Kiri

Riigikantselei [email protected] 26.11.2019 nr 1-11/2080-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Vabariigi Valitsusele Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Sellest tulenevalt koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku lepitud, et strateegiadokumendi „Sport 2030“ elluviimisest perioodil 01.09.2018–31.08.2019 teeb kultuuriminister Riigikogule ettekande 4. detsembril 2019. a. Nii Kultuuriministeerium kui ka teised ministeeriumid planeerivad „Sport 2030-s“ nimetatud tegevuste elluviimist ministeeriumi valitsemisala arengukava ja riigieelarve strateegia kaudu. Ka spordiorganisatsioonid lähtuvad oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel „Sport 2030“ põhimõtetest. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument, mis on valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. augusti 2019 seisuga. Oluline osa „Sport 2030-s“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta lõikes. Aruande põhiosa toob esile olulised tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019. Aruande lisas on esitatud järjepidevad tegevused. Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate perioodil 01.09.2018–31.08.2019. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse 28. novembri istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. „Sport 2030“ aruanne 44 lehel 2. Aruande lisa 1, 35 lehel 3. Märkuste tabel 2 lehel 4. VV otsus 1 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaade perioodil 01.09.2018–31.08.2019 on kooskõlastatud ministeeriumitega perioodil 15.10. – 29.10.2019. Ministeeriumitest kooskõlastasid dokumendi märkustega Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid dokumendi vaikimisi või märkusteta. SISEMINISTEERIUM Aruande sissejuhatuses on märgitud, et Arvestatud. "Sport 2030 kohaselt on sport ja liikumine Ülevaate teksti täiendatud kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse", kuid aruandes endas ei ole täpsemalt kajastatud seda, kuidas ellu viidud tegevused on panustanud nii Eestis elavate pikaajaliste vähelõimunud elanike kui uussisserändajate lõimumisse. Hetkel on ainult välja toodud, et viimastel aastatel on lõimumise valdkonda tegevustesse üha enam kaasatud spordi ja liikumisharrastusega seotud ettevõtmisi ning Integratsiooni Sihtasutus viis 2019. aastal läbi avalikud taotlusvoorud lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevusteks. Kuigi need tegevused kuuluvad ja kajastatakse detailsemalt Lõimuv Eesti 2020 aruandes, siis Eesti spordipoliitika ülevaates võiks vähemalt olla välja toodud, mis on need spordiga seotud tegevused, mis taotlusvoorude tulemusena käima lükati ja mis nende võimalik mõju on olnud. Palume märkida Eesti spordipoliitika Arvestatud. põhialused aastani 2030 eesmärkide Ülevaate teksti täiendatud saavutamiseks ellu viidud oluliste tegevusena ka tuletõrjesport ning märkida läbi viidud tegevusena: 1. punkti 5.1. all: „Päästeamet panustab nii täiskasvanute kui noorte liikumisharrastusse toetades tuletõrjespordi järjepidevust ja selle arendamist Eestis ning koostöös Tuletõrjespordi Liiduga hoiavad elus spordiala traditsioone ja Eesti püsimise valdkonna maailmakaardil.“ Rohkem infot: tuletõrjesport.ee; 2. punkti 7.8. all: „Päästeameti korraldatud päästeala noorteringides ja –laagrites tegeletakse tuletõrjespordiga ning kus viiakse läbi ka muid sportlikke tegevusi; 3. punkti 8.1. all: „Eesti sportlased on igal aastal saavutanud kõrgeid tulemusi ka tuletõrjespordi rahvusvahelistelt võistlustelt.“ HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Täpsustasime ellu viidud tegevusi manuses Arvestatud. olevas failis lehekülgedel 4 ja 9. Ülevaate teksti täiendatud  Lisa „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevused Periood 01.09.2018–31.08.2019 Lisa. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud järgmised tegevused perioodil 01.09.2018–31.08.2019. „Sport 2030“ punkt 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks partneriks spordi ja liikumisharrastuse edendamisel maakondades on maakondlikud spordiliidud. Alates 2011. aastast on Kultuuriministeerium toetanud nende tegevust 587 600 euroga aastas. Sama summa eraldati ka 2019. aastal regionaalse sporditegevuse toetamiseks. Summa jaotatakse 15 maakonna vahel vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, maakonna meistrivõistluste ning teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks, sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks, sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks, spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks ning maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks. 2. Kultuuriministeerium toetas 2019. aastal Eestimaa Spordiliidu Jõud (edaspidi ka EMSL JÕUD), Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu ning Eesti Koolispordi Liidu tegevust kokku 541 367 euroga eesmärgiga edendada liikumisharrastust. 3. Ühendus Sport Kõigile (edaspidi ÜSK) mõõdab eestimaalaste liikumisharjumisi iga aasta septembris. Uuringu tulemused on kajastatud aruande põhiosas. 4. Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud Eesti Kutsekoolispordi Liitu, Eesti Akadeemilist Spordiliitu ja Eesti Koolispordi Liitu. 2015. aastal eraldas HTM neile kokku ligi 292 000 eurot, 2016. aastal 303 000 eurot, 2017. aastal 324 000 eurot ja 2018. aastal 276 000 eurot. Alates 2019. aastast on HTMi strateegiline partner spordi huvialavaldkonnas kolmeks aastaks Eesti Koolispordi Liit, kellele eraldati tegevusteks 437 000 eurot. 5. HTM viis 2018. aastal ellu programmi „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, mille raames osales laagritegevuses üle 31 000 (sh üle 2400 vähemate võimalustega) noore. Toetati 21 püsilaagrit, 54 projektlaagrit ning ühte hariduslike erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele korraldati 24, laagrikorraldajatele kaks ning laagrikasvatajatele ja -korraldajatele üks koolitus. Kokku osales koolitustel 740 inimest. HTM viib sama projekti ellu ka 2019. aastal, mille raames saab laagritegevustes osaleda ligi 30 000 (sh ligi 2700 suurtest peredest või vähemate võimalustega) noort. 6. Haridussilma andmetel on 2018/2019. õppeaasta õppurite ja pedagoogide kohta andmed kinnitanud 750 huvikooli, millest enim on spordikoole (285, so 38% kõigist huvikoolidest). Kõigist noortest huvikooli õppuritest õpivad üle poole spordi valdkonna õppekavadel. Spordikoolide arv on oluliselt kasvanud ja spordivaldkonna õppurite arv koos sellega. 7. HTM toetab noortevaldkonna programmi kaudu kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomist noorte huvide ja annete avamiseks ning arendamiseks (noorte huvihariduse ja huvitegevuse arendamine, noorsootöötajate ja huvikoolide koolitused, omavalitsuste koostöö mh spordivaldkonna huvialade korraldamisel jms). 8. Ministeeriumides toetatakse teenistujate sportimis- ja liikumisharrastusi. Soodustingimustel võimaldatakse osaleda rühmatreeningutes nii spordiklubides kui võimalusel ka tööandja ruumides. Mõnda ministeeriumisse on tehtud jõusaal. Kompenseeritakse sportimisega seotud kulusid. Võetakse osa meeskonnaüritustest. Mitmesse ministeeriumisse või selle allasutusse on rajatud siseterviserada 9. Keskkonnaministeerium (edaspidi ka KEM) ärgitab töötajaid liikuma mitmeti: a. KEM ja tema valitsemisala korraldavad erinevaid liikumisüritusi (rabamatkad, liikumisvõistlused, orienteerumine jne); 1  b. KEM on loodud spordirakkerühma, mis korraldab spordiüritusi, -võistlusi ning loengusarjasid – selleks, et töötajad saaksid oma tervise edendamiseks ning sportimiseks rohkem teadmisi. 10. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on rajanud ja hooldab üle Eesti 3100 km matkateid. Huvilisi suunavad sinna RMK külastuskeskused. 11. RMK teeb koostööd Orienteerumisliiduga, et soodustada orienteerumisradade paigutamist riigimetsa ning kutsuda inimesi looduses aktiivselt liikuma. 2018. aastal külastati RMK puhke- ja kaitsealasid 2,7 miljonil korral. 12. Maaeluministeerium aitab spordipoliitika meetmete alaeesmärkide saavutamisele kaasa „Eesti maaelu arengukava“ (edaspidi ka MAK) LEADER meetme raames spordi ja muude vaba aja tegevuste valdkonnas heaks kiidetud 89 projektiga. Projektide kogukulu on 2 534 131 eurot ning toetust on määratud 1 891 017 eurot. Aruande perioodil on heakskiidetud projektidest (sh varem alustatud projektidest) lõplikult täide viidud 118 projekti kogukuluga 4 188 066 eurot, millele on toetust makstud 2 337 581 eurot. Pooleliolevate projektide realiseerimine jätkub. Samuti on LEADER meetme taotlusvoorud, kus saab spordi ja vaba aja tegevuste edendamiseks mõeldud projektidele jätkuvalt toetust küsida, avatud vastavalt kohaliku tegevusgruppide eelarve jääkidele ka 2019. ja 2020. aastal. 13. Maaeluministeerium on 2019. aastal sihtotstarbeliselt toetanud EMSL JÕUD tegevusi maaspordi arendamisel ja spordimängude korraldamisel 55 000 euroga. 14. Kaitseministeerium panustab liikumisharrastuse edendamisesse mitmeti. a. Kuigi ajateenistusse saabuvate noorte liikumisharjumused on muutunud järjest passiivsemaks, on kehalisele arengule suunatud tegevus kaitseväelase väljaõppe igapäevane osa. Ajateenijate väljaõppes on kehalise kasvatuse tunnid. Samuti soodustatakse vaba aja sisustamist sportliku tegevusega. b. Tegevväelastele ja valitsemisala tsiviilteenistujatele on sportimisvõimalused tagatud piirkondlikes spordiklubides. Tegevväelastel on kohustus hoida end teenistusest lähtuvalt heas füüsilises vormis, mida kontrollitakse kord aastas. c. Kaitseväes ja Kaitseliidus toimuvad aasta läbi eri vanuseklasside spordivõistlused. Samuti on spordisündmusi, mis on ühtlustatud sooliselt ja ealiselt. Kaitseliidu spordiaktiivsus aasta-aastalt kasvab. Kaitseliidus on ligikaudu 25 000 liiget. 15. Rahandusministeerium (edaspidi RaM) panustab eesmärgi täitmisse üldplaneeringute suunamisega. Nimelt on enam kui 80% Eesti KOVidest uuendamas üldplaneeringud (vt https://planeerimine.ee/2019/01/uldplaneeringuid-koostab-ule-80-kohalikest-omavalitsustest/). RaMi planeeringute osakonna juhtimisel koostatud üldplaneeringute juhendmaterjalis (https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf) antakse soovitused puhke- ja sporditaristu käsitlemiseks üldplaneeringu koostamisel. Aastatel 2019–2020 korraldatakse piirkondlike töötubasid, kus vastavat teemat samuti käsitletakse (https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/). 16. 01.01.2018 kehtib tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise heaks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. 17. Elanikkonna liikumisaktiivsuse kasvu on RaM panustanud peamiselt regionaalarengu toetusmeetmete elluviimisega. a. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ on aruandeperioodi jooksul toetatud viies suuremas linnapiirkonnas üheksat säästva liikuvuse arendusprojekti summas 5 339 247 eurot. Projektide tulemusena lisandub umbes 17 km kergliiklusteid. Toetati ka Tartu rattaringluse rajamist. Meetme rakendamise algusest alates on toetatud kokku 58 arendusprojekti ligi 32 miljoni euroga, mille tulemusena luuakse mh umbes 177 km kergliiklusteid ja arendatakse 8000 m2 säästvat linnalist liikuvust soosivat linnaruumi. b. Sama rakenduskava „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ meetmest on aruandlusperioodi jooksul toetatud üheksa kergliiklustee või jalakäijatele mõeldud rannapromenaadi rajamise projekti 6 914 483 euroga. c. Sportimisvõimaluste arendamisele ning liikuvuse ja kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud kohaliku omaalgatuse projekte on toetatud ka riigieelarvest rahastatava „Regionaalsete investeeringute programmi“ elluviimisega. 2018. aasta sügisvoorust 2  toetati kokku ligi 50 sellesisulist kohalikku arendusprojekti enam kui 76 000 euroga. 2019. aastal programmi elluviimist jätkatakse, sest toetuste kokkuvõtteid tehakse alles aasta lõpuks, mistõttu ei saa nende kohta veel täpsemat ülevaadet anda. 18. EMSL JÕUD esindusüritusteks on iga nelja aasta järel toimuvad Eestimaa suvemängud ja talimängud. Igal aastal toimuvad Eesti omavalitsuste suvemängud ja talimängud, Eesti omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mitmevõistlus ning EMSL JÕUD meistrivõistlused. 2019. aastal toimusid Eestimaa suvemängud Tartus. Arvestades traditsioone ja kogemusi on EMSL JÕUD suutnud luua võistlussüsteemi, kus sportlased kaitsevad eelkõige oma koduvalla või - linna ja maakonna au. Eri sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. EMSL JÕUD üritustest osavõtt on suurenenud – see näitab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Koos maakondade spordiliitudega pöörab EMSL JÕUD järjest enam tähelepanu noorte spordile eesmärgiga kaasata sporditegevusse rohkem noori. Võistlused korraldatakse paljudele vanuserühmadele. Seoses haldusreformiga tegi EMSL JÕUD mitmeid muudatusi: enamik võistlusi on omavalitsuste vahelised ning halduspiiride muutmine muutis ka senist väljakujunenud võistlussüsteemi. 02.–03.03.2019 Kadrinas toimunud 35. Eesti omavalitsuste talimängudel osales 1608 sportlast 50 omavalitsusest ning võisteldi üheksal spordialal. 15. Eestimaa suvemängud toimusid 12.–14.07.2019 Tartu linnas ja selle ümbruses. Maakondade ja omavalitsuste sportlased võistlesid 25 spordialal. Mängudel oli esindatud 50 Eesti valda ja 12 linna kokku ligi 3500 sportlasega. 19. Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) korraldatavatest võistlustest on viimase 10 õppeaasta jooksul igal aastal stabiilselt osalenud üle 25 000 õpilase. See moodustab kogu Eesti õpilaste arvust ühe viiendiku. Kui lisada EKSLi projektiüritused ja tervisepäevad, on osalejaid üle 110 000. See tähendab, et koolispordi tegevusega on igal õppeaastal seotud vähemalt kaks kolmandikku õpilastest. Koolispordi üritustel osalemine on õpilastele tasuta. EKSLi tegevus on suunatud 7–19aastastele koolinoortele. 20. Spordialaliidud organiseerivad lisaks tavapärastele täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustele järjest enam üritusi lastele, harrastajatele ja eakatele. Spordialaliidud käivad aktiivselt koolides oma spordiala tutvustamas, toimuvad harrastajatele suunatud liigad ja võistlused. Tüdrukutele, naistele ja veteranidele korraldatakse eraldi festivale ja turniire, toimuvad suvelaagrid ning järjest enam proovitakse pakkuda võimalusi tegeleda spordialaga aasta ringi. Samuti proovivad spordialaliidud leida lisaharrastajaid mitmekesisema teavitustööga. Eesti Lauatennise Liit on ellu kutsunud võistlussarja „Koolipinks kõigile“ ehk igas maakonnas toimuvad võistlused koolinoortele. Eesti Sulgpalliliit jätkas 2018. aastal „Sulgpall kõigile“ kooliprojekti, mille raames korraldati Tallinnas koolitus õpetajatele. Eesti Jäähoki Liit Jätkas koolinoorte võistlussarja „Kuldlitter“ korraldamist, kuhu kaasati 1.–5. klasside õpilasi. 21. Eesti Kergejõustikuliit jätkab TV 10 Olümpiastardi korraldamist ja kaasab selle ürituse raames spordiga tegelema ca 10 000 11–14aastast noort 22. Maakondade spordiliidud panustavad liikumisaktiivsuse tõusu korraldades ise või andes spordiklubidele ja teistele spordiühendustele tuge, et korraldada mitmeid traditsioonilisi üritusi ja sarju. Eesmärk on tagada eri vanuserühmadele sobivad tingimused. Enamik maakonna spordiliite koordineerib ka koolispordi üritusi ja võistlusi. Igas maakonnas on oma liikumisharrastuse sari või sarjad. Näiteks Ida-Virumaal on jooksusari „Liikudes läbi Alutaguse“ ja Võrumaal Võrumaa Mängud. 23. EO Eesti Ühenduse võistlused on mõeldud kõikidele intellektipuudega inimestele olenemata nende võimekusest ja vanusest. Tegemist ei ole niivõrd saavutusspordiga kui just sportimisvõimalusega igaühele. Seda võimaldab unikaalne, ainult eriolümpiale omane divisjonide süsteem. See motiveerib neid iga päev rohkem liikuma ja võistlusteks ette valmistama. EO Eesti Ühendus on soodustanud uute treeningrühmade moodustamist ja seda tehakse ka edaspidi, kui luuakse uusi treeninggruppe koostöös spordiklubidega. Alates 2019. aprillist korraldatakse iga kuu Eesti eri paigus kõnnisarja „Kõnnime koos!“ kõnnietappe. 24. Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPOK) alustas 2019. aastal liikumisharrastuse tegevuse arendamisega puuetega inimestele. Selleks palgati tööle liikumisharrastuse juht. 25. Seenioridele korraldati Eesti meistrivõistlusi ligi 44 spordialal, kus osales ca 3000 sportlast. 2019. aastal toimusid Vinnis veteransportlaste 52. spordimängud, kus osales ca 700 sportlast. 3 26. Eesmärgi saavutamisse panustab oluliselt ka ujumise algõpetuse projekt, mille raames eraldatakse kohalikele omavalitsustele koolides ujumise algõpetuse läbiviimiseks igal aastal enam kui 1,2 miljonit eurot. Projekti elluviimist koordineerib Eesti Ujumisliit. 27. Päästeamet panustab nii täiskasvanute kui noorte liikumisharrastusse toetades tuletõrjespordi järjepidevust ja selle arendamist Eestis ning koostöös Tuletõrjespordi Liiduga hoiavad elus spordiala traditsioone ja Eesti püsimise valdkonna maailmakaardil. 4 „Sport 2030“ punkt 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidavad tegevused. 1. Kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks. Uus liikumisõpetuse ainekava on koostatud koos metoodilise juhendmaterjaliga õpetajatele õppeprotsessi nüüdisaegseks kavandamiseks ja korraldamiseks. Ainekava rakendub kõikides koolides samas ajaraamis teiste õppeainete kavadega. (Algselt plaanitud 1. septembril 2019). 2. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik on laienenud lähtetasemelt 2017. aasta 11 koolist 2019. aastaks 79 koolini. Viis omavalitsust (Narva, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Hiiumaa) on programmiga liitunud koos kõikide nende haldusalas olevate haridusasutustega. Tulenevalt koolide arvu kasvamisest toetas HTM programmi tegevusi 2019.a. 42 000 euroga. 2016. aastal Eesti oludele vastavalt väljatöötatud ja 11 koolis katsetatud liikumisharrastuse metoodikat valideeriti 2018. aastal 39 koolis. Õpetajatele mõeldud metoodilised juhendmaterjalid on valminud I ja II kooliastme tarbeks, kuid on kooliti kohandatavad ka III kooliastmele. Kavandatud on koolituste sari liikumisõpetajatele ning aine- ja klassiõpetajatele. Koolitused on suunatud ainetundides ja vahetundides liikumist soodustavate metoodikate kasutamiseks. Koostatud on ideepank kooliruumi sh õueala ja koolitee liikumist soodustavamaks muutmiseks. Liikuma Kutsuv Kool projekt jätkub Norra finantsmehhanismi toel ka 2020. aastal. Projekt laieneb rohkematesse koolidesse üle Eesti. Lasteaedadesse on laienenud programm tänu KOV toetusele. 3. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) pakub koolidele haridusprogramme ning looduses liikumist. Aastas osales 397 programmis 7613 õpilast ning muudel liikumist soodustavatel üritustel (matk, talgu, laager, maastikumäng, avastusrada) 2873 osalejat (nii lapsed kui ka täiskasvanud). 4. RMK külastuskeskused pakuvad koolidele loodusharidusprogramme. 2018. aastal osales neis 51 600 inimest. 5. Gümnaasiumiastme riigikaitseõpetuse valikaine raames toimub kahe- kuni kolmepäevane välilaager metsas, kus muude tegevuste hulgas harjutatakse rivivõtteid ja rivikorras liikumist, liigutakse päeval ja öösel jalgsi rännakukolonnis ning õpitakse orienteerumist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul. 6. EO Eesti Ühendus alustab liikumisharjumuse väljakujundamist 2–8aastastele lastele eriolümpia väikesportlaste programmiga. Tegu on üle maailma väljatöötatud programmiga, kus mänguliste liikumistegevustega kujundatakse lapsel liikumisharjumus ja saadakse alus motoorsete liikumisvilumuste arenguks. Erivajadustega laste koolides arvestatakse väga palju individuaalseid eripärasid. Oluline on lapsed liikuma saada, mitte rõhuda tulemusele. Eriolümpia korraldab palju üritusi, mis on mõeldud eri sihtrühmadele: võistlused LÕK- ja TÕK- õppekava õpilastele ning hoolekandeasutuste klientidele. Enamik võistlusi on koos, kus arvestatakse divisjonide süsteemi. Meie koolide eripära on see, et rõhutakse iseseisvale toimetulekule. Sinna kuulub ka oskus liikuda ja oma tervise eest hoolt kanda, saada eluks vajalikud liikumisharjumused jne. 7. EPOK koostöös Tallinna ülikooliga tutvustab üliõpilastele puuetega inimeste sporti ja selle eripärasid ning viib läbi koolitustunde eesmärgiga anda kehalise kasvatuse ja rekreatsioonieriala üliõpilastele algteadmisi puuetega inimeste spordist. Järgnevatel aastatel on plaanis saada see tegevus õppekava osaks. „Sport 2030“ punkt 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks koostööpartneriks liikumisharrastuse edendamisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel on ÜSK, mille põhitegevus on suunatud tervisespordi, liikumisharrastuse ja 5 looduses liikumise viljelemisele ning edendamisele. ÜSK tegevust rahastavad Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK). Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. ÜSK jätkas liikumisharrastuste koolituste läbiviimist. Liikumisõpetajate suvekooli LIISU koolitused toimuvad iga aasta juunis. ÜSK on panustanud ka liikumis- ja klassiõpetajate täiendkoolitusse, et aidata kaasa 2018/2019. õppeaastast koolides rakenduva liikumisõpetuse sujuvamale üleminekule. 2. ÜSK jätkas liikumisharrastuse ajakirja Liikumine ja Sport väljaandmist. Ilmus ajakirja 17. number, mis käsitles teemasid spordiajaloost, tippspordist, liikumisharrastusest ning laste- ja noortespordist. Ajakirja väljaandmist toetavad Kultuuriministeerium ja EOK. Kõik eelmised numbrid on digiteeritud ja kättesaadavaks tehtud portaali www.liigume.ee avalehel. Ajakirja trükiväljaanne jõuab spordirahvani tasuta. 3. ÜSK koostöös EOKga viib ellu liikumisharrastuse teemakuud: aprill oli töökohaspordikuu ja mai orienteerumiskuu. 4. Koostöös maakondlike spordiliitudega korraldab EOK sportlikumate perede konkurssi. ROKi solidaarsusfondi programmi „Sport ja keskkond“ raames toodeti mitmeid videoklippe enamlevinud liikumisvormidest, mis on kättesaadavad portaalis www.liigume.ee. Programmi „Sport ja naised“ kaudu toetati projekte, mis olid suunatud naiste ulatuslikumale kaasamisele spordiliikumisse. 5. Alates 2020. aastast omistab ÜSK liikumisharrastuse treeneri kutset. 6. Igal aastal võimaldab Spordimeditsiini SA oma töötajatel osaleda tervist, liikumist ja sportimist käsitletavatel täiendkoolitustel ja konverentsidel üle maailma – selleks, et nad oleksid kursis valdkonna uute suundadega. Sealt omandatud uued teadmised tuuakse igapäevatööga ka eri vanuses patsientideni ning vajadusel tehase täiendusi asutuse pakutavatesse teenustesse. Koostöös EOKga käivitub 2019. aasta sügisel projekt, mille raames hakatakse planeerima uue veebirakenduse välja töötamist, et muuta tervise ja liikumise monitooring organisatsiooni ja indiviidi tasandil veelgi paremini jälgitavaks ning seeläbi aidata kaasa vigastuste, ületreeningu jm sportimist ja aktiivset eluviisi takistavate tegurite vältimisele. 7. 2019. aasta märtsis avaldas Tervise Arengu Instituut Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise ning mais kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused. Mõlemas on välja toodud ka kehalise aktiivsuse näitajad, mida järjepidevalt seiratakse. 8. RaM jälgib säästvaid liikumisviise (ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga) töölkäimiseks kasutavate isikute osakaalu viies suuremas linnapiirkonnas Eesti regionaalarengu strateegia ja SF 2014.–2020. aasta rakenduskava prioriteetse suuna „jätksuutlik linnapiirkondade areng“ meetmete („Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ja „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“) ühe seire mõõdikuna. Pärast 2012. aastat on vastav osatähtsus 2018. aastaks vähenenud 47,5%-lt 41,9%-ni. Seejuures on kahanemine toimunud kõigis viies suuremas linnapiirkonnas. Kõige stabiilsemana on säästvate liikumisviiside kasutamine püsinud Tartu ja Tallinna linnapiirkonnas ja kõige tuntavamalt kahanenud Pärnu linnapiirkonnas. Viimaste aastatega võrreldes on säästvate liikumisviiside kasutamine pöördunud 2018. aastal siiski kergele tõusule. 9. Ministeeriumid ja nende haldusala asutused pakuvad oma töötajatele tervist edendavaid loengusarju, mille abil soovitakse suurendada töötajate teadlikkust spordist, teadlikust liikumisest, vigastustest hoidumisest, tervislikust toitumisest jne. Töötajad kannavad seda teadmist omakorda edasi oma lähedastele. 10. Looduses liikumise kohta jagatakse infot RMK külastuskeskustes ja noori õpetatakse loodusharidusprogrammide käigus. RMK teeb aktiivselt koostööd ka orienteerumispäevakute korraldajatega, et tuua loodusesse üha enam töökollektiive ja pakkuda lisaks matkamisele sportlikku looduses liikumise võimalust. 11. KeA ning KEMi korraldatud looduskaitsekuu sõnumid on seotud aktiivse looduses liikumisega. Tehakse koostööd Eesti Orienteerumisliidu, Terviseradade ning Tervise Arengu Instituudiga, et teadvustada looduses liikumise eeliseid. 12. Kaitseväes ohvitseride õppekavas on 2 Euroopa ainepunkti ulatuses treeninguõpetus. Väeosade spordiinstruktoritele on tagatud regulaarne enesetäiendus. Kaitseliidus on spordikontseptsioon, 6  mis kehtestab oluliste tegevusliinidena tervisekäitumise ja spordialase teadlikkuse. Teadlikkuse loomiseks ja parendamiseks jagatakse teavet Kaitseliidu kommunikatsiooniplatvormides. 13. Noorsootöötaja kutsestandardis on kohustuslik kompetents noorsootöö korraldamine, mille üks tegevusnäitaja on seotud tervislike eluviiside põhimõtete ja võimaluste tutvustamise ning tegevustega, mis toetavad noorte tervislike eluviiside kujunemist. Kõik noortevaldkonna koolitused toetavad noorsootöötaja kutsestandardi kompetentse. 14. HTM koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega (ENTK) on võtnud ülesandeks noorteinfo arendamise. Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet, toetab iseseisvust ja suurendab teadlikkust võimalustest oma elu paremaks korraldamiseks, sh ka tervise teemadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust ja tõsta noorte liikumisaktiivsust. 2019. aastal on noorte tervise teemadele pühendatud nii rahvusvaheline noortepäev (12. august) kui ka noorsootöö nädal (18.–30. november). Noortepäeva raames on tehtud liikumisüleskutse „Noorte jooks“ (noortejooks.teeviit.ee), millega seoses liiguvad noored noortepäevaks kokku vähemalt 20 000 km. Lisaks toimuvad noorte ning spetsialistide vahel liikumiskoosolekud, kus arutletakse muuhulgas noorte tervise teemadel. Noorsootöö nädala fookuses on noorte (vaimse ja füüsilise) tervise teemad. Koos partneritega kavandatakse noorsootöö nädalal tegevusi, mis aitavad tõsta noorte teadlikkust tervisest, sh liikumisest. 15. 2019. aasta augustis avati ministeeriumide ühishoone kõrval rannavolle platsid kõigile soovijatele. See on ühishoone töötajate jaoks tore võimalus pallimängu harjutada (pesemisvõimalus on hoones töötavatele inimestele tagatud). 16. EMSL JÕUD korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminare, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ning sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ja saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. 17. Eesti Koolispordi Liidu tervisepäevade „Reipalt koolipinki“, „Talvevõlud“ ja „Looduse kilomeetrid“ raames on koolides korraldatud loenguid noorte ja koolipersonali teadlikkuse tõstmiseks. Põhiteemadeks on liikumise positiivne mõju tervisele ja tervislik toitumine. EKSLi interaktiivne õppeprogramm on loodud eesmärgiga võimaldada iseseisev ning nüüdisaegne õpe. Õppevideote abil on noortel võimalik spordialasid ise harjutada. 18. Maakondlikud spordiliidud on proovinud korraldada liikumisharrastuse edendamiseks teavituskampaaniad ja koolitusi. Enamik spordiliite seirab ka liikumisharrastuse ürituste osaluskordi, mille abil spordipoliitikat paremini koordineerida. Näiteks Raplamaal kasutatakse seiretulemusi ja uusi praktikaid maakonna spordi arengukava koostamisel, nõustatakse klubisid oma arengukavade tegemisel ning spordiliidu tegevused ja maakonna meistrivõistluste läbiviimise mahud sõltuvad osalejate arvudest. Tartumaal kuulub spordiliidu esindaja maakondlikku tervisenõukogusse. Läänemaa Spordiliit Läänela korraldab aastas kaks-kolm infotundi, kus edastatava info hulgas on sageli ka liikumise teadlikkust tõstvad teemad, mida esitlevad paaritunnise loenguna oma ala spetsialistid. Koolitused on suunatud eri sihtgruppidele, nt kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele, spordiklubide juhtidele ja laiemale avalikkusele. Maakondlikud spordiliidud kutsuvad kohalike omavalitsuste spordivaldkonna inimesi osalema nii EMSL JÕUD, EOK kui ka Eesti spordiregistri seminaridel. 19. EO Eesti Ühendus on välja töötanud „Terve sportlase programmi“ (Healthy Athletes). Selle raames uuritakse sportlaste teatud tervisenäitajaid, tervisekäitumist ja antakse soovitusi. Selleks on olemas mõned väljaõppinud spetsialistid. 20. EPOK on korraldanud koolitusi füsioterapeutidele, kes tegelevad lähemalt puuetega inimestega. Koos Tallinna ülikooliga on planeerimisel korrapäraste koolituste sari kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele ja füsioterapeutidele puuetega inimeste spordivaldkondade ja - võimaluste tutvustamiseks. Nii saavad koolitatavad oma igapäevatöös olla klientidele pädevad suunajad spordis ja liikumisharrastuses. „Sport 2030“ punkt 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. Hea näide eri valdkondade sisulisest koostööst on noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ning laste liikumisprogrammi loomine eelmistel aastatel. Esimesse 7 olid kaasatud nii spordi-, noorsoo-, haridus- kui ka kultuurivaldkond ning teise panustavad projekti haridus-, sotsiaal-, spordi- ja teadusvaldkond. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii liikumisharrastuse ürituste kui ka nendest osavõtvate inimeste arv. Viimasel kahel aastal on Eestis toimunud üle 1700 sellise ürituse ehk enam kui viis tükki päevas. EPK loob järjest enam sportlikke tegevusi puuetega inimestele avalikel üritustel ning kaasab puuetega sportlasi spordiorganisatsioonide võistlustele. Ka teised spordiürituste korraldajad on järjest enam pööranud tähelepanu puuetega inimeste kaasamisele ning neile luuakse treeninggruppe. 2. Spordimeditsiini SA oli juhtiv partner „Liikumistervise innovatsiooni klastri“ töörühmas, kuhu kuulusid eri valdkondade esindajad ning mille tulemusena valmis 2018. aasta septembris erialaspetsialistidel mõeldud juhend „Rasedus ja sportlik aktiivsus“ ning ülevaatlik infoleht rasedatele. Samal ajal osales Spordimeditsiini SA „Liikumistervise innovatsiooni klastri“ juhtpartnerina Vabaduse väljakul toimunud Eesti tervisemessil „Liikuma!“. Eksponaadina jagati tervist ja liikumist puudutavat teavet ja mõõdeti tervisenäitajaid. 2018. aasta oktoobris osales Spordimeditsiini SA sarnaste tegevustega ka Tervise Arengu Instituudi korraldatud tervisemessil. 3. Spordimeditsiini SAs on tervisemonitooring kättesaadav kõigile. 2019. aasta alguses avati filiaali Viimsis, et tõsta teenuse kättesaadavust ka seal piirkonnas. Perioodil 2019–2020 on planeeritud harrastussportlaste rühma terviseuuringute mahu kasv nii Tondi kui ka Viimsi filiaalis. 2020. aasta suvel kolib asutus uuele pinnale, mis tänu oma asukohale ja samas hoones asuvatele teistele teenusepakkujatele muudab teenuse paremini kättesaadavaks ning võimaldab patsientidele seda pakkuda veelgi paremini ja mitmekülgsemalt. 4. Tavapäraseks tervisekontrolliks saavad kõik kindlustatud elanikud pöörduda oma perearsti poole. Liikumisharrastajal on täiendavalt võimalus lasta teha terviseuuringuid ja saada spordialast meditsiinilist teenindust omafinantseerimisel Tallinnas (Spordimeditsiini SA, Ida- Tallinna Keskhaigla, Spordiarstid OÜ, Tervise Centrum OÜ), Tartus (Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliinik), Pärnus (Pärnu Haigla SA), Ida-Virumaal (SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla), Raplas (SA Raplamaa haigla) ja Haapsalus (Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskus). 5. Spordimeditsiini SA koos Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga on loonud võimalused ja juhendid eri vanuserühmade – noor-, harrastus- ja tippsportlaste – tervise monitooringuks, mis on mõeldud aktiivsete sportivate inimeste liikumisaktiivsuse teadlikumaks muutmiseks, aga ka tippspordis treeningprotsessi juhtimist abistavaks meetmeks. 6. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevustes teevad koostööd Maanteeamet ja Eesti Arhitektide Liit. 7. Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Kaitseressursside Amet teeb igal aastal 18– 27aastastele meestele keskmiselt 13 000 arstlikku läbivaatust. Tegevväelastele ja Kaitseliidu tegevliikmetele on regulaarne – kord kolme aasta jooksul toimuv tervisekontroll kohustuslik. Töötajad käivad töötervishoiu arsti juures. Valitsemisala asutustes toetatakse töötajate osalemist liikumisüritustel. Kaitseliidu korraldatavad spordiüritused on avatud kõigile. Soodustatud on spordiklubides ja rahvaspordiüritustel käimine. 8. Sotsiaalministeerium sõlmis Tartu ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga lepingu, et viia läbi töötervishoiuteenuse uuring. Analüüsi eesmärk on selgitada välja töötajate tervisekontrolliga seotud probleemid, saada ettepanekuid võimalikeks muudatusteks ja analüüsida lahenduste mõjusid sihtgruppidele ehk töötajatele, tööandjatele, arstidele ja õdedele. Uuring valmib 2020. aasta kevadeks. 9. Ministeeriumide teenistujad ja allasutuste töötajad osalevad aktiivselt liikumisharrastuse üritustel ja Eesti Firmaspordi Liidu korraldatavates sarjades ning käivad regulaarselt tervisekontrollis. 10. ÜSK on Euroopa Spordinädala tähistamiseks kaasanud lisaks spordiorganisatsioonidele edukalt ka koolid, lasteaiad, riigiasutused, ettevõtted ja KOVid. 11. Maakondades toimib koostöö maakonna spordiklubide, koolide, lasteaedade, kohalike omavalitsuste ja kohalike ettevõtetega. Ettevõtted sponsoreerivad spordivõistlusi, KOVid 8  rahastavad spordiklubisid tegevustoetustega ja hooldavad spordirajatisi. Näiteks Jõgevamaal tehakse koostööd kohaliku tervisenõukoguga, et korraldada tervisepäevi. Viljandimaa spordiliit on kasutanud spordiüritustel Eesti Punase risti meditsiinilist abi ning kutsutud on ka füsioterapeute ja spordimeditsiini töötajaid, kes jagavad näpunäiteid tervisekontrolli kohta. 12. EPOK teeb koostööd erinevate liikumisürituste korraldajatega eesmärgiga soodustada neil üritustel ka puuetega inimeste osalemist. Selleks jagatakse ürituste korraldajatele oskusteavet. 13. Eesti Haigekassa kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulus ka Spordimeditsiini SA, uuendas noorsportlaste terviseuuringu juhendit. Noorsportlaste terviseuuringu juhendi uuendatud versioon on väga tugevaks toetussüsteemiks laste ja noorte liikumis- ja sportimisharrastusele. 14. Maakonna spordiliidud teevad koostööd kohalike haiglatega ning kaasavad üritustele südametelgi. 15. Kaitseliidus on üks olulisi tegevusliine noorsootöö, millega on kaasatud ca 5000 noort kotkast ja kodutütart igas maakonnas Kaitseliidu malevate baasil. Kaitseliidus on programm, mis näeb põhikooliealistele noortele (vanuses 1–13) ette võimalused osaleda Kaitseliidu korraldatavates suvelaagrites. Programmi eesmärk on avada Kaitseliidu noorteorganisatsioonide seikluslikud ja elamusõppel põhinevad suvelaagrid suuremale hulgale noortele. Esimene laager toimus 2018. aastal ja selles osales ligi 1000 noort. 16. KEMi valitsemisala asutused korraldavad lastele ja noortele aktiivse liikumisega matkasid metsa ja rabadesse. Igal aastal korraldatakse ühiseid seenelkäike ja linnuvaatlusi – neil ettevõtmistel saavad osaleda kõik Eesti inimesed. 17. RMK ja KeA pakuvad koolidele ja teistele huvigruppidele loodusharidusprogramme. Sport 2030 punkt 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ning juurutatakse laste ja noorte huvitegevuse toetussüsteem. 2017. aasta septembrist hakkas riik täiendavalt toetama huviharidust ja huvitegevust. Selle raames peavad kohalikud omavalitsused pakkuma noortele võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Lähtudes kohalike omavalitsuste augustis 2019 esitatud andmetest viidi perioodil 01.09.2017- 31.12.2018 riigipoolse täiendava toetusega ellu 410 tegevust, millega loodi võimalusi noorte liikumise ja sportimise hoogustamiseks. 1 64% ehk 262 tegevust olid seotud uute spordiharrastusega tegelemise võimaluste loomisega. Järgnesid vahendite soetamine (17%) ja noorte osalemise toetamine (11%). Kolme huviala valdkonna võrdluses (kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia) osales toetusega loodud või täiendatud võimalustes kõige rohkem noori (12 889) just spordivaldkonna tegevustes. Omavalitsuste hinnangul mõjutas toetuse kasutamine huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavust kõige enam spordi valdkonnas. Toetuse kasutamise tulemustest selgub, et tegevuste elluviimisel oli spordivaldkonnas suurimaks kulukohaks vahendite soetamine (ligi 1 170 800 eurot), millele järgnesid tööjõukulud (ligi 713 610 eurot) ja muud kulud (ligi 1 209 337 eurot). Väikseim osakaal oli transpordikuludel (ligi 294 104 eurot). Huvihariduse ja -tegevuse toetusskeem omavalitsustele jätkub ning vastavalt valitsuse otsusele on omavalitsustele eraldatud toetus tegevuskavade põhiste tegevuste elluviimiseks 2019. aastal. Tulemused 2019. aasta tegevuste kohta esitavad omavalitsused hiljemalt 15.01.2020. 2018. aastal eraldati toetust huviala valdkondade esindusühingutele, eesmärgiga suurendada valdkonnasisest koostööd ning kvaliteedi arengut. Spordivaldkonna kvaliteeditoetus summas 100 000 eurot eraldati EOK-le. Alates 2019. aastast on HTMi strateegiliseks partneriks spordi huvialavaldkonnas kolmeks aastaks Eesti Koolispordi Liit. „Sport 2030“ punkt 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 1 Täpsemat infot leiab ka veebileheküljelt: http://noortehuviheaks.entk.ee 9 Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu peab arvestust spordiobjektide andmete üle ehk kajastab üleriigilisi sportimis- ja liikumispaiku. 31.08.2019 seisuga on Eesti spordiregistrisse kantud 3396 spordiobjekti. 2. Kultuuriministeerium on aastatel 2018 ja 2019 investeerinud sporditaristusse vastavalt 4,7 ja 8,6 miljonit eurot. Suuremateks investeeringuteks on olnud Kääriku Spordikeskus, Rääma Sõudebaas ja Kalevi staadion ning Hiiumaa Spordikeskus. 3. Antud perioodil on Kääriku Spordikeskuse väljaehitamisel valminud arendamise II ja III etapp, mis hõlmas endas spordirajatisete osana valgustusega kunstmurustaadioni ning kolme väljakuga multispordihalli valmimist. Mõlemale rajatisele on installeeritud treeningabi ning otseülekande videosüsteem PlaySight. Lisaks väljakutele on spordihoones füsio- ja fitness-saal ning soojendusala koos tribüünidega. Valminud on parklad, ristmikud ja tänavavalgustus ning pikendatud ja asfalteeritud keskust ümbritsev kergliiklustee. Abihoonetest on valminud garaažihooned ning renoveeritud on Kekkose saun. 2019. aastal tehti riigihange IV etapi teostamiseks ning töid realiseeritakse kergejõustikustaadioni, väliujula, heitealade väljaku ja suurema, laagritele suunatud Greeni sauna ehitustel. Tööde tähtaeg on 2020. aasta suve alguses. Edasi on liigutud Targa Kääriku kontseptsiooniga, millest tulenevalt on laagris osalejatel võimalik treeningul ning laagripakettide osana kasutada erinevaid spordi ja füsio monitoorimisseadmeid (Polar Team Pro, Vert, Bar Sensei jpm). 4. 2019. aastal käivitus taaskord regionaalsete tervisespordikeskuste programm. Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 väljatöötamise raames on eraldatud regionaalsete tervisespordikeskuste arendamiseks toetust kokku 2,4 miljonit eurot neljaks aastaks. Üheks aastaks seega 600 000 eurot. Kohalikud omavalitsused koos maakondade spordiliitude ja omavalitsusliitudega valisid välja tervisespordikeskused, kes oma tegevuskava ja eelarve esitasid. 5. 2019. aasta eelarvest eraldati Hiiumaa vallale 2,9 miljonit eurot tänapäevase spordikeskuse ehitamiseks. Hiiumaa oli ainuke maakond, kus tänapäevane spordikeskus ja pallimängude saal puudus. 6. SA Eesti Terviserajad, mille asutasid 2005. aastal ASid Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, panustas 2018. aastal terviseradadesse 261 000 eurot (investeeringud, liikumiskampaaniad, kommunikatsioon, koostööprojektid, rajameistrite nõustamine ja koolitamine ning personalikulu). 2019. aastal on selleks planeeritud 277 000 eurot. Hetkel on Eestis üle 100 terviseraja. 7. 2018. aastal toetas Kultuuriministeerium SA-ga Eesti Terviserajad terviseradade arendamist 130 000 euroga ning 2019. aastal 120 000 euroga. 8. Viimastel aastatel on oluliseks suunaks ka hoonetesse siseterviseradade võrgustiku rajamine. SA Eesti Terviserajad eestvedamisel on 31.08.2019 seisuga rajatud 75 siseterviserada. 9. RMK on rajanud liikumist edendavat taristut: • RMK matkatee kolm haru – Oandu-Aegviidu-Ikla 375 km, Peraküla- Aegviidu-Ähijärve 820 km, Penijõe-Aegviidu-Kauksi üle 600 km; • 224 looduses liikumise rada, kokku 3100 km; • 328 kattega lõkkekohta; • 59 telkimisala, kokku 455 telkimisvõimalusega objekti; • 20 metsamaja ja 27 metsaonni; • 3 maastikusõiduala. KOVidega koostöös on kaitsealadele arendatud üle-euroopaline ranniku matkarada ning KeA ja MTÜd arendavad ühiselt Lätiga ühist metsarada 10. Enam kui 80% Eesti KOVidest uuendavad üldplaneeringuid (täpsemalt https://planeerimine.ee/2019/01/uldplaneeringuid-koostab-ule-80-kohalikest-omavalitsustest/). RaMi planeeringute osakonna juhtimisel koostatud üldplaneeringute juhendmaterjalis (https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf) antakse soovitusi puhke- ja sporditaristu käsitlemiseks üldplaneeringu koostamisel ning vastavat teemat käsitletakse ka 2019–2020 toimuvates piirkondlikes töötubades (https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/). 10 11. Kohaliku tähtsusega sporditaristu arendamist on muude kohalikul omaalgatusel põhinevate arendustegevuse kõrval toetatud riigieelarvest rahastatavast „Kohaliku omaalgatuse programmist“. Aruandeperioodil toetati näiteks Kangru küla spordiväljaku, Laulasmaa välispalliväljaku, Esku küla jõusaali, Valgma küla võrkpalliväljaku, Kareda küla mängu- ja spordiväljakute ning kettagolfi radade arendamist Peetri alevikus, Viisu ja Võõpste külas, jumping-treeningu inventari Väänas ja jalgpalli treeningtingimusi Otepääl. 2019. aastal programmi elluviimine jätkub, sest toetuste kokkuvõtteid tehakse alles aasta lõpuks, mistõttu ei ole nende kohta täpsemat ülevaadet võimalik veel anda. 12. 2019. aastast on alustatud ka „Maakondade arengukavade elluviimise toetusmeetme“ rakendamist, millest on samuti võimalik edaspidi toetada maakondliku tähtsusega sporditaristu arendamise projekte, juhul kui maakonna omavalitsused otsustavad vastavaid projekte meetme toel ellu viia. 13. Kaitseministeerium on uutel ehitushangetel kasarmute ja sõjaväelinnakute rajamisel arvestatud ka sportimise vajadusega. 14. Mitmetes maakondades (nt Hiiu-, Viljandi-, Pärnu-, vähemal määral ka Lääne-, Põlva- ja Jõgevamaal) kaasatakse sportimistaristute arendamisel valdkonna spetsialiste – enamasti maakonna spordiliidu esindajaid – ja/või harrastajaid, kuid leidub ka maakondi, kus seda ei tehta. Sportimispaikade loomisel proovitakse tagada ligipääs kõikidele inimestele. Tartumaa ja Pärnumaa maakonna spordiliidud panustavad ka kohalike omavalitsuste ja nende liitude arengukavade koostamisse. 15. 2019. aasta alguses avas Spordimeditsiini SA filiaali Viimsis Karulaugu spordikeskuses, et täiendavalt tõsta terviseuuringute kättesaadavust ka seal piirkonnas elavatele noortele ja täiskasvanutele. 16. Alates 2019. aastast jälgib ja konsulteerib EPOK puudega sportlaste seisukohast spordirajatiste planeerimist ja rekonstrueerimist, et sporditaristule saaksid ligi puuetega inimesed. 17. Eesti Ujumisliit on moodustanud alaliidu juurde taristukomisjoni, mille ülesandeks on anda oskusteavet nii rajatavate kui ka renoveeritavate ujulate tingimuste ja turvalisuse teemadel. Jalgpalliga seotud taristut aitab arendada EJL Ehitusbüroo. 18. Eesti Jäähokiliit on koos Tallinna linnaga panustanud Pirita Spordikeskuse juurde rajatavasse uude jäähokiväljakusse. Jääväljak suurendab oma võimalusega oluliselt Pirita piirkonna elanike vabas õhus liikumist. 11 3.2. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja „Sport 2030“ punkt 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ja muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. Eesmärgi täitmiseks on ellu viidud järgnevad tegevused: 1. Spordiklubides on võimalik tegeleda enam kui 100 spordialaga. Eestis on viimastel aastatel toimunud enam kui 1700 liikumisharrastuse üritust ning ürituste korraldajatelt laekunud info kohaselt osalejate arv järjest kasvab. See annab tunnustust spordiliikumise laiapõhjalisusest ning organisatsioonide ja tegevuste paljususest. 2. EOK eesmärk on tõsta spordiorganisatsioonide juhtimise kvaliteeti seminaride ja koolitustega ning eraldab rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. 3. EMSL JÕUD spordiürituste osavõtumaksud on võistluste korraldamise finantseerimise üks osa. Osavõtumaksud on taskukohased ja liikumist soosivad. EMSL JÕUD ja maakondade spordiliitude põhiteenuseks on üle riigi ja maakondade spordivõistluste korraldamine ja koordineerimine. 4. 2018. aastal spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks toetust saanud EOK viis toetusega ellu tegevusi, mis toetasid noortespordiga seotud probleemide kaardistamist ja terviklike lahenduste pakkumist. EOKs alustas tööd projektijuht, kelle vastutusvaldkond on kaardistada noortespordiga seotud probleeme ning pakkuda terviklikke lahendusi. Korraldati igapäevane suhtlus alaliitude, klubide, riigi- ja haridusasutustega, et valdkondade üleselt lahendusi välja pakkuda. Kvaliteeditoetusega ellu viidud tegevustesse kaasati Eesti kõrgkoolid ja nende spordiklubide üliõpilased, üldhariduskoolid, kutsekoolid, spordiklubid ja spordialaliidud. 5. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu aktiivne liige ja panustab spordi propageerimisse olulisel määral. 6. Eesti Firmaspordi Liit pakub ettevõtetele ja nende töötajatele võimalusi osaleda ettevõtetevahelistes võistlustes, SportID kaudu sportimiskulude kompenseerimise teenust ning aitab kaasa liikumisharrastuse edendamisele. 7. Spordiorganisatsioonid on vastavalt rahalistele võimalustele arendanud pakutavaid teenuseid, võistlusi ja spordirajatisi regulaarselt. Esmane tähelepanu on pööratud sellele, et võistlused ja koolitused oleksid kergesti sisenetavad, operatiivselt jälgitavad ja turvalised. 8. Spordialaliidud on möödunud aruande perioodil ellu viinud mitmeid uusi tegevusi ja pakkunud uusi või arendanud olemasolevaid teenuseid, et aidata kaasa spordi kui majandusharu arengule. 9. Eesti Jalgratturite Liit koolitab koos Maanteeametiga korraldatavate ürituste paremaks läbiviimiseks vabatahtlikke reguleerijaid ja turvatöötajaid. 10. Maakondlikud spordiliidud on aidanud kaasa spordi kui majandusharu arengule, toetades olemasolevaid üritusi ja klubisid ning aidates kaasa uute initsiatiivide ellukutsumisele. „Sport 2030“ punkt 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga on viimasel viiel aastal uuritud treenerite tööhõivet ja tasusid. Uuringu kohta leiab täpsemat teavet aruande põhiosast. 2. 2019. aasta teises pooles valmib HTMi ja Kutsekoja koostöös OSKA uuringu aruanne „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kultuur ja loometegevus: etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport“, mis sisaldab eraldi peatükina ka infot spordi valdkonna tööjõu nõudluse ja võimaliku pakkumise kohta. Põhikutsealadest keskendutakse treeneritele, sest kehakultuuriõpetajate vajadust alus- ja üldhariduses tervikuna 12  hinnati OSKA hariduse ja teaduse uuringus (https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf), administratiivtöötajate tööjõuvajadust on analüüsitud OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringus (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/06/Personali- administratiivt%c3%b6%c3%b6-ja-%c3%a4rin%c3%b5ustamise-uuring.pdf). 3. EMSL JÕUD üleriigiliste spordimängude korraldamine elavdab ka kohalikke ettevõtjaid. Spordimängudega kasutatakse aktiivsemalt spordirajatisi ning majutus- ja toitlustusasutusi. Spordimänge soovivad korraldada omavalitsused, sest mängudega kasvab ka nende tulu. 4. EPOK kaardistab eelkõige liikumis- ja sporditreeningute võimalusi puuetega inimestele, et jagada teavet ja leida lahendusi. „Sport 2030“ punkt 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on seadusandluse, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonide tegevuseks soodsad tingimused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. 2. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on mõelnud ühiselt koostada tööprogrammi, mis aitaks kaasa liikumisharrastuse edendamisele, et aidata omakorda kaasa vähesest liikumisest tingitud haigustesse haigestumise ennetamisele. Aruande perioodil ühise programmi koostamiseni paraku ei jõutud. 3. EOK on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Samuti vastutab EOK Eesti koondise lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on sõltumatu mitteriiklik organisatsioon, mis osaleb rahvusvahelises olümpialiikumises. EOK liikmed on Eesti spordialaliidud, spordiühendused, maakondlikud spordiliidud ning olümpiaharta alusel valitud füüsilised isikud. EOK teeb koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega. 4. 2018. aasta detsembris sõlmisid Kultuuriministeerium ja EOK halduslepingu, millega ministeerium volitas EOK täitma haldusülesannet, milleks on spordialaliidule toetuse määramine. Sellest tulenevalt eraldas EOK spordialaliitudele riigieelarves ette nähtud järgmised toetused: tegevustoetus, noortespordi toetus, toetus spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja saavutusspordi toetus. 5. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust on võimalik taotleda spordiga seotud valdkondades tegutsevatel ettevõtetel. Taotlusvoorudes on toetust taotletud spordirajatiste ehitamiseks, sh ratsaspordiga seotud teenuste osutamiseks vajalikeks investeeringuteks. 6. EMSL JÕUD on maakondade spordiliitude liit, kelle põhiülesanne on regionaalse sporditegevuse korraldamine. EMSL JÕUD on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit, mis on katusorganisatsiooniks kõigile 15 maakonna spordiliidule. Maakondade spordiliitude võrgustiku kaudu on regulaarsesse tegevusse kaasatud üle 650 liikmesklubi 40 000 harrastajaga. 7. Maakondade spordiliidud on juhtivad spordiorganisatsioonid, keda tunnustavad partnerina EOK, Kultuuriministeerium, EMSL JÕUD, EKSL jt üleriigilised spordiorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Spordiseadusest tulenevalt (§ 4 punkt 2) on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Maakonna spordiliidud koordineerivad oma maakonna sporditegevust ning on kindlaks partneriks kohalikele omavalitsustele, maakonna omavalitsusliidule või arenduskeskusele. Kohalikud omavalitsused on Eesti spordi suuremad toetajad ja nad toetavad jätkuvalt ka maakondade spordiliite. Haldusreformi elluviimisel arendatakse koostööd ka maakondade spordiliitude ja uuenenud omavalitsuste vahel ning otsitakse täiendavaid võimalusi sporditegevuse paremaks finantseerimiseks. Maakondade spordiliidud korraldavad koos 13  omavalitsuste ja spordiklubidega maakondade suve- ja talimänge ning arvukalt spordiüritusi kõigile vanuserühmadele. Vastastikune koostöö aitab kaasa nii spordiklubide kui ka maakondade spordiliitude arengule. 8. 17.10.2018 kiitis riigikogu heaks eelnõu, mille tulemusena lõpetas 01.01.2019 tegevuse Hasartmängumaksu Nõukogu. Riigieelarves nähti ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 58,2% eraldatakse olümpia-ettevalmistusprojektide, 3,5% puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide, 26,2% muude spordiprojektide, 10,5% kultuuriprojektide ning 1,6% spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Muudatuste tulemusena vähenes spordiorganisatsioonide halduskoormus. Hasartmängumaksu seadusega spordile ette nähtud vahenditest eraldati 800 000 eurot spordialaliitudele EOK kaudu ja ligikaudu 250 000 eurot Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Muudatuse tulemusena toetatakse spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioone ja rahvusvaheliste võistluste korraldamist Kultuuriministeeriumist. Enam ei ole kahekordset rahastamist Kultuurkapitaliga. Lisaks vähendas Kultuurkapital alates 2019. aastast spordialaliitude tegevustoetusi 200 000 euro võrra. Kuna Kultuurkapitali toetus spordialaliitudele on nüüd väiksem ning spordikatusorganisatsioone ega olulisi rahvusvahelisi võistlusi enam ei toeta, on neil rohkem vahendeid spordiklubide ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks, mida varem tegid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuurkapital. 9. Kultuuriministeerium on 2018 ja 2019. aastal välja töötanud ning spordivaldkonna ja ministeeriumidega kooskõlastanud spordiseaduse muutmise eelnõu, millest on põhjalikumalt kirjutatud aruande põhiosas. „Sport 2030“ punkt 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Muudeti kultuuriministri määrust „Treeneri tööjõukulude toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile ning toetuse suuruse jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“. Muudatuse eesmärk oli parandada määruse rakendamisel välja tulnud kitsaskohti. 2. Koostöös EMSL JÕUD, maakonna spordiliitude ja spordialaliitudega koostati 2018. aastal määrus „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“, seletuskiri, mille eesmärk on toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega, kusjuures toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Vt ka punkti 5.6. 3. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks toetust saanud EOK esitatud tegevuskava tegevuse „Huviala eetika, põhimõtete ja väärtuste tutvustamine“ sisu näeb ette „Hea juhtimise tava“ rakendamist. EOK korraldas 06.02.2018 spordiorganisatsioonidele seminari selgitamaks hea juhtimise tava vajalikkust ja selle rakendamise võimalustest spordiorganisatsioonides. Tava rakendamisel olid EOK partneriteks spordialaliidud ning tegevuste sihtrühmaks spordiorganisatsioonide juhid. EOK hinnangul on toetusega ellu viidud tegevuste tulemusena spordiorganisatsioonid avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ning spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiide tegevuseks on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärusus. 4. EPOK juhib paraspordi organisatsioonide struktuuri korrastamist Eestis. 2021. aastal on plaanins jätkata ühe tugeva paraspordiorganisatsiooniga Eestis. 14 „Sport 2030“ punkt 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Nii spordialaliidud kui ka klubid kaasavad võistluste ja ürituste korraldamisse vabatahtlikke. Spordialaliidud korraldavad klubidele vabatahtlike tegevuse hoogustamiseks seminare ja konverentse. Näiteks Eesti Võimlemisliit on vabatahtlikke kaasanud oma toimkondadesse ja rühmvõimlemise EMil, uuendanud enda treenerite koolitussüsteemi ning korraldab väliseksperte kaasates lisakoolitusi treeneritele ja kohtunikele. Spordialaliitudes on koolitussüsteemid treeneritele, õpetajatele ja ametnikele. Korraldatakse tänuüritusi vabatahtlikele. 2. EMSL JÕUD võistlussüsteemis kaitsevad sportlased eelkõige oma koduvalla või -linna ja - maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. Osavõtt EMSL JÕUD üritustest on järjepidevalt kasvanud. See omakorda tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Võistlusi korraldatakse paljudele vanuserühmadele. Koos maakondade spordiliitudega pööratakse järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata sporditegevusse rohkem noori. 3. Siseministeeriumil on ootus, et Siseministeeriumi ellu kutsutud ja ESFi rahastatud SPIN- programmi elluviimisel väljatöötatud ning rakendatud metoodika ja oskused peaksid muutuma noortega tegelevate treenerite töö tavapäraseks osaks. Selleks alustatakse tegevuste kavandamist ja planeerimist 2020. aastal. 4. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, kellele on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 5. Maakondlikud spordiliidud on korraldanud tänuüritusi vabatahtlikele ja spordiklubidele, koolitusi vabatahtlikele, kehalise kasvatuse õpetajatele, kohtunikele, treeneritele ja teistele sporditöötajatele. 6. 14.08.2018 toimus Tallinnas UEFA Super Cup, mille jaoks käivitati juba 2016. aasta lõpus Eesti Jalgpalli Liidu vabatahtlike programm. 2017. aastal loodi eraldi UEFA Super Cup vabatahtlike programm, kuhu registreerus 250 vabatahtlikku. Neist valiti välja 140 vabatahtlikku, keda mängu jaoks rakendati. Valitud vabatahtlikud läbisid UEFA spetsialistide spetsiifilise koolituse, misjärel osalesid ürituse organiseerimisel. Ürituse lõpus tunnustati ja väljastati sertifikaat UEFA Super Cup vabatahtlike programmi läbimise kohta. UEFA Super Cup järel palkas Eesti Jalgpalli Liit osalise tööajaga tööle vabatahtlike juhi, kelle ülesanneteks on vabatahtlike andmebaasi haldamine, vabatahtlikega suhtlemine, vabatahtlikega positsioonide täitmine kõigil liidu korraldatavatel üritustel ja nende töö juhtimine ürituste raames. Hetkel on EJLi vabatahtlike andmebaasis ca 140 aktiivset vabatahtlikku. „Sport 2030“ punkt 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Alates 2015. aastast on riigieelarvest eraldatud tööjõukulude toetust lapsi ja noori treenivate 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele. Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu tulevikus. Riik on võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele, mistõttu on riik omapoolset toetust pidevalt suurendanud. 2019. aastal on täiskohaga töötavate toetust saavate noorte treenerite (24-treeningtunnine nädalakoormus) brutopalk 1000 eurot. Täpsem info treeneritest ja toetusmeetmest on aruande põhiosas. 2. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, kellele on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 3. EOK toetab igal aastal minimaalselt kahe maailma tipptreeneri toomist Eestisse, et jagada teadmisi. 15  4. EMSL JÕUD korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminare, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ning sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ning saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. 5. Alates 2011. aastast on Tartu ülikooli Pärnu kolledži rakenduskõrghariduse ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavas võimalik spetsialiseeruda spordikorralduse erialale. Spordi korraldamisega seotud õppeainete maht moodustab ligi 50% õppekavast. 6. Spordialaliitudes toimuvad regulaarsed tasemekoolitused treeneritele ja kohtunikele. Lisaks on mitmel alal alustatud ka klubijuhtide koolitamisega. Spordiorganisatsioonid korraldavad noortele, amatööridele ja naistele suunatud konverentse, seminare ja koolitusi. 7. Maakonna spordiliidud on teavitanud oma maakonna elanikke koolitustest ning vastavalt võimalustele nendel osalemist toetanud või korraldanud koolitusi oma maakonnas. 8. Spordimeditsiini SA arstid osalevad igal aastal lektoritena paljudel erinevatel konverentsidel ja koolitustel nii Eestis kui ka välismaal ning panustavad alaliitude kaasabil regulaarselt treenerite ja sportlaste täiendõppesse. 9. EOK korraldab spordialaliitudele, sportlastele ja treeneritele koolitusi järgmistel teemadel: kommunikatsiooni planeerimine, fotokoolitus, video ja -montaaži koolitused, kujundamine, intervjuutreening, loojutustamine, metoodiline enesekehtestamine, sotsiaalmeedia kasutamine, toitumine 3.3. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja „Sport 2030“ punkt 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. EOK initsiatiivil on välja töötatud hea juhtimise tava spordiorganisatsioonidele. 2. Siseministeeriumi valitsemisalas viis MTÜ SPIN jätkuvalt läbi spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN. Programmiga toetatakse noorte eluks vajalike oskuste arendamist struktureeritud, kuid noorte huvidest ja vajadustest lähtuvate tegevuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning toetada ettevalmistust elus toimetulekuks. Programmi laienemine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ida-Virumaale (Kohtla-Järve, Narva) on toimunud edukalt. Lisaks on laienetud SPIN-programmiga KOVide toel Kohtla-Järvele, Rakverre, Tallinn Mustamäele, Haaberstisse ja Viimsisse. Briti Nõukogu toel Narva ja SPIN-programmi omavahenditest Tartusse. Tegevustega ja laienemisega uutesse maakondadesse jätkatakse 2020. aastal. Koolisport aitab koolidevaheliste võistluste ja liikumisprojektide võistkonnavaimu kaudu õpetada ja väärtustada kaaslaste austamise vajalikkust spordis ja elus ning samuti tunnustada ausa mängu ja olümpismi reegleid. 3. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, kellele on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 4. Viimastel aastatel on lõimumise valdkonna tegevustesse üha enam kaasatud spordi ja liikumisharrastusega seotud ettevõtmised. Integratsiooni Sihtasutus viis 2019. aastal läbi järgmised avalikud taotlusvoorud: a. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmused Ida-Virumaal, mille eelarve oli 157 500 eurot. Taotlusvooru raames toetati järgmisi üritusi: neljast etapist koosnev jooksusari Narvas ja Narva-Jõesuus, Narva Energiajooks, maailmameistrivõistluste etapi raames toimuv motokrossi nädalavahetus Kiviõli Seiklusturismi Keskuses, Narvas toimuv Eesti ja Vene jalgpallitähtede sõpruskohtumine. Nimetatud üritused aitavad elavdada piirkonna ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning mitmekesistada spordi- ja kultuurielu ning edendada Ida-Virumaa turismi. 16  b. Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused, mille eelarve oli 89 577 eurot. Taotlusvooru raames toetati Eesti Võrkpalli Liidu, Eesti Jalgpalli Liidu, MTÜ IdaEvent, Äkke Suusaklubi, MTÜ Elamussport ja Ühendus Sport Kõigile projekti. Nimetatud projektid aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele Eesti ühiskonnas ning liikumisharrastuse edendamisele Ida-Virumaal. Nimetatud projektide sisuga on võimalik täpsemalt tutvuda siin: https://integratsioon.ee/toetame-11-loimumist-edendavat-kultuuri-ja- spordiprojekti-ligi-90-000-euroga 5. EO Eesti Ühendus tegutseb vastavalt Special Olympicsi väljatöötatud reeglitele. Tegemist on väga mahuka ja üksikasjaliku paketiga. Oma reeglistik on nii sportlasele, treenerile kui ka vabatahtlikule. Väga olulisel kohal on eriolümpias ühendav sport ehk koos spordivad nii eriolümpia sportlased kui ka intellektipuudeta sportlased. Ühendav sport on järjest arenev ja populaarsust koguv ning sport on parim viis inimgruppide lõimumiseks. „Sport 2030“ punkt 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. SKT SA annab igal aastal välja Eesti spordi aastaraamatut, millel on ligi sajandi pikkune Eesti- kesksete sporditeaberaamatute traditsioon. Aastaraamat kajastab Eesti sportlaste medalivõite konkreetsel aastal, tavapäraselt on ära toodud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistri-, karika- ja maavõistlused ning sõpruskohtumised enam kui 60 spordialal. Rubriigis „Aastaring“ on kronoloogiliselt esitatud spordiaasta tähtsamad sündmused, samuti EOK, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tähtsamad ettevõtmised. „Eesti spordi aastaraamat 2018“ ilmus 2019. aasta veebruaris. Neljandat aastat tegutseb spordiportaal www.sport.ee, mida täiendatakse pidevalt. 2. SKT SA uuendab Kultuurkapitali toetusel regulaarselt „Eesti spordibiograafilist leksikoni“ (ESBL). Ligi 6200 sportlase, treeneri, spordiajakirjaniku, spordimeediku, sporditöötaja ja -juhi andmetega ESBL on kujunenud väärtuslikuks ja laialt kasutatavaks andmekoguks. SKT SA on lisaks kogunud ja süstematiseerinud Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidnud ajakohastatuna spordikalendri ja digiteerinud varasemate aastate sporditulemusi. 3. SKT SA uuendab regulaarselt ja annab nii elektrooniliselt kui ka paberil välja treenerikoolituse materjale. 4. 12. korda andis EMSL JÕUD välja aastaraamatu, mis sisaldab kõigi 2018. aastal korraldatud võistluste tulemusi, maakondade spordiliitude andmeid ja 2019. aasta spordikalendrit. 5. EKSL korraldab üleriigilist spordimälumängu Bumerang, milles tutvustatakse Eesti ja rahvusvahelise spordiajaloo tähtsamaid sündmusi ja fakte. Eesti olümpiavõitjad, tiitlivõistluste medalivõitjad ja tippsportlased osalevad EKSLi võistlustel. 6. Spordiorganisatsioonid kaasavad oma üritustele, koolitustele ja võistlustele praeguseid ja endiseid spordikuulsusi, et propageerida spordi põhiväärtusi, tuua neid eeskujuks ja aidata kaasa regulaarselt spordiga tegelevate inimeste osakaalu kasvule. 7. Spordiajaloo pärandi hoidmiseks hooldab Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit Metsakalmistu sportlaste rahulat, kuhu on maetud 370 sportlast. 8. 2018. aastal korraldas Eesti Kergejõustikuliit koostöös vabatahtlikega Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 100 x 10 000 m Guinnessi rekordi jooksu. 9. EOK toetab olümpiamängudel medali võitnud sportlasi. Toetamise põhimõtetega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.eok.ee/tippsport/olumpiamedalistide-toetused. „Sport 2030“ punkt 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 17  1. Kaitsevägi panustab koostöös teiste spordivaldkonna organisatsioonidega liikumisharjumuste propageerimisse. Näiteks korraldatakse veteranipäeva raames sinilillejooksu, mis on avatud kõigile soovijatele. Samuti toetab Kaitsevägi vigastada saanud kaitseväelaste osalemist rahvusvahelisel haavata saanud kaitseväelaste sportmängudel Invictus Games, mis on leidnud palju kajastamist meedias ja peaks innustama ka teisi samas olukorras olevaid isikuid võimaluste piires spordiga tegelema. Kaitseliidu spordisündmused on reeglina avatud kõigile soovijatele. 2. Siseministeeriumi projekt „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (vt ka põhidokumendi punkti 7.1) aitab ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Tegevuse elluviimisega pakutakse noortele vabaajategevustes osalemise kaudu lisavõimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Tegevused jätkuvad 2020. aastal. 3. RMK soodustab igas vanuses ja kehalise võimekusega inimeste liikumist riigimetsas. 4. Spordialaliidud proovivad võistlustel pakkuda eri võistlusklasse ja tagada inimeste osalemise olenemata tema sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Järjest enam pööratakse tähelepanu just vähem aktiivsete gruppide kaasamisele. Korraldatakse spetsiaalseid üritusi lastele, naistele, erivajadustega inimestele ning neid proovitakse järjest enam kaasata ühistegevusse. Näiteks Eesti Jalgpalli Liit korraldab spetsiaalseid turniire ainult emadele ning festivale turva- ja asenduskodu lastele. 5. Eesti Võimlemisliit tegeleb mitmete tegevuste kaudu aktiivselt võimlemise populariseerimisega. Üheks tegevuseks on GymnaFest, mille eesmärk on tagada üheskoos võrdne võistlemisvõimalus sihtgruppidele (mehed, naised, lapsed ja eri vanusegrupid). Samuti tagatakse, et kõik vajalik informatsioon võistluste, festivalide, koolituste, jm kohta jõuab võrdselt kõikide sihtgruppideni ning ei eelistata ühte gruppi (võimlemisala). 6. Paljud spordiklubid võimaldavad osalustasude soodustusi ja pakuvad piiratud võimalustega peredele tasuta treenimise võimalusi. 7. EMSL JÕUD Eestimaa suvemängud ja talimängud on rahvusvahelised ning avatud kõigile. 8. Maakondlikud spordiliidud proovivad korraldada spordiüritusi, mis sobiksid kõigile, olenemata sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Samuti luuakse erinevaid võistlusklasse. Näiteks Ida-Virumaa Spordiliit jagab toimuvatest üritustest teavet nii eesti kui ka vene keeles. 9. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidul on 45 liikmesorganisatsiooni, millest 14 territoriaalset ja 31 spordiala liiget. Kokku osaleb eri vanusest, soost ja rahvustest jõukohastel treeningutel ja spordivõistlustel enam kui 4000 liiget. „Sport 2030“ punkt 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kaitseliidus on olemas oma tunnustamis- ja kompensatsioonisüsteem, mis toetab vabatahtlikku tegevust, mille hulgas on ka spordi propageerimine ja sportmängude korraldamine. 2. Vabatahtlike kaasamise arendamiseks on Siseministeerium toetanud vabatahtliku sõbra märgise väljaandmist, millega tunnustatakse vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust Eesti vabaühendustes. Märgi saavad organisatsioonid, mis on osalenud vabatahtliku sõbra arendusprogrammis, on vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning korraldanud vabatahtlikku tegevust hea tavaga kooskõlas. Märgi saanud organisatsioonide pakutavaid vabatahtliku tegevuse võimalusi tutvustatakse Vabatahtlike Väravas (www.vabatahtlikud.ee). Märki annab välja Eesti Külaliikumine Kodukant. Lisaks on pandud alus vabatahtliku tegevuse võrgustikule, mis koondab vabatahtlikku tegevust edendavaid ühendusi üle Eesti. Võrgustik on avatud kõigile organisatsioonidele, kes vabatahtlikke olulisel määral kaasavad. 3. Kodanikupäeva puhul tunnustab Siseministeerium aumärgiga vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest – seda kas märkimisväärse panuse eest ühiskonna ellu, edendades kodanikukasvatust või vabatahtliku töö eest kogukonnas. Lisaks tunnustatakse piduliku tänuüritusega neid, kes on Eesti ühiskonna arengusse panustanud vabatahtlikult ja toetanud vabatahtlikku tegevust. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias. 18  a. Aasta vabatahtlik: tunnustatakse vabatahtlikke, kes on Eesti ühiskonna arengusse järjepidevalt panustanud. b. Vabatahtlike kaasaja, juhendaja: tunnustatakse vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on vabatahtlikke järjepidevalt juhendanud, neid innustanud ja kaasanud. c. Ettevõte või asutus: tunnustatakse ettevõtet või avaliku sektori asutust, mis on soodustanud oma töötajate vabatahtlikku professionaalset tegevust vabaühendus(t)es. 4. Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamisega peetakse vabatahtlikele konverentse, seminare ja loenguid. 5. Eestis on Erasmus+ projekti raames loodud spordivabatahtlike liikumine SCULT. Täpsemat infot leiab veebilehelt https://www.scult.com/estonia/volunteers. „Sport 2030“ punkt 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. 2014. aastast kasutatakse EOK eestvedamisel spordi tutvustamiseks kampaaniat „Terve Eesti eest“. 2016. aastast võivad seda kasutada kõik ürituste korraldajad. Eesmärgiks on spordi kui valdkonna kuvandi parendamine ning inimeste kaasamine liikumisse ja sporditegevusse. 2. Mitmed spordialaliidud organiseerisid fännireise Eesti koondiste välismängudele või tiitlivõistlustele ning välja on töötatud fänniatribuutika. Järjest populaarsemaks on muutunud, et võistluste läbiviijad ja spordiklubid korraldavad pealtvaatajatele transpordi, et huvilised üle Eesti saaksid spordivõistlustele kaasa minna elama. 3. Järjest enam on tekkinud fänniühendusi. Spordialaliidud korraldavad nendega regulaarseid kohtumisi ning kaasavad ühenduste esindajaid spordiala arengut mõjutavate otsuste tegemisse. 4. Suurvõistluste puhul korraldatakse üha enam võistluste pealtvaatajatele mõeldud festivalialasid, kust on võimalik soetada nii Eesti lipuvärvides kui ka spordiklubide tunnusvärvidega atribuutikat. Vastavalt spordialaliidu, spordiklubi ja sportlaste soovile toimuvad enne või pärast võistlusi kohtumised sportlaste, treenerite ja pealtvaatajate vahel. Mitmed spordialaliidud (nt Eesti Spordi- ja Tehnikaliit) on kasutanud suurematel võistlustel teadustajat, et oma spordiala paremini tutvustada ning mitmed liidud (nt Eesti Võimlemisliit) kasutavad aina paremini sotsiaalmeediat ja internetti, et fännidega paremini ühenduses olla ja olulisi võistlusi üle kanda. Eesti Jalgpalli Liit on edasi arendanud ka visuaalset identiteeti Kalevipoja lugudega ning korraldab igal aastal fännidele ümarlaua. 5. Ka maakonna spordiliidud on aidanud organiseerida fännireise, jaganud võistlustel pealtvaatajatele loosiauhindu, kasutanud sotsiaalmeediat ja internetti, et kohalikke fänne paremini informeerida, ning valinud lemmiksportlasi ja maakonna parimaid sportlasi. Maakonna spordiliidud on innustanud neid samu tegevusi ellu viima ka klubisid. 6. Eriolümpia püüab oma tegemisi rohkem atraktiivsemaks muuta ja enam pealtvaatajaid kaasata. Sellest on hea näide 2018. aasta novembris toimunud korvpallipäev kuulsustega, kus osalesid peaminister Jüri Ratas ja korvpalliliigas NBA mänginud Sam Perkins. 7. Sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu püüab EPOK äratada puuetega inimeste huvi spordi vastu, tutvustades parasportlaste tulemusi ning kutsudes publikut paraspordi üritustele. 8. Eesti Jäähokiliit on loonud #Eesti Hoki uue identiteedi, mis kõnetab rohkem fänne. Eesti Maadlusliit kutsus ellu kampaania „Toeta Eesti Maadlust“. „Sport 2030“ punkt 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust toodi 2019. aastal EPOK ja EO Eesti Ühendus Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. EPOK ja EOEÜ avaldasid selleks ise soovi, sest nende hinnangul on nende tegevus osa spordisüsteemist. Ühiskondlikult aitab erivajadustega inimeste spordi ja liikumise juurde toomine kokku hoida võimalikke sotsiaalkulutusi, luua 19  sidusat ühiskonda, vähendada kuritegevust, olla esindatud rahvusvaheliselt ja tõsta eestlaste liikumisaktiivsuse taset. Organisatsioonide vähesed eelarved on olnud nende jätkusuutlikkuse kitsaskohaks ning edasiste arengute ja saavutuste takistuseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada 2019. aastal puuetega inimeste katusorganisatsioonidele täiendavaid vahendeid 400 000 eurot, millele 2020. aastal lisandub 200 000 eurot. 2. Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas riiklikku spordistipendiumi, mida on saanud ka edukad puudega sportlased. 3. KeA töötab erivajadustega õpilastele välja õppematerjale, et neid õppeprogrammidesse paremini kaasata. 4. Spordialaliidud on taganud võistlustele ligipääsu ka erivajadustega inimestele ning aidanud kaasa nende spordiharrastamisele. Spordialaliidud aitavad kaasa ka teise emakeele ja vähemate võimalustega isikute osalemisele spordis. 5. Eesti Jalgpalli Liit pakub erivajadustega, teise emakeele ja vähemate võimalustega inimestele mitmeid tegevusi: festivalid vaimse puuetega lastele; erivajadustega jalgpallikoondise treeningute ja mängude koordineerimine; liikumispuudega inimestele eraldi piletite soetamise protseduur Eesti koondiste mängudel eesmärgiga tagada nende vastuvõtmine staadionil ja kohale juhatamine. 6. Maakondlikult spordiliidud tegelevad erivajadustega inimestega jõudumööda, proovides neid kaasata oma tegevustesse või aidates neile korraldada üritusi. Näiteks Järvamaa Spordiliit toetab Järvamaa Puuetega Inimeste Koja spordipäeva korraldamist kaks korda aastas ning osalemist vabariiklikel võistlustel. Läänemaal toimuvad invaspordiklubi eestvedamisel Läänemaa meistrivõistlused boccia’s, kergejõustikus ja ujumises. Maakondlikud spordiliidud proovivad kaasata ka rahvusvähemusi ja pagulasi, tõlkides vajadusel uudiseid nende keelde või julgustades neid korraldatud üritustel osalema. Näiteks Ida-Virumaa Spordiliidul on eraldi venekeelne spordiuudiste veebileht. Jõgevamaa noorte võistlustel osalevad kohalikud pagulaspered. 7. EPOK teeb koostööd tavaspordiala liitudega eesmärgiga, et parasport oleks kaasatud vastavate spordialaliitude juurde. Heaks näiteks on Eesti ujumise meistrivõistlused, kust võtavad osa ka erivajadustega sportlased. Samuti on erivajadustega inimeste sõudmine Eesti meistrivõistluste programmis. „Sport 2030“ punkt 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. SA Eesti Antidoping (edaspidi EAD) on nimetatud punktile kaasa aidanud läbimõeldud ja nõuetele vastava dopingukontrolli ning puhta spordi teemalise haridustööga. 2. Kultuuriministeerium suurendas 2019. aasta EADi toetust märgatavalt. Toetus tõusis 65 000 eurolt 187 000 eurole, millele lisandub veel umbes 60 000 eurot spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse koordineerimiseks Eestis. EOK on 2018. ja 2019. aastal toetanud EADd 180 000 euroga aastas. 3. EAD osaleb senisest laiemalt spordipahede vastases võitluses. Pärast sihtasutuse ümberkorraldamist valmistutakse täitma spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsioonis märgitud rahvusliku platvormi ülesandeid ning tegelema laste ja noorte spordis ärakasutamise teemadega. 4. EAD tegi 2018. aastal 408 dopingutesti, millest 171 võistlusvälist ja 237 võistlussisest (sh 136 rahvusvahelise spordialaliidu tellimusel). Sportlase bioloogilise passi raames tehti 63 testi 16 sportlasele. Arvestades, et WADA uute juhiste alusel tuleb samal ajal kogutud uriin ja veri lugeda mitte kaheks vaid üheks testiks, annab see sama testimise proove eraldi kokku lugedes 531 testi, millega saab võrrelda ka varasemaid testinumbreid. Võistlussiseselt tehti Eesti spordialadest kõige enam teste kergejõustikus, kulturismis, pallimängudes ja ujumises. Võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi, suusatajaid, ujujaid ja sõudjaid. 20  5. Dopinguvastaste reeglite rikkumistega tegeles EAD viiel juhul, üks on menetlemisel ning jätkub 2019. aastal. Kõik juhtumid olid seotud keskmise taseme sportlastega, sh üks dopinguvastase reegli rikkuja on alaealine. 2019. aasta esimesel poolaastal on testitud 190 isikut ja tehtud kokku 264 testi, millest neli on olnud positiivsed. 6. EAD koolitas 2018. aastal kokku 280 sportlast (70 tipp- ja 210 noorsportlast), lisaks 100 treenerit ja 75 muud spordiga seotud isikut, kokku 455. Kokku toimus 27 koolitusüritust. Selle aasta algusest kuni 1. septembrini on toimunud 17 koolitusüritust, kus on osalenud 800 koolitatavat: 270 sportlast, 55 treenerit, 240 kooliõpilast ja 235 spordikorraldajat. 7. EAD teeb koostööd ametiasutustega antidopingu reeglite rikkumise karistamise senisest tõhusamaks, täpsemaks ja kohaldatavamaks muutmisel karistusseadustikus, spordiseaduses ja spordiorganisatsioonide reeglistikes. 8. 2019. aasta sügisel tõstatab EAD diskussiooni ja ettepaneku meetmete väljatöötamiseks sportlase abipersonali senisest süsteemsemaks teavitamiseks ja koolitamiseks ning antidopingu reeglite rikkumiste puhul tõhusamaks sanktsioonide rakendamiseks. 9. EAD koostöös EOK, SKT SA ning spordialaliitude treenerite kutsekomisjonidega rakendab treenerite koolituse ja täienduskoolituse materjalidesse spordieetika (sh antidopingu) teemasid. Ettepanek on sarnaselt esmaabiga lisada treenerikutse taastaotlemise täienduskoolituse nõuetesse kohustuslik, ca 8-tunnine spordieetika teemaplokk. 10. EAD põhitegevus oli aastatel 2018–2019 dopingutestimine ja dopinguvastane ennetustöö ning rahvusvaheline koostöö, sh aktiivne dopingutestimine nii tippsportlaste kui ka sihitud valimiga ligikaudu 500 testimiskorraga aastas. 11. Alates 2019. aastast töötab EAD juures lepinguline proviisor. Proviisor, SKTSA ja Ravimiamet töötasid uutel alustel ühiselt välja ning rakendavad tulevikus EAD ravimiregistrit, kus on kõigil (sportlastel ja tugipersonalil) võimalik kontrollida ja võrrelda ravimite ja/või toimeainete põhiselt Eestis kasutatavaid ravimeid WADA keelatud ainete nimekirjaga. Lisaks vastab proviisor EAD-le laekunud päringutele ravimite, toidulisandite jm kasutamise riskide kohta. 12. EAD on sõlminud leppe rahvusvahelise e-õppe platvormiga TRIAGONAL, tõlkinud eesti keelde ja käivitab 2019. aasta sügisest TRIAGONAL e-õppe kolm dopinguvastast teemakursust sportlastele, treeneritele ja meditsiinitöötajatele, mille läbimisel väljastatakse e-diplom. E-õpe on kavandatud kõigile spordi- ja muudele organisatsioonidele efektiivsemaks dopinguvastase ennetustöö tegemiseks. 13. EAD analüüsib dopinguvastaste reeglite ja koolitusprogrammide ning hea juhtimistava sätete olemasolu spordiorganisatsioonide põhikirjades ja muudes tegevusdokumentides. 14. Justiitsministeerium osales Kultuuriministeeriumi kutsel koos EAD ja EOKga 2019 I poolaastal töörühmas, mis arutas dopingu regulatsiooni piisavust Eesti õiguskorras, sh karistusseadustikus. Töörühm leidis, et õiguslikus regulatsioonis on vaja teha muudatused, mis tagaksid paremini spordi puhtuse. Justiitsministeerium töötas muudatusettepanekud välja ning need on kavas 2019 II poolaastal valitsusse ja riigikokku esitada. 15. Euroopa Nõukogu avas 03.07.2016 liikmesriikidele allakirjutamiseks uue vägivallavastase konventsiooni „Council of Europe Convention on an integrated safety, security and service approach at football matches and other sports events2“. Uus konventsioon asendab pärast selle jõustumist praegu kehtiva jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni3. Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium valmistasid ühiselt ette Vabariigi Valitsuse korralduse konventsiooniga liitumiseks. Vabariigi Valitsuse 15.08.2019 istungil kiideti ühinemine heaks. 16. Hasartmängumaksu seadusega on Kultuuriministeeriumile eraldatud 1,6% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. 17. EMSL JÕUD Eesti Olümpiakomitee liikmena aitab arendada, tugevdada ja kaitsta olümpialiikumist regionaalselt. Selleks a. aitame tagada olümpiaharta sätete, ROK eetikakoodeksi ja EOK väärtuste juurutamist; 2 http://www.coe.int/t/dg4/sport/Source/T- RV/Adopted%20version_Convention%20Safety%20Security%20Service_EN.pdf 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/225579 21  b. aitame tagada Maailma Antidopingu Koodeksi järgimist, osaleda ennetustöös, võitluses keelatud ainete kasutamisega spordis; c. aitame osaleda sporditegevust soosivatel algatustel riiklikul ja piirkondlikul tasandil. 18. Spordialaliidud teevad koostööd EADga, korraldavad ausa spordi teemalisi koolitusi, tellivad vastavalt võimalustele täiendavaid dopinguproove. Mitmed spordialaliidud on vastu võtnud sporditulemustega manipuleerimise vastase korra või võtnud kasutusele muud meetmed Spordialaliidud on osalenud vägivallavastastes kampaaniates. 19. Eesti Jalgpalli Liit viib koos EADga läbi dopingukontrolle ja koolitusi Premium liiga klubidele. Liit korraldab koolitusi regulaarselt meeste Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B, naiste meistriliiga ja erinevate koondiste mängijatele. Kohtunikele ja ametnikele korraldab Eesti Jalgpalli Liit regulaarsete kihlveopettuste ennetamise koolitusi ning on sõlminud lepingu Sportradariga, kes kohtumisi seirab. Samuti tehakse koostööd keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuriga. Liit korraldab regulaarsed koolitusi klubide turvatöötajatele ja fännikoordinaatoritele seoses vägivallaga spordis. Eesti koondise fännidega reisib kaasa kaks inimest, kes teavad, kes pealtvaatajatest võivad vägivaldselt käituda. spotterit. 20. Eesti Kergejõustikuliit on koos Euroopa Kergejõustikuliiduga käivitatud antidopingu e-õppe programm „I Run Clean“. 21. Mõned maakondlikud spordiliidud (nt Tartumaa) on korraldatud antidopingu koolitusi. „Sport 2030“ punkt 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised traditsioonilised tegevused. 1. Lastele ja noortele eakohaste ning turvaliste olude tagamiseks korraldavad spordialaliidud koolitusi nii treeneritele, klubijuhtidele kui ka lapsevanematele. Osad spordialaliidud kontrollivad ka võistlus- ja treeningpaikade turvalisust või on vastu võtnud vastavad ohutusreeglid (nt Eesti Vibuliit). Samuti on mitmed spordialaliidud kehtestanud nõuded noorsportlase tervisekontrolli tegemiseks. Eesti Poksiliit tagab võistlustel arsti kohalolu ja enne võistlusi meditsiinilise kontrolli kõikidele poksijatele. 2. Eesti Jalgpalli Liit alustas 2016. aastal kampaaniaga „Aus mäng“. Selle juhtprojekti raames saavad kohtunikud osadel noorte mängudel anda pärast mängu nn rohelise kaardi mängijatele, kes on silma paistnud mängu ideoloogiast lähtuva tegevusega. 3. Eesti Kergejõustikuliit kasutab laste ja noorte treeningutel IAAF laste kergejõustiku komplekti, mis on valmistatud selliselt, et tagada turvalisus ja minimaalne vigastuste oht. EJL korraldab ka lastejalgpalli baaskoolitusi lastevanematele ja huvilistele, noortejalgpalli konverentsi, staadionite litsentsimist ja meditsiinilise kontrolli nõudeid Eesti meistrivõistlustel osalemiseks. EJLil kehtib ka eraldi D-diplom, mis spetsialiseerub noortejalgpalli treeneritele. 4. Kaitseliidu noortelaagrites on tagatud eakohane ja turvaline sportlik tegevus. 5. Osad maakondlikud spordiliidud (nt Hiiumaa) korraldavad maakonnas spordiarstide vastuvõtte. 6. EAD töötab koos Justiitsministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Lastekaitse Liidu ja teiste partneritega välja spordis laste ärakasutamise ennetamise koolitusmaterjale, mida rakendataks treenerite jt sporditöötajate koolitustel ja täienduskoolitusel. 7. Noorte sportimisvõimaluste parandamisele on panustanud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014– 2020. aasta rakenduskava meetmete „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ja „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ (PKT) elluviimisega, millest on toetatud kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamist linnapiirkondades ja keskus-tagamaa vahel (täpsemalt punktis 5.1). Lisaks on PKT-meetmest aruandeperioodil toetatud Lange motokeskuse kardikeskuse arendamist 425 000 euroga. Kohalikul omaalgatusel põhinevaid noorte sportimisvõimalusi parandavaid projekte on toetatud ka „Kohaliku omaalgatuse programmist“ (lähemalt punktis 5.6). 8. Järjest enam teevad spordialaliidud ja spordiorganisatsioonid treeneritele taustakontrolli karistusregistrist, et tuvastada varasemaid rikkumisi ja laste või noorte väärkohtlemist 9. Eesti Ratsaspordi Liit on ellu viinud erinevaid turvakampaaniaid (kiivri kandmine, roheline kaart) ja turvalisusele pööratakse pidevat tähelepanu treenerikoolitustel. Rohelise Kaardi 22  koolitussüsteemi üheks eesmärgiks on tagada, et kõik spordis osalejad on ohutusnõuetest teadlikud ja jälgivad neid. Kaardi metoodika sobib lastele ja noortele. 10. Päästeameti korraldatud päästeala noorteringides ja –laagrites tegeletakse tuletõrjespordiga ning viiakse läbi ka muid sportlikke tegevusi „Sport 2030“ punkt 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Järjest enam on võistluste korraldamine ja spordikorraldus paberivabam ning paljud spordialaliidud ja võistluste korraldajad on kasutusele võtnud tänapäevased tõhusad elektroonilised lahendused, millega vähendatakse võistlustega seotud materjalide väljaprintimist. 2. RMK tagab looduses liikumise taristu korrashoiu (koristab prügi ja tagab lõkkekohtades küttepuude olemasolu), jagab juhiseid looduses liikumiseks ja keskkonnasäästlikuks käitumiseks. KeA teeb koostööd Terviseradade ning Orienteerumisliiduga, et ühtlustada arusaamu kaitsealadel liikumise ning väärtuste kaitse kohta. 3. Spordiürituste korraldamisel jälgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 4. Uute spordiobjektide ja tervisespordikeskuste arendamisel ja planeerimisel kasutatakse järjest enam keskkonnasäästlikke ja ökonoomseid lahendusi (rajad on kaetud puulaastudega, LED- valgustid jms). 5. Eesti Jalgpalli Liit osaleb koos Läti, Malta, Flaami Jalgpalliliitudega Erasmus+ projektis „Play Green“. Projekt keskendub spordiürituste keskkonnasõbralikumaks muutmisele vabatahtlike programmi kaudu. Projekt kestab 01.06.2019–31.12.2020. 6. Lilleküla staadionil toimuvatel üritustel taaskasutavate joogitopside sisseseadmine 2019. aasta oktoobrist. 7. Eesti Castingu Liit on läbi viinud mitu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti kalaspordiga seotud keskkonnateadlikkuse suurendamiseks. 8. Veemotosport on aastatega läinud keskkonnasäästlikumaks. Kasutatakse neljataktilisi mootoreid, mis on kahetaktilistest mootoritest kordades keskkonnasäästlikumad. Lisaks on kasutusel rahvusvahelise veemotospordi föderatsiooni keskkonna säästmise reeglid, mida peab kasutama nii treeningutel kui ka võistlustel. „Sport 2030“ punkt 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 1. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Rahvusvaheline Olümpiakomitee) on viimase 10 aasta jooksul välja töötanud hea juhtimistava põhimõtted spordiorganisatsioonidele. Nende põhjal alustas EOK koos spordiorganisatsioonidega 2015. aastal Eesti spordiorganisatsioonidele hea juhtimistava põhimõtete väljatöötamist. Organisatsioonidega on toimunud arutelud ja 2017. aastal kiideti EOK täiskogul põhimõtted heaks. 01.09.2019 seisuga on hea juhtimistavaga liitunud kokku 888 spordiorganisatsiooni (sh EOK 107 liikmest 94). 2. Koostöös EOKga osaleb EAD spordiorganisatsiooni hea juhtimistava rakendamise monitoorimisel ja tagasisidestamisel, töötades 2019. aasta lõpuks välja hindamissüsteemi kavandi. 3. Spordialaliidud lisavad järjest enam hea juhtimisega seotud põhimõtteid oma võistlusjuhenditesse. 3.4. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud „Sport 2030“ punkt 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 23  1. Eestis on viimasel kahel aastal toimunud mitmed rahvusvahelisi võistlusi, millest ligi 40 on olnud noorte või täiskasvanute tiitlivõistlused. Eestis toimuvad regulaarselt mitmed rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad Eestisse märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismile ning Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas. Täpsem ülevaade on aruande põhiosas. 2. 2018. aastal võitsid Eesti sportlased rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 179 medalit. Täpsem info on esitatud aruande põhiosas. 3. Lisaks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele osalevad eestlased aktiivselt ka harrastajatele suunatud rahvusvahelistel võistlustel. 4. EMSL JÕUD osaleb võimaluste piires CSIT maailmamängudel. Kaitsevägi osaleb regulaarselt rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel ja korraldab neid ka Eestis. Ettevõtted võtavad osa rahvusvahelistest firmaspordi võistlustest. Eesti noored osalevad koolinoorte ja üliõpilaste võistlustel. EPK lähetab sportlasi nii paralümpiamängudele, kurtide olümpiamängudele kui ka teistele tiitlivõistlustele. 5. EPOK toetab igati parasportlaste rahvusvahelistel võistlustel osalemist, et anda neile võimalus arenguks ja eneseteostuseks ning et Eesti oleks paraspordi maailmas esindatud. 6. Kaitsevägi osaleb regulaarselt rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel ja korraldab neid ka Eestis. 7. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit korraldab igal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid võitnud seeniorsportlaste pidulikku autasustamist. 2018. aastast 2019. aasta septembrini osales rahvusvahelistel tiitlivõistlustel enam kui 20 seeniori- ja spordiveterani eri vanuseklassides 24 spordialal ning võideti 251 medalit. 8. Eesti sportlased on igal aastal saavutanud kõrgeid tulemusi ka tuletõrjespordi rahvusvahelistelt võistlustelt „Sport 2030“ punkt 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Eesmärgi saavutamisse panustavad noorte huvitegevuse toetussüsteem ja treenerite tööjõukulude toetus. 2. Mõned spordialaliidud on alustavatele noortele loonud eri võistlusklasse ja proovinud võistlusi korraldada üle Eesti, mis tagab kohapealsete noorte suurema osavõttu. Lisaks aidatakse kaasa noortele parema spordivarustuse hankimisele. Eesti Vibuspordiliit on noorlaskuritele rakendanud ka järgumärkide süsteemi, mis mõjub motiveerivalt. 3. EMSL JÕUD koos maakondade spordiliitudega pöörab järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata sporditegevusse rohkem noori. 15 maakondlikust spordiliidust koordineerivad ka kohalikku koolisporti 11. „Sport 2030“ punkt 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. 2017. aastast makstakse riiklikku täiendavat huvihariduse ja -tegevuse toetust. Tegevuse sisu on täpsemalt kirjeldatud punktis 5.5. 2. HTM toetab ASiga Audentes sõlmitud hankelepingu alusel 250 noore tippsportlase õpingute ja treeningute ühitamist nii Tallinnas kui ka Otepääl kuni aastani 2020. 2019. aastal sõlmiti hankemenetluse raames Audentesega uus leping, mille tulemusena paranevad oluliselt seal õppivatele sportlastele pakutav spordi-, toitlustus- ja spordimeditsiiniteenus. 3. 2019. aastast on alustatud ka „Maakondade arengukavade elluviimise toetusmeetme“ realiseerimist, millest on samuti võimalik edaspidi toetada 24  4. maakondliku tähtsusega õppe- ja treeningkeskusi, juhul kui maakonna omavalitsused otsustavad vastavaid projekte meetme toel ellu viia. 5. Laste ja noorte sihipärase sporditegevuse toetamiseks eraldab riik alates 2015. aastast spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele treenerite tööjõukulude toetust. 6. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele noortega tehtavaks tööks aastas 1,7 miljonit eurot. Spordialaliitudel on vastavalt kultuuriministri 21.12.2012 määrusele nr 12 kohustus eraldatud summast 75% edasi anda tulemuslikult töötanud spordiklubidele ja -koolidele noortespordi toetamiseks. 7. EOK toetab piirkondlikku Tartu Spordiakadeemiat, kus spetsiifilist teenust saab 20 noorsportlast, kes õpivad nii gümnaasiumi kui ka kõrgkooli tasemel. 8. EOK toetab Eesti noorte võistkondade lähetamist noorte olümpiavõistlustele. 9. EOK korraldab noorsportlastele koolitussarja „Lase tiiger välja“. Täpsemat infot leiab veebilehel https://www.eok.ee/noortesport/koolitussari-lase-tiiger-valja. 10. EOK toetab andekaid noorsportlasi projekti „Märka Järgnevat Põlvkonda“ kaudu. Täpsemat infot leiab https://www.eok.ee/noortesport/marka-jargnevat-polvkonda. „Sport 2030“ punkt 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kaitsevägi arendab Eesti tippsporti, tagades sportlastele sotsiaalsed garantiid võttes neid teenistusse Kaitseväe spordirühma. Hetkel on Kaitseväe palgal 20 sportlast. Samuti võimaldatakse tippsaavutustele orienteeritud sportlastele paindlikumad võimalused ajateenistuskohustuse täitmiseks. 2. HTM on eraldanud tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks Spordikoolituse- ja Teabe SA-le 2018. aastal ligi 103 000 eurot ja 2019. aastal ligi 135 000 eurot. EOK-le 2018. aastal 270 000 eurot ja 2019. aastal ligi 270 000 eurot. Toetatakse endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpinguid kõrg- või kutsekoolis, õppursportlaste spordikoolitust, õppestipendiumite eraldamist tippsportlastele spordi ja õpingute ühitamiseks kõrg- või kutsehariduse omandamisel, treeneri kutsetaseme koolitusi jms. 3. EOK jätkas 2019. aastal koos HTMiga tippsportlaste ja tippspordist hiljuti loobunud sportlaste toetamist kõrghariduse omandamiseks. Projekti teostamiseks kuulutati välja stipendiumikonkursid ning maksti kaks korda aastas riigieelarve välistel kohtadel õppivatele tippsportlastele haridusstipendiume. Lisaks teeb EOK koostööd Kaitseväega, et sportlased saaksid ühendada kaitseteenistuse ja sportlikud eesmärgid. 4. EOK koos Töötukassaga aitab sportlasi ka õpingute ja karjäärinõustamise teemadel. Täpsemat infot leiab https://www.eok.ee/noortesport/topeltkarjaar-karjaarinoustamine. „Sport 2030“ punkt 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele tegevustoetust, noortespordi toetust, spordikohtunike toetust ja saavutusspordi toetust EOK Team Estonia projektiga. 2019. aastal eraldas Kultuuriministeerium spordialaliitudele tegevustoetuseks 2,1, noortespordi toetuseks 1,7, spordikohtunike toetuseks 0,5 ja saavutusspordi toetuseks 1,0 miljonit eurot. Esimest korda jaotas EOK spordialaliitudele toetusi tema ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel 2019. aastal. 2. EOK eraldab sportlastele ja nende treeneritele olümpiaettevalmistustoetust. Täpsemalt on eraldamise põhimõtete ja toetatavate sportlastega võimalik tutvuda veebilehel https://www.eok.ee/tippsport/olumpiaettevalmistus. 25  3. EOK on tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlasi ja nende treenereid 2018. aastal premeerinud kokku 148 437,5 euroga. 2019. aastal 01.09.2019 seisuga 112 500 euro ulatuses. Premeerimise põhimõtetega on võimalik tutvuda lehel https://www.eok.ee/tippsport/tiitlivoistluste-preemiad. 4. Kaitsevägi toetab tippsportlastest tegevväelasi. 5. Vabariigi Valitsus on esimest korda kiitnud heaks eriloterii korraldamise EOK põhikirjaliste eesmärkide toetuseks (https://www.riigiteataja.ee/akt/305022019011). „Sport 2030“ punkt 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Spordimeditsiini arendamiseks on EOK moodustanud Spordimeditsiini SA, mille tegevust on Kultuuriministeerium 2019. aastal toetanud 95 000 euroga. EOK toetus 2018. aastal oli 156 000 eurot ja 2019. aastal 180 000 eurot. 2. Tipptasemel spordi konkurentsivõime säilitamiseks algatas EOK 2013. aastal teadusprojektide konkursi, mille kaudu on igal aastal toetusi eraldatud 25 000 eurot. Toetatud projektidega ja toetamise põhimõtetega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.eok.ee/tippsport/teadusprojektid. 3. Eesti Ujumisliit on koos Tartu ülikooliga EOK teadusprojekti raames läbi viinud tippujujate võistluseks ettevalmistava psühholoogilise uuringu. Lisaks korraldatakse ujumise koondise liikmetele regulaarselt koormus-, vastupidavus-, vere- jms teste. 4. 20.09.2019 avati Lilleküla staadionil Sportomedica meditsiinikeskus, kellega on Eesti Jalgpalli Liidul koostööleping spordimeditsiinilise teenuse igapäevaseks pakkumiseks kõigile Eesti koondislastele. Eesti Jalgpalli Liidus on täiskohaga palgal spordipsühholoog. 5. Hea koostöö Tartu ülikooliga on ka Eesti Sõudeliidul. Eesti sõudesportlastega on aastate jooksul tehtud mitmeid uuringuid, kirjutatud palju rahvusvahelisi teadusartikleid ning kaitstud magistri- ja doktoritöid. 6. Enamik spordialaliite on vastavalt oma võimalustele kaasanud koondiste juurde meditsiinilise personali. Näiteks Eesti Jalgpalli Liit tagab iga koondise juures kõigil treeningkogunemistel ja võistlustel arsti, kaks massööri ja füsioterapeudi. 7. Eesti Võrkpalli Liit rakendab viimastel aastatel rahvusvahelist mänguanalüüsi programmi ja statistikuid, mis aitavad oluliselt kaasa sooritusvõime ja -täpsuse parandamisele nii treeningutel kui ka võistlustel. 8. Eesti Jalgratturite Liit, EOK ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut korraldavad projekti „Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2019. aasta hooajaks valmistumisel“. 9. Spordimeditsiini SA on koos Kultuuriministeeriumi ja EOKga pidevalt täiendanud ja koolitanud inimesi spordimeditsiini erialal, samuti on uuendatud ja täiendatud meditsiinilist materjalitehnilist baasi. Alates 2018. aastast on Spordimeditsiini SA igapäevatöösse kaasatud enimnõutud erialaspetsialistid (LOR, allergo-pulmonoloog), et muuta operatiivsemaks ja tugevamaks eekõige Team Estonia meditsiiniline tugi. Eri organisatsioonide vahel käib pidevalt töö, et parandada Team Estonia sportlastele meditsiiniteenuse süsteemset kättesaadavust. Spordimeditsiini SA koos EOKga on toetanud eriala spetsialistide täiendõpet rahvusvahelisel tipptasemel. Näiteks läbis Spordimeditsiini SA spordiarst Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastase spordimeditsiini täiendõppe programmi „Diploma in Sports Medicine“ ning sportlaste toitumisele spetsialiseerunud toitumisnõustaja õpib hetkel esimese eestlasena Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastases sportlaste toitumise täiendõppe programmis „IOC Diploma in Sports Nutrition“. „Sport 2030“ punkt 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. 26 Eesti spordiorganisatsioonide esindajad osalevad aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Üle 60 eestlase on valitud rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse või nimetatud nende komisjonidesse või ekspertrühmadesse. Ülemaailmsete spordiorganisatsioonide juhtorganitesse kuulub kümme ja üle-euroopaliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse kaheksa eestlast. Samuti juhivad kaheksa eestlast esimehe või aseesimehe tasemel eri komisjone. Kaks eestlast on valitud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni presidendiks: Leho Haldna on alates 2016. aastast Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni president ning aastatel 2007–2017 Euroopa Kabekonföderatsiooni juhtinud Janek Mäggi on alates 2017. aastast Maailma Kabeföderatsiooni president. Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni asepresident ja Euroopa esindaja Rahvusvahelises Võrkpalliföderatsioonis. Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik on Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni juhatuse liige, Kairis Ulp Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu täitevkomitee liige ja taliuniversiaadi järelvalvekomisjoni aseesimees. Eesti Veemoto Liidu president Vahur Joala on Rahvusvahelise Veemoto Liidu nõukogu liige ning Aare Harak on Maailma Kabeföderatsiooni finantsjuhataja. Jaan Talts juunior on Euroopa Tõstespordi Föderatsiooni asepresident, Eesti Kergejõustiku Liidu president Erich Teigamägi on Euroopa Kergejõustiku Liidu nõukogu liige, Eesti Tenniseliidu peasekretär Allar Hint Euroopa Tenniseliidu juhatuse liige ning Eesti Sulgpalliliidu tegevjuht Renna Unt Euroopa Sulgpalliliidu juhatuse liige. Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa on Euroopa Sumoföderatsiooni juhtkomitee peasekretär ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi FIBA Euroopa juhatuse liige. EOK täitevkomitee liige ja selle sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanter valiti 2017. aastal Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni esimeheks ja kuulub tänu sellele ka Euroopa Olümpiakomiteede juhatusse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. EOK eraldab rahvusvahelises spordis juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. Samuti toetab EOK rahvusvaheliste alaliitude töökoosolekute ja aastakoosolekute pidamist Eestis. 2. Kultuuriministeerium võtab alates 2012. aastast spordialaliitudele tegevustoetuse määramisel arvesse ka spordialaliidu esindatust rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganites ja komisjonides. 3. Mitmetel maakonna spordiliitudel on sõpruspiirkondi lähiriikides, keda kutsutakse võistlustele ning kelle võistlustel ka ise osaletakse. 4. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu liige 5. EAD osaleb aktiivselt maailma dopinguvastase võrgustiku organisatsioonide (UNESCO, WADA, iNADO, EN, EL) töös. Toimivad aktiivsed partnerlussuhted lähinaabrite (Läti, Soome jt) agentuuridega. 6. EMSL JÕUD osaleb aktiivselt kahe rahvusvahelise spordiorganisatsiooni töös ja on Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Liidu (ISCA) asutajaliige 1995. aastast ning Rahvusvahelise Töölis- ja Amatöörspordi Konföderatsiooni (CSIT) liige 2009. aastast. „Sport 2030“ punkt 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ja selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused: 1. Kultuuriministeerium korraldab igal aastal taotlusvooru Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste toetamiseks. 2019. aasta eelarves oli rahvusvaheliste võistluste toetamiseks planeeritud 770 000 eurot 27 2. Lisaks toetab väiksemate rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eesti Kultuurkapital. Alates 2019. aastast on kokku lepitud, et Kultuuriministeerium toetab Eesti jaoks oluliste tiitlivõistluste korraldamist ning Eesti Kultuurkapital väiksemate klubide võistlusi. 3. Alates 2018. aastast on rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks loodud täiendav taotlusvoor, mille eelarve on igal aastal 2 miljonit eurot. Taotlusvooru kohta on täpsemalt kirjutatud aruande põhiosas. 4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) toetab igal aastal spordisündmusi, mis aitavad kaasa Eesti kui turismi sihtpaiga tutvustamisele. 2019. aastal olid nendeks laskesuusatamise IBU CUP Otepääl, murdmaasuusatamise MK etapp Otepääl, autospordivõistlus Estonian Grand Prix ja noorte maadlusvõistlus TALLINN OPEN. EAS meetme kohta saab täpsemat teavet veebilehel https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste- spordi-ja-kultuurisundmuste-toetus. 28  ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030" ELLUVIIMISEST Periood 01.09.2018–31.08.2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Hetkeolukorra ülevaade 5 2. Olulisemad muudatused 14 2.1. Liikuma Kutsuv Kool 14 2.2. Treenerid ja treenerikutse 20 2.3. Spordiausus 29 2.4. Rahvusvaheliste spordisündmuste toetamine 31 2.5. Spordiseaduse muutmine 34 2.6. Team Estonia 38 3. Vaade tulevikku 43 Lisa 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevused perioodil 01.09.2018–31.08.2019 2 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsus kiitis spordivaldkonna visioonidokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) heaks 12. jaanuaril 2015 ja Riigikogu võttis selle vastu 18. veebruaril 2015. Spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning meil on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigilise eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil: 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning töö- andja; 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. „Sport 2030“ on aluseks kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamisele. Kultuuri- ministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad „Sport 2030-s“ nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Käesolev ülevaade toob esile eelkõige need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019 või milles toimus varasemaga võrreldes oluline edasi- minek. Kuna „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuri- ministeerium. 2019. aastal on kultuuriministri Tõnis Lukase spordipoliitika ettekanne planeeritud Riigikogu 4. detsembri päevakorda. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 3 Aruanne koosneb kolmest osast: esimeses osas on kirjeldatud spordivaldkonna hetkeolukord ja olulised statistilised näitajad, teises osas tuuakse välja olulisemad muudatused ning kolmandas osas keskendutakse järgmiste aastate prioriteetidele. Ülevaatega koos on esitatud ka lisa, mis sisaldab järjepidevaid tegevusi, mida on ellu viidud „Sport 2030“ eesmärkide täitmiseks. 4 1. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on spordi harrastamiseks tingimuste ja eelduste loomine. Spordiorganisatsioonide roll on inimeste ühendamine, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevusega seonduva korraldamine, lähtudes ühishuvist ja -eesmärkidest. 2011. aastal asutati riiklik spordi andmekogu (edaspidi Eesti Spordiregister), mis kogub andmeid spordivaldkonna olulistest näitajatest. Spordivaldkonna põhinäitajad on esitatud alloleval joonisel. Spordiorganisatsioonid ja –koolid: kogukond laieneb 2018. aastal lisandus 115 spordiorganisatsiooni ja spordikooli2. 52% (1413) spordiklubidest kuulub mõne spordialaliidu liikmeskonda ja 28% (753) maakonna spordiliidu liikmeskonda. Aktiivselt tegeles spordi harrastamisega 84% (1777) tegutsevatest spordiklubi- dest. Ülejäänud 16% tegutse- vatest spordiklubidest (338) 2 Spordikool – Eesti spordiregistrisse kantud huviharidust pakkuv kool, mille Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe klassifikaatoris „Spordialade liigitus“ määratletud spordiala või distsipliiniga. 5 tegeles spordiürituste korraldamisega või sportlaste toetamisega. Järgnev joonis iseloomustab harrastajate jaotust spordialade lõikes. Neli enim harrastatavat spordiala Eestis on ujumine, kulturism ja fitness, jalgpall ning võimlemine. Omavaheline konkurents harrastajate võitmiseks survestab spordiklubisid registreerima EHIS-es spordi õppekavaga huvikooliks, et saada osalustasudega seotud maksusoodustusi. Nii on praeguseks kujunenud olukord, kus 80% registreeritud spordikoolidest on loodud vaid maksusoodustuse saamiseks ning sporditegevus toimub spordikooli pidajana tegutsevas spordiorganisatsioonis. Kultuuriministeerium koostöös spordivaldkonnaga proovib probleemile lähiaastatel lahenduse leida. Harrastajad: populaarsed alad kasvavad, väikesed marginaliseeruvad Eesti spordiorganisatsioonides harrastatakse 89 spordiala. Neli suuremat ala katavad koguni 47% harrastajaskonnast. 25 spordiala harrastajate arv on vahemikus 1000–10000 6 harrastajat3 ja see grupp moodustab kogu harras- tajaskonnast 43%. Viimasesse gruppi, kus harrastajaid alla tuhande, kuulub 60 spordiala, kuid kokku on neid vaid 10%. Möödunud aastal lisandunud 5227 harrastajast liitus 99,4% popu- laarseimate aladega ja väikesed alad kaotasid oma ahtast kandepinnast veelgi. Eelmisel aastal kasvas organiseerunud harras- tajate hulk kõige enam naissoost harrastajate hulgas – juurdekasv oli 7% (5112). Nii moodusta- vad tüdrukud ja naised nüüd kokku 43% harrastajaskonnast. Populaarsemad spordialad meeste, naiste, poiste ja tüdrukute hulgas on esitatud järgmisel joonisel. Harrastajad: üle poolte noortest on organiseerunud harrastajad, maakonniti suured käärid Eelmisel aastal oli 5–19aastastest noorte seas harrastajate4 osakaal esimest korda üle 50%. Kui Harjumaal ja Tartumaal on hõive 58%, siis Jõgevamaal ja Valgamaal jääb see alla 30%. 3 Harrastajad – regulaarselt, sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul, spordiklubis spordialaga mis tahes tasemel tegelevad vähemalt 5-aastased Eestis elavad füüsilised isikud ja spordikoolide õpilased. 4 Noored harrastajad – 5- kuni 19-aastased spordiklubide harrastajad ja kuni 19-aastased spordikoolide õpilased. 7 Organiseerunud harrastajaid on 14% rahvastikust, kuid maakonniti erineb näitaja rohkem kui kaks korda ja muster on sama, nagu noorte puhul – kõrgem Harjumaal (18%) ning madalaim Jõgevamaal ja Valgamaal (7,5%). Treenerid: 47% treeneritest ja juhendajatest on vabatahtlikud Treenerite ja treenerikutseta juhendajate töökohti oli spordiorganisatsioonides ja -koolides 5909. 47% töökohtadest olid täidetud ilma vastava treenerikutseta inimestega ja selline olukord on püsinud aastaid. MTA analüüsi järgi on 53% treeneritest ja juhendajatest saanud spordiorganisatsioonilt või -koolilt töötasu ning alates treenerite tööjõukulude riikliku toetuse sisseviimisest on see jõuliselt kasvanud. Vaid 23% (534) tegutsevatest spordiorganisat- sioonidest omab muud tasustatud spordipersonali kui treenerid. Kutsega treenerite arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Täiesti uusi inimesi lisandus mullu kutse- omanike hulka 368. Spordialane kõrghari- dus on 28% kutse- omanikest, samas ei ole täpselt sama suur hulk kutsega treene- ritest hõivatud mitte ühegi spordiorganisat- siooni juures. Kutsega treenerite keskmine vanus on 40 aastat, kuid näiteks Ida-Virumaal on see 48 aastat. 8 Spordiobjektid: 94% elanikkonnast elab spordiobjekti läheduses Spordiregistris on 2755 spordiobjekti kokku 4982 sportimispaigaga, lisaks 472 orienteerumisterritooriumi. Sisetingimustes asus 21% spordiobjektidest. Iga viies objekt oli kas ehitatud või mingil moel renoveeritud viimase viie aasta jooksul. Pesemisvõimalusi pakuti 48% objektide juures ja puuetega inimestele mõeldud infrastruktuur oli 14% spordi- objektidest. Rahvastikuregistri järgi asub 94% Eesti elanikkonnast vähemalt ühele spordiobjek- tile lähemal kui 3 km. Samas ei ole kõik objektide liigid sarnase kättesaadavusega – kui võimla on maksimaalselt 3 km kaugusel 88% elanik- konnast ja staadion 83%, siis näiteks siseujula puhul on see näitaja 66% ja jäähallil 26%. Saavutussport: olümpiaalade medalite arv ei ole kasvanud Sarnaselt ülejäänud maailmaga on Eestis saavutusspordi riiklikul rahastamisel olnud fookuses olümpiaalad, mille osakaal kogu rahastusest on olnud järjepidevalt 90% ümber. Võrdlemisi ühtsest rahvusvahelisest praktikast ja konkurentsikeskkonnast tulenevalt on tulemuste võrdluses oluline eristada olümpiaalasid ja mitteolümpiaalasid. Samuti on arengute jälgimisel oluline vaadata tulemusi laiemalt kui vaid medalivõidud. Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium valdkonnaga 2019. aastal kokku leppinud, et alates 2020. aastast, kui riik läheb üle tegevuspõhisele eelarvestamisele, seatakse spordiprogrammis saavutusspordi mõõdikuteks esikümne kohad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning suurekoosseisuliste võistkondade puhul tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud võistkondade arv (mõlemas eraldi OM ja mitte-OM spordialad). 2018. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõikidel spordialadel kokku 179 medalit, millest 25 (14%) võideti olümpiaaladelt. Kuigi olümpiakavas olevate võistlusalade medalisaak täiskasvanute, juunioride ja noorte arvestuses kokku oli läbi ajaloo parim, saadi täiskasvanute olümpiaalade tiitlivõistlustelt kuus medalit, mis ongi viimase kümnendi keskmine. Medalisaak olümpiamängudelt on olnud alates 2006. aastast languses (vt Team Estonia peatükk). Olümpiaalade esikümnekohtade nivoo püsib täiskasvanutel stabiilsena. Viimase 10 aasta jooksul on medaleid saadud kaheksal spordialal, seejuures on kolm edukamat ala – vehklemine, sõudmine ja kergejõustik – toonud kolmveerandi kogu medalisaagist. Pärast Rio de Janeiro olümpiamänge on olümpiaalade medaliomanike hulka kerkinud vaid neli uut sportlast (laskur Peeter Olesk, sõudja Kaur Kuslap, kergejõustiklane Magnus Kirt ja freestyle- suusataja Kelly Sildaru), kõik teised on end juba varem tõestanud. Küll aga jõuab olümpia- distsipliinide täiskasvanute rahvusvahelistele tiitlivõistlustele üha rohkem Eesti sportlasi – 2018. aastal tehti rekordilised 281 osaluskorda 135 erineval võistlusalal. 9 KOV-i toetus: eraldised spordile kasvavad, osakaal eelarves väheneb Kohalikud omavalitsused eraldasid spordile 2018. aastal rekordilised 63,6 miljonit eurot, kuid kasv ei olnud korrelatsioonis üldise eelarvemahu tõusuga. Nii langes spordi osakaal viimase 15 aasta jooksul teist korda alla 3% eelarvest. Jätkuvalt kerkivad sporditaristu ülalpidamiskuludeks suunatud vahendid, mis moodustasid rohkem kui poole kõigist spordile tehtud eraldistest. Keskmiselt oli KOV-i toetus spordile 48 eurot ühe inimese kohta. 10 Spordiklubide tulud: enam kui pool eraisikutelt Spordiklubide tulubaas ületas 2017. aastal esimest korda 100 miljoni euro piiri ja küündis 111,6 miljonini. Sellest valdav osa (85,2 mln ehk 76%) kuulus umbes kümnendikule klubidest (211 ehk 10,6%). Andmed esitanud tegutseva spordiklubi keskmine tulu oli 56 040 eurot, mediaantulu vaid 7766 eurot. Spordiklubide tuludest rohkem kui pool ehk 56,2 miljonit saadi eraisikutelt. Siiski on see näitaja piirkonniti väga erinev – Põlva- ja Hiiumaal moodustasid inimeste eraldised spordi- klubide tuludest 14% ja Tallinnas 61%. Maksulaekumine: sporditegevus annab kultuurivaldkonna kolmandiku Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2018. aastal riiklikke makse 27,7 miljonit, tööjõumakse 21,8 miljonit ja omasid kogukäivet 97 miljonit eurot, olles nii suurimat osakaalu omav kultuurivaldkond. Riiklike maksude laekumine kasvas aasta jooksul 16% ehk 3,9 miljo- nit ja tööjõumaksud 7% ehk 1,4 miljonit. Suurim maksumaksja spordis on My Fitness AS, makstes riiklikke makse 2,6 miljonit eurot. Eesti Jalgpalli Liidu makstud tööjõumaksud 1,2 miljonit on suurim näitaja nii spordis kui ka üks suurimaid kogu kultuurivaldkonnas5. 5 MTA poolt avaldatud maksulaekumiste statistika avaandmete põhjal tasusid 2018. aastal riigile makse 4125 organisatsiooni, kelle põhitegevusala oli seotud valdkonnaga „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“. Vaatluse alt on jäetud kõrvale 17 hasartmängude ja kihlvedude korraldamisega seotud organisatsiooni. Riiklike maksude ja tööjõumaksude selgitus 11 Kultuuriministeeriumi toetused spordile Kultuuriministeeriumi 2019. aasta eelarvesse on 31.08.2019. aasta seisuga planeeritud spordivaldkonnale kokku 37,4 miljonit eurot, mil- lest: • 28,2 miljonit eurot on toetused spordiorgani- satsioonidele; • 9,2 miljonit eurot on riigi investeeringutoe- tused spordiobjektides- se. Toetuste kasv spordiorganisatsioonidele võrreldes 2018. aastaga tuleneb järgmistest asjaoludest: • Alates 01.01.2019 ei tegutse enam Hasartmängumaksu Nõukogu ning varem nõukogule eraldatud vahendid on nüüd lisatud Kultuuriministeeriumi eelarvesse (summas umbes 3,6 miljonit eurot); • Treenerite tööjõukulu toetuse kasv 1,1 miljonit eurot; • Team Estonia toetus esimesest aastast 1,0 miljonit eurot; • Toetused puuetega inimeste katusorganisatsioonidele (0,9 miljonit) tuli Sotsiaal- ministeeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Suuremad toetused 2019. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest on: 1. Toetused Eesti Olümpiakomiteele (edaspidi EOK) ja spordialaliitudele saavutusspordi arendamiseks – 10,8 miljonit eurot; 2. Treenerite tööjõukulu toetus spordiorganisatsioonidele – 7,1 miljonit eurot; 3. Toetused rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamiseks – 2,7 miljonit eurot; 4. Toetused liikumisharrastuse katusorganisatsioonidele – 1,3 miljonit eurot; 5. Toetused puuetega inimeste katusorganisatsioonidele – 0,9 miljonit eurot. Suuremad investeeringud 2019. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest on: 1. Kääriku Spordikeskuse väljaarendamine – 4,3 miljonit eurot; 2. Hiiumaa Spordikeskuse rajamine – 2,9 miljonit eurot; 3. Kalevi staadioni rekonstrueerimine – 0,6 miljonit eurot; 4. Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine 0,6 miljonit eurot. 12 KOKKUVÕTTEKS • Omavaheline konkurents survestab spordiklubisid maksu- soodustuse eesmärgil registreerima EHIS-es spordi õppekavaga huvikooli, kuigi sporditegevus toimub koguni 80% juhtudest spordikooli pidajana tegutsevas spordiorganisatsioonis. Oluline on korrastada õigusruumi, et kaoks dubleerimine ning väheneks halduskoormus nii spordiklubide kui ka avaliku sektori jaoks. • Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud ning ületas 2018. aastal esimest korda 50% piiri, näitavad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. See näitab, et noorte muu vaba aeg on väga passiivne ja ainuüksi spordivaldkond ei suuda kasvavat kehalise inaktiivsuse probleemi lahendada. Seega on vältimatu tegeleda probleemiga valdkondade üleselt, eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga, kuid kindlasti ka näiteks avaliku ruumi liikumist soodustavaks kujundamise kaudu. • Kohalikud omavalitsused eraldasid 2018. aastal spordile rekordilised 63,6 miljonit eurot, kuid võrreldes üldise eelarvemahu tõusuga langes spordi osakaal viimase 15 aasta jooksul teist korda alla 3% eelarvest. IX Eesti Spordi Kongressil 2018. aastal Paides võeti vastu ettepanek, et kõikide kohalike omavalitsuste poolt spordile suunatud rahad moodustaksid keskmiselt 5% nende eelarvetest ning et väiksem kui 2% ei oleks spordirahade osakaal üheski omavalitsuses. 13 2. OLULISEMAD MUUDATUSED Käsitletaval perioodil on spordivaldkonnas spordielu sõlmprobleemide lahendamiseks ellu viidud mitmeid olulisi muudatusi, millest annab ülevaate käesolev peatükk. 2.1 LIIKUMA KUTSUV KOOL Kõik lapsed ja noored vanuses 5–17 aastat peaksid aktiivselt liiku- ma iga päev kokku vähemalt ühe tunni: see on vajalik eeldus nende tervisele, arengule ja õppimisvõimele. Sama oluline on ka liikumis- tegevuste mitmekesisus, mis tagab põhiliste liikumisoskuste arengu ja on aluseks nii aktiivse eluviisi kujunemisele kui ka spordi- alade harrastamisele. Eesti õpilaste liikumisaktiivsus on aga murettekitavalt madal – vaid 7–11% 24% on neid, kes liiguvad tervisliku arengu seisukohalt piisa- lastest on valt. Ka on aina vähem neid lapsi ja noori, kes on harjunud õues iga päev olema – ainult 7–11% kümneaastastest ja vanematest lastest vee- aktiivselt dab oma vaba aega aktiivselt õues iga päev. Oleme seega jõudnud õues olukorda, kus liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa. Treeningudki ei pruugi kaasa tuua soovituslikku liikumisaktiivsust: kuigi trennis käivad ligi pooled Eesti lastest ja noortest, osutavad uuringud, et üks trenn annab vähemalt mõõduka intensiivsusega liikumisaktiivsust juurde vähem kui pool tundi, sedagi ainult trenni- päevadel, ning liikumisaktiivsuse soovitused täidab trennilastest ikkagi vaid 28% (Mooses, Kull 2019). Kõigile lastele on soovitatav 1h päevas aktiivsemalt liikuda. Vaid 28% trennis käivatest lastest täidab selle soovituse. 24 last 100st on üks tund päevas aktiivne 14 Kuidas seda muuta, kui senised lahendused enam ei toimi? Laste päevadest moodustab olulise osa kool: põhikooli lõpuks on laps koolis veetnud juba ligi 8600 tundi. Seega on üheks lahenduseks pöörata tähelepanu liikumist toetava koolikultuuri arendamisele Eestis. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori algatatud programm Liikuma Kutsuv Kool tegeleb just sellega, et liikumine saadaks Eesti laste argielu ning liikumisvõimalusi pakuks nii koolipäev kui ka vaba aeg. Programmi on esimestel aastatel toetanud Sotsiaalministeerium Norra finantsmehhanismi toel. Liikuma kutsuva kooli projekt jätkub Norra finantsmehhanismi toel ka 2020. aastal. Liikumislabori ja üle Eesti paiknevate Liikuma Kutsuvate Koolide arendatud lahendused puu- dutavad kogu päeva: kuidas laps kooli kohale jõuab (aktiivne koolitee), mida saab teha kooli- ja vahetundides (aktiivne ainetund ja vahetund, kooliruum ja -õu), kas koolipäeva korralduses on aega liikumis-, mängu- ja spordivahetundideks (koolipäeva ülesehitus), mismoodi panus- tavad liikumisaktiivsusse ja vajalikesse oskustesse kehalise kasvatuse tunnid (liikumisõpe- tus) ja kuidas veedetakse aega pärast koolipäeva lõppu ja nädalavahetustel (sport ja vaba aeg). 15 Liikuma Kutsuv Kool • toetab osalevaid koole süsteemsete lahenduste loomisel; • pakub nõustamist, seminare, töötube koolitiimidele, õpilastele, õpetajatele; • toetab üle-eestilise võrgustiku toimimist. Koolid otsustavad ja tegutsevad iseseisvalt. Aina enam on koole, kus lapsed saavad liikumistegevuste läbiviimisesse panustada ise – koolides tegutsevad mängujuhid, kes õpetajaid liigselt koormamata korraldavad teistele õpilastele liikumis-, mängu- ja sporditegevusi. 16  ÕPILASTE LIIKUMIS- AKTIIVSUS ÕUEVAHETUNNIS Õuevahetund tõstab õpilaste liikumisaktiivsuse kahekordseks. Liikuma kutsuv kooliruum Liikuma Kutsuvad Koolid otsivad la- hendusi ka laste vähesele õuesolemi- se ajale ning võimalusi seal aktiivselt tegutseda ja kehalisi oskusi arenda- da. Aina enam on koole, mis kujundavad ümber oma koolihoove, et toetada õuevahetunde ja õuesõpet ning pakkuda aktiivsusruumi vaba aja veetmiseks ka kogukonnale. Ainuüksi Tartu linnas on 2019. aastal uue hoovi saanud viis kooli. Koolihoovid pakuvad häid võimalusi Hästi kujundatud koolihoovid pakuvad lastele ja noortele aktiivset ka tänavaspordialadeks ja liikumis- tegevust ka vabal ajal. Pildil Tartu Mart Reiniku koolihoov. õpetuse lõimimiseks õuevahetun- dide ja vaba ajaga: põhioskuste omandamine toimub koostöös liiku- misõpetajaga, kuid avatud hoovides saab iseseisvalt harjutada ka enne ja pärast tunde. Künkad, tunnelid, rippsillad ja trepid on laste jaoks ligitõmbavad, aga panustavad ka nende põhiliikumisoskuste arengusse. Pildil Tartu Erakooli LõunaTERA filiaali õueala. 17 Liikuma kutsuvad koolihoovid paku- vad mõõdukalt riske, põnevust ja tegevusi sõltumata aastaaegadest. Seal on ruumi nii spordialadele kui ka loovale ja vabale mängule, nii eri va- nusele kui ka mõlemale soole. Olu- lisel kohal on koolihoovi kujunda- misel põhiliikumisoskuste arenda- mine. Liikumislabori läbi viidud uuringud on juba osutanud, et õuevahetunnid on üks parimaid viise lisada liiku- mist nende õpilaste päevadesse, kes väljaspool kooli on passiiv- sed. Nii sise- kui välironimisseinad on viimastel aastatel Eesti koolides väga populaarseks muutunud. Pildil Tartu Variku koolihoovil asuv Samamoodi mõtestatakse koolide ronimissein. renoveerimisel ja uute ehitamisel aina enam läbi ka liikumisvõimalusi majas sees: kooliruumid on muutumas funktsioonides mitmekülgsemaks, moodulmööbli kasutamine võimaldab klassiruume ja saale kerge vaevaga tühjaks tõsta, et korraldada grupitööd või aktiivsemat sorti õpet. Õppimiseks kasutatakse aga ka kooliõud ja -koridore. Ka juba see, kui lapsed lubatakse vahetundidel võimlasse või aulasse pallimänge mängima või tantsima, toetab nende liikumisaktiivsust ja heaolu. ÕUESÕPE VAHENDI KÄSITLEMINE Põhiliikumisoskuste arendamine on üks liikuma kutsuva õueala eesmärkidest. 18 KOKKUVÕTTEKS • Uuringud näitavad, et Eesti laste liikumisaktiivsus on ebapiisav ja vaid treeningutel osalemine ei taga liikumisaktiivsuse taset, mis on tervislikuks arenguks vajalik. Liikuma Kutsuva Kooli sihiks on, et liikumisvõimalusi pakuksid Eesti õpilastele kõik koolipäeva osad: teekond kooli enne tundide algust; tunnid ja vahetunnid ning aeg pärast koolipäeva lõppu. • Laste liikumisaktiivsust toetab liikumistaristu loomine sinna, kus lapsed niikuinii viibivad, seega on heaks lahenduseks koolide siseruumide arendamine ja liikuma kutsuvate õuealade loomine. • Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest, aidates kaasa laste põhiliikumisoskuste arengule, igapäevase liikumisaktiivsuse suurenemisele, liikumis- rõõmu kasvule ning laste ja noorte enda algatusvõime kujunemisele. Vaata rohkem: liikumakutsuvkool.ee 19 2.2 TREENERID JA TREENERIKUTSE Kaasaegses spordis on harrastuse, sporditulemuste, isiksuse, oskuste ja väärtushinnangute kujunemisel äärmiselt oluline roll treeneritel. Treeneri mõiste avab spordiseadus: sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Üldtuntud on treenerite tegevus juhendatavate spordi juurde toomisel ja nende sportlike võimete arendamisel, vähem räägitakse treenerite panusest laste ja noorte kasvatamisse ning väärtushinnangute ja omaduste arendamisse. Treenerite arv ja vajaduse prognoos 1988. aastal, kui spordikorraldus oli tsentraliseeritud, töötas 76 spordikoolis kokku 1400 treenerit, kes juhendasid 45 600 last ja noort. Viimastel aastakümnetel on noorte (kuni 19a) spordiharrastajate arvu kasvuga spordi- klubides ja spordikoolides kasvanud ka treenerite arv. Spordialade lõikes on suuri erinevusi ja treenerid töötavad erinevate koormustega. Saab siiski eeldada, et spordiharrastajate arv spordiklubides ja -koolides kasvab ning nendest ligi 60% moodustavad ka tulevikus lapsed ja noored. Samuti eeldusel, et säilib soovitatav keskmine harrastajate ja noorte arv ühe treeneri kohta (vastavalt 30 ja 18) võib prognoosida: 20 Harrastajate järjepidavat kasvu arvestades prognoosib ka OSKA spordiuuring* vajadust vähemalt 2400 uue treeneri järele aastaks 2030. Treenerite kutsekvalifikatsioon Treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteem kinnitati 2002. aasta spordikongressil. Treeneri- kutse väljatöötamisel tehti koostööd 2001. aastal loodud SA Kutsekojaga ja treenerikutse paigutati Kutsekoja koordineeritavasse kutsekvalifikatsiooni raamistikku. Selle eesmärgi nimel moodustas EOK koos spordialaliitudega töörühma, kes kahe aasta jooksul töötas välja aluspõhimõtted, spordi üldainete õppekavad, treenerite kutsestandardid, kutseandmise korra ja rakendusjuhendid. 17 aastaga on kujundatud toimiv treenerikutse süsteem ja kaasatud valdav osa spordialaliite ja spordiühendusi (67), Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool ning Audentese Spordigümnaasium. Treenerikutse on täielikult ühitatud Eesti kutsekvalifikatsiooniraamistiku (EKR) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). Treenerite kutsetaotlemine, koolitused, kutseeksamid ja regulaarne täiendamine on uus normaalsus. Kuna treenerikutse antakse neljaks aastaks, on kutseandmises domineeriv 4aastane tsüklilisus. Alates 2014. aastast on enam väärtustatud kõrgemaid kutseid, mis on peamiselt seotud treeneritoetustega. Kuigi samast aastast on kutseandmise korda tsentraalselt ja nõudlikumalt järgitud, ei ole see kaasa toonud kutsetega treenerite arvu kahanemist. 21 Rõõmustav on kutsega treenerite vanuseskaala. Ligi kolmandik treeneritest on nooremad kui 30 aastat ja enam kui 75% treeneritest nooremad kui 50 aastat. 22 Treenerikutset on võimalik taotleda ülikoolis omandatud kehalise kasvatuse ja spordialase ettevalmistuse, üldainete ja erialaainete tasemekoolituste läbimise ning praktilise töökoge- muse baasil. Treenerikutsete andmisel on hea koostöö Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Audentese Spordigümnaasiumiga, kellelt tellitakse spordi üldainete koolituskursusi alates 2006. aastast. Seal omandatud teadmised on aluseks tuhandetele uutele treeneritele. Siinkohal on toodud viimase kuue aasta koolituskursuste läbinute arvud taotletavate tasemete kaupa. Treenerite erialase tasemekoolituse ja kutse taastaotlemise eelduseks oleva täiendkoolituse tagavad spordialaliidud. Tasemekoolitusi saab korraldada kinnitatud õppekavade ja koolitus- materjalide olemasolul. Viimastel aastatel on kõik kutseandmisega seotud spordialaliidud uuendanud või uuendamas tasemekoolituste aluseks olevad õppekavasid ja koolitus- materjale. Treenerite töötasud ja tööjõukulude toetused Treenerite kutsekvalifikatsiooni juurutamise eesmärkideks oli korrastada sportlaste juhenda- mise seni reguleerimata tegevusvälja, luua kutsetele toetuv töötasustamise süsteem ning 23 motiveerida treenereid edenema kutsetes, et olla rohkem väärtustatud ja tunnustatud. Kuna treenerite tööandjateks on tuhanded spordiorganisatsioonid ja spordikoolid erinevate võimaluste ja väärtushinnangutega, oli see arvestatav väljakutse. Treeneritele väärilise töötasu tagamine oli ja on siiani kõige raskemini teostuv eesmärk. Esimestel kutseandmise aastatel ei omanud treenerikutse mingit mõju töösuhetele ega tasustamisele. EOK rakendas aastatel 2009 ja 2010 spordiliitude sihttoetusi olenevalt kutsetega treenerite arvust, Audentese Spordigümnaasiumis kehtestati kõrgemate kutsete eest lisatasu, 2010. aastast hakati Tallinnas ja Tartus ning veel mõnes linnas spordiklubidele toetuse eraldamisel arvestama klubis rakendatud treenerite kutsetaset. Üldistatult oli spordiorganisatsioonide ambitsioon oma tegevuse arendamisel suurem, kui rahalised võimalused, domineeris soov maksta treeneritele maksude arvelt enam raha kätte ja treeneritel oli valmisolek sellist tasu vastu võtta, minnes vastuollu seadusandja mõttega maksuvabade stipendiumide maksmisest. Maksuameti 2013. aasta kontrollreidid spordi- klubidesse ja avastatud rikkumised andsid treenerikutse väärtustamiseks uue võimaluse. Kultuuriministeerium, EOK ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus töötasid välja kompenseeriva toetusmeetme, et aidata koos tööandjatega maksta laste ja noorte treeneritele töölepingu alusel makstavat töötasu. Toetusmeede rakendus 2015. aastast ja selle mõju treenerite töötasude korrastamisele, klubide maksudistsipliini ja haldussuutlikkuse paranemisele on tuntav. Riigi eraldatud treenerite osaline tööjõukulude toetus on aastatega kasvanud, kuid toetuse süsteemi nõrkused aastatel 2015–2017 olid treenerite arvu kasv ja treenerite antavate treeningtundide ajas muutuv kogumaht. Kuigi riik oli aastatel 2015–2017 tõstnud noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuse kogumahtu 3,5 miljonilt eurolt 4,4 miljoni euroni ehk kokku 27,4%, ei olnud samaväärselt suurenenud treeneri minimaalne töötasu, sest pidevalt on kasvanud toetavate treenerite arv ning treenerite antavate treeningtundide kogumaht. Täiskoormusega töötava treeneri brutotöötasu kasvas kolme aastaga 582 eurolt 637 euroni ja treeneri tööjõukulu toetus 389 eurolt 426 euroni ehk alla 10%. Treenerite palga ja toetuse kasvu tagamiseks toetatakse alates 2018. aastast kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist (1,1 mln). Samuti kehtestati tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Muudatus võimaldas tõsta 2018. aastal treenerite brutotöötasu 850 euroni ja treeneri tööjõukulu toetust 541 euroni. 2019. aastal olid vastavad numbrid juba 1000 eurot ja 642 eurot. Ülevaade treenerite brutotöötasust ja tööjõukulu toetuse rakendamise olulistest näitajatest on esitatud järgmisel joonisel. 24 Jooniselt on näha, et treenerite tööjõukulude saajate hulk on kasvanud. Samas on toetusmeede avaldanud positiivset mõju ka nendele treeneritele, kes ei kvalifitseeru treenerite tööjõukulude toetusele. Spordiorganisatsioonide tasustatud treenereid oli 2018. aastal kokku 2476 ning nende kasvu viimastel aastatel iseloomustab järgmine joonis. 25 Noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetusmeede on loo- nud spordiorganisat- sioonides kindlustunde treenerite tööle võtmi- seks. Treenerikutse muutub aina väärtus- likumaks ja hoogustab noori seda ametit valima. Toetusmeetme abil ning treeneritele asjakohaseid nõudeid seades muutub laste ja noortega tehtav tree- ningtöö kvaliteet- semaks ja ohutumaks. Toetusmeede on oluliselt parandanud ka maksulaekumisi, mis võiks anda kindlustunde selle toetusmeetme kasvavaks jätkamiseks. Paraku peab tõdema, et alampalga ja keskmise palga pideva kasvu tingimustes on treenerite suhteline palgatase jäänud samale tasemele, vahe Eesti keskmise palgaga ja eesmärgiks seatud kultuuritöötaja palgaga ei ole kahanenud. 26 Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab kasvatada noortes spordi- armastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi. See omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. Kokkuvõttes on treenerite tööjõukulu toetuse meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on meetmest tuge saanud (2015. aastal 1028 treenerit, 2018. aastal 1232 treenerit) ja aina suurem protsent treenereid saab töötasu spordiorganisatsioonidelt (2013. aastal 32%, 2018. aastal 51%). Lisaks on toetus treeneritele kasvanud viie aastaga 3,5 miljonilt eurolt 7,1 miljonile eurole. Alates treenerite tööjõukulu toetuse meetme rakendamisest 2014. aastast töötame selle kallal, et viia täiskoormusel töötavate treenerite palk Eesti keskmise palga tasemele. Oleme viimastel aastatel astunud selles osas olulise sammu edasi, aga 2019. aasta riigieelarves olev 7,1 miljon eurot ei ole selleks piisav ning järgmistel aastatel on vaja tõsta treenerite tööjõukulu toetust. 27  KOKKUVÕTTEKS • „Sport 2030“ üks põhieesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja spordis Põhjamaade tasemele, kus on kaasatud vähemalt 2/3 elanik- konnast. Selleni jõutakse vaid siis, kui panustatakse sihipäraselt treeneriameti väärtustamisse ja kvaliteedi tõstmisse õppe ning kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamisega. • Noortega tegelevate treenerite tööjõukulu toetuse meede on korrastanud spordimaastikku tööõiguslikust aspektist, andnud organisatsioonidele kindlustunde treenerite palkamiseks, parandanud riigi maksulaekumist ning väärtustanud treeneriametit noorte hulgas. Paraku ei ole treenerite palk võrreldes Eesti keskmise palgaga oluliselt tõusnud. Olukorra parandamiseks on vaja suurendada riigieelarvelist toetust ning spordiorganisatsiooni võimekust maksta treeneritele kõrgemat palka • Arvestades harrastajate järjepidevat kasvu on Eestil aastaks 2030 vaja vähemalt 2400 uut treenerit, ehk treenerite arv peab tõusma vähemalt 46%. Selleks on vaja järjepidevalt tegeleda eeltoodud eesmärkide saavutamisega. 28 2.3. SPORDIAUSUS Viimastel aastatel asetleidnud juhtumid nii maailmas kui ka Eestis on teravalt juhtinud tähelepanu vajadusele tegeleda süvendatult ja järjepidevalt spordi aususe tagamisega. Selleks on ka Eestis spordiaususe valdkonnas viimase aasta jooksul toimunud mitmed olulised muudatused: loodud on uus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi ka EADSE), võeti vastu jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ning valmistati ette karistusseadustiku muudatused võitlemaks paremini dopingu tarvitamise vastu. Alates 2018. aasta sügisest on EOK koostöös Kultuuriministeeriumiga alustanud reformi SA Eesti Antidopingu ümber kujundamiseks asutuseks, mis tegeleks kogu spordi ausust ohustavate probleemidega. Antud reformi elluviimisel on lähtutud nii Soome kui ka Taani eeskujust. Soomes ja Taanis on dopingu- ja kokkuleppemängude vastane võitlus nimelt ühendatud ning vastavaid tegevusi viib ellu üks asutus. Soomes vastutab spordieetika keskus lisaks pealtvaatajate mugavuse ja turvalisuse alaste küsimuste eest ning muude spordieetikat puudutavate teemade eest. 2019. aasta septembris asutas EOK uue EADSE, mis saaks tegeleda kõikide spordiausust puudutavate valdkondadega. Pärast uue asutuse loomist algatati ühinemisprotsess Sihtasutus Eesti Antidoping ning EADSE vahel, tänu millele tagatakse Sihtasutuse Eesti Antidoping töö järjepidevus ning mis viiakse lõpuni 2019. aasta jooksul. Ühinemisjärgne asutus hakkab kandma nime Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus ning sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on „edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa: (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.“ Reformi toetamiseks otsustas Kultuuriministeerium tõsta Sihtasutusele Eesti Antidoping antavat tegevustoetust 65 000 eurolt 187 000 euroni, millele lisandub vastavalt 2018. aastal vastuvõetud hasartmängumaksu seaduse muudatusele 1,6% Kultuuriministeeriumile minevast hasart- mängumaksust, võitlemaks kokkuleppemängude vastu. Vastavalt spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja nii uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Seetõttu lisatakse käimasoleva spordiseaduse muutmise protsessi uus spordiseaduse säte, mis lubaks kultuuriministril anda spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel EADSE-le. Viimased dopingujuhtumid maailmas on tõestanud, et dopinguvastasesse võitlusesse tuleb aina enam kaasata nn „jõustruktuure“, sh Politsei- ja Piirivalveametit, Maksu- ja Tolliametit ning teisi õiguskaitseorganeid. Selleks otsustas kultuuriminister kokku kutsuda töörühma EOK, Sihtasutuse Eesti Antidoping, Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikest, et muuta karistusseadustikku. Praeguses karistusseadustikus välja toodud karistused ja spordivaldkonna enda karistusmeetmed ei ole olnud piisavad. Töörühm otsustas, et dopingu kasutamist ei peaks eraldi kriminaliseerima, sest dopinguga vahelejääjad saavad oma karistused kätte niikuinii. Küll aga leiti ühiselt, et dopingu tarvitamisele kaasaaitajaid (nt 29 kasutamisele õhutajad, vahendajad) puudutavaid seadussätteid tuleb karmistada, sh jälitustegevuse õigusega, et võidelda erinevate dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. Samuti otsustati täpsustada dopingu mõistet. Spordiaususe valdkonnas kiitis Vabariigi Valitsus 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis ajakohastab 1985. aasta jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni, mille Riigikogu denonsseeris 13. juunil 2019. Uue konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav lähenemisviis ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel. Turvalisuse sammas peaks tagama ennekõike infra- struktuuri (staadionide) turvalisuse, julgeoleku sammas peaks aitama vältida huligaansusi (koostöö politseiga, kes tagab julgeoleku, teeb riskihindamisi, määrab karistusi avaliku korra rikkumise eest) ning teeninduse all soovitakse tagada ligipääs ja hea teenindus kõigile spordivõistluste osalejatele (nt lastega pered, puudega inimesed), selged ja hästi nähtavad märgistused, tualettruumide kättesaadavus ning viisakas kohtlemine kogu ürituse jooksul. KOKKUVÕTTEKS • Käesoleva aasta septembris asutas Eesti Olümpiakomitee uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE), mis pärast Sihtasutus Eesti Antidopinguga liitumist hakkab lisaks dopingu- vastasele võitlusele tegelema ka kokkuleppemängude vastase võitluse ja muude spordiausust puudutavate valdkondadega. • Pärast Seefieldi dopinguskandaali 2019. aasta alguses kogunes kultuuriministri kutsel laiapõhjaline töörühm, kes otsustas, et tuleb täiendada Eesti karistusseadustiku paragrahvi 195, et karmimalt karistada dopingukasutamisele kaasaaitajaid ning seeläbi paremini võidelda dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. • Vabariigi Valitsus kiitis 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis ajakohastab varasemat, 1985. aastal vastu võetud konvent- siooni, ning mille peamine eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav lähenemisviis ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel. 30 2.4 RAHVUSVAHELISTE SPORDISÜNDMUSTE TOETAMINE Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka piirkonna majandusele. Eesti riik ja paljud kohalikud omavalitsused mõistavad aina enam spordiürituste majanduslikku tähtsust ning toetavad igati organisaatoreid ürituste korraldamisel. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad peamiselt riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja spordiorganisatsioonid ise. Teatud võistluste puhul kaasneb korraldajale ka rahvusvahelise alaliidu toetus, aga vahel tuleb rahvusvahelisele spordiorganisatsioonile tasuda korraldusõiguse eest. Rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine tõstab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob otsest kasu piirkonna ettevõtjatele. Näiteks Soomes toimuva autoralli maailmameistrivõistluste etapi otsene majanduslik mõju on 23 miljonit ja kaudne 53 miljonit eurot ning pealtvaatajate arv on kokku 230 000, kellest 40% on välismaalased. 2015. aastal toimus Lätis meeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupi turniir, mille majanduslik mõju piirkonnale oli 32,8 miljonit eurot. Valitsus kiitis 07.09.2017 valitsuskabineti nõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulist majanduslikku mõju omavate kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus alates 2018. aastast ette 2 miljonit eurot. Taotlusvooru eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, millele välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate tehtud kulud toovad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Taotlusvoor annab Eesti spordivaldkonna tegijatele võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvoorust eraldatava toetuse suurus on otseses seoses riigile laekuvate maksudega. Taotlusvoorust on võimalik taotleda toetust alates 65 000 eurost ning kuna tegemist on riigieelarvele positiivse mõjuga taotlusvooruga, ei ole eraldatavale toetusele maksimumpiiri kehtestatud. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Oma eksperthinnangu annab Eesti Konjunktuuriinstituut. 2018. aastal on taotlusvoorust toetatud järgmisi sündmusi järgmiste summadega:  Triatloni Euroopa meistrivõistlused Tartus – 130 000 eurot;  Rally Estonia Lõuna-Eestis – 337 500 eurot;  Ironman täispikk triatlon Tallinnas – 400 000 eurot;  Curlingu Euroopa meistrivõistlused Tallinnas – 160 000 eurot. 2019. aastal on taotlusvoorust toetatud järgmisi sündmusi järgmiste summadega:  Murdmaasuusatamise maailmakarika sarja etapp Otepääl – 66 000 eurot;  Ironman täispikk triatlon 2019. aastal Tallinnas – 400 000 eurot;  Maadluse juunioride maailmameistrivõistlused 2019. Tallinnas – 105 000 eurot; 31   Tallinna Maraton 2019. aastal Tallinnast – 360 000 eurot;  Iluuisutamise juunioride maailmameistrivõitlused 2020. aastal Tallinnas – 105 000 eurot. 2018. aastal toimunud nelja sündmuse majanduslike mõjude analüüsist võib välja tuua järgmised tulemused:  Riigipoolne toetus kokku oli 1 027 500 eurot;  Riigile laekus otseselt käibemaksu 1,3 miljonit eurot;  Välisosalejad ja väliskülalised kulutasid Eestis kokku 8,6 miljonit eurot;  Välisosalejaid ja väliskülalisi oli kokku ligikaudu 11 000;  Välisosalejaid ja väliskülalisi veetsid Eestis enam kui 56 000 ööd. Lisaks käibemaksule laekus osalejate ja nende kaaslaste tehtud kuludelt läbi teenust osutunud firmade ka tööjõumakse, mille summat on keeruline määrata ja esmase majandusliku mõju uuringu raames seda ei tehta. Maksutulu laekus ka ürituse korraldajalt ja ürituse korraldajale teenuseid osutanud firmadelt tööjõumaksudena. Kuna 2019. aastal toimunud sündmuste majanduslike mõjude analüüsid ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks veel valminud, on 2019. aasta sündmuste mõju võimalik tutvustada järgmise aasta aruandes. Nimetatud spordiürituste majanduslik mõju regioonile on kindlasti suurem kui eelpool nimetatud esmane otsene majanduslik mõju. Maailmas viimase 30 aasta vältel tehtud uuringud on näidanud, et esmase mõjuga kaasneb hulganisti järelmõjusid, mis jäävad kestma ka pärast ürituse toimumist. Iga niisugune üritus suurendab toimumiskoha tuntust, turistide huvi Eesti vastu ja toob kaasa nii otsest majanduslikku mõju ettevõtjaile kui ka kaudset mõju nii ettevõtteile endile kui ka kogu Eestile, mis toimib veel ka kaua aega pärast üritust. Samuti propageerivad sellised suured üritused sporti ja sportlikku eluviisi, aga ka positiivset eneseületust ja usku iseendasse. Lisaks Eestisse saabuvatele välisriikide külalistele ja osalejatele ning riigile laekuvale maksutulule on rahvusvahelistel suursündmustel oluline mõju ka Eesti tutvustamisel erinevate meediakanalite kaudu. Näiteks 2018. aasta Rally Estoniat kajastati 90 erinevas riigis ja info jõudis üle 20 miljoni inimeseni, Eestis toimunud curlingu Euroopa meistrivõistlused jõudsid Eurospordi vahendusel üle 10 miljoni televaatajani ning Otepääl 2019. aastal toimunud murdmaasuusatamise MK-d jälgis televisiooni vahendusel üle 30 miljoni inimese 32 KOKKUVÕTTEKS • Spordiorganisatsioonide tagasiside taotlusvoorule on olnud positiivne ning tõstnud organisatsioonide motivatsiooni kandideerida rahvusvaheliste võistluste korraldusõigusele ning korraldada neid Eestis kõrgel tasemel. • Toetusmeede on aidanud tuua Eestisse spordivõistlusi, mille korraldamine ei oleks varem olnud võimalik, suurendada Eesti tuntust maailmas ning kujundada riigi positiivset kuvandit. • Toetusmeede on olnud positiivse mõjuga riigieelarvele. Võrreldes toetussummaga on otsene maksulaekumine olnud vähemalt 1,3 kordne. 33 2.5 SPORDISEADUSE MUUTMINE Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus, mis on jõustunud 01.01.2006. Vahepealsetel aastatel on oluliste teemadena spordiseadusesse lisandunud riikliku spordiandmekogu loomine, treenerite tööjõukulu toetuse menetlemine ja spordikohtunikele maksuvaba hüvitise maksmise võimalus. Samas on viimastel aastatel toimunud nii spordi valdkonnas kui ka ühiskonnas arenguid, mis andsid 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkonnaga ette valmistada mitmeid põhimõttelisi spordiseaduse muudatusi, mis antakse Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule menetlemiseks üle 2019. aasta sügisel. Teiste ministeeriumide ja spordivaldkonnaga kooskõlastatud kavandatavad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: 1. sportlasele stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtted; 2. sporditulemuste andmebaas; 3. sporditulemuste avalikustamine; 4. spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemine. Sportlasele stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtted Seaduse muutmise tulemusena luuakse eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja sportlase- toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, milleks on kuni 12- kordse kuu töötasu alammäär ehk 2019. aastal kehtivast alampalgast lähtuvalt 6480 eurot aastas. Kehtima jäävad praegu tulumaksuseadusest tulenevad stipendiumi määramise eesmärgid ja põhimõtted. Sportlasel on võimalik saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt piirmäära täitumiseni. Muudatus korrastab senist tulumaksuseaduses sätestatud stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume sportlastele ka juhul, kui tegemist on töösuhtega. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivast töölepingu seadusest. Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida ja pikendada viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Praegu kehtivad seadused võimaldavad sõlmida tähtajalise lepingu ainult kaks korda järjest ja pikendada ainult ühe korra viie aasta jooksul. Samuti lisatakse eelnõusse iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon, mis võimaldab paindlikku lähenemist tööaja, ületunnitöö, öötöö, riigipühadel tehtava töö, töö tegemise aja piirangute, töökorralduse ja puhkeaja osas võrreldes kehtiva töölepingu seadusega. Eelnõuga luuakse sportlastele uus toetuse liik, mille nimi on sportlasetoetus. Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu 34 kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; 2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents ja litsentsitud sportlane on kantud spordi andmekogusse; 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Kui sportlasega on sõlmitud leping, siis lepingu kehtivuse ajal sportlasele stipendiumi määrata ega maksta ei tohi. Kui kalendriaastas on makstud stipendiumi ja sportlasega sõlmitakse leping, siis sellisel juhul ei tohi sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kalendriaastas kokku ületada 24-kordset kuu töötasu alammäära ehk 2019. aasta alampalka arvesse võttes 12 960 eurot. Sporditulemuste andmebaas Seaduse muutmise tulemusena lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Sport on valdkond, mis väljendub võistlustel osaleja saavutatud tulemuse ja kohana. Võistluste võitja tulemus ilma nimeta, võitja nimi ilma tulemuseta või võistlustel saavutatud koht ilma nime ja tulemuseta võistlusprotokollis, uudises või sportlaste saavutuste analüüsis ei võimalda edastada infot saavutatud tulemusest täisväärtuslikult ja usaldusväärselt. Sport on ala, kus tulemusi võrreldakse ja varasemaid tulemusi ületada püütakse. Sel põhjusel on ka oluline, et sporditulemuste kohta oleks riiklik andmebaas. Sporditulemuste avalikustamine Spordiseadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades spordi- tulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjekti nõusolekuta. Samas ei või seda teha kõik organisatsioonid, vaid ainult seaduse eelnõus loetletud organisatsioonid ning seda üksnes spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. Samuti sätestatakse piiranguna, et avalikustada võib üksnes tulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Lisades spordiseadusesse sätte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustab see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. 35 Spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemine 18. septembril 2014 võttis Euroopa Nõukogu vastu spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille Eesti allkirjastas 19. septembril 2016. Konventsiooni eesmärk on võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomia põhimõttega, ja tõhustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Konventsiooni rakendamiseks tuleb moodustada kontaktpunkt, mis on paljude rahvus- vaheliste ekspertide arvates üks peamisi konventsiooni loodavaid mehhanisme spordi- võistlustega manipuleerimise vastaseks võitlemiseks. Kontaktpunkt: 1. toimib teabejagamise keskusena, kogudes ja edastades asjaomastele organisatsioo- nidele ning asutustele teavet, mis on seotud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega; 2. koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3. võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatute ja kahtlaste kihlvedude kohta, mis on sõlmitud konventsiooniosalise territooriumil toimuvate spordivõistluste suhtes, ning vajaduse korral edastab hoiatusi; 4. edastab teavet seaduse või selles konventsioonis osutatud spordiregulatsioonide võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele või spordiorganisatsioonidele ja/või spordi- kihlvedude korraldajatele; 5. teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvus- vahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide riiklike kontaktpunktidega. Seaduse muudatusega luuakse riiklik spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemise kontaktpunkt ning õiguslik alus kontaktpunkti ülesannete üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kontaktpunkti ülesanded on otstarbekas delegeerida spordivaldkonna organisatsioonile, sest see tagab sõltumatuse ning parema koostöö teiste spordiorganisat- sioonidega. Kontaktpunkti tegevusi ei peaks ellu viima Kultuuriministeerium, sest ministee- riumi ülesanne oleks ennekõike spordipoliitika kujundamine, mitte spordispetsiifiliste probleemide lahendamine. Spordivaldkonna spetsiifiliste ülesannete delegeerimine spordi- organisatsioonidele on tavaline praktika ka teistes riikides. Kultuuriministeeriumi hinnangul sobib antud ülesandeid täitma EOK asutatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mille eesmärgiks on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Koostöös Justiitsministeeriumiga soovitakse muuta dopingu ainete kasutamisele kallutamise ja omamise eest karistamist kriminaalkorras. Selleks muudetakse karistusseadustikku § 195, mille kohaselt karistatakse ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samuti ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest. Täiendatud sätte kohaselt karistatakse spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi 36 määramise, kasutamisele kallutamise või sellise aine üleandmise või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest, samuti dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine toimetamise eest üle riigipiiri või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest, rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Praegu on karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt või noorema kui 18aastase isiku suhtes või grupi poolt või suure varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse seaduse jõustumisel rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Praegu karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KOKKUVÕTTEKS • Seadusega sätestatakse sportlasele makstavale stipendiumile piirmäär ning sportlasele luuakse uus toetuse liik, milleks on sportlasetoetus. • Sporditulemuste avalikustamine muutub võistluste korraldajate jaoks lihtsamaks. • Riiklik spordivõistlustega manipuleerimise kontaktpunkt on tulevikus abiks kõigile spordis osalevatele isikutele ja spordi- organisatsioonidele spordi aususe eest võitlemisel • Keelatud ainete kasutamisele kallutamine ja omamine on tulevi- kus kriminaalkorras karistatavad. 37 2.6 TEAM ESTONIA Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. Eestlased on naasnud viimaselt kahelt taliolümpialt medalita ning viimasel kolmel suveolümpial on kokku võidetud ainult viis medalit. Aeg on meie spordis teha struktuurseid muudatusi. Taasiseseisvunud Eesti sportlased on osalenud olümpiamängudel 1992. aastast. Barcelonas saavutatud edu saab panna teise riigikorra ajal loodud tingimuste arvele. Järgnevad OM-id Eestile edu ei toonud ning kindlasti oli üks põhjus korrapäraste toetuste puudumine ja kaootiline rahastamine. 38 Pärast Atlanta OM-i rakendati OM-ettevalmistuse sihttoetuste süsteem vastavalt tolleaegsete võimaluste kohaselt. Kindel kord ja stabiilne rahastamine lõid eeldused eduks, mida kinnitavad aastatel 2000–2012 võidetud olümpiamedalid. Paljudes riikides toetatakse OM-i edu nimel tippsporti aina läbimõeldumalt ja suuremate summadega. See kvaliteedinihe, mis tehti Eestis 1997. aastal, ei taga 20 aastat hiljem enam edu rahvusvahelises konkurentsis. Eesti-suuruste riikide, nagu Taani ja Sloveenia, kogemus on näidanud, et tipp­sportlaste koondamine ühise katussüsteemi alla, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused, on edukas. Team Estonia ehk Eesti tippspordi arendamise ja sihtotstarbelise toetamise eesmärgid: 1. Võita medaleid olümpiamängudelt ning olla edukad rahvusvahelisel areenil; 2. Tõsta tippspordi saavutuste kaudu Eesti tuntust; 3. Olla rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud, avaldades laie- malt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele. Praegust Eesti spordi riiklikku rahastamist iseloomustab allolev joonis, millelt on näha, et sporditegevus kuni gümnaasiumi lõpuni on võrdlemisi hästi ja süsteemselt toetatud. Pärast gümnaasiumi lõppu ehk alates 19aastastele andekatele sportlastele süsteemsed riiklikud rahastamise allikad puuduvad. Sportlikku edu proovitakse saavutada projektipõhiselt, erasponsorite ja lastevanemate toel. Alles edu saavutamisel olümpiaalal on sportlasel võimalik saada EOK OM-i ettevalmistuse toetust, mis on järgmine süsteemne rahastamise allikas pärast gümnaasiumi. See tähendab, et Eesti spordi riiklikus rahastamises laiutab erinevate noortespordi toetuste ja EOK OM-i ettevalmistuse toetuse ehk juba tiitlivõistlustel edu saavutanud sportlaste toetamise vahel tühimik. Team Estonia rakendamisel tekiks kolme toetusmehhanismi vahelise sünergia näol peatselt positiivseid tulemusi andev tervik. 39 Lisaks noortele on kitsaskohti ka täiskasvanute ja tippsportlaste hulgas. Lisarahastust vajavad järgnevad valdkonnad: 1. Taustajõudude ja tugiteenuste (enamasti spordimeditsiin ja füsioteraapia) kaasamine ja ka kättesaadavus nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel. 2. Tiitlivõistluste-eelsed treeninglaagrid, mida ei ole võimalik piisavas mahus läbi viia ja millest tulenevalt jääb ettevalmistus tihtipeale puudulikuks. 3. Treeneri igapäevane kaasamine nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning treenerite piisav tasustatus. Team Estonia käivitamine 2019 Team Estonia käivitamine 2019. aastal on näidanud, et riigi eelarvestrateegia 2019–2022 koostamise käigus kokkulepitud summad ei ole saavutusspordi edendamiseks piisavad. Praeguste toetussummade juures ei suuda spordiorganisatsioonid tagada sportlastele piisavat ettevalmistust, taustapersonali ega kõigi sportlaste tiitlivõistlustele lähetamist. Kultuuriministeerium on teinud ettepanekud suurendada riigi toetust Team Estonia projektile 2020. aastal 3 miljoni euroni, 2021. aastal 6 miljoni euroni ning 2022. aastal 8 miljoni euroni. Vabariigi Valitsus on Kultuuriministeeriumi ettepaneku 2020. aasta eelarve koostamisel heaks kiitnud ning 2020. aastal on riigi toetus Team Estoniale 3 miljonit eurot. 40 Team Estonia käivitus 2019. aastal ning miljoni euro suurune rahastus esimesel aastal toonud juba esimesed tulemused. Nii Euroopa Mängudelt kui ka Euroopa noorte olümpiafestivalilt võidetud viis medalit on otseses seoses Team Estonia esimese aasta rahastusega, millega lisaks saavutusspordi toetamisele suurendati olümpiaettevalmistuse C- kategooria ja noorte toetust ning hakati toetust maksma ka noorte treeneritele. Team Estonia üks suuremaid eesmärke on olemasoleva tippspordi süsteemi juurde luua kõrgetasemeline ja jätkusuutlik spordi- ja tugiteenuste süsteem, mille kaudu vähendatakse sportimisega kaasnevaid riske ning mis kätkeb endas paremini korraldatud koostööd nii sportlaste, treenerite kui ka tugiteenuste pakkujatega. Mida kõrgema tasemega on sportlane, seda individuaalsemalt talle lähenetakse ning seda suurem on vajaduspõhine sihtots- tarbeline rahastus. Selleks, et toetada Eesti järelkasvu, laieneb Team Estonia toetussüsteem lisaks juba tipptulemuse teinud sportlastele ka lootustandvatele sportlastele ning noorsportlastele. Team Estonia on terviksüsteem, mis aitab sportlasel paremini jõuda tipptulemuseni. Võrdlus teiste väikeriikidega Spordis on Euroopa väikeriikidest üks edukamaid 2 miljonilise rahvaarvuga Sloveenia, kus 2014. aastal oli avaliku sektori toetus spordile 155 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui Eestis 2016. aastal (86,4 miljonit eurot). Riigi osa sellest oli Sloveenias 46,5 miljonit eurot ning Eestis 26,7 miljonit eurot. Rahvuskoondistega seotud eraldisi oli Sloveenias 12,4 miljonit eurot Eesti 4,8 miljoni euro vastu. Sloveenia sporti panustamine on ära tasunud. Lisaks edule üksikaladel on Sloveenia 2017. aasta meeste korvpalli Euroopa meister ning 2015. aastal võidelnud välja võrkpalli EM-il hõbeda. Teine hea näide on Taani, kes on tippsporti riigi tasandil süsteemselt arendanud alates 1985. aastast ning seda eraldi loodud organisatsiooni – Team Denmark – kaudu. Sinna kuulub ligi 1000 sportlast, kellest valdav osa on täiskasvanud. Team Denmarki aastane eelarve on umbes 19 miljonit eurot ning selle eesmärk on tagada sportlastele kõikvõimalikud spordi- ja tugiteenused. Tiimi peamiseks tuluallikaks on rahvuslik loterii ja eraldised rahvuslikult olümpiakomiteelt. 41 KOKKUVÕTTEKS • Team Estoniaga tekib jätkusuutlik tippspordi toetamise süsteem, mis on keskselt koordineeritud, pakub kvaliteetseid tugiteenuseid ja piisavalt rahastust kõrgetasemeliste tulemuste saavutamiseks rahvusvahelises tippkonkurentsis. • Tippsport on ühiskonnas rohkem hinnatud, avaldades laiemalt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele. Noorsportlastel on enam kindlust valida tippsportlase tee. • Olümpiamängude medalite ning heade tulemustega teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel tõuseb Eesti riigi tuntus ja hea maine. 42 3. VAADE TULEVIKKU Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja jätkata spordivaldkonna toetamist ning spordiorganisatsioonidele ja spordis osalevatele inimestele soodsa keskkonna loomist. Kõik algab lastest Eesti laste liikumisaktiivsus on murettekitavalt madal. Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud, näitavad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. Spordivaldkond üksinda ei suuda kasvavat kehalise inaktiivsuse probleemi lahendada. Lähiaastatel on vaja leida efektiivsed viisid valdkondade vaheliseks koostööks eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga, kuid kindlasti ka läbi avaliku ruumi liikumist soodustavamaks kujundamise kaudu. See on üks võtmetegur ka kõikide teiste vanuse- ja sihtgruppide kehalise aktiivsuse taseme tõstmiseks. Samuti on oluline toetada Liikuma Kutsuva Kooli projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse. Nii aitame tõsta noorte kehalist aktiivsust koolipäeva vältel ja seeläbi parandada nende õpitulemusi ning ennetada ülekaalulisusest tingitud tervisemuresid. Toetava keskkonna kõrval annab 2019. aasta septembrist kooliprogrammis jõustunud liikumisõpetus kõikidele õpilastele baasoskused ja –teadmised, et edasises elus meelepärasel viisil liikuda ja sportida. Laste ja noorte sporditegevus klubides ja spordikoolides treenerite juhendamisel aitab samal ajal kaasa nii üldisele liikumisharrastuse kasvule kui ka saavutusspordi arengule. Üle poole lastest osalevad regulaarselt treeningutel, kuid rahvuskoondise tasemele jõuab neist vaid mõni protsent. Kõik ülejäänud saavad lisaks spordipisikule kaasa ridamisi eluks vajalikke oskusi – meeskonnatöö, distsipliin, planeerimine, oskus võita ja kaotada ning pidada lugu spordiväärtustest. Vaieldamatult suurimat rolli etendab selles protsessis treener. Selle töö väärtustamiseks on riik võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja järgnevatel aastatel suurendada treenerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse ette nähtud vahendite mahtu. Harrastus vajab keskkonda Liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervise- spordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Lumetootmise võimekuse tagamine nendes keskustes aitab ka lumevaesematel talvedel tegeleda talialadega ja viia läbi sellealast õppetegevust lastele nii kooliprogrammi kui ka huvitegevuse raames. Oluline on järgnevatel aastatel programmiga jätkata. Selle kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, et avaliku ruumi planeerimisel peetaks oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi. Olgu selleks siis asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordi sõlmedes ja koolides. 43 Selleks, et organisatsioonidel oleks võimalik korraldada liikumisharrastuse ja -aktiivsuse tõstmisele suunatud üritusi suuremas mahus ning kvaliteetsemalt, on vajalik suurendada vastava suunitlusega toetusi. Kultuuriministeerium on spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapital ümberkujundamise ainult liikumisharrastuse toetajaks. Selleks on vaja suurendada spordivaldkonna eelarvet täiendavalt 750 000 euro võrra, sest just nii palju on viimastel aastatel Eesti Kultuurkapital eraldanud toetusi saavutusspordi suunitlusega projektidele, mis oma iseloomult ei ole projektipõhised, vaid vajavad pikemat ja süsteemsemat vaadet ning peaksid jõudma spordialaliitudeni EOK kaudu tegevustoetuseks. See aitaks saavutada ka spordireformi peamised eesmärgid – bürokraatia vähendamine spordiorganisatsioonide jaoks ning samade projektide topeltrahastamise lõpetamine. Eesti tipud maailma tippu Iga riik vajab edulugusid, kangelasi, eeskujusid. Maailma paremikku tõusnud Eesti sportlased on seda rolli läbi aegade edukalt täitnud. Selleks, et suudaksime jätkuvalt püsida rahvusvahelises konkurentsis, on vajalik meie tippspordisüsteemi kaasajastada ning suurendada järk-järgult Team Estonia projekti toetamist 2023. aastaks 8 miljoni euroni. Eestlased on rahvusvaheliste suurürituste korraldajatena end korduvalt tõestanud. On oluline jätkata Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamist, et tõsta Eesti tuntust maailmas, pakkuda meie sportlastele võimalusi võistelda kodupubliku ees ja tuua Eestisse järjest enam kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi, mis annavad olulise panuse ka riigi majandusse ning liikumisharrastuse edendamisse. Kultuuriministeeriumi poolt 2018. aastal ellu kutsutud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeede on andnud tuule tiibadesse mitmetele uutele spordi suursündmusele ning riigi täiendav maksutulu on võrreldes toetustega olnud vähemalt 1,3-kordne. Seadused soodustagu sporti Lisaks rahalistele toetustele on riigi ülesanne luua ka kõigile üheselt mõistetav ning sporditegevust soodustav õigusruum. Selleks, et saavutusspordi rahastamine oleks aus ja läbipaistev ning kohtleks kõiki erineva iseloomuga spordialasid võrdselt, on vaja korrastada sportlaste tasustamist reguleerivat õigusruumi. Kultuuriministeerium on koostöös spordiorganisatsioonidega ning teiste ministeeriumidega välja töötanud spordiseaduse muutmise eelnõu, mis muude teemade hulgas korrastab ka sportlasele stipendiumi määramist ning lepingute sõlmimist. Eelnõuga seatakse stipendiumile aasta piirmäär ning luuakse uus toetuse liik, milleks on sportlasetoetus. Eelnõu läbis 2019. aasta sügisel kooskõlastusringi ministeeriumides ning seaduse menetlemine jätkub Riigikogus 2019. aasta viimastel kuudel. Selleks, et tagada kõigile spordist osa saajatele spordis positiivne õhkkond tuleb jätkata spordi aususe ja turvalisuse tagamist. Ennekõike tähendab see suuremat rahvusvahelist koostööd kokkuleppemängude ja dopinguvastase võitluses ning suuremat siseriikliku koostööd erinevate valdkondade vahel, alates õiguskaitseorganitest ja lastekaitse liidust kuni spordiklubide ja väiksemate MTÜdeni. Nii saame võidelda kokkuleppemängude ja dopinguga ning tagame spordi turvalisuse. 44  EELNÕU 18.11.2019 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea november 2019 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 01.09.2018-31.08.2019 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015. a otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise kohta perioodil 01.09.2018-31.08.2019. 2. Kultuuriministril esineda „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaatega Riigikogus. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär