Pöördumine

Lp Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 07.10.2019 nr 10-8/1808-1 Rail Balticu reisiterminalide arhitektuurivõistlus Lugupeetud majandus- ja taristuminister Pöördume teie poole Rail Balticu reisiterminalide arhitektuurivõistluste teemal. Tegemist on riiklikult märgiliste hoonete ja nendega kaasnevate ruumiliste planeeringutega, mis mõjutavad tulevikus olulisel määral meie linnade elukeskkonda ja avalikku ruumi. 2014. aastal toimus Rail Balticu Pärnu reisiterminali rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille korraldas Pärnu linn koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga. Võistlusele esitati 31 nõuetele vastavat tööd. Konkursi võitis arhitektuuribüroo Pluss (autorid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides). Võitnud ideekavandi „Water Strider“ puhul tõstis žürii esile efektset ja raudteearhitektuuriga seonduvat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab sõitjate mugavuse. Žürii hindas võidutööd julgeks ja äratuntavaks, kus futuristlik lahendus viib meid ajas ette ja kinnitab sõnumit, et Pärnu on arenev ja tulevikku vaatav linn – sellise emotsiooni tekitamine oli žürii esimehe, Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnul üks projekti eesmärke. Žürii välisliige Rainer Mahlamäki hindas, et jaamahoone on tugeva identiteediga äratuntav maamärk, millest oodata tõelist arhitektuuri vaatamisväärsust. Ka avalikkus võttis võidutöö hästi vastu. See on esindanud Eestit Veneetsia arhitektuuribienaalil ja on arvatud arhitektuurimuuseumi püsiekspositsiooni. OÜ Rail Baltic Eesti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutasid järgnenud aastatel hoone visualisatsioone peaaegu kõigi raudteed käsitlevate artiklite ja muude esitluste juures. Arhitektuuribüroo Pluss on võistluse võitmise järel osalenud detailplaneeringu koostamises arhitektuurse osa autorina. Hoone projekteerimislepingu läbirääkimiste jooksul täiendati eskiisprojekti ja muudeti ruumiprogrammi ning jõuti projekteerimishinnas OÜ Rail Baltic Eestiga kokkuleppele. Ometi teatati hiljuti arhitektuuribüroole, et lisaks võitjale kaasatakse läbirääkimistesse veel kaks ettevõtet, OÜ b210 ja AS Tari. Nimetatud ettevõtted said arhitektuurikonkursil teise ja kolmanda koha. Seejuures ei ole läbirääkimised arhitektuuribürooga Pluss nurjunud. See on murettekitav asjade käik. Eesti on 2018. aasta jaanuaris liitunud Davosi deklaratsiooniga, millega Eesti on endale võtnud kohustuse edendada ehituskultuuri. Avalikest vahenditest rajatavate objektide puhul on meeles peetud arhitektuurivõistluste läbiviimise vajadust ja võimalusi ning järgitud arhitektuurivõistluste head tava, mis on välja kujunenud pikaajalise kogemuse najal. Eestis on arhitektuurivõistlusi korraldatud juba alates XX sajandi algusest. Juba näiteks Eesti Draamateatri või rahvusooperi Estonia hoone on kavandatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. Senise praktika kohaselt aitab parima võimaliku ruumilahenduse välja selgitada avalik arhitektuurivõistlus, kus osalejate arv ei ole piiratud ning lähtutakse tellija soovidest ja avalikust huvist. Oleme riigi ja kitsamalt avaliku sektori vaates seadnud eesmärgiks, et kõik uued ühiskondlikud hooned projekteeritakse avaliku arhitektuurivõistlusega ning vähempakkumise hankeid nende puhul enam ei korraldata. Riigile on oluline ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kõrge kvaliteet. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Nii korraldataksegi Eestis riigihangete seaduse (RHS) tähenduses ideekonkursse, et leida võistlusülesandele parim ruumiline lahendus. Ideekonkursi korraldamisel järgitakse arhitektuurivõistluste head tava, arvestades riigihanke eripära. Ideekonkursi eesmärk on selgitada välja parim pakkumine, mis määratakse kindlaks konkursi korraldaja seatud tingimuste kohaselt. RHSi regulatsioon ütleb, et kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõikide võitjatega. Seda, milline peaks olema läbirääkimiste täpsem korraldus (kõigi osalejatega samal ajal või järjest vastavalt kohtadele), ei ole võimalik napisõnalisest RHSi sättest tuletada või tõlgendada. Hankija kasutas võimalust määrata läbirääkimiste täpsem korraldus kindlaks ideekonkursi alusdokumentides. Pärnu reisiterminali puhul sätestas võistluseeskiri, et ideekavandi realiseerimiseks võib hankija tellida ideekonkursi võitjalt RHS § 28 lg 6 alusel projekteerimistööd. Samuti sätestab võistluseeskirja punkt B9.4, et juhul kui ideekonkursi I auhinna saaja loobub projekteerimistööde teostamise hankelepingu sõlmimisest või tema hinnapakkumus ületab hankija rahalisi võimalusi või kui ei saavutata hankelepingu tingimuste osas kokkulepet, on hankijal õigus asuda läbirääkimistesse ideekonkursil järgmiste auhinnatud ideekavandite esindajatega. Sellist olukorda ei ole tekkinud. Seega ei ole võistluseeskirja tingimuste kohaselt vaja Rail Balticu Pärnu reisiterminali projekteerimistööde läbirääkimiste ringi laiendada ega kaasata lepinguläbirääkimistesse OÜ b210 ning AS Tari. Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurilahendus on selgunud rahvusvahelise ideekonkursi tulemusel. OÜ Rail Baltic Eesti ja ideekonkursi võitja on pidanud sujuvaid läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks. Arhitektuuribüroo Pluss on teinud hankijaga koostööd ja teinud kõik endast oleneva, et täita hankija ootusi. Palume tunnustada arhitektuuribüroo Pluss võitu 2014. aasta ideekonkursil ja pingutusi senistel lepinguläbirääkimistel ning mitte asuda läbirääkimistesse ideekonkursil järgmiste auhinnatud ideekavandite esindajatega. Läbirääkimiste ringi laiendamine Pärnu reisiterminali puhul ei veena, et leitakse parim võimalik ruumilahendus keerukale ülesandele, millel on märkimisväärne avalikkuse tähelepanu. Kui projekteerimishinna üle hakatakse võistluste järel läbirääkimisi pidama laiema ringiga, antakse sellega sõnum, et arhitektuurivõistluste eesmärk on leida paremate hulgast odavaim hinnapakkumine. Sellest kaotaks Eesti ühiskond ja avalik ruum tervikuna. Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale, kuna Rail Baltic Eesti praktika tulemusel hägustuks arhitektuurivõistluste põhimõtteline korraldus ja parimate ruumilahenduste elluviimine. Sel juhul osutuks võistluse läbiviimise varjatud peaeesmärgiks madalaim projekteerimishind, mitte ruumikvaliteedi ja terviklahenduse kogueelarve mõistlik tasakaal. Palume arvestada, et seni on arhitektuurivõistlustel valitud parimat ja nutikamat ruumilahendust, mitte odavaimat visandi maksumust. Pikas perspektiivis võib nutikas lahendus olla riigile märksa kasulikum, isegi kui see nõuaks ettevalmistavas etapis veidi suuremat panust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Hillar Sein 628 2221 [email protected]