Kiri

Mailis Reps Teie 16.10.2019 nr 8-5/19/3911 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 26.11.2019 nr 1-7/1860-2 Lasteaia riikliku õppekava kontseptsiooni avalik konsultatsioon Esitame tähelepanekud „Lasteaia riikliku kontseptsiooni“ tööversioonile. Üldise tähelepanekuna võiks avalikku tagasisidet arvestades kogu õppekava kontseptsiooni osapooltega veel uuesti läbi arutada ning mitmekülgsemalt, avatumalt ja mitte liigses detailsuses ümber kirjutada. Kontseptsiooni üldosas märgitakse, et kavandatav määrus reguleerib 3–7aastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ja korralduse. Tegelikkuses keskendutakse kooliks ettevalmistusele ja vaadeldakse eeldatavaid tulemusi alates viiendast eluaastast. Õppekava kontseptsioon seab esimesele, tähtsaimale kohale kooliks ettevalmistumise, mitte aga laste kasvatamise avatud meele ja sallivate väärtustega inimesteks, mis võiks olla olulisim. Õppekava võiks hõlmata kogu vanusegruppi. Dokumendis on kirjas, et õppekavasid uuendatakse iga 10 aasta järel – tänases kiirelt muutuvas keskkonnas peaks see periood olema tunduvalt lühem, näiteks viis aastat. Seega, kokkulepitud põhimõtete ja suundade paikapidavust peaks sagedamini kriitiliselt üle vaatama, hindama ja vajadusel muutma. Kontseptsiooni kohta tekkisid küsimused, kas ja kuidas on arvestatud uussisserändajate laste ja venekeelses lasteaias käivate lastega. Eestikeelse õppega rühmades käib praegu järjest enam muu emakeelega lapsi, mistõttu mõjutavad segarühmad oluliselt eesti emakeelega laste keeleõpet, kaasnevad laste identiteediprobleemid, mõjutatud on lapse oma emakeele areng, lapsevanemad jäävad laste õpetamisel kõrvale jm. Samal ajal pooldab enamik Eesti elanikke selgelt eestikeelse õppega alustamist lasteaias, üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas (Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017). Seetõttu sooviksime näha konkreetset arengukava ja sellest lähtuvat ajakava kõigi avaliku sektori lasteaedade eesti õppekeelele üleminekuks. Lasteaedades on suureks probleemiks eesti keelt emakeelena valdavate, kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ja tugipersonali puudus, õppematerjalide nappus ning lasteaedade täienduskoolituse ja õppematerjalide vähene kättesaadavus. 80% neist, kes õpivad lasteaias vene õppekeeles, õpivad ka üldhariduskoolis vene keeles. Ka pooled lasteasutuses keelekümblusmetoodika alusel õppinutest asuvad üldhariduskoolis õppima vene keeles, mis pärsib nende eesti keele oskust. Seega võiksid kontseptsioonis olla mainitud kitsaskohad vene õppekeelega lasteaedades ning sellega seoses üleminekus põhikooli, aga ka viide põhikooli arengutele ning nende eesti õppekeelele üleviimisele. Muidugi ka võimalikud lahendused. Esitame kirja lisas tähelepanekud ja ettepanekud tagasiside vormil (4 lehel). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255, [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Lasteaia riikliku õppekava kontseptsiooni avalik konsultatsioon Kultuuriministeeriumi märkustega tagasiside vorm 1. Lasteaia ülesanded. Kas lasteaiad täidavad neid ülesandeid, mis on loetelus? Mida võiks lisada? Leiame, et lasteaiad kindlasti täidavad loetletud ülesandeid ja lisama ei peaks enam midagi, arvestades, millise detailsusega ja suuniste määraga on lasteaia personalile kohustused pandud. See muudab lasteaia õpetajate töökoormuse planeerimisel, aruandlusel ja täpselt õppekava järgimisel väga suureks. Näiteks on ebavajalik kirjeldada õppekavas kujundite omadusi (risttahukad koosnevad ruutudest jne). Lasteaia ülesannete punkti all on toodud välja koostööpartnerid kohalike omavalitsuste haridus-, sotsiaal- ja tervise valdkonna asutustega. Mainimata on aga jäetud kultuuri- ja spordiasutused. Palume lisada. Kontseptsioonis on välja toodud, et ühiselt mõistetud ning tunnustatud kasvatuseesmärgid põhinevad Eesti ühiskonnas ja Euroopa kultuuris omaks võetud tõekspidamistel ning väärtushinnangutel. Kuidas defineeritakse siinjuures Euroopa kultuuri? Teadupärast ei saa Euroopa puhul rääkida homogeensest kultuuriruumist. Teiseks võiksime käesolevas dokumendis lahti lasta ainult Euroopa poole vaatamisest, vaid hoomata kogu maailma. 2. Väärtused. Kas loetletud väärtused on Eestis omaks võetud lapse arengu ja meie igapäevaelu seisukohalt? Õppekava pöörab tähelepanu ainult Eesti rahvuskultuurile ja rahvuskesksetele väärtustele, viited mitmekeelsetele perekondadele on negatiivses võtmes. Lasteaia õppekava peaks kindlasti arvestama mitmekesise vaatega kultuurile ja ümbritsevale keskkonnale, ehk siis juba lasteaias peaksid lapsed lisaks Eesti rahvatantsule, -laulule ja muusikale, saama teadmisi ja kogemusi mitmekesisest kultuuriruumist. Arvestades, et Eestis elab 200 rahvust ja riigi sooviks on, et 200 000 maailmas elavat rahvuskaaslast leiaksid tee kodumaale, oleksid siin oodatud koos oma pereliikmetega, kes ei pruugi olla eestlased, aga teevad ühise otsuse Eestis elada, peab lasteaed arvestama mitmekeelsete lastega ja nendega kellel on erinevad kultuurilised taustad. Kindlasti peaks õppekava rõhutama eesti keele õppe pakkumist kõikidele Eestimaal elavatele lastele, aga viide sellele, et nende võimalikud eri rahvustest vanemad on laste arengule suureks probleemiks, halvustab juba ette lapse vanemaid ja paneb lapsele ebavajaliku surve. Lasteaed peaks olema toetav keskkond kõikidele Eestis kasvavatele lastele, samuti on kõik lasteaia õpetajad piisavalt professionaalsed, et valida sobivad kultuuritunnid ja muu õpe vastavalt rühmas olevatele lastele, nende taustale, oskustele ja huvidele. Kindlasti saab Eesti rahvuskultuuri tutvustada rääkides sinna kõrvale muude maade kommetest ja saavutustest, nt mardi-ja kadripäeva tähistades rääkides Halloween’st ja selle taustadest. Lapsed vaatavad muukeelseid multikaid, kus on viiteid erinevatele kultuuridele, sündmustele ja kommetele ning on loogiline, et laste õpetamine ei saa toimuda vaakumis. Mitmekeelsus ja sallivus ei välista kuidagi Eesti armastavate ja eesti kultuuri tundvate laste kasvatamist. Tahte- ja identiteedikasvatuse kontekstis on oluline kujundada veendumust eesti keele, kultuuri ja omariikluse väärtustes ning kestlikkuses, pidades silmas nii muu kultuuritaustaga laste ja perekondade/kogukondade eripära ning asjaolu, et laste multikultuursus (st erinevast rahvusest/riigist vanemad ja kasvamine mõnes kolmandas riigis/kultuuris) on järjest enam reegliks, mitte haruldaseks eripäraks. 3. Esitatud on üks lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse eesmärk – koolivalmidus. Mida soovite lisada? Lisaks koolivalmidusele, millele kogu õppekava on suunatud ei tohiks unustada ka lasteaias toimuvaid mängulisi tegevusi. Õppekavas on mäng samuti ainult õppe ja kasvatustöö teenistuses ja seda õppekava lugedes tundub, et kord ning õpieesmärgid on lasteaias rangemadki, kui algkoolis. Mängides on võimalik väga edukalt ka õpetada, ilmselt loomingulisemalt. Näiteks teatrit mängides areneb lapse jutustamisoskus, jne. Koolivalmidusest tähtsam võiks olla lapse isiksuse areng, tema väärtused ja kasvamine avatud meele ja sallivateks ühiskonna liikmeteks. 4. Õpikäsitus ehk põhimõtted õppesisu valikuks ja lasteaia tegevuste korraldamiseks. Kuivõrd on need kooskõlas teadusuuringute ja rahvusvaheliste alusdokumentidega, eelkõige „Key data on Early Childhood education and care in Europe“ 2019. Rõhuasetus peaks olema õppijal ehk lapsekesksel lähenemisel. Praegusest kavandist jääb mulje, et last käsitletakse pigem instrumendina. Teeme ettepaneku kuuendat punkti täiendada lisades sinna lapse õpikogemuse omandamise olulisteks kohtadeks kultuuriinstitutsioone (muuseumid, raamatukogud, teatrid jpt) ja õpikogemuse all haridusprogrammides, nt muuseumitundides osalemist. 5. Sisuvaldkonnad. Kas selline sisuvaldkondade valik tagab laste tasakaalustatud ja mitmekülgse arengu, et ta jõuaks koolivalmiduseni? Õppekavas on toodud mitmeid olulisi ja kaasaja inimese jaoks tähtsaid teemasid, sh meediakirjaoskus ja digitaalsus ja keskkonnasäästlikkus. Sisuvaldkondades võiks olla tihedamalt kaasatud eri kultuuriasutuste (muuseumid, teatrid, kontserdimajad, kaasaegne tants) pakutavad haridusprogrammid ja lastele mõeldud tegevused. Vastavalt lasteaiarühmale, lasteaia asukohale ja võimalustele, leiab kindlasti iga lasteaia kasvataja sobivaid lahendusi tegevuse mitmekesistamiseks. Sisuvaldkondadest on puudu näiteks kirjandus, teater, etenduskunstid. Lugemine, antud juhul enamasti ettelugemine, aga ka teater on üliolulised lapse eneseväljenduse arengule, sõnade mõistmisele, lapse sõnavara arendamisele, loovuse ja kujutlusvõime arendamisele. Kunst ja meisterdamine ei peaks olema koos vaadeldud, sest täidavad eri eesmärke – arendama peab kindlasti nii laste käelisi oskusi, aga kunsti mõistmine ja hindamine – küll eakohases vormis – peaks toimuma ikkagi kunstiteostega reaalses kokkupuutes kas näitustel või õpetaja vahendusel. Meisterdamist on võimalik lõimida palju laiemalt kui ainult kunsti valdkonnaga ja samas ka kunsti vaatamisel või tegemisel on palju rohkem seoste loomise võimalusi kui käelise tegevusega. Tänapäeva kunsti loomiseks on rohkem võimalikke väljundeid kui joonistamine, maalimine ja voolimine. Kuna sisuvaldkonnad näivad olevat kogu asja üks olulisemaid aspekte, siis nende määratlemine/defineerimine on võtmetähtsusega. Siin veel üks variant sisuvaldkondi kirjeldada. 1. eesti keel ja kultuur, sh kodulugu ja eesti keel riigikeelena, 2. matemaatika ehk arvud, kujundid, hulgad; võrdlemine, mõõtmine ja järjestamine 3. liikumine ja kehaline areng, 4. loominguline ja kunstiline eneseväljendamine, sh muusika, kunst, meisterdamine ja leiutamine 5. loodus ja elukeskkond. Sisuvaldkonnaks on kõik loov- ja kunstialad tervikuna ning loomulik oleks neid siduda ka nn inseneeria poolega (meisterdamine ja leiutamine). Lisasime ühe täiendava sisuvaldkonna, kuna teadupärast muutuvad meie elukeskkonda puudutavad teemad järjest aktuaalsemaks – millal siis veel hakata keskkonnaalast ja säästlikku/kestlikku teadlikkust kasvatama kui mitte lasteaias? 6. Uus valdkond “Tööd ja tehnoloogia“. Kas peate otstarbekaks selle lisamist seoses tehnoloogiate argikasutusega? Toetame. 7. Üldoskused. Kas loetletud üldoskused on lastele vajalikud, et üleminek kooli toimuks sujuvalt? Mis puudutab märkamist ja tunnustamist, siis meie hinnangul tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata mitte niivõrd kordaminekutele ja saavutustele, vaid ka ebaõnnestumistele ja läbikukkumistele – kuidas nendega toime tulla ja nendest midagi positiivset õppida. Pideva edu, õnnestumise ja teistest paremaks olemise tagaajamine ajab noore inimese varakult omadega puntrasse. Soorituseks saab pidada ka protsessi, mitte ainult tulemust. Üldoskuste puhul võiks veel rõhutada kaaslastega arvestamist, lastes tuleks arendada julgust avaldada oma arvamust ja seda ka põhjendada, julgust astuda vastu kiusamisele. 8. Sisuvaldkondade kavad. Kas sisuvaldkondades esitatud sisu on piisav, et täita seatud eesmärke ja jõuda eeldatavate tulemusteni? Sisuvaldkondade kavad on liiga detailsed, samas sellise detailsuse astme juures on ikkagi puudu mõisteid ja sisu. Näiteks eesti keele ja koduloo juures on toodud terve nimekiri ettelugemis-, vestlus- ja jutustamisteemasid, mainitud on nii emadepäev kui vanavanemate päev, aga isadepäev on sootuks unustatud. Teema „Eesti – minu kodumaa“ juures tuleks kindlasti rääkida ka sellest, et Eesti on koduks ligi 200le rahvusele, ka neid tuleb tunda ja teada. Teema „Inimene ja keel“ all tuleks rääkida ka murdekeeltest. Ja kindlasti oskab 5-aastane laps raamatuga rohkem peale hakata kui seda „vaadelda“! Eesti keele, kirjanduse ja koduloo õppekeskkonda tuleks lisada ka raamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lasteaias peaks kindlasti olema oma väike raamatukogu, või hoolega valitud lastekirjandusega täidetud riiulid. Juhime tähelepanu, et täitmaks õppekava eesmärke on kultuuriinstitutsioonide külastamise võimalused laialdasemad, kui kontseptsioonis kirjeldatud. Näiteks muuseumide külastamine on sisuvaldkondadest mainitud ainult muusika ning kunsti ja meisterdamise all, kuid sama hästi on see asjakohane ka muude sisuvaldkondade puhul. Muusika. Siin ei tohiks lasteaia muusikaõpetajatele ette kirjutada, milliseid laule või ringmänge peab laps ilmtingimata oskama. Ilusat ja põnevat uut lastele mõeldud muusikat luuakse iga päev aina juurde, õppekavasse tsementeeritud teosed ei luba õpetajal endal olla loov ja avatud. Selline jäik ettekirjutus on tänapäeva avatud maailmas kummaline ja lubamatu. Kunst. Õppekeskkondade puhul on välja toodud, et tehakse õppekäike mh kunstivaldkonnaga seotud paikadesse, mille ainsateks näideteks on välja toodud kirik ja kodukoha muuseum. Kindlasti peaks loetelu oluliselt täiendama, muuhulgas kunstigalerii, näitusesaali aga ka avaliku linnaruumiga (arhitektuuri- ja disainivaldkond). Kunsti ja meisterdamise alapeatükis on nende tegevuste eesmärgina liiga suurt rõhku pandud käelise tegevuse arendamisele ning liiga vähe rõhutatud loomingulise eneseväljenduse poolt, mis kunsti kontekstis on laiem kui käeline meisterlikkus, töövahendite või materjalide kasutamisoskus. Olulisim selle tegevuse juures peab kindlasti olema lapse julgus maailma kujutamise kõrval (talle omasel moel!) seda ka kujutleda. Leiame, et kuigi põhiteemade ja mõistete puhul on kindlasti inimese arengu eri etappides teatud kindla sõnavara ja teadmiste omandamine eakohane ja vajalik, ei peaks alapeatükis toodud loetelu kuidagi siduma kunsti kui valdkonnaga. Valdkond tuleks laiemalt nimetada visuaalkultuuriks, siis on seosed põhjendatud. Kindlasti tuleks õppekavas läbivalt tuua juurde ka kitsamalt loetletud valdkondadega seonduvad arhitektuuri ja disaini teemad (lastele eakohases võtmes). Kujutava kunstiga seondub põhiteemade ja mõistete valdkonnas kõige rohkem alapeatükk „Kunsti vaatlemine, kunstist vestlemine“ mis võimaldab küll tänuväärselt põhjalikult käsitleda kunstiteoseid, avaldada nende kohta arvamust, aga rohkem võiks rõhutada interpreteerimise (jutustamise, tõlgendamise) julgust, mis ei ole päris sama kui oma arvamuse avaldamine. Põhiteemade ja mõistete neljas peatükk võib küll olla suures osas eakohane, kuid on nüüdismaailma võimalusi arvestades küllaltki piirav. Kui tehnikate ja töövahendite loetelu peab õppekavas sisalduma, soovitame selle alapeatüki arendamisesse kaasata nüüdiskunsti ekspertidest haridustöötajaid. Kui alamlõik „olulisemad mõisted“ on loetelu visuaalkultuuri valdkonda puudutavatest põhimõistetest, mida peaks suutma kasutada lasteaeda lõpetav laps, soovitame selle loetelu kriitiliselt üle vaadata, kaasates kunstiharidustöötajaid muuseumidest ja näituseasutustest või teisi vastava erialase ettevalmistusega praktikuid. Hindame, et kunsti ja laiemalt visuaalse maailma kirjeldamiseks on rida eakohasemaid ja vajalikumaid sõnu, mille õiges kontekstis kasutamine avardab lapse maailmapilti ja aitab suhestuda pildimaailmaga selle mitmekesisuses ja rikkuses. Kunsti kaudu saab tõepoolest rääkida eri teemadest, fantaseerida, kujutleda. Kindlasti ei peaks teemasid piirama pere-kodu, looduse, riigi-rahvaga. Kompositsiooni algtõdede teadvustamine on kahtlemata oluline visuaalse mõtlemise komponent ning mänguliselt arendatav. Väga kriitiliselt tuleks aga suhtuda ilu mõiste defineerimisel, selle soovitaks jätta pigem keskkooli filosoofiaõpingute pärusmaaks. Seletuskirja täienduseks (lk 36) on vajalik rõhutada, et kuigi realistlik joonistamisviis on pika treenimisega saavutatav oskus, ei saa tõepärasemat ja „teadlikumat“ kujutamislaadi lasteaiaealiste laste üldhariduse osana kuidagi eelistada ja suunata, sest risk pärssida loovust ja eneseväljendusjulgust on meie hinnangul selles faasis suurem käeliste oskuste professionaalse arengu võimalikust kasust. Lastele tuleb eakohaselt seletada ka arhitektuuri, disaini ja ümbritseva keskkonna kujundamise põhitõdesid. 9. Lõiming. Kas õppekava tööversioonis esitatud lõimingu võimalused on põhimõtteliselt vajalikud lapse iseseisva mõtlemise kujundamiseks? Õppekava üldises ülesehituses tasuks kaaluda alateemade suuremat lõimitust läbivalt. 10. Eeldatavad tulemused. Kas lasteaiaõpetajal on abi sellest, et tulemused on esitatud eraldi 5aastaste ja 6-7aastaste kohta? Ei oska hinnata.