Kirja edastamine

Lp Tõnis Lukas Kultuuriminister Suur-Karja 23 15076 Tallinn [email protected] 18.11.2019 Ettepanek lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine ASJAOLUD 1. Linnamäe hüdroelektrijaam (edaspidi Linnamäe HEJ) asub Jägala jõel Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel, ca 3,5 km Jägala joast allavoolu ja ca 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu külas Tammi maaüksusel (katastritunnus 24505:002:0030). 2. Linnamäe HEJ rajati Jägala jõe alamjooksule aastatel 1922–1924. Elektrienergia tootmine algas 17. aprillil 1924. Ehitise kompleksi kuulusid pais, jõujaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais (paisu kõrgus jõe põhjast 11,55 m) voolurahustiga. Kalatrepp ei ole teadolevalt kunagi funktsioneerinud. 3. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal õhkisid nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kannatada said turbiinikambrid. Alles jäid pais ning kalatrepp ja jõujaama veealune osa. 4. Jägala jõgi nimetati Linnamäe HEJ-st üles- ja allavoolu 1996. a. Keskkonnaministri määrusega lõheliste kudemis- ja elupaigaks.1 5. Taastamistööde käigus korrastas Eesti Energia 2002. aastal Linnamäe HEJ hüdrorajatised ja rajas turbiinihoone, paisu kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonkiht. Hoone arhitektuurse osa ja silla on arhitekt Raine Karp projekteerinud jäljendamata vana hoonet. Hoone on kavandatud vana vundamendi peale. Ajaloolised osad on ekspert Ly Renteri hinnangul paisust allavoolu kummalgi pool kallast paiknevad tugimüüri osad (Foto 17. Muinsuskaitseameti eksperthinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks.) 6. Jägala jõgi suudmest kuni joani esitati 2004.a. Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.2 Vastav jõelõik võeti riigisiseselt hoiualana kaitse alla 2005.a.3 Euroopa 1 Varasemat määrust asendab Keskkonnaministri 15-06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 3 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“  Komisjon kinnitas Jägala loodusala (EE0010150) Natura alade nimekirja 12. novembril 2007. a.4 7. 02.02.2015.a. tegi Jõelähtme vallavalitsus ettepaneku Linnamäe HEJ mälestiseks tunnistamiseks. Kultuuriministri 21.12.2016.a. käskkirjaga5 (edaspidi Käskkiri) tunnistati mälestiseks pais koos kalatrepiga (edaspidi pais) arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut (edaspidi Ekspertiis) ja Muinsuskaitse Nõukogu 31.03.2016 a. ettepanekut. Hüdroelektrijaama hoone, mehhanismide ja jalakäijate silla kaitsmist mälestisena ei peetud põhjendatutuks, kuna need pärinevad 2002. aastast. 8. 01.05.2019 jõustus uus muinsuskaitseseadus (MuKS) ning 15.05.2019 määrus6, mis täpsustab mälestiste riikliku kaitse üldisi kriteeriume. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK ALUS 9. MuKS § 15 koostoimes § 20 lg-ga 6 annab igaühele õiguse esitada ametile põhjendatud ettepanek mälestiseks olemise lõpetamiseks. MuKS § 20 lg 1 p 4 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis ei vasta Määruse riikliku kaitse eeldusele. ETTEPANEKU PÕHJENDUSED 10. Oleme seisukohal, et pais ei vasta uutele muinsuskaitse ehitismälestise kriteeriumitele ning paisu mälestiseks tunnistamisel ei ole arvestatud õiguslikult kaitstud olulisi looduskaitselisi asjaolusid ja huve; vastupidi, pais on kaitse alla võetud peamiselt selleks, et takistada looduskaitseliste huvidega kooskõlas olevaid lahendusi. 11. Arvestades Käskkirja ja selle aluseks oleva Ekspertiisi puuduste suurt hulka osundame järgnevalt vaid kõige olulisematele puudustele. 12. Linnamäe pais ei vasta arhitektuuriväärtuse kriteeriumile 12.1. Määruse § 5 p 2 kohaselt hinnatakse ehitismälestise arhitektuuriväärtust, mis seisneb ehitise silmapaistvalt kvaliteetses arhitektuuris või maastikuarhitektuuris, samuti konstruktiivse, insenertehnilise, materjalikäsitlusliku disaini kõrges tasemes. 12.2. Käskkirjas on mälestise tunnustele vastavust kirjeldatud järgmiselt: ''Linnamäe hüdroelektrijaama pais on silmapaistev insenertehniline rajatis, mis peale valmimist tituleeritud Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. /.../ Linnamäe paisu väärtus seisneb eelkõige selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, mis teeb sellest Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite.'' Veel on kaalutlusi puudutavas osas lisatud: "Kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon on väärtuslik tööstusarhitektuuri näide ning väärib säilitamist." Ekspertiisis on välja toodud, et: ''Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga on silmapaistvalt 4 Komisjoni otsus (2008/24/EÜ), 12.november 2007, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu. 5 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 “Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine” 6 Kultuuriministri 15.05. 2019 määrus nr 23 "Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid" (edaspidi Määrus). 2  mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks (Juske lk 3)''. 12.3. Nimetatud A. Juske töö on 2002.a. koostatud brošüür „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“. Selle kolmandal leheküljel kirjutatakse, et: “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis.“ A. Juske ei viita seejuures ühelegi allikale. 12.4. Esiteks juhime tähelepanu, et ehitise „lugemine“ kauneimaks ehitiseks on ebamäärasem ja üldisem, kui „tituleerimine“ kauneimaks ehitiseks rääkimata kauneimaks ehitseks „tunnistamisest“. Teisisõnu ei kajasta Käskkiri ja Ekspertiis viidatud allikat täpselt. Teiseks, ja olulisemalt, on nimetatud allikas vaid tutvustav brošüür ning selles esitatud väide on põhjendamata. Kolmandaks on põhjust arvata, et A. Juske esitab brošüüris pigem isikliku arvamuse mitte ei nendi fakti. Nimelt A. Juske raamatus „Vesiveskid“ (1993) kirjutatakse (lk 54), et „Autori arvates oli see Eesti ilusaim hüdroelektrijaam.“ Teisisõnu annab A. Juske isikliku subjektiivse hinnangu, et tegemist on kauneima ehitisega. On raske uskuda, et selle hinnangu esitamisel oleks autor jätnud mainimata kunagise kauneimaks ehitiseks „tituleerimise“ või „tunnistamise“, kui selline fakt oleks autorile teada olnud. Neljandaks annab A. Juske hinnangu HEJ tervikuna, mitte üksnes paisule nagu eksitavalt väidetakse Ekspertiisis ja Käskkirjas. Kokkuvõttes on väited paisust kui omaaegsest kauneimast betoonehitisest nii ilmsete puudustega, et need seavad kahtluse alla Ekspertiisi ja kaitse alla võtmise otsused tervikuna – vead näitavad, et Ekspertiis pole objektiivne ning kaitse alla võtmise menetluses pole piisava põhjalikkusega välja selgitatud olulisi asjaolusid, mistõttu Käskkirja lõppotsus ei saa olla õige. 12.5. Ekspertiisist ja Käskkirjast ei selgu, milles seisneb paisu eriline arhitektuuriväärtus – tegu on tüüpilise HEJ paisuga. Ekspertiisis ja Käskkirjas esitatud väited on paljasõnalised. Kuidagi ei põhjendata, milles seisneb ehitise ''kõrgel professionaalsel tasemel kavandamine'' või milles peitub selle ''kõrgetasemeline insenertehniline lahendus''. Tegelikkuses on selge vastupidine, sest projekteeritud kalatrepp pole teadaolevalt mitte kunagi funktsioneerinud. Viitamine kalatrepi „kõrgetasemelisele insenertehnilisele lahendusele“ on küüniline pidades silmas, et paisu muinsuskaitse alla võtmise peamine ajend on takistada paisu likvideerimist või ümberehitamist viisil, mis oleks kooskõlas looduskaitsenõuetega, mh selliselt, et oleks tagatud kalade rändevõimalus. Kokkuvõttes pole väited „kõrgest professionaalsel tasemel kavandamisest“ ja „kõrgetasemelisest insenertehnilisest lahendusest“ mitte üksnes põhjendamata, vaid ilmselgelt valed kalatrepi osas. 13. Linnamäe HEJ ei vasta autentsuse ja terviklikkuse kriteeriumitele ja pole selge, mis ulatuses on säilinud originaalsubstants 13.1. Määruse § 2 p 3 kohaselt on mälestise riikliku kaitse eelduse hindamise üdiseks kriteeriumiks originaalsubstantsi säilivus. Kriteeriumi kohaselt tuleb kaitse alla võtmisel arvestada, mil määral on originaalsubstants säilinud või restaureerimise käigus asendatud või asendatav. Määruse § 5 p 3 nimetab säilivust eraldi ka ehitismälestise kriteeriumina. Sätte kohaselt on oluline, et rajamisaegne arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid oleksid säilinud võimalikult terviklikult ja hilisemad lisandused täiendaksid algset. Määruse § 5 p 4 sätestatud autentsuse kriteeriumi kohaselt tuleb hinnata, kui palju on säilinud algupärast arhitektuurset lahendust ja originaalsubstantsi, samuti ehitise arengut ja kasutust kajastavate täienduste terviklikkust. Määruse § 5 p 11 kohaselt on ehitismälestise kriteeriumiks terviklikkus ehk ansamblilisus. Selle kohaselt 3  on oluline, et ehitis kuuluks ehitiste terviklikku kogumisse, mis moodustab ansambli, tööstushoonete puhul olulise osa tehnoloogilisest tervikust. Asjakohasel juhul, kui tegemist on osaga suuremast tervikust, hinnatakse, kas tervik on säilinud ja kas ehitis on tervikus asendamatu. 13.2. Ekspertiisist ja Käskkirjast nähtub, et Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitselise väärtuse oluliseks eelduseks on paisu pärinemine 1920ndatest aastatest. Käskkirja kohaselt: „Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud.“. See järeldus ei vasta muinsuskaitse eksperdi Ly Reinteri hinnangule. Eksperthindamise lisas (foto nr. 17) on ekspert näidanud skemaatiliselt ajalooväärtuslikke osi ja nende asukohti. Näidatud ajalooväärtuslikud osad ei ole täna kaitstavate osade seas. Ajaloolised osad on ekspert Ly Renteri hinnangul paisust allavoolu kummalgi pool kallast paiknevad tugimüüri osad. Ajaloolised osad on kaitseta ning kaitse all on osad, mis eksperdi hinnangul ei oma ajaloolist väärtust. 13.3. Tegelikult pole HEJ autentsel ja terviklikul kujul säilinud ja originaalsubstantsi säilivus on väike ning see pole üldiselt vaadeldav. AS Eesti Energia poolt 2002.a. tellitud taastamistööde ajal ei olnud pais muinsuskaitse all ning töid teostati elektrienergia tootmise võimaldamiseks mitte kultuuripärandi säilitamiseks. Ekspertiisis on välja toodud: „Enne Linnamäe hüdroelektrijaama taastamisprojekti juurde asumist Eesti Projektis uurisid tuukrid jõujaama veealust konstruktsiooni ja selle detaile: tehti kindlaks, mis võib jääda, mida peab remontima ja mida asendama. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonkiht (Ehitaja, 2003).“ Samas Ekspertiisis on paisu autentsuse kohta märgitud: "/.../ Ehitise algupärast hüdrotehnilist osa säilitati 2002. a ehitustööde käigus nii palju kui oli võimalik - kohati lammutati mõni osa ja valati uuesti, suures osas valati uus betoonikiht peale.'' 13.4. Eeltoodust nähtub, et pais pole suures osas autentsel kujul säilinud, vaid kaetud uue betoonkihiga ning osaliselt asendatud. Pole ka selge, milliseid paisu osi on 2002.a. tööde käigus muudetud ja mis osas on need täielikult asendatud. (Ajaloolised osad on ekspert Ly Renter hinnangul paisust alla voolu kummalgipool kallast paiknevad tugimüüri osad (Foto 17. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks).) 13.5. Lisaks tuleb rõhutada, et pais polnud eraldiseisev rajatis, vaid osa terviklikust hüdroelektrijaamast, mis koosnes omavahel ühendatud ehitiste kompleksist. See kompleks pole terviklikult säilinud. 2002.a. tööde tulemusel valminud jõujaama hoone erineb oluliselt algupärasest ning rajatisele on lisatud täiesti uusi elemente, nagu jalakäijate sild. Muinsuskaitse alla võtmisel pole hinnatud terviklikkust ehk ansamblilisust – pole pööratud tähelepanu asjaolule, et on toimunud suured muutused HEJ ehitiste kompleksis, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et rajatis on algsel kujul säilinud. 14. Linnamäe HEJ paisu seos tuntud isikutega on nõrk 14.1. Määruse § 5 p 14 kohaselt tuleb ehitismälestise puhul hinnata selle seost tuntud isikutega - ehitise on projekteerinud tuntud arhitekt, maastikuarhitekt, insener või ehitusmeister. Hoone autor(id) kuulub/kuuluvad Eesti arhitektuuriajaloo väljapaistvate esindajate hulka ja ehitis autori loomingu paremikku. Lisaväärtuseks on ehitise seos teiste ajalooliste isikutega. 4  14.2. Ekspertiisis on niisuguse seose osas märgitud: "Ehitise on projekteerinud ja ehitanud tuntud arhitekt Soomest A.W. Juselius. Hüdroelektrijaama kavandamise ajaks oli Juseliusel 30 aastat töökogemust Soome veejõu sisseseadmete ehitusel. Elektrijaama varemetes filmis Andrei Tarkovski vendade Arkadi ja Boriss Strugatski jutustuse "Väljasõit rohelisse" ainetel filmi „Stalker.“" Käskkirja kohaselt: „Paisu on projekteerinud tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. a /../“ 14.3. Juhime tähelepanu, et muinsuskaitse alla võtmisel pole selgitatud, milline on A.W. Juseliuse seos Eesti arhitektuuriajalooga ja kas Linnamäe pais kuulub tema loomingu paremikku. Viitamine filmi "Stalker" võtetele on asjakohatu, sest filmivõtted toimusid elektrijaama hoone varemetes, mida enam ei eksisteeri. Jõujaama hoonet ei võetud ka muinsuskaitse alla. 15. Linnamäe pais ei vasta mälestise olulisuse, selektiivsuse ja harulduse kriteeriumitele 15.1. Määruse § 2 p 1 sätestab „olulisuse“ üldise kriteeriumi. Selle kohaselt tuleb olulisust hinnata kriitilises võrdluses teise analoogse asjaga, kus selgub kõrgem väärtus, tähtsus või tähenduslikkus. Olulistel asjadel on määrav roll tavapärasega võrreldes. Määruse § 2 p 1 on sõnastatud „selektiivsuse“ kriteerium. Selle kohaselt kaitstakse arvukate samatüübiliste asjade olemasolul esinduslikumaid, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega asju. Riikliku kaitse kehtestamise püüdlus on ülevaatlik ajastuline, tüpoloogiline, inimloomingu erinevate praktikate, väljenduste ja väärtuste esindatus, kus riikliku kaitse alla võetud asjad või maa-alad esindavad väärtuslikumat osa kultuuripärandist. Määruse § 5 p 1 kohaselt arvatakse 1871-1991 aastatest pärit hoonetest kaitse alla vaid kõige olulisemad näited. Määruse § 5 p 7 sõnastab ehitismälestise „harulduse“ kriteeriumi. Selle kohaselt peab ehitis olema vastava liigi, ajastu või ehituskunsti stiili, meistrioskuste, materjalikäsitluse, tehnoloogia või muu sellise silmapaistev näide teatud piirkonnas (Eestis, maakonnas, asustatud punktis). 15.2. Eelnevast tulenevalt saab uute mälestiste kaitse alla võtmine käia ainult paralleelselt olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et põhjendada, miks tahetakse tunnistada mälestiseks just see konkreetne objekt ja mitte mõni teine, ning ka, miks tehakse seda just nüüd ja ei ole tehtud varem. 15.3. Põhjalikumat võrdlevat analüüsi ei leia ka Ekspertiisist. Samas nähtub Ekspertiisist, et varem on läbi viidud muinsuskaitseväärtusi kaardistav uurimisprojekt: „Eesti väärtusliku 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“. Analüüsis käsitletakse mitut Eesti 20. sajandi hüdroelektrijaama, kuid mitte Linnamäe HEJ. Ekspertiisis on asutud seisukohale, et tegu on juhusliku kõrvalejäämisega. Kõrvalejäämine olevat juhuslik, sest Linnamäe HEJ kultuuriväärtus on oluliselt kõrgem: Linnamäe pais on vanem, suurem ja silmapaistvam ning tuntud inseneri poolt projekteeritud. Juhime tähelepanu, et Ekspertiisi väited on vastuolulised: kui Linnamäe HEJ oluliselt kõrgem kultuuriväärtus on ilmselge, siis ei ole usutav, et Linnamäe HEJ oleks muinsuskaitseväärtusi kaardistavas projektis kogemata märkamata jäänud. 15.4. Kokkuvõttes tuuakse Käskkirjas ja Ekspertiisis esile Linnamäe HEJ paisu mastaapsust, kõrgetasemelist insenertehnilist lahendust, projekteerimist tuntud inseneri poolt ja silmapaistvust. 15.5. Oleme seisukohal, et Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitse alla võtmisel ei ole piisavalt selgitatud, miks peaks kaitse alla võtma just selle paisu ning miks seda pole tehtud varem. Mastaapsus iseenesest ei saa olla väärtuseks – seda pole ka 5  Määruse kriteeriumite hulgas nimetatud. Seost tuntud isikuga on nõrk ja sisuliselt põhjendamata. Paisu „kõrgetasemeline insenertehniline lahendus“ ja „silmapaistvus“ on paljasõnalised väited. Tegelikkuses on paisu insenertehniline lahendus kalatrepi osas ebaõnnestunud ning Linnamäe HEJ käsitlemata jätmine asjakohases võrdlevas kaardistavas projektis annab alust arvata, et Linnamäe HEJ kultuuriväärtus ei saa olla oluliselt kõrgem võrreldes teiste HEJ-ga. 16. Paisul puudub oluline tähtsus ajalooprotsessis ja sel pole silmapaistvat mõju või sümboolset tähendust 16.1. Määruse § 5 p 13 kohaselt tähendab tähtsus ajalooprotsessis, et ehitis on kaitsesihtotstarbelt märgiline ehitis või rajatis. Määruse § 5 p 12 sätestab, et hinnata tuleb ehitise silmapaistvat mõju või sümboolset tähendust. See tähendab, et ehitis on seotud vastavas kohas asustuse tekke, selle planeeringu ja arenguga ning omab olulist tähendust kohalike eripärade ja ehitustraditsiooni kujundamisel. Ehitis on oma kontekstis tuntud sümbol või silmapaistev maamärk, osa paigamälust ja kogukonna identiteedist. 16.2. Käskkirja kohaselt on pais Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide, sest see on mastaapne ja selle lahendus on insenertehniliselt kõrgetasemeline. Ka Ekspertiisis tuuakse korduvalt esile, et tegu on silmapaistva või lausa silmapaistvaima ehitisega. 16.3. Ekspertiisi ja Käskkirja silmapaistvuse väited on põhjendamata – mastaapsus pole asjakohane kriteerium ning paisu insenertehnilist lahendust ei saa pidada kõrgetasemeliseks, mis on ilmne mittefunktsionaalsest kalatrepist. 16.4. Ekspertiisis ei käsitleta paisu tähtsust ajalooprotsessis ega selle sümboolset tähendust. Oleme seisukohal, et pais pole kaitsesihtotstarbelt märgiline rajatis. Paisu kaitse alla võtmisel on täielikult tähelepanuta jäänud, et Linnamäe on Eesti üks kõige pikemajaliselt pidevalt asustatud punkte ja sellisena väga väärtuslik ja unikaalne. Linnamäe oli asustatud juba mesoliitikumis ning rauaajal asus seal suur muinaslinnus. Linnamäe HEJ rajamisega see kultuuripärand osaliselt hävitati, kuigi oli teada, et tegu on muistse asulakohaga. 17. Paisu mälestiseks tunnistamise kaalutlusotsus on oluliste puudustega: vähimalgi määral pole arvestatud olulisi looduskaitsenõudeid ning väljutud on kaalutlusõiguse piiridest 17.1. Mälestiseks tunnistamine on kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Muinsuskaitse alla võtmisel tuleb arvesse võtta olulisi looduskaitselisi asjaolusid ning tasakaalustada muinsuskaitsehuvi ja looduskaitselisi huve. 17.2. Linnamäe HEJ seonduv paisutus on vastuolus mitme olulise õiguslikult kaitstud looduskaitselise huviga. 17.2.1. Linnamäe HEJ paisu ehitisemälestise kaitse alla võtmisel oleks pidanud arvestatama, et paisu säilitamine viisil mis takistab jõe vaba voolamist on KeHJS-st tulenevalt (§ 6 Lõige 1 punkt 21) olulise mõjuga tegevus. Natura alal 6  keskkonnale kahjuliku mõjuga tegevust tohib lubada vaid erandkorras ja teatud tingimustel. Erandi kaalumiseks oleks Muinsuskaitse amet pidanud esitama Keskkonnaametile paisutamiseks loa taotluse ja tõendused, et Linnamäe HEJ paisu säilitamisel puuduvad alternatiivsed lahendused ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. (KeHJS §29 lg 3). Sel juhul oleks Valitsus saanud teha säilitamist lubava otsuse. 17.2.2. Kui erandkorras lubatakse paisu ja paisutuse säilimist, siis tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS § 29 lõige 4). Hüvitusmeetmed peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium peab teavitama vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. (KeHJS § 29 lõige 3). Mingeid hüvitusmeetmeid Muinsuskaitse amet rakendanud ei ole ja EL pole ka vastavat teavitust saanud. 17.2.3. Jägala jõgi on paisust üles- ja allavoolu hoiualana looduskaitse all. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi7 I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi preambula kohaselt on ohustatud liigid ja elupaigad osa EL looduspärandist. Jägala loodusala on osa Natura 2000 võrgustikust, mille loomise eesmärgiks on tagada Euroopa kõige väärtuslikumate ja rohkem ohustatud liikide ja elupaikade säilimine 17.3. Ekspertiisis on looduskaitselisi asjaolusid ja huve arvesse võetud äraspidisel moel: õigusaktides sätestatud looduskaitselisi asjaolusid ja –huve pole peetud mitte olulise avaliku huvi väljenduseks, mille realiseerumisele tuleb maksimaalselt kaasa aidata, vaid need on hoopis paisu muinsuskaitse alla võtmise peamiseks ajendiks. Ekspertiisi lk 7 kohaselt keskkonnanõuded „ohustavad“ paisu säilimist ja seega tuleb pais muinsuskaitse alla võtta. Muinsuskaitseamet näib käsitlevat muinsuskaitselist huvi ülimuslikuna muude avalike huvide suhtes. Riigikohus on analoogses asjas selgitanud, et muinsuskaitselist huvi ei saa pidada ülimuslikuks. Huve tuleb kaaluda ning pigem võib pidada ülekaalukateks looduskaitselisi huve arvestades keskkonnanõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi.8 17.4. Käskkirjas viidatakse mitmele looduskaitselisele asjaolule ja olulisele huvile. Kahjuks pole Käskkirjas asjakohaseid huve kaalutud ning pole ka selgitatud, kuidas täpselt on looduskaitseliste asjaoludega otsuse tegemisel arvestatud. Käskkirjas sisalduv ainus asjakohane „kaalutlus“ on ilmselgelt puudulik ja selles ületatakse kaalutlusõiguse piire. Käskkirja kohaselt: „Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega.“ 17.4.1. „Kaalutluses“ lähtutakse arusaamatust eeldusest, et „piirkonnas“ on tänu paisule viimase 90 aasta jooksul väljakujunenud väärtuslik maastik. Jägala 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 8 RKHKo 3-16-478, 8.10.2018 7  kallaste maastik on tegelikult olnud pidevas muutumises, mh seetõttu, et viimase 90. aasta jooksul on toimunud olulised muutused asustuses ja maakasutuses. Eeldus pole sisuliselt õige isegi paisjärve osas, sest selle veetase oli aastatel 1941-2002 oluliselt madalam. Arusaamatuks jääb ka see, miks peetakse maastiku väärtuslikuks just viimase 90 aasta lõikes, mitte näiteks tuhandete aastate lõikes, hoolimata asjaolust, et Linnamäel asus suur muinasaegne linnus ja muinasaegset asustust iseloomustab kärestikuline jõgi mitte paisjärv. 17.4.2. Ekslikult lähtutakse eeldusest, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine tagab paisjärve säilimise. See eeldus pole õige, sest isegi juhul, kui Linnamäe pais oleks säilitamist vääriv kultuuriväärtus ei tähenda see, et selle vääruse säilitamiseks on tingimata vajalik paisutus. Käskkirja ja Ekspertiisi kultuuriväärtuse põhjenduse arvestades võiks arvata, et parim tasakaal kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamise vahel oleks paisutuse likvideerimine selliselt, et säilib maksimaalselt Linnamäe HEJ pais kui „silmapaistev“ betoonehitis. Kokkuvõttes ilmneb antud „kaalutlusest“, et ka Käskkirjas on paisu kaitse alla võtmise peamine ajend looduskaitseliste huvide realiseerumise takistamine mitte muinsuskaitseväärtuse säilimise tagamine, rääkimata muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide tasakaalustamisest. 17.4.3. „Kaalutluses“ tõdetakse, et huvid on „samaväärsed“ ilma et vähimalgi määral oleks hinnatud looduskaitseliste huvide olulisust või tasakaalustatud looduskaitselisi huve ja muinsuskaitselist huvi. 17.4.4. Neljandaks ületatakse „kaalutluses“ volituse piire. Käskkirjas asutakse sisuliselt seisukohale, et paisjärve ja piirkonna maastiku säilitamine on olulised looduskaitselised huvid. Looduskaitseküsimused, sh maasikukaitse küsimused, ei ole Kultuuriministri pädevuses. 18. Lõpetuseks juhime tähelepanu, et Käskkirja ja Ekspertiisi puudused takistavad muinsuskaitsehuvi arvesse võtmist ja tasakaalustamist keskkonnaalaste kaalutlusotsuste tegemisel. Näiteks tuleb nende dokumentide väheste ja vastuoluliste põhjenduste tõttu pigem järeldada, et muinsuskaitsehuvi säilitada Linnamäe pais ei saa olla erakordselt tähtis ja ülekaalukas avalik huvi KeHJS § 29 lg 3 tähenduses. Arvestades eeltoodut, palume lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Ehasoo Jägala Kalateed MTÜ 8 Teadmiseks koopiad: Muinsuskaitseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] 9  Muinsuskaitseamet [email protected] 25.11.2019 nr 12-6/2059-2 Ettepanek lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine Muinsuskaitseseaduse alusel menetleb mälestiseks olemise lõpetamise taotlusi Muinsuskaitseamet. Edastame Muinsuskaitseametile kui pädevale haldusorganile Kultuuriministeeriumile esitatud taotluse. Palume vastuse koopia saata Kultuuriministeeriumile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisa: Jägala Kalateed MTÜ kiri 9 lehel Teadmiseks: Jägala Kalateed MTÜ Keskkonnaamet Jõelähtme Vallavalitsus Liina Jänes 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941