Kiri

ATN 16. KOOSOLEK 12.11.2019 PÄEVAKAVA 1. Tagasiside ATNi tööle 2. Sündmusteenuste analüüsi projekti hetkeseis 3. Muud teemad TAGASISIDE ATNi TÖÖLE 1. KAS JA KUIDAS ON ATNist SINU TÖÖS ABI? • Ühises infoväljas olemine • Lihtsustab haldusalade vahelist koostööd • Teenuste korraldamisega seotud probleemide lahendamine 2. MIDA VÕIKS ATNi TÖÖS PAREMINI TEHA? MILLEST ON PUUDU? • Ajapuudus probleemsete teemade arutamisel • Jätkata parimate praktikate tutvustamisega • Võiks olla rohkem professionaalsust ja valdkonna tundmist • Haldusalade esindajad on reaalsest teenuse juhtimisest kaugel • Segane roll MKMi ja RAMi vahel • Toetada kiiremat sisse elamist uutele liikmetele • Rohkem kaasata allasutusi 3. MILLISTELE TEEMADELE VÕIKS ATNi KOHTUMISTEL EDASPIDI ROHKEM KESKENDUDA? • Fookus TERE teemadelt tagasi otsestele avalikele teenustele • Rohkem tutvustada praktilisi käsitlusi ja lahendusi • Rohkem otsuseid ja ettepanekuid, kuidas reaalselt teenuste arengut mõjutada • Kuidas hinnata teenuste tulemuslikkust, sh mõõdikute süsteem 4. KUIDAS TAGADA PAREM INFO LIIKUMINE ATNI JA ALLASUTUSTE VAHEL? • Kas ATNile lisaks võiks luua ka avalike teenuste koordineerijate võrgustiku, kuhu oleks kaasatud erinevate asutuste teenuste koordinaatorid? • 2 „ei“: • Seda rolli täidab juba arendusjuhtide ümarlaud, võiks kaaluda pigem infokirja. • Ministeeriumid võiksid pigem ise paremini infot oma haldusala sees korraldada •4 „jah“: tagab parema infoliikumise SÜNDMUSTEENUSTE PROJEKTI HETKESEIS  AJAGRAAFIK • Sündmusteenuste • Lõpparuanne Lapse sünni • Detailne TO-BE hierarhiline loetelu. sündmusteenuse • Sündmusteenuste • AS-IS olukorra olukorra kirjeldus. Esialgne TO-BE ja • Testitud põhiterminoloogia ülevaade sündmusteenuste prototüüp prototüübid. sõnastik. • Arendus- ja Kick-off arendus- ja tegevusplaanid haldusmudel. Detsember 19 Jaanuar 20 Märts 20 November 19 Veebruar 19 Märts 19 Mai 19 Juuli 19 September 19 Juuni 19 August 19 Oktoober 19 Veebruar 20 Aprill 20 Aprill 19 Mai 20 ANALÜÜSI VALITUD SÜNDMUSTEENUSED AS-IS + edasine tegevuskava: TO-BE + prototüüp: 1. Abielu lahutamine 1. Lapse sünd (tehtud) 2. Juhtimisõigus 2. Kaitseväeteenistus 3. Sõiduki omamine 3. Lähedase surm 4. Lapsehoid 5. Põhi- ja keskhariduse omandamine 4. Abiellumine 6. Kutse- ja ülikoolihariduse omandamine 5. Pensionile jäämine 7. Tööta jäämine 8. Liiklusõnnetus 9. Kuriteo ohvriks sattumine (varavastased kuriteod) 10. Pikaajaline haigestumine PARALLEELSED TOIMETAMISED • Lapse sünd: perehüvitiste proaktiivne pakkumine SKAISis 15.10 live’s • Lähedase surm: SOMis e-surma juhtrühm; surmateatise automatiseerimine live’s • Puude välja selgitamine: lapse puude esialgne prototüüp ja visioon SKAl valmis • Pikaajaline haigestumine: vähihaige teekonna projekt PERHis • Kinnisvarasündmused: uue analüüsi võimalik ettevalmistamine IV kv 2019-I kv 2020 (RIK+MKM) ARENDUSPÕHIMÕTTED 1. Esimeses järjekorras disainitakse sündmusega seotud need osateenused koosseis, mis kohalduvad kõikidele sihtrühma liikmetele. 2. Kui punktis 1 kirjeldatud koosseis on loodud, siis on võimalik erinditest tulenevate osateenuste liitmine sündmusteenusega. 3. Sündmusteenuste arendamisel tuleb vältida olukordi, kus korraga võetakse ühe sündmusteenuse skoopi liiga suur hulk osateenuseid (max ca 10 teenust). ARENDUS- JA HALDUSMUDEL 1. Üldine mudel - valitsustasandil lepitakse kokku arendamise ja haldamise üldine mudel, mis hakkab kehtima kõikide sündmusteenuste puhul. Sündmusteenuste arendamisel on vastutavaks keskseks asutuseks alati sama asutus, mis kõikide sündmusteenuste arendamist ja haldamist veab ning koordineerib. 2. Projektipõhine mudel - iga konkreetse sündmusteenuse arendamiseks lepitakse kokku keskne koordinaator, kes viib sündmusteenusega seotud osateenuste pakkujad kokku, kaardistab võimalused ja takistused, aitab läbi arutada ja kokku leppida arendusprioriteedid, rahastamisküsimused, otsustuskohad jne. 3. Suurima rolliga osateenuse pakkuja mudel - sündmusteenuse arendamist ja haldamist juhib osateenuse pakkuja, kellel on konkreetse sündmusega seotud kõige rohkem osateenuseid. LAPSE SÜNNI SÜNDMUSTEENUS • Skoobis 12 osateenust alates rasedana arvele võtmisest ja isaduse tuvastamisest kuni lapse sünni registreerimise ja perehüvitiste saamiseni • Kaasatud asutused: SKA, SOM, EMTA, SIM, Haigekassa, haiglad (TÜK, PERH, ITK), Tallinn ja Tartu • Suuremad muudatused: • Kasutaja aktiivsust nõudvate tegevuste arv väheneb poole võrra • Kasutajale pakutavad teenused on proaktiivsed • Kasutaja jaoks tihedalt seotud teenuste põimimine ühtseks kasutajakogemuseks • Kasutaja aktiivsust nõudvad tegevused ajastatakse lapse sünni eelsele ajale • Lisanduvad vabatahtlikud mugavusteenused hüvitiste ja puhkuste kalkuleerimiseks Prototüüp: https://ippmhj.axshare.com/#id=wanovi&p=avaleht MUUD TEEMAD. KÜSIMUSED.  JÄRGMINE KOOSOLEK? • Järgmine koosolek 10. detsembril 2019 • Järgmise korra teemad: • SDG • Eesti.ee teemad – mida uut?  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.11.2019) 19.11.2019 nr 26-6/19-0137/8576 Tallinn Algus: 14.30 Lõpp: 16.15 Juhatas: Helena Lepp – MKM Protokollis: Alar Teras – MKM Võtsid osa: Astrid-Helena Teär – RaM Merje Frey – MeM Enely Prei – KaM Eneken Lipp – RaM Ülle Johanson – SiM Kaire Karp – Riigikantselei Pille-Liis Milvere – RaM Liivi Karpištšenko – MKM Urve Pastarus – RIA Erkki Jakobson – HTM Tiina Ellervee – HTM Kristel Rillo - HTM Marit Altvälja – KeM Andrus Pirso – KeM Liis Getter Mandel – RIK/JuM Mait Metelitsa – VäM Puudusid: Sotsiaalministeeriumi esindaja Kutsutud: Kutt Kommel – MKM ITAO Päevakord: 1. Tagasiside ATNi tööle 2. Sündmusteenuste analüüsi projekti hetkeseis 3. Muud teemad  2 Helena Lepp avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. 1. Tagasiside ATNi tööle Helena Lepp tutvustas kokkuvõtet tagasisidest. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu, mille käigus toodi välja järgmised märksõnad:  Võrgustiku juurde tulla 2020.a tagasi. Võrgustik peab tekkima loomulikult. Võrgustik tähendaks lisatööd ja lisaformaati, mille eesmärk oleks vaid info jagamine.  Hetkel edasi minna ATN-i formaadiga. Kuna on probleeme info liikumisega nõukogu liikmetelt allasutustesse, siis nõukogu liikmed peavad tagama parema infoliikumise oma valitsemisalas.  Jagada rohkem parimaid praktikaid.  Infot jagatakse ka teistes võrgustikes (näit. arendusjuhtide võrgustik).  Võiks luua infokirja, mis oleks natuke ülevaatlikum kui protokoll. Teha ka kokkuvõtted projektide tutvustustest.  Edaspidi võiks rohkem keskenduda teenuste tulemlikkuse, sh mõõdikute teemale – kuidas seda teha, kuidas mõõta jne. Järgmiste koosolekute võimalikud teemad:  Single Digital Gateway  Riigiportaal (uuendused ja muudatused)  krattide rakendamine  CRM temaatika  tõlkeplatvormi teema Teenuste kataloogi puhul märgiti, et edasiste arenduste puhul on esmajoones tähtis arendada välja liidesed, et asutused saaksid oma süsteemidest teenuste kohta teavet edastada. Nõukogu otsustas, et MKM saadab meeldetuletuse ja annab tähtaja, et asutused vaataksid teenuste kataloogis oma teenused üle ning lisab värsked mõõdikud. 2. Sündmusteenuste analüüsi projekti hetkeseis Helena Lepp tutvustas projekti hetkeseisu. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Tutvustas prototüüpi. Toimus arutelu. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. 3. Muud teemad Järgmine koosolek toimub 10.12.2019. Arvatasti on teemaks Single Digital Gateway ja riigiportaali teemad.  3 (allkirjastatud digitaalselt) Helena Lepp Alar Teras Koosoleku juhataja Protokollija Lisa: Ettekannete slaidid