Vastus pöördumisele

Martin Helme Rahandusministeerium [email protected] 11.11.2019 nr 1-12/1927-2 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) Kultuuriministeerium kooskõlastab kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste ettepanekutega. Kultuuriministeerium on aastaid püüdnud leida lahendusi vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide probleemidele. Vabakutselisus on valdkondade ülene. Kavandatava pensionireformi valguses näeme võimalust saavutada oluline edasiminek ka selles küsimuses. Praegu puudub riigis küll lõplik või täielik numbriline ülevaade vabakutseliste arvu, valdkondliku jaotuse ja toimetuleku viiside kohta, kuid Kultuuriministeeriumi praktika (ja valdkonna hinnangute, loomeliidu liikmelisuse jm) põhjal hindame sihtrühma nii arvult kui ka panuselt oluliseks – räägime tuhandetest aktiivselt Eesti kultuuriellu panustavatest inimestest. 2019. aasta veebruari seisuga kuulus tunnustatud loomeliitudesse 5640 loovisikut. Lisaks loovisikutele puudutab ebaregulaarsete sissetulekute probleem ka teisi kultuuritöötajaid. Näiteks tuli Praxise hiljutisest uuringust välja, et 41% koorijuhtidest-juhendajatest hindab, et neid tasustatakse viisil, mis ei taga sotsiaalset kaitset. Muutuva tööturu tingimustes tekib teistes lepinguvormides ja mittepüsivalt töötajaid pigem juurde ka väljaspool loomevaldkondi. Meie hinnangul ei ole praegu lahendust nende isikute pensionipõlve kindlustamiseks, kellel sotsiaalmaksuga maksustav tulu süsteemselt puudub, mistõttu ei teki neil pensioniõigust I sambas ega kogune raha II sambas. Seda olulisem on teadvustada selle sihtrühma seas III samba võimalusi, aga tagada ka selle instrumendi võimalikult suur paindlikkus. Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud. Kaaluda eelnõus kavandatavaid III samba osas kaasnevaid muudatusi, mis piiravad meie hinnangul vabatahtlikult pensioni kogujate otsustusvabadust võrreldes II samba osas ellu viidavate muudatustega, ning loobuda sättest, mis näeb ette 10% tulumaksuga maksustatud väljamaksete vanuse alampiiri tõstmise 55. eluaastalt eelpensionieale. Põhjendus: Vabakutseliste majanduslikud võimalused on nende töö olemusest lähtuvalt palju ebastabiilsemad ning pensioniks säästetud raha kasutuselevõtt võib väga vajalikuks osutuda juba varem. Soodsama tulumaksu tingimus kriitilises eas pensionisäästude kasutamisel võib vabakutselistele (teiste seas vabakutselistele loovisikutele) olla hädavajalik, kuivõrd uute „tööotsade“ leidmine võib erinevatel põhjustel olla keerulisem just pensionieelikute jaoks. Selline soodustus tekitaks täiendava turvatunde ja suurendaks usutavasti III sambasse säästmise atraktiivsust ka ebaregulaarsete sissetulekutega sihtrühma jaoks. Täna oskame hinnata täiendavate meetmete vajalikkust eelkõige loovisikute ja loomeliitude seaduse raames taotletava loovisiku toetuse põhjal, mille puhul olid 2018. aastal 99 loometoetuse saajast 26 üle 50aastased (toetuse saaja ei tohi seejuures olla pensionär või muu riikliku toetuse saaja). Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Täiendada eelnõud meetmetega, mis suurendaksid ligipääsu III sambale ja selle kogumisviisi atraktiivsust vabakutselistele. Näiteks tulumaksuvabastusega investeeringu- mahu suurendamine, muud maksusoodustused või „nügimisvõtted“. Põhjendus: Kuigi kultuurivaldkonnas töötavate vabakutseliste tunnuseks on üldjuhul pigem madalamad sissetulekud, võivad näiteks teatud suuremahuliste loometeoste honorarid tähendada väga suurt ühekordset sissetulekut. Selliselt tulult tehtud ühekordne suurem investeering III sambasse võib olla vabakutselisele lihtsamini teostatav kui väiksemate üksiktulude pealt igakordselt tehtavad sissemaksed. Inimlikult muudavad investeerimist atraktiivsemaks ilmselt ka muud võimalikud maksusoodustused, näiteks iseendale tööandjate puhul (OÜd jms) sotsiaalmaksusoodustus. Riik saaks tööandja ja vabakutselistelt teenuste tellijana (honorarid, töövõtulepingud jms) näidata eeskuju ka lepingute sõnastamisel, kuhu sisestada valikvariandina võimalus suunata 15% lepingu tulust III samba kontole. Lisaks võiks sellise „nügimise“ laiendamist kaaluda erasektorile. Inimeste huvi ja tähelepanu vanaduses toimetuleku suhtes kipub vanusega kasvama, seega on riigi kohus eeldatavate riskirühmade puhul teavitada ja soodustada pensioniks kogumist ka juhul, kui I ega II sammas ei ole inimese töö iseloomu tõttu kättesaadavad. Teeme Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ettepaneku viia läbi analüüs, millega hinnata pensionikindlustuse olemasolu vaatlusalustel sihtrühmadel tulevikus ning sellest tulenevat võimalikku täiendavat koormust riigi, KOVi ja ka valdkondlikele, näiteks kultuurieelarvetele paarikümne aasta perspektiivis. Samuti tuleks kaaluda, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik vabakutselised ja väikeettevõtjad (nn ühemehe-OÜd) liita I ja II samba süsteemiga, et võimalikke ohukohti minimeerida. Tänaste reformide tuules on oluline teha tarku ja teadmistepõhiseid otsuseid, et hoida ära täiendavaid riske tulevikus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]