EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/19-0998 - Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.10.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51fa3953-8e96-4c74-bc6e-75b42a6a3dec
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51fa3953-8e96-4c74-bc6e-75b42a6a3dec?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Välisministeerium Meie 05.10.2019 nr 1.1-10/6118-1
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Justiitsministeerium
Kultuuriministeerium
Rahapesu ja terrorismi
rahastamise seaduse,
audiitortegevuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Rahandusministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvipooltele
arvamuse avaldamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (AMLD V ülevõtmine). Palume esitada oma
seisukohad viieteist tööpäeva jooksul. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude
infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri ühes lisadega 1-3
Taivo Põrk 6113585
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Politsei- ja Piirivalveamet
Maksu- ja Tolliamet
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Eesti Pangaliit
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Advokatuur
Notarite Koda
Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koda
Audiitorkogu
Eesti Raamatupidajate Kogu
Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
Eesti Kunstnike Liit
Vabaühenduste liit EMSL
Eesti Kirikute Nõukogu
2
MÄÄRUS
05.10.2019 nr 1.1-10/6118-
1
Rahandusministri PP.KK.AAAA. a määrus nr
X, „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis,
mille täitjaid loetakse riikliku taustaga
isikuteks“
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lg 5 alusel.
§ 1. Riikliku taustaga isikud
Riikliku taustaga isikuteks loetakse järgmiste ametikohtade täitjaid Eesti Vabariigis:
1) Vabariigi President;
2) peaminister;
3) minister;
4) Riigikogu liige;
5) erakonna juhatuse liige;
6) ministeeriumi kantsler;
7) riigikontrolör;
8) õiguskantsler;
9) riigikohtunik;
10) riigi peaprokurör;
11) Eesti Panga nõukogu või juhatuse liige;
12) erakorraline ja täievoliline suursaadik, saadik või asjur;
13) Kaitseväe juhataja;
14) Kaitseliidu ülem;
15) brigaadikindral, kommodoor, kindralmajor, kontradmiral, kindralleitnant, viitseadmiral,
kindral või admiral;
16) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu nõukogu või juhatuse liige;
17) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Innove, SA Archimedes, SA
KredEx ja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu või juhatuse liige;
18) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi linnapea;
19) Kaitsepolitseiameti, Kaitseressursside ameti, Keskkonnaameti, Konkurentsiameti,
Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, Maksu- ja tolliameti, Muinsuskaitseameti,
Patendiamet, Politsei- ja piirivalveameti, Põllumajandusameti, Põllumajanduse registrite ja
informatsiooni ameti, Päästeameti, Ravimiameti, Riigi infosüsteemi ameti,
Sotsiaalkindlustusameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti,
Terviseameti, Veeteede ameti, Veterinaar- ja toiduameti või Välisluureameti juht;
20) Andmekaitse inspektsiooni, Keeleinspektsiooni, Keskkonnainspektsiooni või
Tööinspektsiooni juht.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lõike 5 jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler
Seletuskiri rahandusministri määrusele
„Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis,
mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“
1. Sissejuhatus
Käesolev määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) § 91 lõike
5 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018
direktiivi (EL) 2018/843, mille artikli 20a kohaselt peab iga liikmesriik aga koostama ja
ajakohasena hoidma täpsema loetelu, mis näitaks, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis
tuleks lugeda „avaliku võimu olulisi ülesandeid“ täitvateks.
Euroopa Komisjon avaldab koondloetelu vastavatest ametikohtadest liikmesriikides,
liikmesriikides akrediteeritud rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa Liidu
institutsioonides. Neil ametikohtadel olevaid isikuid loetakse riikliku taustaga isikuteks RahaPTS
mõistes ning nendega ärisuhete sõlmimisel ja tehingute tegemisel tuleb kohustatud isikutel
rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid vastavalt RahaPTS §-le 41.
Riikliku taustaga isikute (edaspidi ka PEP, e politically exposed person) tuvastamise on oluline,
kuna avaliku võimu oluliste ülesannete täitjatega on eelduslikult seotud suurem rahapesurisk,
eelkõige siis, kui nad pärinevad riikidest, kus on laialt levinud korruptsioon, mistõttu sellised
suhted võivad kujutada eriti finantssektori jaoks tõsist maine- ja õiguslikku riski. Rahvusvahelist
korruptsioonivastast võitlust silmas pidades on põhjendatud pöörata sellistele juhtudele erilist
tähelepanu. Nõuded riikliku taustaga isikute kohta on siiski ennetavat laadi ega ole
kriminaliseerivad ning neid ei tohi tõlgendada selliselt, et riikliku taustaga isikut koheldakse kui
kriminaalses tegevuses osalejat. Samuti ei või isikuga ärisuhte loomisest keelduda üksnes
seetõttu, et ta on riikliku taustaga isik.
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika
osakonna jurist Taivo Põrk (telefon: 611 3585,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Kati
Tee (611 3645,
[email protected]).
2. Sisu
Direktiivi artikli 3 punkti 9 kohaselt tuleb riikliku taustaga isikuteks (sh ka kolmandate riikide
puhul) igal juhul lugeda:
a) riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid;
b) parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed;
c) erakondade juhtorganite liikmed;
d) ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema astme kohtute liikmed, kelle otsuseid
saab edasi kaevata ainult erandjuhtudel;
e) riigi kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed;
f) suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid;
g) riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või järelevalveorganite liikmed.
Käesoleva eelnõu koostamisel on siiski lähtutud eesmärgist koostada avaliku võimu oluliste
ülesannete täitjate loetelu, mis võtaks arvesse sisulisele ja tegelikku korruptsiooniriski, ja mitte
piirduda direktiivi formaalse ülevõtmisega. Kuna ühest küljest on tegemist riigi julgeoleku ja
korruptsiooniennetuse seisukohast olulise teemaga, teisalt toob PEP definitsiooni alla mineval
ametikohal töötamine kaasa täiendava halduskoormuse nii isikule endale kui temaga ärisuhetesse
astuvatele kohustatud isikutele, peab PEP ametikohtade kehtestamine ja ajakohasena hoidmine
lähtuma tegelikest vajadusest ja rutiinsetest riskihinnangutest.
Toodud kaalutlustest lähtuvalt on käesoleva määruse eelnõus laiendatud direktiivis toodud
loetelu järgnevalt:
õiguskantsler.
Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1 kohaselt on õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu
ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku
omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ja seadustele vastavuse üle.
Sellisel kujul on kahtlemata tegemist avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, kes
võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Vaieldamatult on
õiguskantsleri institutsiooni näol seega tegemist avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaga, kellel
on märkimisväärne mõjuvõim, millega kaasneb omakorda ka korruptsioonirisk.
ministeeriumi kantsler.
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 53 lg 1 näeb ette, et ministeeriumi kantsler juhib
ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate
riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist, kusjuures sama paragrahvi lg 2
annab kantslerile õiguse ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi
eelarvelisi vahendeid. Seega on tegemist tippametnikuga, kellel on oma tööülesannetest ja
pädevusest tulenevalt õigus suures ulatuses vara käsutada, millega vältimatult kaasneb
korruptsioonirisk.
riigi peaprokurör.
Tulenevalt prokuratuuriseaduse (ProkS) § 3 lg-st 1 juhib riigi peaprokurör prokuratuuri ja täidab
teisi temale seadusega pandud ülesandeid. ProkS § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur
Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja
avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust,
tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab
muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
Tegemist on vaieldamatult avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, mille laitmatu
funktsioneerimine on õigusriigi toimimise seisukohast kriitilise tähtsusega ja ei jää kuidagi alla
nt riigikohtuniku omale. Samuti on oluline tähele panna, et kuna tegemist on kohtueelset
menetlust ja riikliku süüdistust esindava asutuse juhiga, on tegemist ühest küljest kõrge
korruptsiooniriskiga ametikohaga, mille puhul on teisalt ametikoha iseloomust tulenevalt
raskendatud teha järelevalvet (nt võimaliku korruptsioonikahtluse korral).
suuremate KOV üksuste juhid.
Kehtivas praktikas on rõhutatud kohalike omavalitsuste arvestatavat tähtsust ja osakaalu
riigivõimu teostamisel. PS kommenteeritud väljaandes on kohalike omavalitsuste autonoomiat
ja rolli puudutavalt selgitatud, et „[v]astavalt § 154 lg-le 1 otsustavad ja korraldavad kohalikud
omavalitsused iseseisvalt kohaliku elu küsimusi. Sellest sättest tuleneb kohalike omavalitsuste
omavalitsusõigus ehk autonoomia. Mõlemal juhul teostavad kohalikud omavalitsused
täidesaatvat riigivõimu. Neid eristab riigiaparaadist vaid vahetum legitimatsioon. Kohalikud
omavalitsused teostavad riigivõimu nii siis, kui nad täidavad riiklikke kohustusi § 154 lg 2
mõttes, kui ka siis, kui nad tegutsevad neile garanteeritud autonoomia raames. RKPJK on
ühemõtteliselt leidnud: “Ka kohaliku omavalitsuse organid teostavad riigivõimu” (RKPJKo
06.10.1997, 3-4-1-3-97, p I; vrd ka 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 46).“ Kuna käesoleval hetkel on
Eestis 79 kohalikku omavalitsust, mis erinevad nii territoriaalselt suuruselt kui elanike arvult
märkimisväärselt 1 oleks kõikide KOV üksuste juhtide PEP-idena defineerimine ilmselt
ebaproportsionaalne ja ebavajalik – küll aga on põhjendatud PEP-idena käsitleda suuremate
omavalitsusüksuste juhte.
Valimi piiritlemisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vahelisest
uurimisalluvusest. Vabariigi Valitsuse määrus „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti
vaheline uurimisalluvus“ § 2 lg 2 p 4 annab Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse
karistusseadustiku (KarS) §-des 201, 2172, 2901, 2911, 294, 296 ja 298–3001 sätestatud
(korruptiivse olemusega) kuritegudes kohtueelse menetluse toimetamise, kui kuriteo on toime
pannud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või
selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja.
riigi asutatud sihtasutuste ja riigitulundusasutuste juhatuse või nõukogu liikmed.
Sarnaselt riigi äriühingutele täidavad ka riigi asutatud sihtasutused ja riigitulundusasutused
avaliku võimu funktsioone ja neile on sisuliselt delegeeritud riigivara valitsemine.
Kokkuvõtlikult nõustutakse prevaleerivas käsitluses üldjoontes sellega, et riik osaleb nii
äriühingutes kui sihtasutustes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja
poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.2
Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid teostavad 2019. aasta mai seisuga asjaõigusi
67 sihtasutuses, mille aastane tulem 2017. aasta majandusaasta aruannete andmete põhjal ulatub
mõnekümnest tuhandest eurost enam kui 180 miljoni euroni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole
põhjendatud PEP nimekirja loomisel riigi äriühingute või riigi osalusega äriühingute kõrval
välistada täielikult riigi asutatud sihtasutuste juhtorganitesse kuulujaid. Eelnõu kohaselt loetakse
riikliku taustaga isikuteks seitsme suurima aastatulemiga sihtasutuse juhatuse ja nõukogu
liikmed. Nimetatud seitsme sihtasutuste aastatulem moodustas 2017. aastal ligi 731 miljonit
eurot, e üle 75% kõigi viidatud 67 sihtasutuse tulemist ja varad üle 70% varadest.
Samuti on käesoleval hetkel asutatud üks riigitulundusasutus, keda teatud erisustega RVS § 4
lg 31 järgi samuti riigivara valitsejana käsitletakse. Selleks on Riigimetsa Majandamise Keskus
(RMK)3. Süsteemse reguleerimise huvides on põhjendatud ka riigitulundusasutuse juhatuse või
nõukogu liikme PEP-ina käsitlemine, kuna riigitulundusasutuse korruptsioonirisk ei ole pelgalt
juriidilise vormi tõttu väiksem kui riigi äriühingus.
valitsusasutusteks olevate ametite ja inspektsioonide juhid.
VVS § 39 lg 3 näeb ministeeriumite, Kaitseväe ja Riigikantselei kõrval valitsusasutustena ka
ameteid ja inspektsioone, mis on VVS § 38 p 1 kohaselt täidesaatva riigivõimu kandjad.
Käesoleva hinnangu koostamise hetkel on Eesti Vabariigis neli valitsusasutusena käsitletavat
inspektsiooni ja 23 riigiametit. Viidatud inspektsioonidel ja ametitel on oluline roll riigivõimu
teostamisel, sh riigi välis- ja sisejulgeoleku ning majandus- ja ettevõtluskeskkonna toimimise
tagamisel, samuti keskkonna-, töö- ja tuleohutuse tagamisel jne, mistõttu saab nende juhte lugeda
oluliste avaliku võimu funktsioonide kandjateks.
3. Jõustumine ja rakendamisega seotud kulud
Määrus jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lõike 5
jõustumisel. Selle rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi.
1
Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov (03.06.2019).
2
Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-osaluste-valitsemine (02.06.2019).
3
Vt RMK põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112018003?leiaKehtiv (02.06.2019).
Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekud
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused
Advokatuur
1. Äriregistris olev tegelike kasusaajate raporteerimine: tuleb õigusaktidega Arvestatud osaliselt.
määrata selgelt vastutav institutsioon, kes tegeleb nende andmete õiguse Eelnõuga on kavandatud nn hoiatusmärke mehhanism (§ 781) andmete
kontrolliga ja andmete esitajatelt tõeste andmete nõudmisega ning kvaliteedi parandamiseks, mille osas ootame tagasisidet. (Direktiivi art 30
ajakohastamisega. Kohustatud subjektidel peab olema õigus andmetele lg 4: „Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave
tugineda. oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud
mehhanismid. Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud
ja kohasel juhul pädevad asutused niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista
nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist lahknevustest, mille nad
leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva
teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva
teabe vahel. Teatatud lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse
asjakohaseid meetmeid lahknevuste õigeaegseks lahendamiseks ning et
kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge“).
Direktiivi artikli 30 lõike 8 kohaselt:
„Liikmesriigid näevad ette, et kohustatud isikud ei toetu ainult lõikes 3
osutatud keskregistrile, et rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid
kooskõlas II peatükiga. Neid meetmeid rakendatakse riskipõhist
lähenemisviisi kasutades.“
Seega ei saa ette näha, et kohustatud isikuil oleks tegelike kasusaajata osas
õigus tugineda üksnes registri andmetele.
2. Hoolsusmeetmete rakendamiseks, eelkõige taustakontrolli teostamiseks Mittearvestatud.
peab olema riigi poolt rahastatud professionaalselt mehitatud
kompetentsikeskus, kelle kaudu saavad eraõiguslikud kohustatud isikud Taustakontrolliga saavad esmajoones tegeleda eraõiguslikud
kontrollida klientide tausta ja saaks nendele andmetele ka tugineda. teenusepakkujad, nt krediidibürood. Krediidibüroode tegevusele kohase
Hangude ja rehadega võitlus tuleb lõpetada ja võtta erasektorilt õigusliku raamistiku andmiseks on Rahandusministeerium koostamas
administratiivset koormust vähemaks. See eeldab hüppeliselt suuremat väljatöötamiskavatsust (nn positiivse krediidiregistri loomine).
panust riigi poolt vastava kompetentsi loomiseks ja rahastamiseks, nii
vahendite kui inimressursi näol.
Riigipoolse panuse suurenemine on vajalik juba eelnevas punktis viidatud
mehhanismi käivitamiseks.
Rõhutame ka, et avalikku korda ähvardava ohu tõrjumine on esimeses
järjekorras ohu tekkimise eest vastutava isiku enese ülesanne. RahaPTS-is
toodud kohustatud isikutel on tulenevalt nende nö „uksehoidja“ seisundist
nn seisundivastutus/käitumisvastutus. Lähenemine „sotsialiseerime kulud,
privatiseerime tulud“, ei ole jätkusuutlik.
Põhiõiguste kontekstis peame ebasoovitavaks, et riik asuks oma kodanikele
määrama usaldusväärsuse reitingut vms.
3. Turvatsooni kontseptsioon: asjakohaselt kontrollitud isik peab saama Antud selgitus.
teatud perioodil majandusruumis liikuda ja tegutseda ilma pidevate Ettepanek on kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga, millest
taustakontrollideta, kui tal on vastav taustakontroll professionaalselt hoolsusmeetmete kohaldamisel tulekski lähtuda.
tehtud (nt riikliku kompetentsikeskuse poolt, pankade poolt). Kohustatud (Info)tehnoloogilised lahendused selle lähenemise tõhusaks rakendamiseks
subjektid peavad sama sellele tugineda teatud aja vältel ilma kohustuseta tuleb välja töötada taustakontrolli teenuse pakkujal.
omalt poolt üle kontrollida.
4. Hoolsusmeetmete rakendamine peab olema täies mahus sisseostetav, kui Arvestatud osaliselt.
kohustatud subjekt soovib selliselt oma tegevust korraldada. Täna seadus Seadus võimaldab edaspidi sisse osta ka teabe hankimist asjaolu kohta, kas
piirab osade hoolsusmeetmete rakendamise sisseostmist professionaalsetelt isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks
teenuseosutajatelt. kaastöötajaks peetav isik (§ 20 lg 1 p 5).
Ärisuhte seiret (§ 20 lg 1 p 6) ei saa väline teenusepakkuja mõistetavail
põhjustel kohustatud isiku eest teha.
5. Taustakontrolli info liikumine peab olema kohustatud subjektide vahel Arvestatud, vastavalt täiendatud §-i 16.
tagatud: täna nt pangad ei anna infot kohustatud isikutele kliendi
taustakontrolli kohta, väites et seda takistab pangasaladuse regulatsioon.
Pole põhjendatud vastavat AML infot kinni hoida ja sundida kliente
esitama igale poole andmeid mitmekordselt. Seega on vaja selgemat
erandit, et AML info edastamine kohustatud subjektile on lubatav.
6. Seaduses puuduvad selged kriteeriumid, millal on kohustatud isik Antud selgitus.
hoolsuskohustusi piisavalt täitnud ja millal mitte. See on toonud kaasa Hoolsusmeetmete rakendamine peab toimuma riskipõhiselt.
over-compliance probleemi. Olukorra parandamiseks peavad olema Riskide hindamisel tuleb lähtuda riiklikust riskihinnangust (§ 11, samuti
esiteks, selgemad kriteeriumid seaduses ja teiseks, järelevalve poolt kohustatud isiku sisemisest riskihinnangust (§ 13).
selged näidiskorrad igale sektorile, mis annavad kindluse, mis on see tase, Sektoraalsete näidiskordade koostamine väljub käesoleva eelnõu
raamidest, kuid on selgelt järelevalveasutuste ülesanne.
mille tegemisel ei ole vaja karta sanktsioonide rakendamist kohustatud
subjekti suhtes.
7. Rahapesu tõkestamise reeglitega seonduv vastutuse risk on muutunud Mittearvestatud.
liiga suureks, mis toob kaasa keskendumise oma vastutuse välistamisele Sanktsioonide määramisel tuleb arvesse võtta direktiivi artikleid 58–59,
selle asemel, et sisuliselt võidelda rahapesu vastu. Vastutuse riski ja ärist mis mh nõuavad, et rahaliste karistuste maksimaalne suurus peab ulatuma
saadava kasu suhe muudab turvalise finantssüsteemi mittekättesaadavaks vähemalt 1 000 000 euroni (krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul 5
väikestele ja välismaise taustaga isikutele. Sellest tulenevalt peaks olema 000 000ni või 10 %-ni aastasest kogukäibest).
suund, et mitte suurendada sanktsioone kohustatud isikutele, vaid abistada
neid oma kohustuste täitmisel tõhusamalt.
8. Mitte ühtegi rahapesu tõkestamise teemalist seaduseelnõu ei tohi vastu Antud selgitus.
võtta ilma 1) eelneva väljatöötamiskavatsuseta ja 2) põhjalike Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud HÕNTE regulatsioonist,
akadeemiliste õiguslike ja majandusteaduslike analüüsideta. mis võimaldab väljatöötamiskavatsusest loobuda, kui eelnõu käsitleb
Euroopa Liidu õiguse rakendamist (§ 1 lg 2 p 2). Teiste võimalike eelnõude
menetlemise teemalised ettepanekud väljuvad käesoleva eelnõu raamidest.
Advokatuuri äriõiguse komisjon
9. Kasusaajate määramise süsteemi muutmine Mittearvestatud.
Soovitame muuta kasusaajate määramise süsteemi selliselt, et juhul, kui
ühingul puuduvad tegelikud kasusaajad või neid ei ole võimalik kindlaks Tegeliku kasusaaja määratlemine toimub nii Direktiivi kui FATF juhiste
teha, siis ei märgitaks tegelikeks kasusaajateks juhtorgani liikmeid kohaselt kolmeastmelise testina (vt http://www.fatf-
vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recomm
(edaspidi: RahaPTS) § 9 lg 4 kohaselt, vaid tehtaks registrisse vastav endations%202012.pdf, interpretive note to Recommendation 10: CDD for
märge tegelike kasusaajate puudumise kohta. Andmete esitamise eest on legal persons and arrangements). Selle kohaselt, kui ei leidu isikut, kellel
vastutav juhatus ning seega on juhatus vastutav ka selle eest kui ta oleks ühingus piisavalt suur osalus või kes teostakse selle üle valitsevat
deklareerib, et tegelikud kasusaajad seaduse mõttes puuduvad. Hetkel mõju mõnel muul moel, loetakse tegelikuks kasusaajaks juhtorgani liige.
tuleb märkida registrisse juhtorgani liikmed, mis on aga väga eksitav ning Niisiis ei saa tegelik kasusaaja ühingul kunagi „puududa“.
juhtorgani liikmed on kättesaadavad registrikaardilt ka ilma lisakande
tegemiseta. Rootsi vastavast registrist (https://bolagsverket.se/en/us/about/beneficial-
Selline võimalus on mitmes riigis, nt Lätis ja Rootsis ning sellist lahendust ownership-register/beneficial-ownership-and-how-it-affects-foreign-legal-
võimaldab EL seadusandlus. Hetkel kehtiv juhatuse liikmete dubleerimise entities-which-have-activities-in-sweden-1.15232 ) nähtub, et Rootsi on
kohustus ei anna mingit lisandväärtust ning suurendab ebaselgust ning läinud direktiiviga nõutavast kaugemale, nõudes tegelike kasusaajate info
ettevõtjate halduskoormust. Kui Rahandusministeerium mingil põhjusel esitamist ka Rootsis tegutsevatelt välisriigi äriühingutelt. Üksnes viimastele
seda ettepanekut ei pea võimalikuks toetada, siis palume sellest meid on jäetud ka võimalus tegelik kasusaaja registreerimata jätta, kui teda
põhistatult informeerida ja kaaluda vähemalt alljärgnevate muudatuste tuvastada ei õnnestu.
tegemist.
10. Emaühingu juhtorgani liikmete märkimine registrisse tegelike Mittearvestatud
kasusaajatena.
RahaPTS § 9 lg 4 kohaselt, kui ühingul puudub tegelik kasusaaja, siis Oleme seisukohal, et „lõpliku“ („ultimate“) kontrolli teostajaks ei saa
käsitatakse tegeliku kasusaajana sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema üldjuhul pidada isikut, kes allub käsuahelas kellelegi teisele.
juhtorgani liige. Rahandusministeeriumi juhises on seda sätet tõlgendatud
nii, et registreerima peab kontrolliva emaühingu (või sellest veel kõrgemal Nagu eelpool õigesti välja tõite, on ühingu enese juhtorgani liikmed
asuva emaühingu) juhtorgani liikmed, kättesaadavad registrikaardilt ka ilma lisakande tegemiseta ning nende
mitte raporteeriva ühingu enda juhtorgani liikmed. dubleerimine ei annaks keerulise omandistruktuuriga rahvusvahelise
Selline tõlgendus ei põhine seaduse sõnastusel ning ei lähe kokku ka teiste korporatsioonide puhul kellelegi mingit lisandväärtust. Sel põhjusel peame
EL liikmesriikide tõlgendusega nimetatud sättest (nt Austria, Taani, õigeks lähenemist, mille kohaselt loetakse tegelikuks kasusaajaks kogu
Luksemburg jne), kes on tõlgendanud antud sätet nii, et registreerima peab grupi emaettevõtte juhtorgani liikmed, ehkki mööname, et kõigi Euroopa
raporteeriva ühingu (kelle kohta andmeid esitatakse) juhtorgani liikmed. riikide lähenemine pole selles osas ühtne.
Eriti on selline tõlgendus problemaatiline rahvusvaheliste
korporatsioonide puhul, kus omanikestruktuurid on keerulised ning Siiski rõhutame, et tegelike kasusaajate raporteerimine toimub
emaühingu juhtivorganite kohta andmete kogumine toob kaasa rahapesuvastase võitluse eesmärgil. Vastavalt rahvusvahelistele
ebamõistliku halduskoormuse raporteerivale ühingule. Sellise tõlgenduse standarditele on selle tegevuse vundamendiks nn „tunne oma klienti“
problemaatilisust on rõhutanud juba 7.11.2018 ka õiguskantsler Ülle nõuded/hoolsusmeetmed, mis hõlmavad arusaamise omandamist mitte
Madise, kelle sõnul tekitab segadust riigisisese õiguse rakendamine üksnes kliendi tegelikest kasusaajatest, vaid ka (omandi)struktuurist (mis
rahvusvahelistele korporatsioonidele. Õiguskantsleri sõnul loetakse mujal on mõistagi lahutamatult seotud tegeliku kasusaaja tuvastamisega),
tegelikuks kasusaajaks sellisel juhul näiteks tütarühingu juhtorgani tegevusalast, tehingupartneritest, maksetavadest, kogemusest, varade
liikmed kui kohapealsed tegelikku kontrolli omavad isikud. päritolust jm. Ilma sellist arusaamist omandamata ja hoidmata on
Problemaatiline on selline nõue ka seetõttu, et sisuliselt ei ole võimalik kohustatud isikuil keelatud ärisuhtesse astuda või tehinguid teha.
tagada selliste registriandmete õigsust, kuna emaühingu juhtorgani
liikmed võivad muutuda ning tihti ei ole tütarühingul ülevaadet Arusaadavalt ja vältimatult on nende nõuete järgimine seotud
emaühingus toimunud muudatustest (osanike koosolek/aktsionäride märkimisväärsete kuludega nii kohustatud isikutele kui ka nende
koosolek toimub üldjuhul vaid üks kord aastas). klientidele.
Samuti ei ole praktilist vajadust emaühingu juhtorgani liikmete registrisse
kandmisel, kuna emaühingu juhtorgani liikmed ei ole äriühingu tegelikud Arusaadav peaks olema ka see, et kui ühing ise ei suuda pidada arvestust
kasusaajad. Pigem tekitab selline nõue vääritimõistmist ja ebaselgust ning oma tegelike kasusaajate üle või informeerida muudatustest oma
samuti suurendab bürokraatlike sisutühjade toimingute hulka Eestis äri tütarettevõtjaid, pidades seda kohustust „ebamõistlikult koormavaks“, ei
ajamisel. ole välisel kohustatud isikul hoolsusmeetmete edukaks rakendamiseks
Seega on meie muudatusettepanek, et Rahandusministeeriumi juhises mingit lootust.
muudetaks RahaPTS § 9 lg 4 tõlgendust selliselt, et tegelike kasusaajate
puudumise puhul tuleb kasusaajaks lugeda raporteeriva ühingu juhtorgani Oleme siiski veendunud, et vastavate kontsernisiseste rutiinide loomisel
liikmed. Selline tõlgendus läheb kokku seaduse sõnastusega ning kahaneb nii esialgne ebaselgus kui ka info ajakohasena hoidmise kulud.
enamuse teiste EL liikmesriikide tõlgendusega vastavast sättest. See
võimaldaks hoida äriregistri vastavaid andmeid aktuaalsetena, luues
võimaluse, et andmete uuendamine toimuks registris automaatselt, juhul
kui ühingu juhtorgani liikmed muutuvad, ning et neid ei peaks ettevõtja
ise sisestama olukorras, juhul kui ta märgib, et tegelikke kasusaajaid ei
ole. See vähendaks oluliselt ühingute halduskoormust.
11. Linnapea/vallavanema/ministri märkimine tegelikuks kasusaajaks. Arvestatud osaliselt – eelnõus parandatud tegeliku kasusaaja definitsioon.
Samuti on arusaamatu Rahandusministeeriumi tõlgendus, mille kohaselt
peaks juhul, kui ühingu omanikuks on linn või vald, märkima kasusaajaks „Tegelikuks kasusaajaks“ loetakse eelnõu kohaselt füüsilist isikut, kes
linnapea või vallavanema ja valla- või linnavalitsuse liikmed. Sellisel „omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle“, seda ka juhul, kui ta sellest
tõlgendusel ei ole mingit praktilist väärtust, mingit isiklikku kasu ei saa.
kuivõrd linnapea või vallavanem ja valla-või linnavalitsuse liikmed ei saa
ega tohiks saada tegelikkuses ühingust mingit kasu ning selline määratlus Ei direktiiv ega FATF standardid ei võimalda käesoleval ajal paraku jätta
on eksitav. Kuivõrd selliste andmete kogumine võib raporteerivale tegelikku kasusaajat määratlemata või määratleda teda üksnes avaõigusliku
ühingule olla väga koormav (näiteks kui Berliini linna omandisse kuuluva juriidilise isiku (linna, valla, riigina).
korporatsiooni puhul peaks määrama Eestis asuva tütarühingu
kasusaajaks Berliini linnapea ja linnavalitsuse liikmed), siis võib see Märgime ka, et AMLD V (art 14 (1)) nõuab, et kohustatud isikud hangiksid
muuta välismaistel ettevõtjatel Eestis tegutsemise väga keerukaks. enne ärisuhte loomist alati registri väljavõtte kliendi tegelikke kasusaajaid
Sarnane probleem on riigi omandisse kuuluvate ettevõtetega, kus puudutava infoga, mis tähendab, et ka juhul, kui Eesti selle info kogumisest
tegelikuks kasusaajaks tuleb märkida valdkonna eest vastutav minister. ühepoolselt loobuks, põhjustaks see riigi/KOV ettevõtete jaoks eelduslikult
Kuivõrd sellisel raporteerimisel puudub igasugune praktiline väärtus, siis probleeme ärisuhete loomisel välisriigi kohustatud isikutega, kellele samuti
on selline tõlgendus ebamõistlik. kehtib viidatud nõue.
Ülaltoodud juhtudel soovitame tegeliku kasusaaja määramisest loobuda
või ette näha täiendav valikuvõimalus, kus on võimalik märkida
kasusaajaks füüsilise isiku asemel omanikuks olev avalik õiguslik isik (nt
linn või vald), piiramata seejuures sisestamisvõimalusi üksnes Eesti
kohaliku omavalitsuse üksustega.
12. Sihtasutus ja mittetulundusühing Mittearvestatud.
Rahandusministeeriumi juhise kohaselt märgitakse SA puhul tegelikuks
kasusaajaks isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse Direktiiv ei võimalda taolise erandi tegemist. On tõsi, et Eesti on andmete
varast teha väljamakseid, kui selline isik (või isikud) on põhikirjas esitamise kohustusest vabastanud nt hoone- ja korteriühistud, milleks
nimeliselt märgitud. Kui taolisi isikuid põhikirjas nimeliselt välja toodud direktiiv samuti alust ei anna. See on siiski sisuliselt põhjendatud asjaoluga,
pole, märgitakse tegelikeks kasusaajateks juhatuse ja nõukogu liikmed. et liikmelisus neis ühistutes on seotud kinnisasja omandiõigusega, mis ühes
Sarnaselt tuleb MTÜ puhul märkida tegelikeks kasusaajateks juhatuse avaliku ja tugeva kinnistusregistriga tagab vajaliku läbipaistvuse.
liikmed.
MTÜ ja SA temaatikat on korduvalt ajakirjanduses käsitletud. Palume MTÜde ja SAde puhul taoline läbipaistvus puudub. MTÜ liikmete nimekiri
kaaluda MTÜ ja SA puhul sellise nõude kaotamist. Sellist nõuet ei ole pole avalik, vaid seda peab juhatus. Liikmeks saavad olla ka juriidilised
mitmetes riikides (nt. Luksemburg). isikud, sh välisriigi juriidilised isikud. Seega on näiteks võimalik ka
olukord, kus MTÜ liikmeskond koosneb juriidilistest isikutest, kes
omakorda kuuluvad kõik ühele ja samale füüsilisele isikule. Sellises
olukorras ei saa MTÜ juhatajat lugeda tegelikuks kasusaajaks, vaid tegeliku
kasusaaja definitsioonile („lõpliku valitseva mõju omaja“) vastab isik, kes
sisuliselt ainuisikuliselt moodustab MTÜ üldkoosoleku ja määrab juhatuse.
13. Riikliku järelevalve all olevad äriühingud Antud selgitus.
RahaPTS § 9 lg 9 näeb ette erandi, et tegelikke kasusaajaid ei pea
määratlema reguleeritud turul noteeritud äriühingule, millele Toetame once-only põhimõtet riigile andmete esitamisel ning otsime
kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaid parimat lahendust, kuidas seda kirjeldatud olukorras saavutada – võimalik,
avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid, et otstarbekam oleks variant, kus järelevalve võtab tegelike kasusaajate
millega tagatakse omanikke käsitleva teabe piisav läbipaistvus. andmed äriregistrist.
Eestis alluvad mitmed tegevusvaldkonnad riiklikule kontrollile, kus
ettevõtjad peavad esitama oma tegelike kasusaajate andmed mõnele
riiklikule registrile või järelevalveasutusele. Näiteks
Finantsinspektsioonile esitavad vastavad andmed krediidiasutused,
fondivalitsejad, krediidiandjad või -vahendajad, investeerimisühingud
jne.
Kuna andmete esitamine toimub juba riiklikule järelevalve asutusele, siis
ei ole põhjendatud ettevõtjatele kehtestada samade andmete esitamise
nõue korduvalt ning riik peaks piirduma vaid ühekordse andmete
küsimisega, korraldades iseseisvalt andmete liikumise ametiasutuste
vahel. Palume kaaluda selliste ühingute puhul tegelike kasusaajate
esitamise nõude kaotamist. Selline ühtlustamine tagaks ka andmete
sarnasuse erinevates ametiasutustes.
14. Tegelike kasusaajate andmete esitamine koos majandusaasta Arvestatud.
aruandega
Seadus ja Rahandusministeeriumi juhis kohustab koos majandusaasta Välja töötatud on tehniline lahendus, mis annab ettevõtjale märku
aruandega esitama iga-aastaselt ka tegelike kasusaajate andmed. Selliste vajadusest tegeliku kasusaaja andmete õigsust kinnitada.
andmete välja toomine ei ole ette nähtud majandusaasta aruandes endas,
mis lihtsustaks ettevõtjate poolt andmete esitamist. Seega tuleb need
andmed esitada ajaliselt samal ajal kui majandusaasta aruanne, aga
eraldiseisvalt majandusaasta aruandest. Samas ei ole välja töötatud
vastavat rakendust, mis võimaldaks andmeid esitada üheskoos
majandusaasta aruandega või et seadusega kohustataks esitama vastavad
andmed majandusaasta aruande sees. Sellest tulenevalt peaks praegu
ettevõtja ise omaalgatuslikult kontrollima majandusaasta aruande
esitamisel tegeliku kasusaaja andmeid ning neid kinnitama. Juhime
tähelepanu, et selliseks kinnitamiseks ei ole välja töötatud tehnilist
lahendust ning tõenäoliselt ei teadvusta enamus ettevõtjatest sellise
kohustuse olemasolu juhul kui selline esitamise vajadus ei ole nähtav
majandusaasta aruande esitamisel. Soovitatav oleks, et nimetatud andmed
kinnitataks läbi tehnilise lahenduse koos majandusaasta aruande
esitamisega või majandusaasta aruande sees asuvate andmetena või
alternatiivselt vastavasisulise meeldetuletusena majandusaasta aruande
esitamisel.
Audiitorkogu
15. Vajaks täiendavat analüüsi, kas audiitor peaks olema RahaPTS kohustatud subjekt samas tähenduses Arvestatud.
nagu tehingu osaline või vahendaja. Seaduse loogika peab 99% silmas tehinguid ja toiminguid, mille Audiitorteenuse eripära arvestades on tehtud
puhul kohustatud isik on tehingu osaline, vahendaja (krediidiasutus, makseasutus) või andmete töötleja muudatused mh eelnõu §-des 19, 20, 42 ja
(näiteks raamatupidamisteenuse osutaja). Audiitorid on seisukohal, et seaduse loogika ei pea üldse silmas 49.
klassikalist audiitorteenust, mille puhul audiitor näeb juba toimunud tehinguid ning arvab midagi selle
kohta. Klassikalise audiitorkontrolli puhul puudub audiitoril võimalus rahapesu ära hoida (sest audiitor
näeb juba toimunud tehinguid), kuid oma tegevusega saab audiitor rahapesu tõkestamisele kaasa aidata
eelkõige sel kombel, et raporteerib asjakohastele organitele rahapesu kahtlustest (olgu siis sularaha puhul
selle hulgast tulenevalt või siis äriliselt kahtlastest/ebaloogilistest tehingutest tulenevalt), kuid
audiitortegevuse spetsiifikast tulenevalt saab niisugune teavitamine toimuda tehingu toimumisest
oluliselt hiljem. Audiitorid leiavad, et audiitorile ei peaks RahaPTS halduskoormus rakenduma
samamoodi, kui see rakendub tehingute vahendajatele/töötlejatele (krediidiasutused, makseasutused) või
kliendi andmete töötlejad (raamatupidamisteenuse osutajad – kes näevad tehinguid kohe ja kiiresti ning
mõnikord teevad ka maksekorraldusi kliendi eest või nimel
16. Halduskoormus - Audiitorite puhul peaks seaduses nimetatud hoolsusmeetmed kohalduma vaid nendele Antud selgitus.
teenustele, mille tellimise kohustus tuleneb ÄS-ist või AudSist, ning lisaks ka vabatahtliku auditi ja Konverentsi või koolituse korraldamise
ülevaatuse puhul. Praegune seadus ei arvesta, et audiitorid osutavad erinevaid teenuseid, kus nad ei puutu puhul sõlmitavad tehingud (piletite müük)
kokku selliste andmetega, kus sularaha tehingud kajastuvad. Näiteks võib tuua pakendiauditi või on tõlgendatavad juhutehingutena § 19 lg 1
konverentsi korraldamise. Nende teenuste puhul ei näe audiitor ettevõtte finantsandmeid ning on ebaselge, p 2, mis tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb
kas ja mil määral ettevõtte turule lastud pakendi koguste kontrollimisel või isegi näiteks avalike rakendada üksnes juhul kui tehingu summa
konverentside ja koolituste korraldamisel peaks hoolsusmeetmeid kohaldama. ületab 15 000€.
17. Andmebaasides ettevõtjate andmete tasuta kättesaadavus hoolsuskohustuse täitmiseks -Praegu on Antud selgitus.
audiitorile tasuta kättesaadavad vaid tegelike kasusaajate andmed. Kuna audiitorettevõtja on RahaPTS
nõuete täitmisel kohustatud isik, peaks riik võimaldama kohustatud isikutele hoolsussmeetmete Eelnõu koostaja nõustub, et riiklike
kohaldamiseks ka õigused ja looma võimalused, eelkõige kohustatud isiku tasuta juurdepääsu äriregistri registrite andmete kättesaadavus tasuta ja
andmetele, näiteks: majandusaasta aruannetele; üld- ja isikuandmetele; registrikaardi ajalugu jm. masinloetaval kujul on kohustatud isikute
jaoks hoolsusmeetmete rakendamisel olulise
tähtsusega, kuid vastav muudatus väljub
käesoleva eelnõu raamidest.
18. Teavitamiskohustus - Kehtiv RahaPTS 49 lõige 3 ei arvesta audiitorteenuse eripäraga: audiitor kohustatud Arvestatud.
isikuna aastaaruande auditi või ülevaatuse protseduure tehes võib saada teadlikuks tehingust, milles teine
kohustatud isik (audiitori klient) osaleb ja kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega § 49 vastavalt muudetud.
võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas. Kui sellised tehingud ilmnevad auditi või
ülevaatuse protseduure tehes, siis pea alati on sellest tehingust möödas rohkem kui kaks tööpäeva. Oluline
on välja tuua, et audiitorid teevad standardikohaseid auditi või ülevaatuse protseduure, mitte ei disaini
eraldi protseduure mainitud tehingute avastamiseks. Kui on soov, et audiitorid seda eraldi teeksid, on tegu
erikontrolliga.
19. RahaPTS tuleks analüüsida seisukohast, et ei tohiks tekkida olukorda, kus äriühingut on asutatud, omatud Arvestatud.
ja juhitud seaduses lubatud korras, ühingul on auditeerimise kohustus, kuid seda ei ole võimalik täita
(näiteks RahaPTS § 42 lg 2 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, § 42 vastavalt muudetud.
kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid).
20. Soovime, et analüüsitaks ja vajadusel eristataks/täpsustaks RahaPTS kohustatud isikute, sh audiitorite Arvestatud osaliselt.
kohustusi seoses e-residentidega, nende äriühingutega ja juhtorganitega.
Paragrahvide 10 ja 31 muudatuste kohaselt
ei käsitleta
e-residentsust iseeneses enam riski
kõrgendava asjaoluna, vaid lähtutakse e-
residendi päritoluriigist.
21. Kohustatud isikutele võiks olla teada, kas RAB poolt väljastatav tegevusluba virtuaalvääringute Antud selgitus,
valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele (RahaPTS § 70) tähendab seda, et RAB on mingeid
kontrolliprotseduure juba teinud. Missugust kindlust võiks see anda kohustatud isikutele, sh audiitoritele? Nõuded, millele vastavust RAB tegevusloa
väljastamisel kontrollib ja andmed, mille
põhjal seda tehakse, on toodud seaduse §-
des 70 ja 72.
Notarite koda
22. Taustakontrolli info liikumise tagamine kohustatud isikute vahel Arvestatud osaliselt, muudetud § 16.
Vt ka vastused ettepanekutele 1 ja 2.
Leiame, et kohustatud isikute vahel peaks olema tagatud taustakontrolli info jagamise võimalus. Praegu ei
ole see lahendatud ning tavaline on olukord, kus üks kohustatud isik keeldub teise kohustatud isikuga info
jagamisest, viidates näiteks pangasaladuse või ametisaladuse hoidmise kohustusele. See toob kaasa paraku
selle, et kliendid peavad kohustatud isikutele esitama analoogseid andmeid korduvalt, millega kaasnevad
nii kliendile kui kohustatud isikutele põhjendamatud kulud.
Näiteks on notarite praktikas korduvalt tõusetunud küsimus, kas notaril on tehingutega seotud infot
võimalik jagada pankadega olukorras, kus infot küsiv pank ei ole toimingu osaline. Nimelt on pangad
küsinud notaritelt infot notari ametikontol NotS § 35 lõike 2 alusel tehingute täitmiseks hoiustatud
summadega seotud tehingute asjaolude kohta. Notarilt on soovitud teada, kes on tehingus osalejad, mis
on tehingu objektiks ning esitada ka lepingu ärakiri.
Kuna notari ametitegevus on hõlmatud saladuse hoidmise kohustusega, siis on sellised päringud tekitanud
küsimusi. Notariaadiseaduse § 3 lõike 2 alusel on notaril võimalik anda andmeid oma ametitoimingute
kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, nende esindajatele,
kohtule või kohtumääruse alusel uurimisorganitele. Kirjeldatud kohustusest on notar vabastatud vaid
RahaPTS § 52 lõike 3 alusel ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu
andmebüroole sellekohase ettekirjutuse alusel või teatamiskohustuse täitmisel.
Samas peavad RahaPTS § 16 kohaselt tegema kohustatud isikud omavahel koostööd, edastades muuhulgas
enda valduses olevat teavet ning vastates päringutele, järgides seejuures õigusaktidest tulenevaid kohustusi
ja piiranguid. Meie hinnangul võiks notaril olla vajadusel võimalik pöörduda kliendi kohta info saamiseks
pankade poole, kuid seni ei ole ühest seisukohta isegi notarite vahel info vahetamiseks e-notari kaudu.
Teeme ettepaneku kohustatud isikute vahelist infovahetust puudutav RahaPTS-is täpsemalt reguleerida
ning luua platvorm kohustatud isikute vahel sellise info jagamiseks.
23. Hoolsusmeetmete rakendamiseks klientide tausta kontrollimisest Mittearvestatud.
Vt. vastust ettepanekule 2.
Klientide taustakontrolli teostamise efektiivsemaks muutmiseks võiks luua asutuse (kompetentsikeskuse),
mille tegevust rahastataks riigi eelarvest. Keskuse kaudu saaksid kohustatud isikud kontrollida klientide
tausta ja keskuse väljastatud andmetele tugineda. Selline lahendus võimaldaks kohustatud isikute
koormust oluliselt vähendada ning tagada hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalike kontrollitoimingute
teostamine ühtlustatult vastavaid oskusi ja abivahendeid omavate inimeste poolt
24. Liigsete korduvate ja asjatult koormavate kontrollide vältimine Antud selgitus.
Vt vastust ettepanekule 3.
Asjakohase kontrolli läbinud isik peaks saama teatud perioodil majandusruumis liikuda ja tegutseda ilma
pidevate taustakontrollideta, kui tal on vastav taustakontroll professionaalselt tehtud. Kohustatud subjektid
peaksid saama juba teostatud kontrollitulemustele tugineda teatud aja vältel ilma kohustuseta uue kontrolli
läbiviimiseks.
25. Tegeliku kasusaaja tuvastamine ja äriregistris avaldamine Arvestatud osaliselt.
Vt vastust ettepanekule 1.
Õigusaktidega tuleks määrata selgelt vastutav institutsioon, kes tegeleb nende andmete õiguse kontrolliga
ja andmete esitajatelt tõeste andmete nõudmisega ning ajakohastamisega. Kohustatud subjektidel peab
olema õigus andmetele tugineda.
Samuti ei ole üheselt selge, kuidas peaks kohustatud isik toimima, kui tehingu osapooleks on ülemaailmselt
tuntud ettevõte (nt H&M, Google jt) ning tema tegeliku kasusaaja tuvastamiseks ei ole võimalik esitada
vajalikke dokumente.
Rahapesu andmebüroolt oleme saanud antud olukorra kohta vastuse, et kui tehingu osapooleks on avalikult
tuntud ettevõte ja avalikkusele juba on teada, et selline ettevõte tuleb Eesti turule, siis ei saa tekkida
rahapesu kahtlust ja eriluba rahapesu andmebüroolt taotlema ei pea. Samas muude juriidiliste isikute puhul
peaks kohustatud isik tehingust keelduma, kui ei saa tuvastada tegelikku kasusaajat.
26. Hoolsuskohustuse täitmise kriteeriumite täpsustamine Antud selgitus.
Vt vastust ettepanekule 6.
Kahjuks puuduvad praegu seaduses selged kriteeriumid, millal on kohustatud isik hoolsuskohustusi
piisavalt täitnud. Ettepanek oleks seaduses hoolsuskohustuse täitmise kriteeriumid täpsustada.
27. Kohustatud isikute suhtes rakendatavate sanktsioonide ülevaatamine Arvestatud osaliselt.
Kuna rahapesu tõkestamise reeglitega seotud kohustatud isikute vastutuse risk on suur, tuleks pigem Info vahetamise võimaluste parandamiseks
hoiduda kohustatud isikute suhtes rakendatavate sanktsioonide suurendamisest. Vastasel juhul võib muudetud §-i 16.
kaasneda olukord, kus kohustatud isik keskendub mitte niivõrd rahapesu tõkestamisele kui enda vastutuse
välistamisele. Pigem võiks seadusesse lisada regulatsiooni kohustatud isikute täiendavate andmete
kogumise ja vahetamise võimaluste kohta.
28. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus ja tehingu väärtus Arvestatud, antud selgitus.
Seaduses tuleks üheselt mõistetavalt sätestada, millal peab kohustatud isik hoolsusmeetmeid kohaldama. Tõepoolest ei pea hoolsusmeetmeid
RahaPTS § 19 lõike 1 punkti 2 järgi võib aru saada, et RahaPTS-ist tulenevaid hoolsusmeetmeid peab kohaldama, kui juhutehingu väärtus on alla
näiteks notar hakkama kohaldama siis, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro. Sama paragrahvi lõike 5 15 000 euro.
järgi võib aga aru saada, et näiteks tegeliku kasusaaja peab tuvastama sõltumata tehingu väärtusest. Lõike 5 mõtteks on, et juhul kui
hoolsusmeetmeid (va ärisuhte seire) tuleb
kohaldada, tuleb seda teha enne tehingu
tegemist või ärisuhte loomist (mitte
tagantjärele). Notarite jaoks loob sellest
nõudest omakorda erandi § 30 lg 2.
29. Vara päritolu tuvastamine Antud selgitus.
RahaPTS § 20 lõike 3 järgi kogub kohustatud isik ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul teavet Nõuet tuleb rakendada riskipõhiselt. Vt ka §
tehingus kasutatud vara päritolu kohta. Sellest sättest ei ole üheselt aru saada, kas kohustatud isikul on 20 lg 6 ja § 33 lg 2.
kohustus tuvastada lisaks tehingus kasutatavate rahaliste vahendite päritolule ka lepingu esemeks oleva
vara, nt kinnisvara või osaühingu osa päritolu (s.t nende rahaliste vahendite päritolu, mille eest lepingu ese
on kunagi omandatud).
30. Mõiste „pärit olemine“ tähendus Antud selgitus.
Mõnest sättest võib aru saada, et silmas on peetud sünnikohta ja teises elukohta. Praktikas on aga väga „Päritolu“ hõlmab nii sünni- kui elukohta
oluline, et seaduses oleks üheselt selge, mida peab kohustatud isik konkreetsel juhul tuvastama – kas isiku ning seda tuleb tõlgendada vastavalt
sünnikoha või elukoha. asjaoludele. Näiteks, kui isik praegu küll
elab Eestis, kuid sündis kolmandas riigis,
kus veetis olulise osa oma elust ja kus ta
omab senini isiklikke või ärisidemeid, on
asjakohane seda arvesse võtta. Vastupidi,
kui isik küll sündis Eestis, kuid on lahkunud
kolmandasse riiki, kus ta on omandanud
isiklikke või ärisidemeid, on asjakohane ka
seda arvesse võtta.
31. Esitajaaktsiate ja muude esitajaväärtpaberite tuvastamist puudutavast regulatsioonist RahaPTS-is Antud selgitus.
RahaPTS § 42 lõige 2 sätestab, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, Jurisdiktsioonides, kus esitajaaktsiaid
kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid ning sama paragrahvi lõike 6 järgi jätkuvat võimaldatakse, nähtub nende
ei kohaldata keeldu, kui kohustatud isik on teavitanud tehingust või tehingu katsest rahapesu andmebürood olemasolu või puudumine üldjuhul vastava
ja saanud konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata. ühingu registrikaardilt/registriinfost.
RahaPTS § 42 lõige 2 ei tee mööndusi ka siis, kui ühingul on esitajaaktsiaid alla 25%. Meie arusaamise Märgime ka, et isik võib saada tegelikuks
kohaselt tuleb esitajaaktsiate olemasolu kindlaks teha seetõttu, et on kohustus välja selgitada tegelikud kasusaajaks ka seeläbi, et talle kuulub nt
kasusaajad ja esitajaaktsiate puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende omanikke. Kui esitajaaktsiate osa 20% tava- ja 10% esitajaaktsiaid.
ühingu kapitalist jääb alla 25%, siis ei saa nende aktsiate omajad olla selle kaudu tegelikud kasusaajad,
kuid see asjaolu iseenesest viitab suuremale riskile vastavalt RahaPTS § 37 lõike 2 punktile 5.
Seadus ei sätesta paraku üheselt, kuidas tuleks välja selgitada, kas ühingul on esitajaaktsiad. Seetõttu teeme
ettepaneku RahaPTS-i esitajaaktsiate ja muude esitajaväärtpaberite tuvastamist puudutava regulatsiooni
täpsustamiseks.
Samuti peaks riik jagama rohkem infot selle kohta, millistes riikides on esitajaaktsiad lubatud. Samuti
võiks olla kättesaadav info selle kohta, kas välisriikides esitajaaktsiate lubatavuse korral kehtib ajaline piir,
mille järgselt ei ole võimalik neid enam kasutada. Näiteks on selline ajaline piir Soomes, kus ei ole
võimalik esitajaaktsiatega aktsiaseltse enam asutada alates 1980. aastast.
32. RahaPTS § 30 lõike 1 täiendamine viitega kaugtõestamise teel notari ametitoimingute tegemisele Mittearvestatud.
Ettepanek on lisada RahaPTS § 30 lõikele 1 järgmine lause RahaPTS § 14 lg 8 ja § 31 lg 6 sätestavad
”Kaugtõestamise, sealhulgas infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise korra, selgelt, et vastav määrus kehtib krediidi- ja
finantseerimisasutustele.
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”
Täienduse vajaduse tingib asjaolu, et RahaPTS § 31 lõike 6 alusel on kehtestatud infotehnoloogiliste Peame piisavaks § 30 lõike 1 praegust
vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord krediidi- ja sõnastust („Kui isikusamasust tuvastab ja
finantseerimisasutustele. Peame vajalikuks sätestada seaduses selgelt, et kaugtõestuse puhul kohaldatakse muid hoolsusmeetmeid kohaldab notar,
lähtutakse tõestamisseadusest ja
isikusamasuse tuvastamisele infotehnoloogiliste vahendite kaudu notariaadimäärustikku, mitte RahaPTS
notariaadiseadusest, arvestades käesolevast
§ 31 lõike 6 alusel krediidi- ja finantsasutustele kehtestatud määrust
seadusest tulenevaid erisusi“).
33. Rahapesu tõkestamisega seotud õigusaktide muudatuste menetlemisest Antud selgitus.
Ettepanek on rahapesu tõkestamisega seotud seaduste muutmise protsess teha läbinähtavaks ja võimaldada Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on
kõigil huvigruppidel muudatuste kohta seisukohti avaldada. Selleks peaks seaduse muutmise eelnõudele lähtutud HÕNTE regulatsioonist, mis
alati eelnema väljatöötamiskavatsuse koostamine ja huvigruppidele tutvustamine ning põhjalike võimaldab väljatöötamiskavatsusest
akadeemiliste õiguslike ja majandusteaduslike analüüside läbiviimine. loobuda, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu
õiguse rakendamist (§ 1 lg 2 p 2). Teiste
võimalike eelnõude menetlemise teemalised
ettepanekud väljuvad käesoleva eelnõu
raamidest.
34. Tulenevalt RahaPTS § 77 lõigetest 1-3 on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, Arvestatud NotS ja NotTS osas.
mittetulundusühing ja sihtasutus kohustatud äriregistri infosüsteemi kaudu esitama oma tegeliku kasusaaja
kohta eelnimetatud paragrahvis loetletud andmed.
Samas ei ole RahaPTS-is ega muudes õigusaktides reguleeritud, kuidas toimub tegelikest kasusaajatest
äriregistri teavitamine juhul, kui registri infosüsteemi kaudu teavitamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku
juhatusel mingil põhjusel võimalik (nt välisriigi isikud, kellel puudub ID-kaart või e-residendi kaart).
Praktilise vajaduse katmiseks on Rahandusministeeriumi koostatud juhendmaterjalis „Juhis tegeliku
kasusaaja määratlemiseks“ välja pakutud võimalus, et sellisel juhul on juhatuse liikmel võimalik pöörduda
tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks Eestis tegutseva notari poole (vt juhise lk 5). Samas tekitab
küsimusi, mille alusel toimub notari kaudu tegeliku kasusaaja andmete esitamine.
Arvesse võttes eeltoodut on Notarite Koda jõudnud tõdemuseni, et tegeliku kasusaaja andmete esitamisel
aitaks praktikat ühtlustada ning eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate jaoks selgemaks muuta,
kui tegeliku kasusaaja andmete esitamine toimuks notari ametitoiminguna.
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada notariaadiseaduse §-i 29 lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„6) juriidilise isiku taotlusel tema tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“
Eelnimetatud ametitoimingu eest notari tasu määramiseks teeme ettepaneku täiendada notari tasu seaduse
§ 31 punkti 91 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt:
„91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja
allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku taotlusel tema
tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“
Samuti teeme ettepaneku õigusselguse huvides kaaluda RahaPTS § 77 lõigete 1-3 täiendamist notari kaudu
tegeliku kasusaaja andmete esitamise võimalusega. Kehtivas RahaPTS-s käsitlevad tegeliku kasusaaja
andmete esitamist reguleerivad § 77 lõiked 1-3 andmete esitamist vaid äriregistri infosüsteemi kaudu.
Pangaliit
35. Infovahetus ja koostöö kohustatud isikute vahel Arvestatud, täiendatud RahaPTS §-i 16.
Vajadus koostöö ja informatsiooni vahetamise järele on, kuid antud koostöö ja infovahetuse sisu ning
ulatus tuleks konkreetsemalt paika panna. KAS § 88 lg 51 p 3 viitega RahaPTS § 51 lg 5 näeb ette, et
krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja
kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.
Infovahetusele on alus olemas, kuid konkreetne ulatus ja raamid, kuidas seda sätet kohaldada on ebaselged.
Eelistatult oleks loodud võimalus kohustatud isikutel töötada ühise eesmärgi nimel selleks on sisuliselt
võimalus, et turuosalised saavad selgetel alustel omavahel või läbi järelevalveasutuse infot teiste
võimalikku puutumust omavate isikutega jagada. Kehtiv seadus lubab pankadel infot teisele
krediidiasutusele väljastada vaid tolle järelepärimise alusel ning vajaks kaalumist, kas krediidiasutus võiks
ka enda algatusel teistele krediidiasutustele infot edastada? Lisaks, kas ja mille alusel võiksid kohustatud
isikud võiksid vahetada infot ka mitte EL / ÜRO poolt sanktsioneeritud isikutega seoses?
Palume RahaPTS-s (§16, §51 lg 5 ja §62) näha ette võimalus ka RSanS §2 lg 1 mitte toodud
sanktsiooninimekirjadega (nt OFAC) seotud isikute osas infovahetuseks kohustatud isikute vahel ja
järelevalveasutustega.
Lisaks tuleks antud punkti raames arvesse võtta ka infovahetuse tõhustamist notarite ja teiste kohustatud
isikutega. Hetkesituatsioon on see, et krediidiasutused ei saa notaritelt tehingute kohta infot ning peavad
omakorda tehingu osapooltelt nõudma varade päritolu tõendamist või pimesi usaldama notarite
hoolsuskohustuse täitmist.
36. Tegeliku kasusaaja liikide eristamine (eristamaks kõrgema juhtorgani liiget) Arvestatud, tegeliku kasusaaja definitsiooni
Ettepanek eristada § 9 jm tegeliku kasusaajaks olevaid isikuid kahte rühma, kus esimesed käsitleks on muudetud ja liigendatud (§ 9 lg 1).
konkreetselt „reaalseid“ tegelikke kasusaajaid ehk kasu saavaid isikuid, osanikke, otseseid kontrollijaid
ning „tehnilisi“ tegelikke kasusaajaid (kõrgema juhtorgani liikmed), keda käsitletakse kasusaajana
seadusest tulenevatel alustel vaid siis kui „reaalseid“ tegelikke kasusaajaid ei ole. Praegu seaduse tekst
näeb seda lahendust ette, kuid klientides tekib arusaamatus kõrgema juhtorgani liikme käsitlemine tegeliku
kasusaajana, kuna ta ei ole „tegelik kasusaaja“. Muudatuse tagajärjel oleks võimalik eristada mh kas
kõrgema juhtorgani liikmena tegeliku kasusaajana käsitletava isiku andmete jagamine CRS raames on
asjakohane (st ka nt maksuresidentsuse info kogumine) või mitte ning võimalik, et oleks ka vähem
segadust juriidiliste isikute (nt kirikute, ühistutele jne) esindajatele nende rolli selgitamisel.
37. Riigi (osalusega) äriühingu definitsioon Arvestatud, § 91 lg 1 p 9 viitab nüüd „riigi
poolt kontrollitavale“ äriühingule
Ettepanek täpsustada RahaPTS milline peab olema riigi osaluse määr, et tema äriühingute kõrgemaid („kontroll“ = „valitsev mõju“).
juhtorgani liikmeid käsitleda riikliku taustaga isikutena. Praegune RahaPTS sõnastus näeb ette, et riigi
osaluse määr peab olema 100% („riigi äriühing“ RVS tähenduses). Kas oleks õige viidata „riigi osalusega
äriühingutele“ ning viidata konkreetsele minimaalsele osaluse määrale.
38. Riikliku taustaga isik Arvestatud, riikliku taustaga isiku mõiste
paigutatud eraldi §-i 91.
Ettepanek anda ühene definitsioon riikliku taustaga isikule, tuua riikliku taustaga isik välja praegusest
RahaPTS § 3 definitsiooninormist ning anda riikliku taustaga isikule eraldiseisev säte analoogselt tegeliku
kasusaajaga. Arvestades, et riikliku taustaga isikud moodustavad eraldi kõrge riskiga klientide segmendi
oleks vajalik täpsemalt lahti kirjeldada see mõiste ja luua sinna juurde ka täpsem minimaalsete
hooldusmeetmete ulatus.
39. RahaPTS § 31 – videokohtumise vahendusel kliendisuhte loomine. Arvestatud.
§ 31 lõike 5 kehtiv sõnastus: „Isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse lisaks Muudetud § 31 lõikeid 1, 2 ja 5, eelnõu §-i
1
usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus e- 47 täiendatud lõikega 1 .
residendi isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada isikut tõendavate
dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid.“
Tegelikkuses on videokohumiste läbiviimisel vajadus kontrollida sessioonile sisenenud isiku isikusamasus
tuvastamiseks esitatud andmeid kõikidel juhtudel, sest krediidiasutus peab suutma tuvastada, et ekraani
taga istub sama (näoga) isik, kelle koodidega toimub digitaalne isikutuvastus. Seetõttu peaks isikut
tõendavate dokumentide andmekogusse kantud andmete kasutamise õigus olema laiem ja mitte piiratud
vaid e-residentidega.
Lisaks: RahaPTS § 47 lg 6 ütleb: Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 31 rakendamisel digitaalseks
isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, /…/ Siin tuleks täpsustada, mis andmeid digitaalsel
tuvastamisel „dokumendi andmete“ alla mõeldakse? Igal juhul saavad need olla vaid sellised andmed, mis
digitaalse tuvastamise teostamisel pangale kättesaadavad on. Mob-ID-l, mis on ITDS kohaselt iseseisev
dokumendiliik, ei ole eraldiseisvat dokumendi numbrit. Kui palume mob-ID kasutamisel identimisel
saadud andmete kontrollimiseks nt kaamerasse näidata mõnda muud isikut tõendavat dokumenti ja
salvestame selle andmed, siis ei ole täidetud RahaPTS § 47 lg 6 nõue, mis kohustab salvestama selle
dokumendi andmed, mille alusel toimus digitaalne tuvastamine.
40. RahaPTS § 44 lg 2 ja VÕS § 720 lg 6 Arvestatud, viidatud säte kehtestatud
RahaPTS § 44 lg 2 on hetkel järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud viisil RahaPTS § 42 lõikena 9.
asutatavale äriühingule konto avamise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui
rahapesu andmebüroo ei ole käesoleva seaduse § 55 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette
näinud. Käesoleva lõike rakendamisel ei kohaldata võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“
Allajoonitud lause ei peaks kohalduma mitte selle konkreetse lõike kohta, vaid kogu RahaPTS-i 3 ptk 5
jao kohta, mis reguleerib hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tagajärgi. Ehk siis kõikidel § 42 ja 43
ettenähtud juhtudel, mil kohustatud isik ütleb kliendisuhte üles hoolsusmeetmete kohaldamise käigus
selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda andmeid või ei
esita oma raha/vara päritolu kohta andmeid või tehingus kasutatava raha päritolu kohta andmeid ja see viib
kliendisuhte lõpetamiseni) peab olema tagatud, et krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720 lg 6 sätestatud
kohustus võtta veel 1 kuu jooksul pärast makseteenuse lepingu lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole.
Eelmises RahaPTS-is see oli nii kirjas, aga uue seaduse vastuvõtmisel on see säte ekslikult kitsendatud.
41. RahaPTS § 62 lg 2 ja 3 Antud selgitus.
Siin tuleb õigusselguse huvides selgelt sätestada, kas KAPO ametnikel on õigus iseseisvalt esitada § 62 lõige 2 sätestab, et KAPO kontaktisikul
kohustatud isikutele järelepärimisi terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjade uurimisel või kui neil on rahapesu andmebüroo ametnikuga
see õigus puudub, siis selle õiguse puudumine samuti selgemalt kirja panna. Hetkel kehtiva § 62 sõnastuse võrdsed õigused saada teavet kõigist
kohaselt võib KAPO teha ettepanekuid täiendava teabe kogumiseks ja § 62 lg 3 kohaselt KAPO ametnik terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest
kaasatakse sättes viidatud ülesannete täitmisele ning loetelus ei ole viidet, et KAPO ametnikule ning teha vajaduse korral ettepanekuid
täiendava teabe nõudmiseks.
kohalduksid RahaPTS § 58 ettenähtud õigused.
42. RahaPTS § 57 lg 4 Arvestatud, § 57 lõike 4 sõnastust on
RahaPTS § 57 lg 4 kohaselt “Täite- või pankrotimenetluses on keelatud arestida või võõrandada vara, mille täpsustatud.
suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang.“
Sätte sõnastuse kohaselt on krediidiasutusel keelatud seada areste RAB-i piiranguga kliendi kontole. See
toob aga kaasa ebaõiglase olukorra kliendi nende võlausaldajate jaoks, kelle nõue on tekkinud pärast RAB-
i piirangut, sest nende arestid saadetakse panga poolt tagasi. Säte peaks olema sõnastatud nii, et kõikide
enne RABi piirangut laekunud arestide täitmine peatub RAB-i piirangu kehtimise ajaks, saamas pärast
RABi piirangut laekunud arestid kantakse kontole nende laekumise järjekorras ( st nad saavad oma
järjekoha). Nende täitmist saab alustada tavapärases korras pärast seda, kui RAB-i piirang on kontolt
eemaldatud.
43. Tasuta tegelike kasusaajate info äriregistritest Antud selgitus.
Kõikidele kohustatud isikutele võiks olla tegelike kasusaajate info äriregistrist tasuta kättesaadav Eelnõu koostaja nõustub, et riiklike
masinloetaval (nt xml) kujul, et teostada digitaalset andmevastavuse kontrolli. Seadus annab selleks registrite andmete kättesaadavus tasuta ja
aluse ega loo piiranguid nagu seda täna andmete päringul kohustatud isikute poolt rakendatakse. masinloetaval kujul on kohustatud isikute
Ettepanek muuta §78 punkt 3 sõnastust selliselt, et andmed peavad olema kohustatud isikutele, jaoks hoolsusmeetmete rakendamisel olulise
valitsusasutustele, FI’le ja kohtutele kättesaadav muuhulgas masinloetaval kujul. tähtsusega, kuid vastav muudatus väljub
käesoleva eelnõu raamidest.
44. RahaPTS § 21 Arvestatud.
Teeme ettepaneku vaadata üle RahaPTS seaduse § 21 kehtiv sõnastus arvestades piiratud teovõimega või § 21 täiendatud lõikega 5.
esindajat vajavatele isikutele kontode avamisel juba praktikas väljakujunenud tavadega.
Küsimus puudutab piiratud teovõimega sh alaealistele finantssüsteemile ligipääsu võimaldamist uue
RahaPTS raames ja Eestis tegutsevate pankade senist praktikat selles osas. Nimelt on võimalik tõlgendada
kehtivat seadust nii, et piiratud teovõimega isikute sh alaealiste isikusamasuse tuvastamine peaks toimuma
samadel alustel nii esindaja kui esindatava suhtes st kas vahetult füüsiliselt pangas viibides, videotuvastuse
vahendusel või elektrooniliselt kahe allika kaudu. Kahe allika kasutamine sünnitõendi osas on
problemaatiline, sest sellisel juhul lapse osas usaldusteenust ei saa kasutada ja allikaid on ainult 1 ehk
Rahvastikuregister.
Niisugune tõlgendus on Pangaliidu hinnangul ebamõistlik ja mittevajalik ning vastuolus teiste seaduste ja
üldpõhimõtete (VÕS, TSÜS jmt) ning ka kehtiva turupraktikaga ning me usume, et seadusandja soov ei
ole ilmselt olnud alaealist isikut, keda esindab seaduslik esindaja, tuvastada ainult vahetult, mitte esindaja
kaudu.
Pangaliidu liikmespangad on kinnitanud, et jätkatakse alaealisele kontode avamist vastavalt
väljakujunenud praktikale, kus alaealise isikusamasus tuvastatakse tema esindaja ütluste alusel
kontrollides andmed üle sünnitõendi või isikut tõendava dokumendi alusel. Esindaja osas toimub
isikusamasuse tuvastamine kehtiva RahaPTS § 21 alusel.
45. RahaPTS § 21 lg 2 Arvestatud.
§ 21 lg 2 teine lause kehtetuks tunnistatud, §
1
Teeme ettepaneku RahaPTS § 21 lg 2 lüüa lahku andmed, mida peab kontrollima ja kuidas toimub 47 täiendatud lõikega 1 .
kontrollimise säilitamine.
§ 21 on väga oluline osa kogu hoolsusmeetmete rakendamisest ja see peab olema kõigile üheselt ja
arusaadavalt sõnastatud. Hetkel koosneb lõige 2 kahest erinevast osast. Kui vaadata lg-t 4, ka see katab
kahe allika teemat. Kokku on tegemist väga keeruliselt sõnastatud paragrahviga ja rakendamise osas
tekitab kõige rohkem küsimusi.
46. RahaPTS § 31 lg 1 ja lg 2 Arvestatud.
Teeme ettepaneku vaadata üle RahaPTS § 31 lg 1 ja lg2 selliselt, et oleks võimalik üheselt tõlgendada,
kas eestlasele, kes elab USA-s, peab rakendama nn video tuvastust. § 31 muudetud.
/… kes on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või kelle elu- või asukoht on sellises riigis…/.
Sellise sõnastuse korral oleme Eesti kodanikud asetanud samasse kategooriasse mitteresidentidega, kellel
ei ole Eestiga mingit seost.
Üle vaadata antud paragrahv ja sõnastada üheselt mõistetavalt, millal ja kellele on vajalik videotuvastust
kohaldada ning kellele infotehnoloogiliste vahendite abil.
47. Teeme ettepaneku muuta infotehnoloogilise vahendi ehk videotuvastamise määrust ja sisse viia Eelnõuga §-s 31 tehtavad muudatused
riskipõhine lähenemine tingivad ka viidatud määruse muutmise.
Hetkel reguleerib määrus ainult konto avamist. Kui on vajalik nn kahe allika limiite muuta, siis seda antud Ettepanekut võetakse arvesse määruse
määrus täna ei reguleeri. Määrust on vajalik kaasajastada, et oleks võimalik kasutada riskipõhist muutuste väljatöötamisel.
lähenemist. Hetkel oleme sunnitud madala riskiga Eesti kliendilt küsima samu küsimusi, kui e-residendilt.
Ettepanek on ankeet ja intevjuu küsimused jätta sõnastada turuosalistele endile, mis annab paindlikumad
võimalused selle teenusele arendamisel.
48. RahaPTS § 13 lg 5 Antud selgitus.
Teeme ettepaneku muuta selgemaks § 13 lg 5, millised kohustatud isikud, kes on RAB järelvalve all,
peavad esitama riskihinnangu. Tänase sõnastusega jääb ebaselgeks, kas eelmine riiklik riskihinnang Ka enne kehtiva RahaPTS jõustumist
annab piisavalt selged juhised valdkonna riskide, riskiisu ja riskijuhtimise osas, et kohustatud isikutel on koostatud riiklik riskihinnang on „riiklik
seadusest tulenev luba mitte koostada riskihinnangut. Kuna järgmise riskihinnanguni on veel aega, siis riskihinnang“ § 13 lõike 5 mõistes.
kas kohustatud isikud aastal 2019 peavad taotlema RAB-lt luba riskihinnangu mitte vormistamiseks või
mitte ning kuidas see otsustamise protsess on mõeldud.
Ettepanek on anda RAB-le kohustus seda määratleda oma juhendiga, kes tema järelevalve all olevatest
isikutest peavad koostama riskihinnangut ja kuidas.
49. Termini „pärit“ täpsustamine (termin läbivalt seaduses) Antud selgitus.
Mida on peetud silmas kasutades terminit pärit, kas selleks on kodakondsus, sünnikoht või püsiv Vt vastust ettepanekule nr 30.
elukoht? nt § 36 lg 2 p4 puhul võivad olla selleks isikud, kes on sündinud Pakistanis, aga on Eesti
kodanikud ja siin elanud või isikud, kes on Eesti kodanikud, aga on läinud ajutiselt elama/töötama
mõnda kõrgema riskiga riiki nt diplomaadid. Kuna nende isikute suhtes kehtivad kõrgemad nõuded, siis
peaksime üheselt mõistma, kas sünniriik ja/või kodakondsus läheb „pärit“ termini alla.
50. Isiku identifitseerimine Arvestatud osaliselt, §-de 21 ja 31
Teeme ettepaneku selguse huvides korrastada erinevates paragrahvides olevaid isikusamasuse muudatustega.
tuvastamist puudutavaid sätteid.
Erinevates kohtades olevatest sätetest ja nende koosmõjust on väga keeruline selget pilti saada. Näiteks
nn ID-kaardi tuvastatud isikute summapiirangud tulevad välja videotuvastuse paragrahvist. Samuti
jätkuvalt ei ole lõpuni selge kahe allika nõuded. Samuti küsimuse all sisuline ja vormiline vahe tegemine
isiku tuvastamise ja isikusamasuse tuvastamise osas.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit
51. Kehtestada kinnisvarabüroodele leebemad hoolsusmeetmed. Mittearvestatud, antud selgitus.
Direktiiv ei võimalda kinnisvarasektorile
eraldi leebemate reeglite kehtestamist.
Siiski, kui kinnisvaratehingutes osaleb ka
notar ja/või krediidiasutus, kes on
tehingupoolte suhtes hoolsusmeetmeid
kohaldanud, võib see vastavalt riskipõhisele
lähenemise olla aluseks meetmete
kohaldamisele lihtsustatud korras.
52. Riigi poolt tuleb välja töötada sektoripõhised riskihinnangud ja juhised, mis võimaldavad kohustatud Antud selgitus.
isikul riske adekvaatselt hinnata ja hoolsusmeeteid tõhusamalt rakendada ning mõista seadusega Sektoripõhiste riskihinnangute
ettenähtud kohustusi selgemalt. väljatöötamine toimub §-s 11 nimetatud
riikliku riskihinnangu raames koostöös
vastavate sektorite esindajatega
(eeldatavasti 2019. aasta sügisel).
Juhiste väljatöötamine on
järelevalveasutuste ülesanne, mis väljub
käesoleva eelnõu raamidest.
53. Hoolsusmeetmete rakendamise dubleerimist tuleb vähendada, võimaldamaks kohustatud isikute vahelisi Arvestatud osaliselt §-de 16 ja 20
andmete ristkasutust, kehtestades andmetele kehtivusaeg konkreetse subjekti kohta ning võimaldada muudatustega.
tasuta andmepäringuid, luues selleks riigi poolt rahastatud andmesüsteemid ja- platvormid, milles
sisalduva teabe piisavuse, adekvaatsuse ja täpsuse eest vastutab riik.
54. Seadusega kehtestada erand, mille kohaselt hoolsusmeetmete rakendamisel saadud teabe edastamine Arvestatud, vastavalt täiendatud § 16.
teisele kohustatud subjektile on lubatav ilma, et sellega rikutaks pangasaladust või muud ametisaladuse
hoidmise kohustust.
Eesti Kirikute Nõukogu
55. Usulistes ühendustes ja mittetulundusühingutes on olemuslikult täiesti vale käsitada juhatuse Arvestatud osaliselt.
liikmeid kui „kasusaajaid“. Sõna „kasusaaja“ tähendab eesti keeles otseselt isikut, kes saab kasu Täpsustatud ja liigendatud on seaduse § 9
(„Eesti keele seletav sõnaraamat 2“, lk 141/142, Tallinn 2009). On selge, et ühegi seaduse või lõikes 1 sisalduv „tegeliku kasusaaja“
selle seletusega ei saa sõnale anda vastupidist tähendust. definitsioon.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ja sanktsioneerimise menetlusliku raamistiku eksperttöörühm
56. Täiendada RahaPTS-i FIS-i § 50² ja 50³ sarnaste sätetega vilepuhujate kaitse kohta. Arvestatud.
RahaPTS-i täiendatud §-ga 521, samuti
muudetud § 52 lõiget 4.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsionaalse raamistiku eksperttöörühm
57. Täiendada RahaPTSi §-ga 21 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud.
„21. Kohustatud isikute teatamiskohustus Põhjendatud pole direktiivi nõuetest
kaugemale minek halduskoormust
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isik, kellel ei ole tegevusloa taotlemise kohustust suurendaval moel.
käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel, esitab enne majandustegevuse alustamist teate
asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade).
(2) Majandustegevusteade esitatakse Majandustegevuse registri pidajale järgmistel juhtudel:
1) isik vahendab kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid;
2) isik tasub või võtab vastu sularaha üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus
vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme
omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul ning isik vastab kaupleja mõistele
kaubandustegevuse seaduse tähenduses;
3) isik pakub raamatupidamisteenuseid;
4) isik pakub nõustamisteenuseid raamatupidamise või maksustamise valdkonnas;
5) isik osutab piiriülese sularaha ja väärtpaberite veo teenuseid;
6) isik teostab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud tehinguid muu õigusteenuse osutajana.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab registripidajale taotluse registreeringu
kustutamiseks, kui:
1) isik ei ole 6 kuu jooksul teostanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehinguid ega
pakkunud nimetatud teenuseid;
2) isik soovib lõpetada teate esitamise aluseks olnud majandustegevuse.
(4) Majandustegevuseteade peab sisaldama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15
lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid.“
Rakendussäte:
„§XX Kohustatud isikute teatamiskohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 21 jõustumise ajal selle lõikes 2 nimetatud isik, kes on oma majandustegevust
juba alustanud, esitab sama sätte lõikele 4 vastava majandustegevusteate esimesel võimalusel,
kuid mitte hiljem kui 6 kuud käesoleva sätte jõustumisest.“
58. Täiendada RahaPTSi paragrahvi 19: Mittearvestatud.
4
„(2 ) Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid igakordselt
juhuti tehingu tegemisel või vahendamisel.“. Põhjendatud pole direktiivi nõuetest
kaugemale minek halduskoormust
suurendaval moel.
59. Täiendada rahvusvahelise sanktsiooni seadust (RT I, 19.03.2019, 11) järgmiselt: Arvestatud.
1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
1
„(3 ) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle
ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu
õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses ja rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud korras, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi.“;
2) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsiooni ettekirjutus
(1) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 20
lõikes 2 ettenähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ettenähtud vastutava isiku
määramiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja
sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks.
(2) Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo või
Finantsinspektsioon rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu ettekirjutusega peatada või
kohustada võtma finantssanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid.
(3) Kui rahapesu andmebürool või Finantsinspektsioonil on kahtlus, et tehinguga finantseeritakse
rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud
teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või
piiratud teenuse eest, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt
kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni.
(5) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse puudutatud isikule teatavaks
kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse:
1) õiguslikust alusest;
2) sisust ja ulatusest;
3) alguskuupäevast;
4) erandite tegemise alustest ja korrast;
5) vaidlustamise korrast.“.
60. Täiendada RahaPTS-i paragrahviga, mis võimaldaks RAB-il saada kohustatud isikutelt Arvestatud.
strateegilise analüüsi teostamiseks vajalikke aruandeid, samuti sanktsiooniga aruandluskohustuse Vastavalt pakutud sõnastusele on seadust
rikkumise eest. täiendatud §-dega 541 ja 943.
EELNÕU
oktoober 2019
Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „juriidilistele isikutele nende“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;“;
3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav
kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;“;
4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) isikud, kes ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli
vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt
10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.“;
5) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 9, § 2 lõike 2 punktis 5, § 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas,
§ 46 lõike 2 punktis 6 ja § 70 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „usaldusfond“ sõnaga
„usaldushaldus“ ainsuse vastavas käändes;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja
usaldushalduritele.
(7) Käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis-
ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule.“;
7) paragrahvi 3 punktid 11–14 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse
varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine, kui on teada, et selline vara on saadud
kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.“,
9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti
äriregistrisse kantud filiaal.“;
10) paragrahvis 7 asendatakse sõna „korrespondentpank“ sõnaga „korrespondentasutus“
vastavas käändes;
1
11) paragrahvis 7 asendatakse sõna sõna „respondentpank“ sõnaga „respondentasutus“ vastavas
käändes;
12) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„71. Usaldushaldus
(1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud
või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur valitseb usaldushalduse looja eraldatud
varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi
kohaselt.
(2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel pole muid
õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute.
(3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline 1985. aasta 1. juuli Haagi
konventsioonis usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise kohta.
13) paragrahvi 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute
ühenduse esindaja või usaldusisikuna tegutsemine või teise isiku määramine sellele
positsioonile;“;
14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:
1) kes omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle või
2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.
(2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete
osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade
kujul või muul viisil.
(3) Otsene osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust isiklikult. Kaudne osalus
tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või mitme juriidilise isiku või juriidiliste
isikute ahela kaudu.
(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski
eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse
juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu ja juhatuse liikmeid.“;
15) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui äriühing kuulub kontserni, käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul
äriühingu tegelike kasusaajatena kontserni emaettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid.
(42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks
kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.“;
16) paragrahvi 9 lõiked 5, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik
kasusaaja:
1) usaldushalduse või ühenduse looja;
2) usaldushaldur või usaldusisik;
3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud;
4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring,
kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb;
5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse
vara üle.“;
18) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Riikliku taustaga isik
(1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on
täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid.
(2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt:
1) riigipea või valitsusjuht;
2) minister, ase- või abiminister;
3) seadusandliku kogu liige;
4) erakonna juhtorgani liige;
5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik;
6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige;
7) suursaadik, saadik või asjur;
8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser;
9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige;
10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige.
(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk-
ja alamastme ametnikke.
(4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud
loetelule peab avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa
Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon.
(5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni
ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja
teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema:
1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;
2) vanem;
3) laps;
4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik.
(8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses
on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et:
3
1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga;
2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;
3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik
kasusaaja.“;
19) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või e-residentidega“;
20) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või kohaliku riikliku taustaga
isikuga“;
21) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isikud teevad koostööd omavahel ning riiklike järelevalve- ja
korrakaitseasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades
oma valduses olevat teavet omal algatusel ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul,
järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid.
(2) Kohustatud isikud vahetavad omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud
käesolevast seaduse § 20 lõike 1 punktist 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise
kohustuse täitmiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet,
kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse- või muu saladuse
hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi
õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses,
sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas
teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast
seadusest tulenevate kohustuste täitmisel.“;
22) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute
seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa
väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.
(22) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui tehinguga
kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus.
(23) Isik, kes ostab, müüb või vahendab kunstiteoseid või ladustab neid tolli vabatsoonis,
kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle sellega seoses tasutakse või ta tasub summa väärtusega
vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.“;
23) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 19 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „iga kord“;
25) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse
§ 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures
läbi kliendi juhatuse poolt käesoleva seaduse § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe.“;
4
26) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „maksetavad“ tekstiosaga „,kas klient
või juhutehingus osalev isik tegutseb kellegi teise eest või nimel“;
27) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info
kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, hangib ta
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamise raames asjakohase registreerimistõendi või
registri väljavõtte. Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud riikidest avalikustab
rahapesu andmebüroo.
(22) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel
teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis
avaldatutest, teeb kohustatud isik andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud
hoiatusmärke.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande
auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või
ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.“;
28) paragrahvi 20 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4
nimetatud“;
29) paragrahvi 21 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea
rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema
esindaja.“;
31) paragrahvi 24 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavas lauseosas, § 25 lõigetes 3 ja 4, § 27 lõikes 2 ja §
29 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõike 1 punktid 1–4“ tekstiosaga „§ 20 lõike 1
punktid 1–5“ vastavas käändes;
32) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Eesti
Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused“;
33) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel
või vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või
sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse
tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul.
(12) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas
vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot.“;
34) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust
anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.“;
5
35) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse suhtes
kohaldatavad hoolsusmeetmed
Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus või
finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse
soodustatud isikute puhul, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi, piisavalt teavet,
et olla kindel, et ta suudab väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud isik kasutab oma
õigusi, tuvastada soodustatud isiku isikusamasuse.“;
36) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid
kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata
hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui:
1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on
sellises riigis või
2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes
kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest
isikust kliendi puhul.“;
37) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 31 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „e-residendi“;
39) paragrahvi 31 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 2“;
40) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik,
ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse §
38 lõikes 5 nimetatud juhul;“;
41) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb tähtajalist elamisluba välismaalaste
seaduse §-s 192 või 1973 toodud korras.“;
42) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:
„6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või
tubakatooted;
7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise,
kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed;
8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.“;
43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku
puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt kohaldamisele ka
käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmed. Kui riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või
tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3
punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on käesoleva seaduse §-s 41
6
sätestatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni kõrgemale riskile
viitav asjaolu.“;
44) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust
ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse.“;
45) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Korrespondentasutuse kohustused“;
46) paragrahvi 40 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „kolmanda riigi
respondentasutusega“ sõnadega „või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga
respondentasutusega“;
47) paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld“;
49) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpule
viimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta ei suuda täita käesoleva seadusega nõutavaid hoolsusmeetmeid;
2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.“;
50) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 25 lõikes 11“;
51) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab
kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja kes
on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud rahapesu
andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.
(8) Kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor ei saa kliendilt piisavalt
tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja, avaldab ta selle asjaolu
vandeaudiitori aruandes.“;
52) paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 43. Tehingu tegemisest keeldumise ja ärisuhte lõpetamise õigus“;
53) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus
osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita
hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu
tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikke dokumente ja asjakohast teavet.“;
54) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kliendisuhte lõpetamise korral käesolevast jaost tulenevatel põhjustel ei kohaldata
võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“;
7
55) paragrahvi 44 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvist 45 jäetakse välja sõna „audiitori“;
57) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) teabe kõigi toimingute kohta, mida tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku,
ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks;“;
58) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise
aluseks olevate käesoleva seaduse §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või
koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis
aastat pärast ärisuhte lõppemist.“;
59) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks
olevate dokumentide originaale ega koopiad säilitama, kui:
1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või
2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.“;
60) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seire“ sõnadega „või juhuti tehingute
tegemise“;
61) paragrahvi 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–3“, tekstiosaga „lõigetes 1, 2 ja 3“;
62) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Isikuandmete suhtes, mida töödeldakse käesoleva seaduse § 16 alusel, ei kohaldata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklites
15 ja 17–21 sätestatud kohustusi.“;
63) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest
teine kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama rahapesu
andmebürood, teatab sellest rahapesu andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud
informatsiooni saamist.“;
64) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kahtlusest“ sõnadega „või käesoleva
seaduse rikkumisest“;
65) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:
„§ 521. Teavitaja kaitse
(1) Rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse rikkumisest teavitamise, samuti käesoleva
seaduse §-s 49 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse ja selle võib avaldada
üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja on teadvalt esitanud valeteavet.
8
(3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse
sätteid teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.
(4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise tõttu
ebavõrdselt kohelda.
(5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja kaitseks jagatud tõendamiskohustust.
Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on
ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist,
eeldatakse, et teavitajat koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust
kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.“;
66) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
„§ 541. Rahapesu andmebüroole esitatavad aruanded
(1) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannetes ei nõuta andmeid, mida kohustatud isik
esitab riigile mõne muu õigusakti alusel.
(3) Rahapesu andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
67) paragrahvi 57 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „arestida või“;
68) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Rahapesu andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks
saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“;
69) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
„§ 601.Rahapesu andmebüroo andmekogu
(1) Rahapesu andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus
töödeldakse rahapesu andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud
andmeid.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on rahapesu andmebüroo.
(3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
70) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguskaitseasutustega“ tekstiosaga
„,samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega“;
71) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Rahapesu andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.“;
9
72) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud
teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, teeb rahapesu
andmebüroo seda viivitamata.“;
73) paragrahvi 63 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Rahapesu andmebüroo keeldub teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kahjustaks kriminaalmenetlust või
kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse
põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.“;
74) paragrahvi 63 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Rahapesu andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi
pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt
väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks
kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.“;
75) paragrahvi 65 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Finantsinspektsiooni seaduses“;
76) paragrahvi 65 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise
või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 20 000 eurot
ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 eurot;
2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000
eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem, kui 1 000 000
eurot.“;
77) paragrahvi 75 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole
selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul kõrvaldatud.“;
78) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:
„§ 751. Teenuse osutamise keeld
Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades teenuse osutamine
on keelatud ettevõtjale, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal
on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo
eest.“;
79) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed“;
80) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
10
„(11) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma
ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud
isikute kohta.“;
81) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing,
usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma
tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning
elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.“;
82) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Usaldushaldur esitab kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute
kohta äriregistrile nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi
puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi.
(32) Usaldushaldur esitab äriregistrile ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva
ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.“;
83) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 31–32 nimetatud andmed 30 päeva
jooksul arvates:
1) usaldushalduse loomisest;
2) usaldushalduriks saamisest või
3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.“;
84) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või
usaldushaldur uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete
muutumisest teadasaamisest arvates.“;
85) seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses:
„§ 781. Hoiatusmärge
(1) Hoiatusmärge on äriregistri infosüsteemi kaudu tegeliku kasusaaja andmete juurde tehtav
märge, millega antakse teada kahtlusest andmete õigsuse osas.
(2) Hoiatusmärke teeb kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus on saanud
teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis
avaldatutest, või rahapesu andmebüroo.
(3) Hoiatusmärke saab kustutada tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik.
(4) Kui tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik kustutab hoiatusmärke ilma
tegeliku kasusaaja andmeid muutmata, ei võimaldata uue hoiatusmärke tegemist enne 30 päeva
möödumist.“;
86) paragrahvi 80 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
11
„(2) Äriregistri pidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks
õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest
on möödunud vähemalt viis aastat.“;
87) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto),
millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse
seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kätte saadavad
vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed.“;
88) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:
„(11) Konto omaniku ja hoiulaeka üürilevõtja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik või registrikood;
3) postiaadress.
(12) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik;
3) postiaadress;
4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ja kasutamisõiguste sisu.
(13) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik;
3) elukoha riik.
(14) Konto kohta tehakse kättesaadavaks::
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev.
(15) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks:
1) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number;
2) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu sõlmimise kuupäev;
3) hoiulaeka kasutuse andmise lepingu lõpetamise kuupäev.“;
89) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse
olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu esitamisele eelneva
viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka lepingu kohta.“;
90) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva
konto ja päringu esitamisele eelneva viieaastase perioodi kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva
konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga.“;
91) paragrahvi 83 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 83. Anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka avamine
12
(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka
avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
92) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine“;
93) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „tegeliku kasusaaja“ sõnadega „või
avalikkuse“;
94) seadust täiendatakse §-dega 941– 943 järgmises sõnastuses:
„§ 941. Majandustegevusest, sellega seotud asjaolude muutumisest ja majandustegevuse
lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine
Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude või kõrvaltingimusega seotud asjaolude muutumisest teatamise, eelnimetatud
asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest
teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest – karistatakse
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 943 Aruandluskohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
95) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „liikme“ sõnadega „või usaldushalduri“;
96) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
„§ 951. Teadvalt vale hoiatusmärke tegemine
(1)Teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
97) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:
„§ 1001.Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine
(1) Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet
klientide suhtes, kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta
jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 22 nimetatud meedet tuleb rakendada alates 2020. aasta 1.
juunist.“;
98) seadust täiendatakse §-dega 1041–1042 järgmises sõnastuses:
13
„§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine
Käesoleva seaduse §-s 752 nimetanud isik, kes on selles nimetatud teenuste osutamist alustanud
enne nimetatud paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse nimetatud paragrahvi nõuetega
vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.
§ 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud
kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.“;
§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine
Audiitortegevuse seaduse § 48 lõige 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti
4 alusel;“.
§ 3. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seadust täiendatakse §-ga 479 järgmises sõnastuses.
„§ 479. Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel
(1) Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb
Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende
liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad.
(2) Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali
või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral käesolevas lõikes nimetatud
makseasutuse või e-raha asutuse poolt võib Inspektsioon oma ettekirjutusega peatada teenuse
osutamise kuni rikkumise kõrvaldamiseni.
(3) Konfidentsiaalset teavet, mida Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma
kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete
kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas,
sealhulgas kohtumenetlustes.“.
§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81
toodud korras.“;
2) paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõikes 2 toodud alustel ja
korras“.
§ 5. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduse § 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
14
„13) juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“.
§ 6. Notari tasu seaduse muutmine
Notari tasu seaduse § 31 punkti 91 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse
esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või
usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“.
§ 7. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) äriühingu, sihtasutuse, usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute
ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.“;
2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle
üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu
õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses ja rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud korras, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;
3) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsiooni ettekirjutus
(1) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse §
20 lõikes 2 ette nähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ette nähtud vastutava isiku
määramiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja
sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks.
(2) Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo või
Finantsinspektsioon rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu ettekirjutusega peatada või
kohustada võtma finantssanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid.
(3) Kui rahapesu andmebürool või Finantsinspektsioonil on kahtlus, et tehinguga
finantseeritakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist
või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise
sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt
kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni.
(5) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse puudutatud isikule
teatavaks kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse:
1) õiguslikust alusest;
2) sisust ja ulatusest;
3) alguskuupäevast;
15
4) erandite tegemise alustest ja korrast;
5) vaidlustamise korrast.“.
§ 8. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustiku § 631 lõikes 2 asendatakse sõna „usaldusfondide“ sõnaga „usaldushalduse“.
§ 9. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 79–84 jõustuvad 2020. aasta 10. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse § 7 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juunil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2019. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2019. a
16
Lisa 1.
NB! Allpool on esitatud käesoleva eelnõuga kavandatavad RahaPTS muudatused jälgitaval
kujul.
RahaPTS muudatused, mis on kavandatud eelnõuga 8 SE on lisaks esitatud heledal hallil
taustal.
RahaPTS muudatused, mis on kavandatud Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise
ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (finantsvaldkonna
väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) on lisaks esitatud tumedal hallil
taustal.
1. peatükk Üldsätted
1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust
suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist
rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise
põhimõtteid;
2) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid;
3) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel;
4) tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;
5) maksekontode omanike andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;
6) kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral.
(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:
1) krediidiasutused;
2) finantseerimisasutused;
3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad;
4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;
41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav
kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;
5) kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad
sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest,
kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena
kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja
meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide
kokkuostu või hulgimüügiga;
7) audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad;
8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;
9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad;
10) virtuaalvääringu teenuse pakkujad; 12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab
väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri
vahenduseta;
13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;
14) pandimajapidajad
15) isikud, kes ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli
vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt
10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise
pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta
tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse
käesolevat seadust nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab
tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis
on seotud:
1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute
ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse
tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute
seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või
nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata
sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase
perioodi jooksul.
(4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab
ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus
vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete
eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata
sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase
perioodi jooksul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele
kohaldatakse käesolevas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut.
(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja
usaldushalduritele.
.
(7) Käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis-
ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule.
2. jagu Mõisted
§ 3. Seaduses kasutatavad terminid
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) sularaha on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse
toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005,
lk 9–12) artikli 2 lõikes 2 nimetatu;
2) vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud
õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud
kasu;
3) kohustatud isik on käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isik;
4) ärisuhe on suhe, mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses
kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil
turustamiseks või mis ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks
mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või
ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid
tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus;
5) klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik;
6) vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ning poolvääriskivid, nende pulber ja
puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid;
7) väärismetall on väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses;
8) väärismetalltoode on väärismetalltoode väärismetalltoodete seaduse tähenduses;
9) virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav,
säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad
maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul,
direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010
muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015,
lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama
direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses;
91) virtuaalvääringu teenus on käesoleva lõike punktides 10 ja 101 nimetatud teenus;
10) virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse
klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja
ülekandmise eesmärgil;
101) virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames isik vahetab
virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise
vastu või vahendab sellist tegevust; 15) kohustatud isiku kõrgem juhtkond on juht või töötaja,
kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi
rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema
juhatuse liige;
16) valuutavahetusteenus on ettevõtja poolt majandus- või kutsetegevuses ühe kehtiva
valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu;
17) kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest
äriseadustiku § 6 tähenduses ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on
osalus, või selliste ettevõtjate grupp, mis moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise
seaduse § 27 lõike 3 tähenduses;
18) suure riskiga kolmas riik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849,
mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise
tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ
ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artikli 9 lõike 2
alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik.
§ 4. Rahapesu
(1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:
1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust
tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada
kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest
tagajärgedest;
2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud
kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;
3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse
varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine, kui on teada, et selline vara on saadud
kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
(2) Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus
nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende
soodustamine või nendeks nõuandmine.
(3) Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus
kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo
objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.
(5) Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille
tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.
§ 5. Terrorismi rahastamine
Terrorismi rahastamine on terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse ning
terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamine ning toetamine karistusseadustiku §-de 2373
ja 2376 tähenduses.
[RT I, 04.01.2019, 12 - jõust. 14.01.2019]
§ 6. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus
(1) Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste
ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL)
nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punkti 1
tähenduses;
2) Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.
(2) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) valuutavahetusteenuse pakkuja;
2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud
makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkuja;
3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
4) kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusandja)
ulatuses, milles ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, välja arvatud kogumispensionide
seaduse tähenduses kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingutega seotud teenuseid;
5) kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler)
ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega
seotud teenuseid;
6) fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku
pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide
seaduse tähenduses;
7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses;
9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;
10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt;
11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti
äriregistrisse kantud filiaal.
§ 7. Korrespondentsuhe
Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on:
1) püsivalt ja kestvalt finantsteenuste osutamine ühe krediidiasutuse (korrespondentasutus)
poolt teisele krediidiasutusele (respondentasutus), sealhulgas arvelduskonto, maksekonto või
muu kontoteenuse ning sellega seonduvate rahahalduse, rahvusvahelise rahaülekande,
tšekkide lunastamise, laiendatud kasutusõigusega konto teenuse ja valuutavahetusteenuse
osutamine;
2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted,
mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema
klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või
rahaülekannete tegemiseks.
71. Usaldushaldus
(1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud
või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur valitseb usaldushalduse looja eraldatud
varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi
kohaselt.
(2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel pole muid
õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute.
(3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline 1985. aasta 1. juuli Haagi
konventsioonis usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise kohta.
§ 8. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja
Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline
või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt
ühte järgmistest teenustest:
1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud
toimingud;
2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel
positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise
korraldamine;
3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise
või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eelnimetatuga
seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või
muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele;
4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava
isikute ühenduse esindaja või usaldusisikuna tegutsemine või teise isiku määramine sellele
positsioonile;
5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise
korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud
väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu
õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi
standardeid.
§ 9. Tegelik kasusaaja
(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:
1) kes omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle või
2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.
(2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete
osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade
kujul või muul viisil.
(3) Otsene osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust isiklikult. Kaudne osalus
tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või mitme juriidilise isiku või
juriidiliste isikute ahela kaudu.
(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik
siiski eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja,
käsitatakse juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu ja juhatuse liikmeid.
(41) Kui äriühing kuulub kontserni, käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul
äriühingu tegelike kasusaajatena kontserni emaettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid.
(42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks
kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.
(
(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik
kasusaaja:
1) usaldushalduse või ühenduse looja;
2) usaldushaldur või usaldusisik;
3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud;
4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring,
kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb;
5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse
vara üle.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul võib
määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikme või liikmed.
§ 91. Riikliku taustaga isik
(1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on
täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid.
(2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt:
1) riigipea või valitsusjuht;
2) minister, ase- või abiminister;
3) seadusandliku kogu liige;
4) erakonna juhtorgani liige;
5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik;
6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige;
7) suursaadik, saadik või asjur;
8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser;
9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige;
10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige.
(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk-
ja alamastme ametnikke.
(4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud
loetelule loeb avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa
Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon.
(5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni
ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja
teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema:
1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;
2) vanem;
3) laps;
4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik.
(8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses
on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et:
1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga;
2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;
3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik
kasusaaja.
§ 10. Riskiisu
(1) Riskiisu on kohustatud isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis
oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise
nimel ja mille kinnitab kohustatud isiku kõrgem juhtkond kirjalikus vormis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel tuleb võtta arvesse riske, mida kohustatud isik
on valmis võtma või mida ta soovib vältida seoses oma majandustegevusega, ning
kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kompensatsioonimehhanisme, nagu planeeritav tulu, kapitali
või muude likviidsete vahendite abil rakendatavad meetmed või teised asjaolud, nagu maine
riskid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või muu ebaeetilise tegevusega kaasnevad
õiguslikud ja muud riskid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel määrab kohustatud isik vähemalt selle,
millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida ning milliste puhul ta
kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud isik selliste isikutega
kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased meetmed.
(4) Krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus määrab käesoleva paragrahvi lõike 1
rakendamisel ka selle, kas ärisuhteid kavatsetakse luua Euroopa Majanduspiirkonna välisest
riigist pärit isikutega.
2. peatükk Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud
riskide juhtimine
1. jagu Riskide hindamine
§ 11. Riiklik riskihinnang
(1) Riikliku riskihinnanguga:
1) nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude
valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite
väljatöötamise ja muutmise vajadus;
2) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral
riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud
hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;
3) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja
terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud
hoolsusmeetmeid;
4) antakse juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite
eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise
tõkestamisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel võetakse arvesse ja kogutakse asjakohane
teave, statistika ja analüüsid, mis on avaldatud või ministeeriumidele või nende valitsemisala
asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni
asjakohased riskihinnangud, raportid ning soovitused, järgides seejuures andmekaitsenõudeid.
(3) Riikliku riskihinnangu üldistatud tulemused avaldatakse Rahandusministeeriumi
veebilehel ning tehakse viivitamata kättesaadavaks kohustatud isikutele, Euroopa
Komisjonile, Euroopa järelevalveasutustele ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada riikliku riskihinnangu alusel
summalised piirmäärad, nõuded ärisuhte seirele või muud riskipõhised piirangud, mille
eesmärk on maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske.
(5) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatule rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna koondstatistika.
§ 12. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon
(1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon on valitsuskomisjon, kelle
ülesanne on:
1) koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ning selle hinnangu ajakohasena hoidmist;
2) koostada riiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste
rakendamise plaan (edaspidi tegevusplaan), määrates kindlaks asutused, kes riske maandavaid
meetmeid ja tegevusi rakendavad, ning tähtajad, mille jooksul tuleb meetmed rakendada ja
tegevused läbi viia;
3) korraldada ja kontrollida tegevusplaani täitmist;
4) välja töötada käesoleva lõike punktide 1–3 alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise alane poliitika ning teha ettepanekuid seaduste muutmise kohta valdkonna ja
sidusvaldkondade eest vastutavatele ministritele;
5) teha rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise alast
riigisisest koostööd.
(2) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni kuuluvad valdkonna eest
vastutav minister ja kantsler ning sidusvaldkondade eest vastutavate ministeeriumide
kantslerid, rahapesu andmebüroo, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad ning teiste
asjaomaste ametite ja valitsusasutuste esindajad.
(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde luuakse kohustatud
isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), kelle eesmärk on
valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Lisaks võib
valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib
kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Turuosaliste nõukoja ning ajutise ja
alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest
vastutav minister käskkirjaga.
(4) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni asjaajamist korraldab
Rahandusministeerium.
§ 13. Kohustatud isiku tegevusest tulenevate riskide juhtimine
(1) Kohustatud isikud koostavad oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi
rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnangu,
võttes arvesse vähemalt järgmisi riskikategooriaid:
1) klientidega seonduv risk;
2) riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduv risk;
3) toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk;
4) kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete,
teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk.
(2) Riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks tehtavad sammud peavad olema
proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ning
keerukusastmega.
(3) Riskihinnangu tulemusel määrab kohustatud isik kindlaks:
1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad;
2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse;
3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud
riske maandada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskihinnang ja lõike 3 punktis 2 nimetatud
riskiisu kindlaksmääramine dokumenteeritakse ning neid dokumente ajakohastatakse
vastavalt vajadusele ja riikliku riskihinnangu avalikustatud tulemustele. Pädeva
järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik käesoleva paragrahvi alusel koostatud
dokumendid järelevalveasutusele.
(5) Kohustatud isiku üle järelevalvet tegev pädev järelevalveasutus võib otsustada kohustatud
isiku, välja arvatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluva kohustatud isiku taotlusel ja
kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu koostamine ei ole
kohustuslik, kui kohustatud isiku tegevusele omased konkreetsed riskid on selged ja
arusaadavad või kui pädeva järelevalveasutuse koostatud või riikliku riskihinnanguga on selle
valdkonna riskid, riskiisu ja riskijuhtimise mudel määratud ning kohustatud isik rakendab
neid.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata notaritele, audiitoritele ega
käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.
2. jagu Kohustatud isiku riskide juhtimise süsteem
§ 14. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri
(1) Kohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse
muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud
rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks
kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise,
sealhulgas siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on muu
hulgas kirjeldatud töötajate kontrollimise kord. Protseduurireeglid sisaldavad vähemalt
järgmist:
1) kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamise korda, sealhulgas käesoleva
seaduse §-s 32 nimetatud lihtsustatud hoolsusmeetmete ja §-s 36 nimetatud tugevdatud
hoolsusmeetmete kohaldamise korda;
2) mudelit kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks ning
kliendi riskiprofiili määramist;
3) metoodikat ja juhendit, kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise
kahtlus või on tegemist ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49
sätestatud teatamiskohustuse täitmise juhendit;
4) andmete säilitamise ja nende kättesaadavaks tegemise korda;
5) juhendit, kuidas tulemuslikult kindlaks teha, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga või
isikuga, kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone, või isikuga, kelle elu- või
asukoht on suure riskiga kolmandas riigis või riigis, mis vastab käesoleva seaduse § 37
lõikes 4 nimetatud tingimustele;
6) uute ja olemasolevate tehnoloogiatega ning teenuste ja toodetega, sealhulgas uute või
ebatraditsiooniliste müügikanalite ning uute või arenevate tehnoloogiatega kaasnevate riskide
tuvastamise ja juhtimise korda.
(2) Kohustatud isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning
rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri võivad
sisalduda ühes või mitmes dokumendis, need peavad olema proportsionaalsed kohustatud
isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning need peab
kehtestama kohustatud isiku kõrgem juhtkond. Kohustatud isik peab kehtestatud
protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja ajakohasust regulaarselt kontrollima ning vajaduse
korral kehtestama uued protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja või tegema neis vajalikud
muudatused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvestab
krediidiasutus ja finantseerimisasutus pädeva järelevalveasutuse ning Euroopa
järelevalveasutuste ja andmekaitse järelevalveasutuse asjakohastes juhendites tooduga.
(5) Kui kohustatud isikul on siseauditi kohustus, tuleb siseauditi käigus kontrollida ka
protseduurireeglitest kinnipidamist ja sisekontrollieeskirja täitmist käesoleva seaduse
tähenduses.
(6) Kohustatud isikuks oleva juriidilise isiku juhatus, kohustatud isikust filiaali juhataja või
nende puudumisel kohustatud isik peab tagama töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub
ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste
täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist
alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele. Koolitusel peab andma muu hulgas
teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise
toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete
kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega
seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks.
(7) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus või finantseerimisasutus, võib taotleda
pädevalt järelevalveasutuselt dokumenteeritud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja
koostamise kohustusest osalist või täielikku vabastamist. Otsuse tegemisel võtab pädev
järelevalveasutus arvesse riiklikku riskihinnangut, kohustatud isiku majandus- või
kutsetegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet ning seda, kas kohustatud isikuga seotud
konkreetsed riskid on väikesed või tõhusalt juhitud, järgides käesolevat seadust, selle alusel
antud õigusakte ja pädevate järelevalveasutuste juhendeid.
(8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada krediidiasutuste ja
finantseerimisasutuste kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise kontrollimise
sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavad nõuded.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3
ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.
§ 15. Riskide juhtimine kontsernis
(1) Käesoleva seaduse § 14 rakendamisel arvestatakse, et kohustatud isik, kes kuulub
emaettevõtjana kontserni, kohaldab kontserniüleseid protseduurireegleid ja nende täitmise
kontrollimise sisekontrollieeskirja, olenemata sellest, kas kõik kontserni kuuluvad ettevõtjad
asuvad ühes riigis või eri riikides. See kohustus hõlmab muu hulgas kontsernisisese korra
kehtestamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase teabe vahetamiseks ning
sarnaste isikuandmete kaitse reeglite kehtestamist. Kohustatud isik tagab, et kontserniülesed
protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri arvestavad kohases
ulatuses teise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, kui kohustatud isikul on selles liikmesriigis esindus,
filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja.
(2) Kui kohustatud isikul on esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja kolmandas
riigis, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded ei ole võrdväärsed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega, rakendatakse selles
esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas käesoleva seaduse nõuetele vastavaid
protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, sealhulgas isikuandmete kaitse nõudeid niivõrd,
kuivõrd see on lubatud kolmanda riigi õigusega.
(3) Kui kohustatud isik tuvastab olukorra, kus kolmanda riigi õigus ei võimalda tema
esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõtjas rakendada käesoleva seaduse nõuetele
vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, teavitab ta sellest pädevat
järelevalveasutust. Pädev järelevalveasutus teavitab liikmesriike, ja kui see on asjakohane,
Euroopa järelevalveasutusi, kui käesoleva lõike esimese lause kohaselt on selgunud, et
kolmanda riigi õigus ei võimalda kontsernis rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2015/849 nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja.
(4) Kohustatud isik tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esinduses, filiaalis
või enamusosalusega tütarettevõtjas lisameetmete kohaldamise, millega tõhusalt juhitakse
muul viisil rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riske, teavitades võetud meetmetest
pädevat järelevalveasutust. Pädeval järelevalveasutusel on sellisel juhul õigus ettekirjutusega
muu hulgas nõuda, et kohustatud isik ning kohustatud isiku esindus, filiaal või
enamusosalusega tütarettevõtja:
1) ei looks selles riigis uusi ärisuhteid;
2) lõpetaks selles riigis olemasolevad ärisuhted;
3) peataks teenuse osutamise osaliselt või täielikult;
4) lõpetaks oma tegevuse;
5) rakendaks muid Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/849 artikli 45 lõike 7 alusel kehtestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites ette
nähtud meetmeid.
(5) Kontserni sees võib jagada teavet rahapesu andmebüroole edastatud kahtluse kohta, välja
arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsuguse korralduse.
(6) E-raha asutus ja makseteenuse pakkuja, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja
kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab pädeva järelevalveasutuse
korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele
Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse või makseteenuse
pakkuja nimel vastavus käesoleva seaduse nõuetega, ning esitab pädeva järelevalveasutuse
taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja teavet.
(7) Kohustatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal või
välisriigi teenusepakkuja enamusosalusega tütarettevõtja jätab kontserniülesed
protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja kohaldamata ulatuses, milles nende täitmine oleks
vastuolus käesoleva seaduse alusel koostatud riigisisese riskihinnanguga või käesolevas
seaduses sätestatud või selle alusel kehtestatud nõuetega.
§ 16. Koostöö ja infovahetus
(1) Kohustatud isikud teevad koostööd omavahel ning riiklike järelevalve- ja
korrakaitseasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades
oma valduses olevat teavet omal algatusel ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul,
järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid.
(2) Kõik kohustatud isikud vahetavad omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on
hankinud käesolevast seaduse § 20 lõike 1 punktist 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete
kohaldamise kohustuse täitmiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea
usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse- või muu
saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi
õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses,
sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas
teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast
seadusest tulenevate kohustuste täitmisel.
§ 17. Vastutava juhatuse liikme ja kontaktisiku määramine
(1) Kui kohustatud isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, määrab kohustatud isik juhatuse
liikme, kes vastutab käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite
rakendamise eest.
(2) Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi
krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja määravad isiku, kes on rahapesu
andmebüroo kontaktisik (edaspidi kontaktisik). Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse
kontaktisik allub otse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele ning tal on
käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, vahendid ja juurdepääs
asjakohasele teabele kõigis krediidiasutuse või finantseerimisasutuse struktuuriüksustes.
(3) Kohustatud isik, kes ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus, võib määrata rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kontaktisiku.
(4) Kontaktisiku ülesandeid võib täita töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku
ülesandeid täidab struktuuriüksus, vastutab kontaktisiku ülesannete täitmise eest selle
struktuuriüksuse juht. Kontaktisiku määramisest teavitatakse rahapesu andmebürood ja
pädevat järelevalveasutust.
(5) Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks
vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning
laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse rahapesu andmebürooga.
(6) Rahapesu andmebürool on õigus saada kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi sobivuse
kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi
andmekogudest teavet. Kui rahapesu andmebüroo teostatud kontrolli tulemusel selgub, et
isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all, ei ole
selle isiku maine laitmatu ning kohustatud isik võib kontaktisiku töölepingu usalduse kaotuse
tõttu erakorraliselt üles öelda. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus,
kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut selle struktuuriüksuse iga töötaja suhtes.
(7) Kontaktisiku ülesanded on muu hulgas:
1) kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele
või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja
analüüsimine;
2) teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse
korral;
3) krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud
välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike
ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta;
4) muude kohustuste täitmine, mis on seotud käesoleva seaduse nõuete täitmisega.
(8) Kontaktisikul on õigus:
1) teha krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud
välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja
täiendamiseks ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 nimetatud koolituse korraldamiseks;
2) nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul;
3) saada kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet;
4) teha ettepanekuid kahtlaste ja ebatavaliste teatiste esitamise protsessi korraldamiseks;
5) saada valdkonnaalaseid koolitusi.
(9) Kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab kontaktisiku ülesandeid juriidilise isiku juhatus,
käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud juhatuse liige, Eesti äriregistrisse kantud
välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja.
(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes
3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele.
§ 18. Suhted varipankadega
(1) Varipank (inglise keeles shell bank) on krediidiasutus või finantseerimisasutus või
krediidiasutuste ja finantseerimisasutustega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on
asutatud jurisdiktsioonis või riigis, kus sel puudub juhtimine ja administratsioon ning
füüsiline asukoht sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud krediidi-
või finantseerimisasutuse kontserniga.
(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud luua või jätkata
korrespondentsuhteid varipankadega ja selliste krediidiasutuste või finantseerimisasutustega,
kes teadaolevalt lubavad varipankadel oma kontosid kasutada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine.
3. peatükk Hoolsusmeetmed
1. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise alused
§ 19. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus
(1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid:
1) ärisuhte loomisel;
2) ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle
15 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline
kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni
üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete
ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või tõelevastavuse
kahtluse korral;
4) rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral hoolimata ükskõik millisest seaduses
nimetatud mööndusest, erandist või piirsummast.
(2) Kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub
sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas
rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase
perioodi jooksul.
(21) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute
seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa
väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.
(22) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui tehinguga
kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus.
(23) Isik, kes ostab, müüb või vahendab kunstiteoseid või ladustab neid tolli vabatsoonis,
kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle sellega seoses tasutakse või ta tasub summa väärtusega
vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. (3)
Hasartmängukorraldaja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmise, panuse
tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on vähemalt 2000 eurot või
sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse
ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni ühekuuse perioodi jooksul.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
(5) Kohustatud isik kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
hoolsusmeetmeid enne ärisuhte loomist või ärisuhte väliselt enne tehingu tegemist, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(51) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse
§ 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures
läbi kliendi juhatuse poolt käesoleva seaduse § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe.
(6) Kui hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus sõltub teatud summa ületamisest, tuleb
hoolsusmeetmeid kohaldada kohe, kui selle summa ületamine on teada, või kui summa
ületamine sõltub mitme omavahel seotud makse teostamisest, siis hetkest, kui see summa
ületatakse.
(7) Käesolevas peatükis sularaha kohta sätestatut kohaldatakse ka rahalise kohustuse täitmise
korral väärismetalliga, mida arvestatakse kangide või muude ühikutena.
§ 20. Hoolsusmeetmed
(1) Kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid:
1) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud
teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil;
2) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse
tuvastamine ning kontrollimine;
3) tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine
ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja,
ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist;
4) ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle
kohta täiendava teabe kogumine;
5) teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema
lähedaseks kaastöötajaks peetav isik;
6) ärisuhte seire.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab kohustatud isik aru saama
ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või
juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala,
olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, kas klient või juhutehingus osalev isik tegutseb
kellegi teise eest või nimel ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.
(21) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info
kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, hangib ta
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamise raames asjakohase registreerimistõendi või
registri väljavõtte. Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud riikidest avalikustab
rahapesu andmebüroo.
(22) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel
teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis
avaldatutest, teeb kohustatud isik andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud
hoiatusmärke.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande
auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või
ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.
(3) Ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul kogub kohustatud isik käesoleva paragrahvi
lõike 1 punkti 4 rakendamise asemel teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta.
(4) Kohustatud isik kogub teavet kliendi rikkuse päritolu kohta, kui see on asjakohane.
(5) Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või
ametitoimingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete
kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet. Kohustatud isiku nõudmisel
kinnitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik või
ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja
dokumentide õigsust oma allkirjaga.
(6) Kohustatud isik rakendab kliendi suhtes kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
hoolsusmeetmeid, kuid määrab nende kohaldamise ulatuse ja täpse viisi ning käesoleva
paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud vajaduse, lähtudes varem hinnatud või konkreetse
ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskidest. Kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel
arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kliendiga seotud konkreetsete riskide hindamisel
määrab kohustatud isik käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel kliendi või tehingus
osaleva isiku riskiprofiili, võttes arvesse § 13 alusel koostatud riskihinnangut ja vähemalt
järgmisi asjaolusid:
1) teave, mis kohustatud isik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel
kogunud;
2) kliendi hoiustatava vara maht või tehingu või ametitoimingu käigus tehtavate tehingute
varaline maht;
3) ärisuhte eeldatav kestus.
(8) Kohustatud isik tagab, et tema kohaldatavad hoolsusmeetmed, mis on määratud tema
protseduurireeglites, on vastavuses tema riskihinnanguga ning et ta on valmis neid pädevale
järelevalveasutusele, sealhulgas andmekaitse järelevalveasutusele, selgitama.
§ 21. Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad
dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed
(1) Kohustatud isik tuvastab kliendi ja asjakohasel juhul tema esindaja isikusamasuse ning
säilitab isiku ja asjakohasel juhul tema esindaja kohta järgmised andmed:
1) nimi;
2) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elu- või asukoht;
3) teave esindusõiguse ja selle ulatuse tuvastamise ja kontrollimise kohta, ning kui
esindusõigus ei tulene seadusest, siis esindusõiguse aluseks oleva dokumendi nimetus,
väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus.
(2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet.
(3) Kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel:
1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokument;
2) välisriigis välja antud kehtiv reisidokument;
3) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juhiluba
või
4) alla 7-aastase isiku puhul perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 30 nimetatud sünnitõend.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha,
võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või
ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust
allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid,
kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea
rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema
esindaja.
§ 22. Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad
dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed
(1) Kohustatud isik tuvastab Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud
välisriigi äriühingu filiaali ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasuse ja säilitab tema kohta
järgmised andmed:
1) juriidilise isiku ärinimi või nimi;
2) registrikood või registreerimisnumber ja -aeg;
3) juhataja nimi või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende
volitused juriidilise isiku esindamisel;
4) juriidilise isiku sidevahendite andmed.
(2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Kui
kohustatud isikul on ligipääs äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või
välisriigi asjakohaste registrite andmetele arvutivõrgu kaudu, ei pea käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist kliendilt nõudma.
(3) Kohustatud isik tuvastab juriidilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel:
1) asjakohase registri registrikaart;
2) asjakohase registri registreerimistunnistus või
3) käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud dokumendiga võrdväärne dokument.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha,
võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või
ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust
allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid,
kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.
(5) Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku nõudel esitama oma volitusi
tõendava notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud dokumendi, mis on
legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui
välislepingust ei tulene teisiti.
§ 23. Ärisuhte seire
(1) Kohustatud isik kehtestab käesoleva seaduse § 14 rakendamisel majandus-, kutse- või
ametitegevuses loodud ärisuhte jälgimise (edaspidi ärisuhte seire) põhimõtted.
(2) Ärisuhte seire peab hõlmama vähemalt järgmist:
1) ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku
teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist;
2) hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või
teabe regulaarne ajakohastamine;
3) tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine;
4) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtes tehtavatele
tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele,
rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega
on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ja
tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast
eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik;
5) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtele või
tehingule, kui klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või käesoleva seaduse § 37
lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema
elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või
territooriumil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustuse täitmisel tuleb muu hulgas
välja selgitada nende tehingute olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu
mõistmiseks, ning nendele tehingutele suuremat tähelepanu pöörata.
2. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise erisused
§ 24. Teise isiku kogutud andmetele tuginemine ja hoolsusmeetmete
kohaldamise edasiandmine
(1) Kohustatud isik võib käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud ühe või
mitme kohustuse osalisel või täielikul täitmisel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja
dokumentidele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kohustatud isik kogub teiselt isikult vähemalt teavet, et teada, kes on ärisuhet loov või
tehingut tegev isik, tema esindaja ja tegelik kasusaaja ning mis on ärisuhte või tehingu
eesmärk ja olemus;
2) kohustatud isik on taganud, et ta saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja
dokumendid, mille puhul tugineti teise isiku kogutud andmetele;
3) kohustatud isik on teinud kindlaks, et teine isik, kellele tuginetakse, on ise kohustatud
täitma ja täidab tegelikkuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849
nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga
isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning on või on valmis olema nõuete täitmise
osas riikliku järelevalve all;
4) kohustatud isik võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 3 sätestatud
tingimuste täitmine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik käesoleva seaduse
§ 20 lõike 1 punktide 1–5 rakendamisega seotud tegevuse ka edasi anda:
1) teisele kohustatud isikule;
2) organisatsioonile, ühendusele või liidule, mille liikmeks on kohustatud isikud, või
3) muule isikule, kes kohaldab käesolevas seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid ja andmete
säilitamise nõudeid ning kes on või on valmis olema nõuete täitmise osas Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis rahapesu tõkestamise alase või finantsjärelevalve all.
(3) Tegevuse edasiandmiseks sõlmib kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
isikuga kirjaliku lepingu. Lepinguga tagatakse:
1) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku tegevust ega käesolevas seaduses
sätestatud kohustuste täitmist;
2) et kolmas isik täidab kõiki kohustatud isiku kohustusi, mis tegevuse edasiandmisega
seonduvad;
3) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku üle järelevalve tegemist;
4) et pädeval järelevalveasutusel on võimalik kohustatud isiku kaudu teha järelevalvet
edasiantud tegevust teostava isiku üle, sealhulgas kohapealse kontrolli või muu
järelevalvemeetme kaudu;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu
ning võime täita käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
6) kohustatud isiku õigus piiranguteta kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuete
täitmist;
7) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavate dokumentide ja andmete
säilitamine ning kohustatud isiku nõudmisel kliendi ja tema tegeliku kasusaaja tuvastamisega
seotud dokumentide või muude asjakohaste dokumentide koopiate viivitamatu üleandmine
või pädevale asutusele esitamine.
(4) Teave edasiandmise lepingu sõlmimisest ja ülesütlemisest tehakse eelnevalt pädevale
järelevalveasutusele kättesaadavaks. Teabe edastamisel märgib kohustatud isik muu hulgas
edasiantud tegevuse ulatuse. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik
tegevuse edasiandmise lepingu.
(5) Olukorras, kus kohustatud isik tugineb või annab tegevuse edasi kontserni kuuluvale
isikule, kes on asutatud riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise,
riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ja kus kontserni üle tehakse
grupipõhist järelevalvet, ei pea kohaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 3
punktis 5 sätestatud nõuet.
(6) Kohustatud isikul on keelatud tugineda või tegevusi edasi anda sellisele isikule, kes on
asutatud suure riskiga kolmandas riigis.
(7) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab teise isiku kogutud
andmetele tuginev või tegevuse edasi andnud kohustatud isik.
§ 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu teenuse
pakkuja ja Eesti Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused
(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik
kasutada ilma tehingus osalevat isikut tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata, välja
arvatud käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus
on kohustatud konto avama ning kontot pidama kontoomaniku nimel.
(11) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel
või vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või
sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse
tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul.
(12) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas
vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot.
(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust
anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.
(3) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
hoolsusmeetmeid.
(4) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe
kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide
või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse
korral.
§ 26. Elukindlustusele rakendatavad hoolsusmeetmed
(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus rakendab elukindlustuse puhul käesoleva seaduse
§-s 20 nimetatud hoolsusmeetmeid järgmiste erisustega:
1) kindlustuslepingus määratud soodustatud isiku nimi tehakse kindlaks kohe pärast selle
isiku määramist või sellest isikust teadasaamist;
2) kui soodustatud isikut ei määrata nimeliselt, vaid teatud tunnuste alusel või muul viisil, siis
tuleb selliselt määratud isikute ringi kohta koguda piisavalt andmeid, et oleks tõendatud, et
väljamakse tegemise ajal suudetakse soodustatud isiku isikusamasus tuvastada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu puhul kontrollitakse soodustatud isiku
isikusamasust väljamakse tegemise ajal.
(3) Kui kindlustusvõtja annab kokkuleppel kohustatud isikuga üle oma
elukindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule, peab kohustatud
isik lepingu üleandmise hetkel tuvastama lepingu ülevõtja isiku.
§ 27. Piiratud kasutusega kontode suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed
(1) Erandina võib krediidiasutus, finantseerimisasutus või väärtpaberite keskdepositoorium
avada konto, sealhulgas väärtpaberikonto enne käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–3
nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist, kui kliendi poolt ega tema nimel ei ole võimalik
teha kontol oleva varaga tehinguid kuni § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
hoolsusmeetmete täieliku kohaldamiseni, tehes seda esimesel mõistlikul võimalusel.
(2) Krediidiasutus võib asutatava äriühingu nimele avada konto äriseadustiku § 67 lõike 4
punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt
kontrollitud isikuandmetele tuginedes või äriseadustiku § 520 lõike 4 alusel volitatud notari
kaudu tingimusel, et nimetatud kontole tehakse osa- või aktsiakapitali sissemakse konto
kaudu, mis on avatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses
või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis, ja kontot ei debiteerita enne
äriühingu Eesti äriregistrisse kandmist ning käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5
nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist. Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel
võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu
kuue kuu jooksul konto avamisest arvates.
§ 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse
suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed
Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus
või finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute
ühenduse soodustatud isikute puhul, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi,
piisavalt teavet, et olla kindel, et ta suudab väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud
isik kasutab oma õigusi, tuvastada soodustatud isiku isikusamasuse.
§ 29. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kohaldatavad hoolsusmeetmed
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5
nimetatud hoolsusmeetmeid.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5
nimetatud hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe
kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide
või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse
korral.
§ 30. Õigusteenuse osutaja kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused
(1) Kui isikusamasust tuvastab ja muid hoolsusmeetmeid kohaldab notar, lähtutakse
tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(2) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, audiitor, advokaat ja muu õigusteenuse osutaja võivad
kliendi, juhuti tehingus osaleva isiku ja tegeliku kasusaaja isikusamasust tuvastada ja esitatud
teavet kontrollida ärisuhte loomise või tehingu tegemise ajal, kui see on vajalik, et
kutsetegevuse tavapärast käiku mitte katkestada, ja kui rahapesu või terrorismi rahastamise
risk on väike.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb hoolsusmeetmete kohaldamine
lõpule viia võimalikult kiiresti pärast esmakontakti ja enne siduvate toimingute tegemist.
§ 31. Isikusamasuse tuvastamine ja andmete kontrollimine infotehnoloogiliste
vahendite abil
(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid
kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata
hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui:
1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on
sellises riigis või
2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma
ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot
juriidilisest isikust kliendi puhul.
(3) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete
kontrollimiseks kasutatakse Eesti Vabariigi välja antud digitaalseks isiku tõendamiseks ette
nähtud dokumenti või muud kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi, mis on
kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute
jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas
avaldatud nimekirja.
(4) Kui isik on välisriigi kodanik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule
kasutada isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel samaaegselt ka välisriigi
pädeva asutuse välja antud isikut tõendavat dokumenti.
(5) Isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse lisaks
usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel
on õigus isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada isikut
tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid.
(6) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise
tehnilised nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrus täpsustab vähemalt teabe avaldamise
nõudeid, ärisuhte loomisel ja juhuti tehingu tegemisel rakendatavaid protseduurireegleid,
nõudeid tehingu osapoolte tahteavaldustega seotud tegevustele, ankeetküsitluste ning ärisuhte
loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas intervjuu korraldamist, isiku
foto töötlemise tingimusi, samuti sooritatud protseduure sünkroniseeritud heli ja kujutisega
kajastava infovoo kvaliteedi ning salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõudeid ning
määruses võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud riikliku riskihinnangu alusel
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2nimetatud piirmääradest erinevad piirmäärad
olukordadele, kus võib käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldamata jätta.
3. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise lihtsustatud kord
§ 32. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras
(1) Kohustatud isik võib kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, kui käesoleva
seaduse § 20 lõike 7 alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 tuginedes koostatud riskihinnangus on
tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist
tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.
(2) Enne kliendi suhtes hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist teeb kohustatud isik
kindlaks, et ärisuhe, tehing või toiming on väiksema riskiga, ning krediidiasutus ja
finantseerimisasutus määravad sellisele tehingule, toimingule või kliendile tavapärasest
madalama riskiastme.
(3) Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud ulatuses, milles kohustatud
isik tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava jälgimise, et oleks võimalik tuvastada
ebatavalised tehingud ning võimaldada kahtlastest tehingutest teatamine käesoleva seaduse §-
s 49 sätestatud korras.
§ 33. Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1 ja 2 lihtsustatud korras rakendamisel võib
kliendi või tema esindaja isikusamasust kontrollida usaldusväärsest ja sõltumatust allikast
hangitud teabe põhjal ka ärisuhte loomise ajal, kui seda on vaja, et äritegevuse tavapärast
käiku mitte häirida. Sellisel juhul tuleb isikusamasuse kontrollimine lõpule viia võimalikult
kiiresti ning enne siduvate toimingute tegemist.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 3–5 lihtsustatud korras rakendamisel võib
kohustatud isik valida kohustuse täitmise ulatuse ning selleks kasutatud teabe allika ja
andmete usaldusväärsest ja sõltumatust allikast kontrollimise vajaduse.
(3) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punkti 6 võib lihtsustatud korras kohaldada, kui on
tuvastatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu ning kui on täidetud vähemalt järgmised
tingimused:
1) kliendiga on sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kestvusleping;
2) kohustatud isikule laekuvad ärisuhte raames maksed ainult konto kaudu, mis asub Eestis
äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või
krediidiasutuses, mis on asutatud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid;
3) ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtus aastas ei
ületa 15 000 eurot.
§ 34. Väiksemat riski iseloomustavad asjaolud
(1) Enne hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist võetakse arvesse väiksemale
riskile viitavaid asjaolusid ja kohustatud isik määrab kindlaks, kas neid asjaolusid
rakendatakse kogumis, osaliselt või eraldi alustena.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel
arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient
on:
1) reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi,
millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus;
2) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke
ülesandeid täitev asutus;
4) Euroopa Liidu asutus;
5) enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta
kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849
nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet;
6) isik, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tunnustele vastava riigi
või geograafilise piirkonna resident.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel
võib geograafiliseks riske vähendavaks asjaoluks lugeda vähemalt selliseid olukordi, kus
klient on pärit järgmisest riigist või tema elu- või asukoht on järgmises riigis:
1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;
2) kolmandas riigis, kus on tõhusad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
süsteemid;
3) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni ja muu
kuritegeliku tegevuse tase madal;
4) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete
või avaldatud järelaruannete kohaselt on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise nõuded, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja (Financial Action Task
Force) muudetud soovitustega, ning kus neid nõudeid tõhusalt rakendatakse.
§ 35. Krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete
kohaldamise erisused
(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestab väiksemat riski iseloomustavate asjaolude
tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul Euroopa järelevalveasutuste suuniseid
riskitegurite kohta.
(2) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel
võib toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riske vähendavateks asjaoludeks
lugeda vähemalt järgmisi asjaolusid:
1) väikese kindlustusmaksega elukindlustuslepingut;
2) pensioniskeemi kindlustuslepingut, kui see ei sisalda ennetähtaegse tagasiostmise
valikuõigust ning seda ei saa kasutada tagatisena;
3) töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid sarnaseid pensionihüvitisi võimaldavat
skeemi, mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ja pensioniskeemi tingimused
ei võimalda skeemis osaleja huvide üleandmist;
4) finantstooteid või -teenuseid, mis pakuvad asjakohaselt kindlaksmääratud ja piiratud
teenuseid teatavatele kliendirühmadele, et suurendada finantsteenuste kättesaadavust;
5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega,
nagu rahalised piirmäärad lisaks käesoleva seaduse § 33 lõike 3 punktis 3 sätestatule või
läbipaistvust tõstvad meetmed;
6) maksekontoga seotud põhimakseteenuseid.
4. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord
§ 36. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras
(1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, et asjakohaselt juhtida ja
maandada tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.
(2) Hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui:
1) isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud
andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises;
2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik,
ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse §
38 lõikes 5 nimetatud juhul;
3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik,
ametiteenust kasutav isik või klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või tema elu- või
asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on suure riskiga kolmandas riigis;
4) klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või
territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on
riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete
või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega,
või mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks.
(3) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras ka siis, kui käesoleva
seaduse § 20 lõike 6 alusel ning §-dele 11, 13 ja 37 tuginedes koostatud riskihinnangus on
tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist
tavapärasest suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.
(4) Hoolsusmeetmed võib tugevdatud korras kohaldamata jätta Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis asutatud kohustatud isiku filiaali ja enamusosalusega tütarettevõtja suhtes, mis
asub suure riskiga kolmandas riigis, kui see filiaal ja enamusosalusega tütarettevõtja järgivad
täielikult kontserniüleseid protseduure kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 15 ja kohustatud isik
hindab, et hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisest loobumisega ei kaasne olulisi
täiendavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
§ 37. Suuremat riski iseloomustavad asjaolud
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud juhtudele võetakse hoolsusmeetmete
tugevdatud korras kohaldamisel arvesse vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4
nimetatud suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitavaid asjaolusid.
Kohustatud isik määrab oma protseduurireeglites kindlaks, kas ta rakendab neid asjaolusid
kogumis, osaliselt või eraldi alustena hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel
arvestatakse kliendi isikuga seotud riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus:
1) ärisuhe toimib ebatavalistel asjaoludel, sealhulgas keeruliste ja ebatavaliselt
suuremahuliste tehingute ning ebatavaliste tehingumustrite korral, millel ei ole mõistlikku,
selget majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks
iseloomulik;
2) kliendiks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud suurema riskiga geograafilise
piirkonna resident;
3) kliendiks on juriidiline isik või muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus,
mis tegeleb personaalse varahaldusega;
4) kliendiks on suuri sularahakoguseid käitlev ettevõtja;
5) kliendiks oleval või temaga seotud äriühingul on variaktsionärid või esitajaaktsiad;
6) kliendiks oleva äriühingu omandistruktuur näib äriühingu tegevust silmas pidades
ebatavaline või liiga keeruline;
7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb tähtajalist elamisluba välismaalaste
seaduse §-s 192 või 1973 toodud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel
arvestatakse toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riski suurendava asjaoluna
olukorda, kus on tegemist eeskätt:
1) privaatpangandusega;
2) toote pakkumise või tehingu tegemise või vahendamisega, mis võib soodustada
anonüümsust;
3) tundmatutelt või mitteseotud kolmandatelt isikutelt saadud maksetega;
4) ärisuhte või tehinguga, mis luuakse või algatatakse viisil, mille puhul ei viibita kliendi,
tema esindaja või tehingu poolega samas kohas ja ei kohaldata kaitseabinõuna käesoleva
seaduse § 31 rakendamist;
5) uute toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või areneva
tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul;
6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või
tubakatooted;
7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise,
kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed;
8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel
arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus
osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga:
1) kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise
aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme;
2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase
märkimisväärne;
3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks
Euroopa Liidu või ÜRO poolt;
4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või
ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid.
(5) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võtab tugevdatud hoolsusmeetme valikul lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4 arvesse Euroopa järelevalveasutuste asjakohaseid
suuniseid riskifaktorite kohta.
§ 38. Täiendavad hoolsusmeetmed
(1) Kohustatud isik valib täiendavad hoolsusmeetmed, et juhtida ja maandada tuvastatud
tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võib kohustatud isik muu
hulgas kohaldada ühte või mitut järgmistest hoolsusmeetmetest:
1) isikusamasuse tuvastamisel täiendavalt esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide,
andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;
2) täiendava teabe kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning
esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad
usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;
3) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavate tehingute tegeliku teostamise
kohta, et välistada tehingute näilisus;
4) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavas tehingus kasutatavate
vahendite allika ja päritolu tuvastamiseks, et välistada tehingute näilisus;
5) tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva
isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded;
6) isiku või tema esindaja suhtes hoolsusmeetmete kohaldamine temaga samas kohas
viibides.
(3) Kohustatud isik peab hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel tavapärasest
sagedamini kohaldama ärisuhte seiret, sealhulgas hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist
hindama uuesti kliendi riskiprofiili.
(4) Krediidi- ja finantseerimisasutus võtab hoolsusmeetme valikul lisaks käesolevas
paragrahvis sätestatule arvesse Euroopa järelevalveasutuste suuniseid riskifaktorite kohta.
5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku
puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt kohaldamisele ka
käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmed. Kui riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või
tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3
punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on käesoleva seaduse §-s 41
sätestatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni kõrgemale riskile
viitav asjaolu.§ 39. Suure riskiga kolmandas riigis tegutseva füüsilise ja
juriidilise isikuga tehtava tehingu puhul kohaldatavad tugevdatud
hoolsusmeetmed
(1) Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või
ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure
riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid:
1) lisateabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta;
2) lisateabe hankimine ärisuhte planeeritava sisu kohta;
3) teabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse
päritolu kohta;
4) teabe hankimine planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta;
5) kõrgemalt juhtkonnalt loa saamine ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks;
6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust
ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik nõuda kliendilt
makse tegemist kliendi nimel olevalt kontolt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid
rakendava kolmanda riigi krediidiasutusest.
(3) Krediidiasutus või finantseerimisasutus rakendab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule täiendavalt ühte või mitut järgmist hoolsusmeedet:
1) oma filiaali või esinduse tegevuse lõpetamine suure riskiga kolmandas riigis;
2) erakorralise auditi tegemine krediidiasutuse või finantseerimisasutuse suure riskiga
kolmandas riigis asuvas tütarühingus või filiaalis;
3) suure riskiga kolmanda riigi kohustatud isikuga korrespondentsuhte hindamine ja vajaduse
korral lõpetamine.
§ 40. Korrespondentasutuse kohustused
(1) Krediidiasutus või finantseerimisasutus võtab piiriülese korrespondentsuhte korral
kolmanda riigi respondentasutusega või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga
respondentasutusega lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kasutusele järgmised
hoolsusmeetmed:
1) piisava teabe kogumine respondentasutuse kohta, et täielikult mõista respondentasutuse
tegevuse olemust ja teha avalikult kättesaadava teabe põhjal otsus asjaomase asutuse maine
ning järelevalve kvaliteedi üle, sealhulgas uurides, kas asutuse suhtes on algatatud menetlusi
seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide rikkumisega;
2) respondentasutuses rakendatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
kontrollisüsteemide hindamine;
3) kõrgemalt juhtkonnalt eelnevalt nõusoleku saamine uue korrespondentsuhte loomiseks;
4) mõlema asutuse asjakohaste kohustuste dokumenteerimine;
5) laiendatud kasutusõigusega kontode puhul selles veendumine, et respondentasutus on
kontrollinud korrespondentasutuse kontodele otsest juurdepääsu omavate klientide
isikusamasust, kohaldab nende suhtes pidevalt hoolsusmeetmeid ning suudab taotluse korral
esitada asjakohased kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed.
(2) Krediidi- või finantseerimisasutus kui kohustatud isik, kes osutab teenust teisele krediidi-
või finantseerimisasutusele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korrespondentsuhtes, kus
teenusest saavad kasu teenust saava krediidi- või finantseerimisasutuse kliendid
(edaspidi lõplikult kasusaav klient), ei pea järgmiselt nimetatud tingimuste korral lõplikult
kasusaavate klientide suhtes §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldama, kui kohustatud
isik:
1) on teinud kindlaks, et kliendiks olev krediidi- või finantseerimisasutus on ise kohustatud
kohaldama ja kohaldab tegelikkuses käesolevas seaduses sätestatud nõuetega võrdväärseid
meetmeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja
andmete säilitamise nõudeid, ning on finantsjärelevalve all;
2) on teadlik, millise riskistruktuuriga on lõplikult kasusaavad kliendid, ning järgib, et
selliselt kaasnev risk on kooskõlas kohustatud isiku riskiisuga;
3) on lepinguga taganud, et saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja
dokumendid, et tuvastada tehingust lõplikult kasusaav isik;
4) võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimuste
täitmine.
(3) Kohustatud isikul on keelatud käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldada, kui kliendiks olev
krediidi- või finantseerimisasutus on asutatud suure riskiga kolmandas riigis.
(4) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab käesoleva paragrahvi
lõiget 2 kohaldav kohustatud isik.
§ 41. Tehingud riikliku taustaga isikuga
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kohaldab kohustatud isik olukorras, kus
majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust
kasutav isik, klient või nende tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku
pereliige või riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik, järgmisi
hoolsusmeetmeid:
1) saab kõrgemalt juhtkonnalt heakskiidu selle isikuga ärisuhte loomiseks või jätkamiseks;
2) rakendab meetmeid, et teha kindlaks selle isiku rikkuse päritolu ja nende rahaliste
vahendite allikad, mida ärisuhtes või juhuti tehingute tegemisel kasutatakse;
3) teeb selle ärisuhte seiret tugevdatud korras.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 26 sätestatule teeb kohustatud isik hiljemalt väljamakse
tegemisel kindlaks, kas elukindlustuslepingu soodustatud isik või tema tegelik kasusaaja on
riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks
peetav isik. Elukindlustuslepingu üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 3
sätestatule teeb kohustatud isik lepingu üleandmise hetkel kindlaks eelnimetatud asjaolud
lepingu ülevõtja ja tema tegeliku kasusaaja kohta. Kui kohustatud isik tuvastab riikliku
taustaga isiku, riikliku taustaga isiku pereliikme või riikliku taustaga isiku lähedaseks
kaastöötajaks peetava isiku, rakendab ta lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule
järgmisi hoolsusmeetmeid:
1) kõrgema juhtkonna teavitamine enne kindlustuslepingukohaste väljamaksete tegemist;
2) üksikasjalikult kogu ärisuhte kontrollimine.
(3) Kui riikliku taustaga isik ei täida enam talle antud olulisi avalikke ülesandeid, peab
kohustatud isik vähemalt 12 kuu jooksul võtma arvesse riske, mis on kõnealuse isikuga
jätkuvalt seotud, ning rakendama asjakohaseid ja riskitundlikkusest lähtuvaid meetmeid seni,
kuni on kindel, et riikliku taustaga isikutele omaseid riske kõnealuse isiku puhul enam ei
esine.
5. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed
§ 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld
(1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpule
viimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta ei suuda täita käesoleva seadusega nõutavaid hoolsusmeetmeid;
2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.
(2) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, kelle kapitali
moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid.
(3) Makseteenuse pakkujal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid
kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse § 25 lõikes 11 sätestatud
kohustust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga
ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või
dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on
kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles
öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood käesoleva
seaduse §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega
kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik on ärisuhte
loomisest, tehingust või tehingu katsest teavitanud rahapesu andmebürood käesoleva seaduse
§-s 49 sätestatud korras ja saanud rahapesu andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte
loomist või tehingu tegemist jätkata.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab
kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja
kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud
rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.
(8) Kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor ei saa kliendilt piisavalt
tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja, avaldab ta selle asjaolu
vandeaudiitori aruandes.
§ 43. Tehingu tegemisest keeldumise ja ärisuhte lõpetamise õigus
(1) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus
osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita
hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu
tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikke dokumente ja asjakohast teavet.
(2) Kohustatud isikul on õigus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega
järgimata erakorraliselt üles öelda:
1) kui isiku e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus
peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse
§ 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud tingimustel oleks tehingu tegemata
jätmine võimatu või kui tehingu tegemata jätmine või ärisuhte lõpetamine võib takistada
kahtlasest tehingust kasusaajate tabamiseks tehtavaid jõupingutusi, võib kohustatud isik
tehingu siiski teha või ärisuhtega jätkata, teavitades rahapesu andmebürood kohe pärast
tehingu tegemist või ärisuhte jätkamise otsustamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud
korras.
§ 44. Kliendi vara edasikandmise piirangud
(1) Kohustatud isik võib käesolevas jaos sätestatu rakendamisel kanda kliendi vara üksnes
kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi
krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Erandjuhul võib vara kanda
muule kui kliendi kontole, teavitades sellest rahapesu andmebürood vähemalt seitse tööpäeva
ette ja tingimusel, et rahapesu andmebüroo ei anna teistsugust korraldust.
(2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud viisil asutatavale äriühingule konto avamise
korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui rahapesu andmebüroo ei ole
käesoleva seaduse § 55 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud.
§ 45. Erisused õigusteenuse osutamisel
Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, advokaadi ja
muu õigusteenuse osutaja, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või
maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja suhtes, kui kõnealused kohustatud isikud
on seotud kliendi õigusliku seisundi hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi
kaitsja või esindajana kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega
menetluse algatamise või vältimise asjus.
4. peatükk Andmete kogumine, säilitamine ja kaitse
§ 46. Andmete registreerimine
(1) Kohustatud isik registreerib tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu
kirjelduse.
(2) Kohustatud isik registreerib lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või juhuti tehingu tegemisest keeldumise
asjaolude kohta;
2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi
algatusel ärisuhte loomisest või tehingu, sealhulgas juhuti tehingu tegemisest loobumise
asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega;
21) teabe kõigi toimingute kohta, mida tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku,
ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks;
3) teabe, kui infotehnoloogiliste vahendite abil ei ole võimalik käesoleva seaduse § 20
lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldada;
4) teabe ärisuhte lõpetamise asjaolude kohta seoses hoolsusmeetmete kohaldamise
võimatusega;
5) käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe;
6) seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse
esindajaga või usaldushalduse või usaldusisikuga tehinguid tehes asjaolu, et isik omab sellist
staatust, ning registrikaardi väljavõtte registrist või tõendi sellise registri pidajalt, kus
juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus on registreeritud.
(3) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ning väärtpaberite keskdepositoorium
registreerivad tehingu kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmised
andmed:
1) konto avamisel konto tüübi, konto numbri ja vääringu ning väärtpaberite või muu vara
olulised tunnused;
2) vara hoiulevõtmisel deponeerimisnumbri ja vara turuhinna hoiulevõtmise päeval või vara
täpse kirjelduse, kui nimetatud vara turuhinda ei ole võimalik määrata;
3) panga hoiulaeka või seifi üürimisel ja kasutamisel hoiulaeka või seifi numbri;
4) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberitega seotud väljamakse tegemisel väärtpaberite
liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbri;
5) kindlustuslepingu sõlmimisel selle konto numbri, mida esimese preemiasumma ulatuses
debiteeriti;
6) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel selle konto numbri, mida väljamakse
summa ulatuses krediteeriti;
7) maksevahenduse korral andmed, mille edastamine on kohustuslik vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2015/847;
8) muu tehingu puhul tehingu summa, vääringu ja konto numbri.
§ 47. Andmete säilitamine
(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise
aluseks olevate käesoleva seaduse §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või
koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente
viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.
(11) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks
olevate dokumentide originaale ega koopiad säilitama, kui:
1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või
2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.
(2) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul ka
käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kogu kirjavahetuse ning kõik
ärisuhte seire või juhuti tehingute tegemise käigus kogutud andmed ja dokumendid, samuti
andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest rahapesu
andmebürood ei teavitatud.
(3) Kohustatud isik peab säilitama tehingu kohta koostatud dokumente mis tahes
teabekandjal ning käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse aluseks olevaid
dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu tegemist või teatamiskohustuse
täitmist.
(4) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud
dokumente ja andmeid viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata rahapesu
andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu
päringutele, muu hulgas selle kohta, kas kohustatud isikul on või on eelmise viie aasta jooksul
olnud ärisuhe päringus nimetatud isikuga ning milline on või oli selle suhte olemus.
(5) Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi
kuuluvasse andmekogusse, siis loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustused
täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav
viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist või tehingu tegemist.
(6) Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 31 rakendamisel digitaalseks isiku
tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, teavet elektroonilise päringu tegemise kohta
isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ning isikusamasuse tuvastamise ja
kontrollimise protseduuri heli- ja videosalvestist viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.
(7) Kohustatud isik kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda
reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Pädeva järelevalveasutuse
ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või
uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast
esmase tähtaja möödumist.
§ 48. Isikuandmete kaitse
(1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel
isikuandmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid
töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ning neid andmeid
ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel
eesmärkidel.
(21) Isikuandmete suhtes, mida töödeldakse käesoleva seaduse § 16 alusel, ei kohaldata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–
88) artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi.
(3) Kohustatud isik esitab uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhuti tehingu
tegemist isikuandmete töötlemist puudutava teabe. Selle teabe hulgas esitatakse üldine teave
kohustatud isiku käesolevast seadusest tulenevate kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.
5. peatükk Tegevus rahapesu ja terrorismi rahastamise
kahtluse korral
§ 49. Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral
(1) Kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu või
ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust
tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude
toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et
tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude
toimepanemisega, on ta kohustatud sellest viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast
tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist, teatama rahapesu andmebüroole.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui ärisuhte loomine, tehing,
toiming või teenuse osutamine jääb teostamata, ja käesoleva seaduse §-des 42 ja 43 nimetatud
asjaolude esinemise korral.
(3) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata,
kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast teatavaks saanud tehingust, kus
rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus
täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel
seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Krediidiasutus teatab rahapesu
andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast
valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole
tehingus osaleva isikuga ärisuhet.
(31) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest teine
kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama rahapesu
andmebürood, teatab sellest rahapesu andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud
informatsiooni saamist.
(4) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata kogu
olemasoleva teabe, mida rahapesu andmebüroo küsib.
(5) Notarile, advokaadile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja muu
õigusteenuse osutajale ega audiitorile, raamatupidamisteenuse pakkujale ja raamatupidamise
või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujale ei kohaldata käesoleva paragrahvi
lõigetest 1–4 tulenevat teatamiskohustust, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb
või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti
menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne
menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.
(6) Kui kohustatud isikul on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi
rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, tuleb tehingu või
ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata kuni käesoleva paragrahvi
lõike 1 alusel teate esitamiseni. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle
tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi
rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus
ning pärast seda esitatakse teade rahapesu andmebüroole.
(7) Asjakohastel juhtudel annab rahapesu andmebüroo kohustatud isikutele tagasisidet nende
poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud teabe kasutamise kohta.
§ 50. Teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm
(1) Teade esitatakse selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole,
kelle territooriumil kohustatud isik on asutatud, asub või teenust osutab.
(2) Teade esitatakse rahapesu andmebüroo veebivormi või X-tee teenuse kaudu.
(3) Teatele lisatakse isiku isikusamasuse tuvastamiseks ja esitatud teabe kontrollimiseks
kasutatud andmed ning olemasolu korral dokumentide koopiad.
(4) Nõuded rahapesu andmebüroole esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.§ 51. Teate konfidentsiaalsus
(1) Kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel,
juhtorgani liikmel ja töötajal on keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või
kolmandat isikut teavitada nende kohta rahapesu andmebüroole esitatud teatest, sellise teate
esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning rahapesu andmebüroo poolt käesoleva
seaduse §-de 57 ja 58 alusel tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest.
Kohustatud isik võib teavitada isikut rahapesu andmebüroo poolt talle seatud konto
käsutamisest või muust piirangust pärast seda, kui rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutus
on täidetud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata teabe esitamisel:
1) pädevatele järelevalveasutustele ja õiguskaitseasutustele;
2) krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele omavahel, kui nad kuuluvad samasse
kontserni;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isikuga samasse kontserni kuuluvatele asutustele ja
filiaalidele, kui kontsernis kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 kohaselt kontserniüleseid
protseduurireegleid ja põhimõtteid;
4) kolmandale isikule, kes tegutseb notarist, advokaadist, kohtutäiturist, pankrotihaldurist,
ajutisest pankrotihaldurist ja muu õigusteenuse osutajast või audiitorist,
raamatupidamisteenuse pakkujast ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas
nõustamisteenuse pakkujast kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või
struktuuris, millel on ühised omanikud ja juhtimissüsteem või kus teostatakse ühist
vastavuskontrolli.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata ka teabevahetusele
olukorras, kus see puudutab sama isikut ja sama tehingut, milles osaleb kaks või enam
kohustatud isikut, kes on krediidiasutused, finantseerimisasutused, notarid, advokaadid,
kohtutäiturid, pankrotihaldurid, ajutised pankrotihaldurid ja muud õigusteenuse osutajad või
audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad ning raamatupidamise või maksustamise
valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, kes asuvad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis
või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega
võrdväärsed nõuded, nad tegutsevad samal kutsealal ning nende ametisaladuse hoidmiseks ja
isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivate nõuetega võrdväärseid nõudeid.
(4) Notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu
õigusteenuse osutaja või audiitori, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või
maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja poolt kliendi veenmist hoiduma
õigusvastastest tegudest ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu
rikkumisena.
(5) Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga
klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise
eesmärgil.
(6) Käesolevas paragrahvis reguleeritud teabevahetust tuleb säilitada kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil järgmise viie aasta jooksul ning teave esitatakse nõudmisel
pädevale järelevalveasutusele.
§ 52. Vastutusest vabastamine
(1) Kohustatud isik, tema töötaja, esindaja ja tema nimel tegutsenud isik ei vastuta kahju eest,
mis tekitatakse majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus, ametitoimingu tegemisel või
ametiteenuse osutamisel osalevale isikule või kliendile:
1) käesolevast seadusest tulenevate kohustuste heas usus täitmisel tehingu tegemata jätmisest
või mittetähtaegsest tegemisest;
2) seoses käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse heas usus täitmisega;
3) käesoleva seaduse §-de 16 ja 18 heas usus rakendamisega.
(2) Kohustatud isiku poolt heas usus käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse
täitmist ja teabe esitamist ei käsitata seadusest või lepingust tuleneva konfidentsiaalsusnõude
rikkumisena ning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes ei kohaldata teabe avaldamise eest
õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on
tühine.
(3) Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu
andmebüroole käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel
või §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse täitmisel on notar vabastatud notariaadiseaduse §-s 3
sätestatud saladuse hoidmise kohustusest.
(4) Kohustatud isik kehtestab meetmete süsteemi, millega tagatakse, et kohustatud isiku
töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest või
käesoleva seaduse rikkumisest kas kohustatud isiku siseselt või otse rahapesu andmebüroole,
on kaitstud kohustatud isiku teiste töötajate, juhtorgani liikmete või klientide ähvarduste või
vaenuliku tegevuse eest ning tööalase ebasoodsa või diskrimineeriva kohtlemise eest.
§ 521. Teavitaja kaitse
(1) Rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse rikkumisest teavitamise, samuti käesoleva
seaduse §-s 49 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse ja selle võib avaldada
üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja on teadvalt esitanud valeteavet.
(3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse
sätteid teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.
(4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise tõttu
ebavõrdselt kohelda.
(5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja kaitseks jagatud tõendamiskohustust.
Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on
ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist,
eeldatakse, et teavitajat koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust
kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.6. peatükk Rahapesu andmebüroo
§ 53. Rahapesu andmebüroo
(1) Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu
andmebüroo täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab
käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse
peadirektori teabehalduse ja menetluse ala asetäitja ettepanekul viieks aastaks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tagab rahapesu andmebüroole seadusega ette nähtud ülesannete
täitmiseks asjakohased rahalised ja tehnilised vahendid ning personali.
§ 54. Rahapesu andmebüroo ülesanded
(1) Rahapesu andmebüroo ülesanded on:
1) rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumine, registreerimine, töötlemine
ja analüüsimine;
2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,
suundumusi ning toimimisviise;
3) kriminaaltulu jälitamine ning seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni
rakendamine;
4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui
õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;
5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine
ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas;
6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisel;
7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;
8) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 63;
9) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine;
10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine;
11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või
tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel kontrollitakse, kas rahapesu
andmebüroole esitatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti
terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks.
(3) Rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise
kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab
kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab
rahapesu andmebüroole viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist
vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 541. Rahapesu andmebüroole esitatavad aruanded
(1) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannetes ei nõuta andmeid, mida
kohustatud isik esitab riigile mõne muu õigusakti alusel.
(3) Rahapesu andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra
kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut arvestades valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 55. Rahapesu andmebüroo haldusaktid
(1) Rahapesu andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja
annab muid haldusakte.
(2) Käesoleva seaduse § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või
muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud
asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust
ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi
dokumendis.
(3) Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks
ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu
andmebürool on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui:
1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist;
2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste
kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega;
3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(4) Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht, juhi asetäitja
või juhi volitatud ametnik. Kui alla kirjutab volitatud ametnik, märgitakse allkirja juurde
allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning koht, kus on
võimalik nimetatud dokumendiga tutvuda.
(5) Kaebus rahapesu andmebüroo haldusakti või toimingu peale esitatakse halduskohtule.
Rahapesu andmebüroo esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse
vaidlustamisel halduskohtule ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastava
eraldi dokumendi, kehtestades sellele asjakohased piirangud.
§ 56. Rahapesu andmebüroo juhendid
(1) Rahapesu andmebürool on õigus anda soovituslikke juhendeid rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide selgitamiseks.
(2) Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta.
(3) Rahapesu andmebüroo annab juhendi terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute
tunnuste kohta. Juhend kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga.
(4) Rahapesu andmebüroo juhendid avalikustatakse rahapesu andmebüroo veebilehel.
§ 57. Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse
kandmine
(1) Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral,
kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel
ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu,
ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi
rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse
kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite
keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud
vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata
selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või
kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo
kirjalikul loal.
(3) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise
tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul,
kui:
1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda
rahapesu andmebüroole 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise
piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu;
2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.
(4) Täite- või pankrotimenetluses on keelatud võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu
andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang.
(5) Kui vara on arestitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, on rahapesu
andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse
jõustumist viivitamata lõpetama.
(6) Kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks
teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni
vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse
lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.
(7) Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud
vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja
teatab rahapesu andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib
rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse
kandmiseks. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud
summa kantakse riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara
omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
(8) Kontol oleva vara puhul käsitatakse käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 rakendamisel
konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.
(9) Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis,
liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamise
piiramine tagatakse registripidajate poolt esmajärjekorras ja viivitamata ilma rahapesu
andmebüroo lisatoiminguteta.
(10) Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi
rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo
kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
§ 58. Teabe nõudmine
(1) Rahapesu andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet
pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning
ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult.
(11) Rahapesu andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks
saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu
käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11-15 nimetatud andmeid.
(2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas
panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid,
sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega
sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab
rahapesu andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek.
(4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui ta osutab
käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud teenuseid või advokaadi poolt rahapesu
andmebüroole esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud nõutavaid
dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased.
§ 59. Andmete ristkasutus
Rahapesu andmebürool on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus esitada
päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku
andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.
§ 60. Andmete kasutamise piirangud
(1) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise
õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul. Käesoleva seaduse alusel võib rahapesu
andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu andmebüroo töötajad ja muud isikud, kellel on
juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma
saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.
(2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega
seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised
andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile,
uurimisasutusele ja kohtule.
(3) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust
teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses
kriminaalmenetlusega või rahapesu andmebüroo algatusel, kui see on vajalik rahapesu või
terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja
uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse rahapesu
andmebüroo taotlust või rahapesu andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust
või protesti.
(4) Rahapesu andmebüroo võib teavitada pädevat järelevalveasutust kohustatud isiku poolt
käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada asjakohase taotluse alusel rahapesu
andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse,
välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid, kui see on vajalik
rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seonduvate kuritegude tõkestamiseks ning
pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või käesoleva seaduse
eesmärkide saavutamiseks.
(5) Rahapesu andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet
Maksu- ja Tolliametile hasartmängude korraldamise tegevusloaga seotud menetluste tarbeks.
(6) Rahapesu andmebüroo juhi loal võib isikutele, keda on vajalik kaasata rahapesu
andmebüroo ülesannete täitmiseks, ajutiselt anda ligipääsu ülesande täitmiseks vajalikus ja
piisavas ulatuses andmetele. Loa saanud isiku õiguste ja pädevuste suhtes kohaldatakse
rahapesu andmebüroo ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 ning käesoleva
seaduse §-s 61 sätestatut.
(7) Rahapesu andmebüroo võib üksikjuhtumil edastada kohustatud isiku kontaktisikule
rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid vajalikus ja piisavas ulatuses ühiste meetmete
võtmiseks terrorismi rahastamise, rahapesu või nendega seotud kuritegude tõkestamisel.
(8) Rahapesu andmebürool on õigus edastatud andmete kasutamisele kehtestada piiranguid,
mille järgimine on andmete kasutajale kohustuslik.
(9) Rahapesu andmebüroo dokumendid ja arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad
üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse talle üle 30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid
ja arhivaalid rahapesu andmebüroo andmekogust kustutatakse. Kuni Rahvusarhiivile
üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale rahapesu andmebüroos.
(10) Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 601.Rahapesu andmebüroo andmekogu
(1) Rahapesu andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus
töödeldakse rahapesu andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud
andmeid.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on rahapesu andmebüroo.
(3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 61. Rahapesu andmebüroo ametnikule esitatavad nõuded
(1) Rahapesu andmebüroo ametnikuks võib nimetada isiku, kellel on laitmatu maine,
vajalikud kogemused, võimed ja haridus ning vajalikud kõlbelised omadused.
(2) Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses talle seoses
tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust, ka pärast nende
töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist.
§ 62. Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiameti koostöö
(1) Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiamet teevad terrorismi rahastamise kahtlusega
tehingute uurimisel koostööd vastastikuse ametiabi ning teabevahetuse kaudu.
(2) Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetab kontaktisiku, kellel on rahapesu andmebüroo
ametnikuga võrdsed õigused saada teavet kõigist terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest
ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks.
(3) Kaitsepolitseiameti kontaktisik kaasatakse käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 4,
6 ja 7 sätestatud ülesannete täitmisel ning tema õiguste ja pädevuse suhtes kohaldatakse
rahapesu andmebüroo ametniku kohta käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1–5 ja §-s 61
sätestatut.
(4) Kaitsepolitseiameti kontaktisikul on õigus teha käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvet koos rahapesu andmebüroo ametnikuga.
§ 63. Rahvusvaheline infovahetus
(1) Rahapesu andmebürool on õigus vahetada teavet ja sõlmida koostöökokkuleppeid
rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu
andmebüroo) või välisriigi õiguskaitseasutusega, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(11) Rahapesu andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.
(2) Rahapesu andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada
teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla
vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või
juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel.
(3) Rahapesu andmebüroo poolt teisele rahapesu andmebüroole edastatav teabetaotlus
sisaldab selle teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta,
kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.
(4) Rahapesu andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 rakendamisel kasutada
turvalisi teabevahetuskanaleid.
(5) Kui rahapesu andmebüroo saab käesoleva seaduse § 49 lõigete 1 ja 2 alusel teate teise
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikute ning seoste kohta, edastab ta sellekohase
teabe viivitamata selle lepinguriigi rahapesu andmebüroole.
(51) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud
teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, teeb rahapesu
andmebüroo seda viivitamata.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud teabe vahetamisel võib rahapesu andmebüroo teabe
edastamisel kehtestada piiranguid ja tingimusi teabe kasutamisele ning teabe saaja peab
kehtestatud piiranguid järgima.
(7) Rahapesu andmebüroo keeldub teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kahjustaks kriminaalmenetlust või
kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse
põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.
(8) Rahapesu andmebüroo tagab taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe
kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil
kasutamiseks teabe esitanud teiselt büroolt eelnevalt loa.
(9) Rahapesu andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi
pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt
väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks
kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.
7. peatükk Järelevalve korraldus
§ 64. Järelevalveasutused
(1) Kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete
täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet või rahapesu andmebüroo,
kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle
üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu
õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud
korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Finantsinspektsioon teeb käesoleva
lõike esimeses lauses nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet kõikidel
käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud tegevusaladel ning §-s 6 nimetatud teenuste osutamisel.
(3) Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur) juhatus teeb järelevalvet advokatuuri liikmete
poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle
advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(4) Justiitsministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas
seaduses sätestatut. Justiitsministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite
Kojale.
(5) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium ja Notarite Koda teevad
rahapesu andmebürooga koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest.
(6) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide
järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.
(7) Järelevalveasutusel on õigus järelevalve tegemisele kaasata vajaduse korral eksperte,
tõlke ja nõustajaid, kui on tagatud sellise isiku vastavus käesoleva seaduse § 61 lõikes 1
nimetatud nõuetele.
§ 65. Riikliku järelevalve meetmete ja sunniraha kohaldamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo võivad käesolevas seaduses
sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50
ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud
erisusi.
(2) Kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, on sunniraha ülemmäär
haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni
50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui
5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud
kahjule vastav summa, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha;
2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja
sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem,
kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest
vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või
kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa,
kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või
sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise
aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või
antud haldusakti või ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet
viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks
kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise
või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 20 000
eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000
eurot;
2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000
eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem, kui 1 000 000
eurot.
§ 66. Haldusjärelevalve tegija õigused
(1) Haldusjärelevalve tegijal on õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta.
Järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku
valduses olevasse hoonesse ja ruumi.
(2) Kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus:
1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid,
ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse;
2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani
liikmetelt ja töötajatelt.
(3) Haldusjärelevalve tegijal on õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku
teavet ka kohapealset kontrolli tegemata.
§ 67. Järelevalve tegija kohustused
(1) Kui Finantsinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, advokatuuri juhatus,
Justiitsministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet tehes olukorra, mille tunnused
osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele, teatab ta sellest käesoleva seaduse
§ 49 alusel viivitamata rahapesu andmebüroole.
(2) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium on kohustatud esitama
rahapesu andmebüroole hiljemalt 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu
kohta nende liikide kaupa;
2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes
kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse kohustatud isikute
kaupa.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, rahapesu andmebüroo ning Finantsinspektsioon avalikustavad
oma veebilehel käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud väärteoasjas jõustunud lahendi või
käesolevas peatükis kehtestatud korras antud haldusakti, ettekirjutuse või sunniraha
määramise otsuse viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt
rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi, ettekirjutuse
või otsuse vaidlustamise ja tühistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel
kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ning Finantsinspektsioonil on
asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas jõustunud lahendi või asjakohase haldusakti
avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata,
kuni on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat menetlust;
2) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine oleks määratud karistusega võrreldes
ebaproportsionaalne.
(5) Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ning Finantsinspektsioonil on
asjaolusid hinnates õigus jätta väärteoasjas jõustunud lahend või asjakohane haldusakt
avalikustamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võimalusi peetakse ebapiisavaks,
et tagada finantsturgude stabiilsus, või otsuse avaldamine oleks ebaproportsionaalne vähem
oluliseks peetava meetme puhul.
§ 68. Kontrolli tulemuste kajastamine
(1) Finantsinspektsioon on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis
tehakse kontrollitavale teatavaks krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas
seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Muu haldusjärelevalve tegija on kohustatud koostama
kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul
kontrolli tegemisest arvates.
(2) Aktis peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kontrolltoimingu nimetus;
2) akti koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
3) akti koostamise koht ja kuupäev;
4) viide kontrollimise aluseks olnud sättele;
5) kontrollimise juures viibinud kontrollitava esindaja või hoone või ruumi valdaja esindaja
ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
6) kontrollimise juures viibinud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
7) kontrollimise algus- ja lõpuaeg ning tingimused;
8) kontrollimise käik ja tulemused vajaliku üksikasjalikkusega.
(3) Aktile kirjutab alla selle koostaja. Akt jääb haldusjärelevalveasutusele ja selle koopia jääb
kontrollitud isikule või tema esindajale.
(4) Kontrollitaval on õigus seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates esitada
kirjalikke selgitusi.
§ 69. Järelevalve rahapesu andmebüroo tegevuse üle
(1) Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teeb
Andmekaitse Inspektsioon.
(2) Rahapesu andmebüroo isikuandmete töötlemise protsessi hindamiseks on Andmekaitse
Inspektsioonil õigus tutvuda rahapesu andmebüroo juhendite ja protseduuridega ning saada
kirjalikke ja suulisi selgitusi. Andmesubjekti kaebuse lahendamise käigus on Andmekaitse
Inspektsioonil õigus saada rahapesu andmebüroolt andmeid kaebuse lahendamiseks vajalikus
ulatuses.
(3) Teenistuslikku järelevalvet rahapesu andmebüroo tegevuse seaduslikkuse üle teeb
Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning tema volitatud ametnikul on õigus rahapesu
andmebüroos registreeritud andmetega tutvuda teenistusliku järelevalve tegemiseks vajalikus
ulatuses.
(5) Teenistuslikku järelevalvet tegeva ametniku suhtes kohaldatakse rahapesu andmebüroo
ametniku kohta käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1–5 ja §-s 61 sätestatut.
8. peatükk Tegevusluba
§ 70. Loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
2) usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine;
3) pandimajateenuse osutamine;
4) virtuaalvääringu teenuse pakkumine;
6) väärismetalli ja väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ning meditsiini
vajaduseks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuost või
hulgimüük.
(2) Tegevusloakohustust käesoleva seaduse alusel ei ole isikul:
1) kellel on Finantsinspektsiooni tegevusluba;
2) kellel on teisest seadusest tulenev kohustus taotleda Finantsinspektsiooni tegevusluba;
3) kellel on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba,
mille alusel on tal õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt ning sellisest tegevusest
on teavitatud Finantsinspektsiooni, või
4) kes pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuseid kontserni sees.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike
punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust
ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, asu- või
sünnikoht ja elukoha aadress, tema tegeliku kasusaaja nimi, isikukood, selle puudumise korral
sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
4) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle
puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti
äriregistris registreeritud ettevõtja;
5) käesoleva seaduse §-de 14 ja 15 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja
sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 20 loetletud erikohustustega
isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 23 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja
nende täitmise kontrollimise kord;
6) käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisiku nimi, isikukood, selle puudumise
korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
7) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõikele 3 ettevõtja määratud
rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood, selle
puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja
kontaktandmed;
8) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi
kodanik, välisriigis asutatud teenusepakkuja või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis
tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud
samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase
süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud
rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja
legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui
välislepingust ei tulene teisiti;
9) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi
kodanik, siis kõikide kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad
ja käesoleva lõike punktis 8 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid;
10) ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset,
töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda,
samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või
prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on teenuse pakkumiseks vajalik haridus,
kutsealane sobivus, vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning korrektne ärialane maine;
11) ettevõtja nimel peetavate maksekontode loetelu ühes iga maksekonto kordumatu tunnuse ja
kontopidaja nimega.
(31) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud riigi väljastatud dokumendid
ei tõenda karistuse puudumist nõutavas ulatuses, lisatakse neile selle isiku vande all antud
tunnistus, kelle karistuse puudumist tuleb tõendada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 1 või 4 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral info selle kohta, millist
finantsteenust või virtuaalvääringu teenust osutama hakatakse.
(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta
tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik
käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
andmed selle tütarettevõtja kohta.
(6) Ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloaga seotud taotlused ja
teated üksnes ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu.
§ 71. Tegevusloa taotlemine või selle andmisest keeldumine
Tegevusloa taotluse lahendab rahapesu andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest
keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Rahapesu andmebüroo
otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani.
§ 72. Tegevusloa kontrolliese
(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv
karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo
eest;
11) tal on vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud teadmised, oskused ja kogemused
ning korrektne ärialane maine;
2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele;
3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat
tegevusluba, vastab käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele;
4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva
ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi
äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja
asukoht on Eestis;
5) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotlevale
ettevõtjale on avatud maksekonto krediidiasutuses või makseasutuses, mille üle teostab
järelevalvet Finantsinspektsioon.
(2) Korrektse ärialase maine olemasolu hindab tegevusloa andja, võttes arvesse isiku
varasemat tegevust ja sellega seotud asjaolusid. Korrektse ärialase maine olemasolu
eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.
§ 73. Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise
kohustus
Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, oma juhtorgani
liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada
käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi
teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi
kodanik.
§ 74. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus
Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates
kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa
kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või
esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme
raames, kõik käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud andmed ja majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud andmed.
§ 75. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab
rahapesu andmebüroo käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui:
1) ettevõtjale on andnud tegevusloa Finantsinspektsioon;
2) ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi;
3) ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest
arvates;
4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole
selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul kõrvaldatud.
§ 751. Teenuse osutamise keeld
Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades teenuse
osutamine on keelatud ettevõtjale, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul
kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse
vastase kuriteo eest.
9. peatükk Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto
tegeliku kasusaaja andmed
§ 76. Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus
(1) Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta,
sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja
andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri juures.
(11) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma
ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5
nimetatud isikute kohta.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise võimaldamiseks andma juriidilise isiku
juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema
omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata:
1) korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule;
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
2) hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule;
3) reguleeritud turul noteeritud äriühingule;
4) sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on
põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine
ja kellel puudub muu majandustegevus.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
§ 77. Andmete esitamine
(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing,
usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma
tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht
ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.
(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri
infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht
ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.
(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu
oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht
ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga
soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega
ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse
põhikirjas märgitud.
(31) Usaldushaldur esitab kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1-5 nimetatud
isikute kohta äriregistrile nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi,
isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi.
(32) Usaldushaldur esitab äriregistrile ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva
ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.
(4) Äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus peab tegeliku kasusaaja andmed esitama
koos äriregistrisse kandmise avaldusega.
(41) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud andmed 30 päeva jooksul
arvates:
1) usaldushalduse loomisest;
2) usaldushalduriks saamisest või
3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.
(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing , sihtasutus või
usaldushaldur uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete
muutumisest teadasaamisest arvates.
(6) Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing, mittetulundusühing
või sihtasutus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
§ 78. Andmete avalikustamine
(1) Tegeliku kasusaaja andmed avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.
(2) Tasu määrad tegeliku kasusaaja andmete väljastamise eest kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(3) Tegeliku kasusaaja andmeid väljastatakse tasuta kohustatud isikule, valitsusasutusele,
Finantsinspektsioonile ja kohtule.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
§ 781. Hoiatusmärge
(1) Hoiatusmärge on äriregistri infosüsteemi kaudu tegeliku kasusaaja andmete juurde tehtav
märge, millega antakse teada kahtlusest andmete õigsuse osas.
(2) Hoiatusmärke teeb kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus on
saanud teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri
infosüsteemis avaldatutest, või rahapesu andmebüroo.
(3) Hoiatusmärke saab kustutada tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik.
(4) Kui hoiatusmärge kustutatakse ilma tegeliku kasusaaja andmeid muutmata, ei võimaldata
uue hoiatusmärke tegemist enne 30 päeva möödumist.
§ 79. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete parandamist
(1) Tegelikuks kasusaajaks märgitud isikul või tema seaduslikul või lepingulisel esindajal on
õigus taotleda juriidilise isiku juhatuselt ebaõigete andmete parandamist.
(2) Kui juriidilise isiku juhatus on põhjendamatult keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud taotluse alusel ebaõigete andmete parandamisest, võib tegelikuks kasusaajaks
märgitud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju
hüvitamist.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
§ 80. Andmete kustutamine
(1) Tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse automaatselt viis aastat pärast juriidilise isiku
registrist kustutamist.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018]
(2) Äriregistri pidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks
õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest
on möödunud vähemalt viis aastat.
§ 81. Maksekonto teabe automatiseeritud edastamise kohustuslikkus
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto),
millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse
seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kätte saadavad
vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed.
(11) Konto omaniku ja hoiulaeka üürilevõtja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik või registrikood;
3) postiaadress.
(12) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik;
3) postiaadress;
4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ja kasutamisõiguste sisu.
(13) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik;
3) elukoha riik.
(14) Konto kohta tehakse kättesaadavaks::
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev.
(15) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks:
1) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number;
2) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu sõlmimise kuupäev;
3) hoiulaeka kasutuse andmise lepingu lõpetamise kuupäev.
(2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi
tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kindlaks määratud standardile ja
standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt
identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse
olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu esitamisele eelneva
viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka lepingu kohta.(4) Käesoleva
paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja päringu
esitamisele eelneva viieaastase perioodi kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva
konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga.
10. peatükk Vastutus
§ 82. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu, protseduurireeglite
ning sisekorraeeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumine ja rakendamata
jätmine
(1) Käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud riskihinnangu, käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud
protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise või
protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 83. Anonüümse konto, hoiuraamatu või -laekaavamine
(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto, hoiuraamatu või -
laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 84. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse täitmata jätmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku või isiku esindaja
isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 85. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tegeliku kasusaaja tuvastamise ja kontrollimise kohustuse
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 86. Teabe kogumise ja hindamise nõuete rikkumine
(1) Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe kogumise ja sellise
teabe hindamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 87. Riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumine
(1) Riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 88. Ärisuhte loomise ja juhuti tehingu tegemise keelu rikkumine
(1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme või tema töötaja poolt ärisuhte loomise ja juhuti
tehingu tegemise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 89. Ärisuhte seire kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte seire kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 90. Tegevuse edasiandmise keelu rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuse edasiandmise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine
(1) Korrespondentsuhte loomise eest käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 92. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse
rikkumine
(1) Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetusest või muust tehingust,
kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus
vääringus täidetakse sularahas, rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 93. Ebaseaduslik teavitamine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest
(1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme, kontaktisiku või töötaja või järelevalveasutuse
töötaja poolt isiku, tema esindaja või isiku tegeliku kasusaaja või avalikkuse ebaseadusliku
teavitamise eest tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest või andmetest või tema
kohta rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 94. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud andmete registreerimise või säilitamise kohustuse
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 941. Majandustegevusest, sellega seotud asjaolude muutumisest ja
majandustegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine
Finantseerimisasutusele, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet, usaldusfondide ja
äriühingute teenuse pakkujale, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujale,
virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujale, pandimajapidajale, väärismetalli,
väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad
väärismetall ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevale
isikule Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale kehtestatud tegevusloa
kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest
teatamise, eelnimetatud asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja
tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 943 Aruandluskohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 95. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete
esitamine
(1) Eraõigusliku juriidilise isiku aktsionäri, osaniku või liikme või usaldushalduri poolt
tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või
teadvalt valeandmete esitamise eest, kui sellega on põhjustatud olukord, kus kohustatud isik ei
suuda täita käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud hoolsusmeedet, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000eurot.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2019]
§ 951. Teadvalt vale hoiatusmärke tegemine
(1) Teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 96. Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine
(1) Maksjaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata
jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2015/847 kehtestatud
makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik
kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest.
§ 96¹. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele
kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive
või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise
aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 97. Menetlus
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja
Piirivalveamet ning Finantsinspektsioon.
11. peatükk Rakendussätted
§ 98. Seaduse rakendamise järelanalüüs
Rahandusministeerium analüüsib 2018. aasta 31. detsembriks käesolevas seaduses ärisuhte
loomisele reaalajas intervjuu nõude rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning
tegelike kasusaajate teabe esitamise regulatsiooni piisavust ja esitab vajaduse korral
ettepanekud õigusaktide muutmiseks Riigikogu rahanduskomisjonile.
§ 99. Hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmete rakendamise erisus
2018. aasta 31. augustini kohaldab hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmeid vähemalt võidu
väljamaksmise, panuse tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on
vähemalt 2000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus.
§ 100. Olemasolevatele kliendisuhetele sätete uuesti kohaldamise kohustus
Kohustatud isik kohaldab vajaduse korral ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates
käesoleva seaduse 3. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid olemasolevate klientide suhtes.
Hoolsusmeetmete kohaldamise vajaduse hindamisel lähtub kohustatud isik muu hulgas
kliendi olulisusest ja riskiprofiilist ning ajast, mis on möödunud hoolsusmeetmete eelmisest
kohaldamisest või nende kohaldamise ulatusest.
§ 1001.Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine
(1) Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet
klientide suhtes, kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe
aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 22 nimetatud meedet tuleb rakendada alates 2020. aasta 1.
juunist.
§ 101. Riskihinnangu koostamise ja protseduurireeglite uuendamise tähtaeg
(1) Kohustatud isikul on oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks aega
üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud loakohustusega isik esitab Politsei- ja
Piirivalveametile §-s 13 nimetatud riskihinnangu ning sellele vastavad protseduurireeglid ja
sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 102. Teave olemasoleva tegevuse edasiandmise lepingu kohta
Kohustatud isik esitab pädevale järelevalveasutusele teabe käesoleva seaduse jõustumise ajal
kehtinud tegevuse edasiandmise lepingu kohta käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud
korras viie kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ning teavitab pädevat
järelevalveasutust lepingu muutmisest käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks.
§ 103. Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba
(1) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja teatab kaheksa
kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Politsei- ja Piirivalveametile, kas ta
soovib muuta oma tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja
tegevusloaks. Politsei- ja Piirivalveamet teeb asjakohase teate saamisel 30 tööpäeva jooksul
taotluse esitamise päevast arvates otsuse tegevusloa andmise kohta ilma riigilõivu tasumise
kohustuse ning tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude täiendava kontrollimiseta.
(2) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks üheksa kuud
pärast käesoleva seaduse jõustumist.
§ 104. Äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
kantud juriidilise isiku teatamiskohustus
Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse kantud juriidilise isiku juhatus deklareerib äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
60 päeva jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates.
§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine
Käesoleva seaduse §-s 752 nimetanud isik, kes on selles nimetatud teenuste osutamist
alustanud enne nimetatud paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse nimetatud paragrahvi
nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.
§ 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi
kaudu
Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud
kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.
§ 105. Teatamiskohustuse täitmise vorm
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud teade esitatakse kuni 2018. aasta 30. juunini
suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade esitati
suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
§ 106. – § 112. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 113. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 lõike 9 punktis 2 ja § 76 lõike 3
punktis 1 asendatakse sõna „korteriühistuseaduses” sõnadega „korteriomandi- ja
korteriühistuseaduses”.
§ 114. – § 118. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 1181. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa samaväärsus
Käesoleva seaduse alusel välja antud virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja
tegevusluba ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba loetakse samaväärseks
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga.
§ 1182. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse
2019. aasta … vastu võetud redaktsiooniga
(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja
dokumendid viima käesoleva seaduse 2019. aasta … vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3
punktides 9–11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4 ja 5 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt
2020. aasta 31. maiks.
(2) Kui ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust
seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab rahapesu andmebüroo ettevõtja
tegevusloa kehtetuks.
§ 119. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 19 lõige 3 ja §-d 76–80 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse § 113 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse §-d 81 ja 95 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi
rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv
2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117).
Seletuskiri
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849,
mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise
tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (nn „viies
rahapesu tõkestamise direktiiv“, edaspidi ka AMLD V), mille sätete rakendamistähtajad jäävad
vahemikku 10.01.2020 kuni 10.09.2020.
Kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS)
esmaredaktsioon võeti vastu 26. oktoobril 2017 ning sellega võeti ühtlasi üle direktiiv (EL)
2015/849, (nn „neljas rahapesu tõkestamise direktiiv). Käesoleva eelnõuga võetakse arvesse ka
seaduse senise rakendamise pinnalt sündinud ettepanekuid, mida on esitanud RahaPTS §-i 12
alusel moodustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni
töörühmad ning turuosaliste nõukoda, samuti Rahandusministeeriumi poolt RahaPTS §-i 98
kohaselt koostatud analüüsi tulemusi. Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekute loetelu on
käesoleva seletuskirja lisaks nr 2.
Järgnevas tabelis tuuakse ära käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused. Lisatud on
viited asjaomastele RahaPTS paragrahvidele, samuti FATF-i1 tulemusnäitajatele, mida vastava
muudatusega soovitakse parandada (selle kohta vt täpsemalt seletuskirja p 2 „Eelnõu eesmärk“)
Muudatus Seotud Seotud
RahaPTS FATF
§-d tulemus-
näitaja
(IO)
a) muudetakse isikute ringi, kes peavad oma tegevuses 2 IO 4
arvestama RahaPTS nõuetega (nn „kohustatud isikud“)
b) parandatakse ja täpsustatakse terminite „usaldushaldus“ 71, 9 ja 91 IO 5
(varem „usaldusfond“), „tegelik kasusaaja“ ja „riikliku taustaga
isik“ definitsioone
c) parandatakse võimalusi kohustatud isikute vaheliseks 16 IO 5
koostööks hoolsusmeetmete rakendamisel
d) luuakse mehhanism äriregistri juures avaldatavate tegelike 20, 781, IO 5
1
kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks 95
e) täpsustatakse audiitorettevõtjate hoolsusmeetmete 19, 20, 42 IO 5
rakendamise korda, võttes arvesse nende pakutava teenuse eripära ja 49
1
Financial Action Task Force, https://www.fatf-gafi.org/about/
1
f) täpsustatakse ja lihtsustatakse sätteid, mis puudutavad 21, 32 ja N/A
füüsiliste isikute isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist, mh 47
piiratud teovõimega isikute ja e-residentide puhul ning vastavate
andmete säilitamist
g) täiendatakse rahapesu andmebürood seaduse rikkumisest 521 IO 6
või kahtlastest tehingutest teavitanud isikute anonüümsuse tagamist
ja kaitset reguleerivaid sätteid
h) luuakse õiguslik alus rahapesu andmebüroole suunatud 541, 943 IO 6
aruandluskohustuse kehtestamiseks
i) luuakse õiguslik alus nn „pangakontode registri“ 58, 81 ja IO 6
väljatöötamiseks olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi 1042
baasil, võimaldatakse rahapesu andmebüroole ligipääs sellele ja
täpsustatakse selle kaudu päritavate andmete koosseis
j) keelatakse teatud teenuste osutamine ettevõtjatele, kel või 751, 942 ja IO 3
kelle juhtorgani liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv 1041
kriminaalkaristus
k) tegelike kasusaajate andmete esitamise muudetakse 76, 77 IO 5
kohustuslikuks ka välisriigis loodud usaldushalduse
usaldushaldurile
l) järelevalvepädevus rahvusvaheliste finantssanktsioonide RvSS §-d IO 10,
kohaldamise üle jaotatakse Finantsinspektsiooni ja rahapesu 30 ja 32 IO 11
andmebüroo vahel
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika
osakonna juristid Taivo Põrk (telefon: 611 3585,
[email protected]) ja Ülle Eelmaa (töölt
lahkunud) ning sama osakonna nõunik Sören Meius (telefon: 611 3630,
[email protected]).
Seletuskirja valmimisele aitasid kaasa ka ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna
peaspetsialist Taavi Köhler (telefon: 611 3743,
[email protected]), finantsturgude osakonna
peaspetsialist Kadri Siibak (611 3718,
[email protected]), finantsinspektsiooni rahapesu
tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker (668 0561,
[email protected]) ja Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo jurist Mihkel Ruubas
(
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (611 3638,
[email protected]) ja õiguslikult hinnanud sama osakonna jurist Kati Tee
(611 3645,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 126,
audiitortegevuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.02.2019, 2,
finantsinspektsiooni seaduse 1 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 5,
krediidiasutuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 99,
notariaadiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 72, notari tasu seaduse
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.02.2019, 8, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 11 ja äriseadustiku redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 04.03.2019, 23.
2
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 alusel – eelnõu
käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
Erandina üldisest jõustumisajast jõustuvad eelnõu §-i 1 punktid 75–78 10. märtsil 2020 ning §-
s 6 kavandatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused 01. juunil 2021.
Vastavalt seaduse rakendussätetele:
- peavad kohustatud isikud kontrollima oma olemasolevate klientide tegelike kasusaajate
andmete esitatust äriregistri juures ühe aasta jooksul arvates käesoleva eelnõu jõustumisest
(§ 1001);
- peavad isikud, kellele käesoleva eelnõuga kehtestatakse teenuse osutamise keeld tulenevalt
kriminaalkaristuse olemasolust, viima oma tegevuse seadusega vastavusse hiljemalt 31.
detsembriks 2021 (§ 1041);
- peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tagama käesolevas eelnõus nimetatud andmete
kättesaadavuse rahapesu andmebüroole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu hiljemalt 10.
septembriks 2020 (§ 1042).
Käesoleva eelnõu vastuvõtmine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punkti
2.9 („Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsiooni, finantskuritegevust ja rahapesu,
arendame kriminaaltulu konfiskeerimise võimekust“) üheks alaülesandeks.
Eelnõuga ei muudeta PS § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid
õigusakte, mistõttu selle seadusena vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.
1.3.1 Paralleelselt menetluses olevad eelnõud ja väljatöötamiskavatsused
2018. aasta detsembris võttis Riigikogu esimesele lugemisele eelnõu 771 SE „Audiitortegevuse
seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus
(finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused)2“, millega
muuhulgas kavandati ka RahaPTS-i muutmist, sh tegevusloa nõuete karmistamist
virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ning väärteotrahvide maksimummäärade tõstmist.
Nimetatud eelnõu langes aga Riigikogu koosseisu muutumise tõttu menetlusest välja. Kuna
Vabariigi Valitsus hindas virtuaalvääringu teenuse pakkumise nõuete karmistamise vajadust
kiireloomuliseks, esitati eelnõus 771 SE seda osa puudutanud muudatused Riigikogu uuele
koosseisule eraldi eelnõuga mais 2019. Vastav eelnõu sai numbri 8 SE3, kuid seda ei jõutud
vastu võtta enne Riigikogu suvepuhkusele minekut. Teise osa eelnõuga SE 771 kavandatud
muudatustest, sh väärteotrahvide tõstmise RahaPTS-is, saatis Rahandusministeerium uuesti
esmasele kooskõlastusele juunis 20194, kuid käesolevaks hetkeks pole seda veel Riigikogule
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/789782cb-80df-4e9e-9bcb-
a09b5b318755/Audiitortegevuse%20seaduse,%20finantskriisi%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20seadu
se%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(finantsvaldkonna%20v%C3%A4%C3%A4rteoka
ristuste%20reform,%20EL-i%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20karistused)
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-
ec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20
riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus
4
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99eb3c28-1f75-4b11-97b3-6ba713ff27f9
3
esitatud. Kolmandaks kavandati eelnõus 771 SE ka nn ümberpööratud tõendamiskoormuse
sisseviimist rahapesukahtlusega vara puhul, kuid arvestades muudatuse kaalukust ei pea
Rahandusministeerium mõistlikuks selle sisseviimist ilma vastavat väljatöötamiskavatsust
koostamata.
Kirjeldatud asjaoludel on lisaks käesolevale eelnõule erinevates menetlusetappides veel kaks
RahaPTS-i muutvat eelnõud, mistõttu võib osutuda otstarbekaks eelnõude liitmine või
muutmiskäskude liigutamine erinevate eelnõude vahel. Võimaldamaks säilitada terviklikku
ülevaadet menetluses olevaist RahaPTS muudatustest, on käesoleva seletuskirja lisana nr 1
koostatud RahaPTS tervikredaktsioon, milles on jälgitavana esitatud kõik erinevates
eelnõudes kavandatavad RahaPTS muudatused.
2. Eelnõu eesmärk
Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018
direktiiv (EL) 2018/843, nn AMLD V ning seeläbi tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamist Eesti Vabariigis.
Selles kontekstis on oluline, et Eesti Vabariigil seisab ees Financial Action Task Force’i
(edaspidi FATF) piirkondliku organisatsiooni Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL
viies hindamisvoor, mis tõenäoliselt leiab aset 2021. aastal ja viiakse läbi FATF-i 2013. aastal
kinnitatud ja viimati 2019. aastal uuendatud metodoloogia5 alusel.
FATF’i ja MONEYVAL’i eesmärk on võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Sel
eesmärgil on välja töötatud ühtsed standardid ja soovitused, mille järgimist liikmesriikide poolt
kontrollitakse vastastikkuste hindamiste abil. Eeloleva hindamisvooru käigus annab
MONEYVAL endapoolse 4-punkti skaalal antava hinnangu üheteistkümnele (11) efektiivsust
käsitletavale tulemusnäitajale (Immediate Outcome, edaspidi IO) ning neljakümnele (40)
tehnilist vastavust peegeldavale soovitusele.
Nõrk hindamistulemus toob hinnatava riigi jaoks kaasa nn ICRG (International Co-operation
Review Group) protsessi langemise, mille raames peab riik hakkama raporteerima otse
FATF’is, millega kaasneb rahvusvahelise üldsuse suurem negatiivne tähelepanu ning kõrgem
administratiivne koormus. Selles protsessis tehakse riigile kordusülevaade, mille raames
võetakse riigiga ühendust, vaadatakse veelgi põhjalikumalt kõiki võetud meetmeid ning
hinnatakse nende piisavust. Kui FATF’i hinnangul pole võetud meetmed siiski olnud piisavalt
kiired ja põhjalikud, lisatakse riik nn kõrge riskiga e koostööd mittetegevate riikide loetelusse,
mis oluliselt raskendab majandustegevust kõigile vastavast riigist pärit isikutele ja ettevõtetele,
kuna teised FATF-i ja selle piirkondlikesse organisatsioonidesse kuuluvad riigid peavad nende
suhtes kohaldama vähemalt kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Seetõttu tuleb ICRG protsessi
langemist igal juhul vältida.
Kuigi MONEYVAL’i 2014. aastal läbi viidud neljanda hindamisvooru läbis Eesti
märkimisväärse eduga6, tuleb arvesse võtta, et selle käigus hinnati üksnes vastavust tehnilistele
soovitustele. Tulemusnäitajate (IO) kontseptsioon on uus ning arvestades hiljutisi Eestiga
seotud rahapesuskandaale, tuleb Eestil teha olulisi jõupingutusi, saavutamaks
5
FATF Methodology for Assessing Technical Compliance with the FATF Recommendations and the
Effectiveness of AML/CFT Systems (2013, updated in February 2019). Kättesaadav: http://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf.
6
https://rm.coe.int/report-on-fourth-assessment-visit-executive-summary-anti-money-launder/168071600b
4
tulemusnäitajatele hinnang, mis hoiaks ära ICRG protsessi sattumise7. Sealjuures ei piisa
muudatustest õigusaktides, vaid üle tuleb vaadata ka rahapesuvastasele võitlusele pühendatud
rahalised ja inimressursid.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Käesolevas alapunktis antakse ülevaade eelnõuga tehtavatest muudatustest, lähtudes
muudetavate sätete numeratsioonist kehtivas RahaPTS-is. Kui selgitustes viidatakse direktiivi
sätetele, on silmas peetud direktiivi (EL) 2015/849 konsolideeritud versiooni8, kui pole öeldud
teisiti.
Paragrahv 1
Tehnilise täpsustusena jäetakse RahaPTS § 1 lõike 2 punktist 4 ära sõnad, mis kitsendavad
tegelike kasusaajate info avaldamise kohustuse juriidilistele isikutele, kuna kooskõlas direktiivi
artikliga 31 paneb eelnõu vastavad kohustused ka usaldushaldurile, usaldushaldus aga pole
juriidiline isik. Usaldushalduse mõiste defineeritakse seaduse §-s 71.
Paragrahv 2
Esiteks jagatakse paragrahvi 2 lõike 1 punkti 4 muutmise ja uue punkti 41 kehtestamisega eraldi
punktide alla isikud, kes vahendavad kinnisasja omandamisega seotud tehinguid ja isikud, kes
vahendavad tehinguid, mis on seotud kinnisasja kasutusõigusega (nt üürile või rendile
andmine). Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et viimaste suhtes kuulub direktiiv kohaldamisele
üksnes juhul, kui vahendatava kinnisvara kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus on
vähemalt 10 000 eurot kuus ning seadusega ei soovita rakendada direktiivist karmimaid
nõudeid. Muudatuse sisuline mõju praktikas on väike, kuna eelduslikult tegelevad kinnisvara
vahendamisega seotud isikud praktikas nii võõrandamis- kui üüritehingute vahendamisega.
Siiski tähendab see, et keskendudes üksnes üüri- ja rendilepingute vahendamisele, on maakleril
võimalik hoiduda kohustatud isiku staatusest ja sellega kaasnevatest kohustustest, kuni ühegi
vahendatud lepingu väärtus ei ületa 10 000 eurot kuus.
Teiseks laiendatakse kohustatud isikute ringi isikutega, kes oma majandus- või kutsetegevuses
ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis (lg 1 p 15)
– kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot
korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Sealjuures pole
oluline, kas makse toimub sularahas või muul moel. Muudatusega võetakse üle Direktiivi artikli
2 lõike 1 alalõigu 3 punktid i ja j. Eelduslikult on sellest muudatusest mõjutatud eeskätt isikud,
kes EMTAK koodiga 47783 tähistatud tegevusalal (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük
spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub ka kunstigaleriide tegevus. Tolli vabatsoonid on
Eestis loodud Muugal, Paldiskis ja Sillamäel ning kaupade vabatsoonis ladustamise teenust
7
ICRG protsessi toob kaasa olukord, milles riigil on:
- efektiivsuse vaatas keskmine (ME) või madal efektiivsus (LE) 9 või enama IO puhul, millest vähemalt 2
on LE reiting või
- 6 või enam LE reitingut.
8
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:02015L0849-20180709
5
pakub 26 ettevõtet9. On teadmata, kui paljud neist võivad muuhulgas tegeleda kunstiteoste
ladustamise või deponeerimisega.
Kolmandaks täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 6, mis täpsustab, et käesoleva seaduse 9.
peatükki, mis käsitleb tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega seotud
kohustusi, kohaldatakse selles nimetatud isikutele sõltumata nende sularahakäibe suurusest.
Muudatus vastab nii V rahapesuvastase direktiivi kui juba kehtiva RahaPTS mõttele ja
eesmärgile ja tähendab, et info oma tegelike kasusaajate kohta on kohustatud äriregistri juures
avaldama ja ajakohasena hoidma kõik ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused – sh
need, kes oma tegevuses ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 toodud piirmäärasid ega
ole kohustatud isikud RahaPTS § 3 mõistes.
Neljandaks täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 7, millega õigusselguse huvides täpsustatakse,
et käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis- ja
usaldusühingu juhtima õigustatud osanikule, kuna sellist tüüpi äriühingutel juhatus puudub.
Paragrahv 3
Kehtetuks tunnistatakse paragrahvi 3 punktid 11–14, kuna riikliku taustaga isiku, tema
pereliikme ja lähedase kaastöötaja mõisted avatakse uues paragrahvis 91. „Kohaliku riikliku
taustaga isiku“ mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste
rakendamist (vastav kavatsus küll sisaldus AMLDV eelnõus, kuid sellest loobuti triloogide
käigus).
Paragrahv 4
Lõike 1 punktist 3 eemaldatakse eelviimane „või“ kui grammatiliselt ebavajalik ja eksitav.
Teadmine asjaolust, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest on
rahapesusüüteo kohustuslikuks elemendiks ühtmoodi iga lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
koosseisu puhul ning samuti ka nn Palermo konventsiooni10 artikli 6 kohaselt.
Paragrahv 6
Lõikes 2 tehakse tehniline parandus, millega kohustatud isikute hulka arvatakse ka „muu
finantsteenuse“ osutaja Eestis registreeritud filiaal.
Paragrahv 7
Õigusselguse huvides asendatakse sõnad „korrespondentpank“ ja „respondentpank“ sõnadega
„korrespondentasutus“ ja „respondentasutus“, kuna korrespondentsuhe võib toimida ka
finantseerimisasutuste vahel, kes ei ole pangad.
Paragrahv 71
Kehtestatava paragrahviga defineeritakse usaldushalduse mõiste. Varasemalt on RahaPTS-is ja
ka direktiivi tõlkes kasutatud terminit „usaldusfond“, mis aga on muutunud eksitavaks pärast
seda, kui vastav termin defineeriti investeerimisfondide seaduse §-s 8 kui usaldusühingu vormis
loodud investeerimisfond. Viimane on juriidiline isik, samas kui eeskätt common law riikides
9
https://www.emta.ee/et/ariklient/toll-kaubavahetus/tolliload/vabatsoonid
10
https://www.unodc.org/documents/middleeastandnorthafrica/organised-
crime/UNITED_NATIONS_CONVENTION_AGAINST_TRANSNATIONAL_ORGANIZED_CRIME_AND_THE_PROTOCO
LS_THERETO.pdf
6
levinud usaldushaldus (inglise keeles trust)11 seda pole. Arvestades seda asjaolu ning
usaldushaldust puudutava regulatsiooni varasemast suuremat ulatust seaduses (eeskätt tegelike
kasusaajate andmete esitamist puudutavad muudatused), on mõistlik tuua seadusesse
usaldushalduse definitsioon. Välislepingutes on varasemalt ka eestikeelse otsetõlkena kasutatud
terminit „trust“1213, mida siiski ei peetud sobivaks, kuna tavakeeles tähistab see ettevõtete
koondist.
Kuna Eesti õigus ei tunnusta usaldushalduse instituuti ning käesoleva muudatuse eesmärgiks
pole seda olukorda muuta, defineeritakse usaldushaldus kui seda tunnustava riigi õiguse
alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur (trustee) valitseb
usaldushalduse looja (settlor või trustor) poolt eraldatud varakogumit oma nimel, kuid
soodustatud isikute (beneficiaries) huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt,
kusjuures usaldushaldusesse antud vara ei loeta osaks usaldushalduri varast, ega rahuldata selle
arvel võlausaldajate nõudeid usaldushalduri vastu. Definitsiooni koostamisel on aluseks võetud
artikkel 2 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonist usaldushaldust puudutava õiguse ja selle
tunnustamise kohta14 ning „usaldushaldust tunnustavateks riikideks“ loetakse konventsiooni
osalisriigid.
2019 aasta aprilli seisuga on konventsiooni osalisriikideks (contracting party) Ameerika
Ühendriigid, Austraalia, Hiina Rahvavabariik (Hong Kongi puudutavas osas), Holland, Itaalia,
Kanada, Küpros, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, Panama, Prantsusmaa, San
Marino, Šveits ja Ühendatud Kuningriik15.
Vastavalt direktiivi artiklile 31, määravad liikmesriigid kindlaks tunnused, mille alusel
otsustatakse, kas nende õiguses reguleeritud õiguslike üksuste struktuur või ülesanded
sarnanevad usaldushalduse struktuuri või ülesannetega. Liikmesriigid teatavad Euroopa
Komisjonile usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste või õigussuhete kategooriad16,
tunnused, nimetused ja, kui see on kohaldatav, õigusliku aluse ning Euroopa Komisjon avaldab
nende koondloetelu 10. septembriks 2019. Eesti on Euroopa Komisjonile teatanud, et meie
õiguses puuduvad õiguslikud üksused, mille struktuur ja ülesanded sarnaneksid usaldushalduse
omale piisavalt, et nende suhtes kuuluks kohaldamisele direktiivi artikkel 31.
Suure tõenäosusega tuleb käesolevat paragrahvi pärast nimetatud koondloetelu avaldamist selle
alusel täiendada, et see hõlmaks ka kõiki selles nimetatud üksusi ja õigussuhteid.
Sättega täpsustatakse ka, et käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate
andmete esitamisel puuduvad muud õiguslikud tagajärjed, kui need, mida näeb ette käesolev
seadus (st vastutus valeandmete esitamise eest vastavalt §-le 95).
Paragrahv 8
Tehniline muudatus tulenevalt „usaldushalduse“ termini sissetoomisest seadusesse.
11
Erinevad allikad selgitavad terminit trust kui legal arrangement või fiduciary relationship.
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/229062014002
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/237190
14
https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=59
15
https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/status-table/?cid=59
16
Nt UK maksuõiguses eristatakse seitset peamist trustide kategooriat (bare trusts, interest in possession trusts,
discretionary trusts, accumulation trusts, mixed trusts, settlor-interested trusts, non-resident trusts):
https://www.gov.uk/trusts-taxes/types-of-trust
7
Paragrahv 9
Käesolev paragrahv määratleb „tegeliku kasusaaja“ mõiste, mis esmakordselt defineeriti Eesti
õiguses 2007. aastal vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Nn
neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmiseks 2017. aastal vastu võetud uues rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses täiendati ulatuslikult ka „tegeliku kasusaaja“
definitsiooni, millega seoses on käesolevaks hetkeks ilmnenud mitmed probleemid.
Esiteks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 1 kohaselt on tegelik kasusaaja: „füüsiline isik, kes teeb
oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu
või teise isiku üle JA kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse“.
Samas, direktiivi kohaselt on tegelik kasusaaja „füüsiline isik (füüsilised isikud), kes on kliendi
lõplik omanik (lõplikud omanikud) või kes teda lõplikult kontrollib (kontrollivad), JA/VÕI
füüsiline isik (füüsilised isikud), kelle nimel tehing või toiming tehakse“. Ka vastav FATF
juhend17 rõhutab: „Another essential element to the FATF definition of beneficial owner
is that it includes natural persons on whose behalf a transaction is being conducted, even
where that person does not have actual or legal ownership or control over the customer.“
Seega ei nõua direktiiv ega FATF soovitused mõlema tingimuse täidetust, vaid, vastupidi,
rõhutatakse asjaolu, et need ei pruugi esineda samaaegselt. Kehtiv definitsioon koosmõjus
terminiga „tegelik kasusaaja“ on põhjustanud rahulolematust mh ka usuliste ühenduste ja
mittetulundusühingute seas, milliste „tegelikud kasusaajad“ vastavatest ühingutest reeglina
isiklikku kasu ei saa.
Seetõttu sõnastatakse ümber § 9 lõiked 1 ja 2. Lõikes 1 asendatakse sõna ja sõnaga või.
Defineerimata termini „kontroll“ asemel kasutatakse terminit „valitsev mõju“, mis on
defineeritud raamatupidamise seaduse §-s 27. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks lõige 8 kui
ebavajalik, kuna vormel „muul viisil kontrollimine“ ei vaja enam selgitamist.
Tegeliku kasusaaja tuvastamisel on oluline tähelepanu pöörata ka asjaolule, et kooskõlas
direktiiviga ning FATF soovitusega nr 1018 nõuab seadus tegeliku kasusaaja tuvastamist alati,
st ka juhul, kui kliendiks või juhutehingu tegijaks on mitte juriidiline vaid füüsiline isik. Kuna
füüsiline isik ise ei saa olla kellegi teise omandis või raamatupidamise seaduse mõistes valitseva
mõju all (kavandatav § 9 lg 1 p 1), tuleb kohustatud isikul vastava hoolsusmeetme
rakendamiseks füüsilise isiku suhtes välja selgitada, kas füüsiline isik soovib ärisuhet luua või
juhutehingut teha kellegi teise „huvides, kasuks või arvel“ (kavandatav § 9 lg 1 p 2).
Lõikes 2 jäetakse lihtsustamise eesmärgil ära viide lõpliku kontrolli teostamisele, mis asjatult
kordab lõike 1 punktis 1 toodut.
Teiseks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 3 kohaselt on „kaudne omamine kontrolli teostamise viis,
mille puhul omab äriühingus 25 protsendi suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25 protsendi
suurust omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on
sama füüsilise isiku kontrolli all.“. Selle sätte grammatilisel tõlgendamisel ei tohtinuks isiku
omandiosa suuruse arvutamisel arvesse võtta tema osalusi ettevõtjates, mis ei ole tema
kontrolli all, st kus tal puudub valitsev mõju. Taoline lähenemine pole kooskõlas direktiivi
17
http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-transparency-beneficial-ownership.pdf
18
http://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf
8
mõtte ega FATF juhenditega, avades võimaluse tegeliku kasusaaja staatusega
manipuleerimiseks ettevõtja omandistruktuuri muutmise kaudu. Seetõttu muudetakse ka lõigete
2 ja 3 sõnastust nii, et oleks üheselt mõistetav, et äriühingute puhul tuleb tegeliku kasusaaja
staatuse määramisel arvesse võtta isiku kõik otsesed ja kaudsed osalused. Samuti andis lõige 3
mõistele „kontroll“ üldtunnustatust (valitsev mõju) teistsuguse tähenduse, mis tekitas seaduse
rakendamisel täiendavat segadust. Ehkki direktiivi kohaselt on mõiste „kontroll“ selline
sisustamine lubatud, pole see selgelt otstarbekas, mistõttu 25% suurune piirmäär esitatakse
lõikes 2 ning lõikest 3 jäetakse välja viited „kontrolli teostamisele“.
Kolmandaks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 4 kohaselt: „Kui pärast kõikvõimalike
tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikut võimalik
kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus,
kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse tegeliku kasusaajana sellist füüsilist
isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.“ Paraku on defineerimata direktiivist pärinev mõiste
„kõrgema juhtorgani liige“ (senior managing official). Näiteks aktsiaseltsi puhul on
semantiliselt lähim aktsionär, kuna äriseadustiku § 290 kohaselt on aktsiaseltsi „kõrgeim
juhtorgan" aktsionäride üldkoosolek.
Direktiivi kohaselt hõlmab mõiste senior management „juhte või töötajaid, kellel on piisavalt
teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav
volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema direktorite nõukogu liikmed“.
Ka FATF annab sellele mõistele oma tegelikke kasusaajaid käsitlevas juhendis (33. p. e–f) väga
avara tõlgenduse, öeldes, et tegu võib olla nii strateegiliste kui igapäevaste juhtimisotsuste eest
vastutavate isikutega. Selliselt määratud „kõrgema juhtorgani liikmete“ ring võib seega olla
äärmiselt lai, eriti mõnda suuremasse kontserni kuuluva tütarettevõtja puhul. Viimasest
asjaolust hoolimata (või just selle tõttu?) ei nõua vastavushindamisel kasutatav FATF
metodoloogia19 (10.10 c) neist igaühe tuvastamist, vaid võimaldab sellisel juhul tegeliku
kasusaajana käsitada ühtainust füüsilist isikut.
Võttes arvesse direktiivi nõuet, et kohustatud isikud annaksid teada kõigist lahknevustest
registrile esitatud ja neile kättesaadava tegelikke kasusaajaid puudutava info vahel ning selle
nõude ülevõtmiseks loodavat hoiatusmärke tegemise menetlust, peavad eelnõu koostajad
oluliseks „kõrgema juhtorgani liikme“ mõiste võimalikult täpset määratlemist.
Sel eesmärgil viidatakse lõikes 4 edaspidi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Lõikest 4 ei selgunud
ka üheselt, kas selles on silmas peetud ettevõtja enese kõrgemat juhtorganit, ettevõtja
emaettevõtja kõrgemat juhtorganit või kogu kontserni emaettevõtja kõrgemat juhtorganit.
„Lõpliku“ kontrolli teostamine viitab siiski viimasele variandile ning selle täpsustamiseks
täiendatakse paragrahvi lõikega 41.
Neljandaks, lõige 5 „Kohustatud isik registreerib ja säilitab teabe kõikide toimingute kohta,
mida tehti selleks, et tegelik kasusaaja käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel tuvastada.“
pole osa tegeliku kasusaaja mõistest ning asetseb seega seaduse ülesehituse mõistes vales
kohas. Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja vastav kohustus kehtestatakse § 46 lõike 2 punktina
22.
Viiendaks, lõige 9, mille kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata:
19
http://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf
9
„1) reguleeritud turul noteeritud äriühingule, millele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega
kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid, millega
tagatakse omanikke käsitleva teabe piisav läbipaistvus;
2) korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule;
3) hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule.“
on ülemäärane ja eksitav. Ehkki loetletud isikud on, vastavalt § 76 lõikele 3, tõepoolest
vabastatud kohustusest oma tegelike kasusaajate kohta äriregistrile infot esitada, sätestatakse
käesolevas paragrahvis tegeliku kasusaaja definitsioon, mis on olemuselt universaalne ja
kohaldub seega ka neile. Lõige 9 tunnistatakse seetõttu kehtetuks (vabastus info esitamise
kohustusest säilib).
Lõpetuseks täiendatakse paragrahvi lõikega 42 ja lõiget 6 punktiga 5, võtmaks üle direktiivi
artikli 3 lõike 6 punkt b. Lõige 42 käsitleb olukorda, kus lõike 2 kohaselt leitud isik on
usaldushaldur ning Eesti äriühingu emaettevõtte aktsiad või osad kuuluvad usaldushaldusesse
antud vara hulka.
Paragrahv 91
Kehtestatava paragrahviga defineeritakse uuesti „riikliku taustaga isiku“ mõiste, kuna selle
sisustamist on V rahapesuvastase direktiiviga täpsustatud. Nagu varemgi, on see „füüsiline isik,
kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid“ ning direktiiv annab endiselt ka
loetelu ametikohtadest, mille täitjaid tuleb igal juhul pidada avaliku võimu olulisi ülesannete
täitjaks. Sealjuures on lõiked 1 kuni 3 universaalsed ja võetakse aluseks riikliku taustaga isikute
määratlemisel kogu maailma piires, mistõttu isiku täpne ametinimetus konkreetses riigis võib
olla mõnevõrra erinev. Näiteks lõike 2 punkt 6 („riigikontrolör“) on direktiivi kohaselt
„riigikontrolliasutuse nõukogu liige“ („member of court of auditors“).
Sellele lisaks peab iga liikmesriik aga koostama ja ajakohasena hoidma täpsema loetelu, mis
näitaks, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis tuleks lugeda „avaliku võimu olulisi
ülesandeid“ täitvateks ja nõudma sama ka oma territooriumil paiknevatelt akrediteeritud
rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Nimetatud loetelud saadetakse Euroopa Komisjonile, kes
lisab sellele loetelu vastavaist ametikohtadest Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste lõikes
ja korraldab nii sündinud lõpliku koondloetelu avalikustamise.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eestis vastav riigisisene loetelu rahandusministri määrusega
(lõige 5), mille eelnõu on käesoleva seletuskirja lisaks nr 3 Rahandusministeerium hangib ka
Eesti Vabariigis akrediteeritud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt20 vastavad loetelud ja
edastab need Euroopa Komisjonile.
Seega tuleb riikliku taustaga isiku staatuse kontrollimisel edaspidi kindlaks määrata:
a) kas isik on täitnud mõnda ametikohta paragrahvi lõikes 4 viidatud koondloetelus ja
b) kas isik on täitnud mõnda lõigetes 2–3 toodud kirjeldusele vastavat ametikohta
kolmandas riigis.
Riikliku taustaga isiku pereliikme ja lähedase kaastöötaja definitsioone (lõiked 7 ja 8)
varasemaga võrreldes sisuliselt ei muudeta.
20
https://vm.ee/et/eesti-rahvusvaheliste-organisatsioonide-andmekogu
10
„Kohaliku riikliku taustaga isiku“ mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette
nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus küll sisaldus AMLDV eelnõus, kuid sellest
loobuti triloogide käigus). Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 3 punkt 12 ja §
41 lõige 4 ning muudetakse § 14 lõike 1 punkti 5 ja § 36 lõike 2 punkti 2.
Riikliku taustaga isiku staatus on põhimõtteliselt aegumatu, mida peegeldab ka vastav osa
definitsioonis: „täidab või on täitnud“. FATF on oma juhendis riikliku taustaga isikute kohta21
esile toonud, et isikute suhtes, kes enam avaliku võimu olulisi ülesandeid ei täida, tuleks
kohaldada riskipõhist lähenemist ja mitte ette kindlaks määratud „aegumistähtaegu“. Sellest
põhimõttest lähtub ka kehtiv RahaPTS § 41 lg 3, mille kohaselt tuleb asjakohaseid ja
riskitundlikkusest lähtuvaid meetmeid rakendada seni, kuni on kindel, et riikliku taustaga
isikutele omaseid riske kõnealuse isiku puhul enam ei esine, kuid igal juhul vähemalt 12 kuud
pärast seda, kui isik enam ei täida vastavat ametikohta.
Paragrahv 10
Seoses muudatustega §-s 31, mille kohaselt e-residentsust iseeneses ei käsitleta enam riski
suurendava asjaoluna (st et teisest Euroopa Liidu riigist pärit e-residenti ei tule tingimata
käsitleda kõrgema riskiga isikuna, kui teist samast riigist pärinevat isikut, kes aga pole e-
residentsust omandanud), jäetakse viide e-residentidele välja ka käesoleva paragrahvi lõikest 4.
Paragrahv 14
Lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või kohaliku riikliku taustaga isikuga“. Vastav mõiste
jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav
kavatsus sisaldus küll AMLDV eelnõus, kuid sellest loobuti triloogide käigus).
Paragrahv 16
Käesolev säte on rahapesu tõkestamise praktilisest aspektist olulise tähtsusega, kuna
hoolsusmeetmete rakendamine kohustatud isikute poolt on esmaseks rahapesuvastaseks
kaitseliiniks. Eelnõu ettevalmistamise käigus on mitmed kohustatud isikute esindajad
turuosaliste nõukoja vahendusel juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtiv õigus piirab
ülemääraselt nende võimalusi teha koostööd ja vahetada teavet, mida igaüks neist on ometi
kohustatud käesoleva seaduse vahendusel koguma, samuti hoiatada üksteist rahapesu või
terrorismi rahastamise kõrgendatud riske kandvate asjaolude eest.
Seega pole korrektselt lahendatud kohustatud isikute vaheline koostöö ning tavaline on olukord,
kus üks kohustatud isik keeldub teise kohustatud isikuga info jagamisest, viidates näiteks
pangasaladuse või ametisaladuse hoidmise kohustusele. Näiteks notariaadiseaduse § 3 lõike 2
alusel on notaril võimalik anda andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle
ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, nende esindajatele, kohtule või kohtumääruse
alusel uurimisorganitele. Kirjeldatud kohustusest on notar vabastatud vaid RahaPTS § 52 lõike
3 alusel ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole
sellekohase ettekirjutuse alusel või teatamiskohustuse täitmisel. Krediidiasutuste seaduse § 88
lõike 51 kohaselt võib krediidiasutus ainult kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse krediidiasutusega samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete
21
http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf
11
kohaldamiseks. Õigusselguse puudumine toob paraku kaasa selle, et kliendid peavad
kohustatud isikutele esitama analoogseid andmeid korduvalt, millega kaasneb täiendav
halduskoormus ja kulud.
Kohustatud isikute omavahelise koostöövõime ning rahapesu tõkestamise efektiivsuse
parandamiseks täiendatakse paragrahvi lõikega 2, mille kohaselt võivad kõik kohustatud isikud
omavahel vahetada teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seaduse § 20
lõike 1 punktidest 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks,
järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski
muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse-, või muu saladuse hoidmise kohustusest või
info jagamise piirangust. Nimetatud hoolsusmeetmed käsitlevad isiku tegeliku kasusaaja
tuvastamist ning teabe hankimist asjaolu kohta, kas tegu on riikliku taustaga isiku, tema
pereliikme või lähedaseks kaastöötajaga. Tegelikke kasusaajaid ning isikute riiklikku tausta
puudutav teave on oma iseloomult avalik, mistõttu ei saa selle suhtes esineda ootust
privaatsusele. „Käesolevas seaduses sätestatud piirangud“ viitavad selles kontekstis
kohustusele hoida konfidentsiaalsena asjaolu, et isiku suhtes on esitatud teade rahapesu
andmebüroole (RahaPTS §51).
Analoogiliselt RahaPTS §-ga 49 sätestab lõige 4 info jagamise õiguse erandi tulenevalt
kaitsja/advokaadi konfidentsiaalsuskohustusest, mis omakorda tuleneb inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni22 artiklis 6 toodud õigusest õiglasele kohtumenetlusele.
Paragrahv 19
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21–23, kuna nii mittetulundusühingutele ja sihtasutustele,
kinnisvara kasutusõigusega seotud tehingute vahendajatele kui kunstiteostega kauplejatele
kehtib hoolsusmeetmete rakendamise kohustus siis ja üksnes siis, kui nad ületavad oma
tegevuses piirmäärasid, mis aga erinevad lõike 1 punktis 2 toodust.
Paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks kui ebatäpne ja asendatakse § 25 lõikega 11.
Kehtiva sõnastuse kohaselt nõuab see makseteenuse pakkujalt kliendi „isikusamasuse
tuvastamist“ iga rahaülekande puhul, mis ületab 1000 eurot; st et väiksema ülekande saaks teha
saatja isikut tuvastamata. Selline säte ei lähe kooskõlla § 25 lõikes 1 sätestatud kohustusega,
kus krediidi- ja finantseerimisasutustele on pandud kohustus isikusamasus tuvastada kõikide
tehingute puhul. Makseteenuse pakkujatel ei ole tuvastatud teistest krediidi- ja
finantseerimisasutustest madalamat riski, mis põhjendaks nende tegevusele madalamate
rahapesu ja terrorismi rahastamise nõuete seadmise. Direktiivi artikli 11 punkti b alapunkti ii
kohaselt on 1000 eurost suuremate tehingute puhul nõutav „hoolsusmeetmete kohaldamine“,
mis on ulatuslikum „isikusamasuse tuvastamise“ nõudest.
Lõikest 5 jäetakse välja sõnad „iga kord“, kuna need on praktikas segadust tekitanud. RahaPTS
§ 19 lõike 1 punkt 2 sätestab, et tehingu juhuti tegemisel tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada, kui
tehingu väärtus on üle 15 000 euro. Kehtiva lõike 5 järgi võib aga aru saada, et näiteks tegeliku
kasusaaja peab tuvastama sõltumata tehingu väärtusest („iga kord“). Lõike 5 mõtteks on aga, et
juhul kui hoolsusmeetmeid (v.a ärisuhte seire) tuleb kohaldada, tuleb seda teha enne tehingu
tegemist või ärisuhte loomist (mitte tagantjärele). Sellest nõudest loob omakorda erandi § 30
lg 2.
22
https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295
12
Paragrahvi täiendatakse lõikega 51, mis sätestab, et audiitor, kes teostab kliendi majandusaasta
aruande auditit või ülevaatust, ei pea kliendi tegelikke kasusaajaid välja selgitama enne lepingu
sõlmimist, vaid teeb seda vastava teenuse osutamise käigus. Sealjuures vaatab audiitor läbi
andmed ja dokumendid, mille põhjal klient on oma tegeliku kasusaaja tuvastanud ja veendub,
et klient on nende andmete põhjal teinud õiged järeldused oma tegeliku kasusaaja isiku kohta
ja esitanud äriregistrile korrektsed andmed.
Kui audiitor tuvastab, et kliendi kogutud andmed pole tegeliku kasusaaja isiku kohta järelduste
tegemiseks piisavad või et klient on kogutud andmete põhjal teinud valesid järeldusi, käitub ta
lähtuvalt käesoleva seaduse § 20 lõikest 23 või § 42 lõikest 8.
Auditi või ülevaatuse kohustus on vaid ~5% Eesti ettevõtjatest, ent samas on sellega kaetud
~85% kõigi Eesti ettevõtjate varadest. Et audiitoril on kohustatud isikuna igal juhul vajadus
välja selgitada kliendi tegelik kasusaaja, võimaldab selle protseduuri ühildamine auditi või
ülevaatusega parandada tegelike kasusaajate kohta äriregistris hoitava teabe kvaliteeti ilma
halduskoormust olulisel määral tõstmata.
Paragrahv 20
MONEYVAL on oma 4. hindamisvooru lõppraportis Eestile ette heitnud, et käesolevas
seaduses puudub kohustatud isikute jaoks selge nõue välja selgitada, kas nende klient tegutseb
mõne teise isiku nimel23. Kuna puudus on oluline, täiendatakse käesoleva paragrahvi lõiget 2
selle kõrvaldamiseks vastava nõudega.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõige 1:
Kui astutakse uude ärisuhtesse sellise äriühingu, muu juriidilise isiku, usaldusfondi või sellise
õigusliku üksusega, millel on usaldusfondiga sarnane struktuur või ülesanded („sarnane
õiguslik üksus“), mille tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlev teave tuleb artikli 30 või 31
kohaselt registreerida, peavad kohustatud isikud saama registreerimistõendi või registri
väljavõtte.
See tähendab, et kohustatud isikutel tuleb kontrollida, et nende kliendid oleksid oma tegelike
kasusaajate info nende asukohariigi seaduste kohaselt registreerinud, vajadusel nõudes kliendilt
vastava registri väljavõtte esitamist. Eestis registreeritud juriidilised isikud peavad avaldama
oma tegelike kasusaajate info äriregistri infosüsteemis vastavalt RahaPTS §-dele 76 jj.
Rahapesu andmebüroo avalikustab ja hoiab ajakohasena loetelu riikidest, mille õiguse kohaselt
tuleb tegeliku kasusaaja info registreerida. Eelnõu koostajale teadaolevalt pole ükski Euroopa
Majanduspiirkonna väline riik käesoleva eelnõu esitamise hetkeks tegelike kasusaajate andmete
riigile esitamise või registreerimise kohustust kehtestanud.
Lõikes 21 sätestatud hoolsusmeetme rakendamiseks olemasolevatele klientidele antakse
vastavalt rakendussättele §-s 1001 aega üks aasta arvates käesoleva eelnõu jõustumisest.
Klientidega, kel on tegelike kasusaajate info avaldamise kohustus (so Euroopa Liidu riikides
registreeritud juriidilised isikud), kuid kelle kohta vastavat registreerimistõendit või registri
väljavõtet hankida ei õnnestu, tuleks ärisuhe lõpetada vastavalt §-le 43.
Nimetatud muudatus on väga oluline äriregistri infosüsteemis avaldatava tegelike kasusaajate
info täielikkuse ja kvaliteedi aspektist. Kuigi tegelike kasusaajate info esitamise kohustus
23
Deficiency: No clear requirement to determine whether the customer is acting on behalf of another person.
13
jõustus oktoobris 2018, pole 2019. aasta juuliks ligikaudu ¼ isikutest (~61 000 isikut), kel on
informatsiooni esitamise kohustus, seda veel teinud.
Kuivõrd Eesti juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmeid ja nende ajalugu säilitatakse
äriregistri juures viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist, ei pea kohustatud isikud
kooskõlas käesoleva eelnõuga kehtestatava §-i 47 lõike 11 punktiga 2 säilitama koopiad
äriregistri väljavõtetest, vaid piisab kontrollimisest, et klient on oma tegeliku kasusaaja andmed
esitanud ja need langevad kokku kohustatud isikule esitatud andmetega.
Sätet täiendatakse lõikega 22, mis on vajalik võtmaks üle direktiivi artikli 30 lõiget 4:
Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave [tegelike kasusaajate
kohta] oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid.
Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud ja kohasel juhul pädevad asutused
niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist
lahknevustest, mille nad leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva
teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Teatatud
lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse asjakohaseid meetmeid lahknevuste
õigeaegseks lahendamiseks ning et kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge.
Kui kohustatud isikule saavad tegeliku kasusaaja tuvastamisel teatavaks andmed, mis
lahknevad andmetest, mida klient või juhuti tehtavas tehingus osalev isik on äriregistri juures
avaldanud, teeb kohustatud isik äriregistri juures avaldatud andmete juurde hoiatusmärke.
Hoiatusmärge tehakse vastava kasutajaliidese kaudu ning selle sisu avab täpsemalt kehtestatav
§ 781. Hoiatusmärke tegemine pole vajalik, kui klient pole äriregistri juures tegeliku kasusaaja
infot üldse avaldanud; sellisel juhul välistab lõige 21 koosmõjus §-ga 42 ärisuhte loomise,
samuti pole ohtu, et teine kohustatud isik eksikombel valedele andmetele tugineks.
Võimaldamaks hoiatusmärke tegemist vajab äriregistri kasutajaliides täiendavaid arendusi,
mistõttu on §-i 1001 lõikega 2 seatud hoiatusmärke tegemise nõudele eraldi rakendustähtaeg.
Lõige 23 täpsustab, et hoiatusmärke tegemise kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande
auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või
ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.
Lisaks laiendatakse lõikes 5 nimetatud dokumentide ja teabe andmise kohustust selliselt, et see
kehtiks kõigi käesolevas seaduses nimetatud hoolsusmeetmete raames.
Paragrahv 21
Vastavalt Eesti Pangaliidu ettepanekule tunnistatakse kehtetuks lõike 2 teine lause, eraldamaks
seaduses loogiliselt andmete kontrollimist ja dokumentide säilitamist reguleerivad sätted.
Toomaks selgelt välja juhud, millal isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise aluseks olevaid
andmeid säilitama ei pea, täiendatakse seaduse §-i 47 lõikega 11.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mis võimaldab piiratud teovõimega, sh alaealiste isikute
osas jätkata Eestis tegutsevate pankade senist praktikat.
Üldreeglina nõuab lõige 3, et isik tuleb tuvastada originaaldokumendi alusel või – kui
originaaldokumenti pole võimalik näha – vähemalt kahest usaldusväärsest ja sõltumatust
14
allikast pärit teavet kasutades (kuna taoline olukord on iseenesest ebaharilik ja viitab
kõrgendatud riskile).
Selle reegli kohaselt peaks ka piiratud teovõimega isikute tuvastamine toimuma samadel alustel
nii esindaja kui esindatava suhtes, st kas vahetult füüsiliselt kohal viibides, videotuvastuse
vahendusel või elektrooniliselt kahe allika kaudu. Kahe allika kasutamine sünnitõendi osas on
problemaatiline, sest sellisel juhul lapse osas usaldusteenust ei saa kasutada ja allikaid on ainult
üks, so rahvastikuregister.
Taoline lähenemine on ebamõistlik ja mittevajalik. Lõige 5 võimaldab alaealisele kontode
avamist vastavalt väljakujunenud praktikale, kus alaealise isikusamasus tuvastatakse tema
esindaja ütluste alusel, kontrollides andmeid sünnitõendi või isikut tõendava dokumendi põhjal.
Paragrahv 24
Lõigetes 1 ja 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need võimaldaksid kohustatud
isikutel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja dokumentidele või vastava kohustuse täitmise
edasi anda ka riikliku taustaga isikuid puudutava teabe kogumise osas.
Paragrahv 25
Paragrahvi pealkirja muudetakse, võtmaks arvesse, et selles reguleeritakse edaspidi ka
virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohaldatavate hoolsusmeetmete erisusi.
Lõige 11 asendab sisult kehtetuks tunnistatava § 19 lõike 4. Lõike 1 kohaselt peavad krediidi-
ja finantseerimisasutused tuvastama tehingupoolte isikusamasuse kõikide tehingute puhul,
lõige 11 näeb ette, et 1000 eurost suuremate tehingute puhul tuleb kohaldada ka muid
hoolsusmeetmeid. Vastav nõue tuleneb direktiivi artikli 11 punkti b alapunktist ii).
Lõikega 12 leevendatakse mõnevõrra valuutavahetusteenusele kehtivaid nõudeid. Nõue
tuvastada ja kontrollida ka suhteliselt väikeste summade vahetaja isikusamasus pole
proportsionaalne kaasnevate rahapesuriskidega.
Lõiget 2 täiendatakse keeluga avada anonüümset hoiulaegast, millega võetakse üle direktiivi
artikli 10 lõike 1 muudatus.
Lõigetes 3 ja 4 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need nõuavad Eesti Pangalt ka
riikliku taustaga isikuid puudutavate hoolsusmeetmete rakendamist.
Paragrahv 27
Lõikes 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et see nõuab krediidiasutuselt ka riikliku
taustaga isikuid puudutavate hoolsusmeetmete rakendamist.
Paragrahv 29
Lõigetes 1 ja 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need nõuavad
mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt ka riikliku taustaga isikuid puudutavate
hoolsusmeetmete rakendamist.
15
Paragrahv 31
Lõigete 1 ja 2 ebaõnnestunud sõnastus muudetakse, et oleks selgemini arusaadav, millistel
juhtudel toob hoolsusmeetmete kohaldamine kliendiga samas kohas viibimata kaasa nõude
isikusamasuse tuvastamiseks lõike 6 alusel kehtestatud määruse kohaselt, kusjuures vastavalt
tuleb muuta ka nimetatud määrust. Vastavalt parandatakse viide lõikes 7. Ühtlasi muudetakse
regulatsiooni selliselt, et e-residentsust iseenesest ei käsitleta enam täiendava riskifaktorina, st
et Euroopa Majanduspiirkonnast pärit isiku suhtes, kes on hankinud e-residentsuse, pole vaja
kohaldada rangemaid meetmeid, kui samast pärit isiku suhtes, kes seda teinud ei ole.
Lõiget 5 laiendatakse nii, et krediidi- või finantseerimisasutus saaks kõikidel juhtudel
kontrollida, et ekraani taga istub sama (näoga) isik, kelle koodidega toimub digitaalne
isikutuvastus. Seetõttu on vaja, et isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud
andmete kasutamise õigus oleks laiem ja mitte piiratud vaid e-residentidega.
Paragrahv 36
Lõike 2 punktist 2 eemaldatakse viide „kohaliku riikliku taustaga isikule“. Vastav mõiste
jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav
kavatsus sisaldus küll V rahapesuvastase direktiivi eelnõus, kuid triloogide käigus sellest
loobuti).
Paragrahv 37
Lõigetes 2 ja 3 toodud loetelu „suuremale riskile viitavaist asjaoludest“ täiendatakse, võtmaks
üle direktiivi lisa III punkti 1) täiendust, mille kohaselt tuleb selliselt käsitleda ka olukordi, kus
„klient on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb liikmesriigis elamisõigust või kodakondsust
kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või selles liikmesriigis tegutsevatesse
äriühingutesse investeerimise eest.“ ning tehinguid,
„mis on seotud nafta, relvade, väärismetallide, tubakatoodete, kultuuriväärtuste ja muude
arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku
väärtusega esemetega ning elevandiluu ja kaitstud liikidega“.
Eesti kodakondsuse seadus ei näe ette viidatud alustel kodakondsuse andmist, ent välismaalaste
seaduse §-d 192 ja 1973 näevad ette tähtajalise elamisloa andmise alused, mille juures on
eeltingimuseks Eestisse investeeringute tegemine.
Lõike 3 punkti 8 kontekstis tuleb „kaitstud liikidena“ käsitleda CITES (Convention on
International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora24) lisades 1 kuni 3 toodud
liikidesse kuuluvaid loomi ja taimi, kas elus või surnud, ning nende kergesti äratuntavaid osi.
Käesolevas paragrahvis toodud asjaolude esinemisel tuleb hoolsusmeetmeid rakendada
tugevdatud korras, mis aga ei tähenda, et taoliste klientide teenindamisest või tehingute
teostamisest tuleks üldse hoiduda. Meetme tugevdamise viisi valib kohustatud isik vastavalt
konkreetsele riskile.
Paragrahv 38
Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mis täpsustab, et riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või
tema lähedase kaastöötaja puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt
kohaldamisele ka seaduse §-s 41 sätestatud meetmed, kuid seda üksnes juhul, kui isiku asukoht
24
https://www.cites.org/eng/disc/text.php
16
on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või esineb mõni kõrgemale riskile viitav
asjaolu.
Paragrahv 39
Lõike 1 punkti 6 täiendatakse fraasiga „või tehingumustrid“, võtmaks üle direktiivi artikli 18a
lõike 1 punkt f.
Paragrahv 40
Paragrahvi pealkiri muudetakse sisule vastavaks (paragrahv käsitleb korrespondentsuhteid
mitte üksnes krediidiasutuste vaid ka finantseerimisasutuse vahel). Lõikesse 1 tehakse
täpsustus, mis nõuab riskipõhise lähenemise kasutamist ka korrespondentsuhetes.
Paragrahv 41
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna „kohaliku riikliku taustaga isiku“ mõiste jäetakse
seadusest välja, sest direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus
sisaldus küll AMLD V eelnõus, kuid triloogide käigus sellest loobuti).
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et direktiiv ja FATFi soovitused 10 ja 12 ning nende
hindamise metodoloogia25 lähenevad riikliku taustaga isikute suhtes täiendavate
hoolsusmeetmete rakendamisele erinevalt.
Direktiivi artikli 20 kohaselt peab kohustatud isik rakendama riskipõhiseid protseduure, mille
abil teha kindlaks, kas klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik,
riikliku taustaga isiku pereliige või lähedane kaastöötaja ning kõigi tuvastatud riikliku taustaga
isikute, nende pereliikmete ja lähedaste kaastöötajate suhtes tuleb rakendada täiendavaid
hoolsusmeetmeid, st:
i) saada kõrgemalt juhtkonnalt heakskiit selliste isikutega ärisuhete loomiseks või jätkamiseks;
ii) võtta asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks sellise vara ja selliste rahaliste vahendite
allikad, mida selliste isikutega ärisuhetes või tehingute tegemisel kasutatakse;
iii) teostada selliste ärisuhete pidevat tugevdatud seiret.
FATF metodoloogia26 (12.2. a-b) kohaselt peab kohustatud isik aga alati tuvastama kliendi või
tema tegeliku kasusaaja riikliku tausta olemasolu, kuid täiendavaid hoolsusmeetmeid tuleb
rakendada üksnes juhul, kui tegu on välisriigi isikuga või tema suhtes esinevad kõrgemale
riskile viitavad asjaolud.
Kirjeldatud lähenemiste ühildamine on problemaatiline, sest kui kohustatud isikud peaksid,
sõltumata ärisuhte või tehingu riskitasemest, alati tuvastama isiku või tema tegeliku kasusaaja
riikliku tausta ning rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid kõigi tuvastatud riikliku taustaga
isikute suhtes, nende pereliikmete ja kaastöötajate suhtes, sõltumata ärisuhte või tehingu
iseloomust ja riskitasemest, looks see kõigi osapoolte jaoks äärmiselt kõrge ning sisuliselt
põhjendamatu halduskoormuse. Selle vältimiseks on seaduse § 38 täiendatud lõikega 5.
25
http://www.fatf-
gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf
26
ibid
17
Paragrahv 42
Paragrahvi pealkirja ja lõiget 1 muudetakse, täpsustamaks, et keeld luua ärisuhet või
võimaldada tehingu tegemist või lõpule viimist kehtib sõltumata sellest, millised on need
seadusega nõutavaid hoolsusmeetmed, mida kohustatud isik täita ei suuda. Muudatus on vajalik
tulenevalt direktiivi artikli 13 lõikest 4 ja FATF metodoloogia27 punktist 10.19.
Lõikes 3 muudetakse tulenevalt §-19 ja 25 muudatustest seaduse sisemine viide.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 7, millega kehtestatakse erisused, mis puudutavad
audiitoreid28. Üldreeglina keelab seadus kohustatud isikuil luua ärisuhet või teha tehinguid
kliendiga, kelle suhtes ei õnnestu rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
hoolsusmeetmeid (nt tuvastada tegelikku kasusaajat) või kelle suhtes esineb rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlus. Siiski pole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seisukohalt eesmärgipärane piirata sellistele isikutele audiitorteenuse osutamist, kuivõrd selline
teenus ei saa iseenesest kaasa aidata kaasa rahapesule vaid, vastupidi, suurendab
majanduskeskkonna läbipaistvust ja võib viia rikkumiste tuvastamiseni. Samuti on
majandusaasta aruande audiitorkontroll teatud äriühingutele kohustuslik nii Eesti (AudS § 91–
92) kui Euroopa õiguse kohaselt. Sellega kooskõlas lubatakse audiitorettevõtjal osutada
kindlustandvaid ja seonduvaid audiitorteenuseid (AudS § 44 tähenduses) kui ka arvestusalase
revisjoni teenust (AudS 531 tähenduses) ka juhul, kui esinevad paragrahvi lõigetes 1 või 2
nimetatud asjaolud. Siiski peab nende asjaolude esinemisest teavitama rahapesu andmebürood.
Lõige 8 näeb täiendavalt ette, et juhul kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav
audiitor ei saa kliendilt piisavalt tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja,
avaldab ta selle asjaolu vandeaudiitori aruandes.
Paragrahv 43
Lõikest 1 jäetakse välja ebaõnnestunud sõnastus, mille kohaselt oleks kohustatud isikul „õigus
keelduda tehingu tegemisest, kui /…/ esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kohustatud
isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud
kuritegude toimepanemisega või sellise tegevuse katsega.“ Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et
rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu tegemisest keeldumine pole mitte
kohustatud isiku õigus või valik, vaid imperatiivne kohustus (§ 42 lõike 1 kohaselt).
Küll on kohustatud isikul teatud kaalutlusõigus olukorras, kus tehingus või ametitoimingus
osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, ei esita (kogu) asjakohast teavet või (mõnda)
nõutavat dokumenti. Sellisel juhul tuleb kohustatud isikul hinnata, kas tal on võimalik saada
vajalik ja piisav teave mõnest muust allikast või tuleb keelduda tehingu tegemisest või isegi
lõpetada ärisuhe tervikuna. Selles osas seadust ei muudeta.
Muudetakse ka paragrahvi pealkirja, et see paremini vastaks muutunud sisule.
27
ibid
28
Vastavalt audiitortegevuse seaduse (AudS) § 2 lõikele 2, käsitatakse teistes seadustes (sh RahaPTS-is)
kasutatavat arvestusalaga seotud mõistet „audiitor“ audiitorettevõtjana AudS tähenduses.
18
Paragrahv 44
Lõike 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks. VÕS § 720 lõike 6 rakendamata jätmisel
tekitatakse kliendile niigi keerulises olukorras põhjendamatu kahju. Väheoluline pole ka see, et
kuna rahapesukahtlusest ei tohi klienti teavitada, pole tal võimalik § 720 lõike 6 rakendamata
jätmist ette näha.
Paragrahv 45
Topelteituse tekke vältimiseks eemaldatakse sättest viide audiitoritele, keda puudutav erinorm
kehtestatakse § 42 lõikega 7.
Paragrahv 46
Lõikes 2 toodud loetelu täiendatakse kohustusega registreerida teave kõigi toimingute kohta,
mida tehti kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. Nõue asendab sisuliselt kehtetuks
tunnistatava § 9 lõike 5, ent on paigutatud seaduse ülesehituse mõistes õigemasse kohta.
Paragrahv 47
Lõikes 1 toodud säilitamiskohustus laiendatakse ka „§-i 46 kohaselt registreeritud teabele“.
Sellega võetakse üle direktiivi artikli 40 lõike 1 viimane lause ja tagatakse ühtlasi arvestamine
§ 46 lõikes 2 tehtud täiendusega.
Toomaks selgelt välja juhud, millal isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise aluseks olevate
dokumentide originaale ega koopiaid säilitama ei pea, täiendatakse paragrahvi lõikega 11.
Esiteks ei pea kohustatud isik isikusamasuse tuvastamisel kasutatavate dokumentidest
originaale ega koopiaid säilitama siis, kui isikusamasus tuvastatakse e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste vahendite abil, kuna vastavalt e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seadusele säilitab sellekohast tegevuslogi kümme aastat kirje loomisest arvates kvalifitseeritud
usaldusteenuse pakkuja. Samuti pole näiteks mobiil-IDst, mis isikut tõendavate dokumentide
seaduse kohaselt on iseseisev dokumendi liik, võimalik „koopiat“ teha.
Teiseks ei pea kohustatud isik säilitama selliseid dokumente, mille kättesaadavus on kogu
kohustusliku säilitamisperioodi jooksul tagatud riigi elektroonilises andmekogus. Näiteks
tähendab see, § 20 lõikes 21 nimetatud nõude täitmiseks ei pea kohustatud isik säilitama
elektroonilist või paberkujul väljavõtet kliendi poolt äriregistris juures hoitavatest tegelike
kasusaajate andmetest (kuna vastavad andmed ühes muudatuste ajalooga on äriregistri juures
püsivalt kättesaadavad kuni viis aastat peale isiku registrist kustutamist), vaid piisab kindlaks
tegemisest, et klient on andmed sinna esitatud ja need ei lahkne muudest kohustatud isikule
kättesaadavatest andmetest.
Lõikesse 2 lisatakse viide ka juhutehingute käigus kogutud andmetele ja dokumentidele, mida
see lõige oma mõtte kohaselt katma peaks.
Lõiget 4 muudetakse nii, et oleks selge, et dokumentide säilitamise kohustus ei puuduta
lisatavas lõikes 11 nimetatud dokumente.
19
Paragrahv 48
Sätet täiendatakse uue lõikega 21 tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/679 (GDPR) artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata andmesubjekti õigusi andmetega
tutvumisel, andmete kustutamisel, isikuandmete töötlemise piiramisel, teabe saamisel
paranduste kohta, andmete ülekandmisel või vastuväidete esitamisel. Piirang on vajalik, et
tagada kohustatud isikute sujuv koostöö rahapesu tõkestamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt.
GDPR artikli 23 lõike 2 kohaselt peab piirav seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul
konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta:
a) töötlemise või selle kategooriate eesmärgid – käesoleval juhul on selleks vastavalt RahaPTS
§ 1 lõikele 1 rahapesu tõkestamine, mis vastab GDPR artikli 23 lõike 1 punktile e (üldist
avalikku huvi pakkuv oluline eesmärk), konkreetsemalt hoolsusmeetmete kohaldamine
(RahaPTS § 16 lg 2);
b)isikuandmete liigid – RahaPTS § 16 lõikes 2 viidatud hoolsusmeetmete kohaldamisel
kuuluvad väljaselgitamisele kliendi või tehingupartneri tegeliku kasusaaja isikuandmed
RahaPTS §-s 77 toodud ulatuses ning kõigi nimetatute riikliku tausta olemasolu või
puudumine;
c) kehtestatud piirangute ulatus – ei kohaldata GDPR artiklites 15-17 ja 21 toodud õigusi;
d)kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad
kaitsemeetmed – sätestatud RahaPTS § 16 lõigetes 4 ja 5
e) vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus – kohustatud isikud
RahaPTS mõistes;
f) säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või
selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki – sätestatud RahaPTS §-des 46 ja 47;
g)andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud – pole asjakohane sätestada õigusakti
tekstis, ent on hinnatud mõjuanalüüsi raames;
h)andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada
piirangu eesmärki – sätestatud RahaPTS § 48 lõikes 3.
Paragrahv 49
Üldreeglina nõuab seadus, et kohustatud isikud (va krediidiasutused) teataksid rahapesu
andmebüroole kõigist neile teatavaks saanud sularahatehingutest, mille summa ületab 32 000
eurot hiljemalt kaks päeva pärast tehingu teostamist.
Kuna audiitorite tööks on reeglina möödunud perioodide rahandusinformatsiooni
kontrollimine, võivad nad oma töö käigus saada informatsiooni sellistest tehingutest, millest
nende klient oleks pidanud rahapesu andmebürood teavitama, kuid mis on toimunud kaugemas
minevikus ja millest seega pole võimalik teatada „kaks päeva pärast teostamist“. Paragrahvi
täiendatakse lõikega 31, mis annab audiitoritele juhise sellises olukorras käitumiseks.
Paragrahv 521
Seadust täiendatakse paragrahviga 521, millega võetakse üle direktiivi artikkel 38 ja artikli 61
lõige 3, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et „üksikisikud, sh kohustatud isiku
töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest kas
asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole, on õiguslikult kaitstud ähvarduste, vastumeetmete
või vaenuliku tegevuse eest ning eelkõige ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemise
eest.“
20
Paragrahvi sõnastamisel on vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve
ja sanktsioneerimise menetlusliku raamistiku töörühma ettepanekule lähtutud
finantsinspektsiooni seaduse § 503 eeskujust.
Paragrahviga tagataks konfidentsiaalsus nii isikutele, kes edastavad rahapesu andmebüroole
seaduse §-s 49 nimetatud teatise, kui neile, kes annavad teada käesoleva seaduse rikkumisest
oma organisatsioonid (nn „vilepuhujad“).
Paragrahv 541
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon on heaks kiitnud nn
strateegilise analüüsi ja seire keskuse loomise rahapesu andmebüroo koosseisu. Strateegilise
analüüsi võimekus on oluline, et tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
efektiivsust ja kohaldada riskipõhist lähenemist peamiste riskide maandamiseks kõigis
valdkondades. Seetõttu on vajalik tagada, et rahapesu andmebüroole on kättesaadavad
strateegilise analüüsi ja seire jaoks vajalikud andmed, mh näiteks piiriüleste maksete kohta.
Kehtiva RahaPTS § 58 lõike 1 kohaselt on RAB-il juba õigus seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks saada teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutustelt, sh ka andmeid, mida omapoolse järelevalve teostamiseks kogub
Finantsinspektsioon.
Probleemiks on aga teatavad Eesti Panga poolt kogutavad statistilised andmed, mille jagamise
RAB-ile keelab riikliku statistika seaduse § 34 kooskõlas rahvusvaheliste statistika kogumise
põhimõtetega. ÜRO riikliku statistika põhiprintsiip nr 6 sätestab, et riikliku statistika
üksikandmed on konfidentsiaalsed ning neid võib kasutada vaid statistika tegemiseks. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus Euroopa statistika kohta (223/2009, 11. märts 2009) sätestab,
et konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks
halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel
tuleks rangelt keelata.
Probleemi lahendamiseks kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikega 3 volitusnorm, mis
võimaldab siseministril valdkonna eest vastutava ministrina kehtestada määrus, mille alusel
varem statistilisel eesmärgil kogutud andmeid hakkaks järelevalvelisel eesmärgil koguma
RAB. Eesti Panga jaoks jäävad RAB poolt kogutavad andmed kättesaadavaks Eesti Panga
seaduse § 14 lõike 10 kohaselt, kuivõrd järelevalveliste andmete kasutamine statistika tegemise
eesmärkidel pole keelatud.
Lõikes 2 sätestatakse halduskoormuse vähendamise eesmärgil nn once-only põhimõte,
tagamaks, et lõike 3 alusel kehtestatava määrusega ei nõutaks andmeid, mida kohustatud
subjekt on juba kohustatud esitama mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. Muuhulgas
tähendab see, et nimetatud määruse kehtestamisega paralleelselt tuleb Eesti Pangal muuta ka
rakendusakte, mille alusel on seni kogutud eelmainitud statistilisi andmeid. Andmete kogumise
sisulised rutiinid ja protseduurid kohustatud isikute jaoks tuleks sealjuures võimalikult suures
ulatuses muutmata jätta.
21
Paragrahv 57
Lõikest 4 jäetakse välja fraas „arestida või“. Kehtiva sõnastuse kohaselt on krediidiasutusel
keelatud seada areste RAB-i piiranguga kliendi kontole. See toob aga kaasa ebaõiglase olukorra
kliendi nende võlausaldajate jaoks, kelle nõue on tekkinud pärast RAB-i piirangut, sest nende
arestid saadetakse panga poolt tagasi. Säte on mõeldud toimima selliselt, et kõikide enne RABi
piirangut laekunud arestide täitmine peatub RAB-i piirangu kehtimise ajaks, pärast RABi
piirangut laekuvad arestid kantakse aga kontole nende laekumise järjekorras (st nad saavad oma
järjekoha) ja nende täitmist saab alustada tavapärases korras pärast seda, kui RAB-i piirang on
kontolt eemaldatud.
Paragrahv 58
Vastavalt direktiivi AMLDV artikli 32a lõikele 1 peavad liikmesriigid looma automatiseeritud
keskmehhanismid, nagu keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid, mis
võimaldavad õigeaegselt tuvastada kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel või kelle kontrolli
all on nende territooriumil asuvas krediidiasutuses maksekontosid. Teiste sõnadega väljendudes
– liikmesriigid peavad looma süsteemi, mille abil saaks võimalikult operatiivselt tuvastada, kas
isikul on avatud konto mõned nende territooriumil tegutsevas pangas. Sellise teabe kiire
hankimine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ülioluline.
Liikmesriikidel on kohustus tagada riiklikele rahapesu andmebüroodele vahetu, kiire ja
filtreerimata juurdepääs osutatud keskmehhanismides hoitavale teabele.
Eestis on olemas tehniline lahendus, mis vastab EL õiguses toodud elektroonilise
andmeotsingu süsteemi kohta kehtivatele nõuetele. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku §-ga
631 on Eestis loodud elektrooniline arestimissüsteem täitemenetlusregistri, maksukohustuslaste
registri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahelise infokanalina. Süsteemi eesmärk on tagada
võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt
taotluse edastamine krediidiasutusele, võimaldada päringute tegemist krediidiasutuse valduses
olevate andmete kohta ning tagada osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline
edastamine. Elektroonilise arestimissüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.
Justiitsministri kinnitatud kohtutäiturimäärustik reguleerib täpsemalt e-arestimissüsteemi
toimimist.
Vastavalt TMS § 631 lõikele 11 võivad muud valitsusasutused ja nende valitsemisalasse
kuuluvad asutused, kes vajavad elektroonilise arestimissüsteemi kasutamist seadusest tuleneva
ülesande täitmiseks, süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus.
Eeltoodud säte määratleb väga laia võimaluse saada ja töödelda isikuandmeid elektroonilise
arestimissüsteemi vahendusel.
Viidatud võimaluse kasutamiseks täiendatakse RahaPTS §-i 58 lõikega 11, mis tagab rahapesu
andmebüroole ligipääsu täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise
arestimissüsteemi andmetele käesoleva seaduse §-i 81 lõigetes 11–15 nimetatud ulatuses. Samas
sätestatakse ka ligipääsu eesmärk.
Paragrahv 601
Paragrahviga antakse õiguslik raamistik rahapesu andmebüroo andmekogu loomiseks.
22
Paragrahv 63
Paragrahvi lõiget 1 muudetakse, andmaks rahapesu andmebüroole õiguse sõlmida
koostöökokkuleppeid ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu nt Euroopa Keskpank või
FATF.
Sätet täiendatakse lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi artikli 54 viimane lause:
„Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood määravad vähemalt ühe kontaktisiku või -
punkti, kes vastutab teistes liikmesriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete
vastuvõtmise eest.“
Sätet täiendatakse lõikega 51, millega võetakse üle direktiivi artikli 53 lõike 2 viimane lause:
„Kõnealune rahapesu andmebüroo hangib teabe kooskõlas artikli 33 lõikega 1 ning edastab
vastused viivitamata.“
Lõikeid 7 ja 9 muudetakse, võtmaks üle direktiivi artikli 55 lõige 2:
„2. Liikmesriigid tagavad, et taotluse saanud rahapesu andmebüroo eelnev luba levitada
teavet pädevatele asutustele antakse olenemata seotud eelkuritegude liigist viivitamata ja
võimalikult suures ulatuses. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa keelduda selliseks
levitamiseks loa andmisest, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala või võib kahjustada uurimist või on muul viisil
vastuolus asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse üldpõhimõtetega. Nõusoleku andmisest
keeldumisele tuleb alati lisada nõuetekohane põhjendus. Kõnealused erandid tuleb täpsustada
nii, et hoitaks ära pädevatele asutustele teabe levitamise kuritarvitamine ja põhjendamatu
piiramine.“.
Võrreldes 4. direktiiviga ei kuulu teabe edastamisest keeldumise aluste hulka enam teabenõude
„ilmselge ebaproportsionaalsus mõne füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud
rahapesu andmebüroo liikmesriigi [Eesti] õiguspäraste huvidega“. Direktiiv reguleerib siiski
andmevahetust liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahel. Muus infovahetuses, sh
kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega, lähtub Eesti rahapesu andmebüroo
kaalutlusõigusest (§ 63 lg 2) ja asjaomasest koostöölepingust.
Paragrahv 65
Lõikest 1 eemaldatakse asjakohatu viide Finantsinspektsiooni seadusele. Politsei- ja
Piirivalveameti ning rahapesu andmebüroo tegevusele Finantsinspektsiooni seadus erisusi ette
ei näe.
Lõiget 4 muudetakse viisil, mis võimaldab esitada sunniraha nõude ka isikuile, kes pole
„kohustatud isikud“ seaduse § 2 lõike 1 mõistes, kuid kellel siiski laieneb mõni muu käesolevast
seadusest tulenev kohustus, nt kohustus anda rahapesu andmebüroole teavet § 58 lõike 1 alusel.
Paragrahv 70
Lõike 1 punkti 2 sõnastuses tehakse tehniline muudatus tulenevalt mõiste „usaldushaldus“
kasutuselevõtust.
23
Paragrahv 75
Ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt
tunnistab RAB enese poolt väljastatud tegevusloa kehtetuks ka juhul, kui ettevõtja (enam) ei
vasta tegevusloa väljastamise tingimustele (RahaPTS § 72: tegevusloa kontrolliese) ja
mittevastavust pole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul. Täpsustus on
vajalik, kuna õiguslikult on ebaselge, kas nt ettevõtja omaniku või tegeliku kasusaaja laitmatu
maine kaotust saab lugeda ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumiseks MSÜS üldregulatsiooni
mõistes, kuna selliste asjaolude ärahoidmine, nagu ka omanike või tegelike kasusaajate
väljavahetamine pole reeglina ettevõtte võimuses.
Paragrahv 751
Seadust täiendatakse paragrahviga 751, millega võetakse üle direktiivi artikli 47 lõige 3:
„Seoses artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktides a, b ja d osutatud kohustatud isikutega tagavad
liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomastes
valdkondades süüdimõistetud kurjategijatel või nende kaasosalistel olemast kõnealuste
kohustatud isikute juhtivtöötaja või nende isikute tegelikult kasu saav omanik.“
Viidatud loetelus esinevaist isikutest pole vastav nõue seni tagatud raamatupidamisteenuse
osutajate, maksunõustajate ja kinnisvaramaaklerite puhul, kuna viidatud valdkondades
tegutsemisel ei nõuta ettevõtjatelt tegevusluba ega viida läbi maine ja usaldusväärsuse kontrolli.
Kuna tegevusloa taotlemise kohustuse sisseviimine üksnes karistatuse kontrollimise eesmärgil
oleks nii ettevõtjate kui riigi suhtes ebamõistlikult koormav (üksnes raamatupidamisteenust
osutavaid ettevõtjaid on Eestis üle 5500), kehtestatakse vastav nõue üldise keelu vormis.
Kuritegudeks „asjaomasteks valdkondadeks“ on sealjuures loetud majandusalaseid (sh
tegevusloata majandustegevus, raamatupidamise kohustuse rikkumine, maksukohustuse
rikkumine, rahapesu), varavastaseid (sh vargus, omastamine, kelmus), riigivastaseid (sh
terrorikuriteod) või avaliku usalduse vastaseid (sh võltsimine) kuritegusid.
Keelu rikkumise eest nähakse ette karistus kehtestatava paragrahviga 942 ning paragrahv 1041
jätab keelust negatiivselt mõjutatud isikutele mõistliku aja oma tegevuse seadusega kooskõlla
viimiseks.
Paragrahv 76
Sätet täiendatakse lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi artikli 31 lõike 3a esimene lause:
„Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud usaldusfondi ja sarnaste õiguslike üksuste
tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevat teavet tuleb hoida selle liikmesriigi loodud kasu
saavate omanike keskregistris, kus usaldusfondi usaldusisik või isik, kellel on samaväärne
positsioon sarnases õiguslikus üksuses, on asutatud või elab.“
Termini „usaldusfond“ asemel võtab eelnõu kasutusele termini „usaldushaldus“, mis on
defineeritud paragrahvis 71. Hoolimata asjaolust, et Eesti õigus usaldushalduse instituuti ei
tunnusta, on võimalik, et Eestisse asub elama välisriigi õiguse alusel loodud usaldushalduse
füüsilisest isikust usaldushaldur. Lõplikult ei saa välistada ka võimalust, et välisriigi õiguse
alusel loodud usaldushalduse usaldushaldurina tegutseb Eestis registreeritud juriidiline isik.
Sellise olukorra tekkimisel nõuab direktiiv, et usaldushalduse tegelike kasusaajate andmed
24
oleksid registreeritud nimelt Eesti vastavas keskregistris, sõltumata sellest, millise riigi õiguse
alusel on usaldushaldus loodud või kus paikneb usaldushaldusesse antud vara.
Paragrahv 77
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 31, 32 ja 41, millega täpsustatakse usaldushalduri poolt
äriregistrile esitatavate andmete koosseis ja nende esitamise kord.
Lõiget 5 täiendatakse viitega usaldushaldurile.
Usaldushaldust puudutavad muudatused paragrahvides 76 ja 77 tuleb direktiivi kohaselt üle
võtta 10. märtsiks 2020.
Paragrahv 781
Paragrahviga sisustatakse nn hoiatusmärke tegemine, millele viitab kehtestatav § 30 lõige 22,
ja mis on vajalik võtmaks üle direktiivi artikli 30 lõiget 4:
„Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave [tegelike kasusaajate
kohta] oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid.
Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud ja kohasel juhul pädevad asutused
niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist
lahknevustest, mille nad leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva
teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Teatatud
lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse asjakohaseid meetmeid lahknevuste
õigeaegseks lahendamiseks ning et kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge.“
Hoiatusmärke eesmärgiks on juhtida kohustatud isikute tähelepanu asjaolule, et teisel
kohustatud isikul või rahapesu andmebürool on alust kahelda äriregistri juures avaldatud
tegeliku kasusaaja andmete õigsuses. Tehtud hoiatusmärkest teavitatakse automaatselt tegeliku
kasusaaja andmete esitamiseks kohustatud isikut, kes saab võimaluse tegeliku kasusaaja
andmete uuendamiseks või, kui ta on veendunud avaldatud andmete õigsuses, hoiatusmärke
kustutamiseks ilma andmeid muutmata. Sellisel juhul ei saa uut hoiatusmärget teha enne 30
päeva möödumist, kuid ka kustutatud hoiatusmärge jääb nähtavaks tegelike kasusaajate
andmete ajaloos. Kui selgub, et andmeid tulnuks siiski uuendada, võib hoiatusmärke
kustutamine seda tegemata olla tõendiks seaduse §-s 95 nimetatud väärteo toimepanemisest.
Eelduslikult on taoline võimalikult suures osas automatiseeritud lahendus vähim koormav
kõigile seotud osapooltele, motiveerides ühtlasi isikuid hoidma oma tegelike kasusaajate
andmeid õige ja ajakohasena.
Vältimaks hoiatusmärgete mehhanismi kuritarvitamist, näeb kehtestatav § 951 ette
väärteokaristuse ka teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest.
Võimaldamaks hoiatusmärke tegemist vajab äriregistri kasutajaliides täiendavaid arendusi,
mistõttu on §-i 1001 lõikega 2 seatud hoiatusmärke tegemise nõudele eraldi rakendustähtaeg.
Paragrahv 80
Seoses sellega, et äriregistri juurde tuleb eelnõu kohaselt esitada tegeliku kasusaaja andmed ka
(välisriigis tunnustatud) usaldushalduse kohta, mis pole juriidiline isik, vajab täiendamist ka
andmete kustutamist puudutav regulatsioon. Direktiivi kohaselt peavad nimetatud andmed
25
olema kättesaadavad „vähemalt viis aastat ja mitte enam kui 10 aastat pärast seda, kui /…/
teabe registrisse kandmise aluseid enam ei esine“. See tähendab, et usaldushaldus on, kooskõlas
seda tunnustanud riigi õigusega, lõppenud või et usaldushalduri elukoht või registrijärgne
asukoht ei ole enam Eestis (ja ta ei soovi jätkata andmete ajakohasena hoidmist Eesti äriregistri
juures).
Kuna informatsioon sellise olukorra tekkimise kohta ei jõua ega saa jõuda registripidajani
automaatselt, on andmete kustutamise eelduseks, et selleks õigustatud huvi omav isik esitaks
vastava avalduse ja viidatud asjaolude esinemist tõendaks.
Paragrahv 81
Paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi- või
finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise
arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema. Andmete koosseis tuleneb ALMDV artikli
32a lõikest 3.
Lõigetes 11 ja 12 nimetatud postiaadressi all peetakse silmas kliendi poolt pangale teatatud
kontaktaadressi (mis ei pea vastama isiku registrijärgsele asu- või elukohale).
Lõigetes 3 kuni 5 sätestatakse aeg, mille vältel lõigetes 11–15 nimetatud andmed peavad
kättesaadavad olema. Kontode ja hoiulaegaste ning nende omanike või üürilevõtjate andmed
peavad olema kättesaadavad, kui konto või hoiulaegas on avatud või kasutuses päringu
tegemise hetkel või kui see on suletud mitte varem, kui viis aastat enne päringu tegemist.
Kontot kasutama volitatud isikute andmete viie aasta pikkune ajalugu peab olema kättesaadav,
kui konto on päringu tegemise hetkel avatud.
Konto omaniku tegeliku kasusaaja andmed peavad olema kättesaadavad, kui konto on päringu
tegemise hetkel avatud ja need esitatakse päringu tegemise aja hetkeseisuga.
Vastavalt AMLDV artikli 67 lõikele 1 peab viidatud andmete kättesaadavus olema tagatud
alates 10. septembrist 2020. Vastavalt sellele täiendatakse seadust ka rakendussättega (§ 1042).
Vastavalt RahaPTS paragrahvi 48 lõikele 3 peab makseteenuse pakkuja andma kliendile
informatsiooni tema andmete töötlemise kohta, mis peaks hõlmama ka infot nende edastamise
võimalustest elektroonilise arestimissüsteemi kaudu.
Vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 53 lõikele 11 võib valitsusasutus ja selle valitsemisalasse
kuuluv asutus, kes vajab elektroonilise arestimissüsteemi kasutamist seadusest tuleneva
ülesande täitmiseks, sellega liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt annab loa selleks vastutav töötleja, ehk Justiitsministeerium.
RahaPTS § 60 lõike 2 kohaselt on rahapesu andmebüroo kohustatud rahapesu või terrorismi
rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks
uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed,
prokuratuurile, uurimisasutusele (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja
Tolliamet, Konkurentsiamet jt) ja kohtule. Samadel asutustel on elektroonilise
arestimissüsteemiga liidestudes võimalik pärida andmeid ka otse.
26
Paragrahv 83
Sätet täiendatakse viitega hoiulaekale, võtmaks arvesse § 25 lõike 2 muudatust.
Paragrahv 91
Paragrahvi pealkirja muudetakse, sest seadus ei kasuta enam terminit
„korrespondentpangandus“, kuivõrd korrespondentsuhteid võivad luua ka
finantseerimisasutused, kes ei ole pangad.
Paragrahv 93
Kuna vastavalt §-le 51 tuleb rahapesu andmebüroole edastatud teateid hoida konfidentsiaalsena
ka avalikkuse eest, täiendatakse vastavalt ka käesolevas paragrahvis esitatud väärteo koosseisu.
Paragrahv 942
Sättega kehtestatakse väärteokaristus §-ga 751 sätestatud teenuse osutamise piirangu rikkumise
eest. Esimeses lõikes sätestatud karistus kehtib keeldu rikkunud füüsilisest isikust ettevõtjale,
teises lõikes sätestatud karistus juriidilisele isikule. Teenus osutamise piirangu rikkujale on
võimalik määrata ka sunniraha.
Paragrahv 943
Sättega kehtestatakse väärteokaristus § 541 alusel kehtestatava(te) määrus(t)ega nõutavate
aruannete esitamata jätmise eest.
Paragrahv 95
Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või
teadvalt valeandmete esitamise eest ette nähtud vastutust laiendatakse ka usaldushaldurile.
Paragrahv 951
Sättega kehtestatakse väärteokaristus teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest.
Paragrahv 1001
Rakendussäte, millega kohustatud isikuile antakse mõistlik aeg (1 aasta) rakendada §-i 20 lõikes
21 nimetatud hoolsusmeedet nende klientide suhtes, kellega on sõlmitud ärisuhe enne käesoleva
eelnõu jõustumist.
Klientidega, kel on tegelike kasusaajate info avaldamise kohustus (so Euroopa Liidu riikides
registreeritud juriidilised isikud), kuid kelle kohta vastavat registreerimistõendit või registri
väljavõtet hankida ei õnnestu, tuleks ärisuhe lõpetada vastavalt §-le 42.
Paragrahv 1041
Rakendussäte, mis annab §-s 752 sätestatud piirangust negatiivselt mõjutatud isikutele mõistliku
aja viia oma tegevus seadusega vastavusse, nt vahetada tegevusala või juhatuse või nõukogu
liikmeid. Ettevõtjad, kelle kehtiva kriminaalkaristusega tegelikud kasusaajad ei võõranda
hiljemalt 2020. aasta lõpuks oma otsest või kaudset osalust, peavad vastavate teenuste
osutamise lõpetama.
27
Paragrahv 1042
Rakendussäte, mis sätestab tähtaja, millest alates peab toimima info edastamine täitemenetluse
seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Vastavalt AMLDV artikli
67 lõikele 1 on tähtaeg 10. september 2020.
3.2 Audiitortegevuse seaduse muutmine
Audiitortegevuse seaduse §-s 48 parandatakse RahaPTS varasemale, kehtetule redaktsioonile
osutav viide.
3.3 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Seadust täiendatakse §-ga 479, millega reguleeritakse Finantsinspektsiooni ja teise
liikmesriikide pädevate asutuste koostööd rahapesu ja terrorismi tõkestamisel.
Sealhulgas võetakse lõigetega 1 ja 2 üle direktiivi artikli 48 lõige 4 ja lõikega 3 direktiivi artikli
57a lõige 3.
3.4 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16
lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS
§ 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete
üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse
huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles
ehitatud numerus claususe põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada.
3.5 Notariaadiseaduse muutmine
Tulenevalt RahaPTS § 77 lõigetest 1–3 on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
tulundusühistu, mittetulundusühing ja sihtasutus kohustatud äriregistri infosüsteemi kaudu
esitama oma tegeliku kasusaaja kohta eelnimetatud paragrahvis loetletud andmed.
Samas ei ole RahaPTS-is ega muudes õigusaktides reguleeritud, kuidas toimub tegelikest
kasusaajatest äriregistri teavitamine juhul, kui registri infosüsteemi kaudu teavitamine ei ole
eraõigusliku juriidilise isiku juhatusel mingil põhjusel võimalik (nt välisriigi isikud, kellel
puudub ID-kaart või e-residendi kaart). Praktikas on juhatuse liikmel sellisel juhul võimalik
pöörduda tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks Eestis tegutseva notari poole.
Notarite koda on leidnud, et tegeliku kasusaaja andmete esitamisel aitaks praktikat ühtlustada
ning eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate jaoks selgemaks muuta, kui tegeliku
kasusaaja andmete esitamine toimuks notari ametitoiminguna. Käesoleva eelnõuga tehakse
notariaadiseadusesse vastav muudatus.
3.6 Notari tasu seaduse muutmine
Muudatusega määratakse tasu eelnõuga notariaadiseaduses sätestatava uue ametitoimingu eest.
3.7 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Finantssanktsiooni rikkumise riskid paiknevad suuremates krediidi- ja finantseerimisasutustes.
Kõrge sanktsiooniriskiga asutuste üle teostab rahapesu alast järelevalvet Finantsinspektsioon
(edaspidi FI). Täna kehtivas ja ka 01.01.2020 jõustuvas uues rahvusvahelise sanktsiooni
28
seaduses (RvSanS) teostab finantssanktsioonide täitmise üle järelevalvet rahapesu andmebüroo
(edaspidi RAB). See omakorda loob olukorra, kus järelevalve pädevus rahapesu ja
finantssanktsioonide on jaotunud erinevate asutuse vahel ning ei ole terviklikult ülevaatlik ja
subjektipõhine. Kehtiv süsteem koormab muuhulgas ka järelevalve subjekte topeltkontrollide
läbiviimisega ja vajadusega olla valmis suhtlema erinevate järelevalveasutustega.
Järelevalve rahapesu välistavate nõuete täitmise üle on Eestis jaotatud subjektide põhiselt. Nii
teostabki FI järelevalvet RahaPTS alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende
krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet
Finantsinspektsiooni seaduse alusel. Siia loetellu kuuluvad näiteks suuremad krediidi ja
finantseerimisasutused. Siseministeeriumi valitsemisala hinnangul asuvad ka suuremad
sanktsiooniriskid FI rahapesu üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuivõrd nimetatud
subjektide gruppi kuuluvad näiteks pangad ja makseteenuse pakkujad, kus tõenäosus välisriigi
isikutega teostatavateks tehinguteks on suurim. Finantsinspektsiooni poolt läbi viidav
rahapesualane järelevalve on kompleksne kontroll, mis sisaldab endast mitmeastmelist
protseduuri saamaks teada, kas kontrollitav asutus täidab kõiki talle kehtestatud reegleid.
Esmalt selgitatakse välja, kas on koostatud riskihinnang, millest üks osa on ka sanktsiooni riski
hindamine, ühtlasi tutvutakse kehtestatud protseduurireeglitega ning uuritakse, kuidas on
süsteem reaalselt toimiv hoolsusmeetmete rakendamise osas. Kirjeldatud viisil järelevalvet
tehes soovitakse saada adekvaatset ülevaadet kontrollitavas asutuses toimuvast. Protseduur
saamaks infot näiteks panga tegevuse kohta nii rahapesu vastases järelevalves kui ka
finantssanktsiooni kohaldamise kontrollimiseks ei erine oma meetoditelt, vaid teenib sama
eesmärki, milleks on selgitada välja finantssüsteemi kuritarvitamise riskid. Kuna nii RahaPTS-
i kui RvSanS-i kohaselt teostava järelevalve käigus tuleb hinnata ettevõtte sisemisi tööprotsesse
ja protseduure hoolsusmeetmete kohaldamisel, on kohustatud isikule vähem koormavav
olukord, kus nimetatud hinnang antakse ühe kontrolli raames ühe asutuse poolt.
Riigi terviklikku toimemudelt ning rahapesu ja rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise
subjektidele lasuva topeltkontrolli vältimist silmas pidades, nähakse eelnõus ette
rahvusvahelise finantssanktsiooni järelevalve pädevuse subjektipõhine jagamine nii nagu see
on juba RahaPTSis reguleeritud. See tähendaks, et tulevikus lasub osa finantssanktsiooni üle
teostatavast järelevalvest Finantsinspektsioonil, kes kontrollib juba praegu suurima
sanktsiooniriskiga asutusi ning teostab protseduurilt sarnast järelevalvet rahapesu vastases
võitluses RahaPTS § 64 lg 2 kohaselt. Rahapesu andmebüroo teeb hetkel rahapesu vastast
järelevalvet RahaPTS § 64 kehtestatud nende subjektide üle, kelle osas Finantsinspektsioon
järelevalvet ei teosta. Samuti jääb rahapesu andmebüroo ülesandeks endiselt kogu menetluslik
pool, mis hõlmab endast protseduure alates sanktsiooni kohaldamise rikkumise kahtluse teate
laekumisest.
Lisaks asendatakse termin „usaldusfond“ terminoloogilise järjepidevuse huvides terminiga
„usaldushaldus“.
3.8 Äriseadustiku muutmine
Terminoloogilise järjepidevuse huvides asendatakse termin „usaldusfond“ terminiga
„usaldushaldus“.
29
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu kasutab üldiselt kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses kasutatavaid
mõisteid ja termineid. Mõisted, mida kasutatakse kehtivast õigusest erinevas tähenduses on
toodud 1. peatüki 2. jaos (Mõisted).
Käesolevas eelnõus kasutatavad määratlemata õigusmõisteid tuleb kasutada nende
tavatähenduses, s.o tähenduses, mismoodi sisustaks vastavat sõna mõistlik isik.
Spetsiifilisema, kuid defineerimata, (eriala) terminoloogia osas tuleb lisaks eeltoodule lähtuda
käesolevas seletuskirjas antud selgitustest, viidatud FATFi või Euroopa järelevalveasutuste
kehtestatud juhend(materjalidest) ning võimalikest (tulevikus kehtestatavatest)
järelevalveasutuste soovituslikest juhenditest.
Uute mõistetena võetakse kasutusele „usaldushaldus“ ja „usaldushaldur“ (§ 71) , samuti
muudetakse terminite „tegelik kasusaaja“ (§ 9) ja „riikliku taustaga isik“ (§ 91)
definitsioone.
Käesolevas seletuskirjas kasutatakse järgmisi lühendeid:
AMLDV – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, nn viies
rahapesuvastane direktiiv;
FATF – Financial Action Task Force (on Money Laundering)29;
RAB – rahapesu andmebüroo;
5. Seaduse mõjud
5.1. Hinnatavad mõjud
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Liidu
(EL) õiguse rakendamiseks üldjuhul seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK) ei nõuta.
Käesoleva eelnõuga on tegemist ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eesti-sisese
kehtestamisega ja teiselt poolt EL direktiivi ülevõtmisega, mistõttu ei ole eelnõule eelnevalt
koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni.
Olulisemad muudatused on toodud käesoleva seletuskirja sissejuhatuses olevas tabelis, kuid
seal on välja toodud ka redaktsioonilise iseloomuga muudatused, mille eesmärk on praktika ja
seaduse paremini kooskõlla viimine, mistõttu kaasnevate muudatuste tajutav mõju piirdub
eelkõige seaduse loetavamaks muutumise ja erinevate tõlgendusvõimaluste ühtlustumisega
kaasneva halduskoormuse vähenemisega.
Tajutava mõjuga muudatustena eristuvad:
kohustatud isikute ringi laiendamine;
kohustatud isikute vaheliste koostöövõimaluste parandamine;
teatud teenuste osutamise keeld kehtiva kriminaalkaristusega isikutele;
29
https://www.fatf-gafi.org/about/
30
äriregistri juures avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamise
mehhanismi loomine;
volitusnormide kehtestamine rahapesu andmebüroole suunatud
aruandluskohustuse loomiseks;
tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslikuks muutmine ka välisriigis loodud
usaldushalduse usaldushaldurile.
Ülalesitatud loetelus on paksus kirjas need muudatused, mille tegemise vajadus ei tulene
otseselt direktiivi ülevõtmisest. Seetõttu on nende mõjude hindamisel allpool käsitletud ka
kaalutud alternatiivseid meetmeid.
5.2. Mõjude kontrollküsimustiku vastused
Eelnõu koostajad on vastavalt VTK kontrollküsimustiku metoodikale hinnanud mõjusid kõigis
kuues valdkonnas:
1. Keskkonnamõjud:
Kas eelnõu mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? EI
Kas eelnõu mõjutab elukeskkonda, sh elutingimusi ja heaolu? EI
2. Mõju majandusele:
Kas eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut või majanduslikke otsuseid? EI.
Kas eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust? JAH.
Kas eelnõu mõjutab ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsioonidele või füüsilistele
isikutele õigusaktide rakendamisega kaasnevaid infokohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid
(st kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või
kolmandatele osapooltele)? JAH.
Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut? JAH.
Kas eelnõu mõjutab põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arengut? EI
3. Mõju regionaalarengule:
Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist?
EI.
Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid?
EI.
Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab kohaliku tasandi positsiooni ja osalust nii riikliku kui
kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujundamise protsessides? EI.
4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele:
Kas eelnõu mõjutab riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldust? JAH.
Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? JAH.
5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele:
Kas eelnõu mõjutab riigi sisejulgeolekut ja võitlust kuritegevusega? JAH.
Kas eelnõu mõjutab riigi üldist julgeolekut? EI.
Kas eelnõu mõjutab suhteid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega? JAH.
6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud:
Kas eelnõu mõjutab tervishoiukorraldust ja inimeste tervist? EI.
Kas eelnõu mõjutab tööturgu? EI.
Kas eelnõu mõjutab töösuhet? EI.
31
Kas eelnõu mõjutab töötervishoidu ja tööohutust? EI.
Kas eelnõu mõjutab sugude vahelisi suhteid? EI.
Kas eelnõu mõjutab erikohtlemist vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste õigusi? EI.
Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? EI.
Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri korraldust? EI.
Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? EI.
Eelneva kontrollküsimustiku põhjal eelnõuga ei kaasne mõju sotsiaalsfäärile sh demograafiale,
keskkonnale ega regionaalarengule, kuid kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Eelnõu mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on tervikuna positiivne. Kui Eesti ei pööra
piisavalt tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamisele ja
seonduvate riskide maandamisele, riskime mitterahuldava tulemusega Moneyval’i eelseisvas,
V hindamisvoorus, mis võib viia siinsete ettevõtete ja isikute käsitlemiseni kõrgema riskiga
klientidena teistes riikides ning korrespondentsuhete katkestamiseni Eesti finantsasutustega.
Mõju majandusele on kahetine: lühemas perspektiivis tõstavad rahapesu ja terrorismi
rahastamise vastase võitlusega seotud nõuded, eeskätt hoolsusmeetmete rakendamise vajadus,
ettevõtjate tegevuskulusid, raskendavad uute ettevõtjate turule sisenemist ning vähendavad
kapitali kättesaadavust neile ja/või muudavad selle kallimaks. Pikemas perspektiivis võimaldab
see ära hoida eelmises lõigus viidatud negatiivseid tagajärgi ning vähendada või ennetada
organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga seotud kahjusid. Peamiselt
halduskoormuse tõusuga seotud negatiivsed mõjusid on asjakohasel juhul käsitletud iga
konkreetse muudatuse juures allpool.
Mõjusid riigi kuludele ja tuludele ning riigiasutuste korraldusele on eraldi käsitletud seletuskirja
punktis 7.
5.3 Kohustatud isikute ringi muutmine
Tulenevalt direktiivi nõuetest tehakse kohustatud isikute ringis kaks muudatust.
Esiteks jäetakse kohustatud isikute ringist välja isikud, kes oma majandus-, kutse- või
ametitegevuses tegelevad selliste kinnisvara kasutusõigusega (üür, rent) seotud tehingute
vahendamisega, kus kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus ei ületa 10 000 eurot kuus,
tegelemata sealjuures ka kinnisvara võõrandamisele suunatud tehingute vahendamisega.
Kuivõrd praktikas tegelevad eeldatavasti kõik kinnisvaratehingute vahendajad mõlemat tüüpi
tehingutega, on muudatusest mõjutatud sihtgrupi suurus ilmselt tühine, kuid teoreetiliselt on
mõnel teenusepakkujal edaspidi võimalik oma halduskoormust vastava spetsialiseerumise
kaudu vähendada.
Teiseks kaasatakse kohustatud isikute ringi isikud, kes oma majandus-, kutse- või
ametitegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli
vabatsoonis – kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt
10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.
32
Sihtgrupi suurus: väike. 2017. aastal esitatud majandusaasta aruannete põhjal oli Eestis
ettevõtjaid, kes olid määranud oma põhitegevusalaks EMTAK koodi 4778330 kokku 125, kuid
üksnes 88 puhul neist ületas aastane kogukäive 10 000 eurot, mis lubab eeldada, et üle 10 000
euro suuruseid üksik- või seotud tehinguid tegi neist veelgi väiksem osa.
NB! Siin ja edaspidi on sihtgruppide suuruse hindamisel EMTAK koodide põhjal võetud
arvesse ettevõtjad, kes on esitanud 2017. aasta majandusaasta aruande ja tähistanud oma
põhitegevuse vastava EMTAK koodiga. Tuleb arvesse võtta, et nii saadud tulemused näitavad
siiski pigem suurusjärku, kuna välja jäävad ettevõtjad, kes vastava alaga tegelesid
kõrvaltegevusena, samuti ettevõtjad, kes on eksinud koodi määramisel või mingil põhjusel
jätnud majandusaasta aruande esitamata.
Kaupade vabatsoonis ladustamiseks on 2019. aasta juuli seisuga väljastatud luba 26 ettevõtjale,
kuid puudub info, kui paljud neist ladustavad ka kunstiteoseid.
Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: suur. Kohustatud isiku staatus toob kaasa püsiva
vajaduse kohaldada igapäevases majandustegevuses hoolsusmeetmeid (§ 19), kehtestada
vastavad protseduurireeglid (§ 14) ning riskihinnang (§ 13), registreerida ja säilitada täiendavad
andmeid (§ 46 ja § 47) ning teatada kahtlastest tehingutest (§ 49), kusjuures nõuete rikkumine
võib kaasa tuua märkimisväärse karistuse. Muudatus eeldab seega sihiteadlikku kohanemist
sihtgrupi poolt. Tuleb arvestada, et isegi juhul, kui nt kunstiteoste müügiga tegelev ettevõtja
pole seni ühtki üle 10 000 euro väärtusega tehingut teinud või teeb neid harva, tekitab enese
käesoleva seaduse nõuetega kurssi viimine ja vajadusel ka töötajate koolitamine
märkimisväärse halduskoormuse ka siis, kui hoolsusmeetmete praktikas kohaldamise vajadus
on pigem harv.
Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Ebapiisava järelevalve korral võivad kohustatud
isikud lisanduvate nõuete vältimiseks võivad asuda oma tehingute tegelikku suurust varjama,
mis omakorda kahjustaks majanduse läbipaistvust ja halvendaks maksude laekumist.
Nimetatud riski maandamiseks on kohustatud isikute ringi suurendamisel vajalik ka täiendavate
järelevalveliste ressursside eraldamine.
Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V
ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud
mõju põhjalikumat analüüsi.
5.4 Kohustatud isikute vaheliste koostöövõimaluste parandamine
Muudatus annab kohustatud isikutele võimaluse vahetada omavahel teavet, mida üks neist
vajab ja teine on hankinud käesolevast seadusest tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise
kohustuse täitmiseks, sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse-, või
muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.
30
(Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub mh:
− meenete, käsitööesemete ja usuesemete jaemüük;
− kunsti müüvate kommertsgaleriide tegevus;
− medalite, karikate jaemüük;
− piltide raamimine koos raami jaemüügiga;
− kaubanduslike kunstigaleriide tegevus.
33
Sihtrühma suurus: suur. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid kohustatud isikuid ning
nende kaudu ka nende kliente, kelleks on eeldatavasti praktiliselt kõik Eestis elavad ja
tegutsevad füüsilised isikud ja ettevõtjad.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatus mõjutab olukordi, mil kohustatud isik peab
rakendama hoolsusmeetmeid (ärisuhte loomise või seire käigus, samuti piisavalt suure mahuga
juhutehingu tegemisel); mõju avaldub seega regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt.
Mõju avaldumise ulatus: väike. Muudatus võimaldab kohustatud isikutel sisse viia
omavahelise infovahetuse rutiinid, mis võimaldavad vähendada hoolsusmeetmete
rakendamisega kaasnevat halduskoormust nende ja nende klientide jaoks, omades seega
soodustavat/leevendavat iseloomu.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Eelnõuga kehtestatav § 16 lõige 2 võimaldab kõigil
kohustatud isikutel vahetada teavet, mis puudutab tehingus osaleva isiku või kliendi tegelikke
kasusaajaid ja riikliku tausta olemasolu – st oma iseloomult avalikku informatsiooni, mille
suhtes kliendil ei saa olla ootust privaatsusele.
Kaalutud alternatiivid: Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka võimalust kehtestada teabe
vahetamine kohustuse ja mitte õigusena, samuti võimalust anda teatud kitsamale kohustatud
isikute ringile õigus vahetada ükskõik milliste hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud
teavet. Neist võimalustest loobuti, kuna eelnõu koostajad hindasid kaasnevat teabe
väärkasutamise riski ebamõistlikult suureks.
Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et:
- muudatuse peamine eesmärk on soodustav/leevendav;
- seda on vajalikuks pidanud mitmed kohustatud isikuid esindavad ühendused/erialaliidud;
- eelnõu menetlemise ajaraam on pingeline,
ei kavandata selle muudatuse osas enne eelnõu vastuvõtmist põhjalikumat mõjude analüüsi.
5.5 Teatud kuritegude eest kehtivat kriminaalkaristust omavate isikute
ettevõtlusvabaduse piirang
Muudatuse kohaselt ei tohi isikud, kellel on kehtiv kriminaalkaristus majandusalase,
varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest, tegeleda ettevõtlusega (ei
FIE, ettevõtte omaniku, tegeliku kasusaaja, nõukogu ega juhatuse liikme rollis) järgmistes
valdkondades:
- kinnisvara omandamisega seotud tehingute vahendamine;
- kinnisvara kasutusõigusega seotud tehingute vahendamine (kui kasutusõiguse eest
tasutava summa väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus);
- auditeerimine ja raamatupidamisteenuse pakkumine;
- raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkumine.
Sihtrühma suurus: väike. 2017. aasta majandusaasta aruannete andmetel tegutses
kinnisvarabüroode tegevuse (EMTAK kood 68311) alal 1188 ettevõtjat ning raamatupidamise
ja maksualase nõustamise alal (EMTAK kood 69 202) 4278 ettevõtjat. Vandeaudiitorite suhtes
kehtib juba olemasoleva seaduse kohaselt hea maine ja usaldusväärsuse nõue, mis välistab
kehtiva kriminaalkaristusega isikute tegutsemise selles valdkonnas, kuid vähemalt teoreetiliselt
saaks karistatud isik praegu olla audiitorettevõtja vähemusosanikuks või mitteaudiitorist
34
juhatuse liikmeks. Kehtiva tegevusloaga audiitorettevõtjaid oli 2019 juuli seisuga
audiitortegevuse registris 138.
Kuriteo toimepanemise eest mõistetud kehtivat karistust omab ligikaudu 3% Eesti
elanikkonnast, kuid see arv hõlmab kõiki kuritegusid.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: suur. Mõjutatud isik on sunnitud vahetama tegevusala
või elukutset või võõrandama oma osaluse ettevõtjas, kuni talle mõistetud karistus kaotab
kehtivuse. Vastavalt karistusregistri seaduse §-le 24 kantakse karistus arhiivi 3 aasta möödudes
rahalise karistuse tasumisest või 3–15 aasta möödudes vanglakaristuse ärakandmisest.
Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Sunnitud tegevusala või elukutse vahetus mõjutab
negatiivselt isiku võimet ülalpidamist teenida.
Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V
ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud
mõju põhjalikumat analüüsi.
5.6 Äriregistri juures avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamise
mehhanismi loomine
Muudatus näeb ette, et kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus saavad
teatavaks kliendi tegeliku kasusaaja andmed, mis erinevad kliendi poolt äriregistri juures
avaldatutest, teeb haldusliidese kaudu andmete juurde nn hoiatusmärke. Tehtud hoiatusmärkest
informeeritakse automaatselt andmete esitajat, kes saab hoiatusmärke kõrvaldada ühel kahest
viisist: andmeid uuendades või nende õigsust kinnitades. Ka kõrvaldatud hoiatusmärge jääb
siiski nähtavaks tegelike kasusaajate andmete ajaloos.
Sihtrühma suurus: suur. Tegelike kasusaajate andmete avaldamise ja asjakohasena hoidmise
nõue puudutab kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: keskmine. Muudatus ei mõjuta isikuid, kes oma tegelike
kasusaajate info äriregistri juures õige ja ajakohasena hoiavad, kuna sellisel juhul ei tohiks
tekkida vajadust hoiatusmärgete tegemiseks ega lahendamiseks. Siiski võib hoiatusmärgete
tegemise nõue osutuda väga tööjõumahukaks üksikutele kohustatud isikutele, kelle
kliendiportfell on väga suur. Kaasnevat halduskoormust saab vähendada, muutes äriregistri
juures avaldatud tegeliku kasusaaja andmed masinloetavaks ja seega automaatselt
võrreldavaks.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Kuna hoiatusmärke tegemiseks tuleb võimalus anda
kõigile kohustatud isikutele, eksisteerib vältimatult risk, et märge tehakse ekslikult või isegi
pahatahtlikult. Riskide maandamiseks on ette nähtud piirang, et peale tegeliku kasusaaja
andmete muutmist või nende õigsuse kinnitamist selleks õigustatud isiku poolt ei saa uut
hoiatusmärget teha 30 päeva jooksul. Samuti on teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest ette
nähtud väärteokaristus.
Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V
ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud
mõju põhjalikumat analüüsi.
35
5.7 Volitusnormide kehtestamine rahapesu andmebüroole suunatud aruandluskohustuse
loomiseks
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon on heaks kiitnud nn
strateegilise analüüsi ja seire keskuse loomise rahapesu andmebüroo koosseisu. Muudatusega
luuakse õiguslik alus tegemaks rahapesu andmebüroole kättesaadavaks strateegilise analüüsi ja
seire jaoks vajalikud andmed, mh näiteks piiriüleste maksete kohta.
Sihtrühma suurus: suur. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis tegutsevaid
kohustatud isikuid.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatuse mõju on regulaarne, kuid mitte igapäevane.
Mõju avaldamise ulatus: ei saa selles etapis hinnata. Eelnõu annab siseministrile laialdase
volitusnormi, kehtestamaks aruandluskohustus vastava määrusega. Kuni vastava määruse
eelnõu valmimiseni pole võimalik kaasneva mõju ulatust täpselt määratleda. Nimetatud
põhjusel on enne eelnõu Riigikogule esitamist vajalik koostada ja seletuskirjale lisada ka
vastava määruse eelnõu.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Kui strateegilise analüüsi ja seire keskuse tarbeks osutub
vajalikuks koguda andmeid, mida riik juba ei kogu, kaasneb muudatusega halduskoormuse
tõus. Muid ebasoovitavaid mõjusid pole ette näha.
5.8 Tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslikuks muutmine ka välisriigis
loodud usaldushalduse usaldushaldurile
Muudatus näeb ette, et Eestis elav või siia elama asuv välisriigis loodud usaldushalduse
usaldushaldur peab äriregistri juurde esitama andmed usaldushalduse ja sellega seotud isikute
kohta.
Sihtrühma suurus: väike. Kuivõrd praegu taolisi andmeid ei koguta, pole teada, kui palju
taolisi isikuid Eestis võib asuda, kuid on ebatõenäoline, et nende arv oleks suurem kui
mõnikümmend. Sisserände statistika kohaselt on peamised Eestisse suunatud rände lähteriigid
Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti, milliste õigus sarnaselt Eestiga usaldushalduse instituuti ei
tunnusta, seega on mõjutatud sihtrühm kõigi eelduste kohaselt väga väike.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: väike. Sõltuvalt usaldushaldusega seotud isikute hulgast
võib andmete esitamiseks kuluv aeg ulatuda mõnest minutist mõnekümneni. Andmeid tuleb
esitada üks kord ja edaspidi uuendada vastavalt vajadusele, kusjuures eelduslikult on
muudatused usaldushaldusega seotud isikute ringis pigem haruldased.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Muudatusega kaasnevaks peamiseks riskiks on, et isikud,
kes peaksid vastavaid andmeid esitama, ei saa vastavast kohustusest teada. Selle maandamiseks
tuleb valdkonna eest vastutavatel ministeeriumitel kavandada sobivad teavitusmeetmed.
Vastavat riski kahandab siiski asjaolu, et kui usaldushaldur soovib seda tunnustavas
liikmesriigis usaldushalduse nimel mõne kohustatud isikuga ärisuhtesse astuda, tuleb tal esitada
vastav registreerimistunnistus või registri väljavõte.
36
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele
Eelnõud puudutavalt on olulise tähtsusega põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta ning §-s 31 sätestatud õigus tegeleda ettevõtlusega. Riik on
jätnud endale võimaluse nimetatud põhiõiguste kasutamist piirata, öeldes mõlema paragrahvi
teises lauses, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul
isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab,
kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabaduse kui
vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt
ebasoodsalt. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, mille vastas seisab riigi kohustus mitte
teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust riivavad üldistatult mis tahes
keelud ja piirangud mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused
ettevõtlusega tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või
tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud
kõrvalkohustused.
Kõige otsesemalt riivab nimetatud õigusi kavandatud muudatus, millega isikutel, kel on teatud
kuritegude eest mõistetud kehtiv kriminaalkaristus, keelatakse mitmes valdkonnas
ettevõtlusega tegelemine (sh FIE, ettevõtte omaniku, tegeliku kasusaaja, nõukogu ja juhatuse
liikme rollis), kuid enamal või vähemalt määral on ettevõtlusvabadust riivav mõju kõigil
käesoleva seletuskirja punktides 5.3 ja 5.5–5.8 käsitletud muudatustel.
Kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega §-ga 11 peavad piirangud olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vastavust
proportsionaalsuse põhimõttele kontrollitakse järjestikku kolmel astmel: kõigepealt abinõu
sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk
mõõdukust.
Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on
vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi
saavutamist. Piirang on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning
teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
Eelnõu koostaja hindab kõiki seletuskirja punktides 5.3 ja 5.5–5.8 käsitletud ettevõtlusvabaduse
riiveid sobivaks, vajalikuks ning mõõdukaks riivete eesmärgi suhtes, milleks on tõkestada EV
rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
Seletuskirja koostamisel on analüüsitud ka seletuskirja punktis 5.4 käsitletud muudatuse mõju
põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele. Võttes arvesse, et
kavandatava muudatus puudutab üksnes sellise informatsiooni vahetamist kohustatud isikute
vahel, mida igaüks neist on juba kehtiva seaduse alusel kohustatud iseseisvalt hankima, leiab
eelnõu koostaja, et muudatus ei suurenda nimetatud põhiõiguse riivet võrreldes kehtiva
seadusega.
37
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 30. maist
2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või
terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive
2009/138/EÜ ja 2013/36/EL.
7. Seaduse rakendamisega seotud kulud ja mõju riigiasutuste töö korraldusele
Seaduse rakendamiseks on vajalikud kulutused põhiliselt kolmes valdkonnas:
Usaldushaldusega seotud kohustatud isikute registreerimiseks ning hoiatusmärgete
tegemise võimaldamiseks on vajalikud arendused äriregistri infosüsteemi arendused.
Vastavate arenduste maksumus täpsustatakse koostöös Justiitsministeeriumi ning Registrite ja
Infosüsteemide Keskusega, kuid eelduslikult ei tohiks need ületada kogu tegelike kasusaajate
registri funktsionaalsuse loomise seniseid kulusid suurusjärgus 50 000 eurot.
Seoses kohustatud isikute ringi laiendamisega, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
muudatusest tulenevate lisaülesannetega ning strateegilise analüüsi keskuse loomisega
rahapesu andmebüroo juurde on vajalik suurendada rahapesu andmebüroole eraldatavate
eelarveliste vahendite mahtu.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatusest tuleneva vajaliku järelevalve
ressursivajaduse katmiseks on vaja siseministeeriumi valitsemisalale eraldada eelarvesse
täiendavad eelarvelised vahendid esimesel aastal summas 72 554 eurot ja igal järgmisel
eelarveaastal 66 504 eurot. Lisavajaduse arvutus: PPA rahapesu andmebüroo 2 täiendava
ametikoha tööjõukulu 64 224 eurot aastas (2 töötajat x 32 112 eurot) ning majanduskulu
esimesel aastal 8 320 eurot aastas (2 töötajat x 4 160 eurot) ja majanduskulu järgmistel aastatel
2 280 eurot aastas (2 töötajat x 1140 eurot).
8. Rakendusaktid
1. Rahandusminister kehtestab määrusega loetelu ametikohtadest, mille täitjaid Eesti
Vabariigis loetakse riikliku taustaga isikuteks (RahaPTS § 91 lg 5). Nimetatud määruse
eelnõu ja seletuskiri on käesoleva seletuskirja lisaks nr 3.
2. Muudatused RahaPTS §-s 31 nõuavad sama §-i lõike 6 alusel kehtestatud
rahandusministri määruse „Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse
tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ muutmist;
3. Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo andmekogu põhimääruse (RahaPTS § 60
lg1 p 3);
4. Siseminister kehtestab RahaPTS § 541 lõikes 3 nimetatud määruse.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
Erandina üldisest jõustumisajast jõustuvad eelnõu §-i 1 punktid 79–84 (käsitlevad
usaldushalduse tegeliku kasusaaja registreerimist) 10. märtsil 2020 ning §-s 6 kavandatud
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused 01. juunil 2021.
38
Vastavalt seaduse rakendussätetele:
- peavad kohustatud isikud kontrollima oma olemasolevate klientide tegelike kasusaajate
andmete esitatust äriregistri juures ühe aasta jooksul arvates käesoleva eelnõu jõustumisest
(§ 1001);
- peavad isikud, kellele käesoleva eelnõuga kehtestatakse teenuse osutamise keeld tulenevalt
kriminaalkaristuse olemasolust, viima oma tegevuse seadusega vastavusse hiljemalt 31.
detsembriks 2021 (§ 1041);
- peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tagama käesolevas eelnõus nimetatud andmete
kättesaadavuse rahapesu andmebüroole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu hiljemalt 10.
septembriks 2020 (§ 1042).
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Pangale, Finantsinspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile,
Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Pangaliidule, FinanceEstonia MTÜ-le, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Advokatuurile, Notarite Kojale,
Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Kojale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule,
Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Eesti Kunstnike Liidule,
Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule.
11. Lisad
1: Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse tervikredaktsioon jälgitavate muudatustega;
2: Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekute tabel;
3: Rahandusministri määruse „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis, mille täitjaid loetakse
riikliku taustaga isikuteks“ kavand ühes seletuskirjaga.
39