Kiri

Mailis Reps Teie 22.10.2019 nr 8 1/19/4017 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 27.11.2019 nr 1-12/1892-2 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kooskõlastame „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku märkuste ja ettepanekutega. Peame oluliseks, et arengukava toob fookusesse elukestva õppe, haridussüsteemi paindlikkuse, digipöörde, keskkonnahoiu ja õppijakeskse lähenemise. Hindame arengukava üldeesmärgi põhjendatuks ja laiapõhjaliseks, kuid teeme ettepaneku kaaluda strateegiliste eesmärkide täiendamist. Praegu on küll rõhutatud valikuvõimaluste rohkust, õppijakesksust ja tööturu vajadusi, kuid leiame, et tarkade ja tegusate elanike harimise eesmärk ei saa piirduda tööturu vajadustega, vaid peab täitma ühiskonna eesmärke – sealhulgas riigi keele ja kultuuri säilimise eesmärki – laiemalt. Meie hinnangul strateegia üldeesmärk seda piisavalt ei taga. Teeme ettepaneku lisada eesmärk, mis kajastaks hariduse elukaare- ja valdkondadeülest panust teadlike ja vastutustundlike, siinset kultuuri väärtustavate ja edendavate elanike kujundamisel. Eesti kultuuripoliitika põhialuste dokumendi „Kultuur 2030“ ettevalmistuste käigus on kõik kaasatud sihtrühmad rõhutanud läbivalt vajadust lõimida jõudsamalt haridus- ja kultuurivaldkondi ning tagada valdkondlikus koostöös paremad võimalused kultuuri säilimiseks ja arenguks. Kaasatute hinnangul on oluline kultuuripoliitiline eesmärk vajadus tagada võimalus kultuuriga seotud teadmisi ja oskusi omandada kogu elu ulatuses. Selleks tuleks muuhulgas lõimida kultuuriasutuste haridusprogrammid ja loomevaldkondade huvihariduse võimalused mitmekesisesse üldharidusse. Oluline on täpsemalt välja tuua, kuidas viiakse ellu fookusteemat „oskustega inimeste kaasamine nii laiema hõive kui ka rände abil“. Näiteks eesti kõrgkoolides õppivatele välistudengitele paremate ja sujuvamate võimaluste pakkumine enese rakendamiseks Eesti tööturul. Peame vajalikuks kõigile välistudengitele eesti keelt ja kultuuri tutvustava õppekavamooduli pakkumist. Kõrgkoolid peaksid kindlustama eesti keele staatuse asjaajamiskeelena ning eestikeelsete õppekavade pakkumise igas õppekavarühmas nii bakalaureuse kui ka magistriõppe tasemel. Kultuurivaldkonna aspektist juhime tähelepanu punktile „tõhustada oskuste kasutust tööturul ja saavutada suuremat tootlikkust“. Teatud tööturu sektorites on see kahtlemata oluline siht, kuid haridusstrateegia peaks samaväärselt esile tõstma ka neid erialasid, mille puhul tootlikkus, tõhusus ja teenuste efektiivsus peamised eesmärgid ei ole. Ehk rõhutama peaks ka kvalitatiivseid eesmärke, andekate toetamist („Eesti 2035“ üks reformidest sellele suunatus) ja professionaalsuse olulisust. Tööandjate ootuste ja panuste kõrval ei saa ära unustada ka iseendale tööandjaid vabakutselistest loovisikutest „tööampsude“ tegijateni – Eesti elanike ettevõtlikkuse arendamise kõrval tuleks hariduse kõigil astmetel ja kogu elu ulatuses kindlasti tagada elementaarse õigusteadlikkuse ning laiemalt toimetulekut tagavate sotsiaalsete ja ühiskondlike pädevuste areng. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Loodetavasti on arengukava koostamise käigus võimalik anda konkreetsemaid suuniseid, kuidas formaal- ja mitte-formaalharidust selgelt lõimida (viidata õppekavades näiteks kultuurivaldkonna haridusprogrammide osale õppest). Samuti on oluline mõelda kutsestandardite paindlikumaks muutmisele ning ka OSKA metodoloogia laiendamisele, nii et see võimaldaks arvestada ka kultuuripoliitilisi ja põhiseaduslikke eesmärke (eesti kultuuri säilimine), mitte rõhutada ainult tööturu vajadustele. Ehk lähtuks oskuste seirest ja arvestaks eelprofessionaalse õppe olulise rolliga, et tagada kultuurivaldkonnas järelkasv. Erialase kvalifikatsiooni ning hädavajalike digioskuste kõrval on muutuvas maailmas väga tähtis toimetulek ettearvamatute ja nurjatute probleemidega, mis eeldavad kriitilist mõtlemist, argumenteerimis-, meedia- ja disainikirjaoskust ning loovust ja avatust. Loodame, et ka nende pädevuste arendamine elukaare üleselt on tulevase haridusstrateegia fookuses. Elukestvate õppimisvõimaluste valikurohkuse ja kättesaadavuse tagab strateegia laiapõhjaline kujundamine. Valdkondadeülese sidususe tagamiseks palume laiendada arengukava ettevalmistusse kaasatute ringi kultuuri- ja loomevaldkondade ning loomehariduse ekspertidega. Palume kindlasti arvestada loomeliitude arvamusega ning kultuurivaldkonna kesksete esindusorganisatsioonide, loomehariduse edendajate ja kultuuriasutustega – ning seda mitte ainult võimalike tööandjatena kitsas loomevaldkonnas, vaid Eesti kultuuri kandjate ja hoidjatena. Ühiskonna jaoks nii olulise teema mõtestamise ja arutelu juurde ei tasuks karta ka üksikute loovisikute kaasamist. Eeltoodut arvestades ning hinnates senise kaasamise välja toodud aspektides väheseks, leiame, et arengukava koostamise ajakava, mis eeldab lõppdokumendi valmimist 2020. aasta jaanuaris, ei ole realistlik. Kultuuriministeerium on valmis vahendama erialaorganisatsioonide kontakte, kelle kaasamine haridusstrateegia ettevalmistustesse on meie hinnangul vajalik. Palume ka kaaluda arengukava koostamiseks ja juhtimiseks haridusvaldkonnaga lähemalt seotud ministeeriumide, huvirühmade ja ekspertide esindajatest koosneva juhtrühma moodustamist lisaks juba moodustatud, ajutise iseloomuga töörühmadele. Kuna eelnõus ei mainita fakti, et Eestis on olemas haridusasutused, mille õppekeel on täielikult või osaliselt vene keel, siis eeldame, et 2035. aastaks on koostatava arengukava sihiks luua ühtne Eesti haridussüsteem, mis põhineb eesti keelel ning eesti kultuuritraditsioonil. Kultuuriministeerium tervitab seda lähenemist, sest hetkel olemasolev kahe õppekeelega süsteem põhjustab elukoha ja tööturu rahvusliku segregatsiooni ning takistab ühiskonna lõimumist. Ühtse haridussüsteemi kujundamisel palume lähtuda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel koostatud visioonidokumendist „Tark ja tegus Eesti 2035“ kui ka RITA-Ränne projekti tulemustest ja järeldustest, mille autorid soovitavad üleminekut ühtse kooli süsteemile. Visioonidokument1 toob välja, et ühtne Eesti kool võib toimida eri mudelite alusel. Oluline on pakkuda varasel lõimitud aine- ja keeleõppel põhinevat peamiselt eestikeelset keskkonda, toetada mitmekeelsust (st emakeele ja teiste keelte oskust) ning väärtustada nii Eesti riigiidentiteeti ja päritolukultuuride hoidmist kui ka kultuuride vahendamise võimekust. Kuna praegu on ka ühiskonnas arusaamine ühtse eestikeelse kooli vajadusest olemas, peaksime seadma konkreetseid eesmärke. Paneme ette töötada välja konkreetne ajakava kõigi Eesti põhikooli üleminekuks eesti õppekeelele aastatel 2021–2026. Valitsus ja Riigikogu peaksid ette nägema ka vahendid vajalike kulude (eesti keeles õpetavate õpetajate palgalisa mitmetes strateegilistes piirkondades, õpetajate ettevalmistamine, klassikomplektidele teise õpetaja, st toetav juhendaja, palkamine jms) katmiseks. Samuti palume arvestada järgmiste märkustega: 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus-_ja_teadusstrat_2035_konkurentsivoime_visioon.pdf • Strateegia kavandatavad muudatused ja/või meetmed võiksid sisaldada tegevusi, mis aitavad kujundada nii noorte kui ka täiskasvanute (kõrgharidus, rakenduslik haridus, elukestev õpe, mitteformaalne haridus) väärtushinnanguid lõimumist toetavateks. Kooskõlastamiseks saadetud dokumendis need puuduvad. • Keelekümblusel on oluline roll haridussüsteemis, kuid praeguses dokumendis seda ei mainita. Oleme arvamusel, et tulevikus tuleb jätkata keelekümbluse arendamist, laiendades seda kahesuunalisele keelekümblusele. Üleminekuperioodil ühtsele koolile saab kasutada keelekümblusmeetodit selleks, et muu emakeelega õpilaste ainealased õpitulemused ei kannataks. Samuti teatud regioonides (nt Narvas) saab ühtne kool tugineda sellele meetodile. Kahesuunalist keelekümblust saaks kasutada näiteks eesti emakeelega õpilaste vene keele oskuse parandamiseks ning ka teiste võõrkeelte õpetamiseks. • Arengukava peab pakkuma meetmed, et tõsta eesti õppekeelega õppeasutuste (sh lasteaedade, üldhariduskoolide, kutsekoolide) suutlikkust toetada erineva emakeelega lapsi. • Kasvav sisseränne tekitab suurema nõudluse nn rahvusvaheliste koolide järele. Haridusvaldkonna arengukava võiks anda suunised selle valdkonna terviklikuks arenguks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255 [email protected]