"Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade (periood 01.09.2018–31.08.2019)

Eesti Olümpiakomitee Eesti Paralümpiakomitee 15.10.2019 nr 1-11/1851-1 Eestimaa Spordiliit Jõud Ministeeriumid "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade (periood 01.09.2018–31.08.2019) Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate perioodil 01.09.2018–31.08.2019 ja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ülevaate heakskiitmise kohta. Palume ülevaate kohta tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 42 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate lisa 35 lehel 3. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel Kaarel Nestor 6282260 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 11.2019 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea november 2019 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 01.09.2018-31.08.2019 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015. a otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise kohta perioodil 1.09.2018-31.08.2019. 2. Kultuuriministril esineda „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaatega Riigikogus. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030" ELLUVIIMISEST Periood 01.09.2018–31.08.2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Hetkeolukorra ülevaade 5 2. Olulisemad muudatused 14 2.1. Liikuma Kutsuv Kool 14 2.2. Treenerid ja treenerikutse 20 2.3. Spordiausus 27 2.4. Rahvusvaheliste spordisündmuste toetamine 29 2.5. Spordiseaduse muutmine 32 2.6. Team Estonia 36 3. Vaade tulevikku 41 Lisa 1. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 eesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevused perioodil 1.09.2018-31.08.2019 2 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsus kiitis spordivaldkonna visioonidokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi Sport 2030) heaks 12. jaanuaril 2015 ja Riigikogu võttis selle vastu 18. veebruaril 2015. Spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Sport 2030 kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning meil on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigilise eesmärgina on dokumendis Sport 2030 sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil: 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning töö- andja; 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Sport 2030 on aluseks kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamisele. Kultuuriministee- rium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad Sport 2030 nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu. Oluline osa dokumendis Sport 2030 kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Käesolev ülevaade toob esile eelkõige need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019 või milles toimus võrreldes varasemaga oluline edasi- minek. Kuna Sport 2030 on valdkondadeülene dokument, on ka käesolev aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Sport 2030 punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, seetõttu koostab ülevaate Kultuuri- ministeerium. Käesoleval aastal on kultuuriministri Tõnis Lukase spordipoliitika ettekanne planeeritud Riigikogu 4. detsembri päevakorda. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 3 Käesolev aruanne koosneb kolmest osast: esimeses osas on kirjeldatud spordivaldkonna hetkeolukord ja olulised statistilised näitajad; teises osas tuuakse välja olulisemad muudatused; kolmandas osas keskendutakse järgmiste aastate prioriteetidele. Ülevaatega kaasneb ka Lisa, mis sisaldab endas järjepidevaid tegevusi, mida on ellu viidud Sport 2030 eesmärkide täitmiseks. 4 1. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE Spordiorganisatsioonid ja –koolid: kogukond laieneb, aga kas ka tugevneb? Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on spordi harrastamiseks tingimuste ja eelduste loomine. Spordiorganisatsioonide roll on inimeste ühendamine, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevusega seonduva korraldamine, lähtudes ühishuvist ja -eesmärkidest. 2018. a jooksul lisandus 115 spordiorganisatsiooni ja spordikooli2. 52% (1413) spordiklubidest kuulub mõ- ne spordialaliidu liikmes- konda ja 28% (753) maa- konna spordiliidu liikmes- konda. 2 Spordikool – Eesti spordiregistrisse kantud huviharidust pakkuv kool, mille Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe klassifikaatoris „Spordialade liigitus“ määratletud spordiala või distsipliiniga. 5 Aktiivselt spordi harrastamisega tegeles 84% (1777) tegutsevatest spordiklubidest. Oma- vaheline konkurents harrastajate võitmiseks survestab spordiklubisid registreerima EHISes spordi õppekavaga huvikooliks, et saada osalustasudega seotud maksusoodustusi. Nii on praeguseks kujunenud olukord, kus 80% registreeritud spordikoolidest on loodud vaid maksusoodustuse saamiseks ning sporditegevus toimub spordikooli pidajana tegutsevas spordiorganisatsioonis. Harrastajad: populaarsed alad kasvavad, väikesed marginaliseeruvad Eesti spordiorganisatsioonides harrastatakse 89 spordiala. Neli suuremat ala katavad koguni 47% harrastajaskonnast. 25 spordiala harrastajate arv on vahemikus 1000-10 000 6 harrastajat3 ja see grupp moodustab kogu harrastajaskonnast 43%. Viimasesse gruppi kuulub 60 spordiala, kus harrastajaid alla tuhande, kuid kokku on neid vaid 10%. Möödunud aastal lisandunud 5227 harrastajast liitus 99,4% populaarseimate aladega ja väiksed alad kaotasid veelgi oma ahtast kandepinnast. Eelmisel aastal kasvas organiseerunud harrastajate hulk kõige enam naissoost harrastajate hulgas – juurdekasv oli 7% (5112) ja nii moodustavad tüdrukud ja naised nüüd kokku 43% harrastajaskonnast. Harrastajad: üle poolte noortest on organiseerunud harrastajad, maakonniti suured käärid Eelmisel aastal oli 5-19-aastastest noorte seas harrastajate4 osakaal esmakordselt üle 50%. Kui Harjumaal ja Tartumaal on hõive 58%, siis Jõgevamaal ja Valgamaal jääb see alla 30%. Organiseerunud harrastajaid on 14% rahvastikust, kuid maakonniti erineb näitaja rohkem kui kaks korda ja muster on sama, nagu noorte puhul – kõrgem Harjumaal (18%) ning madalaim Jõgevamaal ja Valgamaal (7,5%). 3 Harrastajad – regulaarselt, sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul, spordiklubis spordialaga mis tahes tasemel tegelevad vähemalt 5-aastased Eestis elavad füüsilised isikud ja spordikoolide õpilased. 4 Noored harrastajad – 5- kuni 19-aastased spordiklubide harrastajad ja kuni 19-aastased spordikoolide õpilased. 7 Treenerid: 47% treeneritest ja juhendajatest on vabatahtlikud Treenerite ja treenerikutseta juhendajate töökohti oli spordiorganisatsioonides ja –koolides 5909. 47% töökohtadest olid täidetud ilma vastava treenerikutseta inimestega ja selline olukord on püsinud aastaid. MTA analüüsi järgi on 53% treeneritest ja juhendajatest saanud spordiorganisatsioonilt või -koolilt töötasu ning alates treenerite tööjõukulude riikliku toetuse sisseviimisest on see jõuliselt kasvanud. Vaid 23% (534) tegutsevatest spordiorganisat- sioonidest omab muud tasustatud spordipersonali kui treenerid. Kutsega treenerite arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, täiesti uusi inimesi lisandus mullu kutseomanike hulka 368. Spordialane kõrgharidus on 28% kutseomanikest, samas ei ole täpselt sama suur hulk kutsega treeneritest hõivatud mitte ühegi spordiorganisatsiooni juures. Kutsega treenerite keskmine vanus on 40 aastat, kuid näiteks Ida-Virumaal on see 48 aastat. Spordiobjektid: 94% elanikkonnast elab spordiobjekti läheduses Spordiregistris on 2755 spordiobjekti kokku 4982 sportimispaigaga, lisaks veel 472 orienteerumisterritooriumi. Sisetingimustes asus 21% spordiobjektidest, iga viies objekt oli kas ehitatud või mingil moel renoveeritud viimase viie aasta jooksul. Pesemisvõimalusi pakuti 48% objektide juures ja puuetega inimestele mõeldud infrastruktuur oli 14% spordi- objektidest. Rahvastiku registri järgi asub 94% Eesti elanikkonnast vähemalt ühele spordiobjek- tile lähemal kui 3 km. Samas ei ole kõik objektide liigid sarnase kättesaadavusega – kui võimla on maksimaalselt 3 km kaugusel 88% elanik- konnast ja staadion 83%, siis näiteks siseujula puhul on see näitaja 66% ja jäähallil 26%. 8 Saavutussport: olümpiaalade medalite arv pole kasvanud Sarnaselt ülejäänud maailmaga on Eestis saavutusspordi riiklikul rahastamisel olnud fookuses olümpiaalad, mille osakaal kogu rahastusest on olnud järjepidevalt 90% ümber. Võrdlemisi ühtsest rahvusvahelisest praktikast ja konkurentsikeskkonnast tulenevalt on tulemuste võrdluses oluline eristada olümpiaalasid ja mitteolümpiaalasid. Samuti on arengute jälgimisel oluline vaadata tulemusi laiemalt kui vaid medalivõidud. Sellest tulenevalt on Kultuuriministeeriumi spordiprogrammis seatud saavutusspordi mõõdikuteks esikümne kohad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja suurekoosseisuliste võistkondade puhul tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud võistkondade arv (mõlemas eraldi OM ja mitte-OM spordialad). 2018. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõikidel spordialadelt kokku 179 medalit, nendest 25 (14%) võideti olümpiaaladelt. Kuigi olümpiakavas olevate võistlusalade medalisaak täiskasvanute, juunioride ja noorte arvestuses kokku oli läbi ajaloo parim, saadi täiskasvanute olümpiaalade tiitlivõistlustelt 6 medalit, mis ongi viimase kümnendi keskmine. Medalisaak olümpiamängudelt on olnud alates 2006. aastast langustrendis (vt Team Estonia peatükk). Olümpiaalade esikümnekohtade nivoo püsib täiskasvanutel stabiilsena. Viimase 10 aasta jooksul on medaleid saadud 8 spordialal, seejuures on kolm edukamat ala – vehklemine, sõudmine ja kergejõustik – toonud kolmveerandi kogu medalisaagist. Pärast Rio de Janeiro olümpiamänge on olümpiaalade medaliomanike hulka kerkinud vaid 4 uut sportlast (laskur Peeter Olesk, sõudja Kaur Kuslap, kergejõustiklane Magnus Kirt ja 2019. a ka freestyle- suusataja Kelly Sildaru), kõik teised on end juba varem tõestanud. Küll aga jõuab olümpia- distsipliinide täiskasvanute rahvusvahelistele tiitlivõistlustele üha rohkem Eesti sportlasi – 2018. aastal tehti rekordilised 281 osaluskorda 135 erineval võistlusalal. 9 KOV toetus: eraldised spordile kasvavad, osakaal eelarves väheneb Kohalikud omavalitsused eraldasid spordile 2018. aastal rekordilised 63,6 miljonit eurot, kuid kasv polnud korrelatsioonis üldise eelarvemahu tõusuga. Nii langes spordi osakaal teist korda viimase 15 aasta jooksul alla 3% eelarvest. Jätkuvalt kerkivad sporditaristu ülalpidamiskuludeks suunatud vahendid, mis moodustasid rohkem kui poole kõigist spordile tehtud eraldistest. Keskmiselt oli KOV toetus spordile 48 eurot ühe inimese kohta. Spordiklubide tulud: enam kui pool eraisikutelt Spordiklubide tulubaas ületas 2017. aastal esmakordselt 100 miljoni euro piiri ja küündis 111,6 miljonini. Sellest valdav osa (85,2 mln ehk 76%) kuulus umbes kümnendikule klubidest (211 ehk 10,6%). Andmed esitanud tegutseva spordiklubi keskmine tulu oli 56 040 eurot, mediaan- tulu vaid 7 766 eurot. Spordiklubide tuludest rohkem kui pool ehk 56,2 miljonit saadi eraisikutelt. Siiski on see näitaja piirkonniti väga erinev – Põlva- ja Hiiumaal moodustasid inimeste eraldised spordiklubide tuludest 14% ja Tallinnas 61%. 10 Maksulaekumine: sporditegevus annab kultuurivaldkonna kolmandiku Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2018. aastal riiklikke makse 27,7 miljonit, tööjõumakse 21,8 miljonit ja omasid kogukäivet 97 miljonit eurot, olles nii suurimat osakaalu omav kultuurivaldkond. Riiklike maksude laekumine kasvas aasta jooksul 16% ehk 3,9 miljo- nit ja tööjõumaksud 7% ehk 1,4 miljonit. Suurim maksumaksja spordis on My Fitness AS, makstes riiklikke makse 2,6 miljonit eurot. Eesti Jalgpalli Liidu poolt makstud tööjõumaksud 1,2 miljonit on suurim näitaja nii spordis kui ka üks suurimaid kogu kultuurivaldkonnas5. Kultuuriministeeriumi toetused spordile Kultuuriministeeriumi 2019. aasta eelarvesse on 31.08.2019. aasta seisuga planeeritud spordivaldkon- nale kokku 37,4 mln eurot, millest: • 28,2 miljonit eurot on toetused spordiorgani- satsioonidele; • 9,2 miljonit eurot on investeeringud spordiobjek- tidesse. 5 MTA poolt avaldatud maksulaekumiste statistika avaandmete põhjal tasusid 2018. aastal riigile makse 4125 organisatsiooni, kelle põhitegevusala oli seotud valdkonnaga „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“. Vaatluse alt on jäetud kõrvale 17 hasartmängude ja kihlvedude korraldamisega seotud organisatsiooni. Riiklike maksude ja tööjõumaksude selgitus 11 Toetuste kasv spordiorganisatsioonidele võrreldes 2018. aastaga tuleneb järgmistest asjaoludest: • Alates 01.01.2019 ei tegutse enam Hasartmängumaksu Nõukogu ning varasemalt nõukogule eraldatud vahendid on nüüd lisatud Kultuuriministeeriumi eelarvesse (summas umbes 3,6 miljonit eurot) • Treenerite tööjõukulu toetuse kasv 1,1 miljonit eurot • Team Estonia toetus esimesest aastast 1,0 miljonit eurot • Toetused puuetega inimeste katusorganisatsioonidele (0,9 miljonit) tuli Sotsiaal- ministeeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Suuremad toetused 2019. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest on: 1. Toetused Eesti Olümpiakomiteele ja spordialaliitudele saavutusspordi arenda- miseks – 10,8 miljonit eurot 2. Treenerite tööjõukulu toetus spordiorganisatsioonidele – 7,1 miljonit eurot 3. Toetused rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamiseks – 2,7 miljonit eurot 4. Toetused liikumisharrastuse katusorganisatsioonidele – 1,3 miljonit eurot 5. Toetused puuetega inimeste katusorganisatsioonidele – 0,9 miljonit eurot 1. Suuremad investeeringud 2019. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest on: 1. Kääriku Spordikeskuse väljaarendamine – 4,3 miljonit eurot; 2. Hiiumaa Spordikeskuse rajamine – 2,9 miljonit eurot; 3. Kalevi staadioni rekonstrueerimine – 0,6 miljonit eurot 4. Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine 0,6 miljonit eurot. 12 • Omavaheline konkurents survestab spordiklubisid maksu- soodustuse eesmärgil registreerima EHISes spordi õppekavaga huvikooli, kuigi sporditegevus toimub koguni 80% juhtudest spordikooli pidajana tegutsevas spordiorganisatsioonis. Oluline on korrastada õigusruumi, et kaoks dubleerimine ning väheneks halduskoormus nii spordiklubide kui ka avaliku sektori jaoks. • Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud ning ületas 2018. a esmakordselt 50% piiri, ütlevad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. See näitab, et muu vaba aeg noortel on väga passiivne ja spordivaldkond üksinda ei suuda lahendada kasvavat kehalise inaktiivsuse probleemi. Seega on vältimatu tegeleda probleemiga valdkondade üleselt, eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga, kuid kindlasti ka näiteks avaliku ruumi liikumist soodustavaks kujundamise kaudu. • Kohalikud omavalitsused eraldasid 2018. aastal spordile rekordilised 63,6 miljonit eurot, kuid võrreldes üldise eelarvemahu tõusuga langes spordi osakaal teist korda viimase 15 aasta jooksul alla 3% eelarvest. IX Eesti Kongressil 2018. a Paides võeti vastu ettepanek, et kõikide kohalike omavalitsuste poolt spordile suunatud rahad moodustaksid keskmiselt 5% nende eelarvetest ning et väiksem kui 2% poleks spordirahade osakaal üheski omavalitsuses. 13 2. OLULISEMAD MUUDATUSED Käsitletaval perioodil on spordivaldkonnas ellu viidud spordielu sõlmprobleemide lahen- damiseks mitmeid olulisi muudatusi, millest annab ülevaate käesolev peatükk. 2.1 LIIKUMA KUTSUV KOOL Kõik lapsed ja noored vanuses 5–17 aastat peaksid aktiivselt liiku- ma iga päev kokku vähemalt ühe tunni: see on vajalik eeldus nende tervisele, arengule ja õppimisvõimele. Sama oluline on ka liikumis- tegevuste mitmekesisus, mis tagab põhiliste liikumisoskuste arengu ja on aluseks nii aktiivse eluviisi kujunemisele kui spordi- alade harrastamisele. Eesti õpilaste liikumisaktiivsus on aga murettekitavalt madal – vaid 7-11% 24% on neid, kes liiguvad tervisliku arengu seisukohalt piisa- lastest valt. Ka on aina vähem neid lapsi ja noori, kes on harjunud õues iga päev olema – ainult 7-11% kümneaastastest ja vanematest lastest vee- aktiivselt dab oma vaba aega aktiivselt õues iga päev. Oleme seega jõudnud õues olukorda, kus liikumine pole enam laste igapäevaelu loomulik osa. Treeningudki ei pruugi kaasa tuua soovituslikku liikumisaktiivsust: kuigi trennis käivad ligi pooled Eesti lastest ja noortest, osutavad uuringud, et üks trenn annab vähemalt mõõduka intensiivsusega liikumisaktiivsust juurde vähem kui pool tundi, sedagi ainult trenni- päevadel, ning liikumisaktiivsuse soovitused täidab trennilastest ikkagi vaid 28% (Mooses, Kull 2019). Kõigile lastele on soovitatav 1h päevas aktiivsemalt liikuda. Vaid 28% trennis 24 last 100st on käivatest lastest täidab üks tund päevas aktiivne selle soovituse. 14 Kuidas seda muuta, kui senised lahendused enam ei toimi? Kool moodustab olulise osa laste päevadest: põhikooli lõpuks laps koolis veetnud juba ligi 8600 tundi. Seega on üheks lahenduseks pöörata tähelepanu liikumist toetava koolikultuuri arendamisele Eestis. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori algatatud programm Liikuma Kutsuv Kool tegeleb just sellega, et liikumine saadaks Eesti laste argielu ja liikumis- võimalusi pakuks nii koolipäev kui vaba aeg. Liikumislabori ja üle Eesti paiknevate Liikuma Kutsuvate Koolide arendatud lahendused puu- dutavad kogu päeva: kuidas laps kooli kohale jõuab (aktiivne koolitee), mida saab teha kooli- ja vahetundides (aktiivne ainetund ja vahetund, kooliruum ja -õu), kas koolipäeva korralduses on aega liikumis-, mängu- ja spordivahetundideks (koolipäeva ülesehitus), mismoodi panus- tavad liikumisaktiivsusse ja vajalikesse oskustesse kehalise kasvatuse tunnid (liikumis- õpetus) ja kuidas veedetakse aega pärast koolipäeva lõppu ja nädalavahetusi (sport ja vaba aeg). 15 Liikuma Kutsuv Kool • toetab osalevaid koole süsteemsete lahenduste loomisel; • pakub nõustamist, seminare, töötube koolitiimidele, õpilastele, õpetajatele; • toetab üle-eestilise võrgustiku toimimist. Koolid otsustavad ja tegutsevad iseseisvalt. Aina enam on koole, kus lapsed ise saavad panustada liikumistegevuste läbiviimisesse – koolides tegutsevad mängujuhid, kes ilma õpetajaid liigselt koormamata korraldavad teistele õpilastele liikumis-, mängu- ja sporditegevusi. 16  ÕPILASTE LIIKUMIS- AKTIIVSUS ÕUEVAHETUNNIS Õuevahetund tõstab õpilaste liikumisaktiivsuse kahekordseks. Liikuma kutsuv kooliruum Liikuma Kutsuvad Koolid otsivad lahendusi ka laste vähesele õues- olemise ajale ning võimalusi seal aktiivselt tegutseda ja kehalisi oskusi arendada. Aina enam on neid koole, mis kujundavad ümber oma kooli- hoove, et toetada õuevahetunde ja õuesõpet ning pakkuda aktiivsus- ruumi vaba aja veetmiseks ka kogu- konnale. Ainuüksi Tartu linnas on 2019. aastal uue hoovi saanud kogu- nisti viis kooli. Hästi kujundatud koolihoovid pakuvad lastele ja noortele aktiivset Koolihoovid pakuvad häid võimalusi tegevust ka vabal ajal. Pildil Tartu Mart Reiniku koolihoov. ka tänavaspordialadeks ja liikumis- õpetuse lõimimiseks õuevahetun- dide ja vaba ajaga: põhioskuste omandamine toimub koostöös liiku- misõpetajaga, kuid avatud hoovides saab iseseisvalt harjutada ka enne ja pärast tunde. Liikuma kutsuvad koolihoovid paku- vad mõõdukalt riske, põnevust ja tegevusi sõltumata aastaaegadest. Seal on ruumi nii spordialadele kui Künkad, tunnelid, rippsillad ja trepid on laste jaoks ligitõmbavad, aga panustavad ka nende põhiliikumisoskuste arengusse. Pildil Tartu Erakooli LõunaTERA filiaali õueala. 17 loovale ja vabale mängule, nii eri vanustele kui mõlemale soole. Olulisel kohal on koolihoovi kujun- damisel põhiliikumisoskuste arendamine. Liikumislabori läbi viidud uuringud on juba osutanud, et õuevahetun- nid on üks parimaid viise lisada liikumist nende õpilaste päeva- desse, kes väljaspool kooli on passiivsed. Samamoodi mõtestatakse koolide renoveerimisel ja uute ehitamisel Nii sise- kui välironimisseinad on viimastel aastatel Eesti koolides aina enam läbi ka liikumisvõi- väga populaarseks muutunud. Pildil Tartu Variku koolihoovil asuv malusi majas sees: kooliruumid on ronimissein. muutumas funktsioonides mitme- külgsemaks, moodulmööbli kasutamine võimaldab klassiruume/saale kerge vaevaga tühjaks tõsta, et korraldada grupitööd või aktiivsemat sorti õpet; õppimiseks kasutatakse aga ka õue ja koridore. Ka juba see, kui lapsed lubatakse vahetundidel võimlasse või aulasse pallimänge mängima või tantsima, toetavad nende liikumisaktiivsust ja heaolu. ÕUESÕPE VAHENDI KÄSITLEMINE Põhiliikumisoskuste arendamine on üks liikuma kutsuva õueala eesmärkidest. 18 • Uuringud näitavad, et Eesti laste liikumisaktiivsus on eba- piisav ja vaid treeningutel osalemine ei taga liikumisaktiivsuse taset, mis on tervislikuks arenguks vajalik. Liikuma Kutsuva Kooli sihiks on, et liikumisvõimalusi pakuksid Eesti õpilastele kõik koolipäeva osad: teekond kooli enne tundide algust; tunnid ja vahetunnid ning aeg pärast koolipäeva lõppu. • Laste liikumisaktiivsust toetab liikumistaristu loomine sinna, kus lapsed niikuinii viibivad, seega on heaks lahenduseks koolide siseruumide arendamine ja liikuma kutsuvate õuealade loomine. • Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest, aidates kaasa laste põhiliikumisoskuste arengule, igapäevase liikumisaktiivsuse suurenemisele, liikumis- rõõmu kasvule ning laste ja noorte enda algatusvõime kujunemisele. Vaata rohkem: liikumakutsuvkool.ee 19 2.2 TREENERID JA TREENERIKUTSE Kaasaegses spordis on harrastuse, sporditulemuste, isiksuse, oskuste ja väärtushinnangute kujunemisel äärmiselt oluline roll treeneritel. Treeneri mõiste avab spordiseadus: sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Üldtuntud on treenerite tegevus juhendatavate spordi juurde toomisel ja nende sportlike võimete arendamisel, vähem räägitakse treenerite panusest laste ja noorte kasvatamisse ning väärtushinnangute ja omaduste arendamisse. Treenerite arv ja vajaduse prognoos 1988. aastal, kui spordikorraldus oli tsentraliseeritud, töötas 76-s spordikoolis kokku 1 400 treenerit, kes juhendasid 45 600 last ja noort. Viimastel aastakümnetel on noorte (kuni 19.a) spordiharrastajate arvu kasvuga spordi- klubides ja spordikoolides kasvanud ka treenerite arv. Spordialadel lõikes on suuri erinevusi ja treenerid töötavad erinevate koormustega. Saab siiski eeldada, et spordiharrastajate arv spordiklubides ja -koolides kasvab ning nendest ligi 60% moodustavad ka tulevikus lapsed ja noored. Samuti eeldusel, et säilib soovitatav keskmine harrastajate ja noorte arv ühe treeneri kohta (vastavalt 30 ja 18) võib prognoosida: 20 Harrastajate järjepidavat kasvu arvestades prognoosib ka OSKA spordiuuring* vajadust vähemalt 2400 uue treeneri järele aastaks 2030. Treenerite kutsekvalifikatsioon Treenerite kutsekutsekvalifikatsiooni süsteem kinnitati 2002. aasta spordikongressil. Treenerikutse väljatöötamisel tehti koostööd 2001. aastal loodud Sihtasutus Kutsekojaga ja treenerikutse paigutati Kutsekoja koordineeritavasse kutsekvalifikatsiooni raamistikku. Selle 21 eesmärgi nimel moodustas EOK koos spordialaliitudega töörühma, kes kahe aasta jooksul töötas välja aluspõhimõtted, spordi üldainete õppekavad, treenerite kutsestandardid, kutse- andmise korra ja rakendusjuhendid. 17. aastaga on kujundatud toimiv treenerikutse süsteem ja kaasatud valdav osa spordialaliite ja spordiühendusi (67), Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool ning Audentese Spordigümnaasium. Treenerikutse on täielikult ühitatud Eesti kutsekvalifikatsiooniraamistiku (EKR) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). Treenerite kutsetaotlemine, koolitused, kutseeksamid ja regulaarne täiendamine on uus normaalsus. Kuna treenerikutse antakse neljaks aastaks, siis on kutseandmises domineeriv 4-aastane tsüklilisus. Alates 2014. a on enam väärtustatud kõrgemaid kutseid, mis peamiselt seotud treeneritoetustega. Kuigi samast aastast on kutseandmise korda tsentraalselt ja nõudlikumalt järgitud, ei ole see kaasa toonud kutsetega treenerite arvu kahanemist. Rõõmustav on kutsega treenerite vanuseskaala. Ligi kolmandik treenereist on nooremad kui 30 aastat ja enam kui 75% treenereist nooremad kui 50 aastat. Treenerikutset on võimalik taotleda ülikoolis omandatud kehalise kasvatuse ja spordialase ettevalmistuse, üldainete ja erialaainete tasemekoolituste läbimise ning praktilise töökoge- muse baasil. Treenerikutsete andmisel on hea koostöö Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Audentese Spordigümnaasiumiga, kellelt tellitakse spordi üldainete koolituskursuseid alates 2006. aastast. Seal omandatud teadmised on aluseks tuhandetele uutele treeneritele. 22 Siinkohal toodud viimase kuue aasta koolituskursuste läbinute arvud taotletavate tasemete kaupa. Treenerite erialase tasemekoolituse ja kutse taastaotlemise eelduseks oleva täiendkoolituse tagavad spordialaliidud. Tasemekoolitusi saab korraldada kinnitatud õppekavade ja koolitus- materjalide olemasolul. Viimastel aastatel on kõik kutseandmisega seotud spordialaliidud uuendanud või uuendamas tasemekoolituste aluseks olevad õppekavasid ja koolitus- materjale. Treenerite töötasud ja tööjõukulude toetused Treenerite kutsekvalifikatsiooni juurutamise eesmärkideks oli korrastada sportlaste juhenda- mise seni reguleerimata tegevusvälja, luua kutsetele toetuv töötasustamise süsteem ning motiveerida treenereid edenema kutsetes, et olla rohkem väärtustatud ja tunnustatud. Kuna treenerite tööandjateks on tuhanded spordiorganisatsioonid ja spordikoolid erinevate võimaluste ja väärtushinnangutega, oli see arvestatav väljakutse. Treeneritele väärilise töötasu tagamine oli ja on siiani kõige raskemini teostuv eesmärk. Esimestel kutseandmise aastatel ei omanud treenerikutse mingit mõju töösuhetele ega tasustamisele. Eesti Olümpiakomitee rakendas aastatel 2009 ja 2010 spordiliitude sihttoetusi olenevalt kutsetega treenerite arvust, Audentese Spordigümnaasiumis kehtestati kõrgemate kutsete eest lisatasu, 2010. aastast hakati Tallinnas ja Tartus ning veel mõnes linnas spordiklubidele toetuse eraldamisel arvestama klubis rakendatud treenerite kutsetaset. Üldistatult oli spordiorganisatsioonide ambitsioon oma tegevuse arendamisel suurem, kui rahalised võimalused, domineeris soov maksta treeneritele maksude arvelt enam raha kätte ja treeneritel oli valmisolek sellist tasu vastu võtta, minnes vastuollu seadusandja mõttega maksuvabade stipendiumide maksmisest. Maksuameti 2013.a. kontrollreidid spordi- klubidesse ja avastatud rikkumised andsid treenerikutse väärtustamiseks uue võimaluse. Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus töötasid välja kompenseeriva toetusmeetme, et aidata koos tööandjatega maksta laste ja noorte treeneritele töölepingu alusel makstavat töötasu. Toetusmeede rakendus 2015. aastast ja selle mõju treenerite töötasude korrastamisel, klubide maksudistsipliini ja haldus- suutlikkuse paranemisel on tuntav. 23 24 Noortetreenerite tööjõukulude toetus- meede on loonud spordiorganisatsioo- nides kindlustunde treenerite tööle võtmiseks. Treeneri- kutse muutub aina väärtuslikumaks ja hoogustab noori seda ametit valima. Toetusmeetme abil ning treeneritele asjakohaseid nõudeid seades muutub laste ja noortega tehtav treeningtöö kvaliteetsemaks ja ohutumaks. Toetusmeede on oluliselt parandanud ka maksulaekumisi, mis võiks anda kindlustunde selle toetusmeetme kasvavaks jätkamiseks. Paraku peab tõdema, et alampalga ja keskmise palga pideva kasvu tingimustes on treenerite suhteline palgatase jäänud samale tasemele, vahe Eesti keskmise palgaga ja eesmärgiks seatud kultuuritöötaja palgaga ei ole kahanenud. 25 Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab kasvatada noortes spordi- armastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi. See omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. Kokkuvõttes on treenerite tööjõukulu toetuse meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on meetmest tuge saanud (2015. aastal 1028 treenerit, 2018. aastal 1232 treenerit) ja aina suurem protsent treenereid saab töötasu spordiorganisatsioonidelt (2013. aastal 32%, 2018. aastal 51%). Lisaks on toetus treeneritele kasvanud viie aastaga 3,5 mln eurolt 7,1 mln eurole. Alates treenerite tööjõukulu toetuse meetme rakendamisest 2014. aastast töötame selle kallal, et viia täiskoormusel töötavate treenerite palk Eesti keskmise palga tasemele. Oleme viimastel aastatel astunud selles osas olulise sammu edasi, aga 2019. aasta riigieelarves olev 7,1 mln eurot ei ole selleks piisav ning vaja on järgmistel aastatel tõsta treenerite tööjõukulu toetust. • Sport2030 üks põhieesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja spordis Põhjamaade tasemele, kus on kaasatud vähemalt 2/3 elanik- konnast. Selleni jõutakse vaid siis, kui panustatakse sihipäraselt treeneriameti väärtustamisse ja kvaliteedi tõstmisse läbi õppe ning kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamise. • Arvestades harrastajate järjepidevat kasvu on Eestil aastaks 2030 vajada vähemalt 2400 uut treenerit järele, ehk treenerite arv peab tõusma vähemalt 46%. • Noortetreenerite tööjõukulu toetuse meede on korrastanud spordimaastikku tööõiguslikust aspektist, andnud organisatsioo- nidele kindlustunde treenerite palkamiseks, parandanud riigi maksulaekumist ning väärtustanud treeneriametit noorte hulgas. Paraku ei ole treenerite palk võrreldes Eesti keskmise palgaga oluliselt tõusnud. 26 2.3 SPORDIAUSUS Spordiaususe valdkonnas on viimase aasta jooksul toimunud mitmed olulised muudatused: loodud on uus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, võeti vastu jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon, ning valmistati ette karistusseadustiku muudatused võitlemaks paremini dopingu tarvitamise vastu. Alates 2018. aasta sügisest on Eesti Olümpiakomitee (EOK) koostöös Kultuuriministee- riumiga alustanud reformi SA Eesti Antidopingu ümber kujundamiseks asutuseks, mis tegeleks kogu spordi ausust ohustavate probleemidega. Antud reformi elluviimisel on lähtutud nii Soome kui ka Taani eeskujust. Nimelt Soomes ja Taanis on dopingu- ja kokku- leppemängude vastane võitlus ühendatud ning vastavaid tegevusi viib ellu üks asutus. Soomes spordieetika keskus vastutab lisaks pealtvaatajate mugavuse ja turvalisuse alaste küsimuste eest ning muude spordieetikat puudutavate teemade eest. Käesoleva aasta septembris asutas Eesti Olümpiakomitee uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE), mis saaks tegeleda kõikide spordiausust puudutavate valdkondadega. Pärast uue asutuse loomist algatati ühinemisprotsess Sihtasutus Eesti Antidoping (EAD) ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse vahel, tänu millele tagatakse EAD töö järjepidevus ning mis viiakse lõpuni 2019. aasta jooksul. Ühinemise järgne asutus hakkab kandma nime Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) ja sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on „edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa: (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.“ Reformi toetamiseks otsustas Kultuuriministeerium tõsta EAD-le antavat tegevustoetust 65 000 eurolt 187 000 euroni, millele lisandub vastavalt 2018.a. vastuvõetud Hasartmängumaksu seaduse muudatusele 1,6% Kultuuriministeeriumile minevast Hasartmängumaksust, võitlemaks kokkuleppemängude vastu. Vastavalt spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja nii uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Seetõttu lisatakse käimasoleva spordiseaduse muutmise protsessis uus spordiseaduse säte, mis lubaks kultuuriministril anda spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel EADSE’le. Viimased dopingujuhtumid maailmas on tõestanud, et dopingu vastasesse võitlusesse tuleb aina enam kaasata nn “jõustruktuure”, sh Politsei- ja Piirivalveametit, Maksu- ja Tolliametit ning teisi õiguskaitseorganeid. Selleks otsustas Kultuuriminister kokku kutsuda töörühma Eesti Olümpiakomitee, EAD, Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikest muutmaks karistusseadustikku. Praeguses karistusseadustikus välja toodud karistused ja spordivaldkonna enda karistusmeetmed ei ole olnud piisavad. Töörühm otsustas ühiselt, et dopingu kasutamist ei peaks eraldi kriminaliseerima, sest dopinguga vahelejääjad saavad oma karistused kätte niikuinii. Küll aga leiti ühiselt, et dopingu tarvitamisele kaasaaitajaid (nt kasutamisele õhutajad, vahendajad jne) puudutavaid seadussätteid tuleb karmistada, sh 27 jälitustegevuse õigusega, et võidelda erinevate dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. Samuti otsustati täpsustada dopingu mõistet. Spordiaususe valdkonnas kiitis Vabariigi Valitsus 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis ajakohastab 1985. aasta jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni, mille Riigikogu denonsseeris 13. juunil 2019. Uue konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav lähenemisviis ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel. Turvalisuse sammas peaks tagama ennekõike infra- struktuuri (staadionide) turvalisuse, julgeolek sammas peaks aitama vältida huligaansusi (koostöö politseiga, kes tagab julgeoleku, teeb riskihindamisi, määrab karistusi avaliku korra rikkumise eest) ning teeninduse all soovitakse tagada ligipääs ja hea teenindus kõigile spordivõistluste osalejatele (nt lastega pered, puudega inimesed jne), selged ja hästi nähtavad märgistused, tualettruumide kättesaadavus, viisakas kohtlemine kogu ürituse jooksul. • Käesoleva aasta septembris asutas Eesti Olümpiakomitee uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE), mis pärast Sihtasutus Eesti Antidopinguga liitumist hakkab lisaks dopinguvastasele võitlusele tegelema ka kokkuleppemängude vastase võitluse ja muude spordiausust puudutavate vald- kondadega. • Pärast 2019. aasta alguse Seefieldi dopinguskandaali kogunes kultuuriministri kutsel laiapõhjaline töörühm, kes otsustas, et tuleb täiendada Eesti karistusseadustiku paragrahvi 195, et karmimalt karistada dopingukasutamisele kaasaaitajaid ning seeläbi paremini võidelda dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. • Vabariigi Valitsus kiitis 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis ajakohastab varasemat, 1985. aastal vastu võetud konvent- siooni, ning mille peamine eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav lähenemisviis ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel. 28 2.4 RAHVUSVAHELISTE SPORDISÜNDMUSTE TOETAMINE Rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine tõstab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob otsest kasu piirkonna ettevõtjatele. Näiteks Soomes toimuva autoralli maailmameistrivõistluste etapi otsene majanduslik mõju on 23 miljonit eurot ja kaudne 53 miljonit eurot ning pealtvaatajate arv kokku 230 000, kellest 40% on välismaalased. 2015. aastal toimus Lätis meeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupi turniir, mille majanduslik mõju piirkonnale oli 32,8 miljonit eurot. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka piirkonna majandusele. Eesti riik ja paljud kohalikud omavalitsused mõistavad aina enam spordiürituste majanduslikku tähtsust ning toetavad igati organisaatoreid ürituste korraldamisel. Valitsus kiitis 7.09.2017 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus alates 2018. aastast ette 2 miljonit eurot. Taotlusvooru eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, millele välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate tehtud kulud toovad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Taotlusvoor annab Eesti spordivaldkonna tegijatele võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvoorust eraldatava toetuse suurus on otseses seoses riigile laekuvate maksudega. Taotlusvoorust on võimalik taotleda toetust alates 65 000 eurost ning kuna tegemist on riigieelarvele positiivse mõjuga taotlusvooruga, siis maksimumpiiri ei ole eraldatavale toetusele kehtestatud. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Oma eksperthinnangu annab ka Eesti Konjunktuuriinstituut. 2018. aastal on taotlusvoorust toetatud järgmisi sündmusi järgmiste summadega:  Triatloni Euroopa meistrivõistlused Tartus – 130 000 eurot;  Rally Estonia Lõuna-Eestis – 337 500 eurot;  Ironman täispikk triatlon Tallinnas – 400 000 eurot;  Curlingu Euroopa meistrivõistlused Tallinnas – 160 000 eurot; 2019. aastal on taotlusvoorust toetatud järgmisi sündmusi järgmiste summadega.  Murdmaasuusatamise maailmakarika sarja etapp Otepääl – 66 000 eurot;  Ironman täispikk triatlon 2019. aastal Tallinnas – 400 000 eurot;  Maadluse juunioride maailmameistrivõistlused 2019. Tallinnas – 105 000 eurot  Tallinna Maraton 2019. aastal Tallinnast – 360 000 eurot; 29   Iluuisutamise juunioride maailmameistrivõitlused 2020. aastal Tallinnas – 105 000 eurot 2018. aastal toimunud nelja sündmuse majanduslike mõjude analüüsist võib välja tuua järgmised tulemused:  Riigipoolne toetus kokku oli 1 027 500 eurot  Riigile laekus otseselt käibemaksu 1,3 miljonit eurot;  Välisosalejad ja väliskülalised kulutasid Eestis kokku 8,6 miljonit eurot;  Välisosalejaid ja väliskülalisi oli kokku ligikaudu 11 000;  Välisosalejaid ja väliskülalisi veetsid Eestis enam kui 56 000 ööd. Lisaks käibemaksule laekus osalejate ja nende kaaslaste tehtud kuludelt läbi teenust osutunud firmade ka tööjõu ja kasumimakse, mille summat on keeruline määrata ja esmase majandusliku mõju uuringu raames seda ei tehta. Maksutulu laekus ka ürituse korraldajalt ja ürituse korraldajale teenuseid osutanud firmadelt tööjõu ja kasumimaksude näol. Kuna 2019. aastal toimunud sündmuste majanduslike mõjude analüüsid ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks veel valminud, siis on võimalik 2019. aasta sündmuste mõju tutvustada järgmise aasta aruandes. Nimetatud spordiürituste majanduslik mõju regioonile on kindlasti suurem kui eelpool nimetatud esmane otsene majanduslik mõju. Maailmas viimase kolmekümne aasta vältel teostatud uuringud on näidanud, et esmase mõjuga kaasneb hulganisti järelmõjusid, mis jäävad kestma ka peale ürituse toimumist. Iga niisugune üritus suurendab toimumiskoha tuntust, turistide huvi Eesti vastu ja toob kaasa nii otsest majanduslikku mõju ettevõtjaile kui ka kaudset mõju nii ettevõtteile endile kui ka kogu Eestile, mis toimib veel ka kaua aega peale üritust. Samuti propageerivad sellised suured üritused sporti ja sportlikku eluviisi, aga ka positiivset eneseületust ja usku isendasse. Lisaks Eestisse saabuvatele välisriikide külalistele ja osalejatele ning riigile laekuvale maksutulule on rahvusvahelistel suursündmustel oluline mõju ka Eesti tutvustamisel erinevate meediakanalite kaudu. Näiteks 2018. aasta Rally Estoniat kajastati 90-s erinevas riigis ja info jõudis üle 20 miljoni inimeseni, Eestis toimunud curlingu Euroopa meistrivõistlused jõudsid Eurospordi vahendusel üle 10 miljoni televaatajani ning Otepääl 2019. aastal toimunud murdmaasuusatamise MK-d jälgis TV vahendusel üle 30 miljoni inimese. 30 • Spordiorganisatsioonide tagasiside taotlusvoorule on olnud positiivne ning tõstnud nende motivatsiooni kandideerida rahvus- vaheliste võistluste korraldusõigusele ning korraldada neid Eestis kõrgel tasemel. • Toetusmeede on aidanud tuua Eestisse spordivõistlusi, mille korraldamine ei oleks enne olnud võimalik, suurendada Eesti tuntust maailmas ning kujundada riigi positiivset kuvandit. • Toetusmeede on olnud positiivse mõjuga riigieelarvele. Võrreldes toetussummaga on otsene maksulaekumine olnud vähemalt 1,3 kordne. 31 2.5 SPORDISEADUSE MUUDATUSED Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus, mis on jõustunud 01.01.2006. aastal. Vahepealsetel aastatel on oluliste teemadena spordiseadusesse lisandunud riikliku spordiandmekogu loomine, treenerite tööjõukulu toetuse menetlemine ja spordikohtunikele maksuvaba hüvitise maksmise võimalus. Samas on viimastel aastatel toimunud nii spordi valdkonnas kui ühiskonnas arenguid, mis andsid 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkonnaga ette valmistada mitmeid põhimõttelisi spordiseaduse muudatusi, mis antakse Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule menetlemiseks üle 2019 a sügisel. Teiste ministeeriumide ja spordivaldkonnaga kooskõlastatud muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: 1. sportlasele stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtted; 2. sporditulemuste andmebaas; 3. sporditulemuste avalikustamine; 4. spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemine. Sportlasele stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtted Seaduse muutmise tulemusena luuakse eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja sportlase- toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, milleks on kuni 12- kordse kuu töötasu alammäära ehk 2019. aastal kehtivast alampalgast lähtuvalt 6 480 eurot aastas. Kehtima jäävad praegusel hetkel tulumaksuseadusest tulenevad stipendiumi määramise eesmärgid ja põhimõtted. Sportlasel on võimalik saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt piirmäära täitumiseni. Muudatus korrastab senist tulumaksuseaduses sätestatud stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume sportlastele ka juhul, kui tegemist on töösuhtega. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivast töölepingu seadusest. Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida ja pikendada viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Praegu kehtiv seadusandlus võimaldab sõlmida tähtajalise lepingu ainult kaks korda järjest ja pikendada ainult ühe korra viie aasta jooksul. Samuti lisatakse eelnõusse iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon, mis võimaldab paindlikku lähenemist tööaja, ületunnitöö, öötöö, riigipühadel tehtava töö, töö tegemise aja piirangute, töökorralduse ja puhkeaja osas võrreldes kehtiva töölepingu seadusega. Eelnõuga luuakse sportlastele uus toetuse liik, mille nimeks on sportlasetoetus. Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; 32  2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents ja litsentsitud sportlane on kantud spordi andmekogusse; 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Kui sportlasega on sõlmitud leping, siis stipendiumi lepingu kehtivuse ajal sportlasele määrata ega maksta ei tohi. Kui kalendriaastas on makstud stipendiumi ja sportlasega sõlmitakse leping, siis sellisel juhul ei tohi sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kalendriaastas kokku ületada 24-kordset kuu töötasu alammäära ehk 2019. aasta alampalka arvesse võttes 12 960 eurot. Sporditulemuste andmebaas Seaduse muutmise tulemusena lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Sport on valdkond, mis väljendub võistlustel osaleja saavutatud tulemuse ja kohana. Võistluste võitja tulemus ilma nimeta, võitja nimi ilma tulemuseta või võistlustel saavutatud koht ilma nime ja tulemuseta võistlusprotokollis, uudises või sportlaste saavutuste analüüsis ei võimalda edastada infot saavutatud tulemusest täisväärtuslikult ja usaldusväärselt. Sport on ala, kus tulemusi võrreldakse ja varasemaid tulemusi ületada püütakse. Sel põhjusel on ka oluline, et oleks riiklik andmebaas sporditulemuste osas. Sporditulemuste avalikustamine Spordiseadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades spordi- tulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjekti nõusolekuta. Samas ei või seda teha kõik organisatsioonid, vaid ainult seaduse eelnõus loetletud organisatsioonid ning seda üksnes spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. Samuti sätestatakse piiranguna, et avalikustada võib üksnes tulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Lisades spordiseadusesse sätte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustab see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemine 18. septembril 2014. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu spordivõistlustega manipuleeri- mise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille Eesti allkirjastas 19. septembril 2016. Konventsiooni eesmärk on võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta 33 spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomia põhimõttega, ja tõhustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Konventsiooni rakendamiseks tuleb moodustada kontaktpunkt, mis on paljude rahvus- vaheliste ekspertide arvates üks peamisi konventsiooni loodavaid mehhanisme spordi- võistlustega manipuleerimise vastaseks võitlemiseks. Kontaktpunkt: 1. toimib teabejagamise keskusena, kogudes ja edastades asjaomastele organisat- sioonidele ning asutustele teavet, mis on seotud spordivõistlustega manipulee- rimise vastase võitlusega; 2. koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3. võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatute ja kahtlaste kihlvedude kohta, mis on sõlmitud konventsiooniosalise territooriumil toimuvate spordivõistluste suhtes, ning vajaduse korral edastab hoiatusi; 4. edastab teavet seaduse või selles konventsioonis osutatud spordiregulatsioonide võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele või spordiorganisatsioonidele ja/või spordikihlvedude korraldajatele; 5. teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide riiklike kontaktpunktidega. Seaduse muudatusega luuakse riiklik spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemise kontaktpunkt ning õiguslik alus kontaktpunkti ülesannete üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kontaktpunkti ülesanded on otstarbekas delegeerida spordivaldkonna organisatsioonile, sest see tagab sõltumatuse ning parema koostöö teiste spordiorganisat- sioonidega. Kontaktpunkti tegevusi ei peaks ellu viima Kultuuriministeerium, sest ministee- riumi ülesanne oleks ennekõike spordipoliitika kujundamine, mitte spordispetsiifiliste probleemide lahendamine. Spordivaldkonna spetsiifiliste ülesannete delegeerimine spordi- organisatsioonidele on tavaline praktika ka teistes riikides. Kultuuriministeeriumi hinnangul sobib antud ülesandeid täitma Eesti Olümpiakomitee poolt asutatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mille eesmärgiks on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Koostöös Justiitsministeeriumiga soovitakse muuta kriminaalkorras karistatavaks ka keelatud ainete kasutamisele kallutamine ja omamine. Selleks muudetakse karistusseadus- tikku ja lisatakse säte, mille kohaselt spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise, kasutamisele kallutamise või sellise aine üleandmise või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest, samuti dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine toimetamise eest üle riigipiiri või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangis- tusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt või noorema kui kaheksateis- taastase isiku suhtes või grupi poolt või suure varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 34 • Seadusega sätestatakse sportlasele makstavale stipendiu- mile piirmäär ning sportlasele luuakse uus toetuse liik, milleks on sportlasetoetus. • Sporditulemuste avalikustamine muutub võistluste korralda- jate jaoks lihtsamaks • Riiklik spordivõistlustega manipuleerimise kontaktpunkt on tulevikus abiks kõigile spordis osalevatele isikutele ja spordi- organisatsioonidele spordi aususe eest võitlemisel • Keelatud ainete kasutamisele kallutamine ja omamine on tulevikus kriminaalkorras karistatavad. 35 2.6 TEAM ESTONIA Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. Eestlased on naasnud viimaselt kahelt taliolümpialt medalita ning viimasel kolmel suveolümpial on kokku võidetud ainult 5 medalit . Aeg on meie spordis teha struktuurseid muudatusi. Taasiseseisvunud Eesti sportlased on osalenud olümpiamängudel 1992-st aastast. Barcelonas saavutatud edu saab panna teise riigikorra ajal loodud tingimuste arvele. 36 Järgnevad OM-d Eestile edu ei toonud ning kindlasti oli üks põhjus korrapäraste toetuste puudumine ja kaootiline rahastamine. Pärast Atlanta OM-i rakendusi OM-ettevalmistuse sihttoetuste süsteem vastavalt tolleaegsete võimaluste kohaselt. Kindel kord ja stabiilne rahastamine lõid eeldused eduks, mida kinnitavad aastatel 2000–2012 võidetud olümpiamedalid. Paljudes riikides toetatakse OM edu nimel tippsporti aina läbimõeldumalt ja suuremate summadega. See kvaliteedinihe, mis tehti Eestis 1997. aastal, ei taga 20 aastat hiljem enam edu rahvusvahelises konkurentsis. Meile suuruselt sarnaste riikide, nagu Taani ja Sloveenia, kogemus on näidanud, et tipp­sportlaste koondamine ühise katussüsteemi alla, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused, on edukas. Team Estonia ehk Eesti tippspordi arendamise ja sihtotstarbelise toetamise eesmärgid: 1. Võita medaleid olümpiamängudelt ning olla edukad rahvusvahelisel areenil; 2. Tõsta läbi tippspordi saavutuste Eesti tuntust; 3. Olla rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud, avaldades laie- malt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele. Praegust Eesti spordi riiklikku rahastamist iseloomustab allolev joonis, millelt on näha, et sporditegevus kuni gümnaasiumi lõpuni on võrdlemisi hästi ja süsteemselt toetatud. Pärast gümnaasiumi lõppu ehk alates 19-aastastele andekatele sportlastele süsteemsed riiklikud rahastamise allikad. Sportlikku edu proovitakse saavutada projektipõhiselt, erasponsorite ja lastevanemate toel. Alles edu saavutamisel olümpiaalal on sportlasel võimalik saada EOK OM ettevalmistuse toetust, mis on järgmine süsteemne rahastamise allikas pärast gümnaasiumi. See tähendab, et Eesti spordi riiklikus rahastamises haigutab erinevate noortespordi toetuste ja EOK OM ettevalmistuse toetuse ehk juba tiitlivõistlustel edu 37 saavutanud sportlaste toetamise vahel tühimik. Team Estonia rakendamisel tekiks kolme toetusmehhanismi vahelise sünergia näol peatselt positiivseid tulemusi andev tervik. Lisaks noortele on kitsaskohti ka täiskasvanute ja tippsportlaste hulgas. Lisarahastust vajavad alljärgnevad valdkonnad: 1. Taustajõudude ja tugiteenuste (enamasti spordimeditsiin ja füsioteraapia) kaasamine ja ka kättesaadavus nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel. 2. Tiitlivõistluste-eelsed treeninglaagrid, mida ei ole võimalik piisavas mahus läbi viia ja millest tulenevalt jääb ettevalmistus tihtipeale puudulikuks. 3. Treeneri igapäevane kaasamine nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning treenerite piisav tasustatus. Team Estonia käivitamine 2019 Team Estonia käivitamine 2019. aastal on näidanud, et riigi eelarvestrateegia 2019-2022 koostamise käigus kokkulepitud summad ei ole saavutusspordi edendamiseks piisavad. Praeguste toetussummade juures ei suuda spordiorganisatsioonid tagada sportlastele piisavat ettevalmistust, taustapersonali ega kõigi sportlaste tiitlivõistlustele lähetamist. Kultuuriministeerium on teinud ettepanekud suurendada riigi toetust Team Estonia projektile 2020. aastal 3 miljoni euroni, 2021. aastal 6 miljoni euroni ning 2022. aastal 8 miljoni euroni. 38 Sellegipoolest on Team Estonia käivitamine 2019. aastast ning miljon euro suurune rahastus esimesel aastal toonud juba esimesed tulemused. Nii Euroopa Mängudelt kui ka Euroopa noorte olümpiafestivalilt võidetud 5 medalit on otseses seoses Team Estonia esimese aasta rahastusega, millega lisaks saavutusspordi toetamisele suurendati olümpiaettevalmistuse C- kategooria ja noorte toetust ning hakati toetust maksma ka noorte treeneritele. Team Estonia üks suuremaid eesmärke on olemasoleva tippspordi süsteemi juurde luua kõrgetasemeline ja jätkusuutlik spordi- ja tugiteenuste süsteem, läbi mille vähendatakse sportimisega kaasnevaid riske ning mis kätkeb endas paremini korraldatud koostööd nii sportlaste, treenerite kui ka tugiteenuste pakkujatega. Mida kõrgema tasemega on sportlane, seda individuaalsemalt talle lähenetakse ning seda suurem on ka vajaduspõhine sihtots- tarbeline rahastus. Selleks, et toetada Eesti järelkasvu, laieneb Team Estonia toetussüsteem lisaks juba tipptulemuse teinud sportlastele ka lootustandvatele sportlastele ning noorsportlastele. Team Estonia on terviksüsteem, mis aitab jõuda sportlasel paremini tipptulemuseni. Võrdlus teiste väikeriikidega Spordis on Euroopa väikeriikidest üks edukamaid 2 miljonilise rahvaarvuga Sloveenia, kus 2014. aastal oli avaliku sektori toetus spordile 155 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui Eestis 2016. aastal (86,4 miljonit eurot). Riigi osa sellest oli Sloveenias 46,5 miljonit eurot ning Eestis 26,7 miljonit eurot. Rahvuskoondistega seotud eraldisi oli Sloveenias 12,4 miljonit eurot Eesti 4,8 miljoni euro vastu. Sloveenia sporti panustamine on ära tasunud. Lisaks edule üksikaladel on Sloveenia 2017. aasta meeste korvpalli Euroopa meister ning 2015. aastal võidelnud välja võrkpalli EM-il hõbeda. Teine hea näide on Taani, kes on tippsporti riigi tasandil süsteemselt arendanud alates 1985. aastast ning seda läbi eraldi loodud organisatsiooni – Team Denmark. Sinna kuulub ligikaudu 1000 sportlast, kellest valdav osa on täiskasvanud. Team Denmarki aastane eelarve on ligikaudu 19 miljonit eurot ning selle eesmärk on tagada sportlastele kõikvõimalikud spordi- ja tugiteenused. Tiimi peamiseks tuluallikaks on rahvuslik loterii ja eraldised rahvuslikult olümpiakomiteelt. 39 • Team Estonia näol tekib jätkusuutlik tippspordi toetamise süsteem, mis on keskselt koordineeritud, pakub kvaliteetseid tugiteenuseid ja piisavalt rahastust kõrgetasemeliste tulemuste saavutamiseks rahvusvahelises tippkonkurentsis. • Tippsport on ühiskonnas rohkem hinnatud, avaldades laiemalt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumis- aktiivsusele. Noorsportlastel on enam kindlust valida tipp- sportlase tee. • Läbi olümpiamängude medalite ning heade tulemustele teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel tõuseb Eesti riigi tuntus ja hea maine. 40 3. VAADE TULEVIKKU Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja aga jätkata spordivaldkonna toetamist ning spordiorganisatsioonidele ja spordis osalevatele inimestele soodsa keskkonna loomist. Kõik algab lastest Eesti laste liikumisaktiivsus on murettekitavalt madal. Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud, ütlevad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. Spordivaldkond üksinda ei suuda kasvavat kehalise inaktiivsuse probleemi lahendada. Lähiaastatel on vaja leida efektiivsed viisid valdkondade vaheliseks koostööks eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga, kuid kindlasti ka läbi avaliku ruumi liikumist soodustavamaks kujundamise kaudu. See on üks võtmetegur ka kõikide teiste vanuse- ja sihtgruppide kehalise aktiivsuse taseme tõstmiseks. Samuti on oluline toetada Liikuma Kutsuva Kooli projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse. Nii aitame tõsta noorte kehalist aktiivsust koolipäeva vältel ja seeläbi parandada nende õpitulemusi ning ennetada ülekaalulisusest tingitud tervisemuresid. Toetava keskkonna kõrval annab 2019. aasta septembrist kooliprogrammis jõustunud liikumisõpetus kõikidele õpilastele baasoskused ja –teadmised, et edasises elus meelepärasel viisil liikuda ja sportida. Laste ja noorte sporditegevus klubides ja spordikoolides treenerite juhendamisel aitab samaaegselt kaasa nii üldisele liikumisharrastuse kasvule kui ka saavutusspordi arengule. Üle poole lastest osalevad regulaarselt treeningutel, kuid rahvuskoondise tasemele jõuab neist vaid mõni protsent. Kõik ülejäänud saavad lisaks spordipisikule kaasa ridamisi eluks vajalikke oskusi – meeskonnatöö, distsipliin, planeerimine, oskus võita ja kaotada ning pidada lugu spordiväärtustest. Vaieldamatult suurimat rolli etendab selles protsessis treener. Selle töö väärtustamiseks on riik võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja järgnevatel aastatel suurendada treenerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse ette nähtud vahendite mahtu. Harrastus vajab keskkonda Liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Lumetootmise võimekuse tagamine nendes keskustes aitab ka lumevaesematel talvedel tegeleda talialadega ja viia läbi sellealast õppetegevust lastele nii kooliprogrammi kui ka huvitegevuse raames. Oluline on järgnevatel aastatel programmiga jätkata. Selle kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, et avaliku ruumi planeerimisel peetaks oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi. Olgu selleks siis asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordi sõlmedes ja koolides. Selleks, et erinevatel organisatsioonidel oleks võimalik korraldada liikumisharrastuse ja – aktiivsuse tõstmisele suunatud üritusi suuremas mahus ning kvaliteetsemalt, on vajalik suurendada vastava suunitlusega toetusi. Kultuuriministeerium on spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapital ümberkujundamise ainult liikumisharrastuse toetajaks. Selleks on vaja suurendada spordivaldkonna eelarvet täiendavalt 750 000 euro võrra, sest 41 just nii palju on viimastel aastatel Eesti Kultuurkapital eraldanud toetusi saavutusspordi suunitlusega projektidele, mis oma iseloomult ei ole projektipõhised, vaid vajavad pikemat ja süsteemsemat vaadet ning peaksid jõudma spordialaliitudeni EOK kaudu tegevustoetuseks. See aitaks saavutada ka spordireformi peamised eesmärgid - bürokraatia vähendamine spordiorganisatsioonide jaoks ning samade projektide topeltrahastamise lõpetamine. Eesti tipud maailma tippu Iga riik vajab edulugusid, kangelasi, eeskujusid. Maailma paremikku tõusnud Eesti sportlased on läbi aegade seda rolli edukalt täitnud. Selleks, et suudaksime jätkuvalt püsida rahvusvahelises konkurentsis on vajalik meie tippspordisüsteemi kaasajastada ning suurendada järk-järgult Team Estonia projekti toetamist 2023. aastaks 8 miljoni euroni. Eestlased on korduvalt rahvusvaheliste suurürituste korraldajatena end tõestanud. On oluline jätkata Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamist, et tõsta Eesti tuntust maailmas, pakkuda meie sportlastele võimalusi võistelda kodupubliku ees ja tuua Eestisse järjest enam kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi, mis annavad olulise panuse ka riigi majandusse ning liikumisharrastuse edendamisse. Kultuuriministeeriumi poolt 2018. aastal ellu kutsutud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeede on andnud tuule tiibadesse mitmetele uutele spordi suursündmusele ning riigi täiendav maksutulu on võrreldes toetustega olnud vähemalt 1,2 kordne. Seadused soodustagu sporti Lisaks rahalistele toetustele on riigi ülesanne luua ka kõigile üheselt mõistetav ning sporditegevust soodustav õigusruum. Selleks, et saavutusspordi rahastamine oleks aus ja läbipaistev ning kohtleks kõiki erineva iseloomuga spordialasid võrdselt, on vaja korrastada sportlaste tasustamist reguleerivat õigusruumi. Kultuuriministeerium on koostöös spordiorganisatsioonidega ning teiste ministeeriumidega välja töötanud spordiseaduse muutmise eelnõu, mis muude teemade hulgas korrastab ka sportlasele stipendiumi määramist ning lepingute sõlmimist. Eelnõuga seatakse stipendiumile aasta piirmäär ning luuakse uus toetuse liik, milleks on sportlasetoetus. Eelnõu läbis 2019. aasta sügisel kooskõlastusringi ministeeriumides ning seaduse menetlemine jätkub Riigikogus 2019. aasta viimastel kuudel. Selleks, et tagada kõigile spordist osa saajatele spordis positiivne õhkkond tuleb jätkata spordi aususe ja turvalisuse tagamist. Ennekõike tähendab see suuremat rahvusvahelist koostööd kokkuleppemängude ja dopinguvastase võitluses ning suuremat siseriikliku koostööd erinevate valdkondade vahel alates õiguskaitseorganitest ja lastekaitse liidust kuni spordiklubide ja väiksemate MTÜdeni välja. Nii saame võidelda kokkuleppemängude ja dopinguga ning tagame spordi turvalisuse. 42  Lisa Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 eesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevused Periood 1.09.2018-31.08.2019 Lisa. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 eesmärkide saavutamiseks ellu viidud järgmised tegevused perioodil 1.09.2018-31.08.2019. Sport 2030 punkt 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks partneriks spordi ja liikumisharrastuse edendamisel maakondades on maakondlikud spordiliidud. Alates 2011. aastast on Kultuuriministeerium toetanud nende tegevust 587 600 euroga aastas, sama summa eraldati ka 2019. aastal regionaalse sporditegevuse toetamiseks. Summa jaotatakse 15 maakonna vahel vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, maakonna meistrivõistluste ning teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks, sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks, sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks, spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks ning maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks. 2. Kultuuriministeerium toetas 2019. aastal Eestimaa Spordiliidu Jõud, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu ning Eesti Koolispordi Liidu tegevust kokku 541 367 euroga eesmärgiga edendada liikumisharrastust. 3. Ühendus Sport Kõigile mõõdab eestimaalaste liikumisharjumisi iga-aastaselt septembris. Uuringu tulemused on kajastatud aruande põhiosas. 4. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on toetanud Eesti Kutsekoolispordi Liitu, Eesti Akadeemilist Spordiliitu ja Eesti Koolispordi Liitu. 2015. aastal eraldas HTM nimetatud organisatsioonidele kokku ligi 292 000 eurot, 2016. aastal 303 000 eurot, 2017. aastal 324 000 eurot ja 2018. aastal 276 000 eurot. Alates 2019. aastast on HTMi strateegiline partner spordi huvialavaldkonnas kolmeks aastaks Eesti Koolispordi Liit. Eesti Koolispordi Liidule eraldati tegevusteks 437 000 eurot 5. HTM viis 2018. aastal ellu programmi "Noorte tervistav ja arendav puhkus", mille raames osales laagritegevuses üle 31 000 noore (sh üle 2 400 vähemate võimalustega noore). Toetati 21 püsilaagrit, 54 projektlaagrit ning 1 hariduslike erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele korraldati 24, laagrikorraldajatele 2 ja laagrikasvatajatele ning - korraldajatele 1 koolitus. Kokku osales koolitustel 740 inimest. HTM viib 2019. aastal ellu programmi "Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019", mille raames saab osaleda laagritegevustes ligi 30 000 (sh ligi 2 700 suurtest peredest või vähemate võimalustega) noort. 6. Haridussilma andmetel on 2018/2019. õppeaasta õppurite ja pedagoogide kohta andmed kinnitanud 750 huvikooli, millest kõige enam on spordikoole (285, so 38% kõigist huvikoolidest). Kõigist noortest huvikooli õppuritest õpivad üle poole spordi valdkonna õppekavadel. Spordikoolide arv on oluliselt kasvanud ja spordivaldkonna õppurite arv koos sellega. 7. HTM toetab noortevaldkonna programmi kaudu kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomist noorte huvide ja annete avamiseks ning arendamiseks (noorte huvihariduse ja huvitegevuse arendamine, noorsootöötajate ja huvikoolide koolitused, omavalitsuste koostöö mh spordivaldkonna huvialade korraldamisel jms). 8. Ministeeriumides toetatakse teenistujate sportimis- ja liikumisharrastusi. Võimaldatakse soodustingimustel osaleda rühmatreeningutes erinevates spordiklubides, kui ka võimaluse korral tööandja ruumides. Mõnedes ministeeriumides on tehtud jõusaal. Kompenseeritakse sportimisega seotud kulusid. Võetakse osa meeskonnaüritustest. Mitmesse ministeeriumisse või selle allasutusse on rajatud siseterviserada ja soodustatakse teenistujate liikumisharrastusi. 9. Keskkonnaministeerium (KEM) ärgitab eestlasi liikuma mitmeti: 1  a. KEM ja ministeeriumi valitsemisala korraldavad erinevaid liikumisüritusi (näit rabamatkad, liikumisvõistlused, orienteerumine jne). 2. b. KEM on loodud spordirakkerühm, mis korraldab erinevaid spordiüritusi, -võistlusi ning loengusarjasid, kõik selleks, et töötajad saaks rohkem teadmisi oma tervise edendamiseks ning spordi tegemiseks. 10. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on rajanud ja hooldab üle Eesti 3100 km matkateid, kuhu suunavad inimesi RMK külastuskeskused. 11. RMK teeb koostööd Orienteerumisliiduga soodustades orienteerumisradade paigutamist riigimetsa ja kutsub inimesi aktiivselt looduses sportlikult liikuma. 2018. aasta jooksul tehti 2,7 miljonit külastust RMK puhke- ja kaitsealadele. 12. Maaeluministeerium aitab spordipoliitika meetmete alaeesmärkide saavutamisele kaasa läbi Eesti maaelu arengukava (MAK) LEADER meetme raames spordi ja muude vaba aja tegevuste valdkonnas heaks kiidetud 89 projekti, mille kogukulu on 2 534 131 eurot ning millele on toetust määratud 1 891 017 eurot. Sel ajavahemikul on heakskiidetud projektidest (sh ka varasemalt alustatud projektidest) lõplikult ellu viidud 118 projekti kogukuluga 4 188 066 eurot, millele on toetust välja makstud 2 337 581 eurot. Pooleli olevate projektide ellu viimine jätkub. Samuti on LEADER meetme taotlusvoorud avatud vastavalt kohaliku tegevusgruppide eelarve jääkidele ka 2019. ja 2020. aastal, kus saab jätkuvalt spordi ja vaba aja tegevuste edendamiseks mõeldud projektidele toetust küsida. 13. Maaeluministeerium on toetanud sihtotstarbeliselt MTÜ Eestimaa Spordiliit Jõud tegevusi maaspordi arendamisel ja spordimängude korraldamisel 2019. aastal summas 55 000 eurot; 14. Kaitseministeerium panustab liikumisharrastuse edendamisesse mitmeti: a. Kuigi ajateenistusse saabuvate noorte liikumisharjumused on muutunud järjest passiivsemaks, siis kehalisele arengule suunatud tegevus on kaitseväelase väljaõppe igapäevane osa. Ajateenijate väljaõppes on kehalise kasvatuse tunnid. Samuti soodustatakse vaba aja sisustamist sportliku tegevusega. b. Tegevväelastele ja valitsemisala tsiviilteenistujatele on tagatud sportimisvõimalused piirkondlikes spordiklubides. Tegevväelastel on kohustus hoida end teenistusest lähtuvalt heas füüsilises vormis, mida kontrollitakse kord aastas. c. Kaitseväes ja Kaitseliidus toimuvad läbi aasta sisesed spordivõistlused erinevates vanuseklassides. Samuti on spordisündmusi, mis on ühtlustatud sooliselt ja ealiselt. Kaitseliidu spordiaktiivsus on aasta- aastalt kasvav. Kaitseliidus on 2017. aasta lõpu seisuga 25 000 liiget. 15. Rahandusministeerium (edaspidi RaM) panustab eesmärgi täitmisesse läbi üldplaneeringute suunamise. Nimelt, enam kui 80%s Eesti KOVidest on uuendamisel üldplaneeringud (täpsemalt https://planeerimine.ee/2019/01/uldplaneeringuid-koostab-ule-80-kohalikest-omavalitsustest/). RM planeeringute osakonna juhtimisel koostatud üldplaneeringute juhendmaterjalis (https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf) antakse soovitused puhke- ja sporditaristu käsitlemiseks üldplaneeringu koostamisel, 2019-2020 viiakse läbi piirkondlikud töötoad, kus käsitletakse ka vastavat teemat (https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/). 16. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise heaks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. 17. Elanikkonna liikumisaktiivsuse kasvu on RaM panustanud peamiselt regionaalarengu toetusmeetmete elluviimise kaudu: a. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020.a rakenduskava meetmest "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng" on aruandeperioodi jooksul toetatud 5 suuremas linnapiirkonnas 9 säästva liikuvuse arendusprojekti summas 5 339 247 eurot. Projektide tulemusena lisandub u. 17 km kergliiklusteid ja toetati ka Tartu rattaringluse rajamist. Meetme rakendamise algusest alates on toetatud kokku 58 arendusprojekti ligemale 32 mlj euroga, mille tulemusena luuakse muuhulgas u. 177 km kergliiklusteid ja arendatakse 8000 m2 säästvat linnalist liikuvust soosivat linnaruumi. b. Sama rakenduskava "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" meetmest on aruandlusperioodi jooksul toetatud 9 kergliiklustee või jalakäijatele mõeldud rannapromenaadi rajamise projekti 6 914 483 euroga. 2  c. Sportimisvõimaluste arendamisele ning liikuvuse ja kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud kohaliku omaalgatuse projekte on toetatud ka riigieelarvest rahastatava "Regionaalsete investeeringute programmi" elluviimisega. 2018.a sügisvoorust toetati kokku ligemale 50 sellesisulist kohalikku arendusprojekti enam kui 76 000 euroga. 2019.a programmi elluviimine jätkub, kuna programmi 2019.a toetuste kokkuvõtteid tehakse alles aasta lõpuks, ei ole veel võimalik nende kohta täpsemat ülevaadet anda. 18. Eestimaa Spordiliidu Jõud (edaspidi JÕUD) esindusüritusteks on iga nelja aasta järel korraldatavad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud. Igal aastal toimuvad Eesti omavalitsuste suvemängud ja Eesti omavalitsuste talimängud, Eesti omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mitmevõistlus ning Eestimaa Spordiliidu Jõud meistrivõistlused erinevatel spordialadel. 2019. aastal toimusid Eestimaa suvemängud Tartus. Arvestades traditsioone ja kogemusi on JÕUD suutnud luua võistlussüsteemi, kus sportlased kaitsevad eelkõige oma koduvalla või -linna ja maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. JÕUD üritustest osavõtt on suurenenud, see tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Koos maakondade spordiliitudega pöörame järjest enam tähelepanu noorte spordile eesmärgiga kaasata rohkem noori sporditegevusse. Võistlused korraldatakse paljudele eri vanuserühmadele. Seoses haldusreformiga tegi JÕUD mitmeid muudatusi, enamik võistlusi on omavalitsuste vahelised ning halduspiiride muutmine muutis ka senist väljakujunenud võistlussüsteemi. 2.-3. märtsil 2019. aastal Kadrinas toimunud 35. Eesti omavalitsuste talimängudel võisteldi üheksal spordialal ja osales 1608 sportlast 50-st omavalitsusest. 15. Eestimaa suvemängud toimusid 12.- 14. juulil 2019.a Tartu linnas ja selle ümbruses. Maakondade ja omavalitsuste sportlased võistlesid 25-l spordialal. Mängudel oli esindatud 50 Eesti valda ja 12 linna ligi 3500 sportlasega. 19. Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) korraldatavatest võistlustest on viimase 10 õppeaasta jooksul stabiilselt igal kooliaastal osa võtnud üle 25 000 õpilase. See moodustab ühe viiendiku kogu Eesti õpilaste arvust. Kui sellele juurde lisada EKSL projektiüritused ja tervisepäevad, siis on osaluskordi üle 110 000 õpilase. See tähendab, et koolispordi tegevusega on igal õppeaastal seotud vähemalt kaks kolmandikku õpilastest. Osalemine koolispordi üritustel on õpilaste jaoks tasuta ja kättesaadav kõigile õpilastele. EKSL tegevus on suunatud 7–19-aastastele koolinoortele. 20. Spordialaliidud organiseerivad lisaks tavapärastele täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustele järjest enam üritusi lastele, harrastajatele ja eakatele. Spordialaliidud käivad aktiivselt koolides oma spordiala tutvustamas, toimuvad harrastajatele suunatud liigad ja võistlused. Tüdrukutele, naistele ja veteranidele korraldatakse eraldi festivale ja turniire, toimuvad suvelaagrid ning järjest enam proovitakse pakkuda inimestele võimalusi tegeleda spordialaga aasta ringi. Samuti spordialaliidud proovivad leida lisaharrastajaid läbi mitmekesisema teavitustöö. Eesti Lauatennise Liit on ellu kutsunud võistlussarja "Koolipinks kõigile" ehk igas maakonnas toimuvad võistlused koolinoortele. Eesti Sulgpalliliit jätkas 2018. aastal Sulgpall kõigile kooliprojekti, mille raames korraldati Tallinnas koolitus õpetajatele. Eesti Jäähoki Liit Jätkas koolinoorte võistlussarja "Kuldlitter" korraldamist, mille abil kaasati 1.-5.klasside õpilasi. 21. Eesti Kergejõustikuliit jätkab TV10 Olümpiastardi korraldamist ja kaasab selle ürituse raames ca 10 000 11-14 aastast noort tegelema spordiga. 22. Maakondade spordiliidud panustavad liikumisaktiivsuse tõusu korraldades ise või andes spordiklubidele ja teistele spordiühendustele tuge korraldamaks mitmeid traditsioonilisi üritusi ja sarju proovides tagada eri vanuserühmadele sobivad tingimused. Enamik maakonna spordiliite koordineerib ka koolispordi üritusi ja võistlusi. Igas maakonnas on oma liikumisharrastuse sari või isegi mitu. Näiteks Ida-Virumaal jooksusari ”Liikudes läbi Alutaguse” või Võrumaa maakonnas Võrumaa Mängud. 23. EO Ühenduse võistlused on mõeldud kõikidele intellektipuudega inimestele olenemata võimekusest ja vanusest, tegemist ei ole niivõrd saavutusspordiga kui just sportimisvõimalusega igaühele. Seda võimaldab unikaalne ainult eriolümpiale omane divisjonide süsteem. See motiveerib neid igapäevaselt rohkem liikuma ja võistlusteks ette valmistama. EO Ühendus on soodustanud uute treeningrühmade moodustamist ja seda tehakse ka edaspidi luues uusi 3  treeninggruppe ka koostöös spordiklubidega. Alates 2019. aprillist on iga kuu läbi viidud Eestimaa erinevates kohtades kõnnisarja "Kõnnime koos!" kõnnietapi. 24. Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPOK) alustas 2019. aastal liikumisharrastusalase tegevuse arendamisega puuetega inimestele. Selleks palgati tööle liikumisharrastusjuht. 25. Ligi 44 spordialal korraldati Eesti meistrivõistlusi seenioridele, kus osales ca 3000 sportlast. 2019. aastal toimusid Vinnis veteransportlaste 52. spordimängud, kus osales ca 700 sportlast. 26. Eesmärgi saavutamisse panustab oluliselt ka ujumise algõpetuse projekt, mille raames eraldatakse kohalikele omavalitsustele koolides ujumise algõpetuse läbiviimiseks igal aastal enam kui 1,2 miljonit eurot. Projekti elluviimist koordineerib Eesti Ujumisliit. Sport 2030 punkt 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidavad tegevused. 1. Kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks. Uus liikumisõpetuse ainekava rakendub kõikides koolides 1. septembril 2019. 2. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik on laienenud lähtetasemelt 2017. aastast (11 kooli) 2019. aastaks 79 koolini. 5 omavalitsust (Narva, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Hiiumaa) on programmiga liitunud koos kõikide nende haldusalas olevate haridusasutustega. Liikuma kutsuva kooli projekt jätkub Norra finantsmehhanismi toel ka 2020. aastal. Projekt laieneb rohkematesse koolidesse üle Eesti. Lasteaedadesse on laienenud programm tänu KOV toetusele. 2016. aastal Eesti oludele vastavat väljatöötatud ja 11 koolis katsetatud liikumisharrastuse metoodikat valideeriti 2018. aastal 39 koolis. Õpetajatele mõeldud metoodilised juhendmaterjalid on valminud I ja II kooliastme tarbeks, kuid on kooliti kohandatavad ka III kooliastmele. Kavandatud on koolituste sari liikumisõpetajatele ning aine- ja klassiõpetajatele. Koolitused on suunatud eri ainetundide, vahetundides liikumist soodustavate metoodikate kasutamiseks. Koostatud on ideepank kooliruumi sh õueala ja koolitee liikumist soodustavamaks muutmiseks. 2017. a välja töötatud kehalise kasvatuse ainekava on täiendatud. Koostatud on esmane metoodiline juhendmaterjal õpetajatele õppeprotsessi kavandamiseks ja korraldamiseks. 3. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) pakub koolidele haridusprogramme ning looduses liikumist, aastas osales neis 7613 õpilast (397 programmi) ja muudel liikumist soodustavatel üritustel (matk, talgu, laager, maastikumäng, avastusrada) 2873 osalejat (sh nii lapsed kui täiskasvanud). 4. RMK külastuskeskused pakuvad koolidele loodusharidusprogramme. 2018. aastal osales neis 51 600 inimest. 5. Gümnaasiumiastme riigikaitseõpetuse valikaine raames toimub kahe- kuni kolmepäevane välilaager metsas, kus muude tegevuste hulgas harjutatakse rivivõtteid ja rivikorras liikumist, liigutakse päeval ja öösel jalgsi rännakukolonnis ning õpitakse orienteerumist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul. 6. EO Ühendus alustab liikumisharjumuse väljakujundamist 2-8-aastastele lastele eriolümpia väikesportlaste programmiga. Tegu on üle maailma väljatöötatud programmiga, kus läbi mänguliste liikumistegevuste kujundatakse lapsel liikumisharjumus, saadakse alus motoorsete liikumisvilumuste arenguks. Erivajadusega laste koolides arvestatakse väga palju individuaalseid eripärasid ja oluline on lapsed liikuma saada, mitte rõhuda tulemusele. Eriolümpia korraldab palju erinevaid üritusi, mis on mõeldud erinevatele sihtrühmadele- võistlused LÕK- õppekava õpilastele, võistlused TÕK- õppekava õpilastele, võistlused hoolekandeasutuste klientidele. Enamus võistlusi on koos, kus siis arvestatakse divisjonide süsteemi. Meie koolide eripära on see, et rõhutakse just iseseisvale elus toimetulekule. Sinna alla kuulub ka oskus liikuda ja oma tervise eest hoolt kanda, saada eluks vajalikud liikumisharjumused jne. 7. EPOK koostöös Tallinna Ülikooliga tutvustab üliõpilastele puuetega inimeste spordi ja selle eripärasid, viib läbi koolitustunde eesmärgiga anda kehalise kasvatuse ja rekreatsioonieriala üliõpilastele algteadmisi puuetega inimeste spordist. Järgnevatel aastatel on plaanis jõuda selle tegevusega õppekavade kindlaks osaks. 4 Sport 2030 punkt 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks koostööpartneriks liikumisharrastuse edendamisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel on Ühendus Sport Kõigile (edaspidi ÜSK), mille põhitegevus on suunatud tervisespordi, liikumisharrastuse ja looduses liikumise viljelemisele ning edendamisele. ÜSK tegevust rahastavad Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK). Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidavad tegevused. 1. ÜSK jätkas liikumisharrastuste koolituste läbiviimist. Liikumisõpetajate suvekooli LIISU koolitused toimuvad igal aastal juunikuus. ÜSK on panustanud ka liikumis- ja klassiõpetajate täiendkoolitusse, et aidata kaasa 2018/19. õppeaastast koolides rakenduva liikumisõpetusele sujuvamale üleminekule. 2. ÜSK jätkas liikumisharrastuse ajakirja Liikumine ja Sport väljaandmist. Ilmus ajakirja 17. number, mis käsitles erinevaid teemasid spordiajaloost, tippspordist, liikumisharrastusest ning laste- ja noortespordist. Ajakirja väljaandmist toetavad Kultuuriministeerium ja EOK. Kõik eelmised numbrid on digitaliseeritud ja kättesaadavaks tehtud portaali www.liigume.ee avalehel. Ajakirja trükiväljaanne jõuab tasuta spordirahvani. 3. ÜSK koostöös EOK’ga viib ellu liikumisharrastuse teemakuud: aprill oli töökohaspordikuu ja mai orienteerumiskuu. 4. Koostöös maakondlike spordiliitudega viib EOK läbi sportlikumate perede konkurssi. ROK-i solidaarsusfondi programmi „Sport & keskkond“ raames toodeti mitmeid videoklippe enamlevinud liikumisvormidest, mis on kättesaadavad portaalis www.liigume.ee. Programmi „Sport ja naised“ kaudu toetati projekte, mis olid suunatud naiste ulatuslikumale kaasamisele spordiliikumisse. 5. Alates 2020. aastast omistab ÜSK liikumisharrastuse treeneri kutset. 6. Iga aasta võimaldab Spordimeditsiini SA oma töötajatel osaleda erinevatele tervist, liikumist ja sportimist käsitletavatel täiendkoolitustel ja konverentsidel üle maailma, et nad oleksid pidevalt kursis valdkonna uute suundadega. Sealt omandatud uued teadmised tuuakse läbi igapäevatöö ka erinevas vanuses patsientideni ning vajadusel tehase täiendusi asutuse poolt pakutavatesse teenustesse. Koostöös EOK´ga käivitub 2019 sügisel projekt, mille raames hakatakse planeerima uue veebirakenduse välja töötamist, et muuta tervise ja liikumise monitooring organisatsiooni ja indiviidi tasandil veelgi paremini jälgitavaks ning seeläbi aidata kaasa vigastuste, ületreeningu jm sportimist ja aktiivset eluviisi takistavate tegurite vältimisele. 7. 2019. aasta märtsis avaldas TAI (Tervise Arengu Instituut) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused ning mais kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused. Mõlemas on välja toodud ka kehalise aktiivsuse näitajad, mida järjepidevalt seiratakse. 8. RAM jälgib säästvaid liikumisviise (ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga) töölkäimiseks kasutajate osatähtsust 5 suuremas linnapiirkonnas Eesti regionaalarengu strateegia ja SF 2014- 20.a rakenduskava prioriteetse suuna "jätksuutlik linnapiirkondade areng" meetmete ("Linnapiirkondade jätkusuutlik areng" ja "Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng") ühe seire mõõdikuna. Pärast 2012. aastat on vastav osatähtsus 2018. aastaks vähenenud 47,5%- lt 41,9%-ni. Seejuures on kahanemine toimunud kõigis 5 suuremas linnapiirkonnas. Kõige stabiilsemana on säästvate liikumisviiside kasutamine püsinud Tartu ja Tallinna linnapiirkonnas ja kõige tuntavamalt kahanenud Pärnu linnapiirkonnas. Viimaste aastatega võrreldes on säästvate liikumisviiside kasutamine pöördunud 2018. aastal siiski kergele tõusule. 9. Ministeeriumid ja nende haldusala asutused pakuvad oma töötajatele tervist edendavaid (sport, teadlik liikumine, vigastustest hoidumine, tervislik toitumine jne) loengusarju, mille abil 5  soovitakse suurendada töötajate teadlikkust, kes omakorda kannavad seda teadmist edasi oma lähedastele. 10. Looduses liikumise kohta jagatakse infot RMK külastuskeskustes ja õpetatakse noori loodusharidusprogrammide käigus. RMK teeb aktiivselt koostööd ka orienteerumispäevakute korraldajatega, et tuua loodusesse üha enam ka töökollektiive ja pakkuda lisaks matkamisele ka sportlikku looduses liikumise võimalust. 11. KeA ning KEMi korraldatud looduskaitsekuu sõnumid on seotud aktiivse looduses liikumisega; tehakse koostööd Eesti Orienteerumisliidu, Terviseradade ning Tervisearengu instituudiga, et teadvustada just looduses liikumise eeliseid. 12. Kaitseväes ohvitseride õppekavas on 2 EAP ulatuses treeninguõpetus. Väeosade spordiinstruktoritele on tagatud regulaarne enesetäiendus. Kaitseliidus on spordikontseptsioon, mis kehtestab oluliste tegevusliinidena tervisekäitumise ja spordialase teadlikkuse. Teadlikkuse loomiseks ja parendamiseks jagatakse teavet läbi Kaitseliidu erinevate kommunikatsiooniplatvormide. 13. Noorsootöötaja kutsestandardis on kohustuslik kompetents noorsootöö korraldamine, mille üks tegevusnäitaja on seotud tervislike eluviiside põhimõtete ja võimaluste tutvustamise ning erinevate tegevustega, mis toetavad noorte tervislike eluviiside kujunemist. Kõik noortevaldkonna koolitused toetavad noorsootöötaja kutsestandardi kompetentse. 14. HTM koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega (ENTK) on võtnud ülesandeks noorteinfo arendamise. Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet, toetab iseseisvust ja suurendab teadlikkust erinevatest võimalustest oma elu paremaks korraldamiseks, sh ka tervise teemadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust ja tõsta noorte liikumisaktiivsust. 2019. aastal on noorte tervise teemadele pühendatud nii rahvusvaheline noortepäev (12. august) kui ka noorsootöö nädal (18- 30. november). Noortepäeva raames on tehtud liikumisüleskutse Noorte jooks (noortejooks.teeviit.ee), mille raames liiguvad noored noortepäevaks kokku vähemalt 20 000 km ja liikumiskoosolekud noorte ning spetsialistide vahel, mille raames arutletakse muuhulgas ka noorte tervise teemadel. Noorsootöö nädala fookus on noorte (vaimse ja füüsilise) tervise teemad. Koostöös partneritega kavandatakse noorsootöö nädala raames erinevaid tegevusi, mis aitavad tõsta noorte teadlikust tervisest, sh liikumisest. 15. 2019.a augusti algul avati ministeeriumide ühishoone kõrval rannavolle platsid kõigile soovijatele, mis on ühishoone töötajate jaoks tore võimalus pallimängu harjutamiseks (pesemisvõimalus on hoones töötavatele inimestele tagatud). 16. Eestimaa Spordiliit Jõud korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminarid, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ja sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ja saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. 17. Eesti Koolispordi Liidu tervisepäevade „Reipalt koolipinki“, Talvevõlud“ ja „Looduse kilomeetrid“ raames on koolides korraldatud loenguid noorte ja koolipersonali teadlikkuse tõstmiseks. Põhiteemadeks on liikumise positiivne mõju tervisele ja tervislik toitumine. EKSL interaktiivne õppeprogramm on loodud eesmärgiga võimaldada iseseisev ning nüüdisaegne õpe. Õppevideote abil on noortel võimalik ise erinevaid spordialasid harjutada. 18. Maakondlikud spordiliidud on proovinud jõudu mööda korraldada liikumisharrastuse edendamiseks teavituskampaaniad ja koolitusi ning enamik spordiliite seirab ka liikumisharrastuse ürituste osaluskordi, mille abil spordipoliitikat paremini koordineerida. Nt Raplamaal kasutatakse seiretulemusi ja uusi praktikaid maakonna spordi arengukava koostamisel ja nõustatakse klubisid oma arengukavade tegemisel ning spordiliidu tegevused ja maakonna meistrivõistluste läbiviimise mahud sõltuvad osalejate arvudest. Tartumaal kuulub spordiliidu esindaja maakondliku Tervisenõukogusse. Läänemaa Spordiliit Läänela korraldab 2-3 infotundi aastas, kus edastatava info hulgas on sageli ka liikumise teadlikkust tõstvad teemad, mille kannavad ette paaritunnise loenguga oma ala spetsialistid. Koolitused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, nt nii kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele, spordiklubide juhtidele kui ka laiemale avalikkusele. Maakondliku spordiliidud kutsuvad kohalike omavalitsuste spordivaldkonna inimesi osalema nii JÕUDi, EOK kui ka Eesti spordiregistri seminaridel. 6 19. EO Ühendus on välja töötanud "Terve sportlase programm" (Healthy Athletes). Selle programmi raames uuritakse sportlaste teatud tervisenäitajaid. uuritakse nende tervisekäitumist ja antakse soovitusi. Selleks on olemas mõned väljaõppinud spetsialistid. 20. EPOK on korraldanud mõne koolituse füsioterapeutidele, kes tegelevad lähemalt puuetega inimestega. Planeerimisel on koostöös Tallinna Ülikooliga korrapäraste koolituste sari kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele ja füsioterapeutidele puuetega inimeste spordivaldkondade ja -võimaluste tutvustamiseks, et koolitatavad oma igapäevatöös saaksid olla oma klientidele pädevad suunajad nii spordi kui liikumisharrastuse alal. Sport 2030 punkt 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. Hea näide eri valdkondade sisulisest koostööst on noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ning laste liikumisprogrammi loomine eelmistel aastatel. Esimese puhul olid kaasatud nii spordi-, noorsoo-, haridus- kui ka kultuurivaldkond ning teise puhul panustavad projekti nii haridus-, sotsiaal-, spordi- kui ka teadusvaldkond. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii liikumisharrastusürituste kui ka nendest osavõtvate inimeste arv. Viimasel kahel aastal on Eestis toimunud üle 1700 liikumisharrastuse ürituse ehk enam kui viis üritust päevas. EPK loob järjest enam sportlikke tegevusi puuetega inimestele avalikel üritustel ning kaasab puuetega sportlasi spordiorganisatsioonide võistlustele. Spordiürituste korraldajad on järjest enam pööranud tähelepanu ka puuetega inimeste kaasamisele liikumisharrastuse üritustele ning luuakse treeninggruppe puuetega inimestele. 2. Spordimeditsiini SA oli juhtiv partner Liikumistervise Innovatsiooni klastri töörühmas, kuhu kuulusid erinevate valdkondade esindajad ning mille töö tulemusel valmis september 2018 teises pooles erialaspetsialistidel mõeldud juhend "Rasedus ja sportlik aktiivsus" ning ülevaatlik infoleht rasedatele. 2018 septembri teises pooles osales Spordimeditsiini SA Liikumistervise Innovatsiooni klastri juhtpartnerina Vabaduse väljakul toimunud Eesti tervisemessil "Liikuma!". Eksponaadina jagati nii olulist tervist ja liikumist puudutavat informatsiooni kui ka mõõta erinevaid tervisenäitajaid. Oktoobris 2018 osales Spordimeditsiini SA Liikumistervise Innovatsiooni klastri juhtpartnerina sarnaste tegevustega ka Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud tervisemessil. 3. Spordimeditsiini SA-s on tervisemonitooring kättesaadav kõigile. 2019 aasta alguses avati filiaali Viimsis, et tõsta teenuse kättesaadavust ka seal piirkonnas. Perioodil 2019-2020 on planeeritud harrastussportlaste rühma terviseuuringute mahu kasv nii Tondi kui ka Viimsi filiaalis. 2020. aasta suvel kolib asutus uuele pinnale, mis oma asukoha ja samas hoones asuvate teiste teenusepakkujate tõttu võimaldab patsientidele pakkuda veelgi paremat ja mitmekülgsemat teenust ning muudab selle paremini kättesaadavaks. 4. Tavapäraseks tervisekontrolliks on kõigil kindlustatud elanikel võimalik pöörduda oma perearsti poole. Liikumisharrastajal on täiendavalt võimalus lasta teha terviseuuringuid ja saada spordialast meditsiinilist teenindust omafinantseerimisel Tallinnas (Spordimeditsiini SA, Ida- Tallinna Keskhaigla, Spordiarstid OÜ, Tervise Centrum OÜ), Tartus (Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliinik), Pärnus (Pärnu Haigla SA), Ida-Virumaal (SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla), Raplas (SA Raplamaa haigla) ja Haapsalus (Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskus). 5. Spordimeditsiini SA koos Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga on loonud võimalused ja juhendid erinevate vanuserühmade - noor-, harrastus- ja tippsportlaste- tervise monitooringuks, mis on mõeldud aktiivsete sportivate inimeste liikumisaktiivsuse teadlikumaks muutmiseks, aga ka tippspordis treeningprotsessi juhtimist abistava meetmena. 6. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevustes teevad koostööd Maanteeamet ja Eesti Arhitektide Liit. 7. Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Kaitseressursside Amet iga-aastaselt teostab keskmiselt 13 000 arstlikku läbivaatust noortele meestele vanuses 18-27 eluaastat. 7  Tegevväelastele on regulaarne, kord kolme aasta jooksul toimuv, tervisekontrolli kohustuslik. Töötajad käivad töötervishoiu arsti juures. Ka Kaitseliidu tegevliikmetele on regulaarne tervisekontroll kohustuslik. Valitsemisala asutustes toetatakse töötajate osalemist liikumisüritustel. Kaitseliidu poolt korraldatavad spordiüritused on avatud kõigile. Soodustatud spordiklubides ja rahvaspordiüritustel käimine. 8. Sotsiaalministeerium sõlmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga lepingu, et viia läbi töötervishoiuteenuse uuring. Analüüsi eesmärk on selgitada välja, millised on töötajate tervisekontrolliga seotud probleemid, saada ettepanekuid võimalikeks muudatusteks ja analüüsida lahenduste mõjusid erinevatele sihtgruppidele ehk töötajatele, tööandjatele, arstidele ning õdedele. Uuring valmib 2020. aasta kevadeks. 9. Ministeeriumide teenistujad ja allasutuste osalevad aktiivselt erinevatel liikumisharrastuse üritustel ja Eesti Firmaspordi Liidu poolt korraldatavates sarjades. Samuti käivad ministeeriumide ja nende haldusala asutuste töötajad regulaarselt tervisekontrollis. 10. Ühendus Sport Kõigile on Euroopa Spordinädala tähistamiseks kaasanud edukalt lisaks spordiorganisatsioonidele ka koolid, lasteaiad, riigiasutused, ettevõtted kui ka KOVid. 11. Maakondades toimib koostöö nii maakonna spordiklubide, koolide, lasteaedade, kohalike omavalitsuste kui ka kohalike ettevõtetega. Ettevõtted sponsoreerivad spordivõistlusi ja KOVid rahastavad spordiklubisid tegevustoetustega ja hoiavad korras spordirajatised. Nt Jõgevamaal tehakse koostööd kohaliku tervisenõukoguga, et korraldada tervisepäevi. Viljandimaa spordiliit on kasutanud spordiüritustel „Punase risti“ meditsiinilist abi ning kutsutud on ka füsioterapeute ja spordimeditsiini töötajaid, kes jagavad näpunäiteid tervisekontrolli osas. 12. EPOK teeb koostööd erinevate liikumisürituste korraldajatega eesmärgiga soodustada ka puuetega inimeste osalemist neil üritustel. Selleks jagatakse oskusteavet ürituste korraldajatele. 13. Toimus noorsportlaste terviseuuringu juhendi uuendamine Eesti Haigekassa poolt kokku kutsutud töörühmas, kuhu kuulus ka Spordimeditsiini SA. Noorsportlaste terviseuuringu juhendi uuendatud versioon on väga tugevaks toetussüsteemiks laste ja noorte liikumis- ja sportimisharrastusele. 14. Maakonna spordiliidud teevad koostööd kohalike haiglatega ning kaasavad üritustele südametelgi. 15. Kaitseliidus on noorsootöö üks olulisi tegevusliine ja sellega on kaastaud ca 5000 (noored kotkad ja kodutütred) last. Noorsootööga on kaasatud kõik maakonnad Kaitseliidu malevate baasil. Kaitseliidus on programmi, mis näeb ette põhikooliealistele noortele (vanuses 11-13) võimalused osaleda Kaitseliidu korraldatavates suvelaagrites. Programmi eesmärk on avada Kaitseliidu noorteorganisatsioonide seikluslikud ja elamusõppel põhinevad suvelaagrid suuremale hulgale noortele. Esimene laager toimus 2018 ja selles osales pea 1000 noort. 16. KEM valitsemisala asutused korraldavad lastele ja noortele aktiivse liikumisega matkasid metsa ja rabadesse. Iga-aastaselt korraldatakse ühiseid seenelkäike ja lindude vaatlusi, neil üritustel saavad osaleda kõik Eesti inimesed. 17. RMK ja KeA pakuvad loodusharidusprogramme koolidele ning teistele huvigruppidele Sport 2030 punkt 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ning juurutatakse laste ja noorte huvitegevuse toetussüsteem. 2017. aasta septembrist hakkas riik täiendavalt toetama huviharidust ja huvitegevust. Huvitegevuse ja huvihariduse täiendava toetuse raames peavad kohalikud omavalitsused pakkuma noortele võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Lähtudes kohalike omavalitsuste poolt esitatud andmetest (mai 2019 seisuga) viidi perioodil 01.09.2017- 31.12.2018 riigipoolse täiendava toetusega ellu 359 tegevust, millega loodi erinevaid võimalusi noorte liikumise ja sportimise hoogustamiseks. 64% (228) tegevusest olid seotud uute võimaluste loomisega, mis tähendab, et tekkisid spordiharrastusega tegelemise võimalused, mida varem ei olnud ning 36% (135) tegevuste sisuks oli olemasolevate võimaluste täiendamine. Kolme huviala valdkonna võrdluses (kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia), osales toetusega loodud või täiendatud võimalustes kõige rohkem noori just spordivaldkonna tegevustes (7681). Omavalitsuste hinnangul mõjutas toetuse kasutamine huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavust kõige enam spordi valdkonnas. Toetuse kasutamise tulemustest selgub, et tegevuste elluviimisel oli spordivaldkonnas 8 suurimaks kulukohaks vahendite soetamine (ligi 826 000 eurot), millele järgnesid tööjõukulud (ligi 525 000 eurot) ja muud kulud (ligi 450 000 eurot). Väikseim osakaal oli transpordikuludel (ligi 132 000 eurot). Huvihariduse ja -tegevuse toetusskeem omavalitsustele jätkub ning vastavalt valitsuse otsusele on omavalitsustele eraldatud toetus tegevuskavade põhiste tegevuste elluviimiseks 2019. aastal. Tulemused 2019. aasta tegevuste kohta esitavad omavalitsused 15.01.2020. 2018. aastal eraldati toetust huviala valdkondade esindusühingutele, eesmärgiga suurendada valdkonnasisest koostööd ning kvaliteedi arengut. Spordivaldkonna kvaliteeditoetus summas 100 000 eurot eraldati EOK-le. Alates 2019. aastast on HTMi strateegiliseks partneriks spordi huvialavaldkonnas kolmeks aastaks Eesti Koolispordi Liit. Sport 2030 punkt 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu peab arvestust spordiobjektide andmete üle ehk kajastab üleriigiliselt sportimis- ja liikumispaiku. 31.08.2019. aasta seisuga on Eesti spordiregistrisse kantud 3396 spordiobjekti. 2. Kultuuriministeerium on aastatel 2018 ja 2019 investeerinud sporditaristusse vastavalt 4,7 ja 8,6 miljonit eurot. Suuremateks investeeringuteks on olnud Kääriku Spordikeskus, Rääma Sõudebaas ja Kalevi staadion ning Hiiumaa Spordikeskus. 3. Antud perioodil on Kääriku Spordikeskuse väljaehitamisel valminud arendamise II ja III etapp, mis hõlmas endas spordirajatisete osana valgustusega kunstmurustaadioni ning kolme väljakuga multispordihalli valmimist. Mõlemale rajatisele on installeeritud treeningabi ning Live- ülekande videosüsteem PlaySight. Spordihoones on lisaks väljakutele füsio- ja fitnesssaal ning soojendusala koos tribüünidega. Valminud on parklate alad ja ristmikud ning tänavavalgustus ja pikendatud ning asfalteeritud ümber keskuse asuv kergliiklustee. Abihoonetest on valminud garaažihooned ning renoveeritud sportlaste seas populaarne Kekkose saun. 2019 aastal viidi läbi riigihange IV etapi teostamiseks ning töid realiseeritakse kergejõustikustaadioni, väliujula, heitealade väljaku ja suurema laagritele suunatud Greeni sauna ehitustel. Tööde teostamise tähtajaks on 2020 aasta suveperioodi algus. Edasi on liigutud Targa Kääriku kontseptsiooniga, millest tulenevalt on laagris osalejatel võimalik kasutada treeningprotsessides ning laagripakettide osana erinevaid spordi ja füsio monitoorimisseadmeid (Polar Team Pro, Vert, Bar Sensei jpm.). 4. 2019. aastal käivitus taas regionaalsete tervisespordikeskuste programm. Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 väljatöötamise raames on eraldatud regionaalsete tervisespordikeskuste arendamiseks toetust kokku 2,4 miljonit eurot neljaks aastaks, seega üheks aastaks 600 000 eurot. Kohalikud omavalitsused koos maakondade spordiliitude ja omavalitsusliitudega valisid välja tervisespordikeskused, kes esitasid oma tegevuskava ja eelarve. 5. 2019. aasta eelarvest eraldati Hiiumaa vallale 2,9 mln eurot kaasaegse spordikeskuse ehitamiseks. Hiiumaa oli ainuke maakond, kus puudus kaasaaegne spordikeskus ja pallimängude saal. 6. SA Eesti Terviserajad, mille asutasid 2005. aastal AS Merko Ehitus, Swedbank AS ja Eesti Energia AS, panustas 2018. aastal terviseradadesse 261 000 eurot (investeeringud, liikumiskampaaniad, kommunikatsioon, koostööprojektid, rajameistrite nõustamine ja koolitamine ning personalikulu). 2019. aastal on selleks planeeritud 277 000 eurot. Hetkeseisuga on Eestis üle 100 terviseraja. 7. 2018. aastal toetas Kultuuriministeerium läbi SA Eesti Terviserajad terviseradade arendamist 130 000 euroga ning 2019. aastal 120 000 euroga. 8. Oluliseks suunaks viimastel aastatel on ka siseterviseradade võrgustiku rajamine hoonetesse. SA Eesti Terviserajad eestvedamisel on 31.08.2019. aasta seisuga rajatud 75 siseterviserada. 9. RMK on rajanud liikumist edendavat taristut: • RMK matkatee 3 haru – Oandu-Aegviidu–Ikla 375 km, Peraküla- Aegviidu-Ähijärve 820 km, Penijõe-Aegviidu-Kauksi üle 600 km. 9  • 224 looduses liikumise rada, kokku 3100 kilomeetrit • 328 kattega lõkkekohta; • 59 telkimisala, kokku 455 telkimisvõimalusega objekti; • 20 metsamaja ja 27 metsaonni; • 3 maastikusõiduala. KOVidega koostöös on kaitsealadele arendatud üle-Euroopaline ranniku matkarada ning KeA ning NGOde koostöös on arendamisel Lätiga ühine Metsarada 10. Enam kui 80%s Eesti KOVidest on uuendamisel üldplaneeringud (täpsemalt https://planeerimine.ee/2019/01/uldplaneeringuid-koostab-ule-80-kohalikest-omavalitsustest/). RAM planeeringute osakonna juhtimisel koostatud üldplaneeringute juhendmaterjalis (https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf) antakse soovitused puhke- ja sporditaristu käsitlemiseks üldplaneeringu koostamisel, 2019-2020 viiakse läbi piirkondlikud töötoad, kus käsitletakse ka vastavat teemat (https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/). 11. Kohaliku tähtsusega sporditaristu arendamist on muude kohalikul omaalgatusel põhinevate arendustegevuse kõrval toetatud riigieelarvest rahastatavast "Kohaliku omaalgatuse programmist". Aruandeperioodil toetati nt Kangru küla spordiväljaku, Laulasmaa välispalliväljaku, Esku küla jõusaali, Valgma küla võrkpalliväljaku, Kareda küla mängu- ja spordiväljakute ja discgolfi radade arendamist Peetri alevikus, Viisu ja Võõpste külas, jumping- treeningu inventari Väänas ja jalgpalli treeningtingimusi Otepääl. 2019.a programmi elluviimine jätkub, kuna programmi 2019.a toetuste kokkuvõtteid tehakse alles aasta lõpuks, ei ole veel võimalik nende kohta täpsemat ülevaadet anda. 12. 2019. aastast on alustatud ka "Maakondade arengukavade elluviimise toetusmeetme" rakendamist, millest on samuti võimalik edaspidi toetada maakondliku tähtsusega sporditaristu arendamise projekte, juhul kui maakonna omavalitsused otsustavad vastavaid projekte meetme toel ellu viia. 13. Kaitseministeerium on uute ehitushangete juures kasarmute ja sõjaväelinnakute rajamisel arvestatud ka spordi tegemise vajadusega. 14. Mitmetes maakondades (nt Hiiumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, vähemal määral ka Läänemaa, Põlvamaa ja Jõgevamaa) kaasatakse valdkonna spetsialiste - enamasti maakonna spordiliidu esindajaid - ja/või harrastajaid sportimistaristute arendamisel, kuid leidub ka maakondi, kus seda ei tehta. Sportimispaikade loomisel proovitakse tagada ligipääs kõikidele inimestele. Tartumaa ja Pärnumaa maakonna spordiliidud panustavad ka kohalike omavalitsuste ja nende liitude arengukavade koostamisse. 15. 2019 aasta alguses avas Spordimeditsiini SA filiaali Viimsis, Karulaugu spordikeskuses, et täiendavalt tõsta terviseuuringute kättesaadavust ka seal piirkonnas elavatele noortele ja täiskasvanutele. 16. Alates 2019. aastast EPOK jälgib ja konsulteerib puudega sportlaste seisukohast spordirajatiste planeerimist ja rekonstrueerimist, et sporditaristu oleks ligipääsetav puuetega inimestele. 17. Eesti Ujumisliit on moodustanud alaliidu juurde taristukomisjoni, mille ülesandeks on anda oskusteavet nii rajatavate kui ka renoveeritavate ujulate tingimuste ja turvalisuse teemadel. Jalgpalliga seotud taristut aitab arendada EJL Ehitusbüroo 18. Eesti Jäähokiliit on koostöös Tallinna linnaga panustanud Pirita Spordikeskuse juurde rajatava uue jäähokiväljaku rajamisse. Selle jääväljaku rajamine suurendab oluliselt Pirita piirkonna elanike vabas õhus liikumise võimalusi läbi jäähoki harrastamise. 10 3.2. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja Sport 2030 punkt 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ja muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. Eesmärgi täitmiseks on elluviidud järgnevad tegevused: 1. Spordiklubides on võimalik tegeleda enam kui 100 erineva spordialaga. Eestis on viimastel aastatel toimunud enam kui 1700 liikumisharrastusüritust ning ürituste korraldajatelt laekunud info kohaselt üritustel osalejate arv kasvab järjest. See annab tunnustust spordiliikumise laiapõhjalisusest ning organisatsioonide ja tegevuste paljususest. 2. EOK eesmärk on tõsta spordiorganisatsioonide juhtimise kvaliteeti erinevate seminaride ja koolituste kaudu. EOK eraldab rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. 3. EMSL Jõud spordiürituste osavõtumaksud on üheks osaks võistluste korraldamise finantseerimisel. Osavõtumaksud on taskukohased ja liikumist soosivad. Eestimaa Spordiliidu Jõud ja maakondade spordiliitude põhiteenuseks on üleriiklike ja ülemaakondlike spordivõistluste korraldamine ja koordineerimine. 4. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks 2018. aastal toetust saanud EOK viis toetusega ellu erinevaid tegevusi, mis toetas noortespordiga seotud probleemide kaardistamist ning terviklike lahenduste pakkumist. EOKs alustas tööd projektijuht, kelle vastutusvaldkonnaks on noortespordiga seotud probleemide kaardistamine ning terviklike lahenduste pakkumine. Korraldati igapäevane suhtlemine alaliitude, klubide, riigi- ja haridusasutustega, et valdkondade üleselt lahendusi välja pakkuda. Kvaliteeditoetusega ellu viidud tegevustesse kaasati Eesti kõrgkoolid ja nende spordiklubide üliõpilased, üldhariduskoolid, kutsekoolid, samuti spordiklubid ja spordialaliidud. 5. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu aktiivne liige ja panustab olulises määras spordi propageerimisse. 2016. aasta aprillis võõrustas Kaitsevägi Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu kongressi ja peaassambleed. Kaitseliidu spordisündmused on lõimitud teiste spordiorganisatsioonidega. 6. Eesti Firmaspordi Liit pakub ettevõtetele ja nende töötajatele võimalusi osaleda ettevõtete vahelistes võistlustes, pakub ettevõtte töötajatele läbi Sport ID sportimiskulude kompenseerimise teenust ning aitab kaasa liikumisharrastuse edendamisele. 7. Spordiorganisatsioonid on regulaarselt vastavalt rahalistele võimalustele arendanud pakutavaid teenuseid, võistlusi, spordirajatisi. Esmane tähelepanu on pööratud sellele, et võistlused ja koolitused oleks kergesti sisenetavad, operatiivselt jälgitavad ja turvalised. 8. Spordialaliidu on möödunud aruande perioodil elluviinud mitmeid uusi tegevusi ja pakkunud uusi teenuseid või arendanud olemasolevaid, et aidata kaasa spordi kui majandusharu arengule. 9. Eesti Jalgratturite Liit koolitab koostöös Maanteeametiga vabatahtlikke reguleerijaid ja turvajaid korraldatavate ürituste paremaks läbiviimiseks. 10. Maakondlikud spordiliidud on aidanud kaasa spordi kui majandusharu arengule toetades olemasolevaid üritusi ja klubisid ning aidates kaasa uute initsiatiivide ellu kutsumisele. Sport 2030 punkt 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga on viimasel viiel aastal viidud läbi uuring treenerite tööhõive ja tasude kohta. Täpsema info selle kohta leiab aruande põhiosast. 2. 2019. aasta teises pooles valmib HTMi ja Kutsekoja koostöös OSKA uuringu aruanne „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kultuur ja loometegevus: etenduskunstid, 11  käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport“, mis sisaldab eraldi peatükina ka infot spordi valdkonna tööjõu nõudluse ja võimaliku pakkumise kohta. Põhikutsealadest keskendutakse treeneritele, sest kehakultuuriõpetajate vajadust alus- ja üldhariduses tervikuna hinnati OSKA Hariduse ja teaduse uuringus (https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf) ja administratiivtöötajate tööjõuvajadust on analüüsitud OSKA Personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringus (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/06/Personali- administratiivt%c3%b6%c3%b6-ja-%c3%a4rin%c3%b5ustamise-uuring.pdf). 3. Üleriigiliste spordimängude korraldamine Jõudi poolt elavdab ka kohalikke ettevõtjaid. Seoses spordimängudega kasutatakse aktiivsemalt spordirajatisi, majutus- ja toitlustusasutusi. Omavalitsused soovivad spordimänge läbi viia, sest seoses mängudega kasvab ka nende tulubaas. 4. RMK puhke- ja kaitsealade külastusi loeti 2018. aastal kokku 2,7 miljonit. 5. EPOK kaardistab eelkõige liikumis- ja sporditreeningute võimalusi puuetega inimestele, et jagada teavet ning leida vastavaid võimalusi. Sport 2030 punkt 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on seadusandluse, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks soodsad tingimused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. 2. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on vahetanud mõtteid võimaliku ühise tööprogrammi koostamiseks, mis aitaks kaasa liikumisharrastuse edendamisele, et aidata kaasa vähesest liikumisest tingitud haigustesse haigestumise ennetamisele. Paraku aruande perioodil ühise programmi koostamiseni ei jõutud. 3. EOK on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Samuti vastutab EOK Eesti koondise lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on sõltumatu mitteriiklik organisatsioon, mis osaleb rahvusvahelises olümpialiikumises. EOK liikmeteks on Eesti spordialaliidud, spordiühendused, maakondlikud spordiliidud ning Olümpiaharta alusel valitud füüsilised isikud. EOK teeb koostööd erinevate riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega. 4. Detsembris 2018. aastal sõlmisid Kultuuriministeerium ja EOK halduslepingu, millega ministeerium volitas EOK täitma haldusülesannet, milleks on spordialaliidule toetuse määramine. Sellest tulenevalt eraldas EOK riigieelarves spordialaliitudele ette nähtud järgmised toetused: tegevustoetus, noortespordi toetus, toetus spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja saavutusspordi toetus. 5. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust on võimalik taotleda spordiga seotud valdkondades tegutsevatel ettevõtetel. Taotlusvoorudes on taotletud toetust spordirajatiste ehitamiseks, seal hulgas ratsaspordiga seotud teenuste osutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks; 6. Eestimaa Spordiliit Jõud on maakondade spordiliitude liit, kelle põhiülesandeks on regionaalse sporditegevuse korraldamine. Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit, mis on katusorganisatsiooniks kõigile 15-le maakonna spordiliidule. Maakondade spordiliitude võrgustiku kaudu on regulaarsesse tegevusse kaasatud üle 650 liikmesklubi 40 000 harrastajaga. 7. Maakondade spordiliidud on juhtivad spordiorganisatsioonid maakonnas, keda tunnustavad partnerina EOK, Kultuuriministeerium, Eestimaa Spordiliit Jõud, Eesti Koolispordi Liit jt üleriigilised spordiorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Spordiseadusest tulenevalt (§ 4 punkt 2) on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada 12  maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Maakonna spordiliidud koordineerivad oma maakonna sporditegevust ning on kindlaks partneriks kohalikele omavalitsustele, maakonna omavalitsusliidule või arenduskeskusele. Kohalikud omavalitsused on Eesti spordi suuremad toetajad ja nad toetavad jätkuvalt ka maakondade spordiliite. Haldusreformi elluviimisel arendatakse koostööd ka maakondade spordiliitude ja uuenenud omavalitsuste vahel ning otsitakse täiendavaid võimalusi sporditegevuse paremaks finantseerimiseks. Maakondade spordiliidud korraldavad koostöös omavalitsuste ja spordiklubidega maakondade suve- ja talimänge ning väga palju erinevaid spordiüritusi kõigile vanuserühmadele. Vastastikune koostöö aitab kaasa nii spordiklubide kui ka maakondade spordiliitude arengule. 8. 17. oktoobril 2018 kiitis riigikogu eelnõu, mille tulemusena lõpetas alates 01.01.2019. aastast on tegevuse Hasartmängumaksu Nõukogu ning riigieelarves nähti ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Muudatuste tulemusena vähenes spordiorganisatsioonide halduskoormus. Hasartmängumaksu seadusega spordile ette nähtud vahenditest eraldati 800 000 eurot spordialaliitudele Eesti Olümpiakomitee kaudu ja ligikaudu 250 000 eurot Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Muudatuse tulemusena toimub spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine otse Kultuuriministeeriumist. Enam ei ole topelt rahastamist Kultuurkapitaliga. Lisaks vähendas Kultuurkapital spordialaliitude tegevustoetusi 200 000 euro võrra alates 2019. aastast. Kuna Kultuurkapital toetab nüüd spordialaliite vähem ega toeta enam spordikatusorganisatsioone ega olulisi rahvusvahelisi võistlusi, siis on neil rohkem vahendeid spordiklubide ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks, mida varasemalt toetati nii Hasartmängumaksu Nõukogu kui Kultuurkapitali poolt. 9. Kultuuriministeerium on 2018 ja 2019. aastal välja töötanud, spordivaldkonna ja ministeeriumidega kooskõlastanud spordiseaduse muutmise eelnõu, millest on põhjalikumalt kirjutatud aruande põhiosas. Sport 2030 punkt 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Muudeti kultuuriministri määrust „Treeneri tööjõukulude toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile ning toetuse suuruse jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“. Muudatuse eesmärk oli parandada määruse rakendamisel välja tulnud kitsaskohti. 2. Koostöös JÕUDi, maakonna spordiliitude, spordialaliitudega koostati 2018. aastal määrus "Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022", seletuskiri, mille eesmärk on toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega, kusjuures toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Vt. ka punkti 5.6. 3. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks toetust saanud EOK poolt esitatud tegevuskava tegevuse "Huviala eetika, põhimõtete ja väärtuste tutvustamine" sisu näeb ette "Hea juhtimise tava" juurutamist. EOK korraldas 6.veebruaril 2018 spordiorganisatsioonidele seminari selgitamaks "Hea juhtimise tava" vajalikkust ja selle juurutamise võimalustest spordiorganisatsioonides. "Hea juhtimise tava" juurutamisel olid EOK partneriteks spordialaliidud ning tegevuste sihtrühmaks spordiorganisatsioonide juhid. Toetusega elluviidud 13  tegevuste tulemusena on EOK hinnangul spordiorganisatsioonid avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ning spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiide tegevuseks on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärusus. 4. EPOK on eest vedamas paraspordi organisatsioonide struktuuri korrastamist Eestis. Plaan on aastal 2021 jätkata ühe tugeva paraspordiorganisatsiooniga Eestis. Sport 2030 punkt 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Nii spordialaliidud kui ka klubid kasutavad võistluste ja ürituste korraldamisel vabatahtlikke ning spordialaliidud korraldavad klubidele seminare ja konverentse vabatahtlike tegevuse hoogustamiseks. Nt Eesti Võimlemisliit on vabatahtlike kaasanud oma toimkondadesse ja rühmvõimlemise EMil, uuendanud oma treenerite koolitussüsteemi ning korraldamas lisakoolitusi treeneritele ja kohtunikele kaasates väliseksperte. Spordialaliitudes on koolitussüsteemid treeneritele, õpetajatele ja ametnikele, korraldatakse tänuüritusi vabatahtlikele. 2. Eestimaa Spordiliidu Jõud võistlussüsteemis kaitsevad sportlased eelkõige oma koduvalla või - linna ja -maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. Osavõtt Eestimaa Spordiliidu Jõud üritustest on järjepidevalt kasvanud. See omakorda tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Võistlusi korraldatakse paljudele eri vanuserühmadele. Koos maakondade spordiliitudega pööratakse järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata sporditegevusse rohkem noori. 3. Siseministeeriumil on ootus, et Siseministeeriumi poolt ellu kutsutud ja ESF rahastatud SPIN- programmi elluviimisel väljatöötatud ning rakendatud metoodika ja oskused peaks muutuma noortega tegelevate treenerite tavapäraseks töö osaks. Selleks alustatakse tegevuste kavandamist ja planeerimist 2020. aastal. 4. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, neile on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 5. Maakondlikud spordiliidud on viinud läbi tänuüritusi vabatahtlikele ja spordiklubidele, koolitusi vabatahtlikele, kehalise kasvatuse õpetajatele, kohtunikele, treeneritele ja teistele sporditöötajatele. 6. 14. august 2018 toimus Tallinnas UEFA Super Cup, mille jaoks käivitati juba 2016. aasta lõpus Eesti Jalgpalli Liidu vabatahtlike programm. 2017. aastal loodi eraldi UEFA Super Cup vabatahtlike programm, kuhu registreerus 250 vabatahtlikku, kellest valiti välja 140 vabatahtlikku, kes said rakenduse antud mängu raames. Valitud vabatahtlikud läbisid spetsiifilise koolituse, läbiviiduna UEFA spetsialistide poolt, peale mida osalesid Ürituse organiseerimisel. Ürituse lõpus tunnustati ja väljastati sertifikaat UEFA Super Cup vabatahtlike programmi läbimise kohta. UEFA Super Cup järgselt palkas Eesti Jalgpalli Liit osalise tööajaga tööle vabatahtlike juhi, kelle ülesanneteks on vabatahtlike andmebaasi haldamine, vabatahtlikega suhtlemine, vabatahtlikega positsioonide täitmine kõigil liidu poolt korraldatavatel üritusetel ja nende töö juhtimine ürituste raames. Hetkel on EJL vabatahtlike andmebaasis ca 140 aktiivset vabatahtlikku. Sport 2030 punkt 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Alates 2015. aastast on riigieelarvest eraldatud tööjõukulude toetust lapsi ja noori treenivate 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele. Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite 14  järelkasvu tulevikus. Riik on võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele, mistõttu on riik omapoolset toetust pidevalt suurendanud. 2019. aastal on täiskohaga töötavate toetust saavate noorte treenerite (24-treeningtunnine nädalakoormus) brutopalk 1000 eurot. Täpsem info treeneritest ja toetusmeetmest on aruande põhiosas. 2. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, neile on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 3. EOK toetab igal aastal minimaalselt kahe maailma tipptreeneri toomist Eestisse teadmiste jagamiseks. 4. Eestimaa Spordiliit Jõud korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminare, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ning sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ning saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. 5. Alates 2011. aastast on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rakenduskõrghariduse õppekavas ettevõtlus ja projektijuhtimine võimalik spetsialiseeruda spordikorralduse erialale. Spordi korraldamisega seotud õppeainete maht moodustab ligi 50% õppekavast. 6. Spordialaliitudes toimuvad regulaarsed tasemekoolitused treeneritele ja kohtunikele. Lisaks on mitmel alal alustatud ka klubijuhtide koolitamisega. Spordiorganisatsioonid viivad läbi noortele, amatööridele ja naistele suunatud konverentse, seminare ja koolitusi. 7. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, neile on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 8. Maakonna spordiliidud on teavitanud oma maakonna inimesi erinevatest koolitustes ning vastavalt võimalustele ka toetanud nende koolitustel osalemist või korraldanud koolitusi oma maakonnas. 9. Spordimeditsiini SA arstid osalevad igal aastal lektoritena paljudel erinevatel konverentsidel ja koolitustel nii Eestis kui ka välismaal ning panustavad alaliitude kaasabil regulaarselt treenerite ja sportlaste täiendõppesse. 10. EOK korraldab spordialaliitudele, sportlastele ja treeneritele koolitusi erinevatel teemadel: kommunikatsiooni planeerimine, fotokoolitus, video ja -montaaži koolitused, kujundamine, intervjuutreening, loojutustamine, metoodiline enesekehtestamine, sotsiaalmeedia kasutamine, toitumine 3.3. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja Sport 2030 punkt 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. EOK initsiatiivil on välja töötatud hea juhtimise tava spordiorganisatsioonidele. 2. SiMi valitsemisalas viidi jätkuvalt läbi MTÜ SPIN poolt spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN. SPIN-programmiga toetatakse noorte eluks vajalike oskuste arendamist struktureeritud, kuid noorte huvidest ja vajadustest lähtuvate tegevuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning toetada ettevalmistust elus toimetulekuks. Programmi laienemine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ida-Virumaale (Kohtla-Järve, Narva) on toimunud edukalt. Lisaks on laienetud SPIN-programmiga KOV-ide toel Kohtla-Järvele, Rakverre, Tallinn Mustamäele, Haaberstisse ja Viimsisse. Briti Nõukogu toel Narva ja SPIN-programmi omavahenditest Tartusse. Tegevustega ja laienemisega uutesse maakondadesse jätkatakse 2020. aastal. Koolisport aitab koolidevaheliste võistluste ja liikumisprojektide võistkonnavaimu kaudu õpetada ja väärtustada kaaslaste austamise vajalikkust spordis ja elus ning samuti tunnustada ausa mängu ja olümpismi reegleid. 3. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, neile on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 15  4. Viimastel aastatel on lõimumise valdkonda tegevustesse üha enam kaasatud spordi ja liikumisharrastusega seotud ettevõtmisi. Integratsiooni Sihtasutus viis 2019. aastal läbi järgmised avalikud taotlusvoorud: a. Üle-Eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmused Ida-Virumaa, mille eelarve oli 157 500 eurot. b. Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused, mille eelarve oli 89 577 eurot 5. EO Ühendus tegutseb vastavalt Special Olympicsi väljatöötatud reeglitele. Tegemist on väga mahuka ja üksikasjaliku paketiga. Oma reeglistik on nii sportlasele, treenerile kui vabatahtlikule. Väga olulisel kohal on eriolümpias ühendav sport ehk koos spordivad nii eriolümpia sportlased kui ka intellektipuudeta sportlased. Ühendav sport on järjest arenev ja populaarsust koguv ning sport on parim viis erinevate inimgruppide lõimumiseks. Sport 2030 punkt 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. SKT SA annab igal aastal välja Eesti spordi aastaraamatut, millel on ligi sajandi pikkune Eesti- kesksete sporditeaberaamatute traditsioon. Aastaraamat kajastab Eesti sportlaste medalivõite konkreetsel aastal, tavapäraselt on ära toodud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistri-, karika- ja maavõistlused ning sõpruskohtumised enam kui 60 spordialal. Rubriigis „Aastaring“ on kronoloogiliselt esitatud spordiaasta tähtsamad sündmused, samuti EOK, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tähtsamad ettevõtmised. „Eesti spordi aastaraamat 2018“ ilmus 2019. aasta veebruari alguses. Neljandat aastat tegutseb spordiportaal www.sport.ee ning seda täiendatakse pidevalt. 2. SKT SA uuendab Kultuurkapitali toetusel regulaarselt „Eesti spordibiograafilist leksikoni“ (ESBL). Ligi 6200 sportlase, treeneri, spordiajakirjaniku, spordimeediku, sporditöötaja ja -juhi andmetega ESBL on kujunenud väärtuslikuks ja laialt kasutatavaks andmekoguks. SKT SA on lisaks kogunud ja süstematiseerinud Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidnud ajakohastatuna spordikalendri ja digitaliseerinud varasemate aastate sporditulemused. 3. SKT SA uuendab regulaarselt ja annab nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal välja treenerikoolituse materjale. 4. 12. korda andis Eestimaa Spordiliit Jõud välja aastaraamatu, mis sisaldab kõigi EMSL Jõud poolt 2018. aastal korraldatud võistluste tulemusi, maakondade spordiliitude andmeid ja 2019. aasta spordikalendrit. 5. Eesti Koolispordi Liit korraldab üleriigilist spordimälumängu Bumerang, milles tutvustatakse Eesti ja rahvusvahelise spordiajaloo tähtsamaid sündmusi ja fakte. Eesti olümpiavõitjad, tiitlivõistluste medalivõitjad ja tippsportlased osalevad EKSL võistlustel. 6. Spordiorganisatsioonid kaasavad oma üritustele, koolitustele ja võistlustele praeguseid ja endiseid spordikuulsusi, et propageerida spordi põhiväärtusi, tuua neid eeskujuks ja aidata kaasa regulaarselt spordiga tegelevate inimeste osakaalu kasvule. 7. Spordiajaloo pärandi hoidmiseks Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit hoiab korras ja hooldab Metsakalmistu sportlaste rahulat, kuhu on maetud 370 sportlast. 8. 2018. aastal korraldas Eesti Kergejõustikuliit koostöös vabatahtlikega Eesti Vabariigi 100.aastapäevale pühendatud 100 x 10000m Guinnessi rekordi jooksu. 9. EOK toetab olümpiamängudel medali võitnud sportlasi. Toetamise põhimõtetega on võimalik tutvuda siin: https://www.eok.ee/tippsport/olumpiamedalistide-toetused Sport 2030 punkt 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 16  1. Kaitsevägi panustab koostöös teiste spordivaldkonna organisatsioonidega liikumisharjumuste propageerimisse. Näiteks korraldatakse veteranipäeva raames sinilillejooksu, mis on avatud kõigile soovijatele. Samuti toetab Kaitsevägi vigastada saanud kaitseväelaste osalemist rahvusvahelisel haavata saanud kaitseväelaste sportmängudel Invictus Games, mis on leidnud laialdast kajastamist ka meedias ja peaks innustama ka teisi samas olukorras olevaid isikuid võimaluste piires spordiga tegelema. Kaitseliidu spordisündmused on reeglina avatud kõigile soovijatele. 2. Siseministeeriumi Projekt „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (vt. ka põhidokumendis punkti 7.1) aitab ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Tegevuse elluviimisega pakutakse noortele vabaajategevustes osalemise kaudu lisavõimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Tegevused jätkuvad 2020. aastal. 3. RMK soodustab igas vanuses ja kehalise võimekusega inimeste liikumist riigimetsas. 4. Spordialaliidud proovivad pakkuda võistlustel erinevaid võistlusklasse ja tagada inimeste osalemise olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Järjest enam pööratakse tähelepanu just vähem aktiivsete gruppide kaasamisele. Korraldatakse spetsiaalseid üritusi lastele, naistele, erivajadustega inimestele ning proovitakse neid järjest enam kaasata ühistegevusse. Näiteks Eesti Jalgpalli Liit korraldab spetsiaalse turniiri ainult emadele ja festivale turva- ja asenduskodu lastele. 5. Eesti Võimlemisliit tegeleb mitmesuguste tegevuste kaudu aktiivselt võimlemise populariseerimisega. Üheks tegevuseks on GymnaFest´i, mille eesmärk on tagada üheskoos võrdne võistlemisvõimalus erinevatele sihtgruppidele (mehed, naised, lapsed ning erinevad vanusegrupid). Samuti tagatakse, et kõik vajalik informatsioon võistluste, festivalide, koolituste, masterklasside jne kohta jõuab võrdselt kõikidele sihtgruppidele ning ei toimu ühe sihtgrupi (ühe võimlemisala) eelistamist. 6. Paljud spordiklubid võimaldavad osalustasude soodustusi ja pakuvad piiratud võimalustega peredele tasuta treenimise võimalusi. 7. Jõud Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud on rahvusvahelised ning avatud kõigile. 8. Maakondlikud spordiliidud proovivad korraldada erinevaid spordiüritusi, mis sobiksid kõigile olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Samuti luuakse erinevaid võistlusklasse. Nt Ida-Virumaa Spordiliit jagab infot toimuvatest üritustest nii eesti- kui venekeelsena. 9. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidul on 45 liikmesorganisatsiooni, nendest 14 territoriaalset ja 31 spordiala liiget. Kokku osaleb erinevas vanusest, soost ja rahvustest enam kui 4000 liiget erinevatel jõukohastel treeningutel ja spordivõistlustel. Sport 2030 punkt 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kaitseliidus on olemas oma tunnustamis- ja kompensatsioonisüsteem, mis toetab just vabatahtlikku tegevust mille hulgas on ka spordi propageerimine ja sportmängude korraldamine. 2. Vabatahtlike kaasamise arendamiseks on Siseministeerium toetanud vabatahtliku sõbra märgise väljaandmist, millega tunnustatakse vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust Eesti vabaühendustes. Märgi saavad organisatsioonid, mis on osalenud vabatahtliku sõbra arendusprogrammis, on vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning korraldanud vabatahtlikku tegevust hea tavaga kooskõlas. Märgi saanud organisatsioonide pakutavaid vabatahtliku tegevuse võimalusi tutvustatakse Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee. Märki annab välja Eesti Külaliikumine Kodukant ja toetab Siseministeerium. Lisaks on pandud alus vabatahtliku tegevuse võrgustikule, mis koondab vabatahtlikku tegevust edendavaid ühendusi üle Eesti. Võrgustik on avatud kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke olulisel määral. 3. Kodanikupäeva puhul tunnustab Siseministeerium aumärgiga vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest, seda kas märkimisväärse panuse 17  eest ühiskonna ellu, edendades kodanikukasvatust või vabatahtliku töö eest enda kogukonnas. Lisaks tunnustatakse piduliku tänuüritusega neid inimesi, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse ja vabatahtlikku tegevust toetanud ning avaldada neile austust ja tänu. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: a. Aasta Vabatahtlik: tunnustame vabatahtlikke, kes on järjepidevalt panustanud Eesti ühiskonna arengusse; b. Vabatahtlike kaasaja, juhendaja: tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on järjepidevalt juhendanud vabatahtlikke, neid innustanud ja kaasanud; c. Ettevõte või asutus: tunnustame ettevõtet või avaliku sektori asutust, mis on soodustanud oma töötajate vabatahtlikku professionaalset tegevust vabaühendus(t)es. 4. Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise raames tehakse konverentse, seminare ja loenguid vabatahtlikele. 5. Eestis on Erasmus+ projekti raames loodud spordivabatahtlike liikumine nimega SCULT. Täpsem info: https://www.scult.com/estonia/volunteers Sport 2030 punkt 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Aastast 2014 kasutatakse EOK eestvedamisel spordi tutvustamiseks kampaaniat „Terve Eesti eest“. Aastast 2016 võivad seda kasutada kõik ürituste korraldajad. Eesmärgiks on spordi kui valdkonna kuvandi parendamine ning inimeste kaasamine liikumisse ja sporditegevusse. 2. Mitmed spordialaliidud organiseerisid fännireise Eesti koondiste välismängudele või tiitlivõistlustele, välja on töötatud fänniatribuutika. Järjest populaarsemaks on muutunud pealtvaatajatele transpordi korraldamine võistluste läbiviijate ja spordiklubide poolt, et huvilised üle Eesti saaksid spordivõistlustele kaasa elada. 3. Järjest enam on tekkinud fänniühendusi ning spordialaliidud korraldavad nendega regulaarseid kohtumisi ning kaasavad fänniühenduste esindajaid spordiala arengut mõjutavate otsuste tegemisse. 4. Suurvõistluste puhul korraldatakse üha enam võistluste pealtvaatajatele mõeldud festivalialasid, kust on võimalik soetada nii Eesti lipuvärvides kui ka spordiklubide tunnusvärvidega atribuutikat. Vastavalt spordialaliidu, spordiklubi ja sportlaste soovile toimuvad enne või pärast võistlusi kohtumised sportlaste, treenerite ja pealtvaatajate vahel. Mitmed spordialaliidud (nt Eesti Spordi- ja Tehnikaliit) on kasutanud suurematel võistlustel teadustajat tutvustamaks paremini oma spordiala. Mitmed spordialaliidud (nt Eesti Võimlemisliit) kasutab aina paremini sotsiaalmeediat ja interneti, et paremini fännidega seotud olla ja olulisi võistlusi üle kanda. Eesti Jalgpalli Liit on edasi arendanud ka visuaalset identiteeti läbi Kalevipoja lugude ning korraldab fännide iga-aastal ümarlaua. 5. Maakonna spordiliidud on samuti aidanud organiseerida fännireise, jaganud võistlustel pealtvaatajatele loosiauhindu, kasutanud aina paremini sotsiaalmeediat ja interneti, et paremini kohalike fännidele infot jagada, valinud lemmiksportlasi ja maakonna parimaid sportlasi. Maakonna spordiliidud on innustanud klubisid neid samu tegevusi ellu viima. 6. Eriolümpia püüab oma tegemisi rohkem atraktiivsemaks muuta ja enam pealtvaatajaid kaasata. Hea näide selleks on 2018 novembris toimunud korvpallipäev kuulsustega, kus osales peaminister Jüri Ratas ja korvpalli liigas NBA mänginud Sam Perkins. 7. Läbi sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite püüab EPOK äratada huvi puuetega inimeste spordi vastu, tutvustades parasportlaste tulemusi ning kutsudes publikut paraspordi üritustele. 8. Eesti Jäähokiliit on loonud #Eesti Hoki uue identiteedi, mis kõnetab rohkem fänne. Eesti Maadlusliit kutsus ellu kampaaia „Toeta Eesti Maadlust“. Sport 2030 punkt 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 18  1. Parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust toodi 2019. aastal EPOK ning EO Ühendus Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. EPOK ja EOEÜ avaldasid selleks ise soovi, sest nende hinnangul on nende tegevus osa spordisüsteemist. Ühiskondlikult aitab erivajadustega inimeste spordi ja liikumise juurde toomine kokku hoida võimalikke sotsiaalkulutusi, luua sidusat ühiskonda, vähendada kuritegevust, olla esindatud rahvusvaheliselt ja tõsta eestlaste liikumisaktiivsuse taset. Organisatsioonide ebapiisavad eelarved on olnud nende jätkusuutlikkuse kitsaskohaks ning edasiste arengute ja saavutuste takistuseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada puuetega inimeste katusorganisatsioonidele täiendavaid vahendeid 2019. aastal 400 000 eurot, millele 2020. aastal lisandub veel 200 000 eurot. 2. Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas riikliku spordistipendiumi, mille saajateks on olnud ka edukad puudega sportlased. 3. KeA töötab välja õppematerjale erivajadustega õpilastele, et neid paremini kaasata õppeprogrammidesse. 4. Spordialaliidud on taganud võistlustele ligipääsu ka erivajadustega inimestele ning aidanud kaasa erivajadustega inimeste spordiharrastamisele. Spordialaliidud aitavad kaasa ka teise emakeelega ja vähemate võimalustega isikute osalemist spordis. 5. Eesti Jalgpalli Liit pakub mitmeid tegevusi erivajadustega, teise emakeele ja vähemate võimalustega inimestele: festivalid vaimse puuetega lastele; erivajadustega jalgpallikoondise treeningute ja mängude koordineerimine; liikumispuudega inimestele eraldi piletite soetamise protseduur Eesti koondiste mängudel eesmärgiga tagada nende vastuvõtmine staadionil ja kohale juhatamine. 6. Maakondlikult spordiliidud tegelevad erivajadustega inimestega jõudu mööda proovides neid kaasata oma tegevustesse või aidates neile korraldada üritusi. Nt Järvamaa Spordiliit toetab Järvamaa Puuetega Inimeste Koda erivajaduste inimeste spordipäeva korraldamiseks 2x aastas ja nende osalemist vabariiklikel võistluste. Läänemaal toimuvad invaspordiklubi eestvedamisel Läänemaa meistrivõistlused boccias, kergejõustikus ja ujumises. Maakondlikud spordiliidud proovivad kaasata ka rahvusvähemusi ja pagulasi tõlkides vajadusel uudiseid nende keelde või julgustades neid osalemast nende korraldatud üritustel. Nt Ida-Virumaal Spordiliit veab eraldi vene keelset spordiuudiste lehte. Jõgevamaa noorte võistlustel osalevad kohalikud pagulaspered. 7. EPOK teeb koostööd tavaspordiala liitudega eesmärgiga, et parasport oleks kaasatud vastavate spordialaliitude juurde. Heaks näiteks on siin Eesti ujumise meistrivõistlused, kust võtavad osa ka erivajadustega sportlased ning samuti on erivajadustega inimeste sõudmine Eesti meistrivõistluste programmis. Sport 2030 punkt 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. SA Eesti Antidoping (edaspidi EAD) on nimetatud punktile kaasa aidanud läbimõeldud ja nõuetele vastava dopingukontrolli ning puhta spordi teemalise haridustööga. 2. Kultuuriministeerium suurendas 2019. aasta oma toetust EAD-le märgatavalt. Kultuuriministeeriumi toetus tõusis 65 000 eurolt 187 000 eurole, millele lisandub veel umbes 60 000 eurot spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse koordineerimiseks Eestis. EOK on 2018. ja 2019. aastal toetanud EAD-d 180 000 euroga aastas. 3. EAD osaleb senisest laiemalt spordipahede vastases võitluses. EAD valmistub täitma peale sihtasutuse ümberkorraldamist spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioonis märgitud rahvusliku platvormi ülesandeid ning samuti laste ja noorte spordis ärakasutamise teemadega. 4. EAD teostas kokku 2018. aastal 408 testi, neist 171 võistlusvälist ning 237 võistlussisest (sh 136 rahvusvahelise spordialaliidu tellimusel). Sportlase bioloogilise passi raames viidi läbi 63 19  testi 16-le sportlasele. Arvestades, et WADA uute juhiste alusel tuleb samaaegselt kogutud uriin ja veri lugeda mitte kaheks vaid üheks testiks, annab see sama testimise uriini- ja vereproove eraldi kokku lugedes 531 testi, millega saab võrrelda ka varasemaid testinumbreid. Võistlussiseselt testiti Eesti spordialadest kõige enam kergejõustikus, kulturismis, pallimängudes ja ujumises. Võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi, suusatajaid, ujujaid ning sõudjaid. 5. Dopinguvastaste reeglite rikkumistega tegeles EAD viiel juhul, üks on menetlemisel ning jätkub 2019. aastal. Kõik juhtumid olid seotud keskmise taseme sportlastega, sealhulgas üks dopinguvastase reegli rikkuja on alaealine. 2019.a. esimesel poolaastal on testitud 190 isikut ja teostatud kokku 264 testi, sh 4 positiivset leidu. 6. EAD koolitas 2018. aastal kokku 280 sportlast, sh tippsportlasi 70 ja noorsportlasi 210, lisaks 100 treenerit ja 75 muud spordiga seotud isikut, kokku 455. Kokku toimus 27 koolitusüritust. Jooksval aastal kuni 01.08.2019 on toimunud 17 koolitusüritust, kus on osalenud 800 koolitatavat, sh 270 sportlast ja 55 treenerit, 240 kooliõpilast ning 235 spordikorraldajat. 7. EAD teeb koostööd ametiasutustega antidopingu reeglite rikkumise karistamise senisest tõhusamaks, täpsemaks ja kohaldatavamaks muutmisel karistusseadustikus, spordiseaduses ja spordiorganisatsioonide reeglistikes. 8. EAD tõstatab 2019 sügisel diskussiooni ja ettepaneku meetmete väljatöötamiseks sportlase abipersonali ühelt poolt senisest süsteemsemaks teavitamiseks ja koolitamiseks ning teiselt poolt antidopingu reeglite rikkumiste puhul tõhusamaks sanktsioonide rakendamiseks. 9. EAD koostöös EOK, SKTSA ning spordialaliitude treenerite kutsekomisjonidega rakendab treenerite koolituse ja täienduskoolituse materjalidesse spordieetika (sh antidoping) alaseid teemasid. Ettepanek on lisada treenerikutse taastaotlemise täienduskoolituse nõuetesse sarnaselt esmaabiga kohustuslik ca 8-tunniline spordieetika teemaplokk. 10. EAD põhitegevuseks 2018-2019 oli dopingutestimine ja dopinguvastane ennetustöö ning rahvusvaheline koostöö, sh aktiivne dopingutestimine (nii tippsportlaste kui sihitud valimiga) ligikaudu 500 testimiskorraga aastas. 11. Alates 2019.a. rakendati EAD juurde lepinguline proviisor ning tema ning koostöös SKTSA ning Ravimiametiga töötati uutel alustel välja ning on rakendamisel EAD ravimiregister, kus kõigil (nii sportlastel kui tugipersonalil) on võimalik kontrollida ja võrrelda ravimite ja/või toimeainete põhiselt Eestis kasutatavaid ravimeid WADA keelatud ainete nimekirjaga. Lisaks vastab proviisor EAD-le laekunud päringutele ravimite, toidulisandite jm kasutamise riskide teemal. 12. EAD on sõlminud lepe rahvusvahelise e-õppe platvormiga TRIAGONAL, tõlgitud eesti keelde ja käivitamisel 2019.a. sügisest TRIAGONAL e-õppe kolm dopinguvastast teemakursust: sportlastele, treeneritele ja meditsiinitöötajatele, mis sisaldab kursuse läbimisel e-diplomi väljastamist. See tööriist on kavandatud kõigile spordi- jt organisatsioonidele efektiivsemaks dopinguvastase ennetustöö läbiviimiseks, sh kohustuslikuna. 13. EAD analüüsib dopinguvastaste reeglite ja koolitusprogrammide ning hea juhtimistava sätete olemasolu spordiorganisatsioonide põhikirjades jm tegevusdokumentides. 14. Justiitsministeerium osales Kultuuriministeeriumi kutsel koos EAD ja EOK-ga 2019 I pa töörühma töös, mis arutas dopingu regulatsiooni piisavust Eesti õiguskorras, sh karistusseadustikus. Töörühm leidis, et vajalik on teha mõningad muudatused õiguslikus regulatsioonis, mis tagaksid paremini spordi puhtuse. Justiitsministeerium töötas muudatusettepanekud välja ning need on kavas 2019 II pa valitsusse ning parlamenti saata. 15. Euroopa Nõukogu avas 3. juulil 2016 liikmesriikidele allakirjutamiseks uue vägivallavastase konventsiooni Council of Europe Convention on an integrated safety, security and service approach at football matches and other sports events1. Uus konventsioon asendab pärast selle jõustumist praegu kehtiva jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni2. Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi koostöös valmistati ette Vabariigi Valitsuse korraldus 1 http://www.coe.int/t/dg4/sport/Source/T- RV/Adopted%20version_Convention%20Safety%20Security%20Service_EN.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/225579 20  konventsiooniga liitumiseks ning Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2019. aasta istungil kiideti uue konventsiooniga ühinemine heaks. 16. Hasartmängumaksu seadusega on Kultuuriministeeriumile eraldatud 1,6 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. 17. JÕUD Eesti Olümpiakomitee liikmena aitab arendada, tugevdada ja kaitsta a. Olümpialiikumist regionaalselt. Selleks: - aitame tagada olümpiaharta sätete, ROK eetikakoodeksi ja EOK väärtuste juurutamist; - aitame tagada Maailma Antidopingu Koodeksi järgimist, osaleda ennetustöös, võitluses keelatud ainete kasutamisega spordis; - aitame osaleda sporditegevust soosivatel algatustel riiklikul ja piirkondlikul tasandil. 18. Spordialaliidud teevad koostööd EAD-ga, viivad läbi ausa spordi teemalisi koolitusi, vastavalt võimalustele tellivad ka täiendavaid dopinguproove. Mitmed spordialaliidud on vastu võtnud sporditulemustega manipuleerimise vastase korra või võtnud kasutusel muud meetmed Spordialaliidud on osalenud vägivalla vastastes kampaaniates. 19. Eesti Jalgpalli Liit viib koostöös EAD-ga läbi dopingukontrolle ja koolitusi Premium liiga klubidele. Liit korraldab regulaarselt meeste Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B, naiste meistriliiga ja erinevate koondiste mängijatele ning kohtunikele ja ametnikele regulaarsete kihlveopettuste ennetamise koolituste ning on sõlminud lepingu Sportradariga, kes monitoorib kohtumisi. Samuti tehakse koostööd keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuriga. Liit teeb ka regulaarsed koolitusi klubide turvatöötajatele ja fännikoordinaatoritele seoses vägivallaga spordis. Eesti koondise fännidega reisib kaasa 2 spotterit. 20. Eesti Kergejõustikuliit on koostöös Euroopa Kergejõustikuliiduga käivitatud Anti-dopingu e- õppe programm "I Run Clean" 21. Mõned üksikud maakondlikud spordiliidud (nt Tartumaa) on korraldatud antidopingu alaseid koolitusi. Sport 2030 punkt 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised traditsioonilised tegevused. 1. Lastele ja noortele eakohaste ning turvaliste olude tagamiseks viivad spordialaliidud läbi koolitusi nii treeneritele, klubijuhtidele kui ka lapsevanematele. Osad spordialaliidud kontrollivad ka võistlus- ja treeningpaikade turvalisust või on vastu võtnud vastavad ohutusreeglid (nt Vibuspordiliit). Samuti on mitmed spordialaliidud kehtestanud nõuded noorsportlase tervisekontrolli läbiviimiseks. Eesti Poksiliit tagab ka arsti kohalolu võistlustel ja enne võistlusi meditsiinilise kontrolli kõikidele poksijatele. 2. Eesti Jalgpalli Liit alustas 2016. aastal kampaaniaga „Aus mäng“, mille pilootprojekti raames saavad kohtunikud osal noorte mängudel anda pärast mängu nn rohelise kaardi mängijatele, kes on mängus silma paistnud „Ausa mängu“ ideoloogiast lähtuva tegevusega. 3. Eesti Kergejõustikuliit kasutab laste ja noorte treeningutel IAAF laste kergejõustiku komplekti, mis on just nimelt valmistatud selliselt, et tagada turvalisus ja viia vigastuste oht minimaalseks. EJL korraldab ka lastejalgpalli baaskoolitusi lastevanematele ja huvilistele, noortejalgpalli konverents, staadionite litsentseerimist ja meditsiinilise kontrolli nõuded Eesti MV osalemiseks. EJL kehtib ka eraldi D diplom, mis spetsialiseerub noortejalgpalli treeneritele. 4. Kaitseliidu noortelaagrites on tagatud eakohane ja turvaline sportlik tegevus. 5. Osad maakondlikud spordiliidud (nt Hiiumaa) korraldavad spordiarstide vastuvõtte oma maakonnas. 6. EAD koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Lastekaitse Liidu ja teiste partneritega töötatakse välja spordis laste ärakasutamise ennetamise koolitusmaterjalid, mida rakendataks treenerite jm sporditöötajate koolituse ning täienduskoolitusel. 7. Noorte sportimisvõimaluste parandamisele on panustanud Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014- 2020 aasta rakenduskava meetmete "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng" ja "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" (PKT) elluviimisega, millest on toetatud kergliiklusteede 21  võrgustiku väljaarendamist linnapiirkondades ja keskus-tagamaa vahel (täpsemalt punktis 5.1). PKT meetmest on aruandeperioodil toetatud lisaks Lange motokeskuse kardikeskuse arendamist 425 000 euroga. Kohalikul omaalgatusel põhinevaid noorte sportimisvõimalusi parandavaid projekte on toetatud ka "Kohaliku omaalgatuse programmist" (lähemalt punktis 5.6). 8. Järjest enam teevad spordialaliidud ja spordiorganisatsioonid treeneritele taustakontroll Karistusregistrist, et tuvastada varasemaid rikkumisi ja laste või noorte väärkohtlemist 9. Eesti Ratsaspordi Liit on ellu viinud erinevaid turvakampaaniaid (kanna kiivrit, roheline kaart), turvalisusele pööratakse pidevat tähelepanu treenerikoolituste läbiviimisel. Rohelise Kaardi koolitussüsteemi üheks eesmärgiks on tagada, et kõik spordis osalejad on teadlikud ohutusnõuetest ja jälgivad neid. Rohelise Kaardi metoodika on sobilik lastele ja noortele. Sport 2030 punkt 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Järjest enam on võistluste korraldamine ja spordikorraldus laiemalt paberivaba ning paljudel spordialaliitudel ja võistluste korraldajatel on kasutusele võetud tänapäevased tõhusad elektroonilised lahendused, millega vähendatakse võistlustega seotud materjalide väljaprintimist. 2. RMK tagab looduses liikumise taristu korrashoiu, sh koristab prügi ja tagab lõkkekohtades küttepuude olemasolu, jagab juhiseid looduses liikumiseks ja keskkonnasäästlikuks käitumiseks. KeA teeb koostööd Terviseradade ning Orienteerumisliiduga, et ühtlustada arusaamu kaitsealadel liikumise ning väärtuste kaitse osas. 3. Spordiürituste korraldamisel jälgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 4. Uute spordiobjektide ja tervisespordikeskuste arendamisel ja planeerimisel kasutatakse järjest enam keskkonnasäästlikke ja ökonoomseid lahendusi (rajad on kaetud puulaastudega, LED valgustid jms). 5. Eesti Jalgpalli Liit osaleb koos Läti, Malta, Flaami Jalgpalliliitudega ERASMUS+ projektis "Play Green". Projekt keskendub spordiürituste keskkonnasõbralikumaks muutmisele läbi vabatahtlike programmi. Projekti kestvus 01.06.2019 - 31.12.2020; 6. Lilleküla staadionil toimuvatel üritustel taaskasutavate joogitopside sisseseadmine alates oktoober 2019. 7. Eesti Castingu Liit on läbi viinud mitu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti kalaspordiga seotud keskkonnateadlikkuse suurendamiseks. 8. Veemotosport on aastatega läinud keskkonnasäästlikumaks. Kasutatakse neljataktilisi mootoreid, mis on kordades keskkonnasäästlikumad, kui kahetaktilised mootorid. Lisaks on kasutusel rahvusvahelise veemotospordi föderatsiooni keskkonna säästmise reeglid, mida peab kasutama nii treeningutel kui ka võistlustel. Sport 2030 punkt 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 1. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline olümpiakomitee) on viimase 10 aasta jooksul välja töötanud hea juhtimistava põhimõtted spordiorganisatsioonidele. Nende põhjal alustas EOK koos spordiorganisatsioonidega 2015. aastal Eesti spordiorganisatsioonidele hea juhtimistava põhimõtete väljatöötamist. Toimunud on arutelud spordiorganisatsioonidega ning 2017. aastal kiideti hea juhtimistava põhimõtted heaks EOK täiskogul. 01. septembri 2019 seisuga on hea juhtimistavaga liitunud kokku 888 spordiorganisatsiooni (sealhulgas EOK 107-st liikmest 94). 2. Koostöös EOK-ga osaleb EAD spordiorganisatsiooni hea juhtimistava rakendamise monitoorimisel ja tagasisidestamisel, töötades selleks 2019 lõpuks välja hindamissüsteemi kavandi. 3. Spordialaliidud viivad järjest enam sisse hea juhtimisega seotud põhimõtteid oma võistlusjuhenditesse. 22 3.4. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud Sport 2030 punkt 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 1. Eestis on viimasel kahel aastal toimunud mitmed rahvusvahelisi võistlus, millest ligi 40 on olnud noorte või täiskasvanute tiitlivõistlused. Eestis toimuvad regulaarselt mitmed rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad Eestisse märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismile ja Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas. Täpsem ülevaade aruande põhiosas. 2. Eesti sportlased võitsid rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 2018. aastal 179 medalit. Täpsem info on esitatud aruande põhiosas. 3. Lisaks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele osalevad eestlased aktiivselt ka harrastajatele suunatud rahvusvahelistel võistlustel. 4. Eestimaa Spordiliit Jõud osaleb võimaluste piires CSIT maailmamängudel. Kaitsevägi osaleb regulaarselt rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel ja korraldab neid ka Eestis. Ettevõtted võtavad osa rahvusvahelistest firmaspordi võistlustest. Eesti noored osalevad koolinoorte ja üliõpilaste võistlustel. EPK lähetab sportlasi nii paralümpiamängudele, kurtide olümpiamängudele kui ka teistele tiitlivõistlustele. 5. EPOK toetab igati parasportlaste rahvusvahelistel võistlustel osalemist, et anda neile võimalus arenguks ja eneseteostuseks ning ühtlasi et oleks Eesti esindatud paraspordi maailmas. 6. Kaitsevägi osaleb regulaarselt rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel ja korraldab neid ka Eestis. 7. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide liit korraldab igal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid võitnud seeniorsportlaste pidulikku autasustamist. 2018 - 2019 (sept) osales rahvusvahelistel tiitlivõistlustel enam kui 20 seeniori-ja spordiveterani erinevates vanuseklassides 24 spordialal ja võideti 251 medalit (2017 aastal olid vastavad arvud 23 spordiala, 200 sportlast ja 159 medalit). Sport 2030 punkt 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Eesmärgi saavutamisse panustavad noorte huvitegevuse toetussüsteem ja treenerite tööjõukulude toetus 2. Osad spordialaliidud on loonud alustavatele noortele erinevaid võistlusklasse, proovinud võistlusi korraldada üle kogu Eesti, mis tagab kohapealsete noorte suurema osavõttu, aidatakse kaasa noortele parema spordivarustuse hankimisele. Eesti Vibuspordiliit on noorlaskuritele rakendanud ka järgumärkide süsteemi, mis mõjub noortele motiveerivalt. 3. Jõud koos maakondade spordiliitudega pöörab järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata rohkem noori sporditegevusse. 11 maakondlikud spordiliitu 15st koordineerivad ka kohaliku koolisporti. Sport 2030 punkt 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. 2017. aastast makstakse riikliku täiendavat huvihariduse ja -tegevuse toetust. Tegevuse sisu on täpsemalt kirjeldatud punkti 5.5. juures. 2. HTM toetab AS-iga Audentes sõlmitud hankelepingu alusel 250 noore tippsportlase õpingute ja treeningute ühitamist nii Tallinnas kui ka Otepääl kuni aastani 2020. Aastal 2019 sõlmiti 23  hankemenetluse raames juba uus leping AS-ga Audentes, mille tulemusena paranevad oluliselt Audenteses õppivatele sportlastele pakutav spordi-, toitlustus- ja spordimeditsiiniteenus. 3. .Aruandeperioodi jooksul on regionaalse tähtsusega treeningkeskuseid toetatud "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise" meetmest Lange motokeskuse kardikeskuse rajamist Tartumaal 425 000 euroga. 4. 2019. aastast on alustatud ka "Maakondade arengukavade elluviimise toetusmeetme" elluviimist, millest on samuti võimalik edaspidi toetada maakondliku tähtsusega õppe- ja treeningkeskuseid, juhul kui maakonna omavalitsused otsustavad vastavaid projekte meetme toel ellu viia. 5. Laste ja noorte sihipärase sporditegevuse toetamiseks eraldab riik spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele treenerite tööjõukulude toetust alates 2015. aastast. 6. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele noortega tehtavaks tööks aastas 1,7 miljonit eurot. Spordialaliitudel on kohustus vastavalt kultuuriministri 21.12.2012 määrusele nr 12 eraldatud summast 75% edasi anda tulemuslikult töötanud spordiklubidele ja -koolidele noortespordi toetamiseks. 7. EOK toetab piirkondlikku Tartu Spordiakadeemiat, kus spetsiifilist teenust saab 20 noorsportlast, kes õpivad nii gümnaasiumi kui ka kõrgkooli tasemel. 8. EOK toetab Eesti noorte võistkondade lähetamist noorte olümpiavõistlustele. 9. EOK viib läbi noorsportlastele koolitussarja „Lase tiiger välja“. Täpsem info: https://www.eok.ee/noortesport/koolitussari-lase-tiiger-valja 10. EOK toetab andekaid noorsportlasi projekti Märka Järgnevat Põlvkonda projekti kaudu. Täpsem info: https://www.eok.ee/noortesport/marka-jargnevat-polvkondaharidus Sport 2030 punkt 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kaitsevägi arendab Eesti tippsporti tagades sportlastele sotsiaalsed garantiid võttes neid teenistusse Kaitseväe spordirühma, hetkel on Kaitseväe palgal 20 sportlast. Samuti võimaldatakse tippsaavutustele orienteeritud sportlastele paindlikumad võimalused ajateenistuskohustuse täitmiseks. 2. HTM on eraldanud tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks Spordikoolituse- ja Teabe SA-le 2018 aastal ligi 103 000 eurot ja 2019. aastal ligi 135 000 eurot ning EOKle 2018. aastal 270 000 eurot ja 2019. aastal ligi 270 000 eurot. Toetatakse endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpinguid kõrg- või kutsekoolis, õppursportlaste spordikoolitust, õppestipendiumite eraldamist tippsportlastele spordi ja õpingute ühitamiseks kõrg- või kutsehariduse omandamisel, treeneri kutsetaseme koolitusi jms. 3. EOK jätkas 2019. aastal koostöös HTMiga tippsportlaste ja tippspordist hiljuti loobunud sportlaste toetamist kõrghariduse omandamiseks. Projekti teostamiseks kuulutati välja stipendiumikonkursid ning maksti kaks korda aastas riigieelarve välistel kohtadel õppivatele tippsportlastele haridusstipendiume. Lisaks teeb EOK koostööd Kaitseväega, et sportlased saaksid ühendada kaitseteenistuse ja sportlikud eesmärgid. 4. EOK koostöös Töötukassaga aitab sportlasi ka õpingute ja karjäärinõustamise teemadel. Täpsem info: https://www.eok.ee/noortesport/topeltkarjaar-karjaarinoustamine Sport 2030 punkt 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele tegevustoetust, noortespordi toetust, spordikohtunike toetust ja saavutusspordi toetust läbi EOK Team Estonia projekti. 2019. aastal eraldas Kultuuriministeerium spordialaliitudele tegevustoetuseks 2,1 mln eurot, noortespordi 24  toetuseks 1,7 mln eurot, spordikohtunike toetuseks 0,5 mln eurot ja saavutusspordi toetuseks 1,0 mln eurot. Esmakordselt toimus 2019. aasta toetuste jaotamine spordialaliitudele EOK poolt Kultuuriministeeriumi ja EOK vahel sõlmitud halduslepingu alusel. 2. EOK eraldab sportlastele ja nende treeneritele olümpiaettevalmistustoetust. Täpsemalt on võimalik eraldamise põhimõtete ja toetatavate sportlastega tutvuda siin: https://www.eok.ee/tippsport/olumpiaettevalmistus 3. EOK on premeerinud tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlasi ja nende treenereid 2018. aastal kokku 148 437,5 euroga. 01. septembri 2019 seisuga on 2019. aastal sportlasi ja nende treenereid premeeritud 112 500 euro ulatuses. Premeerimise põhimõtetega on võimalik tutvuda siin: https://www.eok.ee/tippsport/tiitlivoistluste-preemiad 4. Kaitsevägi toetab tippsportlastest tegevväelasi. 5. Vabariigi Valitsus on esmakordselt kiitnud heaks eriloterii korraldamise EOK põhikirjaliste eesmärkide toetuseks: https://www.riigiteataja.ee/akt/305022019011 Sport 2030 punkt 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. Spordimeditsiini arendamiseks on EOK Eestis moodustanud Spordimeditsiini SA, mille tegevust on Kultuuriministeerium toetanud 2019. aastal 95 000 euroga. EOK toetus oli 2018. aastal 156 000 eurot ja 2019. aastal 180 000 eurot. 2. Tipptasemel spordi konkurentsivõime säilitamiseks algatas EOK 2013. aastal teadusprojektide konkursi, mille kaudu on eraldatud toetusi igal aastal 25 000 eurot. Toetatud projektidega ja toetamise põhimõtetega on võimalik tutvuda siin: https://www.eok.ee/tippsport/teadusprojektid 3. Eesti Ujumisliit on koostöös TÜ-ga EOK teadusprojekti raames läbi viinud tippujujate võistluseks ettevalmistava psühholoogilise uuringu ning korraldame regulaarselt meie koondislastele koormus-, vastupidavus-, vere- jms teste. 4. 20. september 2019 avatakse Lilleküla staadionil Sportomedica meditsiinikeskus, kellega Eesti Jalgpalli Liidul on koostööleping spordimeditsiinilise teenuse igapäevaseks pakkumiseks kõigile Eesti koondislastele. Eesti Jalgpalli Liidus on täiskohaga palgal spordipsühholoog; 5. Hea koostöö Tartu Ülikooliga on Eesti Sõudeliidul. Eesti sõudesportlastega on aastate jooksul läbi viidud mitmeid uuringuid, kirjutatud hulk rahvusvahelisi teadusartikleid ning kaitstud mitmeid magistri- ja doktoritöid. 6. Enamik spordialaliite on vastavalt oma võimalustele kaasanud koondiste juurde meditsiinilise personaali. Nt Eesti Jalgpalli Liit tagab ka iga koondise juures kõigil treeningkogunemistel ja võistlustel arsti, 2 massööri, füsioterapeudi. 7. Eesti Võrkpalli Liit rakendab viimastel aastatel rahvusvahelist mänguanalüüsi programmi ja statistikuid, mis aitab oluliselt kaasa sooritusvõime ja -täpsuse parandamisele nii treeningutel kui ka võistlustel. 8. Koostöös Eesti Jalgratturite Liidu, EOK ja Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudiga viiakse läbi projekt „Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2019 aasta hooajaks valmistumisel“. 9. Spordimeditsiini SA koostöös Kultuuriministeeriumi ja EOK-ga on pidevalt täiendatud ja koolitatud inimressurssi spordimeditsiini erialal, samuti on uuendatud ja täiendatud meditsiinilist materjalitehnilist baasi. Alates 2018.a. on kaasatud Spordimeditsiini SA igapäevatöös enim nõutud erialaspetsialistid (LOR, allergo- pulmonoloog), et muuta operatiivsemaks ja tugevamaks eeskätt Team Estonia meditsiiniline tugi. Pidevalt käib töö erinevate organisatsioonide vahel, et parandada meditsiiniteenuse süsteemset kättesaadavust Team Estonia sportlastele. Spordimeditsiini SA koostöös EOK´ga on toetanud eriala spetsialistide täiendõpet rahvusvahelisel tipptasemel (Spordimeditsiini SA spordiarst läbis Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastase spordimeditsiini täiendõppe programmi „Diploma in Sports Medicine“ ja sportlaste toitumisele spetsialiseerunud toitumisnõustaja õpib hetkel esimese eestlasena Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastases sportlaste toitumise täiendõppe programmis “IOC Diploma in Sports Nutrition”). 25 Sport 2030 punkt 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. Eesti spordiorganisatsioonide esindajad osalevad aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Rohkem kui 60 eestlast on valitud rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse või nimetatud nende komisjonidesse või ekspertrühmadesse. Ülemaailmsete spordiorganisatsioonide juhtorganitesse kuulub 10, üle-Euroopaliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse 8 ning erinevaid komisjone juhivad esimehe või aseesimehe tasemel samuti 8 eestlast. 2 eestlast on valitud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni presidendiks - Leho Haldna on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni president alates 2016. aastast ning aastatel 2007-2017 Euroopa Kabekonföderatsiooni juhtinud Janek Mäggi on Maailma Kabeföderatsiooni president alates 2017. aastast. Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni asepresident ja Euroopa esindaja Rahvusvahelises Võrkpalliföderatsioonis. Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik on Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni juhatuse liige, Kairis Ulp Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu täitevkomitee liige ja taliuniversiaadi järelvalvekomisjoni aseesimees. Eesti Veemoto Liidu president Vahur Joala on Rahvusvahelise Veemoto Liidu nõukogu liige, Aare Harak on Maailma Kabeföderatsiooni finantsjuhataja. Jaan Talts juunior on Euroopa Tõstespordi Föderatsiooni asepresident, Eesti Kergejõustiku Liidu president Erich Teigamägi on Euroopa Kergejõustiku Liidu nõukogu liige, Eesti Tenniseliidu peasekretär Allar Hint Euroopa Tenniseliidu juhatuse liige ning Eesti Sulgpalliliidu tegevjuht Renna Unt Euroopa Sulgpalliliidu juhatuse liige. Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa on Euroopa Sumoföderatsiooni juhtkomitee peasekretär ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi on FIBA Euroopa juhatuse liige. Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ja selle sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanter valiti 2017. a Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni esimeheks ja kuulub seeläbi ka Euroopa Olümpiakomiteede juhatusse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused. 1. EOK eraldab rahvusvahelises spordis juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. Samuti toetab EOK rahvusvaheliste alaliitude töökoosolekute ja aastakoosolekute pidamist Eestis. 2. Kultuuriministeerium võtab alates 2012. aastast spordialaliitudele tegevustoetuse määramisel arvesse ka spordialaliidu esindatust rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganites ja komisjonides. 3. Mitmetel maakonna spordiliitudel on sõpruspiirkondi lähiriikides, keda kutsutakse võistlustele ning kelle võistlustel ka ise osaletakse. 4. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu liige 5. EAD osaleb aktiivselt maailma dopinguvastase võrgustiku organisatsioonide (UNESCO, WADA, iNADO, EN, EL) töös. Toimivad aktiivsed partnerlussuhted lähinaabrite (Läti, Soome jt) agentuuridega. 6. Eestimaa Spordiliit Jõud osaleb aktiivselt kahe rahvusvahelise spordiorganisatsiooni töös. Spordiliit Jõud on Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Liidu (ISCA) asutajaliige 1995. aastast ning Rahvusvahelise Töölis- ja Amatöörspordi Konföderatsioon (CSIT) liige 2009. aastast. Sport 2030 punkt 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ja selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu. 26 Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised tegevused: 1. Kultuuriministeerium korraldab iga aastaselt taotlusvooru Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste toetamiseks. 2019. aasta eelarves oli rahvusvaheliste võistluste toetamiseks planeeritud 770 000 eurot 2. Lisaks toetab väiksemate rahvusvaheliste võistluste korraldamist ka Eesti Kultuurkapital. Alates 2019. aastast on kokkulepitud, et Kultuuriministeerium toetab Eesti jaoks oluliste tiitlivõistluste korraldamist ning Eesti Kultuurkapital väiksemaid klubide võitlusi. 3. Alates 2018. aastast on loodud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille eelarve on igal aastal 2 miljonit eurot. Täpsemalt on võimalik taotlusvooru kohta lugeda aruande põhiosast. 4. EAS toetab samuti igal aastal spordisündmusi, mis aitavad kaasa Eesti kui turismi sihtpaiga tutvustamisele. 2019. aastal olid nendeks sündmusteks: laskesuusatamise IBU CUP Otepääl, murdmaasuusatamise MK etapp Otepääl, autospordivõistlus Estonian Grand Prix ja noorte maadlusvõistlus TALLINN OPEN. EAS meetme kohta täpsemalt: https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-spordi-ja-kultuurisundmuste-toetus 27