MUUDETUD (02.06.2020 nr 97) Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid 2020. aastal

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.10.2019 nr 170 Taotlusvooru „Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid 2020. aastal“ väljakuulutamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, 17 ja 21 alusel, kooskõlas Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014. a heaks kiidetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ punktidega 13 ja 26.2: 1. Kuulutan välja taotlusvooru “Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid“ 2020. a, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan komisjoni. 2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa valdkonna rahvusvahelistumisele ja etenduskunstide arengule läbi Eestis toimuvate suure valdkondliku mõjuga etenduskunstide festivalide toetamise. 3. Taotlusvooru eraldatavate toetuste eeldatav kogusumma on kuni 230 000 eurot (taotlusvooru lõplik maht täpsustub peale Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2020. a eelarve kinnitamist). Taotlusvoorust toetatakse 2-3 festivali. 4. Taotlusvoorust toetatakse festivale, mis toimuvad 2020. aastal. 5. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellel ei ole taotluse esitamise ajal: 5.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riiklikku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt; 5.2. majandusaastaaruande esitamise võlga; 5.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 6. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 7. Toetust ei saa taotleda punktis 5 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. 8. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena Eestis toimuvate rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide läbiviimist: 8.1. millel on toimumise järjepidevus (ei toetata esmakordselt toimuvaid festivale või uusi algatusi); 8.2. millel on erinevatest riikidest pärit välisesinejate poolt esitatud lavastuste osakaal festivali programmist vähemalt 60%; 8.3. mis toimub kahe aasta tagant; 8.4. mille eelmise festivali kogueelarve ja toetust taotletava festivali kogueelarve ületavad eraldi 100 000 eurot. 9. Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. 10. Taotluste hindamisel hinnatakse festivali: 10.1. vastavust käesoleva käskkirja punktile 8; 10.2. etenduskunstide alast tähtsust, ulatust ja valdkondlikku mõju; 10.3. välismaalt kutsutud esinejate taset; 10.4. ajalist kestust; 10.5. programmi uuenduslikkust ja festivali kunstilise juhi visiooni; 10.6. eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust; 10.7. eelmiste aastate külastajate hulka ning eeldatavat publikuhuvi; 10.8. kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest; 10.9. läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust; 10.10. koostööpartnerite olemasolu ja (rahalist) panust projekti elluviimisel. 11. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 – 31.12.2020. a. 12. Taotlusvoorust toetatud abikõlblikeks kuludeks loetakse: 12.1. kulud, mis on vajalikud otseselt festivali elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 12.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 11 määratud abikõlblikkuse perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. 12.3. autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab autorit); 12.4. reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning trükkimisega seotud kulud; 12.5. reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit/ kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 12.6. ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulud; 12.7. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 13. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 13.1. tehnika ja töövahendite soetamise kulud, v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 13.2. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse; 13.3.käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 13.4. muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 14. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 15. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Liikmed: Katre Väli - Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Monika Larini - valdkondlik ekspert Madli Pesti - teatrikriitik 16. Komisjoni töö eest vastutab ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. 17. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna teenistuja. 18. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse teisi hääleõiguseta eksperte. 19. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 1. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 20. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 21. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Minister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte arvestada komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse. 22. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 23. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 24. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus) artikli 3 mõistes või mitte. Juhul, kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 25. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. 26. Projektitoetuse kasutamise aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e- keskkonnas www.toetused.kul.ee. 27. Määran taotluste esitamise tähtpäevaks 4. november 2019. a. 28. Toetuse eraldamise otsus tehakse pärast 2020. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarve kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas