Kiri

Rahandusministeerium 26.11.2019 nr 1-11/2081-1 Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti Kujundusgraafikute Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 3 lehel Sama: Eesti Arhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Disainerite Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Veronika Valk-Siska 6282207 [email protected] Kadri Kilvet 6282224 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 05.11.2019 MÄÄRUS Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruses nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) kogu määruse tekstis asendatakse sõna „väljaarvatud“ sõnadega „välja arvatud“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Määrust ei kohaldata taotlejale, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirja alusel.“; 4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on arendada ja populariseerida, eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu, Eesti arhitektuurivaldkonda, sealhulgas mahulist arhitektuuri, planeerimist, sise- ja maastikuarhitektuuri ning urbanistikat, ja disainivaldkonda, sealhulgas tootedisaini, graafilist disaini ja teenusedisaini.“; 5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) korraldatakse arhitektuuri- ja disainialaseid sündmuseid;“; 6) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) tõstetakse arhitektuuri- ja disainipädevust;“;  7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kulu sisseostetud teenusele, sealhulgas koolitus- ja nõustamiskulu ning uuringud;“; 8) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktürituse korraldamise kulu, sealhulgas välisosaleja transpordi- ja majutuskulu;“; 9) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;“; 11) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.“; 12) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 3000 eurot ja maksimaalne summa on 50 000 eurot taotluse kohta.“; 13) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile; 2) projekti valdkondlik mõju, sealhulgas strateegiline mõju, kestlikkus, uuenduslikkus, ajakohasus ning mõju laste ja noorte arhitektuuri- ja disainiteadlikkuse tõstmisele; 3) projekti teostajate professionaalsus, eelnev kogemus, haldusvõimekus, koostööpartnerite olemasolu ja panus projekti elluviimisel; 4) teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldus; 5) eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus.“. Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ 16. novembril 2018. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.11.2018, 5. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse toetuse andmise eesmärki ning sellega seonduvalt abikõlblikke kulusid ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Meetme eesmärgi muutmine on tingitud asjaolust, et riik soovib edaspidi suunata rahalised vahendid eelkõige lastele ja noortele mõeldud tegevuste toetamisse. Laste ja noorte kaudu edendatakse ühiskonna üldist ruumipädevust ja disainiteadlikkust ning nende kaudu saab suurel määral alguse kogu valdkondlik areng. Eesmärgi muutmise vajadus tuleneb osalt ka sarnaseid tegevusi toetavate meetmete senisest osalisest dubleerimisest. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska (e-post [email protected], telefon 628 2207) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 punktist, millega muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a määrust nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 asendatakse kogu määruse tekstis ekslikult kokku kirjutatud sõna „väljaarvatud“ sõnadega „välja arvatud“. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Täiendus on seotud grupierandi määruse (EL) 2017/1084 muudatusega. Täienduse mõte seisneb selles, et määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigi poolt abi ebaseaduslikult saanud või seda abi väärkasutanud ja abi ei ole taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi nõuab, ei saa määruses toodud piirangut kohaldada. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 41. Tegemist on sättega, mis piirab määruse kohaldamist nendele juriidilistele isikutele, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirja alusel. Piirang on kehtestatud selleks, et vältida avaliku sektori toetuste killustumist ning topeltfinantseerimise riski. Kui taotleja rahastamine toimub riigi poolt teistel alusel, ei tohiks ta käesolevast meetmest toetust taotlema tulla. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõike 1 sõnastust. Arhitektuuri ja disaini valdkondade arendamisel on erinevate toetusmeetmete lõikes puudu nendest valdkondlikest lastele ja noortele suunatud tegevuste toetusvõimalustest, mis edendaksid ruumi- ja disainiteadlikkust üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu muudetakse meetme eesmärgi sõnastust selliselt, et meede oleks edaspidi suunatud eelkõige lastele ja noortele ja nendele suunatud tegevuste kaudu arendatakse ja populariseeritakse nii arhitektuuri- kui ka disainivaldkonda. Eelnõu punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ja punkti 4. Muudatus on punkti 1 puhul seotud sellega, et ka festivalid on sündmused, mistõttu ei ole sündmuste nimetamise kõrval vaja festivale eraldi nimetada ning punkti 4 muudatus on seotud meetme eesmärgi muutumisega. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 8 lõiget 3 punktiga 61. Edaspidi loetakse abikõlblikuks ka kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas näiteks koolitus- ja nõustamiskulu ning uuringud. Meetme raames seni esitatud projektide analüüsist nähtub, et eesmärgipäraste projektide elluviimiseks on sageli vaja sisse osta koolituste, nõustamise ja uuringute läbiviimise teenust, mistõttu on sellised kulud põhjendatud. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkt 9 sõnastus. Muudatus laiendab senist sõnastust nii, et abikõlblike kulude hulka loetakse edaspidi seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktürituse korraldamise kulu, sealhulgas välisosaleja transpordi- ja majutuskulu. Meetme raames seni esitatud projektide analüüsist selgub, et eesmärgile vastavate (rahvusvaheliste) sündmuste korraldamine hõlmab sageli seminaride, koolituste (nt töötubade), õppereiside ja kontaktürituste läbiviimist, kus tuleb tihti katta ka väliskülalis(t)e reisikulud, mistõttu on sellised kulud põhjendatud. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 3 punkt 12. Kehtetuks tunnistamise põhjus on selles, et tegemist on dubleeriva sättega. Käibemaksu abikõlblikkus on reguleeritud määruse § 8 lõike 4 punktis 4. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 8 lõike 4 punktis 4 sätestatud käibemaksu mitteabikõlblikuks lugemise tingimuse sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt on käibemaks mitteabikõlblik, välja arvatud kui vastavalt käibemaksuseadusele ei ole toetuse raames tasutud käibemaksust õigus sisendkäibemaksu maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Eelnõu punktiga 11 parandatakse määruse § 8 lõike 4 punktis 8 esinenud täheviga sätte sisu muutmata. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 10 lõikes 1 sätestatud maksimaalset taotletavat toetuse summat 30000 eurolt 50000 eurole. Muudatus tugineb senini toetatud projektide analüüsile ning on vajalik meetme eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks. Taotlused peaksid meetme eesmärkide elluviimiseks sisaldama pigem tegevuste kogumit kui ühte tegevust (või üksikuid tegevusi), mistõttu eeldab nende tegevuste elluviimine ja selle tulemusena saavutatava muutuse saavutamine suuremat eelarvet. Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamiskriteeriume. Muudatus on vajalik selleks, et projektide puhul hinnataks edaspidi eraldi nende eesmärgipärasust, üldist valdkondlikku mõju ja konkreetsemat mõju laste ja noorte arhitektuuri- ja disainiteadlikkuse tõstmisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti Kujundusgraafikute Liidule.