Leping

KÄSKKIRI 27.03.2015 nr 1-3/87 muudetud järgmiste käskkirjadega 04.01.2017 nr 1-3/3 11.05.2018 nr 1-3/46 25.04.2019 nr 1-3/43 03.10.2019 nr 1-3/66 Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine; 1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine; 1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine. 1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. 1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2. Terminid 1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet. 1  Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. 1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonda. 1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove. 1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. 1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda. 2. Toetatavad tegevused 2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2 nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA asjakohases andmebaasis. 2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse, arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.2. Tulemus 2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt 2  eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud 2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne. Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt 2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega. Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud) ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv) lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks. 2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016. 2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine 2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks. Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist. EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse tehniliselt. 2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016. 2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus 2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud andmekogumisele seatud nõuetele. 2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019 (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine 2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf 3 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“. 2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine 2.2.1. Elluviija ja partnerid 2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel. 2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.2. Tulemus 2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele, välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist, piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. 2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine ja arendamine 2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-, metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 4  Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus- või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid (nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele. 2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine 2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral. Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2 vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine 2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud lisamaterjale. Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu. 2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine 2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt 2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu. 5  riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.5. Koolituste pakkumine 2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral. Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. 2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“; 2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“; 2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“. 4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 6 2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid.. 2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse. 2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele. 2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 2.3.2. Tulemus 2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon. 2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine 2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada. Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks. 2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.2. Teenuste arendamine 2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse (välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. 2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine 2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele. 7  Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi, võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel. Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja jagamise. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. 2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta 2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas majanduslikku jätkusuutlikkust. Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende pakkumisele. 2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada. 2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“. 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Siht- Siht- Siht- Siht- Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave nimetus tase 2016 2018 2020 2023 Toetatav tegevus 2.1 Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja näitaja vormi moodustab meetme 8  kasutajate tegevuse 2.6.1 arv väljundnäitaja. Toetatav tegevus 2.2 Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja näitaja koolitustel moodustub osalejate arv kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust. Tulemusnäitaja moodustab meetme tegevuse 2.6.2 väljundnäitaja. Tulemusnäitaja panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel osalejate arv“. Selle sihttase kokku on 18 343 ja tegevus 2.2 panustab sellesse osaliselt (12 843). Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub kavaga programmi kohanemisprogrammi seonduv läbinute6 koolituste tulemus- arv, kelle läbimiskordade arvust, näitaja eesti keele mille järel inimene on oskus, andnud hinnangu, et praktiline tema eesti keele oskus, informeeri- praktiline informeeritus tus ja ja teadmised Eesti riigi, teadmised ühiskonna ja kultuuri Eesti riigi, kohta on paranenud. ühiskonna ja Tulemusnäitaja panustab kultuuri rakenduskava kohta on tulemusnäitajasse paranenud „Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“. Selle sihttase kokku on 12 840 ja tegevus 2.2 panustab sellesse osaliselt (8990). Toetatav tegevus 2.3 6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes. 9  Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja näitaja või välja- moodustab meetme töötatud tegevuse 2.6.3 teenuste arv väljundnäitaja ning ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja „Uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv“. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine. 4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine. 4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023. 6. Tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 620 000 100% ja rakendamine 1.1 ESF-i toetus 527 000 85% sh PPA (2015−2018) 82 058,52 EAS (2015−2017) 35 511,76 SMIT (2018−2022) 108 885 1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15% sh PPA (2015−2018) 14 480,92 EAS (2015−2017) 6266,78 SMIT (2018−2022) 19 215 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 608 734 100% ja rakendamine 2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85% sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56 PPA (2019−2020) 47 090 2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15% sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27 PPA (2019−2020) 8310 2.3 Omafinantseering 0 0% 10  3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100% rakendamine 3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85% sh PPA (2017−2021) 637 500 MTÜ Kodukant (2019–2020) 54 952,50 Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750 Terviseamet (2019–2021) 72 250 3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15% sh PPA (2017−2021) 112 500 MTÜ Kodukant (2019–2020) 9697,50 Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250 Terviseamet (2019–2021) 12 750 3.3 Omafinantseering 0 0% (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikud kulud 7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast. 7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud 7.1.3.1. Otsesed personalikulud 7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.3.2. Kaudsed kulud: 7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud. 7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud 7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. 7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud 11  tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. 7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud 7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud 7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) 7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega 7.1.3.8. Tõlkekulud 7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud 7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud 7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud 7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav, ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust. 7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46) 7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud 7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud 7.1.5.2. Majutuskulud 7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka järgmised kulud: 7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud; 7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4 sätestatud tingimustel; 7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud; 7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud; 7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud; 7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12 7.2. Mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule: 7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 7.2.1.2. preemiad; 7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising; 7.2.1.4. kinnisasjade ostmine; 7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära; 7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3). 8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e- toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja maksetaotluse kord kuus. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist muudest elluviija kuludest; 8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast; 8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele. 8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses. 13  8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS §-s 30 nimetatud asjaolud. 8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 9. Elluviija kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud: 9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA7; 9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt; 9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele; 9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS §-le 35; 9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel; 9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2 raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted 7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA. 14  Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 10. Partnerite kohustused 10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel. 11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord 11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest. 11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes. 11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8. 11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 15 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46. 13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47. 13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49. 14. Vaiete lahendamine 14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 16 15. Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur rahvastikuminister Lisad: Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3) 17  PARTNERLUSLEPING nr 14-12.2/723-1 28.11.2019 Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61, Tallinn 15065, keda esindab Siseministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Lauri Lugna, ja Tartu Linnavalitsus (edaspidi partner), registrikood 75006546 aadress Raekoja plats 1a, 50089 Tartu, keda esindab linnapea Urmas Klaas, edaspidi ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise partnerluslepingu (edaspidi leping) Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi meede) tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ alategevuse „Teenuste arendamine“ (edaspidi meetme tegevuse) elluviimiseks. 1. Lepingu eesmärk ja sõlmimise alused 1.1. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd, õigusi ja kohustusi, tulenevalt siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjas nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) punktis 2.3.3.2 sätestatud tegevusele: koordineerida uussisserändajate kohanemise toetamist Tartus ja Lõuna-Eestis. 1.2. Tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu dokumentidest (edaspidi lepingu dokumendid), TAT-st ja selle muudatustest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 2. Lepingu jõustumine, kehtivus ja tähtajad 2.1. Partneri tegevuste kulud on abikõlblikud 01.01.2020-31.12.2021. 2.2. Leping jõustub mõlemapoolsest allkirjastamisest. 2.3. Leping kehtib kuni 01.05.2022 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3. Lepingu dokumendid 3.1. Lepingu sõlmimise ajal on lepingu lisad: 3.1.1. lisa 1 – Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkiri nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“; 3.1.2. lisa 2 – maksetaotluse vorm; 3.1.3. lisa 3 – seirearuande vorm; 3.1.4. lisa 4 – eelarve täitmise vorm; 3.1.5. lisa 5 – aasta tegevuskava; 3.1.6. lisa 6 – eelarve vorm. 3.2. Kõik viited lepingule sisaldavad viiteid ka selle lisadele. 3.3. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana. 4. Poolte deklaratsioonid 4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus nimetatud kohustusi. 4.2. Partner deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 25 ja lepingus nimetatud kohustusi. 5. Rahastamise alused 5.1. Tegevuste elluviimise abikõlblik kulu (edaspidi toetus) on 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 85% ning riigieelarveline kaasfinantseering 15%. 5.2. Elluviija maksab partnerile toetust tegevuste elluviimisega seotud kulude katmiseks partneri maksetaotluse (lisa 1) alusel 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist SA Innove (edaspidi rakendusüksus) poolt. 5.3. Partner esitab elluviijale maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta vähemalt kord kvartalis aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. 5.3.1. Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületavate abikõlblike kulude korral tuleb maksetaotlus esitada kord kuus aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. 5.4. Partneri maksetaotluses esitatud kulud, mida rakendusüksus ei loe abikõlblikeks, jäävad partneri enda kanda ja selle tulemusena väheneb partnerile eelarveaastal makstav toetus. 5.4.1. Juhul, kui lepingu perioodi viimase maksetaotluse alusel elluviija poolt partnerile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et kulud ei ole olnud abikõlblikud ja rakendusüksus nõuab elluviijalt toetuse tagasimaksmist, tagastab elluviija nõudmisel partner elluviijale tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle mitteabikõlblike kulude eest. 5.4.2. Partner tagastab mitteabikõlblike kulude eest makstud toetuse elluviijale 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate esitamisest partnerile. 6. Abikõlblikud kulud 6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusega. 6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT §-s 7 kehtestatud korrast. 6.3. Abikõlblikud ei ole: 6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud; 6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 6.3.3. preemiad; 6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising; 6.3.5. kinnisasjade ostmine; 6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 6.3.7. TAT punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. 6.4. Elluviija ei hüvita partneri esitatud maksetaotlustes ühtse määra alusel kaudseid kulusid partneri otsestest personalikuludest. 6.5. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. 7. Poolte kohustused 7.1. Pooled on kohustatud: 7.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 7.1.2. tagama raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele ning kasutama raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada tegevustega seotud tehinguid; 7.1.3. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; 7.1.4. teavitama teineteist tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. 8. Partneri kohustused 8.1. Partner on kohustatud: 8.1.1. viima tegevused ellu lepingus määratud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt; 8.1.2. kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks; 8.1.3. viima ellu punktides 8.1.3.1-8.1.3.4 toodud tegevusi, mille detailne sisu- ja ajakava (lisa 5) töötatakse välja koostöös elluviijaga ning esitatakse 2020. aasta kohta hiljemalt ühe kuu jooksul lepingu allkirjastamisest ja 2021. aasta kohta hiljemalt 31.10.2020. 8.1.3.1. Rändealase info ja tervikpildi koondamine Tartumaal; 8.1.3.2. Kohaliku tasandi tugivõrgustiku eestvedamine ja koostöö koordineerimine; 8.1.3.3. Uussisserändajate nõustamine ja tagasiside kogumine; 8.1.3.4. Veebilehe mitmekeelse võimekuse arendamine. 8.1.4. täitma tegevuste elluviimisel elluviija suuniseid; 8.1.5. tagama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete järgimise, sh tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega; 8.1.6. tagama raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele; 8.1.7. esitama elluviijale partnerluslepinguga sätestatud otseseid tegevusi ellu viivate töötajate töölepingute, töövõtulepingute, käsunduslepingute, ametisse nimetamise käskkirjade või ametijuhendite koopiad, milles on kajastatud töötaja tööülesanded; 8.1.7.1. nimetatud dokumentide koopiad tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus esmakordselt esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu. Uuesti tuleb esitada nimetatud koopiad ainult siis, kui neid on muudetud. 8.1.8. esitama elluviijale lisaks punktis 8.1.7 nimetatud dokumentidele tegevusi osalise tööajaga elluviivate töötajate tööajatabelid juhul, kui isik täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle muid ülesandeid; 8.1.8.1. tööajatabelid tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu. 8.1.9. võimaldama auditi, järelevalve või STS §-s 40 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, võimaldama audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele; 8.1.10. teavitama elluviijat viivitamata kirjalikult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist.  8.1.11. esitama elluviijale tegevuste elluviimise korrektsed aruanded kokkulepitud tähtajaks koos vastavate kulu- ja maksedokumentidega; 8.1.12. leppima tegevuste kulude muutumisel või muutmisel täiendavate kulude finantseerimise elluviijaga eelnevalt kirjalikult kokku vastavalt lepingu punktile 15; 8.1.13. tagama, et välditakse kulude mitmekordset rahastamist toetuskavade raames; 8.1.14. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse tagasinõutava toetuse vastavalt tagasinõudmise otsuses märgitud summale; 8.1.15. andma üle või tagama elluviijale lepingu täitmisel tekkinud varalised autoriõigused ilma geograafilise piirangu ja tähtajata, ainuõigused töö tulemit vabalt kasutada, sealhulgas õigus seda reprodutseerida, levitada, tõlkida, muuta, töödelda, avalikustada, parandada ja täiendada; 8.1.16. säilitama tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt STS §-s 35 sätestatud tähtaegadele. 9. Partneri vastutus 9.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest. 9.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise kahju. 9.3. Partner ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui täitmata jätmise põhjustas vääramatu jõud. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviija on kohustatud: 10.1.1. järgima STS-is, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes asjakohastes seadustes sätestatut; 10.1.2. tagama meetme tegevuste elluviimise; 10.1.3. tagama partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; 10.1.4. tagama partnerile tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks toetuse maksmise vastavalt lepingus sätestatule. 11. Elluviija vastutus 11.1. Elluviija vastutab järgnevate meetme tulemuste saavutamise ja seire eest: on loodud eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis ja on kujundatud eeldused uussisserändajatel osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, ja elukestvas õppes. 12. Lepingute sõlmimine kolmandate isikutega 12.1. Lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse tegevuste laadi ja eesmärke. 12.2. Partner vastutab ainuisikuliselt elluviija ees tegevuste elluviimise ja lepingu sätete järgimise eest. 12.3. Kolmandate isikutega lepingu sõlmimisel lähtub partner riigihangete seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Partner kohustub kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning hoidma lepingu sõlmimisel ära mis tahes huvide konflikti. 13. Aruandlus 13.1. Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale seirearuande (lisa 3) ja eelarve täitmise aruande (lisa 4) 10. jaanuariks 2021 a. ja 10. jaanuariks 2022 a., milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist ning kulude tegemist eelneval kalendriaastal ning lõpparuande 1. märtsiks 2021 a. 13.2. Elluviija annab seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu hiljemalt 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul aruannete saamisest arvates. 13.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu punktis 13.2 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud aruannet täiendama või parandama ja esitama selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab täiendatud või parandatud seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest arvates. Kuni seirearuande ja eelarve täitmise aruande heakskiitmiseni on toetuse väljamaksete tegemine peatatud. 13.4. Partneri esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt määratud asutusel. 14. Teated 14.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused, aruanded, märkused, juhised ja tahteavaldused, k.a teade lepingu rikkumisest ning elluviija poolt lepingu lisade 1-4 muutmisest teavitamine (edaspidi koos teade), peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse sisuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. 14.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile. 14.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade kohaselt edastatuks. 15. Lepingu muutmine 15.1. Elluviija võib ühepoolselt muuta lepingu lisasid 1-4, millest elluviija teavitab partnerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt) allkirjastatult lepingu lisana. Kirjaliku või elektroonilise vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 15.2. Lepingu muudatused, v.a punktis 15.1 toodud muudatused lepingu lisades 1-4, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 15.3. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana. 16. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud 16.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda partneri eelneva kirjalikult või elektrooniliselt antud nõusolekuta juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. 16.2. Partneril on õigus leping üles öelda elluviija eelneval kirjalikul nõusolekul, hüvitades elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva kahju. 16.3. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. 16.4. Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 16.5. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe, see tähendab 5 (viie) kalendripäeva jooksul, kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. 16.6. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. 16.7. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. 17. Kontaktisikud 17.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmine korraldatakse ja teavet vahetatakse kontaktisikute kaudu. 17.1.1. Elluviija kontaktisik: Marion Tamberg, e-post [email protected], tel 5349 9069; 17.1.2. Partneri kontaktisik: Helen Kalberg, e-post [email protected], tel 513 3929. 17.2. Kontaktisikute muutmisest peab teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt ette teavitama vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teavitus lisatakse lepingule. 17.3. Elluviija kontaktisik otsustab partneri maksetaotluse alusel esitatud kulude abikõlblikkuse ehk loeb esitatud kulud abikõlblikuks/mitteabikõlblikuks, otsustab partneri seirearuannete heakskiitmise, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning partneri kohustuste täitmist. 18. Lõppsätted 18.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või elektroonilised teated kontaktisikute muutmise kohta ja lepingu muudatused. 18.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused, et tagada lepingu tingimuste tähtaegne ja täielik täitmine. 18.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 18.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 19. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Elluviija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Number (märkida ristiga) Maksetaotlus (MT) X Ettemakse kasutamise aruanne (EKA) Viimane MT MT/EKA periood Projekti number 2014-2020.2.06.001.01.15-0004 Projekti nimi Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetami Partneri nimi Kuludokumen Jrk nr Kuludokumendi Kuludokumendi Tegevuse nimetus di väljastaja väljastaja nimi number registrikood 1 2 3 4 5 1. 2. Kinnitan, et esitatud abikõlblikke kulusid ei ole varem hüvitatud Koostaja: (nimi, telefon, e-mail) Raamatupidaja: (nimi, telefon, e-mail) Allkirjaõiguslik esindaja: (nimi, allkiri, kuupäev)  Pangakonto nr 6.001.01.15-0004 Viitenumber mise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Tehingupartneri kood Tegevusala kood Kuludokum Kulu Kuludokumendi endi Kuludokumen tekkimise Kuludokume kuupäev maksetähta Kuludokumendi selgitus di summa kuupäev ndi KM (pp.kk.aa) eg ilma KM'ta (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 6 7 8 9 10 11 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSTE KULUD KOKKU 0,00 0,00 Ühtse määra protsent ÜHTSE MÄÄRA ALUSEL HÜVITATAVAD KULUD ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU Toetus kokku sh EL struktuuritoetus sh riiklik kaasfinantseering Rahastuse jaotus Omafinantseering kokku sh ….. sh ….. sh ….. Pangakonto nr Viitenumber Tehingupartneri kood Tegevusala kood Kuludoku mendi Kuludokume Kuludokume Abikõlblik Sh Sh abikõlblik Abikõlbliku kulu summa Kulu tasuja ndi tasumise ndi tasumise summa abikõlblik otsene tasumata kokku registrikood kuupäev kuupäev kokku KM personalikulu summa koos (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) KM'ga 12 13 14 15 16 17 18 19 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 15% 0,00 0,00 0,00 #DIV/0! 0,00 85,00% 0,00 15,00% 0,00 #DIV/0!  LISA 2 Märkused Riigihanke Riigihanke (täidab viitenumber lepingu rakendus- (kohustuslik) number üksus) 20 21 22  LISA 3 Seirearuanne ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Aruande liik Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. TAT nimetus Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004 3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium 4. Partnerite nimi/nimed 5. TAT abikõlblikkuse 01.08.2014-31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja Tegevuse 2.3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja nimetus rakendamine Alamtegevuse nr ja 2.3.3.2 Teenuste arendamine nimetus Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse alles peale konkreetse planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või lõppkuupäev TAT-i jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev alamtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi). planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt. 8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus Kavanda- Tegelik Kavan- Näitajate täitmise selgitus ning tud saavutus- datust põhjendused näitaja üle- või saavutus- tase täidetud alatäitmisel tase1 (%) Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused. Toetatava tegevuse 2.3 näitaja Arendatud või välja- 1 töötatud teenuste arv TAT lõppeesmärgist täidetud TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes. (%): TAT lõppeesmärgi täitmise - selgitus: 9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele2 Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas TAT tegevused on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised). Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide saavutamist. Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-is. Juhul kui TAT-i eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks. 10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele3 Horisontaalne teema Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng X X Selgitus: Infoühiskond X X Selgitus: Riigivalitsemine X X Selgitus: 1 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase. 2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12 2 Võrdsed võimalused X X Selgitus: Kohanemisprogrammi läbimisega on omandanud uussisserändajad paremad oskused ja teadmised Eesti ühiskonnas, sh tööturul ja hariduses, hakkamasaamiseks, mh eesti keele oskuse. Keskkonnahoid ja kliima X X Selgitus: Puutumus puudub. 11. Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele Täidetakse juhul, kui toetatavate tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärkide saavutamisele. Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemustele. NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (vorm „Toetatavate tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa“). Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi 3  LISA 4 Toetatavate tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.08.2014−31.12.2023 Elluviija: Siseministeerium Abikõlblik kulu Abikõlblike kulude Elluviijal ja partneritel tekkinud kulu Eelarve aruandeperioodi lõpuks Projekti kinnitatud eelarve (märkida Eelarve täitmise Projekti tulemus Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad aruandeperioodi lõpuks täitmise (toetuse saajale tasutud väljund aasta(d)) %² (EUR) %¹ maksetaotluste põhjal) (EUR) (EUR) 1 1 2 3 4 5 6 7=(6/5)*100 8 9=(8/5)*100 Eelarve kokku (väljund 2.1 + horisontaalne kulukoht) #DIV/0! #DIV/0! 3.1 Tegevuse 2.3 kulud Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 0 0 rakendamine #DIV/0! #DIV/0! Tulemus 3: Väljund 3.1: 3.1.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise Välja on 0 0 Aastaks 2023 võimekuse väljaselgitamine #DIV/0! #DIV/0! on arendatud töötatud ja 3.1.2 Teenuste arendamine 0 #DIV/0! #DIV/0! või välja rakendatud 3.1.3 Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide 3 0 0 töötatud 25 tugivõrgustike koostamine #DIV/0! #DIV/0! teenust kontseptsioon 3.1.4 Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi 0 0 ning sellega rahulolu kohta sihtgrupi hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta #DIV/0! #DIV/0! 3.2 Otsene personalikulu 0 0 #DIV/0! #DIV/0! Horisontaalne kulukoht Kaudsed kulud 3.3 0 0 #DIV/0! #DIV/0! Eelarve kokku (väljund 3.1 + horisontaalne kulukoht) #DIV/0! #DIV/0! ¹ Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent elluviijal ja partneritel tekkinud kulude põhjal ² Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent abikõlblike kulude põhjal  LISA 5 Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2020-31.12.20201 1. Tugivõrgustiku kontseptsiooni elluviimine 1.1 Detailsem tegevus2 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust. Sihtgrupp: Tabel 3 1. Tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja Tegevuse eest üldajaraam lõppkuupäev vastutaja (näidatakse periood, tegevuskava perioodil (elluviija või mille jooksul partner) nimetatud tegevust läbi viia planeeritakse) Rändealase info ja 01.01.2020- tervikpildi koondamine 31.12.2021 Tartumaal Kohaliku tasandi 01.01.2020- tugivõrgustiku 31.12.2021 eestvedamine ja koostöö koordineerimine Uussisserändajate 01.01.2020- nõustamine ja tagasiside 31.12.2021 kogumine Veebilehe mitmekeelse 01.01.2020- võimekuse arendamine 31.12.2021 Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Toetatava Sihttase Detailsete tegevustega Kavandatud Selgitus tegevuse (2023) seotud väljund saavutustase (elluviija või väljund- tegevuskava aasta(te)l tegevuskava perioodil partner) näitaja (näidatakse periood, mille nimetus jooksul nimetatud tegevust läbi viia planeeritakse) 01.01.2020-31.12.2020 1 Tartu Arendatud 25 linnavalitsus teenuste arv 1 Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.  Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes LISA 6 Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.08.2014-31.12.2023 Elluviija: Siseministeerium Projekti tulemus Projekti väljund Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Märkida aasta 1 2 3 4 Märkida partner 3.1 Tegevuse 2.3 kulud Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 0,00 rakendamine Tulemus 3: 3.1.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise 0,00 võimekuse väljaselgitamine Aastaks 2023 Väljund 3.1: Välja on 3.1.2 Teenuste arendamine 0,00 on arendatud töötatud ja rakendatud 3.1.3 Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide või välja tugivõrgustike 0,00 3 koostamine töötatud 25 kontseptsioon 3.1.4 teenust Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi 0,00 ning sellega rahulolu kohta sihtgrupi hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta 3.2 0,00 Horisontaalne kulukoht Otsene personalikulu 3.3 Kaudsed kulud 0,00 Eelarve kokku (väljund 1.1 + horisontaalne kulukoht) 0,00 TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 19.11.2019 nr 1258 Siseministeeriumiga lepingu sõlmimine Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 51 lõike 7 ja arvestades Siseministri 3. oktoobri 2019. a käskkirja nr 1-3/66 "Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 "Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks" muutmine", Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Sõlmida Siseministeeriumiga partnerlusleping Tartus ja Lõuna-Eestis uussisserändajate kohanemise toetamise koordineerimiseks. 2. Volitada punktis 1 nimetatud lepingule alla kirjutama avalike suhete osakonna juhataja Kadri Lees. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär