Kiri

Justiitsministri 30. märtsi 2015. a määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse justiitsministri 30. märtsi 2015. a määrust nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“. Eelnõu eesmärk on vähendada Ametlike Teadaannete infosüsteemi halduri töökoormust andmeandja esindamise õiguse taotluste menetlemisel. Praegu esitatakse Ametlikes Teadaannetes aastas keskmiselt üle 500 esindusõiguse taotluse ja haldur peab iga kord eraldi kontrollima taotluse andmeid ja lisatavaid dokumente ning hindama nende õiguspärasust. Lisaks on eelnõu üks eesmärkidest tugevdada iseteeninduse põhimõtte rakendamist, mis on 2015. aastal kasutuselevõetud Ametlike Teadaannete infosüsteemi üheks aluspõhimõtteks. Praegu on äriregistri andmetel esindusõigusega isikutel võimalus teadaandeid ise Ametlike Teadaannete süsteemis avaldada, lisaks ka võimalus avaldamis- või esindamisõigust süsteemis edasi anda teisele isikule. Kõik tehnilised tingimused iseteeninduse korras esindusõigust tuvastada ja teadaandeid avaldada on loodud. Sarnaselt praegusega tuvastatakse ka edaspidi Ametlike Teadaannete süsteemi sisenedes eraõiguslike juriidiliste isikute esindusõiguse olemasolu äriregistrist. Lisaks eraõiguslikele juriidilistele isikutele laieneb see võimalus ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kelle andmed võetakse äriregistri juures peetavast riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Edaspidi menetleb Ametlike Teadaannete haldur esindusõiguste taotlusi ainult põhjendatud juhtudel. Kui registri andmetel esindusõigusega isikul puudub võimalus teadaandeid ise avaldada või ta soovib, et seda teeks keegi tema asemel, siis on tal kohustus see õigus süsteemis ise edasi anda, k.a riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul. Kui Ametlike Teadaannete süsteemis on antud esindusõigus edasi, nt äriregistri andmetel esindusõigusega isiku poolt, siis saab volitatud isik ka ise avaldamis- või esindamisõigust järgmisele isikule edasi anda ehk selles küsimuses võrreldes praegusega midagi ei muutu. Muudatus ei mõjuta juba antud esindusõigusi – need jäävad kõik kehtima ka pärast muudatuste jõustumist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse nõunik Silver Raukas (tel 620 8260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (tel 620 8270, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustakse määruse § 3 lõike 4 punkti 1, mille kohaselt lisaks eraõigusliku juriidilise isiku ja tema esindajate andmetele võetakse äriregistrist ja selle juures peetavatest registritest ka avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja nende esindusõigusega isikute andmed. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise põhimääruse § 11 lõike 1 kohaselt kantakse enne Rahandusministeeriumi haldusalas peetud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreeritud ja arhiveeritud asutuste andmed automatiseeritud korras üle äriregistri juures peetavasse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse. Määruses nimetatakse edaspidi äriregistrit ja selle juures peetavaid registreid koondnimetusega äriregister. Äriregistri juures peetakse riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikku registrit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 4 punkt 2. Asutuse ja avalik- õigusliku juriidilise isiku andmed võetakse äriregistri juures peetavast riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist, mis reguleeritakse edaspidi määruse § 3 lõike 4 punktis 1. 2017. aasta 11. jaanuarist kuuluvad ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmed e-äriregistri koosseisu. Eraldi liidestust Ametlikel Teadaannetel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registriga ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajad taotlevad andmeandja esindamise õigust teadaannete avaldamiseks Ametlike Teadaannete süsteemis. Lõikes 4 on toodud loetelu taotlusele lisatavatest andmetest. Edaspidi menetleb Ametlike Teadaannete haldur esindusõiguste taotlusi ainult põhjendatud juhtudel, mis on reguleeritud määruse § 5 lõikes 6. Kui äriregistri andmetel esindusõigusega isikul puudub võimalus teadaandeid ise avaldada või ta soovib, et seda teeks keegi tema asemel, siis on tal kohustus see õigus süsteemis ise edasi anda, k.a riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul. Esindus- ja avaldamisõiguse edasiandmine süsteemis on lihtne, tuleb märkida üksnes volitatava isikukood, ametikoha nimetus, telefoninumber ja e-posti aadress. Kui Ametlike Teadaannete süsteemis on antud esindusõigus edasi, nt äriregistri andmetel esindusõigusega isiku poolt, siis saab volitatud isik edaspidi ka ise avaldamis- või esindamisõigust järgmisele isikule edasi anda ehk selles küsimuses võrreldes praegusega midagi ei muutu. Muudatuse eesmärk on vähendada Ametlike Teadaannete halduri koormust esindusõiguse taotluste menetlemisel. Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustakse määruse § 5 lõiget 6, mille kohaselt lisaks eraõigusliku juriidilise isiku ja tema esindajate andmetele võetakse äriregistrist ka avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja nende esindusõigusega isikute andmed. Kuna kehtetuks tunnistatakse § 5 lõige 4, mis sätestas esindusõiguse taotlemiseks vajalikud andmed ning oli suunatud põhiliselt avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, siis ei ole vaja määruses eraldi välja tuua esindusõiguse taotlemise andmeid, sest edaspidi peavad kõik äriregistri andmetel esindusõigusega isikud ise esindusõiguse Ametlike Teadaannete süsteemis edasi andma, kui selleks tekib vajadus. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõikega 61. Erandina on andmeandja esindamise õigust võimalik taotleda Ametlike Teadaannete infosüsteemis, kui äriregistris andmeandja esindamise õigusega isikute andmed puuduvad või kui sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisil esindusõiguse andmine ei ole võimalik. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt säilib andmeandja esindajal õigus volitada andmeandja nimel teadaande avaldamise õigust teisele isikule. Kuna äriregistri juures peetavasse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse ei ole kantud kõiki asutuste esindusõigusega isikuid, annab kõnealuse sättega tehtav erand võimaluse andmeandja esindamise õigust taotleda Ametlike Teadaannete süsteemi kaudu, sarnaselt praegusega. Samuti ei pruugi äriühingute puhul esindusõigusega isikuid alati äriregistris olla, näiteks juhatuse liige on surnud või tagasi astunud ja uut juhatuse liiget ei ole määratud. Kui äriregistris on andmeandja esindamise õigusega isik olemas, peab see isik vajaduse korral esindusõiguse Ametlike Teadaannete süsteemis edasi andma. Lisaks on võimalik Ametlike Teadaannete veebilehel andmeandja esindamise õigust taotleda juhul, kui esineb mõjuv põhjus, miks äriregistri andmetel esindusõigusega isikul endal esindus- või avaldamisõigust edasi ei õnnestu anda. Mõjuvateks põhjusteks on näiteks olukorrad, kus välismaalasel ei ole Eesti ID-kaarti ning seetõttu puudub võimalus siseneda Ametlike Teadaannete süsteemi. Lisaks on mõjuvad põhjused sellised olukorrad, kus isik ei ole võimeline teadaandeid avaldama ega süsteemi sisenema tervislikel või muudel kaalukatel põhjustel ning ta on endale teadaannete avaldamiseks võtnud esindajaks näiteks advokaadi või notari. Taotlusele tuleb lisada mõjuv põhjus, miks äriregistri andmetel esindusõigusega isikul endal seda õigust ei õnnestu anda. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et äriregistri andmetel esindusõigusega isikul ei ole aega. Edaspidi menetleb Ametlike Teadaannete haldur esindusõiguste taotlusi ainult põhjendatud juhtudel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 punkti 1. Muudatuse kohaselt tuvastatakse teadaande avaldamise õigus Ametlike Teadaannete süsteemi sisenemisel äriregistrist või juba andmekogusse kantud esindaja või avaldaja andmete alusel. Lisaks eraõiguslikele juriidilistele isikutele puudutab muudatus ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõike 1 punkt 2, sest edaspidi annab esindus- või avaldamisõigusi äriregistri ja selles juures peetavate registrite andmetel esindusõigusega isik või juba andmekogusse kantud esindaja. Ametlike Teadaannete süsteemis esindusõiguse taotlemine jääb võimalikuks ainult erandolukordades ja seda põhjendatud juhtudel, mis on kirjeldatud määruse § 5 lõikes 61. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määrust §-ga 191, mille kohaselt jäävad kõik varem antud esindusõigused Ametlike Teadaannete süsteemis kehtima ka pärast muudatuste jõustumist ehk koheseid lisategevusi äriregistri andmetel esindusõigusega isikutel teha ei tule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõjud avalduvad eelkõige riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Kui äriregistri andmetel esindusõigusega isikul puudub võimalus teadaandeid ise avaldada või ta soovib, et seda teeks keegi tema asemel, siis on tal kohustus see õigus süsteemis ise edasi anda, k.a riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul. Ametlike Teadaannete süsteemis esindusõiguse saanud isik saab edaspidi ka ise avaldamis- või esindamisõigust järgmisele isikule edasi anda ehk selles küsimuses võrreldes praegusega midagi ei muutu. Samas ei mõjuta muudatus juba antud esindusõigusi – need jäävad kõik kehtima ka pärast muudatuste jõustumist, seega määruse muudatuse jõustumine ei too kaasa olulisi lisategevusi andmeandja esindajatele. Lisaks võivad andmeandja esindajad esindusõigusi ka praegu vabatahtlikult anda ja seda võimalust aktiivselt ka kasutatakse. Muudatusega väheneb eelduslikult Ametlike Teadaannete halduri töökoormus esindusõiguse taotluste menetluste vähenemise tõttu. Praegu esitatakse Ametlikes Teadaannetes aastas keskmiselt üle 500 esindusõiguse taotluse. Eesmärgiks on vähendada taotluste arvu vähemalt poole võrra. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal, sest pikemat ettevalmistus- ega kohanemisaega määruse muudatused ei vaja. Enne määruse jõustumist saadetakse teavituskiri muudatustest riigi- ja KOV asutustele. Määruse väljatöötamise ajal loodi Ametlikesse Teadaannetesse tehniline võimalus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja nende esindajate andmete saamiseks otse äriregistrist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja seletuskiri saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Advokatuurile ning Notarite Kojale.  EELNÕU 31.10.2019 MINISTRI MÄÄRUS {regDateTime} nr {regNumber] Justiitsministri 30. märtsi 2015. a määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 13 lõike 4 alusel. § 1. Justiitsministri 30. märtsi 2015. a määruses nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) era- ja avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja nende esindajate andmed äriregistrist ja selle juures peetavast riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist (edaspidi koos äriregister);“; 2) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Era- ja avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja nende esindajate andmed võetakse äriregistrist.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Andmeandja esindamise õigust on võimalik taotleda Ametlike Teadaannete infosüsteemis, kui äriregistris puuduvad esindusõigusega isikute andmed või esindusõigusega isik ei saa mõjuval põhjusel Ametlike Teadaannete infosüsteemis esindusõigust edasi anda.“; 6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) andmeandjaks oleva era- ja avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja puhul äriregistrist või juba andmekogusse kantud esindaja või avaldaja andmete alusel;“; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Varem antud esindusõiguste kehtivus Enne 1. jaanuarit 2020. aastal antud esindusõigused jäävad andmekogus kehtima.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.  Haridus- ja teadusministeerium Kaitseministeerium Meie 25.11.2019 nr 8-1/6545 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Eesti Advokatuur Notarite Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule arvamuse avaldamiseks Justiitsministri 30. märtsi 2015. a määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu koos eelnõu seletuskirjaga. Kooskõlastusi ja arvamusi ootame hiljemalt 3. detsembriks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Silver Raukas 620 8260 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-1216 - Justiitsministri 30. märtsi 2015. a määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e1eed2c-57cd-49fb-9fc0-82b1a33aff0c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e1eed2c-57cd-49fb-9fc0-82b1a33aff0c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main