPP – EL ühine põllumajanduspoliitika ÜPT – Ühtne pindalatoetus Piirkonnad 3M ja 3L – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni veeala püügitsoonid. Lisad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) lisa 1, lisa 2 ja seonduvad PõKa 2030 mõjude eelhindamise aruanded esitatakse eraldi ning avaldatakse koos arengukavaga Maaeluministeeriumi kodulehel (www.agri.ee) Lisa 1: Põka 2030 seletuskiri (30 lk, sh koostajad, sisu, kaasamine ning mõjude hindamine). Lisa 2: PõKa 2030 mõõdikud (17 lk, sh mõõdikute mõisted ja selgitused). 109  Meie: 11.11.2019 nr 1.2-1/1269 Riigikantselei Ministeeriumid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edasi PõKa 2030) eelnõu. PõKa 2030 eelnõu, seletuskirja (lisa 1) ja mõõdikutega (lisa 2) on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastusega seotud seisukohti 10 tööpäeva jooksul. Lisaks märgime, et PõKa 2030 eelnõu koostamise, kaasamise ja mõjude eelhindamise protsessi peamised tulemused on esitatud seletuskirjas (lisa 1), sh tänavu mais ja juunis toimunud PõKa 2030 eelnõu mitteametlikul kooskõlastusringil laekunud ligi 150 ettepanekut ning samuti Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise aruande (09.10.2019) ja Hendrikson & Ko PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (06.11.2019) soovitused on valdavalt PõKa 2030 eelnõusse viidud. Lisa 2 täiendati PõKa 2030 juhtkomisjonis esindatud rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Leader Liidu ja riigikantselei hiljutiste ettepanekute (25.10.2019) alusel. PõKa eelnõu ja seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda ka maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik maaeluminister Lisad P6Ka_2030_eeln6u_11_11_2019.pdf (2.6MB) PoKa_2030_eelnou_lisa1_seletuskiri.pdf (1.4MB) PoKa_2030_eelnou_lisa2_moodikud.pdf (673.8KB) Aare Kasemets + 372 625 6132 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734