Kiri

Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale Analüüs ja ettepanekud Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 I. Analüüs.................................................................................................................................................. 4 Õiguslik taust ........................................................................................................................................ 4 Avaliku sektori ülesehitus ja avaliku teenistuse mõiste .......................................................................... 4 Värbamine avalikus sektoris ................................................................................................................... 5 Kodakondsuse ja keelenõue avalikus sektoris........................................................................................ 5 Statistiline ülevaade .............................................................................................................................. 7 Teistest rahvustest elanike keeleoskus .................................................................................................. 7 Teistest rahvustest elanike hõive tööturul tervikuna .............................................................................. 8 Teistest rahvustest teenistujad avaliku teenistuse töötajaskonnas ..................................................... 10 Taustainfo valdkonna uuringutest .........................................................................................................13 Uuring „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“ ............................................................................... 13 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 ................................................................................ 14 Keelelise mitmekesisuse teemaline küsitlus ministeeriumites ............................................................ 15 Sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis“ ...................................................................................................... 16 II. Ettepanekud ........................................................................................................................................ 17 2 Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammis oleva punkti 11.19 „Edastame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi ka muukeelsele elanikkonnale“ täitmiseks on Rahandusministeerium koostöös Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga koostanud käesoleva analüüsi koos ettepanekutega. Analüüs ja ettepanekud on koostatud eesmärgil tõsta sihtrühma teadlikkust avaliku sektori tööhõive võimalustest, et suurendada muust rahvusest kandidaatide osakaalu avaliku sektori konkurssidel. Analüüsi sihtrühmaks on teisest rahvusest ja/või eesti keelest erineva emakeelega: 1) gümnaasiumi ja ülikoolinoored, kes ei ole veel tööturule sisenenud; 2) täna juba tööturul olijad, kes võiksid kaaluda ka avalikku sektorit tööandjana (sh uussisserändajad); 3) need, kes on juba (hiljuti) avalikku sektorisse tööle asunud. Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja lähiaastate lõimumispoliitika eesmärk on suurendada ühiskonna sidusust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühiskonnaelus osalemise ja kaasamise kaudu. Lõimumine tööturu valdkonnas ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimeste sotsiaalset ja kultuurilist kaasatust. Arengukava toetab tegelemist struktuursete barjääridega, mis takistavad eesti keelest erineva emakeelega inimeste aktiivset osalust tööturul. Võttes ühest küljest arvesse tööealise elanikkonna vähenemist ja sellest tulenevaid väljakutseid värbamisel ning teisest küljest seda, et muukeelne elanikkond on jätkuvalt oluline ressurss tööjõuturul, mille potentsiaali oleks võimalik avalikus sektoris rohkem ära kasutada, on keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonise kujundamisel teavitustöö võtmetähtsusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 65 lõikele 1 on Rahandusministeeriumi valitsemisalas avaliku teenistuse arendamine. Avalik teenistus moodustab kogu avalikust sektorist umbes viiendiku ning tähendab teenistust ametnikuna või töötamist töötajana riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Kuid kuna Rahandusministeeriumi poolt keskselt koordineeritavad arendustegevused võtavad enda alla üha suuremat osa avalikust sektorist kui seda on ainult avalik teenistus, siis hõlmavad nii käesolev analüüs kui ka ettepanekud osaliselt avalikku sektorit laiemalt. Eesti avaliku sektori personalipoliitika lähtub põhimõttest, et inimeste juhtimise alaste otsuste langetamise lähtekohaks on detsentraliseeritud personalijuhtimise korraldus, st personalipoliitika annab juhtidele eesmärkide saavutamiseks vajalikud hoovad ja vastutuse. Värbamine avalikus sektoris lähtub meritokraatiast, mis tähendab, et kandidaadi valimisel lähtutakse ainult tema isikuomadustest, kompetentsusest ja kogemusest. Erinevate võrdlevate uuringute põhjal paistab Eesti silma avaliku sektori professionaalsuse väärtustamisega ning seda eelist tuleb hoida. Avalikku sektorisse värbamisel lähtutakse võrdse kohtlemise printsiipidest. Erinevatele ametikohtadele uusi inimesi värvates ja valides on eesmärgiks tagada professionaalne lähenemine, mis välistab stereotüüpidesse langemise ning erinevate vähemusgruppide (sh rahvusvähemused) tõrjutuse. Aina enam pööratakse tähelepanu töötajaskonna mitmekesistamisele, värvates muukeelseid töötajaid ning pühendutakse kaaskolleegide valmisolekuks kaasava ja mitmekesise kollektiivi kujundamisel. Teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal avalikus sektoris aitab tõsta seda sihtrühma puudutavate otsuste kvaliteeti (mitmekesistada kaasamisprotsessi, arvestada rohkem sotsiaal-kultuuriliste eripäradega jne). 3 I. Analüüs Õiguslik taust Avaliku sektori ülesehitus ja avaliku teenistuse mõiste Eesti avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks (joonis 1). Valitsussektor jaguneb omakorda kolmeks: keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ehk riigiasutused, riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud), kohaliku omavalitsuse üksused ja sotsiaalkindlustusfondid (Töötukassa ja Haigekassa). Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam) ja Eesti Pank. Joonis 1. Ülevaade avaliku sektori asutuste tüüpidest ja töötajate arvudest (2018. aasta keskmine). Andmeallikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem. Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel töötas 2018. aastal avalikus sektoris täistööajale taandatuna 132 225 töötajat, kellest ligikaudu 88% olid ametis valitsussektoris ja 12% muus avalikus sektoris. Eesti koguhõivest moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku. 4 Avalik teenistus tähendab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse: 1) teenistus- ja usaldussuhet ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu teostamist; ja 2) eraõiguslikku töösuhet isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö. Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi. Ametiasutused on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine (valitsusasutus VVS tähenduses, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, kohus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Kohalikus omavalitsuses valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linna valitsuse amet. Avalik teenistus moodustab kogu avalikust sektorist umbes viiendiku (joonisel 1 viidatud punase kasti sees riigi ametiasutused, sh põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei ning kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused). Värbamine avalikus sektoris 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seadus (ATS) jätkab seniajani kehtinud detsentraliseeritud värbamise ja valiku poliitikat. Uus ATS tegi konkursside korraldamise vabadele ametikohtadele kohustuslikuks, et tagada suurem läbipaistvus. Ametniku ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, millest teatatakse ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel (www.fin.ee). Ametiasutuste töötajate värbamisel konkursi korraldamise nõuded puuduvad. Iga ametiasutus saab detsentraliseeritud avalikust teenistusest lähtuvalt ise otsustada, kuidas ta töötajaid värbab. Reeglina on siiski ametiasutused kehtestanud oma sisekordades reeglid ka töötajate värbamiseks avaliku konkursi korras. Kodakondsuse ja keelenõue avalikus sektoris Avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib ametnikuna teenistusse võtta Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. Ametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Enamuses on ametnike keelenõue sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded.“. Selle kohaselt tuleb enamusel ametnikest vallata eesti keelt vähemalt C1 tasemel. See tähendab pikkade ja keerukate tekstide mõistmist, sh ka varjatud tähenduste tabamist; oskust ennast spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata; oskust kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes; oskust luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukamatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. 5 Erand on tehtud mõnedele politsei ja päästeametnikele, kes peavad eesti keelt valdama tasemel B2. See tähendab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma mõistmist; suutlikkust spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskust paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Ametiasutuse töötajad, kelle tööülesanded on seotud ametiasutuse asjaajamise korraldamise toetamisega, nagu andmesisestajad, postisekretärid ja teised sarnased töötajad; isikuhooldustöötajad ja sotsiaalhoolekandeasutuse abipersonal, päästetöötajad peavad eesti keelt oskama tasemel B1. See tähendab, et ta mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama riigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või endale huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Ka B1 keeletasemel inimene saab hakkama töökuulutuste leidmise ja lugemisega ning oma CV saatmisega asutusse eesti keeles. Kinnistusraamatu tehnilised sekretärid, kohtukordnikud, äriregistri tehnilised sekretärid ning ametiasutuse raamatupidajad ja referendid; hoolekandetöötajad peavad eesti keelt oskama juba B2 tasemel. Ametiasutuse tehnilist või abistavat laadi tööülesandeid täitvad töötajad, nagu autojuhid, kütjad, paljundajad ja teised sarnased töötajad saavad hakkama keeletasemega A2. See tähendab, et ta mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Samas täna ametiasutustes selliseid töökohti enam väga palju ei ole. Tööandja peab tagama, et töötajad või ametnikud, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. 6 Statistiline ülevaade Teistest rahvustest elanike keeleoskus 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu andmete järgi jaguneb üle 15aastaste teistest rahvustest Eesti elanike enesehinnanguline eesti keele oskus järgmiselt: aktiivse keeleoskusega (valdavad vabalt või saavad aru, räägivad ja kirjutavad) on neist 41%, passiivse keeleoskusega (saavad aru ja räägivad veidi või saavad veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti keelt kümnendik teistest rahvustest elanikest. Joonis 2. Teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus 2011-2017, % Andmeallikas: Eesti integratsiooni monitooring 2011, 2015, 2017 Kui vaadata kitsamalt osaoskuseid, siis kõige mugavamalt tuntakse ennast lugemises ja suulisest kõnest arusaamises: vastavalt 71% ja 69% eesti keelt mingil määral oskajatest hindab enda oskust neis valdkondades heaks või keskmiseks. Kõige keerulisem on teisest rahvusest inimeste jaoks eesti keeles kirjutamine: 60% hindab oskuse heaks või keskmiseks ja 13% ei oska enda hinnangul üldse kirjutada. Joonis 3. Eesti keele oskusega teistest rahvustest vastajate osakaal osaoskuste alusel 2017, % Andmeallikas: Eesti integratsiooni monitooring 2017 Piirkonniti varieerub teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus märkimisväärselt. Eristub eelkõige Ida-Virumaa, kus 22% elanikest ei oska üldse eesti keelt, ainult 8% valdab vabalt ja 22% on aktiivse keeleoskusega. Kuigi ülejäänud teistest rahvustest elanike keeleoskus on natuke parem kui tallinlaste oma, võib neid hinnata küllalt sarnaseks. Ülejäänud Eesti elanikud mõnevõrra ületavad Tallinna elanikke keeleoskuses: keele mittevaldajaid on vastavalt 4% ja 5% ning aktiivseid valdajaid 54% ja 46%. Teistest rahvustest nooremad inimesed valdavad eesti keelt paremini kui vanemad põlvkonnad: 15-24 aastastest on aktiivse keeleoskusega 67% ja keelt ei valda ainult üksikud (3%). Aktiivne keeleoskus on rohkem kui pooltel alla 34aastastel, kuid kõigest ligikaudu kolmandikul 35–49aastastest ja vähem kui neljandikul kõige vanemas vanuserühmas (74aastased ja vanemad). 7 Teistest rahvustest elanike hõive tööturul tervikuna 2018. aasta Eesti tööjõu-uuringu1 andmed näitavad teisest rahvusest elanike tööturu olukorra paranemist. Muust rahvusest hõivatute arv suurenes (2018: 64,3% vs 2017: 63%) ning töötus vähenes (2018: 7,1% vs 2017: 8,8%). Kuna samal ajal eestlaste hõive suurenes aeglasemalt ning töötuse määr kasvas veidi, vähenesid eestlaste ja mitte-eestlaste võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe (vt joonised 4 ja 5) ning ka vanuses 20-64 ei ole hõivelõhed väga suured (5,3 pp). Joonis 4. Tööhõive määr (%) rahvuse järgi ja hõivelõhe (pp) (15-74a) Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Joonis 5. Töötuse määr (%) rahvuse järgi ja töötuse lõhe (pp) (15-74a) Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 1 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 8 Noorte töötus (11,8%) on Eestis ligi kaks korda üldisest töötusest (5,4%) suurem, mitte-eestlastest noorte töötus (15,6%) ületab omakorda eestlastest noorte oma (10,5%) (vt joonis 6). Mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem noori, kes ei õpi ega tööta, vastavalt 12,2 ja 9,1%2. Joonis 6. 15-24 aastaste töötuse määr (%) rahvuse järgi Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Vähene riigikeele oskus on Eesti tööturul üks oluline takistus, mis mõjutab oluliselt võimalusi tööd leida ja karjääri teha. Eesti keele oskus suurendab võimalust jõuda juhtivatele kohtadele ning töötamist avalikus sektoris. 2018. aasta andmetel oli mitte-eestlaste töötuse määr, kes oskasid eesti keelt 6,2%, eesti keelt mitteoskavate töötuse määr aga 10,7%. Tööhõive määr Töötuse määr Eestlased 69,8 4,6 Mitte-eestlased (oskavad eesti keelt) 68,2 6,2 Mitte-eestlased (ei oska eesti keelt) 52,2 10,7 Kokku 68,1 5,4 Tabel 1. Tööhõive määr ja töötuse määr rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2018 Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tööotsimise viisidest on mitte-eestlastel kõige sagedasem töökuulutuste jälgimine (65,4%), teisel kohal on Töötukassa kaudu tööotsimine (61,8%), kolmandal kohal sugulaste/tuttavate poole pöördumine (54,9%) ja neljandale jääb ise tööotsimiskuulutuste avaldamine (35,8%). Eestlased Mitte-eestlased Jälgis tööotsimiskuulutusi 76,0 65,4 Pöördus sugulaste/tuttavate poole 45,1 54,9 Avaldas ise töökuulutusi 41,0 35,8 Otsis tööd Töötukassa kaudu 50,6 61,8 Pöördus otse tööandja poole 26,1 31,5 Vastas tööotsimiskuulutustele 34,6 26,3 Käis tööintervjuul 14,6 8,6 Otsis tööd eratööbörsi kaudu 20,3 8,1 Tabel 2. Tööotsimise viisid, % töötutest, 2018 Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 2 Allikas: Sotsiaalministeeriumi blogiartikkel „Mitte-eestlased on tööturul kasutamata potentsiaal“ 03.04.2019 https://somblogi.wordpress.com/2019/04/03/mitte-eestlased-on-tooturul-kasutamata-potentsiaal/ 9 Tööjõu-uuringu järgi on mitte-eestlased töökoha leidnud eelkõige sugulaste/tuttavate kaudu (31,4%), töökuulutustele kandideerides (18,2%), otse tööandja poole pöördudes (15,3%) ja enda avaldatud tööotsimiskuulutuse kaudu ( 13,5%). Eestlased Mitte-eestlased Sai töökoha sugulaste/tuttavate kaudu 22,8 31,4 Töökuulutustele vastamine 21,5 18,2 Pöördus otse tööandja poole 14,5 15,3 Enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu 9,4 13,5 Pakuti tööd, ise ei otsinud 16,5 9,1 Alustas ettevõtlust 5,2 2,9 Sai töö Töötukassa kaudu 1,5 3,0 Tabel 3. Viimase 12 kuu jooksul tööle saanud tööle saamise viisi järgi, %, 2018 Andmeallikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Teistest rahvustest teenistujad avaliku teenistuse töötajaskonnas 2017. aastal oli tööga hõivatuid tööturul kokku 658,6 tuhat, neist eestlasi 70% ning teisest rahvusest 30%3. Muukeelseid olid tööga hõivatute seas tööturul kokku 202,6 tuhat ehk 31%. Avaliku teenistuse töötajaskonnast oli teisest rahvusest 10,8%4 ja muukeelseid 11,7%. Kõige suurema osa teisest rahvusest teenistujatest moodustavad venelased, kuid esindatud on ka teised rahvused, nagu näiteks soomlased, ukrainlased, valgevenelased. Valdkondlikult on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem – 15,3% - siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vanglad. Joonis 7. Eestlaste ja teisest rahvusest teenistujate osatähtsus asutuse grupis Andmeallikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastiku statistiline register 5 Ametnike, eriteenistujate ning töölepinguliste hulgas on teisest rahvusest teenistujate osakaal suurim töölepinguliste teenistujate seas - 12,6%. Ametnikest on teisest rahvusest 8,5%. 3 Allikas: Statistikaamet 4 Rahvuse andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele, mis pärinevad rahvastiku statistilisest registrist ning mida on täiendatud erinevate andmetega – 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, rahvastiku register, riiklik sünniregister. 5 Avalike teenistujate andmed pärinevad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust 31.12.16 seisuga v.a. rahvuse tunnus. Avaliku teenistuse number ei sisalda Kaitseväge, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ning asutuse siseseks kasutamiseks määratud teabe tunnusega ametikohad. 10 Avaliku teenistuse juhtide hulgas oli teisest rahvusest juhte 4,1%, kes moodustavad kogu avalikust teenistusest 0,4%. Tippspetsialistide seas on teisest rahvusest teenistujate osakaal 6,0%, kogu avalikust teenistusest moodustavad nad aga 1,2%. Kõige suurema töötajaskonnaga grupis, keskastmespetsialistide seas on teisest rahvusest teenistujate osakaal 10,3%, kogu avalikust teenistusest moodustab see 3,8%. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks sellised ametikohad nagu vaneminspektor, juhtivspetsialist, konsultant, peaspetsialist jne. Eestlased Teisest rahvusest Kokku Juhtide osakaal kogu avalikust teenistusest 9,8% 0,4% 10,3% Tippspetsialistide osakaal kogu avalikust 18,8% 1,2% 20,0% teenistusest Juhtide osakaal kõrgharidusega teenistujatest 15,6% 0,7% 16,3% Tippspetsialistide osakaal kõrgharidusega 29,8% 1,9% 31,7% teenistujatest Tabel 4. Juhtide ja tippspetsialistide osakaal eestlaste ja teisest rahvusest teenistujate hulgas Andmeallikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastikuregister Teisest rahvusest avalike teenistujate seas on kõige rohkem neid, kes töötasid riigitööl juba enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Üle 15 aastase staažiga teisest rahvusest teenistujate osakaal on 35,1%, samas kui eestlaste osakaal eestlaste seas on selles grupis 27,9%. Väiksema staažiga teenistujate seas on teisest rahvusest teenistujaid vähem võrreldes eestlaste osakaaluga eestlaste seas vastavas staažigrupis. Joonis 8. Eestlaste ja teisest rahvusest teenistujate tööstaaž asutuse grupis Andmeallikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastiku statistiline register 11 Inimese edukust mõjutavatest teguritest tööturul on vaadeldud hariduse ja vanuse näitajaid. Teisest rahvusest teenistujate seas on kõige rohkem kõrgharidusega inimesi, moodustades 6,3% avalikust teenistusest. Kesk- ja kutseharidusega teisest rahvusest teenistujaid on avalike teenistujate seas 4,5%. Põhihariduse ja madalama haridusega teisest rahvusest teenistujate hulk moodustab vaid 0,04% kogu avalikust teenistusest. Joonis 9. Eestlaste ja teisest rahvusest teenistujate haridustase Andmeallikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastikuregister Teenistujate vanuse järgi vaadates on enim teisest rahvusest teenistujaid 31-40 aastaste (26,2%) seas, kõige rohkem just siseturvalisuse asutustes (27,8%). Ametites ja inspektsioonides on teisest rahvusest teenistujate seas kõige rohkem 51-60 aastaseid - 33,8%. Joonis 10. Eestlaste ja teisest rahvusest teenistujate vanus asutuse grupis Andmeallikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastikuregister 12 Taustainfo valdkonna uuringutest Uuring „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“ Balti Uuringute Instituut koostas 2016. aastal meta-analüüsi6 viimase 15 aasta jooksul Eestis läbiviidud tööturu uuringute põhjal, eesmärgiga kaardistada tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust. Eestis viimase 10-15 aasta jooksul läbiviidud uuringute tulemused näitavad ning kinnitavad jätkuvalt ka 2016. aastal, et Eesti tööturg on rahvuspõhiselt jaotunud. Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul jätkuvalt nõrgemas positsioonis. See väljendub erinevates tunnustes, olgu selleks siis madalam tööhõive, suurem töötuse määr või sissetuleku suurus. Eriti terav on tööturuga seonduv olukord Ida-Virumaal, kuid rahvuspõhine eraldatus ning eestlastega võrreldes teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon tööturul on märgatav ka mujal Eestis. Rahvus- ja keelepõhine lõhe kahe etnilise grupi (eestlased ja teisest rahvusest inimesed) vahel on taasiseseisvumisjärgsest siirdeühiskonnast tänaseni kasvanud. Rahvuspõhise ebavõrdsuse põhjused on erinevad ja nende lõikes tööturu analüüsimine ning põhjuslike seoste leidmine on väga keeruline, sest see sõltub väga paljudest teguritest ja nende koosmõjust. Analüüsi käigus tuvastati ja koondati kokku kõik olulisemad riskifaktorid, mida on varasemates uuringutes tööturu olukorda mõjutavate teguritena käsitletud. Peamised riskifaktorid on eesti keele vähene oskus, haridustee valikud, kultuurist tulenevad hoiakud ja muud tegurid, nagu näiteks vähene mobiilsus või soostereotüübid, samuti struktuursed tegurid, nagu näiteks regionaalsed eripärad või erinev infoväli. Näiteks märkimisväärne on sugulaste või tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste kõrge osakaal (40%), mis näitab kui oluline on sotsiaalsed kontaktide ja võrgustiku olemasolu töö leidmisel. Vähest eesti keele oskust peetakse sageli teisest rahvusest inimeste töölerakendamisel alusprobleemiks. Mitmetes uuringutes on välja toodud, et just puuduliku keeleoskuse tõttu jäävad teisest rahvusest inimesed eestlastega võrreldes nõrgemasse seisu: tööpakkumiste valik on suuremal määral piiratud. Samuti võib kodakondsuse taotlemine, mis on vajalik teatud avaliku sektori töökohtadele kandideerimiseks, jääda vähese keeleoskuse taha. Ebavõrdne olukord võib saada alguse juba varases lapsepõlves, näiteks keelepõhiselt eraldatud lasteaedadest või on tingitud muudest teguritest hariduse omandamisel. Näiteks kui vaadelda teekonda lasteaiast ülikoolini, jõuab kõrgharidussüsteemi teisest rahvusest inimesi eestlastega võrreldes oluliselt vähem. See omakorda mõjutab tulevikus inimese tööturule sisenemist. Teisest rahvusest inimesed ei kujuta aga tööturu sihtrühmana endast homogeenset rühma, mistõttu ei ole olemas universaalseid lahendusi, mis aitaks kõiki probleeme üheselt lahendada. Hea eesti keele oskus võib küll näiteks kaasa aidata töökoha leidmisele, kuid edukas karjäär või selle edenemine ei pruugi enam sõltuda niivõrd keeleoskusest, kuivõrd juba muudest teguritest. Seega tuleb tööturule suunatud tegevuste puhul leida just teenuste ja meetmete erinevaid kombinatsioone, mis sihtrühma vajadustele kõige paremini vastaksid. Sobivate lahenduste leidmiseks on eelnevalt oluline mõista tööturu keele- ja rahvuspõhise lõhe olemust ja ulatust ning selle tekke- ja süvenemise põhjuseid. 6 Balti uuringute Instituudi metauuring „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“ (uuring annab ülevaate üldisest olukorrast tööjõuturul, kuid ei keskendu spetsiifiliselt avalikule sektorile ja selle eripäradele). https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-tooturu-rahvuslik-ja-keeleline-jaotus/ 13 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 20177 tulemused näitavad, et teistest rahvustest elanikel Eestis on madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr ja nad hindavad oma turvalisuse tööturul väiksemaks. Eesti keele oskus parandab teistest rahvustest inimeste olukorda - vene rahvusest elanike seas on eesti keelt oskavate inimeste olukord parem kui eesti keelt mitteoskavate inimeste oma. Rahvuslikud erinevused tööalases positsioonis ja töötasus Vene rahvusest hõivatute seas on vähemal määral neid, kes on saavutanud kõrgema ametipositsiooni ja suuremal määral neid, kes on saavutanud madalama ametipositsiooni (vt joonis 11). Eestlased on teistest rahvustest inimestega võrreldes märkimisväärselt suuremal määral esindatud avalikus halduses, hariduses, info ja side ning kunsti ja meelelahutuse valdkonnas, muust rahvusest isikud on eestlastega võrreldes rohkem esindatud tööstuse, kinnisvara, veonduse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Mitte-eestlaste hinnangud osutavad, et nende tööelukvaliteet on halvem oskuste ja kontrolli ning võimaluste dimensiooni osas. Uuringust ilmneb ka, et teistest rahvustest hõivatute seas on võrreldes eestlastega rohkem neid, kes on enesehinnangu järgi oma töö jaoks ülekvalifitseeritud. Joonis 11. Hõivatute osatähtsus ametiala pearühmades rahvuse alusel, % Andmeallikas: Statistikaamet Teistest rahvustest hõivatute sissetulek ja töötasu on väiksem kui eestlastel. Kui eestlastest on kõrgema sissetuleku kvintiilis 23%, siis teistest rahvustest inimestest kõigest 12%. Samuti on teistest rahvustest inimeste hulgas suuremal määral neid, kes tunnetavad ebaõiglast kohtlemist töö eest tasustamisel: oma töötasu pidas õiglaseks 50% eestlastest ja 46% teiste rahvuste esindajatest. Positiivse suundumusena on see vahe mõnevõrra siiski vähenenud. Tajutud ebavõrdne kohtlemine tööl Analüüs näitab, et teistest rahvustest elanikud on kogenud ebavõrdset kohtlemist sagedamini ning ka oma hinnangutes peavad nad päritolu oluliseks teguriks, mis mõjutab nende väljavaateid tööl. 57% Eesti teistest rahvustest inimestest leiab, et venekeelsete elanike halvem olukord tööturul tuleneb sellest, et paljudes ettevõtetes eelistatakse edutada eestlasi, mistõttu jäävad venekeelsed töötajad madalamatele positsioonidele. Tööelus ebavõrdse kohtlemise tajumise vastu peaksid aitama kultuuriliselt ja rahvuslikult mitmekesisemad töökohad, kus eri rahvusest inimesed puutuvad omavahel kokku ning on võimalik eelarvamuste ja stereotüüpide asemel kujundada ühise keele abil soosiv õhustik ja üksteisemõistmine. Samas kinnitavad lõimumismonitooringu andmed, et töökollektiivid on Eestis endiselt rahvuspõhiselt segregeerunud. 7 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“ (uuring annab ülevaate üldisest olukorrast tööjõuturul, kuid ei keskendu spetsiifiliselt avalikule sektorile ja selle eripäradele). https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf 14 Keelelise mitmekesisuse teemaline küsitlus ministeeriumites 2016. aasta septembris viis Kultuuriministeerium valitsuskabineti heakskiidul läbi mitmekesisuse teemalise küsitluse ministeeriumites. Küsitluse käigus intervjueeriti ministeeriumite kantslereid ja personalijuhte, et välja selgitada, milline on asutuse praktika teisest rahvusest inimeste tööle värbamisel. Uuringu tulemusel selgus, et kandidaadi rahvus ei oma tööle kandideerimisel tähtsust. Kõikides intervjuudes kinnitati, et värbamine, kus osaleb mõne muu emakeelega inimene, ei ole teistsugune, samuti ei too midagi kaasa kandideerija muukeelne nimi. Olulised on kandidaadi teadmised ja kogemus ning piisav riigikeeleoskus, samuti tahe riigi heaks töötada. Tagasisides märgiti, et avalikus teenistuses on ametikohti, kus hea kirjalik eneseväljendusoskus riigikeeles on möödapääsmatu ning kuhu ei võeta ka kehva eneseväljendusoskusega eestlasi. Kõik ministeeriumid on valmis võtma tööle muu emakeelega töötajaid kui kandideerijate eesti keele oskus vastab nõutud tasemele (C1). Värbamisel ei küsita reeglina infot rahvuse kohta, küll aga küsitakse infot kodakondsuse kohta, kuna enamasti peab avalik teenistuja olema Eesti Vabariigi kodanik ning mõnel juhul on aktsepteeritav ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. Samuti selgus, et ministeeriumites ei ole eraldi tööl inimest, kes tegeleks võrdõiguslikkuse või mitmekesisuse teemaga värbamise ja töötajate seisukohast, kuid osades ministeeriumites tegeleb nende teemadega personaliosakond. Enamus vastanuist ei ole saanud koolitust või nõustamist, kuidas värbamisel silmas pidada võrdset kohtlemist. Värbamiskuulutusi avaldatakse reeglina vaid eestikeelses meedias ja eeldatakse, et kandideerija orienteerub eesti keelses kultuuriruumis. Kultuuriministeerium tegi küsitluse põhjal ministeeriumitele järgnevad soovitused: - koolitada/nõustada (keelelise)mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse teemal ministeeriumite keskastmejuhte ja värbamisspetsialiste; - rohkem teadlikku lähenemist ja tegevusi sellel suunal (nii värbamisel kui organisatsioonis sees); - allasutustele (keelelist)mitmekesisust väärtustavate sõnumite edastamine ja nende suhtumise kujundamine; - kui soovitakse tööle erinevatest vähemesindatud gruppidest inimesi, siis soovitav on kasutada erinevaid infolevitamise viise; - muukeelsete eestimeelsete töötajate värbamist tuleks näha võimalusena ning suhtuda mitmekesisusse kui võimalusse ja täiendavasse ressurssi. Organisatsioonid, mis näevad mitmekesisust võimaluse, mitte takistusena, on edukamad; - ministeeriumites võiks olla konkreetne inimene, kellel ülesanne tegeleda mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise teemadega, kelle poole saab pöörduda, kes on läbinud vastavad koolitused ja oskab ka juhtidele sellekohast nõu anda; - tõsta eesti keelest erineva emakeelega töötajaid läbi kommunikatsiooni esile (nii sise- kui väliskommunikatsioon); - edendada keelelist mitmekesisust ning keeleõpet erinevate ürituste ja sündmuste kaudu. 15 Sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis“ 2017. aastal korraldas Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis“ (täispika nimetusega „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“). Kampaania tegevust toetas Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. Kampaania eesmärgiks oli viia läbi teavitustegevused, mis toetavad avatuse ja vastastikuse mõistmisega seotud väärtuste kinnistumist, et aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega töötajate võrdsele kohtlemisele tööturul. Teavituskampaania raames julgustati eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse, tutvustati avalikus teenistuses töötamise võimalusi ja selgitati, miks tasub siduda oma tööalane tulevik Eestiga. Samuti selgitati riigisektori tippjuhtidele ja personalijuhtidele, kuidas eesti keelest erineva emakeelega inimeste tööle võtmine rikastab organisatsiooni, suurendab ühiskonna sidusust ning kuidas nendeni jõuda. Projekti käigus selgus, et vene tudengitest peab avalikku sektorit atraktiivseks tööandjaks 81%. See on ainult veidi vähem kui erasektorit palgatöötajana (87%), kuid rohkem kui erasektorit ettevõtjana (74%) ning märkimisväärselt rohkem kui kolmandat sektorit (36%). Joonis 12. Tööandjate atraktiivsus tudengitele sektorite lõikes Andmeallikas: Sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis“ tulemuslikkuse hindamise aruanne Projekti käigus saadi venekeelsetelt noortelt tagasisidet, et miks olenemata avaliku sektori atraktiivsusest tööandjana, nad ei ole kaalunud riiki kui võimalikku tööandjat oma karjääri planeerimisel. Peamised põhjused selleks on, et arvatakse, et riigiasutustes suhtutakse teisest rahvusest kandidaatidesse eelarvamusega ning nende tööalast arengut piirab „klaaslagi“, st nende edasine areng on etnilise tausta tõttu takistatud. Samuti noored ise ei hinda oma riigikeeleoskust piisavalt heaks. Samuti oli noorte seas levinud arvamus, et riigiasutuses töötamiseks peab olema poliitik või jurist. Puudus ülevaade ja arusaamine riigitöö mitmekesisusest ning ei teatud, kust saab infot avaliku teenistuse vabade ametikohtade kohta. 16 II. Ettepanekud Analüüsi põhjal võib järeldada, et teisest rahvusest potentsiaalsetele töötajate värbamisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse tuleb kindlasti edaspidi tähelepanu pöörata. Esiteks, olukorras, kus tööjõupuudus puudutab üha enam ka avalikku teenistust (aastal 2018 viidi avalikus teenistuses läbi 5402 personaliotsingut, millest luhtus 1077, so 20% kogu personaliotsingute arvust8), aitaks see värvata tööle häid avalikke teenistujaid. Teiseks, aitaks edendada võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas, mis on oluline Eesti ühiskonna jätkusuutliku arengu seisukohalt. Kolmandaks, laiemalt aitaks leevendada teisest rahvusest inimeste tööhõivega seotud olukorda9. Arvestades riigikeele oskuse vajalikkust ja põhjendatust avalikus teenistuses töötamiseks võib teatud lahenduste abil leida piisavalt palju muust rahvusest noori kandidaate, sest teisest rahvusest nooremad inimesed valdavad eesti keelt paremini kui vanemad põlvkonnad: 15-24 aastastest on aktiivse keeleoskusega 67% ja keelt ei valda ainult üksikud (3%). Aktiivne keeleoskus on rohkem kui pooltel alla 34 aastastel, kuid kõigest ligikaudu kolmandikul 35-49 aastastest ja vähem kui neljandikul kõige vanemas vanuserühmas (74 aastased ja vanemad)10. Selleks, et toetada ministeeriumeid ja muid asutusi teisest rahvusest inimeste värbamisel ning julgustada teisest rahvusest noori inimesi kandideerima ja töötama avalikus teenistuses, tuleks kaaluda erinevaid nii praktilise kui sümboolse sisuga lahendusi ning nende süsteemset kasutamist: - paremini mõelda läbi avaliku teenistuse värbamisprotsessid ning täiendhariduse võimalused (nt erialase eesti keele kursused) tulenevalt kaasaegsetest mitmekesisuse juhtimismudelitest ning kasutades Eestis kättesaadavaid ressursse11; - teavitada potentsiaalseid kandidaate töö võimalustest nende eelistatud meediakanalite kaudu; - analüüsida koostöövõimalusi ülikoolidega (nt avalike teenistujate ja tudengite avalike probleemide analüüsile suunatud arutelud, potentsiaalsete lahenduste testimised jms). 8 Avaliku teenistuse 2018. aasta aruanne https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika 9 Eesti Ühiskonna Monitooring (2017, lk 50) 10 Eesti Ühiskonna Monitooring (2017, lk 54) 11 Nt Inimõiguste Keskus. „Mitmekesise töökoha märgis“ www.humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis 17 TEGEVUSVALDKOND ETTEPANEKUD MUUKEELSETE MÕJU VASTUTAJAD SIHTGRUPP (otsene / kaudne) Rahandusministeerium • Luua avaliku teenistuse kesksele veebilehe paralleel-lehed inglise- ja vene keeles, mis haldab avaliku teenistuse selgitavad avalikku teenistusse kandideerimisega seonduvat • Tööturule sisenejad Otsene mõju Rahandusministeerium / keskset veebilehte • Tööturul aktiivsed Riigihalduse ja avaliku Paralleel-lehtedel: teenistuse osakond ja Avaliku teenistuse kesksel - tutvustatakse avaliku sektori võimalusi ja eeliseid; Rahandusministeeriumi veebilehel kuvatakse kõik - tuuakse näiteid erinevate avaliku teenistuse ametikohtade kohta (oluline näidata, et Infotehnoloogiakeskus avalikud konkursid. ametikohad ei ole ainult sisejulgeoleku valdkonnas); - selgitatakse lahti ametniku ja töötaja erinevus; - selgitatakse nõudeid kandideerimisel (sh keelenõudeid); - rõhutatakse, et muukeelsed on oodatud kandideerima avalikku teenistusse. Töökuulutuste nimekiri jääb paralleel-lehtedel eestikeelseks, töökuulutusi ei tõlgita. Tööturu-alase info suuremal määral vene- ja inglise keeles levitamine on üheks lahenduseks tööturuprobleemide leevendamiseks ning kõigi rahvusgruppide võrdse kohtlemise tunnuseks12. Info, mida gümnaasiumi ja ülikoolinoortele jagame kohtumistel, võiks olla ka internetis kättesaadav, seda peavad vajalikuks ka vene noored ise13. • Informeerida avaliku sektori asutusi võimalusest avaliku teenistuse veebilehele lisada ka praktikapakkumisi • Tööturule sisenejad Otsene mõju Rahandusministeerium / Riigihalduse ja avaliku Muukeelsetele noortele on otsekontakt avaliku sektori organisatsiooniga teenistuse osakond (nt praktikavõimalused, töövarju päevad, avatud uste päevad, mentorlusprogrammid) üheks mõjusamaks vahendiks atraktiivsuse suurendamisel. Praktikapakkumiste lisamine avaliku teenistuste kesksele veebilehele ei ole kohustuslik, kuid on võimalik. • Otsida võimalusi muukeelse elanikkonna informeerimiseks avaliku teenistuse veebilehest, kustkaudu tööpakkumisi on võimalik leida • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Rahandusministeerium / Oluline on kasutada ära mitmeid erinevaid meediakanaleid (sh nii veebi- kui • Tööturul aktiivsed Riigihalduse ja avaliku sotsiaalmeedia kanalid). teenistuse osakond 12 Balti Uuringute Instituudi metauuring „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“ https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-tooturu-rahvuslik-ja-keeleline-jaotus/ 13 Balti Uuringute Instituudi mõjuhinnang sotsiaalkampaaniale „Karjäär Eestis“ https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Uuringuaruanne.pdf 18 Rahandusministeerium • Selgitada välja tegelikud kitsaskohad asutuste tööpakkumiste muukeelseteni jõudmisel. koordineerib avaliku Töötada üheskoos personalijuhtidega välja lahendused kitsaskohtade ületamiseks. • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Rahandusministeerium / teenistuse personalijuhtide • Tööturul aktiivsed Riigihalduse ja avaliku koostöövõrgustikku ja Balti Uuringute Instituudi mõjuhinnangus sotsiaalkampaaniale „Karjäär Eestis“ toodi välja, • Avalikku teenistusse teenistuse osakond värbamisspetsialistide et kampaania sihtgrupina kaetud personalijuhtide tagasiside põhjal võivad tegelikud tööle asunud võrgustikku kitsaskohad olla hoopis mujal kui need kampaania raames välja toodi ning kindlasti on Avaliku teenistuse vajalik ühine arutelu nii muukeelsete värbamise kitsaskohtade kui ka võimalike asutuste personalijuhid ja Kuna riigi kui tööandja lahenduste teemal. värbamisspetsialistid personalipoliitika on • Jagada infot, kogemuslugusid ja parimaid praktikaid mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse detsentraliseeritud, siis teemadel personalijuhtide ja värbamisspetsialistide võrgustikes • Tööturule sisenejad Kaudne mõju ühiste eesmärkide • Tööturul aktiivsed saavutamisel on oluline Viia ministeeriumite personalijuhtide seas läbi küsitlus, mille raames personalijuhid • Avalikku teenistusse koostöö ja juhitud võrgustike kommenteerivad, kas lisaks käesolevas dokumendis toodud ettepanekutele on neil veel tööle asunud tegevus, kus õpitakse tegevuste osas midagi lisada ning toovad näiteid, kuidas ministeeriumites ja teineteise parimatest haldusalades on muukeelsete värbamist toetavaid praktikaid ellu viidud. Eesti Inimõiguste Keskus praktikatest ning lepitakse • Jagada personalijuhtidele infot mitmekesise töökoha märgise programmis osalemise kokku ühtsetes kohta • Tööturule sisenejad Kaudne mõju tegutsemispõhimõtetes. • Tööturul aktiivsed Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et asutus on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende taustast. See saadab väärtuspõhise sõnumi, et asutus hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma panuse selle paremaks muutmiseks. Rahandusministeerium • Mitmekesisusega seotud teemade käsitlemine kesksetes koolitus- ja koordineerib avaliku sektori arenguprogrammides • Tööturul aktiivsed Kaudne mõju Rahandusministeerium / keskset koolitustegevust • Avalikku teenistusse Riigihalduse ja avaliku Kesksete koolitusprogrammide raames on läbi viidud ja planeeritakse erinevaid koolitusi ja tööle asunud teenistuse osakond Rahandusministeerium loob arenguprogramme, et toetada juhte kaasaegse juhtimis- ja organisatsioonikultuuri koolituskeskkonna ja kujundamisel, sh kaetakse nendes mitmekesisuse väärtustamisega seonduvaid teemasid. Riigi Tugiteenuste eeldused, mis toetavad Koolitus- ja arenguprogrammid võimaldavad luua juhitasanditele võrgustiku Keskuse kesksete süsteemset ning mitmekesisusega seonduvate teemade ja probleemide üle arutamiseks ja parimate koolituste talitus tulemuslikku keskset praktikate jagamiseks. koolitus- ja arendustegevust. 19 Rahandusministeerium teeb • Kohtumiste korraldamine muukeelsete noortega – gümnaasiumi lõpuklassides ja koostööd teiste ülikoolides • Tööturule sisenejad Otsene mõju Rahandusministeerium / organisatsioonide ja Riigihalduse ja avaliku asutustega avaliku Selleks, et muukeelsed inimesed kaaluksid avalikku sektorit tööandjana on oluline nende teenistuse osakond teenistuse personalipoliitika teadlikkust kasvatada juba enne kui nad hakkavad tegema karjäärivalikuid. Lisaks kujundamisel venekeelsetele õpilastele üldhariduskoolides tuleb noorte puhul kindlasti täiendavalt pöörata tähelepanu teisest rahvusest üliõpilastele, kes omandavad kõrgharidust eesti Haridus- ja keeles ning sageli õpivad avaliku teenistuse ülesannetega seotud erialadel14. Seetõttu Teadusministeerium planeerime jätkata üldhariduskoolide ja kõrgkoolide külastamist, et julgustada SA Archimedes muukeelseid noori riigi edendamises ja elanike heaolus kaasa rääkima, selgitame kust leida tööpakkumisi ning millised on eeldused kandideerimisel. Gümnaasiumid ja Ülikoolid • Koostöö Töötukassaga avaliku sektori tööhõive võimaluste muukeelseteni edastamise võimaluste tutvustamisel personalijuhtidele ja värbamisspetsialistidele • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Rahandusministeerium / • Tööturul aktiivsed Riigihalduse ja avaliku Töötukassa konsultandid, kes igapäevaselt nõustavad muukeelseid tööotsingutel, saavad teenistuse osakond värbamisspetsialistidele jagada infot sellest, kuidas kultuurierinevused mõjutavad erinevaid värbamispraktikaid, millised on levinud müüdid avalikku sektorisse tööle Töötukassa kandideerimisel ning soovitada, mida takistuste ületamiseks ette on võimalik võtta. Lisaks on oluline edastada avaliku sektori personalijuhtidele ja värbamisspetsialistidele regulaarselt infot sellest, kuidas Töötukassa toetab muukeelsete värbamist (nt võimalus tõlkida töökuulutustel ametikohtade nimetused vene või inglise keelde, korraldada värbamisüritusi ka muukeelsetele, nõustada kuidas muukeelse sihtgrupini jõuda) ning mida arvesse võtta muukeelseid kandideerima julgustava kuulutuse koostamisel. Teha koostööd Töötukassa Karjäärikeskusega teemadel, mis puudutab teavitustööd koolides ning karjäärinõustamist. • Koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega programmi „Work in Estonia“ raames muukeelsetele tööhõive võimaluste edastamisel • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Rahandusministeerium / • Tööturul aktiivsed Riigihalduse ja avaliku „Work in Estonia“ programmi raames toetatakse välisvärbamist (st teistest riikidest teenistuse osakond Eestisse), kuid samas toetatakse tugevalt ka neid muukeelseid spetsialiste, kes juba Eestis elavad ning kellest osad räägivad eesti keelt ka C1 tasemel. Programmi raames jagatakse Ettevõtluse Arendamise veebilehel ingliskeelseid töökuulutusi valdkondade kaupa (sh on eraldi välja toodud avaliku Sihtasutus sektori tööpakkumised), on loodud aktiivne värbamisteemaline meililist ning toimuvad 14 Statistikaamet. Lõimumisvaldkonna andmebaas „HT304: Kõrgharidusse vastuvõetud koolitusala, haridusastme ja emakeele järgi“ http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=HT304 (23.05.2018) 20  mitmed värbamisteemalised üritused. Koostöö raames on võimalik viia asjakohane info avaliku teenistuse personalijuhtide ja värbamisspetsialistideni. • Koostöö Integratsiooni Sihtasutusega, et informeerida avaliku sektori personalijuhte INSA Rahandusministeerium / tegevustest • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Riigihalduse ja avaliku • Tööturul aktiivsed teenistuse osakond Integratsiooni Sihtasutus otseselt ei tegele tööhõive võimaluste vahendamisega, kuid viib läbi mitmeid muukeelsete tööhõivet puudutavaid uuringuid, mille tulemusi saab Integratsiooni Sihtasutus kommunikeerida edasi personalijuhtidele, et toetada andmepõhiseid värbamisprotsesse. Samuti tuleks personalijuhte regulaarselt teavitada Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatavast eesti keele õppe võimalustest, mida juba täna avalikus sektori organisatsioonides aktiivselt kasutatakse. • Rõhutada vajadusel personalipoliitika teemalistel kohtumistel ministeeriumite kantsleritele mitmekesise ja ning kaasava töökeskkonna kujundamise olulisust • Tööturule sisenejad Kaudne mõju Rahandusministeerium • Tööturul aktiivsed • Avalikku teenistusse tööle asunud Kultuuriministeerium • Pilootprogramm – mentorlus- ja praktika ministeeriumites. • Tööturule sisenejad Otsene mõju Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi Tööpraktika eesmärk on tutvustada sihtrühmale (19-25 aastased eesti keelest erineva ülesanne on toetada Eestis emakeelega noored) töövõimalusi ministeeriumites ja julgustada neid tulevikus Integratsiooni Sihtasutus elavate vähemusrahvuste kandideerima avaliku sektori ametikohtadele. kultuurielu ning lõimumist. Kui pilootprogramm osutub edukaks on seda võimalik laiendada ning rakendada ka ministeeriumi haldusala asutustes. Integratsiooni Sihtasutus • Töökoha leidmist toetav keeleõpe noortele • Tööturule sisenejad Otsene mõju Integratsiooni Sihtasutus Integratsiooni Sihtasutus Keeleõppeprogrammid noortele, mis toetavad töö leidmist ja tööle asumist (sh kaasatakse korraldab abi-, õppe- ja praktiliste harjutustena teemasid, mis puudutavad tööotsingu võimalusi, CVde ja teabematerjalide koostamist kaaskirjade koostamist, tööintervjuude läbimängimist, tööalaste sotsiaalmeedia profiilide ning osutab koolitust ning koostamist (nt LinkedIn), külastusi ja keelepraktikat avaliku sektori asutustes jne). nõustamisteenust. Samuti töötab välja • Muukeelsetele noortele suunatud programmi elluviimine, mis hõlmab endas erinevaid integratsioonialaseid teavitustegevusi (sh otsekontakt, sotsiaalmeedia jne) eesmärgiga tõsta teadlikkust • Tööturule sisenejad Otsene mõju Integratsiooni sihtasutus projekte ning koordineerib ja töötamisest avalikus sektoris nõustab nende elluviimist. Kampaania tuleks siduda konkreetsete tegevustega (nt keeleõpe, praktika). 21  Teie 07.11.2019 Riigikantselei Meie 10.11.2019 nr 12.4-1/6838-1 [email protected] Analüüs ja ettepanekud aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks ka muukeelsele elanikkonnale Austatud härra riigisekretär, proua rahvastikuminister, härra kultuuriminister Edastame käesoleva kirjaga teadmiseks riigihalduse ministri poolt heakskiidetud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 11.19. alusel koostatud analüüsi ja ettepanekud aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks ka muukeelsele elanikkonnale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Lisa 1. Analüüs ja ettepanekud aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks ka muukeelsele elanikkonnale. Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Siseministeerium Mari-Liis Suurpalu 611 3153 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272