Kiri

Saatja: jaak <[email protected]> Saaja: KUL min Teema: Lisa 10. okt märgukirjale Lp Kultuuriminister Tõnis Lukas! Teile saadetud märgukirjas 10. oktoobrist palusin taotleda sündimuse käsitlemist rahvastiku tervise arengukavas, kui see dokument Valitsuse tegevusprogrammiga kehtestatud tähtajaks novembrikuul Valitsusse jõuab. Käesolevaga edastan Teile Justiitsministeeriiumi sellekohase seisukoha. Kas nõustute Justiitsministeeriumiga? Statistikaameti projektijuhilt arvamus: Sündimus on tihedalt seotud rahva tervisevaldkonnaga, seda ei pea Teile tõestama, kui peate tähelepanu juhtima kui teema eeskõneleja. Heade soovidega, Jaak Uibu [email protected] <mailto:[email protected]> Rahva tervise tähtsaim ast näitaja st Jaak Uibu , D.Sc . Eesti peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991 Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas. Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a. , https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12676 ) , siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik üht e objekti. Nimetatud väljaanne ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul, mis tähendab seda, et peaaegu kaks aastakümmet tagasi terve mõistus Riigikogus ei kahel n ud sündimuse kuulumises rahva tervise mõistesse. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks. Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Tervis e organisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Olen aastakümnete vältel kokku puutunud vastupidise seisukohaga – sündimus kuulub demograafia valdkonda ja sellega tegelevad poliitikud ja demograafid. Loomulikult on see nende gi ala, kuid lapsed sünni v a d ikka tervishoiutöötaja käte vahel e , tervishoiu töötajad jälgivad ja nõustavad /aitavad tervise valdkonnas ja tervishoiutöötajad saadav ad inimest kogu elu vältel. Et see eluniit ei katkeks põlvkondade vahel , selleks ongi vaja kavandada teavet ja tegevust tervise valdkonnas ikka koos sündimusega , mitte jättes seda mõne muu kava kanda. V iis aasta t tagasi pöördusin meili de ja ka telefoni teel tervishoiutöötajatest kolleegide poole nende kaasamiseks rahvastikukriisi vastu . Siis rahvastikukriisi ei olnud veel Riigikogu poolt aktsepteeritud. See sündis alles Toompea Haridusseminari inspireeritud Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma tegevuses, mida juhtis autoriteetne Rein Ratas. Eesti Arstide Liidu ja p aarikümne tervishoiuasutuse poole pöördumine tulemusi ei andnud ja kaasamõtlejaid peaaegu ei leidunud. Niivõrd olid kolleegid kas üle koormatud või alaharitud rahvastikukriisis. S ee meenus mulle , kui sirvisin suvel Riigikantselei avalikku dokumendiregistrit ja leidsin sealt lõpusirgel „ Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. “ Et kunagi oli rahva tervis minu vastutusala, siis tutvusin sellega . Pan i n kirja, mida see 50 lk arengukava ei sisalda ja saatsin usalduslikult sotsiaalminister Tanel Kiigele. K ogemuse põhjal häiris see, et arengukava e i sisalda varasemate arengukavade analüüsi - mis läks paremini ja mispärast. Ja kui ei õnnestunud, siis ikka mispärast. Kuigi kirjutatakse rahvastikust ja meil on tunnistatud rahvastikukriisi olemasolu, ei leia arengukavast ei rahvastikukriisi, ei sündimust, ei aborte jne. Kuskil kaaskirjas on küll öeldud, et kava realiseerimisel paraneb demograafiline olukord ja see on kõik. Ei ole öeldud, mispärast see nii peaks juhtuma. Küll on lubatud integreerida teiste arengukavadega, aga see on vaid deklaratiivne. Oli veel paar märkust, aga ka olemasolevaist jätkus, et soovitada sotsiaalministeeriumile arengukava täiendada. Ministeeriumi rahvatervise osakonnast sain vastuse, et arengukava koostamisel on lähtu t ud arengukavade koostamise nõuetes t ja arengukava vahehindamine teostati põhjalikult 2017. aastal mõttekojas Praxis - http://www.praxis.ee/tood/rta/ . Võib uskuda küll, et hindamine toimus põhjalikult, sest valminud dokumendis on üle 120 lk , graafikuid ja tabeleid kui palju. Analüüsi fookuses olid 10 valdkonda – vaimne tervis, vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt. Projektijuhiks oli Laura Aaben , osales kokku kuus inimest , neist kolmel on publikatsioonid ETIS` e s , kolmel mitte. E kspertidena kasutati üle saja inimese . Uuringu tellis Praxiselt Riigikantselei koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Selle teostamine rahastat i ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Ometi komponeeriti mõttekoja Praxise hindamisaruandesse fataalne viga – välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja - sündimus. Veel kirjutati sotsiaalministeeriumi vastuskirjas : „ R ahvastiku tervise arengukava on tervise valdkonna arengukava, mille fookuses on Eesti elanike tervis. Tervise valdkonna eesmärgiks ei ole iibe tõstmine või sisse- ja väljarände küsimustega tegelemine. Seetõttu ei ole ka sündimust ja aborte, sisse-ja väljarännet jms statistikat dokumenti lisatud “ . Otse lapseliku otsekohesusega on öeldud, et tervise valdkonna eesmärgiks ei ole iibe tõstmine . O sancta simplicitas ! Eesti on rahvastikukriis is ja aset leiab depopulatsioon , Riigikogus töötab mitmendat aastat rahvastikukriisi probleemkomisjon, sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakond jagab Toompea Haridusseminari hiljutisi seisukohti rahvastikutaastes, aga rahvatervise osakond keeldub Praxise nõuandel oma vastutusel olevas R ahvastiku tervise arengukavas seda kõike tunnistamast ja tahab edasi lasta vanade mugavus kaanonite järgi. Loomulikult langeb vastutus logiseva arengukava eest veel Praxise vahehindajatele (üks vahehindajatest kuulub praegu Riigikogu sotsiaalkomisjoni koosseisu) , rakendatud ekspertidele ja Riigikantseleile kui vahehindajate rahastajatele EL fondidest. Kas tõesti nende paarisaja inimese puhul ei tekkinud kellelgi kahtlust, et vaja on ka sündimust käsitleda! Iseasi on, kui palju ja mis osas. Sündimust tuleb vaadelda rahvastiku tervise arengukavas kui riiklikus dokumendis lootu sega , et kunagi jõuab kontseptuaalne käsitlus ka ametnikuni ja rahvani. Meenub, et üheksakümnendatel sobis sündimus isegi Eesti Panga aastaaruannetesse, aga täna mitte rahvaterviseametnike lauale gi . Ometi loodan, et kui jälle pöördun oma kolleegide poole ettepanekuga kaasa mõelda rahvastikukriisist ülesaamiseks, siis keeldumisi ma enam ei kuule. Kui Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei leidsid, et kõnesolnud arengukavas ei pea sündimust käsitlema, siis pöördusin märgukirjaga Riigikogu Rahvastikukriisi probleemkomisjoni poole olla arbiitriks eksistentsiaalse tähtsusega küsimuse lahendamisel. Minu kiri oli kahe tunni pärast korrektselt kantud Riigikogu dokumendiregistrisse. M inu lootus on komisjoni esimehel Jaak Valgel ja tema komisjoni l iikmetel . Igatahes kunagine sotsiaalminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius andis äsja mulle oma toetuse : „ rahva tervise alla kuulub endastmõistetavalt ka sündimus “ . Lõpuks võtan kokku, miks sündimust ei või rahvastiku tervise arengukavast välja jätta: 1. R ahva tervis ilma sündimuseta pole jätkusuutlik . Ü ksnes sündimuse kaudu luuakse katkematu side põlvkondade vahel . Kui seda ei tunneta kodanikud ega tervishoiuspetsialistid ja kui seda neile riiklikes dokumentides meelde ei tuleta ta , pole meid enam kauaks . 2. Rahvastiku tervise arengukava on algatatud sotsiaalministeeriumi poolt ja kuulub täitmisele eeskätt (kuigi mitte ainult) sotsiaalministeeriumi süsteemis. Jättes sündimuse arengukavast välja vähendame tervishoiu - ja sotsiaal töötajate osalust sündimuse regulatsioonis. See tähendab tuhandete sotsiaalministeeriumi valitsusala töötajate kasutamata jätmist sündimuse suurendamisel. Seda potentsiaali pole ju näiteks rahvastikuministril. Niigi on arstid teadaolevalt oma erialas kinni ja ei nõustu kergelt midagi juurde võtma, nagu tõendas minu viie aastat tagune pöördumine tervishoiuasutuste poole. Juba ammu kaotame sadu inimelusid seepärast, et seadus nõuab vaid aborditaotlejate meditsiinilist nõustamist, mitte aga sotsiaal-psühholoogilist nõuannet. 3. Kui ehk rahvastiku tervise arengukava koostajad pidasid silmas seda, et domineerivad üksikisiku õigused ja rahvastiku areng on loomulik protsess, millesse ei maksa vahele segada, siis tõstan esile Eesti unikaalsuse maailmakultuuris, mida ei tohi lasta võhikluses vaikselt taastetasandist madalama sündimusega kaotsi minna. 4. Võib olla Valitsusel või rahvastikuministril kavas mingi strateegiline dokument rahvastikutaaste alal, mille tegemisest ma pole informeeritud. Siiski ei välista see sündimuse käsitlemist kõnesolevas rahva tervise arengukavas, et inspireerida sotsiaalministeeriumi haldusala personali enam kaasa tegutsema iibe tõstmises. 5 . Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000.a. väljendatud aluspõhimõtet (heakskiit väljaandele „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel), mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Saatja: jaak <[email protected]> Saadetud: 10.10.2019 09:20 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: märgukiri Tähtsus: Tavaline Manused: Rahva tervise tähtsaim näitaja.docx Lp Kultuuriminister Tõnis Lukas! Teatan kahetsedes, et valmivas "Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030" pole käsitletud rahva tervise tähtsaimat näitajat - sündimust. Minu kirjutised ja pöördumised kolme viimase kuu vältel vastutavate asjaosaliste poole on jäänud soovitava tulemuseta, seepärast pöördun Teie kui valitsusliikme poole. Palun taotleda sündimuse käsitlemist rahvastiku tervise arengukavas kui see dokument Valitsuse tegevusprogrammiga kehtestatud tähtajaks novembrikuul Valitsusse jõuab. Sellise palve esitan ka teistele Valitsuse liikmetele. Argumendid on esitatud manuses olevas artiklis. Heade soovidega, Jaak Uibu, D.Sc. Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant [email protected] Ministeeriumi dok umendihaldusele: Palun käesoleva kirja puhul mitte rakendada mõistet "Asutusesiseseks kasutamiseks" Saatja: jaak <[email protected]> Saaja: KUL min Teema: Teine lisa 10.okt märgukirjale Lp kultuuuriminister Tõnis Lukas Kuna sotsiaalministeeriumilt ei ole saabunud „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ kohta vastuseks minu märgukirjadele ja päringutele selgesõnalist kinnitust, et selles käsitletaks ka sündimust, siis olen sunnitud teemaga jätkama. Edastan Teile manuses Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni seisukoha. Ühtlasi teatan, et praegu veel kehtivas rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020 ei ole käsitletud ei sündimust ega iivet. See on jäänud kõrvale sotsiaalministrite - Maret Maripuu (05.04.2007-23.02.2009), Hanno Pevkuri (23.02.2009 – 10.12.2012), Taavi Rõivase (10.12.2012 – 26.03.2014) – valvsa silma alt. Loetelu saab ka pikendada, kuid ma ei soovi, et sinna satuks sõbralik Tanel Kiik. Seepärast hoiatan, et fataalset viga ei tohiks ühest arengukavast teise üle viia. Juhin tähelepanu, et kui aruandluses ei arutleta sündimuse üle, siis täidab vaba ruumi suremuse põhjalik analüüs. Nii on see juhtunud Praxise arengukava hindamisaruandes, milles ei mainita sünde, kuid kuuendiku mahust katab suremuse analüüs. Tervise Arengu Instituudi aastaaruanne 2018 ei käsitle ka sündimust, seevastu surmapõhjuste analüüs „põhjustas väga suurt menu..“, nagu seda aruandes märgitakse. Jäädes ootama Teie vastust 10.okt märgukirjale Jaak Uibu [email protected] 24.okt.2019