Kiri

Ministeeriumid Meie 28.11.2019 nr 8-1/6629 Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks äriseadustiku muutmise seaduse (osaühingu osa võõrandamine) eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume vastust eelnõule 2. detsembriks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Arvamuse avaldamiseks: ühinguõiguse revisjoni komisjon [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) § 1. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 64 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) märge osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest loobumise kohta;“; 2) paragrahvi 148 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „euro“ sõnaga „sent“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 149 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.“; 4) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui osaühingu osakapital on suurem kui 25 000 eurot, võib põhikirjaga ette näha, et osa võõrandamise käsutustehingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud vorminõuet. Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse tegemiseks, millega loobutakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud vorminõudest või see taastatakse, on vajalik kõigi osanike nõusolek.“; 5) paragrahvi 151 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Osa pantimise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.“; 6) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui vastavalt käesoleva seadustiku § 149 6. lõikele on põhikirjaga ette nähtud, et osade võõrandamise käsutustehingule ei kohaldata käesoleva seadustiku § 149 4. lõikes sätestatud vorminõuet, ei kohaldata osa pantimise käsutustehingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud vorminõuet.“; 7) paragrahvi 182 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele. (12) Juhatus on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile, välja arvatud juhul, kui muudatuse kohta saadab teate notar käesoleva seadustiku § 149 4. lõike teise lause või § 151 2. lõike teise lause kohaselt või muul alusel või kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2019. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2019. a allkirjastatud digitaalselt  Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused äriseadustikus (ÄS) sätestatud osaühingu osa võõrandamise regulatsioonis, et lihtsustada osaühingu osade õiguskäivet ning kaotada ebavajalikud piirangud ning vorminõuded. Eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1) osa miinimumväärtuseks kehtestatakse senise ühe euro asemel üks sent; 2) tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue; 3) võimaldatakse sellisel osaühingul, mille osakapital on üle 25 000 euro, näha põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vormivabadus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi korraldatud ühinguõiguse revisjoni töörühma ettepanekutest. Seletuskirja koostamisel on võetud aluseks ühinguõiguse revisjoni töörühma esmase eelnõu seletuskiri. Eelnõu on kokku pannud õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhtaja Vaike Murumets ([email protected]) ja seletuskirja koostanud sama talituse nõunik Kairit Kirsipuu ([email protected]). 1.3. Märkused Osaliselt kattuva sisuga eelnõu (äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seadus 101 SE) algatas Riigikogu õiguskomisjon 24.10.2019. Võrreldes õiguskomisjoni algatatud eelnõuga ei sisalda praegune eelnõu muudatusi, millega luuakse avaliku usaldatavusega osade register äriregistri juurde ja leevendatakse kõigi osaühingute osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingute vorminõuet. Need küsimused lahendatakse ühinguõiguse revisjoni raames. Kuivõrd eelnõu 101 SE kohta arvamuse andmiseks küsiti huvirühmade tagasisidet, siis on seletuskirja koostamisel asjakohane viidata ka tagasisides esitatule. Eelnõuga muudetakse 1. jaanuaril 2020 jõustuvat äriseadustiku redaktsiooni (RT I, 28.02.2019, 11). Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 03.09.2019 pöördusid iduettevõtjate esindajad Justiitsministeeriumi ja Riigikogu õiguskomisjoni poole seoses osaühingu (edaspidi OÜ) osa võõrandamise tehingu vorminõuetega Eesti äriseadustikus. Pöördumise esitajate hinnangul on Eestis osa võõrandamisele kehtivad vorminõuded liiga ranged, tekitades väga palju ebavajalikku bürokraatiat ja keerukust. Kehtiv regulatsioon ei soodusta kohalike ettevõtjate kasvu ja investorite kaasamist. Eelkõige puudutab probleem välisinvesteeringuid kaasavaid Eesti osaühinguid. Pöördumisest ajendatuna algatas Riigikogu õiguskomisjon 24.10.2019 äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE). Eelnõuga soovitakse eelkõige kaotada senine notariaalse tõestamise nõue osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu puhul, leevendada kõigi osaühingute osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudeid ja luua avaliku usaldatavusega osade register äriregistri juurde. Muudatusi soovitakse rakendada kiireloomuliselt alates 01.07.2020. Kõiki nimetatud eelnõuga kavandatud muudatusi (eelkõige osa võõrandamise käsutustehingu vorminõude leevendamine ja sellega seotud õiguskindla osanikeregistri loomine) ei ole võimalik kehtestada kiirkorras, kuna need vajavad täiendavat analüüsi ning nende rakendamine eeldab suuremahulist IT- arendust. Praeguse eelnõuga kavandatakse üksnes need äriseadustiku muudatused, mida on võimalik kehtestada kiirkorras ja mis ei tingi suuremahulisi äriregistri infosüsteemi arendusi. Eelnõuga kavandatavad äriseadustiku muudatused toovad märkimisväärset leevendust õiguskomisjoni eelnõuga lahendatavatele probleemidele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 p 1 (ÄS § 64 p 131) Muudatus võimaldab kanda osaühingu registrikaardile märke selle kohta, et selle osaühingu osade võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest on põhikirjaga loobutud. Selline märge aitaks paremini tagada osa võõrandamise tehingu poolte huve, kuna vastav info võib olla osa omandajale olulise tähendusega enne tehingu tegemist ja võib mõjutada tema tehinguotsust. Eelnõu § 1 p 2 (ÄS § 148 lg-d 1 ja 2) Muudatusega vähendatakse osa väikseimat nimiväärtust ühelt eurolt ühe sendini. Sellega tagatakse suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab. Eelnõu § 1 p 3 (ÄS § 149 lg 4 esimene lause) Muudatusega loobutakse nõudest, et osa võõrandamise kohustustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise kohustustehinguks on kehtiva õiguse kohaselt nii osa müügi- ja kinkeleping kui ka kõik kokkulepped, millega kohustutakse osa võõrandama või omandama tulevikus või tingimuslikult. Notariaalse tõestamise vorminõude kehtestamise eesmärk on olnud osa võõrandava osaniku hoiatamine, et selgitada osa võõrandajale tehingu tegemise õiguslikke tagajärgi. Samas Eesti väärtpaberite registris registreeritud osa võõrandamise puhul ei ole seadusandja pidanud hoiatamise säilitamist vajalikuks. Kohustustehingu notariaalse tõestamise vorminõude kaotamise ettepanekut on analüüsitud ka ühinguõiguse revisjoni raames. Revisjoni töörühm on oma analüüs-kontseptsioonis1 jõudnud järeldusele, et osa võõrandamise tehingutele niivõrd rangete vorminõuete kehtimine takistab osade õiguskäivet. Notariaalse tõestamise nõuet peetakse kohmakaks ja praktiliselt keeruliseks eelkõige osaühingute puhul, mille osanikud on välismaise taustaga. Kohustustehingu vorminõude kaotamine ei mõjutaks käsutustehingu vorminõude kehtivust. Muudatus tooks märkimisväärset leevendust osade tsiviilkäibele, samas ei vähene selle tõttu õiguskindlus, kuna kohustustehingu tulemusena ei kaasne muudatusi osanike nimekirjas. Eelnõu § 1 p 4 (ÄS § 149 lg 6) Muudatusega võimaldatakse osaühingutel loobuda ka osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest. Esimeseks tingimuseks on osakapitali suurus üle 25 000 euro. See tähendab, et sellist võimalust ei saa valida ilma sissemakseta osaühingu asutamisel (ÄS § 1401 lg 1 kohaselt saab osaühingu ilma sissemakset tegemata asutada juhul, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Minimaalsest suurem osakapital peaks tagama ka selle, et osaühingul on võimekus osanike nimekirja pidamisest tulenevaid lisakohustusi täita. Ettepaneku kehtestada täieliku vormivabaduse võimaldamise korral selline täiendav tingimus tegi ka Notarite Koda2. Teiseks tingimuseks on, et olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Muudatus annab osanikele väga suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks. Samas tuleb möönda, et suurema paindlikkusega võib kaasneda ka mõningane õiguskindluse vähenemine nii osanike kui ka teiste turuosaliste jaoks. Osa võõrandamise notariaalse tõestamise nõue kehtestati 10.07.1998 (enne seda kehtis vormivabadus). Tollase eelnõu seletuskirjas (744 SE Riigikogu VIII koosseisus) põhjendati notariaalse tõestamise vorminõude kehtestamist just vajadusega ära hoida äriühingute lubamatuid ülevõtmisi, mis olid 90-ndatel muutunud üsna tavapäraseks. Selliste juhtumite taas esile kerkimist saab siiski pidada vähe tõenäoliseks. Valdav osa Eesti naaberriike ei nõua osade võõrandamisel nii ranget vormi kui Eesti. Naaberriikide regulatsioone on võrrelnud ühinguõiguse revisjoni töörühm, kelle analüüs-kontseptsiooni3 kohaselt ei ole osa võõrandamise tehingule kehtestanud vorminõudeid näiteks Soome, Rootsi, Läti, Leedu ega Delaware osariik USA-s. Soomes on osa võõrandamine tavaline võlaõiguslik leping ega vaja notariaalset vormi. Vorminõuet ei ole ette nähtud ka Rootsis ega Lätis. Samuti ei ole osa võõrandamise tehingule vorminõuet kehtestatud Taanis, ent osa võõrandamise fakti tuleb ühingule tõendada, et tagada muudatuse tegemine osanike registris. Leebemad vorminõuded on nimetatud riikides kehtinud juba aastaid. Ei ole teada, et osa võõrandamise leebem vorm oleks nendes riikides kaasa toonud olulist kuritegevuse kasvu ühingute üle kontrolli pahatahtliku ülesvõtmise näol. Mingil määral kuritahtlikku tegevust võib leida ja leiabki aset sõltumata osa võõrandamisele kehtivatest vorminõuetest. Samas eeldab selline põhikirja muudatus kõigi osanike nõusolekut ning sellise riski võtmine oleks osanike endi valik. Osanikel on igal ajal võimalik põhikirja muuta ja vormivabadusest loobuda. 1 Revisjoni analüüs-kontseptsiooni alapunktid 6.2.1.1.3 ja 6.3.1.1.3. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_analuus-kontseptsioon.pdf. 2 Vastava ettepaneku esitas Notarite Koda Riigikogu õiguskomisjoni eelnõu 101 SE kohta antud arvamuses. Kättesaadav Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris: https://adr.rik.ee/jm/dokument/6776566. 3 Revisjoni analüüs-kontseptsiooni alapunktid 6.3.1.1.2.6, 6.3.1.1.5. Viide 1. Eelnõu § 1 p 5 (ÄS § 151 lg 2 esimene lause) Muudatusega loobutakse nõudest, et osa pantimise kohustustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Muudatus on seotud eelnõu § 1 p-ga 3, millega soovitakse kaotada osa võõrandamise kohustustehingule kehtestatud vorminõue. Osa võõrandamine ja pantimine peavad alluma sarnastele vorminõuetele, seetõttu nähakse ette ka osa pantimise kohustustehingu vorminõude muutmine. Eelnõu § 1 p 6 (ÄS § 151 lg 7) Eelnõu selle punktiga laiendatakse osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest loobumist ka pantimise käsutustehingule. Kuivõrd eelnõu § 1 p 4 võimaldab põhikirjaga loobuda osa võõrandamise käsutustehingule kehtivast vorminõudest, siis kohaldub sama põhimõte ka osa pantimise käsutustehingu vorminõude suhtes. Eelnõu § 1 p 7 (ÄS § 182 lg-d 11 ja 12) Kuigi ka kehtiva seaduse kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus, ei ole kehtivas seaduses osanikel selget kohustust teavitada juhatust muudatustest osanike andmetes. ÄS § 150 lg 1 sätestab ainult põhimõtte, et osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. ÄS § 182 lg 11 lisamisega selline kohustus kehtestatakse. Kui osa võõrandatakse notariaalselt tõestatud tehinguga, siis on juhatusel võimalik andmed uute osanike kohta saada ka äriregistri teabesüsteemist, kuhu jõuavad andmed notariaalselt tõestatud osa võõrandamise ja pantimise tehingute kohta, samuti pärijate kohta, kui pärimistunnistuse tõestab Eesti notar. Kui aga osa osanik vahetub sellisel viisil, et Eesti notar sellega kokku ei puutu (näiteks sureb osanik, kelle elukoht oli välisriigis ja kelle pärimisasi lahendatakse seega samuti tema viimase elukoha riigis, või on osanikuks välisriigi juriidiline isik, mis ühineb, jaguneb või kujundab ennast ümber), siis ei ole juhatusel ega äriregistril võimalik sellest muul viisil teada saada. Samuti tuleb teatada muudatustest andmetes, näiteks nime ja aadressi muutumisest. ÄS § 182 lg 12 lisamisega kehtestatakse osaühingu juhatusele kohustus teatada osanike andmetes toimuvatest muudatustest viivitamata äriregistrile. Teatama ei pea juhul, kui samad andmed jõuavad äriregistrisse muul viisil, st kui notar saadab teate või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Teatamise kohustus puudutab eelkõige neid ühinguid, mille osade võõrandamine saab olema vormivaba, sest nende tehingute kohta äriregister mujalt teavet ei saa. Samas peavad muudatusest teatama ka need ühingud, mille osanike andmetes toimub muudatus ilma Eesti notari osaluseta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu õigus ei näe ette kohustust osanike nimekirja mingil kindlal viisil pidada ega osadega tehtavate tehingute kohustuslikku vorminõuet. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus – osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu notariaalse tõestamise vorminõude kehtetuks tunnistamine Muudatusega loobutakse nõudest, et osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Muudatus lihtsustab osaühingu osade õiguskäivet ning vähendab nimetatud tehingutega seotud kulusid tehingu poolte jaoks. Kaasnev mõju Muudatuse mõju inimestele OÜ on kõige levinum ühinguvorm Eestis. OÜ-sid on Eestis 01.11.2018 seisuga kokku 200 488.4 Kuigi osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu notariaalse tõestamise vorminõue kaotatakse kõigil osaühingutel, on muudatusest mõjutatud eelkõige need OÜ osanikud, kes sooviks oma osa võõrandada, ja isikud, kes potentsiaalselt sooviks mõne OÜ osa omandada. 2018. aastal toimus 12 0455 muudatust äriregistri osanikke puudutavates andmetes. OÜ osanike jaoks on tegemist positiivse toimega mõjuga, kuna lihtsustub osa võõrandamise kohustustehingute tegemine. Samuti on muudatusest mõjutatud pandipidajad, kellele on tagatisena antud OÜ osa pant või kes sooviksid sellist tagatist tulevikus kasutada. Osade pantimist toimub võrreldes võõrandamisega märkimisväärselt vähem, kokku sisestati äriregistrisse näiteks 2017. aastal vastav info 79 korral.6 Muudatuse mõju notaritele Kavandatavast muudatusest oleksid mõjutatud ka notarid, kelle roll osadega tehtavate tehingute juures muutuks mõnevõrra. Eelnõu kohaselt ei vajaks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing enam notariaalset tõestamist, millest tulenevalt väheneks notarite tõestatavate toimingute arv. Eelnõu koostamise ajal on Eestis 91 notarit.7 Osadega seotud tehingud moodustavad kõikidest notariaaltoimingutest u 3%, nende hulgas on ka osade pantimise tehingud8. Seega on muudatuse mõju avaldumise sagedus ja ulatus notaritele vähene, st notarid ei puutu muudatuste tagajärgedega kokku reeglipäraselt ega igapäevaselt. 4 OÜ-de statistika on arvutivõrgus kättesaadav: https://www2.rik.ee/rikstatfailid/failid/tabel.php?url=19_11mk.html. 5 Statistika pärineb RIK-ilt. 6 Statistika pärineb RIK-ilt. 7 Statistika notarite kohta on arvutivõrgus kättesaadav: https://www.notar.ee/518. 8 Statistika pärineb Notarite Koja antud arvamusest Riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõu 101 SE kohta. Viide 2. Ebasoovitavate mõjude risk Kaasneda võivad riskid Kohustustehingu vorminõude kaotamine toob kaasa notarite nõustamisfunktsiooni kadumise kohustustehingute tegemisel. Sellega kaasnevat ebasoovitavat mõju võiks siiski pidada väheseks, kuna ka kehtiv regulatsioon ei ole kohustustehingu vorminõuet teatud osade puhul vajalikuks pidanud (kui osad on registreeritud väärtpaberite registris). Tehingu ettevalmistamise ja poolte nõustajatena tegutsevad igapäevaselt järjest enam advokaadid, finants- ja muud nõustajad. Kavandatav muudatus – võimaldatakse sellisel osaühingul, mille osakapital on üle 25 000 euro, näha põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vormivabadus Muudatusega võimaldatakse sellistel osaühingutel, mille osakapitali suurus on üle 25 000 euro, loobuda ka osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest. Põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vaja kõigi osanike nõusolekut. Kaasnev mõju Muudatuse mõju majandusele Muudatus mõjutab eelkõige rahvusvahelise omanikeringiga osaühinguid (idufirmasid), kellel on plaanis kaasata välisinvestoreid või anda optsioone mitteresidentidest töötajatele. Hinnanguliselt on Eestis seisuga 08.08.2019 u 650 Eesti asutajatega idufirmat.9 Osa võõrandamisele kehtivad ranged vorminõuded vähendavad Eesti osaühingu kui ettevõtlusvormi atraktiivsust konkurentsis muude riikidega, samuti piiravad need Eestis spetsiifilise ettevõtluskeskkonna (iduühingute keskkonna) edendamist, kuna osaühingu asutamine või tegutsemine või selle osalustega tehingute tegemine on keeruline ja kulukas. Muudatus avaldab positiivset mõju antud sektori edendamisele ning sellest tulenevalt ka Eesti majandusele. Vorminõuete leevendamise tulemusena ei viida osaühinguid enam Eestist välja, see mõjub positiivselt maksutulu laekumisele ja majandusele üldiselt. Muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale (ettevõtjatele) Eestis on selliseid OÜ-sid, mille osakapital on üle 25 000 euro, 26.11.2019 seisuga kokku 19 236.10 Seega on muudatusest potentsiaalselt mõjutatud u 1/10 osaühingutest. Muudatus toob kaasa positiivse mõju, kuna osade tsiviilkäive muutub paindlikumaks ja kiiremaks. Märgatavalt väheneb sellega seni kaasnenud bürokraatia. Samuti vähenevad tehingutega seotud kulud tehingu poolte jaoks. Eelduslikult hakkavad kavandatavat võimalust kasutama eelkõige välisinvesteeringuid aktiivselt kaasavad osaühingud (iduettevõtjad), kes kasutavad tehingute tegemisel professionaalseid nõustajaid (advokaate) ega vaja seetõttu täiendavat notari nõustamisteenust, mis on tasuline. 9 Statistika pärineb SA KredEx veebilehelt. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kredex.ee/et/uudised/eesti- idusektor-kasvab-ja-mitmekesistub. 10 Statistika pärineb RIK-ilt. Muudatus mõjub positiivselt osade käibekiirusele, kuna edaspidi ei pea välismaal asuvad tehingu pooled Eestisse reisima üksnes seetõttu, et tehingut ei ole võimalik ilma Eesti notari juurde minemata teha. Muudatuse mõju notaritele ja äriregistrile (sh registripidajale) Kavandatavad muudatused mõjutatavad notareid, kuna väheneb mõnevõrra notari tõestatavate tehingute arv. Eelnõu koostamise ajal on Eestis 91 notarit.11 2017. aastal tegid notarid kokku 315 704 ametitoimingut12, see on aastas 3469 toimingut notari kohta keskmiselt. Osadega seotud tehingud moodustavad kõikidest notariaaltoimingutest u 3%, nende hulgas on ka osade pantimise tehingud13. Seega on muudatustega kaasnev negatiivne mõju notaritele vähene. Eelnõuga seotud muudatused mõjutavad äriregistri pidajat Tartu Maakohtu registriosakonda. Muudatuse tulemusena tuleb hakata registrisse kandma märget osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest loobumise kohta. Mõju ulatust saab pidada väheseks, kuna töökorralduslikke muudatusi kaasneb eelnõuga minimaalselt. Puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamiseks tuleb äriregistris teha vähesel määral IT- arendusi. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hinnangul on kaasnevate arenduste mahuks 234 tundi ja hinnaks 16 380 eurot14. Ebasoovitavate mõjude risk Paljud OÜ-d hakkavad kasutama võimalust osa võõrandamise vorminõudest loobuda, teadvustamata, mis riske see valik kaasa toob. Kaasnev ebasoovitavate mõjude risk võiks jääda pigem väheseks, kuna võimalus vorminõudest loobuda on ette nähtud eelkõige erandina. Võimalust vorminõue põhikirjaga kaotada saavad kasutada üksnes osaühingud, mille osakapital on suurem kui 25 000 eurot, ning sellise muudatuse tegemiseks on vaja kõigi osanike nõusolekut. Osaluse omandajad ei saa tugineda äriregistri andmetele osa omandamise tuvastamisel. Kaasnevat ebasoovitavat mõju võib pidada vähe tõenäoliseks, kuna ka kehtiva regulatsiooni järgi on äriregistrist nähtavad osanike andmed üksnes informatiivse tähendusega. Kavandatava muudatuse korral osanike nimekirja pidamise kohustus juhatusel säilib ning nimekiri ja selle muudatused tuleb ka äriregistrile esitada (osanike nimekirja hoitakse ühingu kohta peetavas äritoimikus). Äritoimikus sisalduvatele andmetele tuginedes ei saa OÜ osa küll heauskselt omandada, aga osa omandaja võib enne osa omandamist tutvuda äritoimiku andmetega või pöörduda juhatuse poole, et veenduda, kas nimekirjade alusel kuulub osa isikule, kes seda võõrandama on asunud. Kui tekib kahtlus, saab tehingust loobuda. Lisaks on nii osa 11 Statistika notarite kohta on arvutivõrgus kättesaadav siit: https://www.notar.ee/518 12 Statistika pärineb Notarite Koja 2017. aasta tegevuse aruandest. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.notar.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=33407/Notarite+Koja+2017.+aasta+tegevuse+aruann e.pdf. 13 Statistika pärineb Notarite Koja antud arvamusest Riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõu 101 SE kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: 14 Arenduskulu täpne arvestus on kättesaadav siin. võõrandanud kui ka osa omandanud osanikul kohustus osa võõrandamisest juhatust viivitamata teavitada. Ja juhatusel on omakorda kohustus osanike nimekirja muudatustest äriregistrile teatada. Muudatuse tulemusena tekiks lisaks registrisse märge, kui osanikud on osa võõrandamise notariaalse tõestamise vorminõudest loobunud. Selline märge annaks osa omandajale eraldi märku, et vaja on täiendavalt kontrollida tehingu esemeks oleva osa omandi algdokumentatsiooni. Juhatus ei pea korrektselt osanike nimekirja Kaasnevat ebasoovitavat mõju võib pidada pigem ebatõenäoliseks. Osanikuks saadakse eelkõige selleks, et a) osaleda ühingu juhtimises ja b) saada dividende. Kumbagi eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui osanikuks olekust ei teavitata juhatust ja seda ei ole võimalik tõendada. Seega võib eeldada, et osanik on huvitatud enda kandmisest osanike nimekirja. Kui lähtuda eeldusest, et osaniku peamine huvi on oma isikut ja osanikuks olekut varjata osaühingu eest, siis ei oleks tal võimalik oma osanikuõigusi ka teostama asuda. Valdav osa Eesti lähiriike ei nõua osa võõrandamise tehingu tegemisel notariaalset vormi ja osanike nimekirja peab juhatus. Puudub põhjus eeldada, et Eesti ühingute juhatused sellega hakkama ei saaks. Muudatuse kohaselt tekiks osanikul kohustus muudatusest osanike andmetes viivitamata teatada juhatusele ja juhatusel omakorda kohustus informeerida äriregistrit osanike nimekirja muudatustest. Kui osade võõrandamine ei toimu notari kaudu, on raskendatud rahapesu tõkestamise nõuete täitmine. Riski avaldumine on pigem ebatõenäoline. Osa võõrandamise tehingu vormivabadus ei tähenda, et rahapesu tõkestamise kohustust ei oleks võimalik täita. Seda kohustust täidetakse ka teistes Euroopa Liidu riikides, kus nii ranget vorminõuet osa võõrandamisele ei ole. Kõik osade võõrandamised ei toimu ka praegu notari vahendusel (väärtpaberite registris registreeritud osad ja aktsiad). Peamised rahapesu tõkestamise reeglite järgijad on pangad, kellele jääb see roll ka edaspidi, lisaks on vastav kohustus ka teistel tehingu nõustajatel (nt advokaatidel). Ka ei muuda kavandatav regulatsioon tegelike kasusaajate andmete esitamisega seotud kohustusi, vastavaid andmeid peavad esitama ka need ühingud, kes on valinud vormivabaduse. Osa võõrandamise käsutustehingu vormivabaduse võimaldamisel on identne mõju osade muutumisega esitajaväärtpaberiks. Kavandatav muudatus sellist võimalust ei looks ja sellise riski esinemine on vähe tõenäoline. Esitajaväärtpaberist tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on esitajaväärtpaber. Tegemist on justkui nähtava omanikuta väärtpaberiga. Esitajaväärtpaberi (osa) puhul ei teaks ka osaühing ise, kes tema osanik on. Osanike koosolekul oleks hääleõiguslik isik, kes esitab väärtpaberi füüsilisel kujul, tema isikut ei oleks vaja tuvastada. Isiku tuvastamisel ei oleks ka mõtet, sest see võiks olla advokaat vms esindaja, kelle kätte väärtpaber on antud koosoleku ajaks. Äriseadustiku kohaselt on juhatusel osanike nimekirja pidamise kohustus ja osanike nimekiri ja selle muudatused tuleb ka äriregistrile esitada (osanike nimekirja hoitakse ühingu kohta peetavas äritoimikus). Kõnesoleva eelnõuga selles küsimuses midagi ei muudeta. Seega seaduse kohaselt tuleb osanike nimekirja pidada ka sellise OÜ puhul, mille osad on täielikult vormivabalt võõrandatavad. Äriseadustiku § 150 lõike 1 kohaselt loetakse osaühingu suhtes osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Seega selleks, et saada kantuks osanike nimekirja, tuleb osaühingule osa üleminekut tõendada, mis eeldab, et osa võõrandamise tehing on vormistatud teatud dokumendina, mis on esitatav ühingule. On vähe tõenäoline, et osa võõrandamise tehinguid hakatakse tegema suulises vormis. Eestis on hulk tehinguid, mis on seaduse kohaselt vormivabad ja kehtivad seega ka suulises vormis tehtuna, kuid mida osalised teevad siiski enamasti kirjalikus vormis just seepärast, et vältida hilisemaid vaidlusi. Näiteks võib tuua äriruumide üürilepingud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste tulemusel suurenevad eeldatavalt riigi tulud. Kui osaühinguid ei viida siin kehtiva regulatsiooni tõttu Eestist välja, suureneb eeldatavalt maksulaekumine. Muudatuste rakendamisega kaasnevad eelkõige IT-arendustega seotud kulud. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on kavandatavate muudatuste rakendamiseks vajaminevate infosüsteemi arenduste ajaliseks mahuks hinnanud 234 tundi ja hinnaks 16 380 eurot (maksumuse arvestamisel on võetud aluseks arendustunni hind 70 eurot). 8. Rakendusaktid Eelnõu tingib vajaduse muuta justiitsministri 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ ja justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa nr 15 „Põhikiri“. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. juulil. Jõustumiseks on valitud 1. juuli 2020, sest see tagab piisava aja äriregistris muudatuste tegemiseks ning normidega tutvumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja edastatakse arvamuse avaldamiseks ühinguõiguse revisjoni komisjoni liikmetele. Eelnõuga kavandatud muudatused kattuvad osaliselt Riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõuga 101 SE, mille kohta on huvirühmade esindajad ja ministeeriumid saanud juba arvamust avaldada. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu nähakse kooskõlastamiseks ette niivõrd lühike aeg. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-1223 - Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c56dd5bd-37d5-4288-a669-40958321f795 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c56dd5bd-37d5-4288-a669-40958321f795?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main