Kiri

Mailis Reps Teie 23.10.2019 nr 8-1/19/4028 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 22.11.2019 nr 1-12/1896-2 „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kooskõlastame „„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmise“ eelnõu ettepanekute ja märkustega. Strateegiadokumendi ettevalmistusse kaasatute hulk piirdub suures osas noorteühenduste ja huvihariduse esindajatega. See võiks olla laiem, hõlmates ka kultuuri- ja loomevaldkondi (loomeliidud, kultuuriasutused jt). Samuti leiame, et arengukava koostamise ajakava, mis eeldab arengukava eelnõu valmimist juba 2020. aasta jaanuariks, ei ole realistlik ja selle raames ei ole võimalik kaasata kõiki huvigruppe ning piisavalt arvestada laekuvate ettepanekutega. Lisaks palume kava koostamiseks ja juhtimiseks kaaluda moodustada noortevaldkonna ning huviharidusega lähemalt seotud ministeeriumide, huvirühmade ja ekspertide esindajatest koosnev juhtrühm, mis oleks juba moodustatud, ajutise iseloomuga töötavatele töörühmadele lisaks. Leiame, et eelnõus käsitletud huvitegevus ja -haridus on seotud noorte valdkonnas välja toodud fookusteemadega, aga seostub lahutamatult nii haridusvaldkonna kui ka otseselt kultuuri-, spordi-, lõimumis-, tervise- jt valdkondadega. Noorte osalemisel huvitegevuses ja -hariduses on määrav seos nimetatud valdkondade eesmärkide saavutamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Otsesed seosed on ka erinevate valdkondade eest vastutavate ministeeriumidega ning kohalike omavalitsuste ning nende vastutusel olevate poliitikate planeerimise ja sihtgruppidele suunatud tegevuste elluviimisega. Seetõttu oleks noortevaldkonna arengukavas oluline tagada, et huviharidus ja huvitegevus, mis on olulised ka kultuuris osalejate ja kultuuriloojate järelkasvu tagamiseks, ei jääks noorsootöö mõiste varju. Eelprofessionaalne õpe on vajalik osa haridussüsteemist, professionaalsete kultuuriloojate ning eesti ja maailma kultuuri väärtustavate ja tundvate kodanike oskuste pagasist. Seega vajaks huvitegevus ja -haridus avatud noorsootööst eraldiseisvat käsitlust, mõtestatust ning koos huvigruppide ja panustavate ministeeriumidega ühiselt lõimitult kujundatud ja elluviidavat poliitikat. Tagamaks nii haridusvaldkonna kui ka noortevaldkonna arengukava eesmärkide elluviimist, kus formaalse ja mitteformaalse õppe koostoimel ja vastastikusel arvestamisel on oluline osa, oleks vaja kaaluda käsitleda huviharidust ja -tegevust haridusvaldkonna arengukava osana, mitte lahutada seda kahte eri arengukavasse või käsitleda noortevaldkonna arengukavas eraldiseisvana muust, näiteks avatud noorsootööst. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Hindame kõrgelt plaanitava arengukava eesmärke, eriti tähtsaks peame noorte võimestamise ja kaasatuse parandamist. Noorte osalemine ja panustamine kultuuri säilimisse ja arengusse on oluline ja kultuuripoliitika aruteludes läbivalt esile kerkinud eesmärk. Ei ole võimalik üle hinnata kultuuri mõju noorte eneseteostuse võimaluste, elu ja ühiskonna mõistmise avardamisel. Praegusel kujul eelnõus näeme ohtu käsitleda noortevaldkonda asjana iseeneses. Rohkem oleks soovitav näha põlvkondade sidusust ning toetada tegevusformaate väljaspool tavapäraseid huvihariduse ja noorsootöö struktuure, mis ka individuaalset koostegutsemist ja kogemustevahetamist, vastastikku õpetamist ja mentorlust soosiksid. Tähtis oleks esile tõsta ja edendada näiteks ka noorte vabatahtlikku tegevust ja panustamist ühiskonda. Nõustume suures osas eelnõus toodud tõdemusega, et loovuse ja ettevõtlikkuse areng sõltub noorte eneseusu ja enesekindluse kujunemisest, ja et takistusi, mis noore arengut piiravad, on vaja varakult märgata ja kõrvalejääjaid kaasata. Loovuse arendamiseks on aga vähemalt sama oluline vahetu kogemus, kokkupuude eri loomevaldkondade teostega ning eeskujude olemasolu, et nendega samastuda ja unistada. Võimalikult inspireeriva kogemuse ja tõeliste tippudeni jõudmiseks tuleb noortel võimaldada osaleda nii aktiivselt kui ka passiivselt ning osa saada võimalikult laiast ja mitmekesisest kultuurielust. Loomingulise eneseväljenduse võimalused on tehnoloogia ja sotsiaalmeedia arenguga küll avardunud, kuid see ei pruugi asendada otsekontakte ja sisulist süvenemist. Nõustume, et digi- ja meediakirjaoskuse kõrval vajab arendamist kriitiline mõtlemine, aga kultuurilised pädevused ka palju laiemalt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada arengukava fookusteemasid kultuuri- ja loomevaldkondade hõlmamisega eneseteostuse kontekstis. Samas on tehnoloogia areng ja teised muutused ühiskonnas tinginud olukorra, kus kehaline inaktiivsus on oluliseks terviseriskiks, eriti laste ja noorte hulgas. WHO soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme täidab vaid 25% sihtgrupist ja seda olukorras, kus ca 50% 5– 19aastastest lastest ja noortest osaleb spordiklubides ja -koolides huvitegevuses. Seetõttu on noorsootöö, ja laiemalt hariduse arengudokumentides kehalise ja vaimse arengu tasakaalu oluline rõhutada ning tegevused, toetusmeetmed jms vastavalt planeerida. Juhime tähelepanu, et kõrge üldistusaste mõõdikutes ei taga piisavat teavet valdkonna arendamiseks. Näiteks kehtiva „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.“ Üldeesmärgi täitmist hinnatakse kahe võtmenäitaja kaudu: 1) põhihariduse või madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal vanusegrupis 18–24 (%); 2) noorte töötuse määr vanusegrupis 15–24 (%). Leiame, et need ega eelnõus toodud võtmenäitajad mõõdikutena ei anna piisavat ülevaadet noorte arenguvõimalustest ega eneseteostuse võimalustest. Kultuuriministeeriumi vaatest peaks sisalduma ka informatsioon spordi ja kultuuri huvitegevuses ja -hariduses osalemisest. Teeme ettepaneku koostada arengukava ja mõõdikud nii, et ka eri huvitegevuse ja -hariduse ning avatud noorsootöö valdkondade kaupa (sport, kunstid, noortekeskused jne) on võimalik trende jälgida. Kui valdkondi eraldi ei käsitleta, koos eesmärkide ega mõõdikutega välja ei töötata ning tegevusi ei planeerita, puudub vajalik informatsioon ja alus koostööks erinevate ministeeriumide ja huvigruppide vahel. Samuti puudutab eelnev kommentaar mõõdikut „Pädevate ja erialase koolitusega noorsootöötajate osakaal“. Informatsioon arengukava tasemel ei võimalda aru saada, kes sinna alla kuuluvad. Eelnevaga seonduvalt teeme järgmise ettepaneku: ka õpetajaid ja juhendajad ning noorsootööga seotud inimesi laiemalt tuleb vaadelda valdkondade kaupa ning sellega võimalusel seostada kutsestandardite väljatöötamine. Näiteks spordi valdkonnas on vastavalt spordiseadusele noortega tegelevaks pädevaks töötajaks treener, mitte noorsootöötaja. Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole pööratud piisavalt tähelepanu spetsiifilistele probleemidele, mis on seotud eesti keelest erineva emakeelega noortega ning sellele, milliste probleemidega puutuvad kokku noorsootöötajad, kes töötavad erinevast rahvusest noortega. Uue lõimumiskava koostamisega korraldas Kultuuriministeerium seminare, kus väljakutseid ning võimalikke lahendusi kaardistati sihtrühma põhiselt. 18.03.2019 toimus seminar noorteorganisatsioonidele ja noorsootööd korraldavatele institutsioonidele. Arengukava koostamise protsessis palume arvestada järgmiste probleemidega ning meetmete planeerimisel allpool toodud lahendustega. Peamised väljakutsed: - Endiselt on suureks kitsaskohaks keeleoskus. Eesti noored ei räägi vene keelt, vene noorte keeleoskuse tase on küll tõusnud, kuid praktiline keeleoskus jääb endiselt nõrgaks. Noorsootöötajad ei valda keeli, mis raskendab töötamist eri rahvusest noortega. Kohalikud omavalitsused ei paku oma töötajatele piisavalt vene keele kursusi. - Noortekeskused ja koolid on noorte silmis ametlikud institutsioonid, kus neilt ainult nõutakse. Mitmed noortekeskused on avatud koolidega samal ajal. - Noored ei suhtle omavahel piisavalt, vähe on otsekontakte eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel. Selle põhjusteks on muuhulgas keelebarjäär, levinud stereotüübid, täiskasvanute suhtumine (perekond, kool), mõtteviis ja mugavustsoonis olemine. - Eesti noor ei ole sageli koostööks piisavalt avatud, tulenevalt oma teistest prioriteetidest ja vajadustest. Pigem soovivad eesti noored teha koostööd noortega välismaalt, kui kaasata tegevustesse kohalikke muukeelseid noorteorganisatsioone. - Kuna suur osa teabest on eesti keeles, teavad teisest rahvusest noored Eestis pakutavatest võimalustest vähe. Teavitamisel kasutatavad sõnumid on liiga üldised ega kõneta noori. Ka eestikeelsed noored ei tea oma võimalustest piisavalt, sest infot on kohati liiga palju ja selles on keeruline orienteeruda. - Eesti noorteorganisatsioonidel on keeruline pääseda venekeelsetesse koolidesse (eriti Ida- Virumaal) ning koolid ei lase kodanikuühiskonna aktiviste meelsasti õpilastega kohtuma. Koolidele saadetud infot ei edastata noortele, peljatakse lisakoormust õpetajatele ning kohati kardetakse, et ei suudeta kontrollida õpilastele edastavaid sõnumeid. - Noorteorganisatsioonid ei ole ise kohati piisavalt võimekad, et viia ellu pikaajalisi ja tugevaid projekte. Noorteorganisatsioonid on sageli liidrikesksed, liidri lahkumisel katkeb töö ja käimasolevad algatused ning puudu on strateegilise juhtimise võimekusest. - Täiskasvanutel puuduvad kohati oskused ja teadmised, et noori lõimumisel toetada ja nõustada. - Kooliprogrammides on vähe praktilist teavet kodanikuühiskonna ja mitmekesisuse teemadel. Ainult teoreetilisest lähenemisest ei piisa. - Lõimumine ei peaks puudutama ainult eri rahvusi, vaid kõige laiemalt eri ühiskonnagruppe tervikuna, sh erivajadustega noorte osalust sidusa ühiskonna kujundamisel. Küsimus on ka selles, kuidas kaasata passiivsed noored, et tegevused ei jääks vaid aktiivsete õpilaste keskseks. Võimalikud lahendused: - Lõimumise teemat ei peaks vaatama eraldiseisvalt, vaid see tuleks integreerida teistesse poliitikatesse, sh noorsootöösse. Rahastamisel ei ole kõige olulisem töötada välja integratsiooniprojekte, vaid lõimida integratsiooni aspekti tugevamalt organisatsioonide põhitegevuseks olevatesse projektidesse. Üheks võimaluseks on riigipoolne täiendav toetus elluviidavatele projektidele, mis kaasavad tegevustesse sisuliselt eri kogukondi ja piirkondi. - Tuleks luua võimalused projektide pikaajalisemaks toetamiseks, et vähendada üksikute, eraldiseisvate ja lühiajaliste algatuste osakaalu ning toetada pikaajalist mõju omavate projektide elluviimist. Projekte ei tuleks suunata mitte ainult lastele ja noortele, vaid ka lapsevanematele ja noortega tegelevatele spetsialistidele ning kohalikele omavalitsustele. - Riigi roll ei ole alati kõik ise ära teha, vaid võimendada nende organisatsioonide tegevust, kes on juba positiivset mõju omavaid projekte ellu viimas. Kindlasti on riigi ülesanne tõsta valdkonnas tegutsejate ja eestvedajate võimekust koolituste ja arendusprogrammide kaudu, samuti tuleb jätkata teadlikkuse tõstmist (siinkohal võiks riik rohkem kasutada noorteorganisatsioonide võrgustikke). Teadlikkuse tõstmisel ja informatsiooni edastamisel on oluline lähtuda sihtgrupi ootustest ja vajadustest, sõnumid peavad noori kõnetama. - Riik peab hoolitsema, et sõnumid jõuaksid koolidesse ning koolijuhid ei saaks takistada Eesti kodanikuühiskonna eestvedajatel suhtlemist venekeelsetes koolides õppivate noortega. Oluline on jätkata noorteorganisatsioonide võimekuse tõstmist, koolitus- ja arendusprogrammide elluviimist ja nõustamist. Noortevaldkonnas tegutsevad katusorganisatsioonid võiksid tegevusi rohkem delegeerida, et tugevdada sihtgruppidega vahetult tegutsevaid osapooli. Katusorganisatsioonid võiksid toimida kui sotsiaalsete start-up’ide loojad/vahendajad. Noorteorganisatsioonide toetamisel on oluline suurendada valdkonna rahastust. - Tutvustada häid praktikaid nii Eestist kui ka mujalt maailmast, innustada noori uute lahenduste väljatöötamisel ja elluviimisel ning otsekontaktide tihendamisel eri kogukondade vahel. - Innustada eri rahvusest noori osalema rahvusvahelistes projektides (nt Euroopa Noorteparlament). - Ühistegevused ühendavad. Toetada tuleks kultuuri-, spordi- ja noorsooprojekte, mis kaasavad osalejaid eri sihtgruppidest ning annavad positiivse kogemuse (noortelaagrid jne). Sellega seoses on oluline tõsta noorsootöötajate teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest. - Toetada tihedamat koostööd formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, sh lasteaedade, koolide, noortekeskuste ja noorteorganisatsioonide vahel. Noortekeskuste puhul tuleks toetada senisest tihedamat koostööd lõimumisvaldkonna projektide elluviimisel, nagu ühine strateegia kõikide Tallinna noortekeskuste vahel, mis praegu kuuluvad eri linnaosadesse. - Eraldi tuleb tegeleda NEET-noortega – näiteks läheneda neile sotsiaalmeedia kaudu. - Selleks, et noortel oleks asutustes ja sündmustes lihtsam orienteeruda, tuleb luua noorsootöö ja noortega tegelevate asutuste andmebaas ja portaal. - Tuleb rääkida lugusid eri kultuurilise ja keelelise taustaga positiivsetest eeskujudest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255 [email protected]