Kiri

Rahandusministeerium Meie 15.10.2019 nr 1.2-2/108-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Vanglast vabanenute jätkutugi“ eelnõu. Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ raames koostatud toetuse andmise tingimused „Vanglast vabanenute jätkutugi“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. Lisa 1 vorm A 3. Lisa 1 vorm B 4. TAT seletuskiri 5. TAT terviktekst 6. Eelarve seletuskiri Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Innove SA Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ 2020–2023 eelarve seletuskiri 1. TAT otsesed kulud 1.1 TAT juhtimiskulud 1.1.1 TAT juhi töötasu (2020: 38 580 eurot; 2021: 40 980 eurot; 2022: 43 380 eurot; 2023: 45 780 eurot) TAT juhi töötasu 2019. aastal oli 3015 eurot koos tööandja maksudega, aasta kogukulu kuni 36 180 eurot. TAT juhi töötasu hoidmiseks kriminaalpoliitika osakonna vastava taseme spetsialisti keskmise palgatasemega on igal aastal arvestatud võimaliku töötasu suurendamisega. Aastal 2020 on arvestatud kuni 3215 eurot kuus koos tööandja maksudega. 1.2 Tegevuse „Tugiteenus“ kulud 1.2.1 Tugiisikuteenus (2020: 218 000 eurot; 2021: 218 000 eurot; 2022: 218 000; 2023: 168 000 eurot) Tugiisikuteenuse hankelepingud sõlmiti teenuseosutamiseks alates 01.01.2019 kuni 30.09.2022. Ühe kuu kuluks on planeeritud kuni 18 167 eurot, mis teeb aasta kogukuluks kuni 218 000 eurot. Kulud on planeeritud TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuni, vajaduse korral on võimalik hankelepingu perioodi ka pikendada. 1.2.2 Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus (2020: 400 000 eurot; 2021: 400 000 eurot; 2022: 400 000 eurot; 2023: 300 000 eurot) Majutusteenuse hankelepingud sõlmiti teenuseosutamiseks Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis alates 05.07.2019 ning Ida-Eestis alates 26.07.2019. Ühe kuu kuluks on planeeritud kuni 33 333 eurot, mis teeb aasta kogukuluks kuni 400 000 eurot. Kulud on planeeritud TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuni, vajaduse korral on võimalik suurendada tellitavate majutuskohtade arvu ja pikendada ka hankelepingu perioodi. Kulude planeerimisel on arvestatud majutusteenusega neljas Eesti piirkonnas kuni 60 majutuskohaga, kuna eelduslikult sõlmitakse alates 01.01.2020 hankeleping teenuseosutamiseks ka Lõuna-Eesti piirkonnas. 1.3 Tegevuse „Koolitus“ kulud 1.3.1 Koolitus (2020: 10 000 eurot; 2021: 10 000 eurot; 2022: 10 000 eurot; 2023: 9761 eurot) Koolituse eesmärk on tagada vanglatöötajate ja teenuseosutajate ühine arusaam tugiteenusest (sihtrühm, vajalikkus, teenuse osutamine jne). Oluline on hoida ja parandada omavahelist koostööd ning laiendada seda ka teiste organisatsioonide ja asutustega, sh tuleb rohkem kaasata kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajaid. Uute teenusepakkujate tulekuga võib tekkida vajadus koolituse korraldamiseks majutuskeskuse töötajatele. Vanglas, majutuskeskustes jt kohtades teabepäevade korraldamine ei nõua üldjuhul rahalist ressurssi.  1.4 Tegevuse „Tugiteenuse TAT hindamine“ kulud 1.4.2. Uuringu tegemine (2020: 0 eurot; 2021: 0 eurot; 2022: 0 eurot: 2023: 30 000 eurot) TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehakse uuring, mis tellitakse kolmandalt osapoolelt (ülikool, uuringuid korraldav keskus vms). Uuringuks kuluv prognoositav summa põhineb Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse varasemal uuringute tellimise kogemusel. Üks kord aastas hindab TAT juht tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT- spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. Hindamisega kulusid ei kaasne. 2. TAT kaudsed kulud Administreerimise kulud (2020: 5781 eurot; 2021: 6147 eurot: 2022: 6507 eurot; 2023: 6867 eurot) Kaudseid kulusid hüvitatakse 15% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest. Administreerimise kulude hulka loetakse näiteks hangete korraldamisest tulenevad kulud (hankespetsialistide töötasu) jms.  EELNÕU 25.09.2019 MINISTRI KÄSKKIRI nr Vanglast vabanenute jätkutugi Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan vanglast vabanenute jätkutugi toetuse andmise tingimused koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister  Sotsiaalministri käskkirjaga „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatava toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirjaga „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ kinnitatava toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT). Meetme tegevusele 2.2.3 koostatakse uus TAT. 2018. aasta RES protsessis kinnitati meetme 2.2.3 lisarahastus summas 2 341 000 eurot (sh 1 694 884 ESFi toetus ja 646 116 riiklik kaasfinantseering), rahastusallikate proportsioon vastavalt 72,4% ja 27,6%. Kuivõrd sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.12.2014 käskkirjaga nr 228 kinnitatud sama meetme tegevuse TAT-s „Tugiteenused vanglats vabanenutele“ (edaspidi kehtiv TAT) on vastav proportsioon 85/15, koostatakse uus TAT, kuna ühes ja samas projektis ei ole võimalik teha makseid erinevate proportsioonidega. Kehtiv ja kinnitatav TAT jäävad kuni 31.03.2020 kehtima paralleelselt, kehtiva TAT puhul ei ole veel võimalik välja tuua tulemusi, need kinnitatakse seire lõpparuandes. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 04.07.2014 korraldusele nr 297 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) rahastatavatele meetme tegevustele: tegevus 1.6.4 „Karjäärinõustamist saanud töötavad tööealised inimesed“; tegevus 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, isiklik abistaja, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele“; tegevus 2.1.2 „Lapsehoiu kvaliteedi suurendamine ja uute lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“; tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekande- ja tugiteenused“; tegevus 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamise, tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“; tegevus 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejatele“; tegevus 2.3.1 „Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse rakendamine ja alkoholisõltuvuse kaasaegse ravi- ja taastusabisüsteemi väljatöötamine ning teenuste osutamine“; tegevus 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, säilitamaks töökohta või leidmaks uut tööd“; tegevus 3.1.2 „Tööandjaid toetavad tegevused“; tegevus 3.1.3 „Töövõime toetamise reformi elluviimine. Spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega. Tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine“; tegevus 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute teenuste pakkumine töötutele“. 1 Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib rakendusasutus rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ette nähtud tegevuste kohta koostada TAT. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevuse 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ raames TAT „Tugiteenus vanglast vabanenutele”. TAT põhineb järgmistel valdkondlikel arengukavadel: kriminaalpoliitika põhialused 2030 (eelnõu), Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–2021, vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020, konkurentsivõime kava Eesti 2020, heaolu arengukava 2016–2023. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitust (käsitleb Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja Eesti stabiilsusprogrammi (2012– 2017)(COM(2013) 356 final, 29.05.2013) parandada tööstiimuleid ning tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute naasmist tööturule. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste ning nende vajalikkuse kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühmade kirjeldust, näitajaid, mõju horisontaalsetele teemadele ning rakendamise tingimusi. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. TAT-s on toetuse saaja Justiitsministeerium. Tegevusi viivad hankemenetlusega leitud partnerid. Teenuse saajad on vanglast vabanejad ja vabanenud. TAT eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov (tel: 620 8120, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel: 626 9208, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel: 626 933, [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine”. TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktides sätestatud, määratletakse termini sisu. 2 TAT tegevuste detailne kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) esitatakse RA-le kinnitamiseks igal aastal või iga kahe aasta järel (kui tegevusi on võimalik detailsemalt kirjeldada pikemale perioodile) jooksva aasta 1. novembriks. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ning näitajaid. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.3. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa 1 vormi B finantsplaanis. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel, annab väga hea ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vajalik tegevusi muuta, lisada või ära jätta. See aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus ning nende eesmärgid. See osa on üldine ning sarnane kõikidel TAT-del, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühmi ja eelarvet ning olukorda, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vanglast vabanejad, sest nende retsidiivsuse tase on kõige kõrgem (2017. aastal kuulati 44% tähtaegselt vabanejaist aasta jooksul pärast vabanemist uues kriminaalasjas kahtlustatavana üle). Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanejad, kelle puhul on tugiisiku ja majutuskoha olemasolu eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele. See võimalus toetab üldist suundumust soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, mis uuringute järgi vähendab retsidiivsust, andes kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja vanglas tehtava riskihindamise alusel. Vanglate inspektor-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid teevad teenuse kohta vanglasisest teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja teha vanglas teenust tutvustavaid infopäevi. Nii antakse kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma osalussoovist märku anda. Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem, kui teenuseosutaja võimekus neid teenindada võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja motivatsioonist jätkata teenuse saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad anda vangla sotsiaaltöötaja ning kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Tegevused on täpsemalt lahti kirjutatud lisas 1. Kuivõrd kõiki tegevusi viib ellu toetuse saaja, siis seda eraldi tegevuste juures üle ei korrata. Käesoleva TAT tegevusi viib ellu Justiitsministeerium. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta selle eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad tegevuste kaupa, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastateks 2020 ja 2023 ja selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajasse. Käesolev TAT 3 panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse, milleks on „Hoolekande teenuste saajate arv“. Lisaks käesolevale TAT-le panustavad nimetatud näitajasse tegevused 2.2.1 ja 2.2.2. 4. peatükk „TAT mõju horisontaalsetele teemadele“ Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas sätestatud horisontaalsetele teemadele. Hinnata tuleb TAT mõju järgmistele horisontaalsetele teemadele: • regionaalareng • keskkonnahoid ja kliima • infoühiskond • riigivalitsemine • võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust: • soolisse võrdsusesse; • võrdsesse kohtlemisse. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid/punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb seitsmest alapeatükist: 7.1. „Toetuse saaja kohustused“; 7.2. „Kulude abikõlblikkus“; 7.3. „Toetuse maksmine“; 7.4. „TAT muutmine“; 7.5. „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.6. „Finantskorrektsioonid“; 7.7. „Vaiete menetlemine“. 7.1. TAT elluviija kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. TAT elluviija on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mida tuleb esitada koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. 4 TAT elluviija peab asjade ostmisel ja teenuste tellimisel lähtuma riigihangete seadusest. Kui tellitakse lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid riigihangete seaduse § 19 tähenduses või korraldatakse riigihange, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, tuleb riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest lähtuda ainult juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 50 000 euro, ei pea tulu teenimist jälgima. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui rakendusüksus on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just rakendusüksuse poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest. Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Toetuse saaja jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STSis 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning 5 on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda toetuse saaja kaudseid kulusid (kuludokumente) ega kulude tasumist tõendavaid dokumente ning kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid ei ole tarvis rakendusüksusele koos maksetaotlusega esitada. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Seetõttu ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav toetuse saaja pidama tööajatabeleid projekti administreeriva personali üle. Samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide alusel. 7.3. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel. 6 Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb TAT elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige tihedamini üks kord kuus. Riigiasutusest toetuse saajal on kohustus esitada maksetaotlus tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega, üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja esitada rakendusüksusele võimalikult kiiresti maksetaotlused, et saaks abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null- reaga maksetaotlust esitada ei tule. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.3. Punktis 7.3.12 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kohustada rakendusüksust peatama toetuse maksmine või keelata rakendusüksusel makset teha. KA esitab rakendusüksusele motiveeritud otsuse. Rakendusüksus teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb rakendusüksuse toimingust, likvideerib puudused rakendusüksus. Toetuse saaja või rakendusüksuse selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest rakendusüksus täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada rakendusüksust maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid korraldusasutus võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt rakendusüksuse) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et rakendusüksuse poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 7 7.4. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Tihedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT- d peavad põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas antud meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui: • kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%; • muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; • TAT administreeriva personali kulude proportsioon TAT tegevuskuludest ei muutu. Viimane tingimus on täidetav juhul, kui ei taotleta üldkulude hüvitamist ehk kasutatakse lihtsustamist. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded RA poolt kinnitatud vormil kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni-detsember kohta struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel või registri vahendusel aruande esitamise võimatuse korral elektrooniliselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja selle allasutuste töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna elluviija ei tegele selle TAT raames majandustegevusega. Seda eelkõige seetõttu, et toetuse saaja ei paku 8 TAT raames toetatava tegevuse raames kaupu ega teenust vastutasu eest, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Lisaks leitakse teenuste pakkujad hankemenetluse kaudu, mille tulemusena osutatakse sellist teenust turuhinnaga, mis välistab eelise ja seega ka riigiabi teenuse osutajale. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Peatükis on analüüsitud peamisi teenusepakkumisega seotud riske ja esitatud nende maandusviisid. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud TAT tegevused evivad mõju indiviidi tasandil (paranenud on teenust saanute sotsiaalne kaasatus, võimalused toimetulekuks, suurenenud on osalus tööturuteenuste kasutamises ja tööhõives, vähenenud retsidiivsusnäitajad), aga pikemas perspektiivis ka ühiskondlikul tasandil (vanglast vabanenute retsidiivsus väheneb, nende toimetulek ja tööhõive paranevad, ühiskondlik turvalisus suureneb). TAT hindamise abil paraneb arusaam tugiteenuse tulemuslikkusest ja seeläbi vajalikkusest, andes vajalikku infot riigieelarvelise rahastamise kavandamisel. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistide, vanglate inspektor-kontaktisikute ja kriminaalhooldajate teabepäevade kaudu paranevad spetsialistide oskused pakkuda ühiskonda naasvatele kinnipeetavatele vanglasüsteemis ja kogukonnas neile sobivat tuge. TAT tegevuste elluviimise käigus kogutakse andmeid, mis on vajalikud STS § 24 p 17 sätestatud nõude täitmiseks. Tugiisiku- ja majutusteenuse kasutamiseks annab vanglast vabanenu vanglale kirjaliku nõusoleku järgmiste isikuandmete edastamiseks teenuseosutajale: • ees ja perekonnanimi • isikukood või sünniaeg • kuriteo kvalifikatsioon ja varasem karistatus (kordade arv) • elukoha omavalitsusüksus ja vabanemisjärgne elukoht • karistuse algus ja lõpp • suhtlemiskeel • andmed riskiteemade ja valdkondade kohta, mille osas on tugiisiku kaasamine vajalik (sõltuvus, töötus, võlad, katkenud peresuhted, puudulikud igapäevaelu korraldamise oskused ja sotsiaalsed suhted) • andmed vanglas kursustel, õppetöös või tööhõives osalemise kohta. 9 Edastatud andmeid töötleb vastav organisatsioon, kelle teenust hakkab vanglast vabanenu kasutama. Edastatud isikuandmeid ei edastata kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui kolmas isik töötleb isikuandmeid seadusega, välislepinguga või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks. Justiitsministeeriumi ja teenuseosutajate vaheline leping sätestab andmekaitsetingimused. Isikul on võimalik nõusolek tagasi võtta, sellega lõpeb ka tema isikuandmete aktiivne töötlus. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuivõrd andmed tuleb säilitada TAT tegevuste ülevaate ja kontrollitavuse eesmärgil. TAT tegevuse käigus kogutud andmeid tuleb säilitada vastavalt STS § 35. Isikustatud andmed kustutatakse peale STS § 35 sätestatud tähtaja möödumist. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT panustab meetme eesmärki „Sotsiaalsete probleemidega ja majanduslike toimetulekuraskustega inimesed saavad individuaalsetele vajadustele vastavat abi, mis võimaldab neil osaleda tööturul“. 2. TAT põhjendatus TAT eesmärk ja vajalikkuse põhjendus on esitatud peatükis 1.2. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia TAT elluviijaks on Justiitsministeerium. Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamine on Justiitsministeeriumi üheks tegevussuunaks dokumentides „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu)“, „Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020“ ja „Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–2021“. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja läbivate teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele. 10  KINNITATUD sotsiaalministri … . … . 2019 käskkirjaga nr … Vanglast vabanenute jätkutugi TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2020–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Justiitsministeerium SISUKORD Mõisted .............................................................................................................................................................................. 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ............................................................................................................... 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................................................................................ 4 1.1.1. Prioriteetne suund ................................................................................................................................................ 4 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ............................................................................................................................. 4 1.1.3. Meetme nimetus .................................................................................................................................................. 4 1.1.4. Meetme eesmärk ................................................................................................................................................. 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE EESMÄRK ..................................................................................................................................... 4 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus .................................................................................................................. 4 1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus ............................................................................................ 4 1.2.3. Eelarve ................................................................................................................................................................. 7 1.2.4. Sihtrühmad........................................................................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................ 9 2.1. TUGITEENUS............................................................................................................................................................................ 9 2.1.1. Tugiisikuteenus ......................................................................................................................................................... 9 2.1.1.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 10 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 10 2.1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus ........................................................................................................ 11 2.1.2.1. Sihtrühm ........................................................................................................................................................ 12 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam .................................................................................................................................... 12 2.2. KOOLITUS ............................................................................................................................................................................. 13 2.2.1. Sihtrühm ............................................................................................................................................................. 13 2.2.2. Tegevuse üldajaraam ......................................................................................................................................... 13 2.3. TUGITEENUSE TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE HINDAMINE ............................................................................................................. 14 2.3.1. Sihtrühm ............................................................................................................................................................. 14 2.3.2. Tegevuse üldajaraam ......................................................................................................................................... 14 3. NÄITAJAD .................................................................................................................................................................. 15 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ............................................................................. 17 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA 19 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................ 21 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ...................................................................................................... 23 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ............................................................................................................................................ 23 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................... 23 7.3. Toetuse maksmine ..................................................................................................................................................... 24 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine..................................................................................................................... 25 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ........................................................................... 26 7.6. Finantskorrektsioonid ........................................................................................................................................ 27 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .............................................................................................................................. 27 8. RISKIDE HINDAMINE .................................................................................................................................................. 28 9. LISAD ......................................................................................................................................................................... 29 2 Mõisted Vanglast vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel riskihindamisest lähtuvalt nähakse vajadust saada tugiteenust ning kellele toetuse andmise tingimuste raames teenust osutatakse. Mõiste hõlmab nii kinnipeetavat, kes hakkab teenust saama kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist, kui ka vanglast vabanenut, kellele osutatakse teenust kogukonnas. Tugiisik – vanglast vabanenule vabatahtlikult kõrvalabi pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse ning kes aitab vastavalt olukorrale vanglast vabanenu toimetulekuvõimet säilitada või parandada ning toetab oma tegevusega vabanenu tööle või õppima asumist. Tugiteenus vanglast vabanenutele – hõlmab endas tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumist vanglast vabanenutele. Tugiisikuteenus – vanglast vabanenutele mõeldud vabatahtlike koordineeritud tegevusel põhinev sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja vastutusevõime soodustamises. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus – vanglast vabanenutele suunatud teenus, mis lisaks voodikohale sisaldab rehabiliteerivaid tegevusi või nende soovitamist, nt sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus. Sotsiaalteenus – vanglast vabanenu toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. Tööturuteenus – teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Riskihindamine – vabanemist ootava kinnipeetava kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud hindamine vanglas. Riskihindamiseks kasutatakse selleks otstarbeks välja töötatud töövahendit, mille abil hinnatakse nii kinnipeetava riske kui ka vajadusi. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt saab vangla sotsiaaltöötaja või inspektor-kontaktisik soovitada vanglast vabanejale siirdumist tugiteenust saama. RA – rakendusasutus RÜ – rakendusüksus TAT – toetuse andmise tingimused 3 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus1 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärk 2: „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.“ 1.1.3. Meetme nimetus Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk Vanglast vabanenute osalus tööturul, hariduses ning tööturu- ja sotsiaalteenuste kasutamisel on suurenenud. Vanglast vabanenute retsidiivsus on vähenenud. TAT toetab spetsiifiliste toimetulekuraskustega inimeste (vanglast vabanenud) naasmist tööturule. 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus Vanglast vabanenutele osutatava tugiteenuse abil on paranenud nende sotsiaalne kaasatus ja võimalused toimetulekuks ning suurenenud on teenust saanute osalus tööturuteenuste kasutamisel ja tööhõives. Vanglast vabanenute tugiteenuse üldisemaks tulemuseks on teenust saanute vähenenud retsidiivsusnäitajad ning vabanenust saab enesega toime tulev ja väärtustatud ühiskonnaliige. 1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus Kinnipeetavad moodustavad ca 0,3% tööealisest rahvastikust. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates kokku 2584 kinnipeetavat, sh 14 alaealist. Kinnipeetavatest 123 olid naised, 40 eluaegse 1 TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 4 vanglakaristuse kandjad ning 160 avavangla vangid. Kinnipeetavatest 2040 olid süüdimõistetud ja 530 vahistatud. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 30–39 (942). Neile järgnesid 40–49-aastased (635) ja 25–29-aastased (327). 14–24-aastaseid oli vanglas 245, 50–59- aastaseid 308, 60-aastaseid ja vanemaid 127. Sarnaselt varasemate aastatega jätkub kooskõlas rahvastiku üldiste trendidega nooremate kinnipeetavate arvu vähenemine ja üle 50-aastaste kinnipeetavate arvu aeglane kasv. Eesti emakeelega kinnipeetavate osakaal oli 40% (1031) ja vene emakeelega 52% (1353). Eesti kodanikke oli 64% (1662), määratlemata kodakondsusega inimesi 26% (677) ja Venemaa kodanikke 7% (177). 2018. aasta jooksul vabanes vanglast 1907 süüdimõistetut ja vahistatut, sh 764 karistustähtaja lõppemise tõttu, 560 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tõttu, 387 osaliselt ära kandmisele mõistetud vangistuse ära kandmise tõttu ning ülejäänud muudel alustel. Võrreldes 2017. aastaga oli 2018. a aastal märkimisväärselt suurenenud nende vangide osakaal, kes vabanesid vanglast kriminaalhoolduse alla, olgu siis tingimisi enne tähtaega vabanedes või osaliselt määratud vangistuse ära kandmisel ehk nn šokivangistusega.2 Eesti Töötukassa andmetel moodustasid 31.12.2018 seisuga vanglast vabanenud 1,8% kõigist registreeritud töötutest (438 inimest).3 Samas ei eristu töötukassa andmetes vanglast vahistatuna ja süüdimõistetuna vabanenud. Hinnanguliselt toob vanglas viibimist end töötuna arvele võttes välja umbes üks neljandik vabanenutest.4 Tööturul konkureerimine on vanglast vabanenutele raske neid saatva stigma tõttu, mistõttu on vajalik spetsiaalselt vabanenutele suunatud teenus, mis tagab nende jõudmise sotsiaal- ja tööturuteenuseid saama. Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab 2018. aasta andmetel välja tuua, et peamiselt minnakse vabanemisel Tallinnasse ja Harjumaale (619), Ida-Virumaale (307), Tartumaale (168) ja Pärnumaale (88). Ligi 50 vabanenu puhul ei olnud teada, millisesse piirkonda nad vabanemise järel liiguvad. Nende puhul on alust eeldada, et liigutakse sinna, kus on võimalik leida töö- ja elukoht, st peamiselt Tallinnasse. 2017. aastal tehtud retsidiivsusuuring näitas, et kõige retsidiivsemad (kahe aasta retsidiivsusnäitajad jõustunud kohtuotsuste alusel) on reaalse vangistusega karistatud: nende keskmine retsidiivsusmäär on 29%. Järgnevad kriminaalhooldusele suunatud isikud 20%-ga ning rahalise karistuse saanud isikud 14%- ga. Kõige vähem retsidiivsed (11%) on need, kelle menetlus lõpetati otstarbekusest, st kahtlustatava süü ei olnud suur ning ta hüvitas või nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Vanglast vabanenute puhul on suurim tõenäosus uuesti sama liiki kuritegu toime panna varavastase kuriteo eest karistatutel (uutest kuritegudest 68% olid varavastased kuriteod), järgnevad liikluskuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 51% olid liikluskuriteod, valdavalt joobes sõidukijuhtimine) ning narkokuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 35% olid narkokuriteod). Kõige väiksem on isikuvastase kuriteo eest (v.a kehaline väärkohtlemine) karistatud isikute retsidiivsusrisk. Kehaline väärkohtlemine on levinuim isikuvastane kuritegu, näiteks aastatel 2014–2016 moodustasid need kuriteod 80% kõigist isikuvastastest kuritegudest. Meeste retsidiivsus kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana ülekuulamise järgi on olnud 49%, naistel 41%. Meeste ja naiste erinevus retsidiivsuses aastate võrdluses kuigivõrd ei muutu. 2 Ahven, A. jt (2019) Kuritegevus Eestis 2018. Kriminaalpoliitika uuringud nr 28. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018-viidetega-lisadele 3 Eesti Töötukassa (2019) Registreeritud töötus 1993–2019. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad 4 Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 5 Mida madalam on vanglast vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata ajalist dünaamikat, siis kuni kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest kõrgharidusega inimeste retsidiivsus muu haridusega inimeste retsidiivsusest ei erine, aga peale seda jääb muudest rühmadest märksa väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega inimeste retsidiivsus. Noorte, alla 18- aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem. Kõige vanema vanuserühma retsidiivsus on teistest rühmadest väiksem, kuid eripäraks on asjaolu, et enamik ülekuulamisi toimub paari nädala jooksul peale vabanemist; edasi kasvab selles vanuserühmas retsidiivsus juba palju aeglasemalt. Ligikaudu esimese saja päeva jooksul pärast vabanemist on kõige vanem vanuserühm alaealiste kõrval suurima retsidiivsusega, aga siis lähevad teised vanuserühmad mööda. Mida vanema earühmaga on tegu, seda suurem on tõenäosus toime panna varasemaga sama liiki kuritegu.5 Vanglast vabanenute retsidiivsust ja vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige seitse faktorit: eluase; haridus, koolitus ja tööhõive; tervis; narkootikumid ja alkohol; sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad; lapsed ja pere ning suhtumine, mõtteviis ja käitumine.6 Probleemiks loetakse ka vanglast vabanenute kehva vaimset tervist.7 Samuti puuduvad neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ning igapäevaelu korraldamise oskused. Elukoha olemasolu on üks tähtsamaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli takistavad aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid kodutuse, kuritegevuse ja vangistuse vahel.8 Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel elukoht, satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse.9 Majutuse olemasolu võib retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra10, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.11 Seepärast on oluline leida vanglast vabanenule ajutine eluase ajaks, mil ta püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude riskide maandamisel.12 2018. aasta novembris avaldatud metaanalüüs näitas, et kogukonnas pakutav vabanemisjärgne jätkutugi, mis sisaldab endas ajutist elukohta, ööpäevaringset järelevalvet ja toetavaid nõustamisteenuseid, vähendab retsidiivsust ja on tõhus taasühiskonnastamise viis.13 Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid. Sageli ei oska vabanenud oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.14 Siinjuures tuleb lisaks silmas pidada, et 95% vanglast vabanenutest on mehed ning traditsioonilise mehelikkust puudutava arusaama kohaselt ei otsi mees abi ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade võimalikku pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust15 selgus, et vabanenute 5 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 6 NOMS (2004) The National Reducing Re-offending Delivery Plan. 7 Williams et al (2012a) Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying Prisoner Crime Reduction (SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12: https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners 8 Seymour, M. (2006) The Recurring Cycle: Pathways Of Homelessness, Crime And Imprisonment. Prison Service Journal, Vol. 166. 9 C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system. 10 Home Office (2001) British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office. 11 C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system; Crisis (2011) Crisis Response to the NOMS Draft Policy on Offender Housing. London: Crisis. 12 Maguire & Nolan (2007) Accommodation and related services for ex-prisoners, in Hucklesby & Hagley-Dickinson (Eds) Prisoner Resettlement: Policy and Practice, Devon: Willan. 13 Bouchard, J., Gushue, K., Lee, C. & Wong, J. (2019) Halfway Out: An Examination of the Effects of Halfway Houses on Criminal Recidivism, in International Journal of Offender Therapy and Comparative Criminology, Vol. 63(7), 1018-1037. 14 Sapouna et al. (2011) What Works to Reduce Reoffending: A summary of the Evidence, Justice Analytical Services, Scottish Government: http://scotland.gov.uk/Resource/0038/00385880.pdf 15 Hallika, A., & Hanni, E. (2008) Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 6 suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. Teenuse osutamisel on oluline tähelepanu pöörata haavatavatele sihtrühmadele, sh puudega inimesed ja alaealised kinnipeetavad. Samuti tuleb silmas pidada võimalikke erinevusi naiste ja meeste vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel. Inglismaal tehtud uuring näitab, et kogukonnas tehtavad tegevused, mis on suunatud oskuste parandamisele, töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning haridusele, aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.16 Samuti on täheldatud, et mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa taasühiskonnastamisele, kui ta alustab oma tegevust enne kinnipeetava vabanemist ja jätkab seda kinnipeetu kogukonda naastes.17 Tugiteenuse abil suureneb vanglast vabanenute motivatsioon ja oskus kasutada saadaolevaid teenuseid ning teenuseosutajate vahel juurdub praktika osutada vanglast vabanenutele teenuseid omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, integreerides sotsiaal- ja tööturuteenuseid. Selline süsteemne lähenemine suurendab tõenäosust, et vanglast vabanenud saavad taasühiskonnastamiseks vajalikku tuge. Nõustamisteenustega majutusteenuse pakkumine tagab kriitilise toe vabaduse esimestel kuudel ning aitab vanglast vabanenul leida püsiva elukoha, mis omakorda on hõives püsimiseks määrava tähtsusega. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 1 694 884 EUR 72,4% 2 Riiklik kaasfinantseering 646 116 EUR 27,6% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 2 341 000 EUR 100% 1.2.4. Sihtrühmad TAT sihtrühmad on: 1) vanglast vabanenud TAT mõiste kohaselt; 2) tugiteenuse osutajad; 3) vanglate töötajad: inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid, kriminaalhooldajad, üksuste juhid ja valvurid; 4) kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad; 5) poliitikakujundajad. TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vabanenud, sest nende retsidiivsuse määr on kõige kõrgem. Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanenud, kelle puhul tugiisiku ja majutuskoha olemasolu on eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele (lisaks määratakse ennetähtaegselt vabanenule kriminaalhooldaja). See võimalus toetab üldist suundumust soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, andes kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Ennetähtaegselt vabanenutele on riigi poolt määratud ka kriminaalhooldaja, kelle ülesanded aga erinevad TAT tugiisiku 16 Inglismaa Justiitsministeerium (2014) Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition). Ministry of Justice Analytical Series. 17 Clancy et al (2006) Getting Out and Staying Out: Results of the Prisoner Resettlement Pathfinders, Bristol, Policy Press. 7 ülesannetest. Seega osaleb ennetähtaegselt vabanenu TAT raames samuti tugiisikuteenuse ja ajutise eluaseme teenuse saamises. Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja vanglas tehtava riskihindamise põhjal. Vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid teevad teenuse kohta vanglasisest teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja korraldada vanglas teenust tutvustavaid infopäevi. Nii antakse kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma osalussoovist märku anda. Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem kui teenuseosutaja võimekus neid teenindada võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja motivatsioonist jätkata teenuse saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad anda vangla töötaja ning kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik. TAT raames on koolituste sihtrühm tugiteenuse osutajad, vanglate töötajad ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, kes otseselt puutuvad kokku kinnipeetavate suunamisega teenust saama või nende endiste kinnipeetavatega, kes on suunatud teenust saama. Teenuse hindamise tulemus annab ülevaate teenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Oluline on hinnata, kas vanglast vabanenute toimetulek ja osalus tööhõives on paranenud ning milline on mõju retsidiivsusele. Teenuse hindamise tulemus aitab teha poliitilisi valikuid teenuse pikaajaliseks rahastamiseks ja jätkutegevusteks. 8 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks TAT raames pakutakse vanglast vabanenutele tugiteenust, mis hõlmab endas tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenustega täiendatud ajutise majutusteenuse pakkumist. Samuti korraldatakse teenuse kvaliteetseks osutamiseks koolitusi ja infopäevi. Tugiteenuse tulemuslikkuse hindamiseks tehakse uuring. 2.1. Tugiteenus 2.1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanenute taasühiskonnastamise soodustamiseks sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabanenu valmisolekut ametiasutustega suhelda ja nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise kaudu suurendatakse vanglast vabanenute sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Koostöö tugiisikuga jätkub vabanemisjärgselt kestvusega kokku kuni 18 kuud. Teenust saama suunamise otsustab vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kriminaalhooldaja või kaplan, kes kinnipeetavaga töötab. Teenust saab vanglast vabanenu hakata saama ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma inspektorile-kontaktisikule. Tugiisiku tegevus vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas keskendutakse isiku vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk vabanenu toetamine uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel. Tugiisik teeb tihedalt koostööd oma piirkonna kodanikuühenduste ja kohaliku omavalitsusega, samuti majutusüksustega, et leida vanglast vabanenule sobilik eluase. Tugiisiku ülesanded on: 1) koostöösuhte loomine vanglast vabanenuga ja nn hea tahte leppe sõlmimine; 2) vabanenuga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast vabanenu abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas; 3) koostöös vabanenuga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile kerkivatele muredele lahenduste leidmisel; 4) vabanenu isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine, emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine; 5) vabanenu jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabanenu oskustele ja võimetele keskendumine); 6) koostöös vabanenuga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid, teenuseosutajad); 7) konfidentsiaalsus- ja eetikapõhimõtete järgimine; 8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel; 9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa, sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega. 9 2.1.1.1. Sihtrühm Tugiisikuteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenu, kes on nõus tugiisikuteenust saama ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest: 1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust; 2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta; 3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust; 4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust. 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020 – 31.12.2023 10 2.1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest18, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanenul endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate juures jne. Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on vaba koha olemasolu majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke. Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades19, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast vabanenuid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab teenust mitteregistrijärgses20 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabanenu eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks vabanenule leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis. Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha ja enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast vabanenu on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad. Vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega. Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade peamistest sihtrühma riskidest ja võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja 18 Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile eraldi majutuskohas lisaks peavarjule toetavaid teenuseid. 19 Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab vabanenule koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi. 20 Vastavalt rahvastikuregistri andmetele. 11 selgitada vabanenu olukorra ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega. Majutusteenuse saamise eelduseks on vastav hinnang riskihindamisel, tööotsimine või hariduse omandamine ja osavõtt sotsiaalsetest tegevustest (nõustamine, tegevusteraapia jms) ning alkoholi ja narkootikumide tarbimisest hoidumine. Kinnisvara omamine ei tähenda automaatselt, et vabanenule majutusteenust ei võimaldata, vaid riskihindamisel hinnatakse ega senine elukoht ja kaaslased taasühiskonnastamist ei takista. Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on tugiisik, kes alustas temaga tööd juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad konkreetse vabanenu puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine, vältides samal ajal tegevuste dubleerimist. 2.1.2.1. Sihtrühm Majutusteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenu, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest: 1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta; 3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust. 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020 – 31.12.2023 12 2.2. Koolitus Nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse kvaliteedi tagamiseks korraldatakse majutusüksuste personalile (vanglast vabanenutega sisulist tööd tegevad nõustajad ja juhtumikorraldajad) koolitusi, et neil oleksid vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. Vanglast vabanenutega töötamiseks tuleb osata mõista nende tausta, käitumise põhjuseid (minevik) ja olukorda vanglast vabanemisel (riskid ja vajadused). Seepärast on koolitusel käsitletavad teemad näiteks järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi motiveerimise ja jõustamise, kriisinõustamise, esmase võlanõustamise põhimõtted, läbipõlemise esmased tundemärgid ja ennetamine, aga ka ülevaade Eesti tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest, täiend- ja ümberõppevõimalustest, ülevaade võimalikest sobivatest teenustest ja koostöövõimalustest vabanenute toetamisel, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtted, vabanenu olukorra väljaselgitamine, abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamine, koostöö vanglast vabanenute tugiisikutega. Toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare või teabepäevi, kus tugiteenust osutavad töötajad, vanglatöötajad ja kohalike omavalitsuste töötajad saavad jagada omavahel teadmisi, kogemusi ja anda vastastikku tagasisidet. Samuti korraldatakse vanglates punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele teabepäevi, et tagada kinnipeetavate jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata kinnipeetava sobivust teenust saada ja kuidas kinnipeetavaid motiveerida, et nad tuleksid teenuseid saama. 2.2.1. Sihtrühm Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020 – 31.12.2023 13 2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Uuringu tulemused on aluseks rahastamisskeemile, et teenuse tulemuslikkuse korral (väheneb vanglast vabanenute retsidiivsus; paraneb toimetulek ja osalus tööhõives) riigi, kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate ja -saajate koostöös teenust võimalikult kuluefektiivselt edasi rahastada. Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring annab teavet teenuse kvaliteedi parandamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks. Tugiisikuteenust saama suunatud ja vabatahtlikult teenust saama tulnud vanglast vabanenult küsitakse luba temaga teenuse saamise järel ühendust võtta, et teda uuringu tarbeks küsitleda või intervjueerida. Uuringusse kaasatakse teenust saanud vanglast vabanenud (sh nii edukalt kui edutult teenust saamast lahkunud), vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ja valdkonnaga kokku puutuvad riigiasutused. Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil ja vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. 2.3.1. Sihtrühm Teenust saanud vanglast vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020 – 31.12.2023 14 3. Näitajad Algtase Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus Selgitus (2013) (2020) (2023) Programm aitab Rakenduskava Hoolekande teenuste21 saajate 0 7300 10 100 osaliselt näitajat väljundinäitajad arv (TAT p-d 2.1, 2.2, 2.3) täita TAT- spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus väljundinäitajad panustab Vanglast vabanenule suunatud Väljundinäitaja 0 200 800 rakenduskava tugiteenuste saajate arv väljundinäitajasse sh majutusteenust saanud Väljundinäitaja 0 60 240 inimeste arv Tegevus 2.2. Koolitus Väljundinäitaja Koolitustel osalenute arv 0 40 160 Tegevus 2.3. Tugiteenuse TAT hindamine Väljundinäitaja Läbiviidud hindamiste arv 0 0 1 TAT- spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus tulemusnäitajad 22 Osalejad, kes 1 kuu pärast panustab Tulemusnäitaja23 vanglast vabanenutele suunatud 47%24 75% 75% rakenduskava tugiteenuse saamist on tööturul tulemusnäitajasse Tugiteenust saanud vanglast vabanenute osakaal kõikide Tulemusnäitaja25 teenusesaajate hulgas, kes on 1 N/A 30% 30% kuu pärast teenuselt lahkumist tööhõives 21 Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele. 22 Mõõtmine toimub üks kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa. 23 Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaatluse olnud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast vabanenutest. Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks suunanud. 24 Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase. 25 Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanenute tööhõive kohta käivaid andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel hakatakse vastavaid andmeid koguma.  Tugiteenust saanud vanglast vabanenute osakaal kõikide teenusesaajate hulgas, keda on Tulemusnäitaja 45%26 30% 30% aasta pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana üle kuulatud 26 Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda on aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud. Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta. 16 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevdamiseks tuleb lähtuda sihtrühmade vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada, kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende sihtrühmade liikmete olukorda ühiskonnas. Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Võrdsete võimaluste tagamine on oluline nii soolises, vanuselises kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga ka võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel puudega inimestele. Vanglast vabanenute puhul, kes on käesoleva TAT sihtrühm, jälgitakse samuti, et planeeritud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed sõltumata nende soost, vanusest, haridusest, puudest jms. Ainsaks kriteeriumiks teenuse pakkumisel on abivajaduse tuvastamine. Vanglast vabanenute puhul on lisaks üheks komistuskiviks neid saatev stigma ja TAT kaudu on võimalik tagada ühiskonnas stigmatiseeritud grupi integreerimine kogukonda. TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei Selgitus: TAT eeldab ja soodustab kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja teenuste pakkumist valla/linnapiiri üleselt. TAT toetab hoolekandeteenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtuvalt (sõltuvalt vanglast vabanenute siirdest). TAT aitab vähendada tööhõive erinevusi, pakkudes töölesaamisel tuge ka väikevaldades. TAT soodustab kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ning kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas protsessis kaasalöömist vabatahtlike tugiisikute kaasamise kaudu. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Selgitus: TAT ei mõjuta välisõhu saastet, veekogude seisundit, mulla ja pinnase kvaliteeti, loodusressursside tarbimist, elurikkust, osoonikihi kahanemist, kasvuhoonegaaside heitkoguste emissiooni atmosfääri ega Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid. TAT ei mõjuta energialiikide kasutamise osakaale, elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist, transpordivajaduse muutust, elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnariskide tõenäosust või ulatust, kogukondade erinevate tegevuste moodustatavat tervikut, ehitisi, maastikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ja maakasutust, inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi, jäätmete teket või taaskasutamist. Infoühiskond jah ei Selgitus: TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ja kättesaadavust, infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. Riigivalitsemine jah ei Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia vanglast vabanenute tugiteenus kindlale rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelises tööjaotuses ja koostöös ning finantssuhetes. TAT parandab avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT tulemusel on vajalik suurendada teatud kohaliku omavalitsuse asutuste personali pädevust, et töötada vanglast vabanenutega, ja see võib mõjutada kohaliku omavalitsuse halduskoormust. Võrdsed võimalused27 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)28 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega29 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus: Kuigi naised on kinnipeetavate ja seega vanglast vabanenute hulgas vähemuses, võib nende olukord vanglast vabanenud meeste olukorrast mitmes aspektis erineda. Seetõttu arvestatakse tugiteenuse kavandamisel spetsiifilisi takistusi, millega puutuvad kokku vanglast vabanevad naised ning arvestatakse meeste ja naiste erineva lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega. Teenuse osutamisel lähtutakse indiviidide vajadustest ning arvestatakse võimalike soopõhiste erinevustega tugiteenuse vajaduses. Võrdne kohtlemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: vanglast vabanenute seas on igas vanuses vabanenuid, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei diskrimineeriks ei noori ega eakaid. Võimalike alaealiste klientide puhul peab jääma ruumi arenguvajadustest tingitud erisustele; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, milliseid tegevusi võetakse ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks: vanglast vabanevate puudega inimeste puhul tagatakse neile vajadusest lähtuv teenus, sh püütakse leida spetsiifilisi lisateenuseid, mis käesoleva TAT raamidesse ei mahu; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust ja majutusteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost, rassist/rahvusest, usulisest veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 2018. aastal moodustasid 53% vabanenutest mitte-eestlased, vene keelt emakeelena kõnelevatele klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust, see on oluline eelkõige Ida- Virumaal ja Tallinnas. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 28 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 29 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 18 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada integreeritud teenuste osutamist toimetulekuraskustes inimestele. Selle käigus toetatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtrühma tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks Eesti eri piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse kohalike omavalitsuste piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parandatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele. Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja kohalike omavalitsuste koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Suurema hõivatuse saavutamiseks on partnerlusleppes kokku lepitud järgmistes valdkondlikes eesmärkides: tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine; investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse. Alljärgnevalt on välja toodud tegevused, mis on suunatud sihtrühmadele, kelle hulka ka vanglast vabanenud võivad kuuluda. Kui vanglast vabanenute puhul räägitakse takistuste paljususest tööturule suundumisel, on oluline, et vastavalt vajadustele saaksid nad osa ka alltoodud meetmetest. Varasemast on teada, et tõrjutud lapsed ja noored võivad hakata tunnustust ja kuuluvust otsima õigusvastaste tegevuste kaudu, pannes toime süütegusid. Seepärast on oluline välja tuua, et tõrjutusriskis olevate noortega tegelemine võimaldab osaliselt ennetada vanglasse sattumist. 1. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“ teiste eesmärkidega ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud 2013. aastal vanglast vabanenute põhjal tehtud analüüs näitas, et hinnanguliselt vajaks alkoholisõltuvuse ravi vähemalt 10% kuuekuulise kuni kaheaastase reaalse vangistusega karistatud isikutest. Kuna kinnipeetute seas on arvestatav hulk inimesi, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, on neil potentsiaalne vajadus alkoholi liigtarvitamise ennetamise, nõustamise ja ravi teenuste järele. Samal ajal aitab vanglast vabanenute tugiteenus kinnipeetavatel sõltuvusravile jõuda ja seal tänu tugiisiku toele püsida. Seetõttu on nimetatud tegevused tihedalt seotud ning aitavad vastastikku täita tegevusele seatud eesmärke. 19 2. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi 3 (aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet) eesmärkidega ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: uussisserändajad ning vähelõimunud püsielanikud osalevad aktiivselt ühiskonnas ja tööturul 2018. aastal vanglast vabanenutest 53% moodustasid mitte-eestlased, mistõttu on nad potentsiaalselt vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevuste sihtrühmaks. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate inimeste jõudmist vähelõimunud püsielanikele suunatud teenuseid saama, et suurendada nende aktiivset osalust ühiskonnas ja tööturul. ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: kaasamine ja tööhõivelisuse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas 2018. aastal olid umbes 10% kinnipeetavatest kuni 24-aastased, mistõttu kattub nende puhul noortele suunatud tegevuste ja vanglast vabanenutele mõeldud teenuste sihtrühm. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate noorte jõudmist saama teenuseid, mille eesmärk on suurendada tõrjutusriskis olevate noorte kaasatust ja tööhõivelisust. 20 6. Seos valdkondlike arengukavadega Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) Kriminaalpoliitika üks prioriteete on kuritegevusest irdumise toetamine ja kuritegevuse ennetamine. Selleks tuleb suurendada kogukondlike karistuste osakaalu, muutes vangla ja kriminaalhoolduse taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inimväärikalt. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette, pakkudes neile mõtestatud tegevust, sh töötamist ning tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Suurendades koduvangistuse ja avavangla osakaalu, valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–202030 Vägivalla ennetamise strateegia üldine eesmärk on vägivalla vähenemine. Strateegial on neli alaeesmärki: inimestel on paranenud oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda; vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud; vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum; vägivallatsejate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud. Korduvate vägivallategude ärahoidmiseks on vaja muuta vägivallatseja hoiakuid ja käitumismustreid. Kasutusele tuleb võtta tõenduspõhised programmid, individuaalnõustamine ja muud sekkumised. Tähtis on pakkuda pärast vanglast vabanemist jätkutuge. Konkurentsivõime kava Eesti 202031 Kava keskne eesmärk on Eesti tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline parandada aktiivsete tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Olulist rolli mängib koostöö kohalike omavalitsustega (aktiveerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne). Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et võrreldes praegusega rakendatakse täiendavaid sisulisi ja rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine. Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–202132 Inimeste sattumine kriminaaljustiitssüsteemi on riigile kallis ja pärsib normaalse ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada korduvkuritegevust. Oluliseks korduvkuritegevusega seonduvaks probleemiks on kinnipidamiskohast vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu uute kuritegude toimepanemine. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Sestap peab ühelt poolt vangistuse täideviimine olema paindlik, võimalikult vähe vabast ühiskonnast võõrandumist tekitav ning aitama kaasa turvalisele naasmisele ühiskonda. Teiselt poolt tuleb toetada vanglast vabanenute ühiskonda naasmist, pakkudes tööhõivet, tugiisikut, ajutist majutust ja nõustamist. 30 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vagivalla_ennetamise_strateegia_aastateks_2015-2020.pdf 31 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/konkurentsivoime_kava_eesti_2020_2011.pdf 32 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 21 Heaolu arengukava 2016–202333 Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava sõnastab kaks üldist eesmärki: tööhõive kõrge tase ja kvaliteetne tööelu; sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalse kaasatus. Muu hulgas näeb arengukava ette, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu jätkatakse integreeritud teenuste pakkumist toimetulekuraskustes inimestele ja nende pereliikmetele, pakkudes vanglast vabanenute tööhõive ja ühiskonda kaasatuse edendamiseks neile tugiteenuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsuse TAT (2012–2017) kohta (COM(2013) 356 final, 29.05.2013)34 Panustades hoolekande- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurenemisse ning hõlbustades pikaajaliste töötute ja terviseprobleemidega inimeste naasmist tööturule, panustatakse riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse: „Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule.“ Omavalitsuste võimekuse suurendamise ja koostööharjumuse juurutamisega sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumisel panustatakse riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ 33 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0356&from=GA 22 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 23 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT- d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama 24 maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 25 7.4.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 30 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 26 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 27 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Tugiteenuse hangetega (tugiisikuteenus, Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö, majutusüksus, majutuskohad) ei leita sobivaid võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine, koostööpartnereid. konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö tingimusi. Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest ja Eestis on suur hulk koolitatud tugiisikuid, kelle teenuse osutamisest huvitatuid. jaoks vanglast vabanenud oleks uus sihtrühm ja väljakutse. Koostöös praegu tugiisikuteenust pakkuvate organisatsioonidega leiame olemasolevate tugiisikute seast neid, kes on nõus kaasa lööma. Justiitsministeerium saab omalt poolt abiks olla teavitustöös, mille eesmärk on teenuse ja sellega kaasnevate võimaluste tutvustamine. Kaasata tugiisikutena rehabiliteerunud endiseid kinnipeetavaid. Teenuse sihtrühmas ei ole piisavalt neid, kes Teenust saama suunamist saavad mõjutada tunneksid teenuse järele vajadust. vangla inspektorid-kontaktisikud, kes kinnipeetavatega iga päev töötavad. Samuti saab motivatsiooni parandada vangla sotsiaaltöötaja ja kaplan. Majutusteenust saama suunatute seas saab motivatsiooni parandada seeläbi, et tugiteenust saama suunamine võib olla eelduseks ennetähtaegseks vabastamiseks. Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse mahus teenust, et vastata nõudlusele ja täita osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega teenusele seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse aruandlusega aitab tagada võimalike probleemide varajast märkamist ja annab võimaluse ühiselt lahendusi otsida. Teenust saama tulnutest suur osa katkestab Tagada õigete kinnipeetavate jõudmine teenust teenuse, enne kui naaseb tööturule ning kaob saama, koolitada teenuseosutajaid läbi viima teenuseosutajate vaateväljast. motiveerivat intervjueerimist, et võimestada vabanenuid jätkama. Selgitada regulaarselt välja teenuse saamise katkestamise põhjused. Viia läbi nii teenusele tulemise kui ka sealt lahkumise vestlus. Teenust saanute retsidiivsus ei ole väiksem kui Analüüsida, millest suur retsidiivsus tingitud on teenust mittesaanutel. ning võimaluse korral viia teenuse ülesehitusse vajalikud muudatused. Sihtrühma riskidest tingitult tekib oht tugiisikute Tugiisikute ja majutusteenuse personal tuleb või majutusteenuse personali elule ja tervisele. koolitada riske eos märkama ning vajaduse korral sekkuma. Koolituse üheks osaks peab olema isikliku julgeoleku teema, aga ka manipulatsioonide märkamise ja vältimise teema. 28  Kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud Tutvustada teenust ja selle vajalikkust kohalike koostööst TAT kaudu rahastatavate teenuste omavalitsuste üritustel, sh valdade ja linnade pakkujatega. päev, koolitused, volikogu istungid jms. Lisaks saab tugiisik teha juhtumipõhiselt mõjutustööd, näidates ära konkreetse vabanenu vajadused ja kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada minimaalsel tasemel toetavaid tegevusi. Näidata ära kasutegur, mida loob tugiisikute ja majutuse kaudu pakutav kompleksteenus. Ettevõtjad ja tööandjad ei ole huvitatud vanglast Teha suunatud teavitustööd võimalike tööandjate vabanenuid tööle võtma. seas, samuti katusorganisatsioonides. Oluline on ka juhtumipõhine veenmine. Tugiisiku roll on ühtlasi see, et näidata ära vabanenu senised edusammud ning selgitada, miks ta sobib antud tööd tegema. Rääkida tuleb ka võimalikest riskidest, et vältida ootamatutest olukordadest tingitud pahameelt, mis võiks välistada edasise koostöö. 9. LISAD TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 29  Sotsiaalministri …… 2019. a käskkirjaga nr…. „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020–31.12.2020 1. Tugiteenused 1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 30.09.2022. Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased, taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga, sh küsitakse vanglast vabanenult luba võtta temaga teenuse hindamise uuringu jaoks teenuse lõppemise järel ühendust. Tugiisik ja vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende saavutamise protsessis. Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus, majutusküsimus, teenused, mida pakuvad omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased kohanemisraskused kõige suuremad. Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas. Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes viiakse vanglast vabanenuga läbi lõpuvestlus ja räägitakse läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas. Sihtrühm: vanglast vabanenud Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–30.09.2022 01.01.2020–31.12.2020 Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–30.09.2022 01.01.2020–31.12.2020 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastatel (2020) Väljundi- Vanglast vabanenule 200 800 näitaja suunatud tugiteenuste saajate arv 1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (15 majutuskohta) ja MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Majutusteenuse pakkuja leidmiseks Lõuna-Eestisse korraldatakse riigihange 2019. aasta II pooles. Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses just tema riskide ja vajadustega. Sihtrühma eripära arvestades on oluline majutuskeskuse personali pädevus, alates riskide hindamise oskusest ja lõpetades loova mõtlemisega, mille abil kiirelt reageerida ebareeglipärastele intsidentidele. Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon tööle asumiseks, muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Vabanenuga sõlmitakse leping, mis põhineb teenusepakkuja sise-eeskirjadel ja on aluseks teenuse osutamisele. Majutusteenust on vabanenul võimalik saada kuni kuus kuud võimalusega pikendada teenuse saamist kuni kuue kuu võrra. Teenuse pikendamise eeldus on majutuskeskuses vaba koha olemasolu ja teenusepakkuja kinnitus, et vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke. Kogu selle aja toimub aktiivne elukoha otsimine, milles on toeks nii majutuskeskuse personal kui vanglast vabanenu tugiisik. Elukoha otsimisel võetakse ühendust kohaliku omavalitsusega, et võimalikult kiirest leida vanglast vabanenule elukoht. Sihtrühm: vanglast vabanenud Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–30.09.2022 01.01.2020–31.12.2020 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–30.09.2022 01.01.2020–31.12.2020 2 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2020) Väljundi- Majutusteenust 60 240 näitaja saanud inimeste arv 2. Koolitus TAT eesmärkide täitmiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare või teabepäevi, kus tugiteenust osutavad töötajad, vangla- ja kohalike omavalitsuste töötajad saavad jagada omavahel teadmisi ja kogemusi ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti korraldatakse vanglates töötajatele teabepäevi, et tagada kinnipeetavate jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata kinnipeetava sobivust teenust saada ja kuidas kinnipeetavaid motiveerida teenuseid saama tulema. Sihtrühm: majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2020–31.12.2020 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2020) Väljundi- Koolitus 40 120 näitaja 3 3. Tugiteenuse TAT hindamine TAT tegevuste elluviimist on vaja mõõta, et tekiks arusaam tugiisikuteenuse ja majutusteenuse tulemuslikkusest ja toimivusest. Kuna TAT järel on kaalumisel teenuse suunamine riiklikule rahastamisele, siis on oluline, et oleks teadmine planeeritud tegevuste toimest. Selle otsuse tegemiseks analüüsitakse teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring tehakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Uuringusse kaasatakse teenust saanud vanglast vabanenud (sh nii edukalt kui edutult teenust saamast lahkunud), vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ja valdkonnaga kokku puutuvad riigiasutused. Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. TAT juht annab hindamistulemustest teenuseosutajatele ja vanglatöötajatele tagasisidet ning vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. Sihtrühm: teenust saanud vanglast vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2020–31.12.2020 regulaarne hindamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2020) Väljundinäitaja Uuringu tegemine 0 1 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-1020 - Vanglast vabanenute jätkutugi Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b890137-2d84-45d0-8a65-56cd265b915b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b890137-2d84-45d0-8a65-56cd265b915b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main