Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0998 - Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 28.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51fa3953-8e96-4c74-bc6e-75b42a6a3dec Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51fa3953-8e96-4c74-bc6e-75b42a6a3dec?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Siseministeerium Välisministeerium Meie 05.10.2019 nr 1.1-10/6118-1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Rahandusministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvipooltele arvamuse avaldamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (AMLD V ülevõtmine). Palume esitada oma seisukohad viieteist tööpäeva jooksul. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri ühes lisadega 1-3 Taivo Põrk 6113585 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Pank Finantsinspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Maksu- ja Tolliamet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Pangaliit FinanceEstonia MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Advokatuur Notarite Koda Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koda Audiitorkogu Eesti Raamatupidajate Kogu Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Eesti Kunstnike Liit Vabaühenduste liit EMSL Eesti Kirikute Nõukogu 2  MÄÄRUS 05.10.2019 nr 1.1-10/6118- 1 Rahandusministri PP.KK.AAAA. a määrus nr X, „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“ Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lg 5 alusel. § 1. Riikliku taustaga isikud Riikliku taustaga isikuteks loetakse järgmiste ametikohtade täitjaid Eesti Vabariigis: 1) Vabariigi President; 2) peaminister; 3) minister; 4) Riigikogu liige; 5) erakonna juhatuse liige; 6) ministeeriumi kantsler; 7) riigikontrolör; 8) õiguskantsler; 9) riigikohtunik; 10) riigi peaprokurör; 11) Eesti Panga nõukogu või juhatuse liige; 12) erakorraline ja täievoliline suursaadik, saadik või asjur; 13) Kaitseväe juhataja; 14) Kaitseliidu ülem; 15) brigaadikindral, kommodoor, kindralmajor, kontradmiral, kindralleitnant, viitseadmiral, kindral või admiral; 16) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu nõukogu või juhatuse liige; 17) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Innove, SA Archimedes, SA KredEx ja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu või juhatuse liige; 18) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi linnapea; 19) Kaitsepolitseiameti, Kaitseressursside ameti, Keskkonnaameti, Konkurentsiameti, Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, Maksu- ja tolliameti, Muinsuskaitseameti, Patendiamet, Politsei- ja piirivalveameti, Põllumajandusameti, Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti, Päästeameti, Ravimiameti, Riigi infosüsteemi ameti,  Sotsiaalkindlustusameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, Terviseameti, Veeteede ameti, Veterinaar- ja toiduameti või Välisluureameti juht; 20) Andmekaitse inspektsiooni, Keeleinspektsiooni, Keskkonnainspektsiooni või Tööinspektsiooni juht. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lõike 5 jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler  Seletuskiri rahandusministri määrusele „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“ 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) § 91 lõike 5 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiivi (EL) 2018/843, mille artikli 20a kohaselt peab iga liikmesriik aga koostama ja ajakohasena hoidma täpsema loetelu, mis näitaks, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis tuleks lugeda „avaliku võimu olulisi ülesandeid“ täitvateks. Euroopa Komisjon avaldab koondloetelu vastavatest ametikohtadest liikmesriikides, liikmesriikides akrediteeritud rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa Liidu institutsioonides. Neil ametikohtadel olevaid isikuid loetakse riikliku taustaga isikuteks RahaPTS mõistes ning nendega ärisuhete sõlmimisel ja tehingute tegemisel tuleb kohustatud isikutel rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid vastavalt RahaPTS §-le 41. Riikliku taustaga isikute (edaspidi ka PEP, e politically exposed person) tuvastamise on oluline, kuna avaliku võimu oluliste ülesannete täitjatega on eelduslikult seotud suurem rahapesurisk, eelkõige siis, kui nad pärinevad riikidest, kus on laialt levinud korruptsioon, mistõttu sellised suhted võivad kujutada eriti finantssektori jaoks tõsist maine- ja õiguslikku riski. Rahvusvahelist korruptsioonivastast võitlust silmas pidades on põhjendatud pöörata sellistele juhtudele erilist tähelepanu. Nõuded riikliku taustaga isikute kohta on siiski ennetavat laadi ega ole kriminaliseerivad ning neid ei tohi tõlgendada selliselt, et riikliku taustaga isikut koheldakse kui kriminaalses tegevuses osalejat. Samuti ei või isikuga ärisuhte loomisest keelduda üksnes seetõttu, et ta on riikliku taustaga isik. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk (telefon: 611 3585, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kati Tee (611 3645, [email protected]). 2. Sisu Direktiivi artikli 3 punkti 9 kohaselt tuleb riikliku taustaga isikuteks (sh ka kolmandate riikide puhul) igal juhul lugeda: a) riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid; b) parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed; c) erakondade juhtorganite liikmed; d) ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema astme kohtute liikmed, kelle otsuseid saab edasi kaevata ainult erandjuhtudel; e) riigi kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed; f) suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid; g) riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või järelevalveorganite liikmed. Käesoleva eelnõu koostamisel on siiski lähtutud eesmärgist koostada avaliku võimu oluliste ülesannete täitjate loetelu, mis võtaks arvesse sisulisele ja tegelikku korruptsiooniriski, ja mitte piirduda direktiivi formaalse ülevõtmisega. Kuna ühest küljest on tegemist riigi julgeoleku ja korruptsiooniennetuse seisukohast olulise teemaga, teisalt toob PEP definitsiooni alla mineval ametikohal töötamine kaasa täiendava halduskoormuse nii isikule endale kui temaga ärisuhetesse astuvatele kohustatud isikutele, peab PEP ametikohtade kehtestamine ja ajakohasena hoidmine lähtuma tegelikest vajadusest ja rutiinsetest riskihinnangutest. Toodud kaalutlustest lähtuvalt on käesoleva määruse eelnõus laiendatud direktiivis toodud loetelu järgnevalt:  õiguskantsler. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1 kohaselt on õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ja seadustele vastavuse üle. Sellisel kujul on kahtlemata tegemist avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, kes võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Vaieldamatult on õiguskantsleri institutsiooni näol seega tegemist avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaga, kellel on märkimisväärne mõjuvõim, millega kaasneb omakorda ka korruptsioonirisk.  ministeeriumi kantsler. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 53 lg 1 näeb ette, et ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist, kusjuures sama paragrahvi lg 2 annab kantslerile õiguse ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Seega on tegemist tippametnikuga, kellel on oma tööülesannetest ja pädevusest tulenevalt õigus suures ulatuses vara käsutada, millega vältimatult kaasneb korruptsioonirisk.  riigi peaprokurör. Tulenevalt prokuratuuriseaduse (ProkS) § 3 lg-st 1 juhib riigi peaprokurör prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. ProkS § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Tegemist on vaieldamatult avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, mille laitmatu funktsioneerimine on õigusriigi toimimise seisukohast kriitilise tähtsusega ja ei jää kuidagi alla nt riigikohtuniku omale. Samuti on oluline tähele panna, et kuna tegemist on kohtueelset menetlust ja riikliku süüdistust esindava asutuse juhiga, on tegemist ühest küljest kõrge korruptsiooniriskiga ametikohaga, mille puhul on teisalt ametikoha iseloomust tulenevalt raskendatud teha järelevalvet (nt võimaliku korruptsioonikahtluse korral).  suuremate KOV üksuste juhid. Kehtivas praktikas on rõhutatud kohalike omavalitsuste arvestatavat tähtsust ja osakaalu riigivõimu teostamisel. PS kommenteeritud väljaandes on kohalike omavalitsuste autonoomiat ja rolli puudutavalt selgitatud, et „[v]astavalt § 154 lg-le 1 otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused iseseisvalt kohaliku elu küsimusi. Sellest sättest tuleneb kohalike omavalitsuste omavalitsusõigus ehk autonoomia. Mõlemal juhul teostavad kohalikud omavalitsused täidesaatvat riigivõimu. Neid eristab riigiaparaadist vaid vahetum legitimatsioon. Kohalikud omavalitsused teostavad riigivõimu nii siis, kui nad täidavad riiklikke kohustusi § 154 lg 2 mõttes, kui ka siis, kui nad tegutsevad neile garanteeritud autonoomia raames. RKPJK on ühemõtteliselt leidnud: “Ka kohaliku omavalitsuse organid teostavad riigivõimu” (RKPJKo 06.10.1997, 3-4-1-3-97, p I; vrd ka 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 46).“ Kuna käesoleval hetkel on Eestis 79 kohalikku omavalitsust, mis erinevad nii territoriaalselt suuruselt kui elanike arvult märkimisväärselt 1 oleks kõikide KOV üksuste juhtide PEP-idena defineerimine ilmselt ebaproportsionaalne ja ebavajalik – küll aga on põhjendatud PEP-idena käsitleda suuremate omavalitsusüksuste juhte. Valimi piiritlemisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vahelisest uurimisalluvusest. Vabariigi Valitsuse määrus „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ § 2 lg 2 p 4 annab Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse karistusseadustiku (KarS) §-des 201, 2172, 2901, 2911, 294, 296 ja 298–3001 sätestatud (korruptiivse olemusega) kuritegudes kohtueelse menetluse toimetamise, kui kuriteo on toime pannud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja.  riigi asutatud sihtasutuste ja riigitulundusasutuste juhatuse või nõukogu liikmed. Sarnaselt riigi äriühingutele täidavad ka riigi asutatud sihtasutused ja riigitulundusasutused avaliku võimu funktsioone ja neile on sisuliselt delegeeritud riigivara valitsemine. Kokkuvõtlikult nõustutakse prevaleerivas käsitluses üldjoontes sellega, et riik osaleb nii äriühingutes kui sihtasutustes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.2 Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid teostavad 2019. aasta mai seisuga asjaõigusi 67 sihtasutuses, mille aastane tulem 2017. aasta majandusaasta aruannete andmete põhjal ulatub mõnekümnest tuhandest eurost enam kui 180 miljoni euroni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole põhjendatud PEP nimekirja loomisel riigi äriühingute või riigi osalusega äriühingute kõrval välistada täielikult riigi asutatud sihtasutuste juhtorganitesse kuulujaid. Eelnõu kohaselt loetakse riikliku taustaga isikuteks seitsme suurima aastatulemiga sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed. Nimetatud seitsme sihtasutuste aastatulem moodustas 2017. aastal ligi 731 miljonit eurot, e üle 75% kõigi viidatud 67 sihtasutuse tulemist ja varad üle 70% varadest. Samuti on käesoleval hetkel asutatud üks riigitulundusasutus, keda teatud erisustega RVS § 4 lg 31 järgi samuti riigivara valitsejana käsitletakse. Selleks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)3. Süsteemse reguleerimise huvides on põhjendatud ka riigitulundusasutuse juhatuse või nõukogu liikme PEP-ina käsitlemine, kuna riigitulundusasutuse korruptsioonirisk ei ole pelgalt juriidilise vormi tõttu väiksem kui riigi äriühingus.  valitsusasutusteks olevate ametite ja inspektsioonide juhid. VVS § 39 lg 3 näeb ministeeriumite, Kaitseväe ja Riigikantselei kõrval valitsusasutustena ka ameteid ja inspektsioone, mis on VVS § 38 p 1 kohaselt täidesaatva riigivõimu kandjad. Käesoleva hinnangu koostamise hetkel on Eesti Vabariigis neli valitsusasutusena käsitletavat inspektsiooni ja 23 riigiametit. Viidatud inspektsioonidel ja ametitel on oluline roll riigivõimu teostamisel, sh riigi välis- ja sisejulgeoleku ning majandus- ja ettevõtluskeskkonna toimimise tagamisel, samuti keskkonna-, töö- ja tuleohutuse tagamisel jne, mistõttu saab nende juhte lugeda oluliste avaliku võimu funktsioonide kandjateks. 3. Jõustumine ja rakendamisega seotud kulud Määrus jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lõike 5 jõustumisel. Selle rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi. 1 Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov (03.06.2019). 2 Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-osaluste-valitsemine (02.06.2019). 3 Vt RMK põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112018003?leiaKehtiv (02.06.2019).  Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekud Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused Advokatuur 1. Äriregistris olev tegelike kasusaajate raporteerimine: tuleb õigusaktidega Arvestatud osaliselt. määrata selgelt vastutav institutsioon, kes tegeleb nende andmete õiguse Eelnõuga on kavandatud nn hoiatusmärke mehhanism (§ 781) andmete kontrolliga ja andmete esitajatelt tõeste andmete nõudmisega ning kvaliteedi parandamiseks, mille osas ootame tagasisidet. (Direktiivi art 30 ajakohastamisega. Kohustatud subjektidel peab olema õigus andmetele lg 4: „Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave tugineda. oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid. Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud ja kohasel juhul pädevad asutused niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist lahknevustest, mille nad leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Teatatud lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse asjakohaseid meetmeid lahknevuste õigeaegseks lahendamiseks ning et kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge“). Direktiivi artikli 30 lõike 8 kohaselt: „Liikmesriigid näevad ette, et kohustatud isikud ei toetu ainult lõikes 3 osutatud keskregistrile, et rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid kooskõlas II peatükiga. Neid meetmeid rakendatakse riskipõhist lähenemisviisi kasutades.“ Seega ei saa ette näha, et kohustatud isikuil oleks tegelike kasusaajata osas õigus tugineda üksnes registri andmetele. 2. Hoolsusmeetmete rakendamiseks, eelkõige taustakontrolli teostamiseks Mittearvestatud. peab olema riigi poolt rahastatud professionaalselt mehitatud kompetentsikeskus, kelle kaudu saavad eraõiguslikud kohustatud isikud Taustakontrolliga saavad esmajoones tegeleda eraõiguslikud kontrollida klientide tausta ja saaks nendele andmetele ka tugineda. teenusepakkujad, nt krediidibürood. Krediidibüroode tegevusele kohase Hangude ja rehadega võitlus tuleb lõpetada ja võtta erasektorilt õigusliku raamistiku andmiseks on Rahandusministeerium koostamas administratiivset koormust vähemaks. See eeldab hüppeliselt suuremat väljatöötamiskavatsust (nn positiivse krediidiregistri loomine). panust riigi poolt vastava kompetentsi loomiseks ja rahastamiseks, nii vahendite kui inimressursi näol.  Riigipoolse panuse suurenemine on vajalik juba eelnevas punktis viidatud mehhanismi käivitamiseks. Rõhutame ka, et avalikku korda ähvardava ohu tõrjumine on esimeses järjekorras ohu tekkimise eest vastutava isiku enese ülesanne. RahaPTS-is toodud kohustatud isikutel on tulenevalt nende nö „uksehoidja“ seisundist nn seisundivastutus/käitumisvastutus. Lähenemine „sotsialiseerime kulud, privatiseerime tulud“, ei ole jätkusuutlik. Põhiõiguste kontekstis peame ebasoovitavaks, et riik asuks oma kodanikele määrama usaldusväärsuse reitingut vms. 3. Turvatsooni kontseptsioon: asjakohaselt kontrollitud isik peab saama Antud selgitus. teatud perioodil majandusruumis liikuda ja tegutseda ilma pidevate Ettepanek on kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga, millest taustakontrollideta, kui tal on vastav taustakontroll professionaalselt hoolsusmeetmete kohaldamisel tulekski lähtuda. tehtud (nt riikliku kompetentsikeskuse poolt, pankade poolt). Kohustatud (Info)tehnoloogilised lahendused selle lähenemise tõhusaks rakendamiseks subjektid peavad sama sellele tugineda teatud aja vältel ilma kohustuseta tuleb välja töötada taustakontrolli teenuse pakkujal. omalt poolt üle kontrollida. 4. Hoolsusmeetmete rakendamine peab olema täies mahus sisseostetav, kui Arvestatud osaliselt. kohustatud subjekt soovib selliselt oma tegevust korraldada. Täna seadus Seadus võimaldab edaspidi sisse osta ka teabe hankimist asjaolu kohta, kas piirab osade hoolsusmeetmete rakendamise sisseostmist professionaalsetelt isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks teenuseosutajatelt. kaastöötajaks peetav isik (§ 20 lg 1 p 5). Ärisuhte seiret (§ 20 lg 1 p 6) ei saa väline teenusepakkuja mõistetavail põhjustel kohustatud isiku eest teha. 5. Taustakontrolli info liikumine peab olema kohustatud subjektide vahel Arvestatud, vastavalt täiendatud §-i 16. tagatud: täna nt pangad ei anna infot kohustatud isikutele kliendi taustakontrolli kohta, väites et seda takistab pangasaladuse regulatsioon. Pole põhjendatud vastavat AML infot kinni hoida ja sundida kliente esitama igale poole andmeid mitmekordselt. Seega on vaja selgemat erandit, et AML info edastamine kohustatud subjektile on lubatav. 6. Seaduses puuduvad selged kriteeriumid, millal on kohustatud isik Antud selgitus. hoolsuskohustusi piisavalt täitnud ja millal mitte. See on toonud kaasa Hoolsusmeetmete rakendamine peab toimuma riskipõhiselt. over-compliance probleemi. Olukorra parandamiseks peavad olema Riskide hindamisel tuleb lähtuda riiklikust riskihinnangust (§ 11, samuti esiteks, selgemad kriteeriumid seaduses ja teiseks, järelevalve poolt kohustatud isiku sisemisest riskihinnangust (§ 13). selged näidiskorrad igale sektorile, mis annavad kindluse, mis on see tase, Sektoraalsete näidiskordade koostamine väljub käesoleva eelnõu raamidest, kuid on selgelt järelevalveasutuste ülesanne.  mille tegemisel ei ole vaja karta sanktsioonide rakendamist kohustatud subjekti suhtes. 7. Rahapesu tõkestamise reeglitega seonduv vastutuse risk on muutunud Mittearvestatud. liiga suureks, mis toob kaasa keskendumise oma vastutuse välistamisele Sanktsioonide määramisel tuleb arvesse võtta direktiivi artikleid 58–59, selle asemel, et sisuliselt võidelda rahapesu vastu. Vastutuse riski ja ärist mis mh nõuavad, et rahaliste karistuste maksimaalne suurus peab ulatuma saadava kasu suhe muudab turvalise finantssüsteemi mittekättesaadavaks vähemalt 1 000 000 euroni (krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul 5 väikestele ja välismaise taustaga isikutele. Sellest tulenevalt peaks olema 000 000ni või 10 %-ni aastasest kogukäibest). suund, et mitte suurendada sanktsioone kohustatud isikutele, vaid abistada neid oma kohustuste täitmisel tõhusamalt. 8. Mitte ühtegi rahapesu tõkestamise teemalist seaduseelnõu ei tohi vastu Antud selgitus. võtta ilma 1) eelneva väljatöötamiskavatsuseta ja 2) põhjalike Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud HÕNTE regulatsioonist, akadeemiliste õiguslike ja majandusteaduslike analüüsideta. mis võimaldab väljatöötamiskavatsusest loobuda, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist (§ 1 lg 2 p 2). Teiste võimalike eelnõude menetlemise teemalised ettepanekud väljuvad käesoleva eelnõu raamidest. Advokatuuri äriõiguse komisjon 9. Kasusaajate määramise süsteemi muutmine Mittearvestatud. Soovitame muuta kasusaajate määramise süsteemi selliselt, et juhul, kui ühingul puuduvad tegelikud kasusaajad või neid ei ole võimalik kindlaks Tegeliku kasusaaja määratlemine toimub nii Direktiivi kui FATF juhiste teha, siis ei märgitaks tegelikeks kasusaajateks juhtorgani liikmeid kohaselt kolmeastmelise testina (vt http://www.fatf- vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recomm (edaspidi: RahaPTS) § 9 lg 4 kohaselt, vaid tehtaks registrisse vastav endations%202012.pdf, interpretive note to Recommendation 10: CDD for märge tegelike kasusaajate puudumise kohta. Andmete esitamise eest on legal persons and arrangements). Selle kohaselt, kui ei leidu isikut, kellel vastutav juhatus ning seega on juhatus vastutav ka selle eest kui ta oleks ühingus piisavalt suur osalus või kes teostakse selle üle valitsevat deklareerib, et tegelikud kasusaajad seaduse mõttes puuduvad. Hetkel mõju mõnel muul moel, loetakse tegelikuks kasusaajaks juhtorgani liige. tuleb märkida registrisse juhtorgani liikmed, mis on aga väga eksitav ning Niisiis ei saa tegelik kasusaaja ühingul kunagi „puududa“. juhtorgani liikmed on kättesaadavad registrikaardilt ka ilma lisakande tegemiseta. Rootsi vastavast registrist (https://bolagsverket.se/en/us/about/beneficial- Selline võimalus on mitmes riigis, nt Lätis ja Rootsis ning sellist lahendust ownership-register/beneficial-ownership-and-how-it-affects-foreign-legal- võimaldab EL seadusandlus. Hetkel kehtiv juhatuse liikmete dubleerimise entities-which-have-activities-in-sweden-1.15232 ) nähtub, et Rootsi on kohustus ei anna mingit lisandväärtust ning suurendab ebaselgust ning läinud direktiiviga nõutavast kaugemale, nõudes tegelike kasusaajate info  ettevõtjate halduskoormust. Kui Rahandusministeerium mingil põhjusel esitamist ka Rootsis tegutsevatelt välisriigi äriühingutelt. Üksnes viimastele seda ettepanekut ei pea võimalikuks toetada, siis palume sellest meid on jäetud ka võimalus tegelik kasusaaja registreerimata jätta, kui teda põhistatult informeerida ja kaaluda vähemalt alljärgnevate muudatuste tuvastada ei õnnestu. tegemist. 10. Emaühingu juhtorgani liikmete märkimine registrisse tegelike Mittearvestatud kasusaajatena. RahaPTS § 9 lg 4 kohaselt, kui ühingul puudub tegelik kasusaaja, siis Oleme seisukohal, et „lõpliku“ („ultimate“) kontrolli teostajaks ei saa käsitatakse tegeliku kasusaajana sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema üldjuhul pidada isikut, kes allub käsuahelas kellelegi teisele. juhtorgani liige. Rahandusministeeriumi juhises on seda sätet tõlgendatud nii, et registreerima peab kontrolliva emaühingu (või sellest veel kõrgemal Nagu eelpool õigesti välja tõite, on ühingu enese juhtorgani liikmed asuva emaühingu) juhtorgani liikmed, kättesaadavad registrikaardilt ka ilma lisakande tegemiseta ning nende mitte raporteeriva ühingu enda juhtorgani liikmed. dubleerimine ei annaks keerulise omandistruktuuriga rahvusvahelise Selline tõlgendus ei põhine seaduse sõnastusel ning ei lähe kokku ka teiste korporatsioonide puhul kellelegi mingit lisandväärtust. Sel põhjusel peame EL liikmesriikide tõlgendusega nimetatud sättest (nt Austria, Taani, õigeks lähenemist, mille kohaselt loetakse tegelikuks kasusaajaks kogu Luksemburg jne), kes on tõlgendanud antud sätet nii, et registreerima peab grupi emaettevõtte juhtorgani liikmed, ehkki mööname, et kõigi Euroopa raporteeriva ühingu (kelle kohta andmeid esitatakse) juhtorgani liikmed. riikide lähenemine pole selles osas ühtne. Eriti on selline tõlgendus problemaatiline rahvusvaheliste korporatsioonide puhul, kus omanikestruktuurid on keerulised ning Siiski rõhutame, et tegelike kasusaajate raporteerimine toimub emaühingu juhtivorganite kohta andmete kogumine toob kaasa rahapesuvastase võitluse eesmärgil. Vastavalt rahvusvahelistele ebamõistliku halduskoormuse raporteerivale ühingule. Sellise tõlgenduse standarditele on selle tegevuse vundamendiks nn „tunne oma klienti“ problemaatilisust on rõhutanud juba 7.11.2018 ka õiguskantsler Ülle nõuded/hoolsusmeetmed, mis hõlmavad arusaamise omandamist mitte Madise, kelle sõnul tekitab segadust riigisisese õiguse rakendamine üksnes kliendi tegelikest kasusaajatest, vaid ka (omandi)struktuurist (mis rahvusvahelistele korporatsioonidele. Õiguskantsleri sõnul loetakse mujal on mõistagi lahutamatult seotud tegeliku kasusaaja tuvastamisega), tegelikuks kasusaajaks sellisel juhul näiteks tütarühingu juhtorgani tegevusalast, tehingupartneritest, maksetavadest, kogemusest, varade liikmed kui kohapealsed tegelikku kontrolli omavad isikud. päritolust jm. Ilma sellist arusaamist omandamata ja hoidmata on Problemaatiline on selline nõue ka seetõttu, et sisuliselt ei ole võimalik kohustatud isikuil keelatud ärisuhtesse astuda või tehinguid teha. tagada selliste registriandmete õigsust, kuna emaühingu juhtorgani liikmed võivad muutuda ning tihti ei ole tütarühingul ülevaadet Arusaadavalt ja vältimatult on nende nõuete järgimine seotud emaühingus toimunud muudatustest (osanike koosolek/aktsionäride märkimisväärsete kuludega nii kohustatud isikutele kui ka nende koosolek toimub üldjuhul vaid üks kord aastas). klientidele. Samuti ei ole praktilist vajadust emaühingu juhtorgani liikmete registrisse kandmisel, kuna emaühingu juhtorgani liikmed ei ole äriühingu tegelikud Arusaadav peaks olema ka see, et kui ühing ise ei suuda pidada arvestust kasusaajad. Pigem tekitab selline nõue vääritimõistmist ja ebaselgust ning oma tegelike kasusaajate üle või informeerida muudatustest oma  samuti suurendab bürokraatlike sisutühjade toimingute hulka Eestis äri tütarettevõtjaid, pidades seda kohustust „ebamõistlikult koormavaks“, ei ajamisel. ole välisel kohustatud isikul hoolsusmeetmete edukaks rakendamiseks Seega on meie muudatusettepanek, et Rahandusministeeriumi juhises mingit lootust. muudetaks RahaPTS § 9 lg 4 tõlgendust selliselt, et tegelike kasusaajate puudumise puhul tuleb kasusaajaks lugeda raporteeriva ühingu juhtorgani Oleme siiski veendunud, et vastavate kontsernisiseste rutiinide loomisel liikmed. Selline tõlgendus läheb kokku seaduse sõnastusega ning kahaneb nii esialgne ebaselgus kui ka info ajakohasena hoidmise kulud. enamuse teiste EL liikmesriikide tõlgendusega vastavast sättest. See võimaldaks hoida äriregistri vastavaid andmeid aktuaalsetena, luues võimaluse, et andmete uuendamine toimuks registris automaatselt, juhul kui ühingu juhtorgani liikmed muutuvad, ning et neid ei peaks ettevõtja ise sisestama olukorras, juhul kui ta märgib, et tegelikke kasusaajaid ei ole. See vähendaks oluliselt ühingute halduskoormust. 11. Linnapea/vallavanema/ministri märkimine tegelikuks kasusaajaks. Arvestatud osaliselt – eelnõus parandatud tegeliku kasusaaja definitsioon. Samuti on arusaamatu Rahandusministeeriumi tõlgendus, mille kohaselt peaks juhul, kui ühingu omanikuks on linn või vald, märkima kasusaajaks „Tegelikuks kasusaajaks“ loetakse eelnõu kohaselt füüsilist isikut, kes linnapea või vallavanema ja valla- või linnavalitsuse liikmed. Sellisel „omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle“, seda ka juhul, kui ta sellest tõlgendusel ei ole mingit praktilist väärtust, mingit isiklikku kasu ei saa. kuivõrd linnapea või vallavanem ja valla-või linnavalitsuse liikmed ei saa ega tohiks saada tegelikkuses ühingust mingit kasu ning selline määratlus Ei direktiiv ega FATF standardid ei võimalda käesoleval ajal paraku jätta on eksitav. Kuivõrd selliste andmete kogumine võib raporteerivale tegelikku kasusaajat määratlemata või määratleda teda üksnes avaõigusliku ühingule olla väga koormav (näiteks kui Berliini linna omandisse kuuluva juriidilise isiku (linna, valla, riigina). korporatsiooni puhul peaks määrama Eestis asuva tütarühingu kasusaajaks Berliini linnapea ja linnavalitsuse liikmed), siis võib see Märgime ka, et AMLD V (art 14 (1)) nõuab, et kohustatud isikud hangiksid muuta välismaistel ettevõtjatel Eestis tegutsemise väga keerukaks. enne ärisuhte loomist alati registri väljavõtte kliendi tegelikke kasusaajaid Sarnane probleem on riigi omandisse kuuluvate ettevõtetega, kus puudutava infoga, mis tähendab, et ka juhul, kui Eesti selle info kogumisest tegelikuks kasusaajaks tuleb märkida valdkonna eest vastutav minister. ühepoolselt loobuks, põhjustaks see riigi/KOV ettevõtete jaoks eelduslikult Kuivõrd sellisel raporteerimisel puudub igasugune praktiline väärtus, siis probleeme ärisuhete loomisel välisriigi kohustatud isikutega, kellele samuti on selline tõlgendus ebamõistlik. kehtib viidatud nõue. Ülaltoodud juhtudel soovitame tegeliku kasusaaja määramisest loobuda või ette näha täiendav valikuvõimalus, kus on võimalik märkida kasusaajaks füüsilise isiku asemel omanikuks olev avalik õiguslik isik (nt linn või vald), piiramata seejuures sisestamisvõimalusi üksnes Eesti kohaliku omavalitsuse üksustega. 12. Sihtasutus ja mittetulundusühing Mittearvestatud. Rahandusministeeriumi juhise kohaselt märgitakse SA puhul tegelikuks kasusaajaks isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse Direktiiv ei võimalda taolise erandi tegemist. On tõsi, et Eesti on andmete varast teha väljamakseid, kui selline isik (või isikud) on põhikirjas esitamise kohustusest vabastanud nt hoone- ja korteriühistud, milleks nimeliselt märgitud. Kui taolisi isikuid põhikirjas nimeliselt välja toodud direktiiv samuti alust ei anna. See on siiski sisuliselt põhjendatud asjaoluga, pole, märgitakse tegelikeks kasusaajateks juhatuse ja nõukogu liikmed. et liikmelisus neis ühistutes on seotud kinnisasja omandiõigusega, mis ühes Sarnaselt tuleb MTÜ puhul märkida tegelikeks kasusaajateks juhatuse avaliku ja tugeva kinnistusregistriga tagab vajaliku läbipaistvuse. liikmed. MTÜ ja SA temaatikat on korduvalt ajakirjanduses käsitletud. Palume MTÜde ja SAde puhul taoline läbipaistvus puudub. MTÜ liikmete nimekiri kaaluda MTÜ ja SA puhul sellise nõude kaotamist. Sellist nõuet ei ole pole avalik, vaid seda peab juhatus. Liikmeks saavad olla ka juriidilised mitmetes riikides (nt. Luksemburg). isikud, sh välisriigi juriidilised isikud. Seega on näiteks võimalik ka olukord, kus MTÜ liikmeskond koosneb juriidilistest isikutest, kes omakorda kuuluvad kõik ühele ja samale füüsilisele isikule. Sellises olukorras ei saa MTÜ juhatajat lugeda tegelikuks kasusaajaks, vaid tegeliku kasusaaja definitsioonile („lõpliku valitseva mõju omaja“) vastab isik, kes sisuliselt ainuisikuliselt moodustab MTÜ üldkoosoleku ja määrab juhatuse. 13. Riikliku järelevalve all olevad äriühingud Antud selgitus. RahaPTS § 9 lg 9 näeb ette erandi, et tegelikke kasusaajaid ei pea määratlema reguleeritud turul noteeritud äriühingule, millele Toetame once-only põhimõtet riigile andmete esitamisel ning otsime kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaid parimat lahendust, kuidas seda kirjeldatud olukorras saavutada – võimalik, avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid, et otstarbekam oleks variant, kus järelevalve võtab tegelike kasusaajate millega tagatakse omanikke käsitleva teabe piisav läbipaistvus. andmed äriregistrist. Eestis alluvad mitmed tegevusvaldkonnad riiklikule kontrollile, kus ettevõtjad peavad esitama oma tegelike kasusaajate andmed mõnele riiklikule registrile või järelevalveasutusele. Näiteks Finantsinspektsioonile esitavad vastavad andmed krediidiasutused, fondivalitsejad, krediidiandjad või -vahendajad, investeerimisühingud jne. Kuna andmete esitamine toimub juba riiklikule järelevalve asutusele, siis ei ole põhjendatud ettevõtjatele kehtestada samade andmete esitamise nõue korduvalt ning riik peaks piirduma vaid ühekordse andmete küsimisega, korraldades iseseisvalt andmete liikumise ametiasutuste vahel. Palume kaaluda selliste ühingute puhul tegelike kasusaajate esitamise nõude kaotamist. Selline ühtlustamine tagaks ka andmete sarnasuse erinevates ametiasutustes. 14. Tegelike kasusaajate andmete esitamine koos majandusaasta Arvestatud. aruandega Seadus ja Rahandusministeeriumi juhis kohustab koos majandusaasta Välja töötatud on tehniline lahendus, mis annab ettevõtjale märku aruandega esitama iga-aastaselt ka tegelike kasusaajate andmed. Selliste vajadusest tegeliku kasusaaja andmete õigsust kinnitada. andmete välja toomine ei ole ette nähtud majandusaasta aruandes endas, mis lihtsustaks ettevõtjate poolt andmete esitamist. Seega tuleb need andmed esitada ajaliselt samal ajal kui majandusaasta aruanne, aga eraldiseisvalt majandusaasta aruandest. Samas ei ole välja töötatud vastavat rakendust, mis võimaldaks andmeid esitada üheskoos majandusaasta aruandega või et seadusega kohustataks esitama vastavad andmed majandusaasta aruande sees. Sellest tulenevalt peaks praegu ettevõtja ise omaalgatuslikult kontrollima majandusaasta aruande esitamisel tegeliku kasusaaja andmeid ning neid kinnitama. Juhime tähelepanu, et selliseks kinnitamiseks ei ole välja töötatud tehnilist lahendust ning tõenäoliselt ei teadvusta enamus ettevõtjatest sellise kohustuse olemasolu juhul kui selline esitamise vajadus ei ole nähtav majandusaasta aruande esitamisel. Soovitatav oleks, et nimetatud andmed kinnitataks läbi tehnilise lahenduse koos majandusaasta aruande esitamisega või majandusaasta aruande sees asuvate andmetena või alternatiivselt vastavasisulise meeldetuletusena majandusaasta aruande esitamisel. Audiitorkogu 15. Vajaks täiendavat analüüsi, kas audiitor peaks olema RahaPTS kohustatud subjekt samas tähenduses Arvestatud. nagu tehingu osaline või vahendaja. Seaduse loogika peab 99% silmas tehinguid ja toiminguid, mille Audiitorteenuse eripära arvestades on tehtud puhul kohustatud isik on tehingu osaline, vahendaja (krediidiasutus, makseasutus) või andmete töötleja muudatused mh eelnõu §-des 19, 20, 42 ja (näiteks raamatupidamisteenuse osutaja). Audiitorid on seisukohal, et seaduse loogika ei pea üldse silmas 49. klassikalist audiitorteenust, mille puhul audiitor näeb juba toimunud tehinguid ning arvab midagi selle kohta. Klassikalise audiitorkontrolli puhul puudub audiitoril võimalus rahapesu ära hoida (sest audiitor näeb juba toimunud tehinguid), kuid oma tegevusega saab audiitor rahapesu tõkestamisele kaasa aidata eelkõige sel kombel, et raporteerib asjakohastele organitele rahapesu kahtlustest (olgu siis sularaha puhul selle hulgast tulenevalt või siis äriliselt kahtlastest/ebaloogilistest tehingutest tulenevalt), kuid audiitortegevuse spetsiifikast tulenevalt saab niisugune teavitamine toimuda tehingu toimumisest oluliselt hiljem. Audiitorid leiavad, et audiitorile ei peaks RahaPTS halduskoormus rakenduma  samamoodi, kui see rakendub tehingute vahendajatele/töötlejatele (krediidiasutused, makseasutused) või kliendi andmete töötlejad (raamatupidamisteenuse osutajad – kes näevad tehinguid kohe ja kiiresti ning mõnikord teevad ka maksekorraldusi kliendi eest või nimel 16. Halduskoormus - Audiitorite puhul peaks seaduses nimetatud hoolsusmeetmed kohalduma vaid nendele Antud selgitus. teenustele, mille tellimise kohustus tuleneb ÄS-ist või AudSist, ning lisaks ka vabatahtliku auditi ja Konverentsi või koolituse korraldamise ülevaatuse puhul. Praegune seadus ei arvesta, et audiitorid osutavad erinevaid teenuseid, kus nad ei puutu puhul sõlmitavad tehingud (piletite müük) kokku selliste andmetega, kus sularaha tehingud kajastuvad. Näiteks võib tuua pakendiauditi või on tõlgendatavad juhutehingutena § 19 lg 1 konverentsi korraldamise. Nende teenuste puhul ei näe audiitor ettevõtte finantsandmeid ning on ebaselge, p 2, mis tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb kas ja mil määral ettevõtte turule lastud pakendi koguste kontrollimisel või isegi näiteks avalike rakendada üksnes juhul kui tehingu summa konverentside ja koolituste korraldamisel peaks hoolsusmeetmeid kohaldama. ületab 15 000€. 17. Andmebaasides ettevõtjate andmete tasuta kättesaadavus hoolsuskohustuse täitmiseks -Praegu on Antud selgitus. audiitorile tasuta kättesaadavad vaid tegelike kasusaajate andmed. Kuna audiitorettevõtja on RahaPTS nõuete täitmisel kohustatud isik, peaks riik võimaldama kohustatud isikutele hoolsussmeetmete Eelnõu koostaja nõustub, et riiklike kohaldamiseks ka õigused ja looma võimalused, eelkõige kohustatud isiku tasuta juurdepääsu äriregistri registrite andmete kättesaadavus tasuta ja andmetele, näiteks: majandusaasta aruannetele; üld- ja isikuandmetele; registrikaardi ajalugu jm. masinloetaval kujul on kohustatud isikute jaoks hoolsusmeetmete rakendamisel olulise tähtsusega, kuid vastav muudatus väljub käesoleva eelnõu raamidest. 18. Teavitamiskohustus - Kehtiv RahaPTS 49 lõige 3 ei arvesta audiitorteenuse eripäraga: audiitor kohustatud Arvestatud. isikuna aastaaruande auditi või ülevaatuse protseduure tehes võib saada teadlikuks tehingust, milles teine kohustatud isik (audiitori klient) osaleb ja kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega § 49 vastavalt muudetud. võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas. Kui sellised tehingud ilmnevad auditi või ülevaatuse protseduure tehes, siis pea alati on sellest tehingust möödas rohkem kui kaks tööpäeva. Oluline on välja tuua, et audiitorid teevad standardikohaseid auditi või ülevaatuse protseduure, mitte ei disaini eraldi protseduure mainitud tehingute avastamiseks. Kui on soov, et audiitorid seda eraldi teeksid, on tegu erikontrolliga. 19. RahaPTS tuleks analüüsida seisukohast, et ei tohiks tekkida olukorda, kus äriühingut on asutatud, omatud Arvestatud. ja juhitud seaduses lubatud korras, ühingul on auditeerimise kohustus, kuid seda ei ole võimalik täita (näiteks RahaPTS § 42 lg 2 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, § 42 vastavalt muudetud. kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid). 20. Soovime, et analüüsitaks ja vajadusel eristataks/täpsustaks RahaPTS kohustatud isikute, sh audiitorite Arvestatud osaliselt. kohustusi seoses e-residentidega, nende äriühingutega ja juhtorganitega. Paragrahvide 10 ja 31 muudatuste kohaselt ei käsitleta e-residentsust iseeneses enam riski kõrgendava asjaoluna, vaid lähtutakse e- residendi päritoluriigist. 21. Kohustatud isikutele võiks olla teada, kas RAB poolt väljastatav tegevusluba virtuaalvääringute Antud selgitus, valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele (RahaPTS § 70) tähendab seda, et RAB on mingeid kontrolliprotseduure juba teinud. Missugust kindlust võiks see anda kohustatud isikutele, sh audiitoritele? Nõuded, millele vastavust RAB tegevusloa väljastamisel kontrollib ja andmed, mille põhjal seda tehakse, on toodud seaduse §- des 70 ja 72. Notarite koda 22. Taustakontrolli info liikumise tagamine kohustatud isikute vahel Arvestatud osaliselt, muudetud § 16. Vt ka vastused ettepanekutele 1 ja 2. Leiame, et kohustatud isikute vahel peaks olema tagatud taustakontrolli info jagamise võimalus. Praegu ei ole see lahendatud ning tavaline on olukord, kus üks kohustatud isik keeldub teise kohustatud isikuga info jagamisest, viidates näiteks pangasaladuse või ametisaladuse hoidmise kohustusele. See toob kaasa paraku selle, et kliendid peavad kohustatud isikutele esitama analoogseid andmeid korduvalt, millega kaasnevad nii kliendile kui kohustatud isikutele põhjendamatud kulud. Näiteks on notarite praktikas korduvalt tõusetunud küsimus, kas notaril on tehingutega seotud infot võimalik jagada pankadega olukorras, kus infot küsiv pank ei ole toimingu osaline. Nimelt on pangad küsinud notaritelt infot notari ametikontol NotS § 35 lõike 2 alusel tehingute täitmiseks hoiustatud summadega seotud tehingute asjaolude kohta. Notarilt on soovitud teada, kes on tehingus osalejad, mis on tehingu objektiks ning esitada ka lepingu ärakiri.  Kuna notari ametitegevus on hõlmatud saladuse hoidmise kohustusega, siis on sellised päringud tekitanud küsimusi. Notariaadiseaduse § 3 lõike 2 alusel on notaril võimalik anda andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, nende esindajatele, kohtule või kohtumääruse alusel uurimisorganitele. Kirjeldatud kohustusest on notar vabastatud vaid RahaPTS § 52 lõike 3 alusel ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole sellekohase ettekirjutuse alusel või teatamiskohustuse täitmisel. Samas peavad RahaPTS § 16 kohaselt tegema kohustatud isikud omavahel koostööd, edastades muuhulgas enda valduses olevat teavet ning vastates päringutele, järgides seejuures õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid. Meie hinnangul võiks notaril olla vajadusel võimalik pöörduda kliendi kohta info saamiseks pankade poole, kuid seni ei ole ühest seisukohta isegi notarite vahel info vahetamiseks e-notari kaudu. Teeme ettepaneku kohustatud isikute vahelist infovahetust puudutav RahaPTS-is täpsemalt reguleerida ning luua platvorm kohustatud isikute vahel sellise info jagamiseks. 23. Hoolsusmeetmete rakendamiseks klientide tausta kontrollimisest Mittearvestatud. Vt. vastust ettepanekule 2. Klientide taustakontrolli teostamise efektiivsemaks muutmiseks võiks luua asutuse (kompetentsikeskuse), mille tegevust rahastataks riigi eelarvest. Keskuse kaudu saaksid kohustatud isikud kontrollida klientide tausta ja keskuse väljastatud andmetele tugineda. Selline lahendus võimaldaks kohustatud isikute koormust oluliselt vähendada ning tagada hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalike kontrollitoimingute teostamine ühtlustatult vastavaid oskusi ja abivahendeid omavate inimeste poolt 24. Liigsete korduvate ja asjatult koormavate kontrollide vältimine Antud selgitus. Vt vastust ettepanekule 3. Asjakohase kontrolli läbinud isik peaks saama teatud perioodil majandusruumis liikuda ja tegutseda ilma pidevate taustakontrollideta, kui tal on vastav taustakontroll professionaalselt tehtud. Kohustatud subjektid peaksid saama juba teostatud kontrollitulemustele tugineda teatud aja vältel ilma kohustuseta uue kontrolli läbiviimiseks. 25. Tegeliku kasusaaja tuvastamine ja äriregistris avaldamine Arvestatud osaliselt. Vt vastust ettepanekule 1. Õigusaktidega tuleks määrata selgelt vastutav institutsioon, kes tegeleb nende andmete õiguse kontrolliga ja andmete esitajatelt tõeste andmete nõudmisega ning ajakohastamisega. Kohustatud subjektidel peab olema õigus andmetele tugineda.  Samuti ei ole üheselt selge, kuidas peaks kohustatud isik toimima, kui tehingu osapooleks on ülemaailmselt tuntud ettevõte (nt H&M, Google jt) ning tema tegeliku kasusaaja tuvastamiseks ei ole võimalik esitada vajalikke dokumente. Rahapesu andmebüroolt oleme saanud antud olukorra kohta vastuse, et kui tehingu osapooleks on avalikult tuntud ettevõte ja avalikkusele juba on teada, et selline ettevõte tuleb Eesti turule, siis ei saa tekkida rahapesu kahtlust ja eriluba rahapesu andmebüroolt taotlema ei pea. Samas muude juriidiliste isikute puhul peaks kohustatud isik tehingust keelduma, kui ei saa tuvastada tegelikku kasusaajat. 26. Hoolsuskohustuse täitmise kriteeriumite täpsustamine Antud selgitus. Vt vastust ettepanekule 6. Kahjuks puuduvad praegu seaduses selged kriteeriumid, millal on kohustatud isik hoolsuskohustusi piisavalt täitnud. Ettepanek oleks seaduses hoolsuskohustuse täitmise kriteeriumid täpsustada. 27. Kohustatud isikute suhtes rakendatavate sanktsioonide ülevaatamine Arvestatud osaliselt. Kuna rahapesu tõkestamise reeglitega seotud kohustatud isikute vastutuse risk on suur, tuleks pigem Info vahetamise võimaluste parandamiseks hoiduda kohustatud isikute suhtes rakendatavate sanktsioonide suurendamisest. Vastasel juhul võib muudetud §-i 16. kaasneda olukord, kus kohustatud isik keskendub mitte niivõrd rahapesu tõkestamisele kui enda vastutuse välistamisele. Pigem võiks seadusesse lisada regulatsiooni kohustatud isikute täiendavate andmete kogumise ja vahetamise võimaluste kohta. 28. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus ja tehingu väärtus Arvestatud, antud selgitus. Seaduses tuleks üheselt mõistetavalt sätestada, millal peab kohustatud isik hoolsusmeetmeid kohaldama. Tõepoolest ei pea hoolsusmeetmeid RahaPTS § 19 lõike 1 punkti 2 järgi võib aru saada, et RahaPTS-ist tulenevaid hoolsusmeetmeid peab kohaldama, kui juhutehingu väärtus on alla näiteks notar hakkama kohaldama siis, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro. Sama paragrahvi lõike 5 15 000 euro. järgi võib aga aru saada, et näiteks tegeliku kasusaaja peab tuvastama sõltumata tehingu väärtusest. Lõike 5 mõtteks on, et juhul kui hoolsusmeetmeid (va ärisuhte seire) tuleb kohaldada, tuleb seda teha enne tehingu tegemist või ärisuhte loomist (mitte tagantjärele). Notarite jaoks loob sellest nõudest omakorda erandi § 30 lg 2. 29. Vara päritolu tuvastamine Antud selgitus. RahaPTS § 20 lõike 3 järgi kogub kohustatud isik ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul teavet Nõuet tuleb rakendada riskipõhiselt. Vt ka § tehingus kasutatud vara päritolu kohta. Sellest sättest ei ole üheselt aru saada, kas kohustatud isikul on 20 lg 6 ja § 33 lg 2. kohustus tuvastada lisaks tehingus kasutatavate rahaliste vahendite päritolule ka lepingu esemeks oleva vara, nt kinnisvara või osaühingu osa päritolu (s.t nende rahaliste vahendite päritolu, mille eest lepingu ese on kunagi omandatud). 30. Mõiste „pärit olemine“ tähendus Antud selgitus. Mõnest sättest võib aru saada, et silmas on peetud sünnikohta ja teises elukohta. Praktikas on aga väga „Päritolu“ hõlmab nii sünni- kui elukohta oluline, et seaduses oleks üheselt selge, mida peab kohustatud isik konkreetsel juhul tuvastama – kas isiku ning seda tuleb tõlgendada vastavalt sünnikoha või elukoha. asjaoludele. Näiteks, kui isik praegu küll elab Eestis, kuid sündis kolmandas riigis, kus veetis olulise osa oma elust ja kus ta omab senini isiklikke või ärisidemeid, on asjakohane seda arvesse võtta. Vastupidi, kui isik küll sündis Eestis, kuid on lahkunud kolmandasse riiki, kus ta on omandanud isiklikke või ärisidemeid, on asjakohane ka seda arvesse võtta. 31. Esitajaaktsiate ja muude esitajaväärtpaberite tuvastamist puudutavast regulatsioonist RahaPTS-is Antud selgitus. RahaPTS § 42 lõige 2 sätestab, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, Jurisdiktsioonides, kus esitajaaktsiaid kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid ning sama paragrahvi lõike 6 järgi jätkuvat võimaldatakse, nähtub nende ei kohaldata keeldu, kui kohustatud isik on teavitanud tehingust või tehingu katsest rahapesu andmebürood olemasolu või puudumine üldjuhul vastava ja saanud konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata. ühingu registrikaardilt/registriinfost. RahaPTS § 42 lõige 2 ei tee mööndusi ka siis, kui ühingul on esitajaaktsiaid alla 25%. Meie arusaamise Märgime ka, et isik võib saada tegelikuks kohaselt tuleb esitajaaktsiate olemasolu kindlaks teha seetõttu, et on kohustus välja selgitada tegelikud kasusaajaks ka seeläbi, et talle kuulub nt kasusaajad ja esitajaaktsiate puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende omanikke. Kui esitajaaktsiate osa 20% tava- ja 10% esitajaaktsiaid. ühingu kapitalist jääb alla 25%, siis ei saa nende aktsiate omajad olla selle kaudu tegelikud kasusaajad, kuid see asjaolu iseenesest viitab suuremale riskile vastavalt RahaPTS § 37 lõike 2 punktile 5.  Seadus ei sätesta paraku üheselt, kuidas tuleks välja selgitada, kas ühingul on esitajaaktsiad. Seetõttu teeme ettepaneku RahaPTS-i esitajaaktsiate ja muude esitajaväärtpaberite tuvastamist puudutava regulatsiooni täpsustamiseks. Samuti peaks riik jagama rohkem infot selle kohta, millistes riikides on esitajaaktsiad lubatud. Samuti võiks olla kättesaadav info selle kohta, kas välisriikides esitajaaktsiate lubatavuse korral kehtib ajaline piir, mille järgselt ei ole võimalik neid enam kasutada. Näiteks on selline ajaline piir Soomes, kus ei ole võimalik esitajaaktsiatega aktsiaseltse enam asutada alates 1980. aastast. 32. RahaPTS § 30 lõike 1 täiendamine viitega kaugtõestamise teel notari ametitoimingute tegemisele Mittearvestatud. Ettepanek on lisada RahaPTS § 30 lõikele 1 järgmine lause RahaPTS § 14 lg 8 ja § 31 lg 6 sätestavad ”Kaugtõestamise, sealhulgas infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise korra, selgelt, et vastav määrus kehtib krediidi- ja finantseerimisasutustele. kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.” Täienduse vajaduse tingib asjaolu, et RahaPTS § 31 lõike 6 alusel on kehtestatud infotehnoloogiliste Peame piisavaks § 30 lõike 1 praegust vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord krediidi- ja sõnastust („Kui isikusamasust tuvastab ja finantseerimisasutustele. Peame vajalikuks sätestada seaduses selgelt, et kaugtõestuse puhul kohaldatakse muid hoolsusmeetmeid kohaldab notar, lähtutakse tõestamisseadusest ja isikusamasuse tuvastamisele infotehnoloogiliste vahendite kaudu notariaadimäärustikku, mitte RahaPTS notariaadiseadusest, arvestades käesolevast § 31 lõike 6 alusel krediidi- ja finantsasutustele kehtestatud määrust seadusest tulenevaid erisusi“). 33. Rahapesu tõkestamisega seotud õigusaktide muudatuste menetlemisest Antud selgitus. Ettepanek on rahapesu tõkestamisega seotud seaduste muutmise protsess teha läbinähtavaks ja võimaldada Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on kõigil huvigruppidel muudatuste kohta seisukohti avaldada. Selleks peaks seaduse muutmise eelnõudele lähtutud HÕNTE regulatsioonist, mis alati eelnema väljatöötamiskavatsuse koostamine ja huvigruppidele tutvustamine ning põhjalike võimaldab väljatöötamiskavatsusest akadeemiliste õiguslike ja majandusteaduslike analüüside läbiviimine. loobuda, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist (§ 1 lg 2 p 2). Teiste võimalike eelnõude menetlemise teemalised ettepanekud väljuvad käesoleva eelnõu raamidest. 34. Tulenevalt RahaPTS § 77 lõigetest 1-3 on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, Arvestatud NotS ja NotTS osas. mittetulundusühing ja sihtasutus kohustatud äriregistri infosüsteemi kaudu esitama oma tegeliku kasusaaja kohta eelnimetatud paragrahvis loetletud andmed. Samas ei ole RahaPTS-is ega muudes õigusaktides reguleeritud, kuidas toimub tegelikest kasusaajatest äriregistri teavitamine juhul, kui registri infosüsteemi kaudu teavitamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku juhatusel mingil põhjusel võimalik (nt välisriigi isikud, kellel puudub ID-kaart või e-residendi kaart). Praktilise vajaduse katmiseks on Rahandusministeeriumi koostatud juhendmaterjalis „Juhis tegeliku kasusaaja määratlemiseks“ välja pakutud võimalus, et sellisel juhul on juhatuse liikmel võimalik pöörduda tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks Eestis tegutseva notari poole (vt juhise lk 5). Samas tekitab küsimusi, mille alusel toimub notari kaudu tegeliku kasusaaja andmete esitamine. Arvesse võttes eeltoodut on Notarite Koda jõudnud tõdemuseni, et tegeliku kasusaaja andmete esitamisel aitaks praktikat ühtlustada ning eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate jaoks selgemaks muuta, kui tegeliku kasusaaja andmete esitamine toimuks notari ametitoiminguna. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada notariaadiseaduse §-i 29 lõikega 13 järgmises sõnastuses: „6) juriidilise isiku taotlusel tema tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“ Eelnimetatud ametitoimingu eest notari tasu määramiseks teeme ettepaneku täiendada notari tasu seaduse § 31 punkti 91 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: „91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku taotlusel tema tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“ Samuti teeme ettepaneku õigusselguse huvides kaaluda RahaPTS § 77 lõigete 1-3 täiendamist notari kaudu tegeliku kasusaaja andmete esitamise võimalusega. Kehtivas RahaPTS-s käsitlevad tegeliku kasusaaja andmete esitamist reguleerivad § 77 lõiked 1-3 andmete esitamist vaid äriregistri infosüsteemi kaudu. Pangaliit 35. Infovahetus ja koostöö kohustatud isikute vahel Arvestatud, täiendatud RahaPTS §-i 16. Vajadus koostöö ja informatsiooni vahetamise järele on, kuid antud koostöö ja infovahetuse sisu ning ulatus tuleks konkreetsemalt paika panna. KAS § 88 lg 51 p 3 viitega RahaPTS § 51 lg 5 näeb ette, et krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Infovahetusele on alus olemas, kuid konkreetne ulatus ja raamid, kuidas seda sätet kohaldada on ebaselged. Eelistatult oleks loodud võimalus kohustatud isikutel töötada ühise eesmärgi nimel selleks on sisuliselt võimalus, et turuosalised saavad selgetel alustel omavahel või läbi järelevalveasutuse infot teiste võimalikku puutumust omavate isikutega jagada. Kehtiv seadus lubab pankadel infot teisele krediidiasutusele väljastada vaid tolle järelepärimise alusel ning vajaks kaalumist, kas krediidiasutus võiks ka enda algatusel teistele krediidiasutustele infot edastada? Lisaks, kas ja mille alusel võiksid kohustatud isikud võiksid vahetada infot ka mitte EL / ÜRO poolt sanktsioneeritud isikutega seoses? Palume RahaPTS-s (§16, §51 lg 5 ja §62) näha ette võimalus ka RSanS §2 lg 1 mitte toodud sanktsiooninimekirjadega (nt OFAC) seotud isikute osas infovahetuseks kohustatud isikute vahel ja järelevalveasutustega. Lisaks tuleks antud punkti raames arvesse võtta ka infovahetuse tõhustamist notarite ja teiste kohustatud isikutega. Hetkesituatsioon on see, et krediidiasutused ei saa notaritelt tehingute kohta infot ning peavad omakorda tehingu osapooltelt nõudma varade päritolu tõendamist või pimesi usaldama notarite hoolsuskohustuse täitmist. 36. Tegeliku kasusaaja liikide eristamine (eristamaks kõrgema juhtorgani liiget) Arvestatud, tegeliku kasusaaja definitsiooni Ettepanek eristada § 9 jm tegeliku kasusaajaks olevaid isikuid kahte rühma, kus esimesed käsitleks on muudetud ja liigendatud (§ 9 lg 1). konkreetselt „reaalseid“ tegelikke kasusaajaid ehk kasu saavaid isikuid, osanikke, otseseid kontrollijaid ning „tehnilisi“ tegelikke kasusaajaid (kõrgema juhtorgani liikmed), keda käsitletakse kasusaajana seadusest tulenevatel alustel vaid siis kui „reaalseid“ tegelikke kasusaajaid ei ole. Praegu seaduse tekst näeb seda lahendust ette, kuid klientides tekib arusaamatus kõrgema juhtorgani liikme käsitlemine tegeliku kasusaajana, kuna ta ei ole „tegelik kasusaaja“. Muudatuse tagajärjel oleks võimalik eristada mh kas kõrgema juhtorgani liikmena tegeliku kasusaajana käsitletava isiku andmete jagamine CRS raames on asjakohane (st ka nt maksuresidentsuse info kogumine) või mitte ning võimalik, et oleks ka vähem segadust juriidiliste isikute (nt kirikute, ühistutele jne) esindajatele nende rolli selgitamisel. 37. Riigi (osalusega) äriühingu definitsioon Arvestatud, § 91 lg 1 p 9 viitab nüüd „riigi poolt kontrollitavale“ äriühingule Ettepanek täpsustada RahaPTS milline peab olema riigi osaluse määr, et tema äriühingute kõrgemaid („kontroll“ = „valitsev mõju“). juhtorgani liikmeid käsitleda riikliku taustaga isikutena. Praegune RahaPTS sõnastus näeb ette, et riigi osaluse määr peab olema 100% („riigi äriühing“ RVS tähenduses). Kas oleks õige viidata „riigi osalusega äriühingutele“ ning viidata konkreetsele minimaalsele osaluse määrale. 38. Riikliku taustaga isik Arvestatud, riikliku taustaga isiku mõiste paigutatud eraldi §-i 91. Ettepanek anda ühene definitsioon riikliku taustaga isikule, tuua riikliku taustaga isik välja praegusest RahaPTS § 3 definitsiooninormist ning anda riikliku taustaga isikule eraldiseisev säte analoogselt tegeliku kasusaajaga. Arvestades, et riikliku taustaga isikud moodustavad eraldi kõrge riskiga klientide segmendi oleks vajalik täpsemalt lahti kirjeldada see mõiste ja luua sinna juurde ka täpsem minimaalsete hooldusmeetmete ulatus. 39. RahaPTS § 31 – videokohtumise vahendusel kliendisuhte loomine. Arvestatud. § 31 lõike 5 kehtiv sõnastus: „Isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse lisaks Muudetud § 31 lõikeid 1, 2 ja 5, eelnõu §-i 1 usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus e- 47 täiendatud lõikega 1 . residendi isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid.“ Tegelikkuses on videokohumiste läbiviimisel vajadus kontrollida sessioonile sisenenud isiku isikusamasus tuvastamiseks esitatud andmeid kõikidel juhtudel, sest krediidiasutus peab suutma tuvastada, et ekraani taga istub sama (näoga) isik, kelle koodidega toimub digitaalne isikutuvastus. Seetõttu peaks isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud andmete kasutamise õigus olema laiem ja mitte piiratud vaid e-residentidega. Lisaks: RahaPTS § 47 lg 6 ütleb: Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 31 rakendamisel digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, /…/ Siin tuleks täpsustada, mis andmeid digitaalsel tuvastamisel „dokumendi andmete“ alla mõeldakse? Igal juhul saavad need olla vaid sellised andmed, mis digitaalse tuvastamise teostamisel pangale kättesaadavad on. Mob-ID-l, mis on ITDS kohaselt iseseisev dokumendiliik, ei ole eraldiseisvat dokumendi numbrit. Kui palume mob-ID kasutamisel identimisel saadud andmete kontrollimiseks nt kaamerasse näidata mõnda muud isikut tõendavat dokumenti ja  salvestame selle andmed, siis ei ole täidetud RahaPTS § 47 lg 6 nõue, mis kohustab salvestama selle dokumendi andmed, mille alusel toimus digitaalne tuvastamine. 40. RahaPTS § 44 lg 2 ja VÕS § 720 lg 6 Arvestatud, viidatud säte kehtestatud RahaPTS § 44 lg 2 on hetkel järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud viisil RahaPTS § 42 lõikena 9. asutatavale äriühingule konto avamise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui rahapesu andmebüroo ei ole käesoleva seaduse § 55 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud. Käesoleva lõike rakendamisel ei kohaldata võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“ Allajoonitud lause ei peaks kohalduma mitte selle konkreetse lõike kohta, vaid kogu RahaPTS-i 3 ptk 5 jao kohta, mis reguleerib hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tagajärgi. Ehk siis kõikidel § 42 ja 43 ettenähtud juhtudel, mil kohustatud isik ütleb kliendisuhte üles hoolsusmeetmete kohaldamise käigus selgunud asjaoludel (kas klient ei tee koostööd hoolsusmeetmete täitmisel ja ei uuenda andmeid või ei esita oma raha/vara päritolu kohta andmeid või tehingus kasutatava raha päritolu kohta andmeid ja see viib kliendisuhte lõpetamiseni) peab olema tagatud, et krediidiasutusele ei kohalduks VÕS § 720 lg 6 sätestatud kohustus võtta veel 1 kuu jooksul pärast makseteenuse lepingu lõpetamist vastu laekumisi suletud kontole. Eelmises RahaPTS-is see oli nii kirjas, aga uue seaduse vastuvõtmisel on see säte ekslikult kitsendatud. 41. RahaPTS § 62 lg 2 ja 3 Antud selgitus. Siin tuleb õigusselguse huvides selgelt sätestada, kas KAPO ametnikel on õigus iseseisvalt esitada § 62 lõige 2 sätestab, et KAPO kontaktisikul kohustatud isikutele järelepärimisi terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjade uurimisel või kui neil on rahapesu andmebüroo ametnikuga see õigus puudub, siis selle õiguse puudumine samuti selgemalt kirja panna. Hetkel kehtiva § 62 sõnastuse võrdsed õigused saada teavet kõigist kohaselt võib KAPO teha ettepanekuid täiendava teabe kogumiseks ja § 62 lg 3 kohaselt KAPO ametnik terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest kaasatakse sättes viidatud ülesannete täitmisele ning loetelus ei ole viidet, et KAPO ametnikule ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks. kohalduksid RahaPTS § 58 ettenähtud õigused. 42. RahaPTS § 57 lg 4 Arvestatud, § 57 lõike 4 sõnastust on RahaPTS § 57 lg 4 kohaselt “Täite- või pankrotimenetluses on keelatud arestida või võõrandada vara, mille täpsustatud. suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang.“ Sätte sõnastuse kohaselt on krediidiasutusel keelatud seada areste RAB-i piiranguga kliendi kontole. See toob aga kaasa ebaõiglase olukorra kliendi nende võlausaldajate jaoks, kelle nõue on tekkinud pärast RAB- i piirangut, sest nende arestid saadetakse panga poolt tagasi. Säte peaks olema sõnastatud nii, et kõikide enne RABi piirangut laekunud arestide täitmine peatub RAB-i piirangu kehtimise ajaks, saamas pärast RABi piirangut laekunud arestid kantakse kontole nende laekumise järjekorras ( st nad saavad oma  järjekoha). Nende täitmist saab alustada tavapärases korras pärast seda, kui RAB-i piirang on kontolt eemaldatud. 43. Tasuta tegelike kasusaajate info äriregistritest Antud selgitus. Kõikidele kohustatud isikutele võiks olla tegelike kasusaajate info äriregistrist tasuta kättesaadav Eelnõu koostaja nõustub, et riiklike masinloetaval (nt xml) kujul, et teostada digitaalset andmevastavuse kontrolli. Seadus annab selleks registrite andmete kättesaadavus tasuta ja aluse ega loo piiranguid nagu seda täna andmete päringul kohustatud isikute poolt rakendatakse. masinloetaval kujul on kohustatud isikute Ettepanek muuta §78 punkt 3 sõnastust selliselt, et andmed peavad olema kohustatud isikutele, jaoks hoolsusmeetmete rakendamisel olulise valitsusasutustele, FI’le ja kohtutele kättesaadav muuhulgas masinloetaval kujul. tähtsusega, kuid vastav muudatus väljub käesoleva eelnõu raamidest. 44. RahaPTS § 21 Arvestatud. Teeme ettepaneku vaadata üle RahaPTS seaduse § 21 kehtiv sõnastus arvestades piiratud teovõimega või § 21 täiendatud lõikega 5. esindajat vajavatele isikutele kontode avamisel juba praktikas väljakujunenud tavadega. Küsimus puudutab piiratud teovõimega sh alaealistele finantssüsteemile ligipääsu võimaldamist uue RahaPTS raames ja Eestis tegutsevate pankade senist praktikat selles osas. Nimelt on võimalik tõlgendada kehtivat seadust nii, et piiratud teovõimega isikute sh alaealiste isikusamasuse tuvastamine peaks toimuma samadel alustel nii esindaja kui esindatava suhtes st kas vahetult füüsiliselt pangas viibides, videotuvastuse vahendusel või elektrooniliselt kahe allika kaudu. Kahe allika kasutamine sünnitõendi osas on problemaatiline, sest sellisel juhul lapse osas usaldusteenust ei saa kasutada ja allikaid on ainult 1 ehk Rahvastikuregister. Niisugune tõlgendus on Pangaliidu hinnangul ebamõistlik ja mittevajalik ning vastuolus teiste seaduste ja üldpõhimõtete (VÕS, TSÜS jmt) ning ka kehtiva turupraktikaga ning me usume, et seadusandja soov ei ole ilmselt olnud alaealist isikut, keda esindab seaduslik esindaja, tuvastada ainult vahetult, mitte esindaja kaudu. Pangaliidu liikmespangad on kinnitanud, et jätkatakse alaealisele kontode avamist vastavalt väljakujunenud praktikale, kus alaealise isikusamasus tuvastatakse tema esindaja ütluste alusel kontrollides andmed üle sünnitõendi või isikut tõendava dokumendi alusel. Esindaja osas toimub isikusamasuse tuvastamine kehtiva RahaPTS § 21 alusel. 45. RahaPTS § 21 lg 2 Arvestatud. § 21 lg 2 teine lause kehtetuks tunnistatud, § 1 Teeme ettepaneku RahaPTS § 21 lg 2 lüüa lahku andmed, mida peab kontrollima ja kuidas toimub 47 täiendatud lõikega 1 . kontrollimise säilitamine. § 21 on väga oluline osa kogu hoolsusmeetmete rakendamisest ja see peab olema kõigile üheselt ja arusaadavalt sõnastatud. Hetkel koosneb lõige 2 kahest erinevast osast. Kui vaadata lg-t 4, ka see katab kahe allika teemat. Kokku on tegemist väga keeruliselt sõnastatud paragrahviga ja rakendamise osas tekitab kõige rohkem küsimusi. 46. RahaPTS § 31 lg 1 ja lg 2 Arvestatud. Teeme ettepaneku vaadata üle RahaPTS § 31 lg 1 ja lg2 selliselt, et oleks võimalik üheselt tõlgendada, kas eestlasele, kes elab USA-s, peab rakendama nn video tuvastust. § 31 muudetud. /… kes on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või kelle elu- või asukoht on sellises riigis…/. Sellise sõnastuse korral oleme Eesti kodanikud asetanud samasse kategooriasse mitteresidentidega, kellel ei ole Eestiga mingit seost. Üle vaadata antud paragrahv ja sõnastada üheselt mõistetavalt, millal ja kellele on vajalik videotuvastust kohaldada ning kellele infotehnoloogiliste vahendite abil. 47. Teeme ettepaneku muuta infotehnoloogilise vahendi ehk videotuvastamise määrust ja sisse viia Eelnõuga §-s 31 tehtavad muudatused riskipõhine lähenemine tingivad ka viidatud määruse muutmise. Hetkel reguleerib määrus ainult konto avamist. Kui on vajalik nn kahe allika limiite muuta, siis seda antud Ettepanekut võetakse arvesse määruse määrus täna ei reguleeri. Määrust on vajalik kaasajastada, et oleks võimalik kasutada riskipõhist muutuste väljatöötamisel. lähenemist. Hetkel oleme sunnitud madala riskiga Eesti kliendilt küsima samu küsimusi, kui e-residendilt. Ettepanek on ankeet ja intevjuu küsimused jätta sõnastada turuosalistele endile, mis annab paindlikumad võimalused selle teenusele arendamisel. 48. RahaPTS § 13 lg 5 Antud selgitus. Teeme ettepaneku muuta selgemaks § 13 lg 5, millised kohustatud isikud, kes on RAB järelvalve all, peavad esitama riskihinnangu. Tänase sõnastusega jääb ebaselgeks, kas eelmine riiklik riskihinnang Ka enne kehtiva RahaPTS jõustumist annab piisavalt selged juhised valdkonna riskide, riskiisu ja riskijuhtimise osas, et kohustatud isikutel on koostatud riiklik riskihinnang on „riiklik seadusest tulenev luba mitte koostada riskihinnangut. Kuna järgmise riskihinnanguni on veel aega, siis riskihinnang“ § 13 lõike 5 mõistes. kas kohustatud isikud aastal 2019 peavad taotlema RAB-lt luba riskihinnangu mitte vormistamiseks või mitte ning kuidas see otsustamise protsess on mõeldud.  Ettepanek on anda RAB-le kohustus seda määratleda oma juhendiga, kes tema järelevalve all olevatest isikutest peavad koostama riskihinnangut ja kuidas. 49. Termini „pärit“ täpsustamine (termin läbivalt seaduses) Antud selgitus. Mida on peetud silmas kasutades terminit pärit, kas selleks on kodakondsus, sünnikoht või püsiv Vt vastust ettepanekule nr 30. elukoht? nt § 36 lg 2 p4 puhul võivad olla selleks isikud, kes on sündinud Pakistanis, aga on Eesti kodanikud ja siin elanud või isikud, kes on Eesti kodanikud, aga on läinud ajutiselt elama/töötama mõnda kõrgema riskiga riiki nt diplomaadid. Kuna nende isikute suhtes kehtivad kõrgemad nõuded, siis peaksime üheselt mõistma, kas sünniriik ja/või kodakondsus läheb „pärit“ termini alla. 50. Isiku identifitseerimine Arvestatud osaliselt, §-de 21 ja 31 Teeme ettepaneku selguse huvides korrastada erinevates paragrahvides olevaid isikusamasuse muudatustega. tuvastamist puudutavaid sätteid. Erinevates kohtades olevatest sätetest ja nende koosmõjust on väga keeruline selget pilti saada. Näiteks nn ID-kaardi tuvastatud isikute summapiirangud tulevad välja videotuvastuse paragrahvist. Samuti jätkuvalt ei ole lõpuni selge kahe allika nõuded. Samuti küsimuse all sisuline ja vormiline vahe tegemine isiku tuvastamise ja isikusamasuse tuvastamise osas. Eesti Kinnisvarafirmade Liit 51. Kehtestada kinnisvarabüroodele leebemad hoolsusmeetmed. Mittearvestatud, antud selgitus. Direktiiv ei võimalda kinnisvarasektorile eraldi leebemate reeglite kehtestamist. Siiski, kui kinnisvaratehingutes osaleb ka notar ja/või krediidiasutus, kes on tehingupoolte suhtes hoolsusmeetmeid kohaldanud, võib see vastavalt riskipõhisele lähenemise olla aluseks meetmete kohaldamisele lihtsustatud korras. 52. Riigi poolt tuleb välja töötada sektoripõhised riskihinnangud ja juhised, mis võimaldavad kohustatud Antud selgitus. isikul riske adekvaatselt hinnata ja hoolsusmeeteid tõhusamalt rakendada ning mõista seadusega Sektoripõhiste riskihinnangute ettenähtud kohustusi selgemalt. väljatöötamine toimub §-s 11 nimetatud riikliku riskihinnangu raames koostöös vastavate sektorite esindajatega (eeldatavasti 2019. aasta sügisel). Juhiste väljatöötamine on järelevalveasutuste ülesanne, mis väljub käesoleva eelnõu raamidest. 53. Hoolsusmeetmete rakendamise dubleerimist tuleb vähendada, võimaldamaks kohustatud isikute vahelisi Arvestatud osaliselt §-de 16 ja 20 andmete ristkasutust, kehtestades andmetele kehtivusaeg konkreetse subjekti kohta ning võimaldada muudatustega. tasuta andmepäringuid, luues selleks riigi poolt rahastatud andmesüsteemid ja- platvormid, milles sisalduva teabe piisavuse, adekvaatsuse ja täpsuse eest vastutab riik. 54. Seadusega kehtestada erand, mille kohaselt hoolsusmeetmete rakendamisel saadud teabe edastamine Arvestatud, vastavalt täiendatud § 16. teisele kohustatud subjektile on lubatav ilma, et sellega rikutaks pangasaladust või muud ametisaladuse hoidmise kohustust. Eesti Kirikute Nõukogu 55. Usulistes ühendustes ja mittetulundusühingutes on olemuslikult täiesti vale käsitada juhatuse Arvestatud osaliselt. liikmeid kui „kasusaajaid“. Sõna „kasusaaja“ tähendab eesti keeles otseselt isikut, kes saab kasu Täpsustatud ja liigendatud on seaduse § 9 („Eesti keele seletav sõnaraamat 2“, lk 141/142, Tallinn 2009). On selge, et ühegi seaduse või lõikes 1 sisalduv „tegeliku kasusaaja“ selle seletusega ei saa sõnale anda vastupidist tähendust. definitsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ja sanktsioneerimise menetlusliku raamistiku eksperttöörühm 56. Täiendada RahaPTS-i FIS-i § 50² ja 50³ sarnaste sätetega vilepuhujate kaitse kohta. Arvestatud. RahaPTS-i täiendatud §-ga 521, samuti muudetud § 52 lõiget 4. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsionaalse raamistiku eksperttöörühm 57. Täiendada RahaPTSi §-ga 21 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud. „21. Kohustatud isikute teatamiskohustus Põhjendatud pole direktiivi nõuetest kaugemale minek halduskoormust (1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isik, kellel ei ole tegevusloa taotlemise kohustust suurendaval moel. käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel, esitab enne majandustegevuse alustamist teate asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). (2) Majandustegevusteade esitatakse Majandustegevuse registri pidajale järgmistel juhtudel: 1) isik vahendab kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid; 2) isik tasub või võtab vastu sularaha üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul ning isik vastab kaupleja mõistele kaubandustegevuse seaduse tähenduses; 3) isik pakub raamatupidamisteenuseid; 4) isik pakub nõustamisteenuseid raamatupidamise või maksustamise valdkonnas; 5) isik osutab piiriülese sularaha ja väärtpaberite veo teenuseid; 6) isik teostab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud tehinguid muu õigusteenuse osutajana. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab registripidajale taotluse registreeringu kustutamiseks, kui: 1) isik ei ole 6 kuu jooksul teostanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehinguid ega pakkunud nimetatud teenuseid; 2) isik soovib lõpetada teate esitamise aluseks olnud majandustegevuse.  (4) Majandustegevuseteade peab sisaldama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid.“ Rakendussäte: „§XX Kohustatud isikute teatamiskohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 21 jõustumise ajal selle lõikes 2 nimetatud isik, kes on oma majandustegevust juba alustanud, esitab sama sätte lõikele 4 vastava majandustegevusteate esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 6 kuud käesoleva sätte jõustumisest.“ 58. Täiendada RahaPTSi paragrahvi 19: Mittearvestatud. 4 „(2 ) Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid igakordselt juhuti tehingu tegemisel või vahendamisel.“. Põhjendatud pole direktiivi nõuetest kaugemale minek halduskoormust suurendaval moel. 59. Täiendada rahvusvahelise sanktsiooni seadust (RT I, 19.03.2019, 11) järgmiselt: Arvestatud. 1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1 „(3 ) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 2) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsiooni ettekirjutus (1) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 ettenähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ettenähtud vastutava isiku määramiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks.  (2) Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu ettekirjutusega peatada või kohustada võtma finantssanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid. (3) Kui rahapesu andmebürool või Finantsinspektsioonil on kahtlus, et tehinguga finantseeritakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni. (5) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse puudutatud isikule teatavaks kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse: 1) õiguslikust alusest; 2) sisust ja ulatusest; 3) alguskuupäevast; 4) erandite tegemise alustest ja korrast; 5) vaidlustamise korrast.“. 60. Täiendada RahaPTS-i paragrahviga, mis võimaldaks RAB-il saada kohustatud isikutelt Arvestatud. strateegilise analüüsi teostamiseks vajalikke aruandeid, samuti sanktsiooniga aruandluskohustuse Vastavalt pakutud sõnastusele on seadust rikkumise eest. täiendatud §-dega 541 ja 943.  EELNÕU oktoober 2019 Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „juriidilistele isikutele nende“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;“; 4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) isikud, kes ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.“; 5) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 9, § 2 lõike 2 punktis 5, § 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas, § 46 lõike 2 punktis 6 ja § 70 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „usaldusfond“ sõnaga „usaldushaldus“ ainsuse vastavas käändes; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele. (7) Käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule.“; 7) paragrahvi 3 punktid 11–14 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.“, 9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.“; 10) paragrahvis 7 asendatakse sõna „korrespondentpank“ sõnaga „korrespondentasutus“ vastavas käändes; 1 11) paragrahvis 7 asendatakse sõna sõna „respondentpank“ sõnaga „respondentasutus“ vastavas käändes; 12) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „71. Usaldushaldus (1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur valitseb usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt. (2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel pole muid õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute. (3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonis usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise kohta. 13) paragrahvi 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindaja või usaldusisikuna tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;“; 14) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik: 1) kes omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle või 2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. (2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil. (3) Otsene osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või mitme juriidilise isiku või juriidiliste isikute ahela kaudu. (4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu ja juhatuse liikmeid.“; 15) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Kui äriühing kuulub kontserni, käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul äriühingu tegelike kasusaajatena kontserni emaettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid. (42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.“; 16) paragrahvi 9 lõiked 5, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja: 1) usaldushalduse või ühenduse looja; 2) usaldushaldur või usaldusisik; 3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud; 4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb; 5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Riikliku taustaga isik (1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. (2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt: 1) riigipea või valitsusjuht; 2) minister, ase- või abiminister; 3) seadusandliku kogu liige; 4) erakonna juhtorgani liige; 5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik; 6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige; 7) suursaadik, saadik või asjur; 8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser; 9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige; 10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige. (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk- ja alamastme ametnikke. (4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud loetelule peab avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon. (5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit. (7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema: 1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik; 2) vanem; 3) laps; 4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik. (8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et: 3 1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga; 2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga; 3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja.“; 19) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või e-residentidega“; 20) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või kohaliku riikliku taustaga isikuga“; 21) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustatud isikud teevad koostööd omavahel ning riiklike järelevalve- ja korrakaitseasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades oma valduses olevat teavet omal algatusel ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid. (2) Kohustatud isikud vahetavad omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seaduse § 20 lõike 1 punktist 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel.“; 22) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. (22) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui tehinguga kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus. (23) Isik, kes ostab, müüb või vahendab kunstiteoseid või ladustab neid tolli vabatsoonis, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle sellega seoses tasutakse või ta tasub summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.“; 23) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 19 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „iga kord“; 25) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures läbi kliendi juhatuse poolt käesoleva seaduse § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe.“; 4 26) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „maksetavad“ tekstiosaga „,kas klient või juhutehingus osalev isik tegutseb kellegi teise eest või nimel“; 27) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, hangib ta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamise raames asjakohase registreerimistõendi või registri väljavõtte. Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud riikidest avalikustab rahapesu andmebüroo. (22) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis avaldatutest, teeb kohustatud isik andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud hoiatusmärke. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.“; 28) paragrahvi 20 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud“; 29) paragrahvi 21 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema esindaja.“; 31) paragrahvi 24 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavas lauseosas, § 25 lõigetes 3 ja 4, § 27 lõikes 2 ja § 29 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõike 1 punktid 1–4“ tekstiosaga „§ 20 lõike 1 punktid 1–5“ vastavas käändes; 32) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Eesti Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused“; 33) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul. (12) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot.“; 34) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.“; 5 35) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus või finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse soodustatud isikute puhul, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi, piisavalt teavet, et olla kindel, et ta suudab väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud isik kasutab oma õigusi, tuvastada soodustatud isiku isikusamasuse.“; 36) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui: 1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises riigis või 2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest isikust kliendi puhul.“; 37) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 31 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „e-residendi“; 39) paragrahvi 31 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 2“; 40) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 nimetatud juhul;“; 41) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse §-s 192 või 1973 toodud korras.“; 42) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses: „6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või tubakatooted; 7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed; 8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.“; 43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt kohaldamisele ka käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmed. Kui riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on käesoleva seaduse §-s 41 6 sätestatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni kõrgemale riskile viitav asjaolu.“; 44) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse.“; 45) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 40. Korrespondentasutuse kohustused“; 46) paragrahvi 40 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „kolmanda riigi respondentasutusega“ sõnadega „või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga respondentasutusega“; 47) paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld“; 49) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpule viimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seadusega nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.“; 50) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 25 lõikes 11“; 51) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. (8) Kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor ei saa kliendilt piisavalt tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja, avaldab ta selle asjaolu vandeaudiitori aruandes.“; 52) paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 43. Tehingu tegemisest keeldumise ja ärisuhte lõpetamise õigus“; 53) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikke dokumente ja asjakohast teavet.“; 54) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kliendisuhte lõpetamise korral käesolevast jaost tulenevatel põhjustel ei kohaldata võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.“; 7 55) paragrahvi 44 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 56) paragrahvist 45 jäetakse välja sõna „audiitori“; 57) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) teabe kõigi toimingute kohta, mida tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks;“; 58) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate käesoleva seaduse §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.“; 59) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale ega koopiad säilitama, kui: 1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või 2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.“; 60) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seire“ sõnadega „või juhuti tehingute tegemise“; 61) paragrahvi 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–3“, tekstiosaga „lõigetes 1, 2 ja 3“; 62) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isikuandmete suhtes, mida töödeldakse käesoleva seaduse § 16 alusel, ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi.“; 63) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest teine kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama rahapesu andmebürood, teatab sellest rahapesu andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud informatsiooni saamist.“; 64) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kahtlusest“ sõnadega „või käesoleva seaduse rikkumisest“; 65) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses: „§ 521. Teavitaja kaitse (1) Rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse rikkumisest teavitamise, samuti käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse ja selle võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. (2) Teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja on teadvalt esitanud valeteavet. 8 (3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. (4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise tõttu ebavõrdselt kohelda. (5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teavitajat koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.“; 66) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses: „§ 541. Rahapesu andmebüroole esitatavad aruanded (1) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannetes ei nõuta andmeid, mida kohustatud isik esitab riigile mõne muu õigusakti alusel. (3) Rahapesu andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 67) paragrahvi 57 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „arestida või“; 68) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rahapesu andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“; 69) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses: „§ 601.Rahapesu andmebüroo andmekogu (1) Rahapesu andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse rahapesu andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid. (2) Andmekogu vastutav töötleja on rahapesu andmebüroo. (3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 70) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguskaitseasutustega“ tekstiosaga „,samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega“; 71) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rahapesu andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.“; 9 72) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, teeb rahapesu andmebüroo seda viivitamata.“; 73) paragrahvi 63 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Rahapesu andmebüroo keeldub teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kahjustaks kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.“; 74) paragrahvi 63 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Rahapesu andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.“; 75) paragrahvi 65 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Finantsinspektsiooni seaduses“; 76) paragrahvi 65 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär: 1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 20 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 eurot; 2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem, kui 1 000 000 eurot.“; 77) paragrahvi 75 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul kõrvaldatud.“; 78) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses: „§ 751. Teenuse osutamise keeld Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades teenuse osutamine on keelatud ettevõtjale, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest.“; 79) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed“; 80) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 10 „(11) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta.“; 81) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.“; 82) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Usaldushaldur esitab kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta äriregistrile nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (32) Usaldushaldur esitab äriregistrile ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.“; 83) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 31–32 nimetatud andmed 30 päeva jooksul arvates: 1) usaldushalduse loomisest; 2) usaldushalduriks saamisest või 3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.“; 84) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või usaldushaldur uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.“; 85) seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses: „§ 781. Hoiatusmärge (1) Hoiatusmärge on äriregistri infosüsteemi kaudu tegeliku kasusaaja andmete juurde tehtav märge, millega antakse teada kahtlusest andmete õigsuse osas. (2) Hoiatusmärke teeb kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus on saanud teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis avaldatutest, või rahapesu andmebüroo. (3) Hoiatusmärke saab kustutada tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik. (4) Kui tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik kustutab hoiatusmärke ilma tegeliku kasusaaja andmeid muutmata, ei võimaldata uue hoiatusmärke tegemist enne 30 päeva möödumist.“; 86) paragrahvi 80 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 11 „(2) Äriregistri pidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest on möödunud vähemalt viis aastat.“; 87) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kätte saadavad vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed.“; 88) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses: „(11) Konto omaniku ja hoiulaeka üürilevõtja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik või registrikood; 3) postiaadress. (12) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik; 3) postiaadress; 4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ja kasutamisõiguste sisu. (13) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik; 3) elukoha riik. (14) Konto kohta tehakse kättesaadavaks:: 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev. (15) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks: 1) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number; 2) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu sõlmimise kuupäev; 3) hoiulaeka kasutuse andmise lepingu lõpetamise kuupäev.“; 89) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu esitamisele eelneva viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka lepingu kohta.“; 90) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja päringu esitamisele eelneva viieaastase perioodi kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga.“; 91) paragrahvi 83 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 83. Anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka avamine 12 (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 92) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine“; 93) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „tegeliku kasusaaja“ sõnadega „või avalikkuse“; 94) seadust täiendatakse §-dega 941– 943 järgmises sõnastuses: „§ 941. Majandustegevusest, sellega seotud asjaolude muutumisest ja majandustegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimusega seotud asjaolude muutumisest teatamise, eelnimetatud asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 943 Aruandluskohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 95) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „liikme“ sõnadega „või usaldushalduri“; 96) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: „§ 951. Teadvalt vale hoiatusmärke tegemine (1)Teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 97) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses: „§ 1001.Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine (1) Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates. (2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 22 nimetatud meedet tuleb rakendada alates 2020. aasta 1. juunist.“; 98) seadust täiendatakse §-dega 1041–1042 järgmises sõnastuses: 13 „§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine Käesoleva seaduse §-s 752 nimetanud isik, kes on selles nimetatud teenuste osutamist alustanud enne nimetatud paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse nimetatud paragrahvi nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks. § 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.“; § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduse § 48 lõige 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti 4 alusel;“. § 3. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seadust täiendatakse §-ga 479 järgmises sõnastuses. „§ 479. Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel (1) Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad. (2) Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral käesolevas lõikes nimetatud makseasutuse või e-raha asutuse poolt võib Inspektsioon oma ettekirjutusega peatada teenuse osutamise kuni rikkumise kõrvaldamiseni. (3) Konfidentsiaalset teavet, mida Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas, sealhulgas kohtumenetlustes.“. § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras.“; 2) paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõikes 2 toodud alustel ja korras“. § 5. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse § 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: 14 „13) juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“. § 6. Notari tasu seaduse muutmine Notari tasu seaduse § 31 punkti 91 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.“. § 7. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) äriühingu, sihtasutuse, usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.“; 2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 3) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsiooni ettekirjutus (1) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 ette nähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ette nähtud vastutava isiku määramiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks. (2) Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu ettekirjutusega peatada või kohustada võtma finantssanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid. (3) Kui rahapesu andmebürool või Finantsinspektsioonil on kahtlus, et tehinguga finantseeritakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni. (5) Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse puudutatud isikule teatavaks kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse: 1) õiguslikust alusest; 2) sisust ja ulatusest; 3) alguskuupäevast; 15 4) erandite tegemise alustest ja korrast; 5) vaidlustamise korrast.“. § 8. Äriseadustiku muutmine Äriseadustiku § 631 lõikes 2 asendatakse sõna „usaldusfondide“ sõnaga „usaldushalduse“. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 79–84 jõustuvad 2020. aasta 10. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 7 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juunil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2019. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2019. a 16  Lisa 1. NB! Allpool on esitatud käesoleva eelnõuga kavandatavad RahaPTS muudatused jälgitaval kujul. RahaPTS muudatused, mis on kavandatud eelnõuga 8 SE on lisaks esitatud heledal hallil taustal. RahaPTS muudatused, mis on kavandatud Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) on lisaks esitatud tumedal hallil taustal. 1. peatükk Üldsätted 1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. (2) Käesoleva seadusega reguleeritakse: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise põhimõtteid; 2) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid; 3) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel; 4) tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi; 5) maksekontode omanike andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi; 6) kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral. (3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses: 1) krediidiasutused; 2) finantseerimisasutused; 3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad; 4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki; 41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus; 5) kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga; 7) audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad; 8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad; 9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad; 10) virtuaalvääringu teenuse pakkujad; 12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta; 13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad; 14) pandimajapidajad 15) isikud, kes ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud: 1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga; 2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega; 3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega; 4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega; 5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. (4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse käesolevas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. (6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele. . (7) Käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule. 2. jagu Mõisted § 3. Seaduses kasutatavad terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sularaha on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 lõikes 2 nimetatu; 2) vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu; 3) kohustatud isik on käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isik; 4) ärisuhe on suhe, mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil turustamiseks või mis ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus; 5) klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik; 6) vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ning poolvääriskivid, nende pulber ja puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid; 7) väärismetall on väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses; 8) väärismetalltoode on väärismetalltoode väärismetalltoodete seaduse tähenduses; 9) virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses; 91) virtuaalvääringu teenus on käesoleva lõike punktides 10 ja 101 nimetatud teenus; 10) virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil; 101) virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames isik vahetab virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu või vahendab sellist tegevust; 15) kohustatud isiku kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema juhatuse liige; 16) valuutavahetusteenus on ettevõtja poolt majandus- või kutsetegevuses ühe kehtiva valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu; 17) kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest äriseadustiku § 6 tähenduses ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus, või selliste ettevõtjate grupp, mis moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses;  18) suure riskiga kolmas riik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artikli 9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik. § 4. Rahapesu (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. (2) Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. (3) Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. (5) Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. § 5. Terrorismi rahastamine Terrorismi rahastamine on terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse ning terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamine ning toetamine karistusseadustiku §-de 2373 ja 2376 tähenduses. [RT I, 04.01.2019, 12 - jõust. 14.01.2019] § 6. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus (1) Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 2) Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.  (2) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) valuutavahetusteenuse pakkuja; 2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkuja; 3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses; 4) kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusandja) ulatuses, milles ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingutega seotud teenuseid; 5) kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler) ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega seotud teenuseid; 6) fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses; 7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses; 8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses; 9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses; 10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt; 11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses; 12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal. § 7. Korrespondentsuhe Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on: 1) püsivalt ja kestvalt finantsteenuste osutamine ühe krediidiasutuse (korrespondentasutus) poolt teisele krediidiasutusele (respondentasutus), sealhulgas arvelduskonto, maksekonto või muu kontoteenuse ning sellega seonduvate rahahalduse, rahvusvahelise rahaülekande, tšekkide lunastamise, laiendatud kasutusõigusega konto teenuse ja valuutavahetusteenuse osutamine; 2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks. 71. Usaldushaldus (1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur valitseb usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt. (2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel pole muid õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute. (3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonis usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise kohta. § 8. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja  Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest: 1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud; 2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine; 3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eelnimetatuga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele; 4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindaja või usaldusisikuna tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile; 5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid. § 9. Tegelik kasusaaja (1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik: 1) kes omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle või 2) kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. (2) Äriühingu tegelik kasusaaja on ka selline füüsiline isik, kelle kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa äriühingus ületab 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil. (3) Otsene osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus osalust ühe või mitme juriidilise isiku või juriidiliste isikute ahela kaudu. (4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse juriidilise isiku tegelike kasusaajatena nõukogu ja juhatuse liikmeid. (41) Kui äriühing kuulub kontserni, käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul äriühingu tegelike kasusaajatena kontserni emaettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid. (42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud. ( (6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja: 1) usaldushalduse või ühenduse looja; 2) usaldushaldur või usaldusisik; 3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud; 4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb; 5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul võib määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikme või liikmed. § 91. Riikliku taustaga isik (1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. (2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt: 1) riigipea või valitsusjuht; 2) minister, ase- või abiminister; 3) seadusandliku kogu liige; 4) erakonna juhtorgani liige; 5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik; 6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige; 7) suursaadik, saadik või asjur; 8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser; 9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige; 10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige. (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk- ja alamastme ametnikke. (4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud loetelule loeb avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon. (5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit. (7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema: 1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik; 2) vanem; 3) laps; 4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik. (8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et: 1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga; 2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga; 3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja. § 10. Riskiisu (1) Riskiisu on kohustatud isiku riskide taseme ja riskide tüüpide kogum, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel ja mille kinnitab kohustatud isiku kõrgem juhtkond kirjalikus vormis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel tuleb võtta arvesse riske, mida kohustatud isik on valmis võtma või mida ta soovib vältida seoses oma majandustegevusega, ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kompensatsioonimehhanisme, nagu planeeritav tulu, kapitali või muude likviidsete vahendite abil rakendatavad meetmed või teised asjaolud, nagu maine riskid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või muu ebaeetilise tegevusega kaasnevad õiguslikud ja muud riskid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel määrab kohustatud isik vähemalt selle, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida ning milliste puhul ta kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud isik selliste isikutega kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased meetmed. (4) Krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus määrab käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel ka selle, kas ärisuhteid kavatsetakse luua Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isikutega. 2. peatükk Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimine 1. jagu Riskide hindamine § 11. Riiklik riskihinnang (1) Riikliku riskihinnanguga: 1) nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus; 2) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse; 3) määratakse muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid; 4) antakse juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel võetakse arvesse ja kogutakse asjakohane teave, statistika ja analüüsid, mis on avaldatud või ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohased riskihinnangud, raportid ning soovitused, järgides seejuures andmekaitsenõudeid. (3) Riikliku riskihinnangu üldistatud tulemused avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel ning tehakse viivitamata kättesaadavaks kohustatud isikutele, Euroopa Komisjonile, Euroopa järelevalveasutustele ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada riikliku riskihinnangu alusel summalised piirmäärad, nõuded ärisuhte seirele või muud riskipõhised piirangud, mille eesmärk on maandada rahapesu või terrorismi rahastamise riske. (5) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna koondstatistika. § 12. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon (1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon on valitsuskomisjon, kelle ülesanne on: 1) koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ning selle hinnangu ajakohasena hoidmist; 2) koostada riiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaan (edaspidi tegevusplaan), määrates kindlaks asutused, kes riske maandavaid meetmeid ja tegevusi rakendavad, ning tähtajad, mille jooksul tuleb meetmed rakendada ja tegevused läbi viia; 3) korraldada ja kontrollida tegevusplaani täitmist; 4) välja töötada käesoleva lõike punktide 1–3 alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane poliitika ning teha ettepanekuid seaduste muutmise kohta valdkonna ja sidusvaldkondade eest vastutavatele ministritele; 5) teha rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise alast riigisisest koostööd. (2) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni kuuluvad valdkonna eest vastutav minister ja kantsler ning sidusvaldkondade eest vastutavate ministeeriumide kantslerid, rahapesu andmebüroo, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad ning teiste asjaomaste ametite ja valitsusasutuste esindajad. (3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde luuakse kohustatud isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Lisaks võib valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Turuosaliste nõukoja ning ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (4) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni asjaajamist korraldab Rahandusministeerium. § 13. Kohustatud isiku tegevusest tulenevate riskide juhtimine (1) Kohustatud isikud koostavad oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnangu, võttes arvesse vähemalt järgmisi riskikategooriaid: 1) klientidega seonduv risk; 2) riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduv risk; 3) toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk; 4) kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk. (2) Riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks tehtavad sammud peavad olema proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ning keerukusastmega. (3) Riskihinnangu tulemusel määrab kohustatud isik kindlaks: 1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad; 2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse; 3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskihinnang ja lõike 3 punktis 2 nimetatud riskiisu kindlaksmääramine dokumenteeritakse ning neid dokumente ajakohastatakse vastavalt vajadusele ja riikliku riskihinnangu avalikustatud tulemustele. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik käesoleva paragrahvi alusel koostatud dokumendid järelevalveasutusele. (5) Kohustatud isiku üle järelevalvet tegev pädev järelevalveasutus võib otsustada kohustatud isiku, välja arvatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluva kohustatud isiku taotlusel ja kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu koostamine ei ole kohustuslik, kui kohustatud isiku tegevusele omased konkreetsed riskid on selged ja arusaadavad või kui pädeva järelevalveasutuse koostatud või riikliku riskihinnanguga on selle valdkonna riskid, riskiisu ja riskijuhtimise mudel määratud ning kohustatud isik rakendab neid. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata notaritele, audiitoritele ega käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele. 2. jagu Kohustatud isiku riskide juhtimise süsteem § 14. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri (1) Kohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sealhulgas siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on muu hulgas kirjeldatud töötajate kontrollimise kord. Protseduurireeglid sisaldavad vähemalt järgmist: 1) kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamise korda, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud lihtsustatud hoolsusmeetmete ja §-s 36 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise korda; 2) mudelit kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks ning kliendi riskiprofiili määramist; 3) metoodikat ja juhendit, kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus või on tegemist ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse täitmise juhendit; 4) andmete säilitamise ja nende kättesaadavaks tegemise korda; 5) juhendit, kuidas tulemuslikult kindlaks teha, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga või isikuga, kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone, või isikuga, kelle elu- või asukoht on suure riskiga kolmandas riigis või riigis, mis vastab käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud tingimustele; 6) uute ja olemasolevate tehnoloogiatega ning teenuste ja toodetega, sealhulgas uute või ebatraditsiooniliste müügikanalite ning uute või arenevate tehnoloogiatega kaasnevate riskide tuvastamise ja juhtimise korda. (2) Kohustatud isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri võivad sisalduda ühes või mitmes dokumendis, need peavad olema proportsionaalsed kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning need peab kehtestama kohustatud isiku kõrgem juhtkond. Kohustatud isik peab kehtestatud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja ajakohasust regulaarselt kontrollima ning vajaduse korral kehtestama uued protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja või tegema neis vajalikud muudatused. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvestab krediidiasutus ja finantseerimisasutus pädeva järelevalveasutuse ning Euroopa järelevalveasutuste ja andmekaitse järelevalveasutuse asjakohastes juhendites tooduga. (5) Kui kohustatud isikul on siseauditi kohustus, tuleb siseauditi käigus kontrollida ka protseduurireeglitest kinnipidamist ja sisekontrollieeskirja täitmist käesoleva seaduse tähenduses. (6) Kohustatud isikuks oleva juriidilise isiku juhatus, kohustatud isikust filiaali juhataja või nende puudumisel kohustatud isik peab tagama töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks.  (7) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus või finantseerimisasutus, võib taotleda pädevalt järelevalveasutuselt dokumenteeritud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja koostamise kohustusest osalist või täielikku vabastamist. Otsuse tegemisel võtab pädev järelevalveasutus arvesse riiklikku riskihinnangut, kohustatud isiku majandus- või kutsetegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet ning seda, kas kohustatud isikuga seotud konkreetsed riskid on väikesed või tõhusalt juhitud, järgides käesolevat seadust, selle alusel antud õigusakte ja pädevate järelevalveasutuste juhendeid. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavad nõuded. (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele. § 15. Riskide juhtimine kontsernis (1) Käesoleva seaduse § 14 rakendamisel arvestatakse, et kohustatud isik, kes kuulub emaettevõtjana kontserni, kohaldab kontserniüleseid protseduurireegleid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja, olenemata sellest, kas kõik kontserni kuuluvad ettevõtjad asuvad ühes riigis või eri riikides. See kohustus hõlmab muu hulgas kontsernisisese korra kehtestamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase teabe vahetamiseks ning sarnaste isikuandmete kaitse reeglite kehtestamist. Kohustatud isik tagab, et kontserniülesed protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri arvestavad kohases ulatuses teise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, kui kohustatud isikul on selles liikmesriigis esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja. (2) Kui kohustatud isikul on esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja kolmandas riigis, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded ei ole võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega, rakendatakse selles esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas käesoleva seaduse nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, sealhulgas isikuandmete kaitse nõudeid niivõrd, kuivõrd see on lubatud kolmanda riigi õigusega. (3) Kui kohustatud isik tuvastab olukorra, kus kolmanda riigi õigus ei võimalda tema esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõtjas rakendada käesoleva seaduse nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja, teavitab ta sellest pädevat järelevalveasutust. Pädev järelevalveasutus teavitab liikmesriike, ja kui see on asjakohane, Euroopa järelevalveasutusi, kui käesoleva lõike esimese lause kohaselt on selgunud, et kolmanda riigi õigus ei võimalda kontsernis rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetele vastavaid protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja. (4) Kohustatud isik tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõtjas lisameetmete kohaldamise, millega tõhusalt juhitakse muul viisil rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riske, teavitades võetud meetmetest pädevat järelevalveasutust. Pädeval järelevalveasutusel on sellisel juhul õigus ettekirjutusega muu hulgas nõuda, et kohustatud isik ning kohustatud isiku esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõtja: 1) ei looks selles riigis uusi ärisuhteid;  2) lõpetaks selles riigis olemasolevad ärisuhted; 3) peataks teenuse osutamise osaliselt või täielikult; 4) lõpetaks oma tegevuse; 5) rakendaks muid Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 7 alusel kehtestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites ette nähtud meetmeid. (5) Kontserni sees võib jagada teavet rahapesu andmebüroole edastatud kahtluse kohta, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsuguse korralduse. (6) E-raha asutus ja makseteenuse pakkuja, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab pädeva järelevalveasutuse korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja nimel vastavus käesoleva seaduse nõuetega, ning esitab pädeva järelevalveasutuse taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja teavet. (7) Kohustatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal või välisriigi teenusepakkuja enamusosalusega tütarettevõtja jätab kontserniülesed protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja kohaldamata ulatuses, milles nende täitmine oleks vastuolus käesoleva seaduse alusel koostatud riigisisese riskihinnanguga või käesolevas seaduses sätestatud või selle alusel kehtestatud nõuetega. § 16. Koostöö ja infovahetus (1) Kohustatud isikud teevad koostööd omavahel ning riiklike järelevalve- ja korrakaitseasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades oma valduses olevat teavet omal algatusel ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid. (2) Kõik kohustatud isikud vahetavad omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seaduse § 20 lõike 1 punktist 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. § 17. Vastutava juhatuse liikme ja kontaktisiku määramine (1) Kui kohustatud isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, määrab kohustatud isik juhatuse liikme, kes vastutab käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite rakendamise eest.  (2) Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja määravad isiku, kes on rahapesu andmebüroo kontaktisik (edaspidi kontaktisik). Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse kontaktisik allub otse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele ning tal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, vahendid ja juurdepääs asjakohasele teabele kõigis krediidiasutuse või finantseerimisasutuse struktuuriüksustes. (3) Kohustatud isik, kes ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus, võib määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kontaktisiku. (4) Kontaktisiku ülesandeid võib täita töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, vastutab kontaktisiku ülesannete täitmise eest selle struktuuriüksuse juht. Kontaktisiku määramisest teavitatakse rahapesu andmebürood ja pädevat järelevalveasutust. (5) Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse rahapesu andmebürooga. (6) Rahapesu andmebürool on õigus saada kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet. Kui rahapesu andmebüroo teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all, ei ole selle isiku maine laitmatu ning kohustatud isik võib kontaktisiku töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut selle struktuuriüksuse iga töötaja suhtes. (7) Kontaktisiku ülesanded on muu hulgas: 1) kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine; 2) teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral; 3) krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta; 4) muude kohustuste täitmine, mis on seotud käesoleva seaduse nõuete täitmisega. (8) Kontaktisikul on õigus: 1) teha krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja täiendamiseks ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 nimetatud koolituse korraldamiseks; 2) nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul; 3) saada kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet; 4) teha ettepanekuid kahtlaste ja ebatavaliste teatiste esitamise protsessi korraldamiseks; 5) saada valdkonnaalaseid koolitusi.  (9) Kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab kontaktisiku ülesandeid juriidilise isiku juhatus, käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud juhatuse liige, Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustatud isikutele. § 18. Suhted varipankadega (1) Varipank (inglise keeles shell bank) on krediidiasutus või finantseerimisasutus või krediidiasutuste ja finantseerimisasutustega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on asutatud jurisdiktsioonis või riigis, kus sel puudub juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud krediidi- või finantseerimisasutuse kontserniga. (2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud luua või jätkata korrespondentsuhteid varipankadega ja selliste krediidiasutuste või finantseerimisasutustega, kes teadaolevalt lubavad varipankadel oma kontosid kasutada. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine. 3. peatükk Hoolsusmeetmed 1. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise alused § 19. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus (1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid: 1) ärisuhte loomisel; 2) ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või tõelevastavuse kahtluse korral; 4) rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral hoolimata ükskõik millisest seaduses nimetatud mööndusest, erandist või piirsummast. (2) Kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. (21) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. (22) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui tehinguga kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus. (23) Isik, kes ostab, müüb või vahendab kunstiteoseid või ladustab neid tolli vabatsoonis, kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle sellega seoses tasutakse või ta tasub summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. (3) Hasartmängukorraldaja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmise, panuse tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on vähemalt 2000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni ühekuuse perioodi jooksul. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] (5) Kohustatud isik kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid enne ärisuhte loomist või ärisuhte väliselt enne tehingu tegemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (51) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures läbi kliendi juhatuse poolt käesoleva seaduse § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe. (6) Kui hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus sõltub teatud summa ületamisest, tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada kohe, kui selle summa ületamine on teada, või kui summa ületamine sõltub mitme omavahel seotud makse teostamisest, siis hetkest, kui see summa ületatakse. (7) Käesolevas peatükis sularaha kohta sätestatut kohaldatakse ka rahalise kohustuse täitmise korral väärismetalliga, mida arvestatakse kangide või muude ühikutena. § 20. Hoolsusmeetmed (1) Kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid: 1) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil; 2) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; 3) tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist; 4) ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine; 5) teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik; 6) ärisuhte seire. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, kas klient või juhutehingus osalev isik tegutseb kellegi teise eest või nimel ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse. (21) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate kohta tuleb info kliendi päritoluriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, hangib ta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamise raames asjakohase registreerimistõendi või registri väljavõtte. Loetelu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud riikidest avalikustab rahapesu andmebüroo. (22) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis avaldatutest, teeb kohustatud isik andmete juurde käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud hoiatusmärke. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks. (3) Ärisuhte väliselt juhuti tehtava tehingu puhul kogub kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise asemel teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta. (4) Kohustatud isik kogub teavet kliendi rikkuse päritolu kohta, kui see on asjakohane. (5) Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet. Kohustatud isiku nõudmisel kinnitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga. (6) Kohustatud isik rakendab kliendi suhtes kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoolsusmeetmeid, kuid määrab nende kohaldamise ulatuse ja täpse viisi ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud vajaduse, lähtudes varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kliendiga seotud konkreetsete riskide hindamisel määrab kohustatud isik käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel kliendi või tehingus osaleva isiku riskiprofiili, võttes arvesse § 13 alusel koostatud riskihinnangut ja vähemalt järgmisi asjaolusid: 1) teave, mis kohustatud isik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel kogunud; 2) kliendi hoiustatava vara maht või tehingu või ametitoimingu käigus tehtavate tehingute varaline maht; 3) ärisuhte eeldatav kestus. (8) Kohustatud isik tagab, et tema kohaldatavad hoolsusmeetmed, mis on määratud tema protseduurireeglites, on vastavuses tema riskihinnanguga ning et ta on valmis neid pädevale järelevalveasutusele, sealhulgas andmekaitse järelevalveasutusele, selgitama. § 21. Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed (1) Kohustatud isik tuvastab kliendi ja asjakohasel juhul tema esindaja isikusamasuse ning säilitab isiku ja asjakohasel juhul tema esindaja kohta järgmised andmed: 1) nimi; 2) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elu- või asukoht; 3) teave esindusõiguse ja selle ulatuse tuvastamise ja kontrollimise kohta, ning kui esindusõigus ei tulene seadusest, siis esindusõiguse aluseks oleva dokumendi nimetus, väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus. (2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. (3) Kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel: 1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokument; 2) välisriigis välja antud kehtiv reisidokument; 3) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juhiluba või 4) alla 7-aastase isiku puhul perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 30 nimetatud sünnitõend. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema esindaja. § 22. Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamine, selle aluseks olevad dokumendid ja kliendi kohta kogutavad andmed (1) Kohustatud isik tuvastab Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasuse ja säilitab tema kohta järgmised andmed: 1) juriidilise isiku ärinimi või nimi; 2) registrikood või registreerimisnumber ja -aeg; 3) juhataja nimi või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende volitused juriidilise isiku esindamisel; 4) juriidilise isiku sidevahendite andmed. (2) Kohustatud isik veendub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete õigsuses, kasutades selleks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Kui kohustatud isikul on ligipääs äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või välisriigi asjakohaste registrite andmetele arvutivõrgu kaudu, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist kliendilt nõudma. (3) Kohustatud isik tuvastab juriidilise isiku isikusamasuse järgmiste dokumentide alusel: 1) asjakohase registri registrikaart; 2) asjakohase registri registreerimistunnistus või 3) käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud dokumendiga võrdväärne dokument. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud lõikes 3 nimetatud dokumenti või muud usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat. (5) Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku nõudel esitama oma volitusi tõendava notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud dokumendi, mis on legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti. § 23. Ärisuhte seire (1) Kohustatud isik kehtestab käesoleva seaduse § 14 rakendamisel majandus-, kutse- või ametitegevuses loodud ärisuhte jälgimise (edaspidi ärisuhte seire) põhimõtted. (2) Ärisuhte seire peab hõlmama vähemalt järgmist: 1) ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist; 2) hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarne ajakohastamine; 3) tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine; 4) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtes tehtavatele tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ja tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik; 5) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtele või tehingule, kui klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või territooriumil. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustuse täitmisel tuleb muu hulgas välja selgitada nende tehingute olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu mõistmiseks, ning nendele tehingutele suuremat tähelepanu pöörata. 2. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise erisused § 24. Teise isiku kogutud andmetele tuginemine ja hoolsusmeetmete kohaldamise edasiandmine  (1) Kohustatud isik võib käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud ühe või mitme kohustuse osalisel või täielikul täitmisel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja dokumentidele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kohustatud isik kogub teiselt isikult vähemalt teavet, et teada, kes on ärisuhet loov või tehingut tegev isik, tema esindaja ja tegelik kasusaaja ning mis on ärisuhte või tehingu eesmärk ja olemus; 2) kohustatud isik on taganud, et ta saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja dokumendid, mille puhul tugineti teise isiku kogutud andmetele; 3) kohustatud isik on teinud kindlaks, et teine isik, kellele tuginetakse, on ise kohustatud täitma ja täidab tegelikkuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning on või on valmis olema nõuete täitmise osas riikliku järelevalve all; 4) kohustatud isik võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 3 sätestatud tingimuste täitmine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1–5 rakendamisega seotud tegevuse ka edasi anda: 1) teisele kohustatud isikule; 2) organisatsioonile, ühendusele või liidule, mille liikmeks on kohustatud isikud, või 3) muule isikule, kes kohaldab käesolevas seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid ja andmete säilitamise nõudeid ning kes on või on valmis olema nõuete täitmise osas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis rahapesu tõkestamise alase või finantsjärelevalve all. (3) Tegevuse edasiandmiseks sõlmib kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuga kirjaliku lepingu. Lepinguga tagatakse: 1) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku tegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist; 2) et kolmas isik täidab kõiki kohustatud isiku kohustusi, mis tegevuse edasiandmisega seonduvad; 3) et tegevuse edasiandmine ei takista kohustatud isiku üle järelevalve tegemist; 4) et pädeval järelevalveasutusel on võimalik kohustatud isiku kaudu teha järelevalvet edasiantud tegevust teostava isiku üle, sealhulgas kohapealse kontrolli või muu järelevalvemeetme kaudu; 5) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu ning võime täita käesolevas seaduses sätestatud nõudeid; 6) kohustatud isiku õigus piiranguteta kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist; 7) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavate dokumentide ja andmete säilitamine ning kohustatud isiku nõudmisel kliendi ja tema tegeliku kasusaaja tuvastamisega seotud dokumentide või muude asjakohaste dokumentide koopiate viivitamatu üleandmine või pädevale asutusele esitamine. (4) Teave edasiandmise lepingu sõlmimisest ja ülesütlemisest tehakse eelnevalt pädevale järelevalveasutusele kättesaadavaks. Teabe edastamisel märgib kohustatud isik muu hulgas edasiantud tegevuse ulatuse. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud isik tegevuse edasiandmise lepingu. (5) Olukorras, kus kohustatud isik tugineb või annab tegevuse edasi kontserni kuuluvale isikule, kes on asutatud riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ja kus kontserni üle tehakse grupipõhist järelevalvet, ei pea kohaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5 sätestatud nõuet. (6) Kohustatud isikul on keelatud tugineda või tegevusi edasi anda sellisele isikule, kes on asutatud suure riskiga kolmandas riigis. (7) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab teise isiku kogutud andmetele tuginev või tegevuse edasi andnud kohustatud isik. § 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Eesti Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma tehingus osalevat isikut tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud konto avama ning kontot pidama kontoomaniku nimel. (11) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul. (12) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot. (2) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine. (3) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid. (4) Eesti Pank kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral. § 26. Elukindlustusele rakendatavad hoolsusmeetmed (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus rakendab elukindlustuse puhul käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud hoolsusmeetmeid järgmiste erisustega: 1) kindlustuslepingus määratud soodustatud isiku nimi tehakse kindlaks kohe pärast selle isiku määramist või sellest isikust teadasaamist; 2) kui soodustatud isikut ei määrata nimeliselt, vaid teatud tunnuste alusel või muul viisil, siis tuleb selliselt määratud isikute ringi kohta koguda piisavalt andmeid, et oleks tõendatud, et väljamakse tegemise ajal suudetakse soodustatud isiku isikusamasus tuvastada.  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu puhul kontrollitakse soodustatud isiku isikusamasust väljamakse tegemise ajal. (3) Kui kindlustusvõtja annab kokkuleppel kohustatud isikuga üle oma elukindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule, peab kohustatud isik lepingu üleandmise hetkel tuvastama lepingu ülevõtja isiku. § 27. Piiratud kasutusega kontode suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed (1) Erandina võib krediidiasutus, finantseerimisasutus või väärtpaberite keskdepositoorium avada konto, sealhulgas väärtpaberikonto enne käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist, kui kliendi poolt ega tema nimel ei ole võimalik teha kontol oleva varaga tehinguid kuni § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoolsusmeetmete täieliku kohaldamiseni, tehes seda esimesel mõistlikul võimalusel. (2) Krediidiasutus võib asutatava äriühingu nimele avada konto äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või äriseadustiku § 520 lõike 4 alusel volitatud notari kaudu tingimusel, et nimetatud kontole tehakse osa- või aktsiakapitali sissemakse konto kaudu, mis on avatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis, ja kontot ei debiteerita enne äriühingu Eesti äriregistrisse kandmist ning käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist. Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu kuue kuu jooksul konto avamisest arvates. § 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus või finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse soodustatud isikute puhul, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi, piisavalt teavet, et olla kindel, et ta suudab väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud isik kasutab oma õigusi, tuvastada soodustatud isiku isikusamasuse. § 29. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kohaldatavad hoolsusmeetmed (1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud kohaldavad § 20 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud hoolsusmeetmeid alati, kui on kahtlus isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuses või tõelevastavuses, ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral. § 30. Õigusteenuse osutaja kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused  (1) Kui isikusamasust tuvastab ja muid hoolsusmeetmeid kohaldab notar, lähtutakse tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (2) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, audiitor, advokaat ja muu õigusteenuse osutaja võivad kliendi, juhuti tehingus osaleva isiku ja tegeliku kasusaaja isikusamasust tuvastada ja esitatud teavet kontrollida ärisuhte loomise või tehingu tegemise ajal, kui see on vajalik, et kutsetegevuse tavapärast käiku mitte katkestada, ja kui rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb hoolsusmeetmete kohaldamine lõpule viia võimalikult kiiresti pärast esmakontakti ja enne siduvate toimingute tegemist. § 31. Isikusamasuse tuvastamine ja andmete kontrollimine infotehnoloogiliste vahendite abil (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui: 1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises riigis või 2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest isikust kliendi puhul. (3) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse Eesti Vabariigi välja antud digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumenti või muud kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja. (4) Kui isik on välisriigi kodanik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule kasutada isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel samaaegselt ka välisriigi pädeva asutuse välja antud isikut tõendavat dokumenti. (5) Isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse lisaks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid. (6) Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrus täpsustab vähemalt teabe avaldamise nõudeid, ärisuhte loomisel ja juhuti tehingu tegemisel rakendatavaid protseduurireegleid, nõudeid tehingu osapoolte tahteavaldustega seotud tegevustele, ankeetküsitluste ning ärisuhte loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas intervjuu korraldamist, isiku foto töötlemise tingimusi, samuti sooritatud protseduure sünkroniseeritud heli ja kujutisega kajastava infovoo kvaliteedi ning salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõudeid ning määruses võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud riikliku riskihinnangu alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2nimetatud piirmääradest erinevad piirmäärad olukordadele, kus võib käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldamata jätta. 3. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise lihtsustatud kord § 32. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras (1) Kohustatud isik võib kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 7 alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga. (2) Enne kliendi suhtes hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist teeb kohustatud isik kindlaks, et ärisuhe, tehing või toiming on väiksema riskiga, ning krediidiasutus ja finantseerimisasutus määravad sellisele tehingule, toimingule või kliendile tavapärasest madalama riskiastme. (3) Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud ulatuses, milles kohustatud isik tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava jälgimise, et oleks võimalik tuvastada ebatavalised tehingud ning võimaldada kahtlastest tehingutest teatamine käesoleva seaduse §- s 49 sätestatud korras. § 33. Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused (1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1 ja 2 lihtsustatud korras rakendamisel võib kliendi või tema esindaja isikusamasust kontrollida usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal ka ärisuhte loomise ajal, kui seda on vaja, et äritegevuse tavapärast käiku mitte häirida. Sellisel juhul tuleb isikusamasuse kontrollimine lõpule viia võimalikult kiiresti ning enne siduvate toimingute tegemist. (2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 3–5 lihtsustatud korras rakendamisel võib kohustatud isik valida kohustuse täitmise ulatuse ning selleks kasutatud teabe allika ja andmete usaldusväärsest ja sõltumatust allikast kontrollimise vajaduse. (3) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punkti 6 võib lihtsustatud korras kohaldada, kui on tuvastatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu ning kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kliendiga on sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kestvusleping; 2) kohustatud isikule laekuvad ärisuhte raames maksed ainult konto kaudu, mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on asutatud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid; 3) ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtus aastas ei ületa 15 000 eurot. § 34. Väiksemat riski iseloomustavad asjaolud  (1) Enne hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist võetakse arvesse väiksemale riskile viitavaid asjaolusid ja kohustatud isik määrab kindlaks, kas neid asjaolusid rakendatakse kogumis, osaliselt või eraldi alustena. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient on: 1) reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus; 2) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus; 4) Euroopa Liidu asutus; 5) enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet; 6) isik, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tunnustele vastava riigi või geograafilise piirkonna resident. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib geograafiliseks riske vähendavaks asjaoluks lugeda vähemalt selliseid olukordi, kus klient on pärit järgmisest riigist või tema elu- või asukoht on järgmises riigis: 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; 2) kolmandas riigis, kus on tõhusad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid; 3) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni ja muu kuritegeliku tegevuse tase madal; 4) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja (Financial Action Task Force) muudetud soovitustega, ning kus neid nõudeid tõhusalt rakendatakse. § 35. Krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise erisused (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestab väiksemat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul Euroopa järelevalveasutuste suuniseid riskitegurite kohta. (2) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riske vähendavateks asjaoludeks lugeda vähemalt järgmisi asjaolusid: 1) väikese kindlustusmaksega elukindlustuslepingut; 2) pensioniskeemi kindlustuslepingut, kui see ei sisalda ennetähtaegse tagasiostmise valikuõigust ning seda ei saa kasutada tagatisena; 3) töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid sarnaseid pensionihüvitisi võimaldavat skeemi, mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ja pensioniskeemi tingimused ei võimalda skeemis osaleja huvide üleandmist; 4) finantstooteid või -teenuseid, mis pakuvad asjakohaselt kindlaksmääratud ja piiratud teenuseid teatavatele kliendirühmadele, et suurendada finantsteenuste kättesaadavust; 5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega, nagu rahalised piirmäärad lisaks käesoleva seaduse § 33 lõike 3 punktis 3 sätestatule või läbipaistvust tõstvad meetmed; 6) maksekontoga seotud põhimakseteenuseid. 4. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord § 36. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras (1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, et asjakohaselt juhtida ja maandada tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. (2) Hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui: 1) isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises; 2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 nimetatud juhul; 3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on suure riskiga kolmandas riigis; 4) klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega, või mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks. (3) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras ka siis, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 6 alusel ning §-dele 11, 13 ja 37 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga. (4) Hoolsusmeetmed võib tugevdatud korras kohaldamata jätta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kohustatud isiku filiaali ja enamusosalusega tütarettevõtja suhtes, mis asub suure riskiga kolmandas riigis, kui see filiaal ja enamusosalusega tütarettevõtja järgivad täielikult kontserniüleseid protseduure kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 15 ja kohustatud isik hindab, et hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisest loobumisega ei kaasne olulisi täiendavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. § 37. Suuremat riski iseloomustavad asjaolud (1) Lisaks käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud juhtudele võetakse hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel arvesse vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitavaid asjaolusid. Kohustatud isik määrab oma protseduurireeglites kindlaks, kas ta rakendab neid asjaolusid kogumis, osaliselt või eraldi alustena hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks.  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus: 1) ärisuhe toimib ebatavalistel asjaoludel, sealhulgas keeruliste ja ebatavaliselt suuremahuliste tehingute ning ebatavaliste tehingumustrite korral, millel ei ole mõistlikku, selget majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik; 2) kliendiks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud suurema riskiga geograafilise piirkonna resident; 3) kliendiks on juriidiline isik või muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, mis tegeleb personaalse varahaldusega; 4) kliendiks on suuri sularahakoguseid käitlev ettevõtja; 5) kliendiks oleval või temaga seotud äriühingul on variaktsionärid või esitajaaktsiad; 6) kliendiks oleva äriühingu omandistruktuur näib äriühingu tegevust silmas pidades ebatavaline või liiga keeruline; 7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse §-s 192 või 1973 toodud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riski suurendava asjaoluna olukorda, kus on tegemist eeskätt: 1) privaatpangandusega; 2) toote pakkumise või tehingu tegemise või vahendamisega, mis võib soodustada anonüümsust; 3) tundmatutelt või mitteseotud kolmandatelt isikutelt saadud maksetega; 4) ärisuhte või tehinguga, mis luuakse või algatatakse viisil, mille puhul ei viibita kliendi, tema esindaja või tehingu poolega samas kohas ja ei kohaldata kaitseabinõuna käesoleva seaduse § 31 rakendamist; 5) uute toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul; 6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või tubakatooted; 7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed; 8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga: 1) kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme; 2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne; 3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt; 4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid.  (5) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võtab tugevdatud hoolsusmeetme valikul lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4 arvesse Euroopa järelevalveasutuste asjakohaseid suuniseid riskifaktorite kohta. § 38. Täiendavad hoolsusmeetmed (1) Kohustatud isik valib täiendavad hoolsusmeetmed, et juhtida ja maandada tuvastatud tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võib kohustatud isik muu hulgas kohaldada ühte või mitut järgmistest hoolsusmeetmetest: 1) isikusamasuse tuvastamisel täiendavalt esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast; 2) täiendava teabe kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast; 3) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavate tehingute tegeliku teostamise kohta, et välistada tehingute näilisus; 4) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavas tehingus kasutatavate vahendite allika ja päritolu tuvastamiseks, et välistada tehingute näilisus; 5) tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded; 6) isiku või tema esindaja suhtes hoolsusmeetmete kohaldamine temaga samas kohas viibides. (3) Kohustatud isik peab hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel tavapärasest sagedamini kohaldama ärisuhte seiret, sealhulgas hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist hindama uuesti kliendi riskiprofiili. (4) Krediidi- ja finantseerimisasutus võtab hoolsusmeetme valikul lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule arvesse Euroopa järelevalveasutuste suuniseid riskifaktorite kohta. 5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt kohaldamisele ka käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmed. Kui riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni kõrgemale riskile viitav asjaolu.§ 39. Suure riskiga kolmandas riigis tegutseva füüsilise ja juriidilise isikuga tehtava tehingu puhul kohaldatavad tugevdatud hoolsusmeetmed (1) Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid: 1) lisateabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta; 2) lisateabe hankimine ärisuhte planeeritava sisu kohta; 3) teabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse päritolu kohta; 4) teabe hankimine planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta; 5) kõrgemalt juhtkonnalt loa saamine ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks; 6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik nõuda kliendilt makse tegemist kliendi nimel olevalt kontolt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid rakendava kolmanda riigi krediidiasutusest. (3) Krediidiasutus või finantseerimisasutus rakendab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavalt ühte või mitut järgmist hoolsusmeedet: 1) oma filiaali või esinduse tegevuse lõpetamine suure riskiga kolmandas riigis; 2) erakorralise auditi tegemine krediidiasutuse või finantseerimisasutuse suure riskiga kolmandas riigis asuvas tütarühingus või filiaalis; 3) suure riskiga kolmanda riigi kohustatud isikuga korrespondentsuhte hindamine ja vajaduse korral lõpetamine. § 40. Korrespondentasutuse kohustused (1) Krediidiasutus või finantseerimisasutus võtab piiriülese korrespondentsuhte korral kolmanda riigi respondentasutusega või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga respondentasutusega lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kasutusele järgmised hoolsusmeetmed: 1) piisava teabe kogumine respondentasutuse kohta, et täielikult mõista respondentasutuse tegevuse olemust ja teha avalikult kättesaadava teabe põhjal otsus asjaomase asutuse maine ning järelevalve kvaliteedi üle, sealhulgas uurides, kas asutuse suhtes on algatatud menetlusi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide rikkumisega; 2) respondentasutuses rakendatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollisüsteemide hindamine; 3) kõrgemalt juhtkonnalt eelnevalt nõusoleku saamine uue korrespondentsuhte loomiseks; 4) mõlema asutuse asjakohaste kohustuste dokumenteerimine; 5) laiendatud kasutusõigusega kontode puhul selles veendumine, et respondentasutus on kontrollinud korrespondentasutuse kontodele otsest juurdepääsu omavate klientide isikusamasust, kohaldab nende suhtes pidevalt hoolsusmeetmeid ning suudab taotluse korral esitada asjakohased kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed. (2) Krediidi- või finantseerimisasutus kui kohustatud isik, kes osutab teenust teisele krediidi- või finantseerimisasutusele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korrespondentsuhtes, kus teenusest saavad kasu teenust saava krediidi- või finantseerimisasutuse kliendid (edaspidi lõplikult kasusaav klient), ei pea järgmiselt nimetatud tingimuste korral lõplikult kasusaavate klientide suhtes §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldama, kui kohustatud isik: 1) on teinud kindlaks, et kliendiks olev krediidi- või finantseerimisasutus on ise kohustatud kohaldama ja kohaldab tegelikkuses käesolevas seaduses sätestatud nõuetega võrdväärseid meetmeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning on finantsjärelevalve all; 2) on teadlik, millise riskistruktuuriga on lõplikult kasusaavad kliendid, ning järgib, et selliselt kaasnev risk on kooskõlas kohustatud isiku riskiisuga;  3) on lepinguga taganud, et saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja dokumendid, et tuvastada tehingust lõplikult kasusaav isik; 4) võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimuste täitmine. (3) Kohustatud isikul on keelatud käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldada, kui kliendiks olev krediidi- või finantseerimisasutus on asutatud suure riskiga kolmandas riigis. (4) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldav kohustatud isik. § 41. Tehingud riikliku taustaga isikuga (1) Lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kohaldab kohustatud isik olukorras, kus majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik, klient või nende tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik, järgmisi hoolsusmeetmeid: 1) saab kõrgemalt juhtkonnalt heakskiidu selle isikuga ärisuhte loomiseks või jätkamiseks; 2) rakendab meetmeid, et teha kindlaks selle isiku rikkuse päritolu ja nende rahaliste vahendite allikad, mida ärisuhtes või juhuti tehingute tegemisel kasutatakse; 3) teeb selle ärisuhte seiret tugevdatud korras. (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 26 sätestatule teeb kohustatud isik hiljemalt väljamakse tegemisel kindlaks, kas elukindlustuslepingu soodustatud isik või tema tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik. Elukindlustuslepingu üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatule teeb kohustatud isik lepingu üleandmise hetkel kindlaks eelnimetatud asjaolud lepingu ülevõtja ja tema tegeliku kasusaaja kohta. Kui kohustatud isik tuvastab riikliku taustaga isiku, riikliku taustaga isiku pereliikme või riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku, rakendab ta lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule järgmisi hoolsusmeetmeid: 1) kõrgema juhtkonna teavitamine enne kindlustuslepingukohaste väljamaksete tegemist; 2) üksikasjalikult kogu ärisuhte kontrollimine. (3) Kui riikliku taustaga isik ei täida enam talle antud olulisi avalikke ülesandeid, peab kohustatud isik vähemalt 12 kuu jooksul võtma arvesse riske, mis on kõnealuse isikuga jätkuvalt seotud, ning rakendama asjakohaseid ja riskitundlikkusest lähtuvaid meetmeid seni, kuni on kindel, et riikliku taustaga isikutele omaseid riske kõnealuse isiku puhul enam ei esine. 5. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed § 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld (1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpule viimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seadusega nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. (2) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid. (3) Makseteenuse pakkujal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse § 25 lõikes 11 sätestatud kohustust. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik on ärisuhte loomisest, tehingust või tehingu katsest teavitanud rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras ja saanud rahapesu andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. (8) Kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor ei saa kliendilt piisavalt tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja, avaldab ta selle asjaolu vandeaudiitori aruandes. § 43. Tehingu tegemisest keeldumise ja ärisuhte lõpetamise õigus (1) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikke dokumente ja asjakohast teavet. (2) Kohustatud isikul on õigus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda: 1) kui isiku e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud tingimustel oleks tehingu tegemata jätmine võimatu või kui tehingu tegemata jätmine või ärisuhte lõpetamine võib takistada kahtlasest tehingust kasusaajate tabamiseks tehtavaid jõupingutusi, võib kohustatud isik tehingu siiski teha või ärisuhtega jätkata, teavitades rahapesu andmebürood kohe pärast tehingu tegemist või ärisuhte jätkamise otsustamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. § 44. Kliendi vara edasikandmise piirangud (1) Kohustatud isik võib käesolevas jaos sätestatu rakendamisel kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Erandjuhul võib vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest rahapesu andmebürood vähemalt seitse tööpäeva ette ja tingimusel, et rahapesu andmebüroo ei anna teistsugust korraldust. (2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud viisil asutatavale äriühingule konto avamise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui rahapesu andmebüroo ei ole käesoleva seaduse § 55 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud. § 45. Erisused õigusteenuse osutamisel Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, advokaadi ja muu õigusteenuse osutaja, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja suhtes, kui kõnealused kohustatud isikud on seotud kliendi õigusliku seisundi hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi kaitsja või esindajana kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise asjus. 4. peatükk Andmete kogumine, säilitamine ja kaitse § 46. Andmete registreerimine (1) Kohustatud isik registreerib tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. (2) Kohustatud isik registreerib lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või juhuti tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta; 2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu, sealhulgas juhuti tehingu tegemisest loobumise asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega; 21) teabe kõigi toimingute kohta, mida tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks; 3) teabe, kui infotehnoloogiliste vahendite abil ei ole võimalik käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldada; 4) teabe ärisuhte lõpetamise asjaolude kohta seoses hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusega; 5) käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe; 6) seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajaga või usaldushalduse või usaldusisikuga tehinguid tehes asjaolu, et isik omab sellist staatust, ning registrikaardi väljavõtte registrist või tõendi sellise registri pidajalt, kus juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus on registreeritud. (3) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ning väärtpaberite keskdepositoorium registreerivad tehingu kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmised andmed: 1) konto avamisel konto tüübi, konto numbri ja vääringu ning väärtpaberite või muu vara olulised tunnused; 2) vara hoiulevõtmisel deponeerimisnumbri ja vara turuhinna hoiulevõtmise päeval või vara täpse kirjelduse, kui nimetatud vara turuhinda ei ole võimalik määrata; 3) panga hoiulaeka või seifi üürimisel ja kasutamisel hoiulaeka või seifi numbri; 4) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberitega seotud väljamakse tegemisel väärtpaberite liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbri; 5) kindlustuslepingu sõlmimisel selle konto numbri, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti; 6) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel selle konto numbri, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti; 7) maksevahenduse korral andmed, mille edastamine on kohustuslik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2015/847; 8) muu tehingu puhul tehingu summa, vääringu ja konto numbri. § 47. Andmete säilitamine (1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate käesoleva seaduse §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. (11) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale ega koopiad säilitama, kui: 1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või 2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul. (2) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul ka käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kogu kirjavahetuse ning kõik ärisuhte seire või juhuti tehingute tegemise käigus kogutud andmed ja dokumendid, samuti andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest rahapesu andmebürood ei teavitatud. (3) Kohustatud isik peab säilitama tehingu kohta koostatud dokumente mis tahes teabekandjal ning käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse aluseks olevaid dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu tegemist või teatamiskohustuse täitmist. (4) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud dokumente ja andmeid viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata rahapesu andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas kohustatud isikul on või on eelmise viie aasta jooksul olnud ärisuhe päringus nimetatud isikuga ning milline on või oli selle suhte olemus.  (5) Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, siis loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustused täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist või tehingu tegemist. (6) Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 31 rakendamisel digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, teavet elektroonilise päringu tegemise kohta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ning isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise protseduuri heli- ja videosalvestist viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. (7) Kohustatud isik kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. § 48. Isikuandmete kaitse (1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel. (21) Isikuandmete suhtes, mida töödeldakse käesoleva seaduse § 16 alusel, ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1– 88) artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi. (3) Kohustatud isik esitab uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhuti tehingu tegemist isikuandmete töötlemist puudutava teabe. Selle teabe hulgas esitatakse üldine teave kohustatud isiku käesolevast seadusest tulenevate kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. 5. peatükk Tegevus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral § 49. Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral (1) Kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, on ta kohustatud sellest viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist, teatama rahapesu andmebüroole. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui ärisuhte loomine, tehing, toiming või teenuse osutamine jääb teostamata, ja käesoleva seaduse §-des 42 ja 43 nimetatud asjaolude esinemise korral. (3) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast teatavaks saanud tehingust, kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet. (31) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest teine kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama rahapesu andmebürood, teatab sellest rahapesu andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud informatsiooni saamist. (4) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata kogu olemasoleva teabe, mida rahapesu andmebüroo küsib. (5) Notarile, advokaadile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja muu õigusteenuse osutajale ega audiitorile, raamatupidamisteenuse pakkujale ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetest 1–4 tulenevat teatamiskohustust, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust. (6) Kui kohustatud isikul on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, tuleb tehingu või ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate esitamiseni. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus ning pärast seda esitatakse teade rahapesu andmebüroole. (7) Asjakohastel juhtudel annab rahapesu andmebüroo kohustatud isikutele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud teabe kasutamise kohta. § 50. Teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm (1) Teade esitatakse selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil kohustatud isik on asutatud, asub või teenust osutab. (2) Teade esitatakse rahapesu andmebüroo veebivormi või X-tee teenuse kaudu.  (3) Teatele lisatakse isiku isikusamasuse tuvastamiseks ja esitatud teabe kontrollimiseks kasutatud andmed ning olemasolu korral dokumentide koopiad. (4) Nõuded rahapesu andmebüroole esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.§ 51. Teate konfidentsiaalsus (1) Kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajal on keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta rahapesu andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning rahapesu andmebüroo poolt käesoleva seaduse §-de 57 ja 58 alusel tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest. Kohustatud isik võib teavitada isikut rahapesu andmebüroo poolt talle seatud konto käsutamisest või muust piirangust pärast seda, kui rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutus on täidetud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata teabe esitamisel: 1) pädevatele järelevalveasutustele ja õiguskaitseasutustele; 2) krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele omavahel, kui nad kuuluvad samasse kontserni; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isikuga samasse kontserni kuuluvatele asutustele ja filiaalidele, kui kontsernis kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 kohaselt kontserniüleseid protseduurireegleid ja põhimõtteid; 4) kolmandale isikule, kes tegutseb notarist, advokaadist, kohtutäiturist, pankrotihaldurist, ajutisest pankrotihaldurist ja muu õigusteenuse osutajast või audiitorist, raamatupidamisteenuse pakkujast ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujast kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või struktuuris, millel on ühised omanikud ja juhtimissüsteem või kus teostatakse ühist vastavuskontrolli. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata ka teabevahetusele olukorras, kus see puudutab sama isikut ja sama tehingut, milles osaleb kaks või enam kohustatud isikut, kes on krediidiasutused, finantseerimisasutused, notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, ajutised pankrotihaldurid ja muud õigusteenuse osutajad või audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, kes asuvad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, nad tegutsevad samal kutsealal ning nende ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivate nõuetega võrdväärseid nõudeid. (4) Notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja või audiitori, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja poolt kliendi veenmist hoiduma õigusvastastest tegudest ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisena. (5) Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.  (6) Käesolevas paragrahvis reguleeritud teabevahetust tuleb säilitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil järgmise viie aasta jooksul ning teave esitatakse nõudmisel pädevale järelevalveasutusele. § 52. Vastutusest vabastamine (1) Kohustatud isik, tema töötaja, esindaja ja tema nimel tegutsenud isik ei vastuta kahju eest, mis tekitatakse majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus, ametitoimingu tegemisel või ametiteenuse osutamisel osalevale isikule või kliendile: 1) käesolevast seadusest tulenevate kohustuste heas usus täitmisel tehingu tegemata jätmisest või mittetähtaegsest tegemisest; 2) seoses käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse heas usus täitmisega; 3) käesoleva seaduse §-de 16 ja 18 heas usus rakendamisega. (2) Kohustatud isiku poolt heas usus käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse täitmist ja teabe esitamist ei käsitata seadusest või lepingust tuleneva konfidentsiaalsusnõude rikkumisena ning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes ei kohaldata teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (3) Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel või §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse täitmisel on notar vabastatud notariaadiseaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest. (4) Kohustatud isik kehtestab meetmete süsteemi, millega tagatakse, et kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest või käesoleva seaduse rikkumisest kas kohustatud isiku siseselt või otse rahapesu andmebüroole, on kaitstud kohustatud isiku teiste töötajate, juhtorgani liikmete või klientide ähvarduste või vaenuliku tegevuse eest ning tööalase ebasoodsa või diskrimineeriva kohtlemise eest. § 521. Teavitaja kaitse (1) Rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse rikkumisest teavitamise, samuti käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse ja selle võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. (2) Teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja on teadvalt esitanud valeteavet. (3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. (4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise tõttu ebavõrdselt kohelda. (5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teavitajat koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.6. peatükk Rahapesu andmebüroo § 53. Rahapesu andmebüroo (1) Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu andmebüroo täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse peadirektori teabehalduse ja menetluse ala asetäitja ettepanekul viieks aastaks. (3) Politsei- ja Piirivalveamet tagab rahapesu andmebüroole seadusega ette nähtud ülesannete täitmiseks asjakohased rahalised ja tehnilised vahendid ning personali. § 54. Rahapesu andmebüroo ülesanded (1) Rahapesu andmebüroo ülesanded on: 1) rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine; 2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi ning toimimisviise; 3) kriminaaltulu jälitamine ning seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine; 4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti; 5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas; 6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel; 7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes; 8) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 63; 9) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine; 10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine; 11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole esitatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks. (3) Rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. § 541. Rahapesu andmebüroole esitatavad aruanded (1) Kohustatud isik esitab rahapesu andmebüroole tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannetes ei nõuta andmeid, mida kohustatud isik esitab riigile mõne muu õigusakti alusel. (3) Rahapesu andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut arvestades valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 55. Rahapesu andmebüroo haldusaktid (1) Rahapesu andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte. (2) Käesoleva seaduse § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. (3) Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui: 1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega; 3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (4) Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht, juhi asetäitja või juhi volitatud ametnik. Kui alla kirjutab volitatud ametnik, märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning koht, kus on võimalik nimetatud dokumendiga tutvuda. (5) Kaebus rahapesu andmebüroo haldusakti või toimingu peale esitatakse halduskohtule. Rahapesu andmebüroo esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtule ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastava eraldi dokumendi, kehtestades sellele asjakohased piirangud. § 56. Rahapesu andmebüroo juhendid (1) Rahapesu andmebürool on õigus anda soovituslikke juhendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide selgitamiseks. (2) Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta. (3) Rahapesu andmebüroo annab juhendi terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuste kohta. Juhend kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga. (4) Rahapesu andmebüroo juhendid avalikustatakse rahapesu andmebüroo veebilehel. § 57. Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmine (1) Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks. (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. (3) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda rahapesu andmebüroole 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. (4) Täite- või pankrotimenetluses on keelatud võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang. (5) Kui vara on arestitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama. (6) Kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. (7) Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab rahapesu andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. (8) Kontol oleva vara puhul käsitatakse käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.  (9) Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamise piiramine tagatakse registripidajate poolt esmajärjekorras ja viivitamata ilma rahapesu andmebüroo lisatoiminguteta. (10) Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. § 58. Teabe nõudmine (1) Rahapesu andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. (11) Rahapesu andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11-15 nimetatud andmeid. (2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek. (4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui ta osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud teenuseid või advokaadi poolt rahapesu andmebüroole esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud nõutavaid dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased. § 59. Andmete ristkasutus Rahapesu andmebürool on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus esitada päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. § 60. Andmete kasutamise piirangud (1) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul. Käesoleva seaduse alusel võib rahapesu andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu andmebüroo töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.  (2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule. (3) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või rahapesu andmebüroo algatusel, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse rahapesu andmebüroo taotlust või rahapesu andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti. (4) Rahapesu andmebüroo võib teavitada pädevat järelevalveasutust kohustatud isiku poolt käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada asjakohase taotluse alusel rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seonduvate kuritegude tõkestamiseks ning pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või käesoleva seaduse eesmärkide saavutamiseks. (5) Rahapesu andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Maksu- ja Tolliametile hasartmängude korraldamise tegevusloaga seotud menetluste tarbeks. (6) Rahapesu andmebüroo juhi loal võib isikutele, keda on vajalik kaasata rahapesu andmebüroo ülesannete täitmiseks, ajutiselt anda ligipääsu ülesande täitmiseks vajalikus ja piisavas ulatuses andmetele. Loa saanud isiku õiguste ja pädevuste suhtes kohaldatakse rahapesu andmebüroo ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 ning käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut. (7) Rahapesu andmebüroo võib üksikjuhtumil edastada kohustatud isiku kontaktisikule rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid vajalikus ja piisavas ulatuses ühiste meetmete võtmiseks terrorismi rahastamise, rahapesu või nendega seotud kuritegude tõkestamisel. (8) Rahapesu andmebürool on õigus edastatud andmete kasutamisele kehtestada piiranguid, mille järgimine on andmete kasutajale kohustuslik. (9) Rahapesu andmebüroo dokumendid ja arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse talle üle 30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid ja arhivaalid rahapesu andmebüroo andmekogust kustutatakse. Kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale rahapesu andmebüroos. (10) Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 601.Rahapesu andmebüroo andmekogu (1) Rahapesu andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse rahapesu andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid. (2) Andmekogu vastutav töötleja on rahapesu andmebüroo. (3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 61. Rahapesu andmebüroo ametnikule esitatavad nõuded (1) Rahapesu andmebüroo ametnikuks võib nimetada isiku, kellel on laitmatu maine, vajalikud kogemused, võimed ja haridus ning vajalikud kõlbelised omadused. (2) Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist. § 62. Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiameti koostöö (1) Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiamet teevad terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute uurimisel koostööd vastastikuse ametiabi ning teabevahetuse kaudu. (2) Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetab kontaktisiku, kellel on rahapesu andmebüroo ametnikuga võrdsed õigused saada teavet kõigist terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks. (3) Kaitsepolitseiameti kontaktisik kaasatakse käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud ülesannete täitmisel ning tema õiguste ja pädevuse suhtes kohaldatakse rahapesu andmebüroo ametniku kohta käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1–5 ja §-s 61 sätestatut. (4) Kaitsepolitseiameti kontaktisikul on õigus teha käesolevas seaduses sätestatud järelevalvet koos rahapesu andmebüroo ametnikuga. § 63. Rahvusvaheline infovahetus (1) Rahapesu andmebürool on õigus vahetada teavet ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitseasutusega, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega. (11) Rahapesu andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest. (2) Rahapesu andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel. (3) Rahapesu andmebüroo poolt teisele rahapesu andmebüroole edastatav teabetaotlus sisaldab selle teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada. (4) Rahapesu andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 rakendamisel kasutada turvalisi teabevahetuskanaleid.  (5) Kui rahapesu andmebüroo saab käesoleva seaduse § 49 lõigete 1 ja 2 alusel teate teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikute ning seoste kohta, edastab ta sellekohase teabe viivitamata selle lepinguriigi rahapesu andmebüroole. (51) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, teeb rahapesu andmebüroo seda viivitamata. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud teabe vahetamisel võib rahapesu andmebüroo teabe edastamisel kehtestada piiranguid ja tingimusi teabe kasutamisele ning teabe saaja peab kehtestatud piiranguid järgima. (7) Rahapesu andmebüroo keeldub teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kahjustaks kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada. (8) Rahapesu andmebüroo tagab taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt büroolt eelnevalt loa. (9) Rahapesu andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse. 7. peatükk Järelevalve korraldus § 64. Järelevalveasutused (1) Kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet või rahapesu andmebüroo, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Finantsinspektsioon teeb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet kõikidel käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud tegevusaladel ning §-s 6 nimetatud teenuste osutamisel. (3) Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur) juhatus teeb järelevalvet advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.  (4) Justiitsministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Justiitsministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite Kojale. (5) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium ja Notarite Koda teevad rahapesu andmebürooga koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest. (6) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest. (7) Järelevalveasutusel on õigus järelevalve tegemisele kaasata vajaduse korral eksperte, tõlke ja nõustajaid, kui on tagatud sellise isiku vastavus käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud nõuetele. § 65. Riikliku järelevalve meetmete ja sunniraha kohaldamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, on sunniraha ülemmäär haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral: 1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha; 2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või antud haldusakti või ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär: 1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 20 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 eurot; 2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem, kui 1 000 000 eurot. § 66. Haldusjärelevalve tegija õigused (1) Haldusjärelevalve tegijal on õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta. Järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi. (2) Kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. (3) Haldusjärelevalve tegijal on õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. § 67. Järelevalve tegija kohustused (1) Kui Finantsinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet tehes olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele, teatab ta sellest käesoleva seaduse § 49 alusel viivitamata rahapesu andmebüroole. (2) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium on kohustatud esitama rahapesu andmebüroole hiljemalt 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal: 1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa; 2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse kohustatud isikute kaupa. (3) Politsei- ja Piirivalveamet, rahapesu andmebüroo ning Finantsinspektsioon avalikustavad oma veebilehel käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud väärteoasjas jõustunud lahendi või käesolevas peatükis kehtestatud korras antud haldusakti, ettekirjutuse või sunniraha määramise otsuse viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi, ettekirjutuse või otsuse vaidlustamise ja tühistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. (4) Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ning Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas jõustunud lahendi või asjakohase haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kuni on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat menetlust; 2) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine oleks määratud karistusega võrreldes ebaproportsionaalne.  (5) Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ning Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus jätta väärteoasjas jõustunud lahend või asjakohane haldusakt avalikustamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada finantsturgude stabiilsus, või otsuse avaldamine oleks ebaproportsionaalne vähem oluliseks peetava meetme puhul. § 68. Kontrolli tulemuste kajastamine (1) Finantsinspektsioon on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Muu haldusjärelevalve tegija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. (2) Aktis peavad sisalduma järgmised andmed: 1) kontrolltoimingu nimetus; 2) akti koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi; 3) akti koostamise koht ja kuupäev; 4) viide kontrollimise aluseks olnud sättele; 5) kontrollimise juures viibinud kontrollitava esindaja või hoone või ruumi valdaja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 6) kontrollimise juures viibinud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 7) kontrollimise algus- ja lõpuaeg ning tingimused; 8) kontrollimise käik ja tulemused vajaliku üksikasjalikkusega. (3) Aktile kirjutab alla selle koostaja. Akt jääb haldusjärelevalveasutusele ja selle koopia jääb kontrollitud isikule või tema esindajale. (4) Kontrollitaval on õigus seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. § 69. Järelevalve rahapesu andmebüroo tegevuse üle (1) Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teeb Andmekaitse Inspektsioon. (2) Rahapesu andmebüroo isikuandmete töötlemise protsessi hindamiseks on Andmekaitse Inspektsioonil õigus tutvuda rahapesu andmebüroo juhendite ja protseduuridega ning saada kirjalikke ja suulisi selgitusi. Andmesubjekti kaebuse lahendamise käigus on Andmekaitse Inspektsioonil õigus saada rahapesu andmebüroolt andmeid kaebuse lahendamiseks vajalikus ulatuses. (3) Teenistuslikku järelevalvet rahapesu andmebüroo tegevuse seaduslikkuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning tema volitatud ametnikul on õigus rahapesu andmebüroos registreeritud andmetega tutvuda teenistusliku järelevalve tegemiseks vajalikus ulatuses.  (5) Teenistuslikku järelevalvet tegeva ametniku suhtes kohaldatakse rahapesu andmebüroo ametniku kohta käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1–5 ja §-s 61 sätestatut. 8. peatükk Tegevusluba § 70. Loakohustus (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) finantseerimisasutusena tegutsemine; 2) usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine; 3) pandimajateenuse osutamine; 4) virtuaalvääringu teenuse pakkumine; 6) väärismetalli ja väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ning meditsiini vajaduseks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük. (2) Tegevusloakohustust käesoleva seaduse alusel ei ole isikul: 1) kellel on Finantsinspektsiooni tegevusluba; 2) kellel on teisest seadusest tulenev kohustus taotleda Finantsinspektsiooni tegevusluba; 3) kellel on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba, mille alusel on tal õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt ning sellisest tegevusest on teavitatud Finantsinspektsiooni, või 4) kes pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuseid kontserni sees. (3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress; 2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta; 3) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, asu- või sünnikoht ja elukoha aadress, tema tegeliku kasusaaja nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress; 4) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja; 5) käesoleva seaduse §-de 14 ja 15 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 20 loetletud erikohustustega isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 23 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise kord; 6) käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisiku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed; 7) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõikele 3 ettevõtja määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed; 8) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik, välisriigis asutatud teenusepakkuja või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti; 9) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik, siis kõikide kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja käesoleva lõike punktis 8 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid; 10) ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda, samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on teenuse pakkumiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning korrektne ärialane maine; 11) ettevõtja nimel peetavate maksekontode loetelu ühes iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega. (31) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud riigi väljastatud dokumendid ei tõenda karistuse puudumist nõutavas ulatuses, lisatakse neile selle isiku vande all antud tunnistus, kelle karistuse puudumist tuleb tõendada. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral info selle kohta, millist finantsteenust või virtuaalvääringu teenust osutama hakatakse. (5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed selle tütarettevõtja kohta. (6) Ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloaga seotud taotlused ja teated üksnes ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu. § 71. Tegevusloa taotlemine või selle andmisest keeldumine Tegevusloa taotluse lahendab rahapesu andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Rahapesu andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. § 72. Tegevusloa kontrolliese (1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui: 1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 11) tal on vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning korrektne ärialane maine; 2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;  3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, vastab käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele; 4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis; 5) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotlevale ettevõtjale on avatud maksekonto krediidiasutuses või makseasutuses, mille üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. (2) Korrektse ärialase maine olemasolu hindab tegevusloa andja, võttes arvesse isiku varasemat tegevust ja sellega seotud asjaolusid. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud. § 73. Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise kohustus Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, oma juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik. § 74. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, kõik käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud andmed ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud andmed. § 75. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab rahapesu andmebüroo käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui: 1) ettevõtjale on andnud tegevusloa Finantsinspektsioon; 2) ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi; 3) ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates; 4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul kõrvaldatud. § 751. Teenuse osutamise keeld Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades teenuse osutamine on keelatud ettevõtjale, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest. 9. peatükk Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed § 76. Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus (1) Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri juures. (11) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise võimaldamiseks andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata: 1) korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule; [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 2) hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule; 3) reguleeritud turul noteeritud äriühingule; 4) sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] § 77. Andmete esitamine (1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. (2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. (3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta; 3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud. (31) Usaldushaldur esitab kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1-5 nimetatud isikute kohta äriregistrile nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (32) Usaldushaldur esitab äriregistrile ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud. (4) Äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega. (41) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud andmed 30 päeva jooksul arvates: 1) usaldushalduse loomisest; 2) usaldushalduriks saamisest või 3) tähtajalise elamisõiguse saamisest. (5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing , sihtasutus või usaldushaldur uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates. (6) Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] § 78. Andmete avalikustamine (1) Tegeliku kasusaaja andmed avalikustatakse äriregistri infosüsteemis. (2) Tasu määrad tegeliku kasusaaja andmete väljastamise eest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Tegeliku kasusaaja andmeid väljastatakse tasuta kohustatud isikule, valitsusasutusele, Finantsinspektsioonile ja kohtule. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] § 781. Hoiatusmärge (1) Hoiatusmärge on äriregistri infosüsteemi kaudu tegeliku kasusaaja andmete juurde tehtav märge, millega antakse teada kahtlusest andmete õigsuse osas. (2) Hoiatusmärke teeb kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus on saanud teatavaks andmed, mis lahknevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt äriregistri infosüsteemis avaldatutest, või rahapesu andmebüroo. (3) Hoiatusmärke saab kustutada tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks õigustatud isik. (4) Kui hoiatusmärge kustutatakse ilma tegeliku kasusaaja andmeid muutmata, ei võimaldata uue hoiatusmärke tegemist enne 30 päeva möödumist. § 79. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete parandamist (1) Tegelikuks kasusaajaks märgitud isikul või tema seaduslikul või lepingulisel esindajal on õigus taotleda juriidilise isiku juhatuselt ebaõigete andmete parandamist. (2) Kui juriidilise isiku juhatus on põhjendamatult keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel ebaõigete andmete parandamisest, võib tegelikuks kasusaajaks märgitud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] § 80. Andmete kustutamine (1) Tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse automaatselt viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.09.2018] (2) Äriregistri pidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest on möödunud vähemalt viis aastat. § 81. Maksekonto teabe automatiseeritud edastamise kohustuslikkus (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kätte saadavad vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed. (11) Konto omaniku ja hoiulaeka üürilevõtja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik või registrikood; 3) postiaadress. (12) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik; 3) postiaadress; 4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ja kasutamisõiguste sisu. (13) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumisel sünniaeg ja -riik; 3) elukoha riik. (14) Konto kohta tehakse kättesaadavaks:: 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev. (15) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks: 1) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number; 2) hoiulaeka kasutusse andmise lepingu sõlmimise kuupäev; 3) hoiulaeka kasutuse andmise lepingu lõpetamise kuupäev. (2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kindlaks määratud standardile ja standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu esitamisele eelneva viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka lepingu kohta.(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja päringu esitamisele eelneva viieaastase perioodi kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga. 10. peatükk Vastutus § 82. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu, protseduurireeglite ning sisekorraeeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumine ja rakendamata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud riskihinnangu, käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise või protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 83. Anonüümse konto, hoiuraamatu või -laekaavamine (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto, hoiuraamatu või - laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha.  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 84. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesolevas seaduses sätestatud kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku või isiku esindaja isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 85. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud tegeliku kasusaaja tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 86. Teabe kogumise ja hindamise nõuete rikkumine (1) Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe kogumise ja sellise teabe hindamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 87. Riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumine (1) Riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 88. Ärisuhte loomise ja juhuti tehingu tegemise keelu rikkumine (1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme või tema töötaja poolt ärisuhte loomise ja juhuti tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 89. Ärisuhte seire kohustuse rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte seire kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 90. Tegevuse edasiandmise keelu rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuse edasiandmise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine  (1) Korrespondentsuhte loomise eest käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 92. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine (1) Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetusest või muust tehingust, kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 93. Ebaseaduslik teavitamine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest (1) Kohustatud isiku, tema juhatuse liikme, kontaktisiku või töötaja või järelevalveasutuse töötaja poolt isiku, tema esindaja või isiku tegeliku kasusaaja või avalikkuse ebaseadusliku teavitamise eest tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest või andmetest või tema kohta rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 94. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud andmete registreerimise või säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha.  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 941. Majandustegevusest, sellega seotud asjaolude muutumisest ja majandustegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine Finantseerimisasutusele, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujale, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujale, virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujale, pandimajapidajale, väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetall ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevale isikule Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatamise, eelnimetatud asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 943 Aruandluskohustuse rikkumine (1) Käesolevas seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 95. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine (1) Eraõigusliku juriidilise isiku aktsionäri, osaniku või liikme või usaldushalduri poolt tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest, kui sellega on põhjustatud olukord, kus kohustatud isik ei suuda täita käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud hoolsusmeedet, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000eurot. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2019] § 951. Teadvalt vale hoiatusmärke tegemine (1) Teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 96. Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine (1) Maksjaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2015/847 kehtestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha, või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 96¹. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. § 97. Menetlus Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Finantsinspektsioon. 11. peatükk Rakendussätted § 98. Seaduse rakendamise järelanalüüs Rahandusministeerium analüüsib 2018. aasta 31. detsembriks käesolevas seaduses ärisuhte loomisele reaalajas intervjuu nõude rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning tegelike kasusaajate teabe esitamise regulatsiooni piisavust ja esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. § 99. Hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmete rakendamise erisus 2018. aasta 31. augustini kohaldab hasartmängukorraldaja hoolsusmeetmeid vähemalt võidu väljamaksmise, panuse tegemise või mõlema korral, kui kliendi antav või saadav summa on vähemalt 2000 eurot või sellega võrdväärne summa muus vääringus. § 100. Olemasolevatele kliendisuhetele sätete uuesti kohaldamise kohustus  Kohustatud isik kohaldab vajaduse korral ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates käesoleva seaduse 3. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid olemasolevate klientide suhtes. Hoolsusmeetmete kohaldamise vajaduse hindamisel lähtub kohustatud isik muu hulgas kliendi olulisusest ja riskiprofiilist ning ajast, mis on möödunud hoolsusmeetmete eelmisest kohaldamisest või nende kohaldamise ulatusest. § 1001.Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine (1) Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, kellega neil on loodud ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates. (2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 22 nimetatud meedet tuleb rakendada alates 2020. aasta 1. juunist. § 101. Riskihinnangu koostamise ja protseduurireeglite uuendamise tähtaeg (1) Kohustatud isikul on oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks aega üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (2) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud loakohustusega isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile §-s 13 nimetatud riskihinnangu ning sellele vastavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. § 102. Teave olemasoleva tegevuse edasiandmise lepingu kohta Kohustatud isik esitab pädevale järelevalveasutusele teabe käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtinud tegevuse edasiandmise lepingu kohta käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud korras viie kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ning teavitab pädevat järelevalveasutust lepingu muutmisest käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. § 103. Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba (1) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja teatab kaheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Politsei- ja Piirivalveametile, kas ta soovib muuta oma tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks. Politsei- ja Piirivalveamet teeb asjakohase teate saamisel 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates otsuse tegevusloa andmise kohta ilma riigilõivu tasumise kohustuse ning tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude täiendava kontrollimiseta. (2) Alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks üheksa kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist. § 104. Äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku teatamiskohustus Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatus deklareerib äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates. § 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine Käesoleva seaduse §-s 752 nimetanud isik, kes on selles nimetatud teenuste osutamist alustanud enne nimetatud paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse nimetatud paragrahvi nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks. § 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist. § 105. Teatamiskohustuse täitmise vorm Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud teade esitatakse kuni 2018. aasta 30. juunini suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade esitati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 106. – § 112. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 113. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 lõike 9 punktis 2 ja § 76 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „korteriühistuseaduses” sõnadega „korteriomandi- ja korteriühistuseaduses”. § 114. – § 118. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 1181. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa samaväärsus Käesoleva seaduse alusel välja antud virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusluba ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba loetakse samaväärseks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga. § 1182. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2019. aasta … vastu võetud redaktsiooniga (1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2019. aasta … vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3 punktides 9–11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4 ja 5 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2020. aasta 31. maiks. (2) Kui ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab rahapesu andmebüroo ettevõtja tegevusloa kehtetuks. § 119. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 19 lõige 3 ja §-d 76–80 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 113 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse §-d 81 ja 95 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117).  Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (nn „viies rahapesu tõkestamise direktiiv“, edaspidi ka AMLD V), mille sätete rakendamistähtajad jäävad vahemikku 10.01.2020 kuni 10.09.2020. Kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) esmaredaktsioon võeti vastu 26. oktoobril 2017 ning sellega võeti ühtlasi üle direktiiv (EL) 2015/849, (nn „neljas rahapesu tõkestamise direktiiv). Käesoleva eelnõuga võetakse arvesse ka seaduse senise rakendamise pinnalt sündinud ettepanekuid, mida on esitanud RahaPTS §-i 12 alusel moodustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni töörühmad ning turuosaliste nõukoda, samuti Rahandusministeeriumi poolt RahaPTS §-i 98 kohaselt koostatud analüüsi tulemusi. Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekute loetelu on käesoleva seletuskirja lisaks nr 2. Järgnevas tabelis tuuakse ära käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused. Lisatud on viited asjaomastele RahaPTS paragrahvidele, samuti FATF-i1 tulemusnäitajatele, mida vastava muudatusega soovitakse parandada (selle kohta vt täpsemalt seletuskirja p 2 „Eelnõu eesmärk“) Muudatus Seotud Seotud RahaPTS FATF §-d tulemus- näitaja (IO) a) muudetakse isikute ringi, kes peavad oma tegevuses 2 IO 4 arvestama RahaPTS nõuetega (nn „kohustatud isikud“) b) parandatakse ja täpsustatakse terminite „usaldushaldus“ 71, 9 ja 91 IO 5 (varem „usaldusfond“), „tegelik kasusaaja“ ja „riikliku taustaga isik“ definitsioone c) parandatakse võimalusi kohustatud isikute vaheliseks 16 IO 5 koostööks hoolsusmeetmete rakendamisel d) luuakse mehhanism äriregistri juures avaldatavate tegelike 20, 781, IO 5 1 kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks 95 e) täpsustatakse audiitorettevõtjate hoolsusmeetmete 19, 20, 42 IO 5 rakendamise korda, võttes arvesse nende pakutava teenuse eripära ja 49 1 Financial Action Task Force, https://www.fatf-gafi.org/about/ 1  f) täpsustatakse ja lihtsustatakse sätteid, mis puudutavad 21, 32 ja N/A füüsiliste isikute isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist, mh 47 piiratud teovõimega isikute ja e-residentide puhul ning vastavate andmete säilitamist g) täiendatakse rahapesu andmebürood seaduse rikkumisest 521 IO 6 või kahtlastest tehingutest teavitanud isikute anonüümsuse tagamist ja kaitset reguleerivaid sätteid h) luuakse õiguslik alus rahapesu andmebüroole suunatud 541, 943 IO 6 aruandluskohustuse kehtestamiseks i) luuakse õiguslik alus nn „pangakontode registri“ 58, 81 ja IO 6 väljatöötamiseks olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi 1042 baasil, võimaldatakse rahapesu andmebüroole ligipääs sellele ja täpsustatakse selle kaudu päritavate andmete koosseis j) keelatakse teatud teenuste osutamine ettevõtjatele, kel või 751, 942 ja IO 3 kelle juhtorgani liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv 1041 kriminaalkaristus k) tegelike kasusaajate andmete esitamise muudetakse 76, 77 IO 5 kohustuslikuks ka välisriigis loodud usaldushalduse usaldushaldurile l) järelevalvepädevus rahvusvaheliste finantssanktsioonide RvSS §-d IO 10, kohaldamise üle jaotatakse Finantsinspektsiooni ja rahapesu 30 ja 32 IO 11 andmebüroo vahel 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juristid Taivo Põrk (telefon: 611 3585, [email protected]) ja Ülle Eelmaa (töölt lahkunud) ning sama osakonna nõunik Sören Meius (telefon: 611 3630, [email protected]). Seletuskirja valmimisele aitasid kaasa ka ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Taavi Köhler (telefon: 611 3743, [email protected]), finantsturgude osakonna peaspetsialist Kadri Siibak (611 3718, [email protected]), finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker (668 0561, [email protected]) ja Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo jurist Mihkel Ruubas ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]) ja õiguslikult hinnanud sama osakonna jurist Kati Tee (611 3645, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 126, audiitortegevuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.02.2019, 2, finantsinspektsiooni seaduse 1 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 5, krediidiasutuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 99, notariaadiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 72, notari tasu seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.02.2019, 8, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 11 ja äriseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.03.2019, 23. 2 Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 alusel – eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Erandina üldisest jõustumisajast jõustuvad eelnõu §-i 1 punktid 75–78 10. märtsil 2020 ning §- s 6 kavandatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused 01. juunil 2021. Vastavalt seaduse rakendussätetele: - peavad kohustatud isikud kontrollima oma olemasolevate klientide tegelike kasusaajate andmete esitatust äriregistri juures ühe aasta jooksul arvates käesoleva eelnõu jõustumisest (§ 1001); - peavad isikud, kellele käesoleva eelnõuga kehtestatakse teenuse osutamise keeld tulenevalt kriminaalkaristuse olemasolust, viima oma tegevuse seadusega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2021 (§ 1041); - peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tagama käesolevas eelnõus nimetatud andmete kättesaadavuse rahapesu andmebüroole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu hiljemalt 10. septembriks 2020 (§ 1042). Käesoleva eelnõu vastuvõtmine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punkti 2.9 („Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsiooni, finantskuritegevust ja rahapesu, arendame kriminaaltulu konfiskeerimise võimekust“) üheks alaülesandeks. Eelnõuga ei muudeta PS § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid õigusakte, mistõttu selle seadusena vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus. 1.3.1 Paralleelselt menetluses olevad eelnõud ja väljatöötamiskavatsused 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu esimesele lugemisele eelnõu 771 SE „Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused)2“, millega muuhulgas kavandati ka RahaPTS-i muutmist, sh tegevusloa nõuete karmistamist virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ning väärteotrahvide maksimummäärade tõstmist. Nimetatud eelnõu langes aga Riigikogu koosseisu muutumise tõttu menetlusest välja. Kuna Vabariigi Valitsus hindas virtuaalvääringu teenuse pakkumise nõuete karmistamise vajadust kiireloomuliseks, esitati eelnõus 771 SE seda osa puudutanud muudatused Riigikogu uuele koosseisule eraldi eelnõuga mais 2019. Vastav eelnõu sai numbri 8 SE3, kuid seda ei jõutud vastu võtta enne Riigikogu suvepuhkusele minekut. Teise osa eelnõuga SE 771 kavandatud muudatustest, sh väärteotrahvide tõstmise RahaPTS-is, saatis Rahandusministeerium uuesti esmasele kooskõlastusele juunis 20194, kuid käesolevaks hetkeks pole seda veel Riigikogule 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/789782cb-80df-4e9e-9bcb- a09b5b318755/Audiitortegevuse%20seaduse,%20finantskriisi%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20seadu se%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(finantsvaldkonna%20v%C3%A4%C3%A4rteoka ristuste%20reform,%20EL-i%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20karistused) 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe- ec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20 riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99eb3c28-1f75-4b11-97b3-6ba713ff27f9 3 esitatud. Kolmandaks kavandati eelnõus 771 SE ka nn ümberpööratud tõendamiskoormuse sisseviimist rahapesukahtlusega vara puhul, kuid arvestades muudatuse kaalukust ei pea Rahandusministeerium mõistlikuks selle sisseviimist ilma vastavat väljatöötamiskavatsust koostamata. Kirjeldatud asjaoludel on lisaks käesolevale eelnõule erinevates menetlusetappides veel kaks RahaPTS-i muutvat eelnõud, mistõttu võib osutuda otstarbekaks eelnõude liitmine või muutmiskäskude liigutamine erinevate eelnõude vahel. Võimaldamaks säilitada terviklikku ülevaadet menetluses olevaist RahaPTS muudatustest, on käesoleva seletuskirja lisana nr 1 koostatud RahaPTS tervikredaktsioon, milles on jälgitavana esitatud kõik erinevates eelnõudes kavandatavad RahaPTS muudatused. 2. Eelnõu eesmärk Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, nn AMLD V ning seeläbi tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis. Selles kontekstis on oluline, et Eesti Vabariigil seisab ees Financial Action Task Force’i (edaspidi FATF) piirkondliku organisatsiooni Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL viies hindamisvoor, mis tõenäoliselt leiab aset 2021. aastal ja viiakse läbi FATF-i 2013. aastal kinnitatud ja viimati 2019. aastal uuendatud metodoloogia5 alusel. FATF’i ja MONEYVAL’i eesmärk on võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Sel eesmärgil on välja töötatud ühtsed standardid ja soovitused, mille järgimist liikmesriikide poolt kontrollitakse vastastikkuste hindamiste abil. Eeloleva hindamisvooru käigus annab MONEYVAL endapoolse 4-punkti skaalal antava hinnangu üheteistkümnele (11) efektiivsust käsitletavale tulemusnäitajale (Immediate Outcome, edaspidi IO) ning neljakümnele (40) tehnilist vastavust peegeldavale soovitusele. Nõrk hindamistulemus toob hinnatava riigi jaoks kaasa nn ICRG (International Co-operation Review Group) protsessi langemise, mille raames peab riik hakkama raporteerima otse FATF’is, millega kaasneb rahvusvahelise üldsuse suurem negatiivne tähelepanu ning kõrgem administratiivne koormus. Selles protsessis tehakse riigile kordusülevaade, mille raames võetakse riigiga ühendust, vaadatakse veelgi põhjalikumalt kõiki võetud meetmeid ning hinnatakse nende piisavust. Kui FATF’i hinnangul pole võetud meetmed siiski olnud piisavalt kiired ja põhjalikud, lisatakse riik nn kõrge riskiga e koostööd mittetegevate riikide loetelusse, mis oluliselt raskendab majandustegevust kõigile vastavast riigist pärit isikutele ja ettevõtetele, kuna teised FATF-i ja selle piirkondlikesse organisatsioonidesse kuuluvad riigid peavad nende suhtes kohaldama vähemalt kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Seetõttu tuleb ICRG protsessi langemist igal juhul vältida. Kuigi MONEYVAL’i 2014. aastal läbi viidud neljanda hindamisvooru läbis Eesti märkimisväärse eduga6, tuleb arvesse võtta, et selle käigus hinnati üksnes vastavust tehnilistele soovitustele. Tulemusnäitajate (IO) kontseptsioon on uus ning arvestades hiljutisi Eestiga seotud rahapesuskandaale, tuleb Eestil teha olulisi jõupingutusi, saavutamaks 5 FATF Methodology for Assessing Technical Compliance with the FATF Recommendations and the Effectiveness of AML/CFT Systems (2013, updated in February 2019). Kättesaadav: http://www.fatf- gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf. 6 https://rm.coe.int/report-on-fourth-assessment-visit-executive-summary-anti-money-launder/168071600b 4 tulemusnäitajatele hinnang, mis hoiaks ära ICRG protsessi sattumise7. Sealjuures ei piisa muudatustest õigusaktides, vaid üle tuleb vaadata ka rahapesuvastasele võitlusele pühendatud rahalised ja inimressursid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Käesolevas alapunktis antakse ülevaade eelnõuga tehtavatest muudatustest, lähtudes muudetavate sätete numeratsioonist kehtivas RahaPTS-is. Kui selgitustes viidatakse direktiivi sätetele, on silmas peetud direktiivi (EL) 2015/849 konsolideeritud versiooni8, kui pole öeldud teisiti. Paragrahv 1 Tehnilise täpsustusena jäetakse RahaPTS § 1 lõike 2 punktist 4 ära sõnad, mis kitsendavad tegelike kasusaajate info avaldamise kohustuse juriidilistele isikutele, kuna kooskõlas direktiivi artikliga 31 paneb eelnõu vastavad kohustused ka usaldushaldurile, usaldushaldus aga pole juriidiline isik. Usaldushalduse mõiste defineeritakse seaduse §-s 71. Paragrahv 2 Esiteks jagatakse paragrahvi 2 lõike 1 punkti 4 muutmise ja uue punkti 41 kehtestamisega eraldi punktide alla isikud, kes vahendavad kinnisasja omandamisega seotud tehinguid ja isikud, kes vahendavad tehinguid, mis on seotud kinnisasja kasutusõigusega (nt üürile või rendile andmine). Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et viimaste suhtes kuulub direktiiv kohaldamisele üksnes juhul, kui vahendatava kinnisvara kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus ning seadusega ei soovita rakendada direktiivist karmimaid nõudeid. Muudatuse sisuline mõju praktikas on väike, kuna eelduslikult tegelevad kinnisvara vahendamisega seotud isikud praktikas nii võõrandamis- kui üüritehingute vahendamisega. Siiski tähendab see, et keskendudes üksnes üüri- ja rendilepingute vahendamisele, on maakleril võimalik hoiduda kohustatud isiku staatusest ja sellega kaasnevatest kohustustest, kuni ühegi vahendatud lepingu väärtus ei ületa 10 000 eurot kuus. Teiseks laiendatakse kohustatud isikute ringi isikutega, kes oma majandus- või kutsetegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis (lg 1 p 15) – kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Sealjuures pole oluline, kas makse toimub sularahas või muul moel. Muudatusega võetakse üle Direktiivi artikli 2 lõike 1 alalõigu 3 punktid i ja j. Eelduslikult on sellest muudatusest mõjutatud eeskätt isikud, kes EMTAK koodiga 47783 tähistatud tegevusalal (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub ka kunstigaleriide tegevus. Tolli vabatsoonid on Eestis loodud Muugal, Paldiskis ja Sillamäel ning kaupade vabatsoonis ladustamise teenust 7 ICRG protsessi toob kaasa olukord, milles riigil on: - efektiivsuse vaatas keskmine (ME) või madal efektiivsus (LE) 9 või enama IO puhul, millest vähemalt 2 on LE reiting või - 6 või enam LE reitingut. 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:02015L0849-20180709 5 pakub 26 ettevõtet9. On teadmata, kui paljud neist võivad muuhulgas tegeleda kunstiteoste ladustamise või deponeerimisega. Kolmandaks täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 6, mis täpsustab, et käesoleva seaduse 9. peatükki, mis käsitleb tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega seotud kohustusi, kohaldatakse selles nimetatud isikutele sõltumata nende sularahakäibe suurusest. Muudatus vastab nii V rahapesuvastase direktiivi kui juba kehtiva RahaPTS mõttele ja eesmärgile ja tähendab, et info oma tegelike kasusaajate kohta on kohustatud äriregistri juures avaldama ja ajakohasena hoidma kõik ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused – sh need, kes oma tegevuses ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 toodud piirmäärasid ega ole kohustatud isikud RahaPTS § 3 mõistes. Neljandaks täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 7, millega õigusselguse huvides täpsustatakse, et käesolevas seaduses juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes sätestatut kohaldatakse ka täis- ja usaldusühingu juhtima õigustatud osanikule, kuna sellist tüüpi äriühingutel juhatus puudub. Paragrahv 3 Kehtetuks tunnistatakse paragrahvi 3 punktid 11–14, kuna riikliku taustaga isiku, tema pereliikme ja lähedase kaastöötaja mõisted avatakse uues paragrahvis 91. „Kohaliku riikliku taustaga isiku“ mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus küll sisaldus AMLDV eelnõus, kuid sellest loobuti triloogide käigus). Paragrahv 4 Lõike 1 punktist 3 eemaldatakse eelviimane „või“ kui grammatiliselt ebavajalik ja eksitav. Teadmine asjaolust, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest on rahapesusüüteo kohustuslikuks elemendiks ühtmoodi iga lõike 1 punktides 1–3 nimetatud koosseisu puhul ning samuti ka nn Palermo konventsiooni10 artikli 6 kohaselt. Paragrahv 6 Lõikes 2 tehakse tehniline parandus, millega kohustatud isikute hulka arvatakse ka „muu finantsteenuse“ osutaja Eestis registreeritud filiaal. Paragrahv 7 Õigusselguse huvides asendatakse sõnad „korrespondentpank“ ja „respondentpank“ sõnadega „korrespondentasutus“ ja „respondentasutus“, kuna korrespondentsuhe võib toimida ka finantseerimisasutuste vahel, kes ei ole pangad. Paragrahv 71 Kehtestatava paragrahviga defineeritakse usaldushalduse mõiste. Varasemalt on RahaPTS-is ja ka direktiivi tõlkes kasutatud terminit „usaldusfond“, mis aga on muutunud eksitavaks pärast seda, kui vastav termin defineeriti investeerimisfondide seaduse §-s 8 kui usaldusühingu vormis loodud investeerimisfond. Viimane on juriidiline isik, samas kui eeskätt common law riikides 9 https://www.emta.ee/et/ariklient/toll-kaubavahetus/tolliload/vabatsoonid 10 https://www.unodc.org/documents/middleeastandnorthafrica/organised- crime/UNITED_NATIONS_CONVENTION_AGAINST_TRANSNATIONAL_ORGANIZED_CRIME_AND_THE_PROTOCO LS_THERETO.pdf 6 levinud usaldushaldus (inglise keeles trust)11 seda pole. Arvestades seda asjaolu ning usaldushaldust puudutava regulatsiooni varasemast suuremat ulatust seaduses (eeskätt tegelike kasusaajate andmete esitamist puudutavad muudatused), on mõistlik tuua seadusesse usaldushalduse definitsioon. Välislepingutes on varasemalt ka eestikeelse otsetõlkena kasutatud terminit „trust“1213, mida siiski ei peetud sobivaks, kuna tavakeeles tähistab see ettevõtete koondist. Kuna Eesti õigus ei tunnusta usaldushalduse instituuti ning käesoleva muudatuse eesmärgiks pole seda olukorda muuta, defineeritakse usaldushaldus kui seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt usaldushaldur (trustee) valitseb usaldushalduse looja (settlor või trustor) poolt eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute (beneficiaries) huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt, kusjuures usaldushaldusesse antud vara ei loeta osaks usaldushalduri varast, ega rahuldata selle arvel võlausaldajate nõudeid usaldushalduri vastu. Definitsiooni koostamisel on aluseks võetud artikkel 2 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonist usaldushaldust puudutava õiguse ja selle tunnustamise kohta14 ning „usaldushaldust tunnustavateks riikideks“ loetakse konventsiooni osalisriigid. 2019 aasta aprilli seisuga on konventsiooni osalisriikideks (contracting party) Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina Rahvavabariik (Hong Kongi puudutavas osas), Holland, Itaalia, Kanada, Küpros, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, Panama, Prantsusmaa, San Marino, Šveits ja Ühendatud Kuningriik15. Vastavalt direktiivi artiklile 31, määravad liikmesriigid kindlaks tunnused, mille alusel otsustatakse, kas nende õiguses reguleeritud õiguslike üksuste struktuur või ülesanded sarnanevad usaldushalduse struktuuri või ülesannetega. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste või õigussuhete kategooriad16, tunnused, nimetused ja, kui see on kohaldatav, õigusliku aluse ning Euroopa Komisjon avaldab nende koondloetelu 10. septembriks 2019. Eesti on Euroopa Komisjonile teatanud, et meie õiguses puuduvad õiguslikud üksused, mille struktuur ja ülesanded sarnaneksid usaldushalduse omale piisavalt, et nende suhtes kuuluks kohaldamisele direktiivi artikkel 31. Suure tõenäosusega tuleb käesolevat paragrahvi pärast nimetatud koondloetelu avaldamist selle alusel täiendada, et see hõlmaks ka kõiki selles nimetatud üksusi ja õigussuhteid. Sättega täpsustatakse ka, et käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel puuduvad muud õiguslikud tagajärjed, kui need, mida näeb ette käesolev seadus (st vastutus valeandmete esitamise eest vastavalt §-le 95). Paragrahv 8 Tehniline muudatus tulenevalt „usaldushalduse“ termini sissetoomisest seadusesse. 11 Erinevad allikad selgitavad terminit trust kui legal arrangement või fiduciary relationship. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/229062014002 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/237190 14 https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=59 15 https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/status-table/?cid=59 16 Nt UK maksuõiguses eristatakse seitset peamist trustide kategooriat (bare trusts, interest in possession trusts, discretionary trusts, accumulation trusts, mixed trusts, settlor-interested trusts, non-resident trusts): https://www.gov.uk/trusts-taxes/types-of-trust 7 Paragrahv 9 Käesolev paragrahv määratleb „tegeliku kasusaaja“ mõiste, mis esmakordselt defineeriti Eesti õiguses 2007. aastal vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Nn neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmiseks 2017. aastal vastu võetud uues rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses täiendati ulatuslikult ka „tegeliku kasusaaja“ definitsiooni, millega seoses on käesolevaks hetkeks ilmnenud mitmed probleemid. Esiteks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 1 kohaselt on tegelik kasusaaja: „füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle JA kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse“. Samas, direktiivi kohaselt on tegelik kasusaaja „füüsiline isik (füüsilised isikud), kes on kliendi lõplik omanik (lõplikud omanikud) või kes teda lõplikult kontrollib (kontrollivad), JA/VÕI füüsiline isik (füüsilised isikud), kelle nimel tehing või toiming tehakse“. Ka vastav FATF juhend17 rõhutab: „Another essential element to the FATF definition of beneficial owner is that it includes natural persons on whose behalf a transaction is being conducted, even where that person does not have actual or legal ownership or control over the customer.“ Seega ei nõua direktiiv ega FATF soovitused mõlema tingimuse täidetust, vaid, vastupidi, rõhutatakse asjaolu, et need ei pruugi esineda samaaegselt. Kehtiv definitsioon koosmõjus terminiga „tegelik kasusaaja“ on põhjustanud rahulolematust mh ka usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute seas, milliste „tegelikud kasusaajad“ vastavatest ühingutest reeglina isiklikku kasu ei saa. Seetõttu sõnastatakse ümber § 9 lõiked 1 ja 2. Lõikes 1 asendatakse sõna ja sõnaga või. Defineerimata termini „kontroll“ asemel kasutatakse terminit „valitsev mõju“, mis on defineeritud raamatupidamise seaduse §-s 27. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks lõige 8 kui ebavajalik, kuna vormel „muul viisil kontrollimine“ ei vaja enam selgitamist. Tegeliku kasusaaja tuvastamisel on oluline tähelepanu pöörata ka asjaolule, et kooskõlas direktiiviga ning FATF soovitusega nr 1018 nõuab seadus tegeliku kasusaaja tuvastamist alati, st ka juhul, kui kliendiks või juhutehingu tegijaks on mitte juriidiline vaid füüsiline isik. Kuna füüsiline isik ise ei saa olla kellegi teise omandis või raamatupidamise seaduse mõistes valitseva mõju all (kavandatav § 9 lg 1 p 1), tuleb kohustatud isikul vastava hoolsusmeetme rakendamiseks füüsilise isiku suhtes välja selgitada, kas füüsiline isik soovib ärisuhet luua või juhutehingut teha kellegi teise „huvides, kasuks või arvel“ (kavandatav § 9 lg 1 p 2). Lõikes 2 jäetakse lihtsustamise eesmärgil ära viide lõpliku kontrolli teostamisele, mis asjatult kordab lõike 1 punktis 1 toodut. Teiseks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 3 kohaselt on „kaudne omamine kontrolli teostamise viis, mille puhul omab äriühingus 25 protsendi suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25 protsendi suurust omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.“. Selle sätte grammatilisel tõlgendamisel ei tohtinuks isiku omandiosa suuruse arvutamisel arvesse võtta tema osalusi ettevõtjates, mis ei ole tema kontrolli all, st kus tal puudub valitsev mõju. Taoline lähenemine pole kooskõlas direktiivi 17 http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-transparency-beneficial-ownership.pdf 18 http://www.fatf- gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf 8 mõtte ega FATF juhenditega, avades võimaluse tegeliku kasusaaja staatusega manipuleerimiseks ettevõtja omandistruktuuri muutmise kaudu. Seetõttu muudetakse ka lõigete 2 ja 3 sõnastust nii, et oleks üheselt mõistetav, et äriühingute puhul tuleb tegeliku kasusaaja staatuse määramisel arvesse võtta isiku kõik otsesed ja kaudsed osalused. Samuti andis lõige 3 mõistele „kontroll“ üldtunnustatust (valitsev mõju) teistsuguse tähenduse, mis tekitas seaduse rakendamisel täiendavat segadust. Ehkki direktiivi kohaselt on mõiste „kontroll“ selline sisustamine lubatud, pole see selgelt otstarbekas, mistõttu 25% suurune piirmäär esitatakse lõikes 2 ning lõikest 3 jäetakse välja viited „kontrolli teostamisele“. Kolmandaks, kehtiva RahaPTS § 9 lõike 4 kohaselt: „Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, käsitatakse tegeliku kasusaajana sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.“ Paraku on defineerimata direktiivist pärinev mõiste „kõrgema juhtorgani liige“ (senior managing official). Näiteks aktsiaseltsi puhul on semantiliselt lähim aktsionär, kuna äriseadustiku § 290 kohaselt on aktsiaseltsi „kõrgeim juhtorgan" aktsionäride üldkoosolek. Direktiivi kohaselt hõlmab mõiste senior management „juhte või töötajaid, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema direktorite nõukogu liikmed“. Ka FATF annab sellele mõistele oma tegelikke kasusaajaid käsitlevas juhendis (33. p. e–f) väga avara tõlgenduse, öeldes, et tegu võib olla nii strateegiliste kui igapäevaste juhtimisotsuste eest vastutavate isikutega. Selliselt määratud „kõrgema juhtorgani liikmete“ ring võib seega olla äärmiselt lai, eriti mõnda suuremasse kontserni kuuluva tütarettevõtja puhul. Viimasest asjaolust hoolimata (või just selle tõttu?) ei nõua vastavushindamisel kasutatav FATF metodoloogia19 (10.10 c) neist igaühe tuvastamist, vaid võimaldab sellisel juhul tegeliku kasusaajana käsitada ühtainust füüsilist isikut. Võttes arvesse direktiivi nõuet, et kohustatud isikud annaksid teada kõigist lahknevustest registrile esitatud ja neile kättesaadava tegelikke kasusaajaid puudutava info vahel ning selle nõude ülevõtmiseks loodavat hoiatusmärke tegemise menetlust, peavad eelnõu koostajad oluliseks „kõrgema juhtorgani liikme“ mõiste võimalikult täpset määratlemist. Sel eesmärgil viidatakse lõikes 4 edaspidi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Lõikest 4 ei selgunud ka üheselt, kas selles on silmas peetud ettevõtja enese kõrgemat juhtorganit, ettevõtja emaettevõtja kõrgemat juhtorganit või kogu kontserni emaettevõtja kõrgemat juhtorganit. „Lõpliku“ kontrolli teostamine viitab siiski viimasele variandile ning selle täpsustamiseks täiendatakse paragrahvi lõikega 41. Neljandaks, lõige 5 „Kohustatud isik registreerib ja säilitab teabe kõikide toimingute kohta, mida tehti selleks, et tegelik kasusaaja käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel tuvastada.“ pole osa tegeliku kasusaaja mõistest ning asetseb seega seaduse ülesehituse mõistes vales kohas. Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja vastav kohustus kehtestatakse § 46 lõike 2 punktina 22. Viiendaks, lõige 9, mille kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata: 19 http://www.fatf- gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf 9 „1) reguleeritud turul noteeritud äriühingule, millele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid, millega tagatakse omanikke käsitleva teabe piisav läbipaistvus; 2) korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule; 3) hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule.“ on ülemäärane ja eksitav. Ehkki loetletud isikud on, vastavalt § 76 lõikele 3, tõepoolest vabastatud kohustusest oma tegelike kasusaajate kohta äriregistrile infot esitada, sätestatakse käesolevas paragrahvis tegeliku kasusaaja definitsioon, mis on olemuselt universaalne ja kohaldub seega ka neile. Lõige 9 tunnistatakse seetõttu kehtetuks (vabastus info esitamise kohustusest säilib). Lõpetuseks täiendatakse paragrahvi lõikega 42 ja lõiget 6 punktiga 5, võtmaks üle direktiivi artikli 3 lõike 6 punkt b. Lõige 42 käsitleb olukorda, kus lõike 2 kohaselt leitud isik on usaldushaldur ning Eesti äriühingu emaettevõtte aktsiad või osad kuuluvad usaldushaldusesse antud vara hulka. Paragrahv 91 Kehtestatava paragrahviga defineeritakse uuesti „riikliku taustaga isiku“ mõiste, kuna selle sisustamist on V rahapesuvastase direktiiviga täpsustatud. Nagu varemgi, on see „füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid“ ning direktiiv annab endiselt ka loetelu ametikohtadest, mille täitjaid tuleb igal juhul pidada avaliku võimu olulisi ülesannete täitjaks. Sealjuures on lõiked 1 kuni 3 universaalsed ja võetakse aluseks riikliku taustaga isikute määratlemisel kogu maailma piires, mistõttu isiku täpne ametinimetus konkreetses riigis võib olla mõnevõrra erinev. Näiteks lõike 2 punkt 6 („riigikontrolör“) on direktiivi kohaselt „riigikontrolliasutuse nõukogu liige“ („member of court of auditors“). Sellele lisaks peab iga liikmesriik aga koostama ja ajakohasena hoidma täpsema loetelu, mis näitaks, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis tuleks lugeda „avaliku võimu olulisi ülesandeid“ täitvateks ja nõudma sama ka oma territooriumil paiknevatelt akrediteeritud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Nimetatud loetelud saadetakse Euroopa Komisjonile, kes lisab sellele loetelu vastavaist ametikohtadest Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste lõikes ja korraldab nii sündinud lõpliku koondloetelu avalikustamise. Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eestis vastav riigisisene loetelu rahandusministri määrusega (lõige 5), mille eelnõu on käesoleva seletuskirja lisaks nr 3 Rahandusministeerium hangib ka Eesti Vabariigis akrediteeritud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt20 vastavad loetelud ja edastab need Euroopa Komisjonile. Seega tuleb riikliku taustaga isiku staatuse kontrollimisel edaspidi kindlaks määrata: a) kas isik on täitnud mõnda ametikohta paragrahvi lõikes 4 viidatud koondloetelus ja b) kas isik on täitnud mõnda lõigetes 2–3 toodud kirjeldusele vastavat ametikohta kolmandas riigis. Riikliku taustaga isiku pereliikme ja lähedase kaastöötaja definitsioone (lõiked 7 ja 8) varasemaga võrreldes sisuliselt ei muudeta. 20 https://vm.ee/et/eesti-rahvusvaheliste-organisatsioonide-andmekogu 10 „Kohaliku riikliku taustaga isiku“ mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus küll sisaldus AMLDV eelnõus, kuid sellest loobuti triloogide käigus). Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 3 punkt 12 ja § 41 lõige 4 ning muudetakse § 14 lõike 1 punkti 5 ja § 36 lõike 2 punkti 2. Riikliku taustaga isiku staatus on põhimõtteliselt aegumatu, mida peegeldab ka vastav osa definitsioonis: „täidab või on täitnud“. FATF on oma juhendis riikliku taustaga isikute kohta21 esile toonud, et isikute suhtes, kes enam avaliku võimu olulisi ülesandeid ei täida, tuleks kohaldada riskipõhist lähenemist ja mitte ette kindlaks määratud „aegumistähtaegu“. Sellest põhimõttest lähtub ka kehtiv RahaPTS § 41 lg 3, mille kohaselt tuleb asjakohaseid ja riskitundlikkusest lähtuvaid meetmeid rakendada seni, kuni on kindel, et riikliku taustaga isikutele omaseid riske kõnealuse isiku puhul enam ei esine, kuid igal juhul vähemalt 12 kuud pärast seda, kui isik enam ei täida vastavat ametikohta. Paragrahv 10 Seoses muudatustega §-s 31, mille kohaselt e-residentsust iseeneses ei käsitleta enam riski suurendava asjaoluna (st et teisest Euroopa Liidu riigist pärit e-residenti ei tule tingimata käsitleda kõrgema riskiga isikuna, kui teist samast riigist pärinevat isikut, kes aga pole e- residentsust omandanud), jäetakse viide e-residentidele välja ka käesoleva paragrahvi lõikest 4. Paragrahv 14 Lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või kohaliku riikliku taustaga isikuga“. Vastav mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus sisaldus küll AMLDV eelnõus, kuid sellest loobuti triloogide käigus). Paragrahv 16 Käesolev säte on rahapesu tõkestamise praktilisest aspektist olulise tähtsusega, kuna hoolsusmeetmete rakendamine kohustatud isikute poolt on esmaseks rahapesuvastaseks kaitseliiniks. Eelnõu ettevalmistamise käigus on mitmed kohustatud isikute esindajad turuosaliste nõukoja vahendusel juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtiv õigus piirab ülemääraselt nende võimalusi teha koostööd ja vahetada teavet, mida igaüks neist on ometi kohustatud käesoleva seaduse vahendusel koguma, samuti hoiatada üksteist rahapesu või terrorismi rahastamise kõrgendatud riske kandvate asjaolude eest. Seega pole korrektselt lahendatud kohustatud isikute vaheline koostöö ning tavaline on olukord, kus üks kohustatud isik keeldub teise kohustatud isikuga info jagamisest, viidates näiteks pangasaladuse või ametisaladuse hoidmise kohustusele. Näiteks notariaadiseaduse § 3 lõike 2 alusel on notaril võimalik anda andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, nende esindajatele, kohtule või kohtumääruse alusel uurimisorganitele. Kirjeldatud kohustusest on notar vabastatud vaid RahaPTS § 52 lõike 3 alusel ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole sellekohase ettekirjutuse alusel või teatamiskohustuse täitmisel. Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 51 kohaselt võib krediidiasutus ainult kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete 21 http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf 11 kohaldamiseks. Õigusselguse puudumine toob paraku kaasa selle, et kliendid peavad kohustatud isikutele esitama analoogseid andmeid korduvalt, millega kaasneb täiendav halduskoormus ja kulud. Kohustatud isikute omavahelise koostöövõime ning rahapesu tõkestamise efektiivsuse parandamiseks täiendatakse paragrahvi lõikega 2, mille kohaselt võivad kõik kohustatud isikud omavahel vahetada teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seaduse § 20 lõike 1 punktidest 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse-, või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust. Nimetatud hoolsusmeetmed käsitlevad isiku tegeliku kasusaaja tuvastamist ning teabe hankimist asjaolu kohta, kas tegu on riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või lähedaseks kaastöötajaga. Tegelikke kasusaajaid ning isikute riiklikku tausta puudutav teave on oma iseloomult avalik, mistõttu ei saa selle suhtes esineda ootust privaatsusele. „Käesolevas seaduses sätestatud piirangud“ viitavad selles kontekstis kohustusele hoida konfidentsiaalsena asjaolu, et isiku suhtes on esitatud teade rahapesu andmebüroole (RahaPTS §51). Analoogiliselt RahaPTS §-ga 49 sätestab lõige 4 info jagamise õiguse erandi tulenevalt kaitsja/advokaadi konfidentsiaalsuskohustusest, mis omakorda tuleneb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni22 artiklis 6 toodud õigusest õiglasele kohtumenetlusele. Paragrahv 19 Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21–23, kuna nii mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kinnisvara kasutusõigusega seotud tehingute vahendajatele kui kunstiteostega kauplejatele kehtib hoolsusmeetmete rakendamise kohustus siis ja üksnes siis, kui nad ületavad oma tegevuses piirmäärasid, mis aga erinevad lõike 1 punktis 2 toodust. Paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks kui ebatäpne ja asendatakse § 25 lõikega 11. Kehtiva sõnastuse kohaselt nõuab see makseteenuse pakkujalt kliendi „isikusamasuse tuvastamist“ iga rahaülekande puhul, mis ületab 1000 eurot; st et väiksema ülekande saaks teha saatja isikut tuvastamata. Selline säte ei lähe kooskõlla § 25 lõikes 1 sätestatud kohustusega, kus krediidi- ja finantseerimisasutustele on pandud kohustus isikusamasus tuvastada kõikide tehingute puhul. Makseteenuse pakkujatel ei ole tuvastatud teistest krediidi- ja finantseerimisasutustest madalamat riski, mis põhjendaks nende tegevusele madalamate rahapesu ja terrorismi rahastamise nõuete seadmise. Direktiivi artikli 11 punkti b alapunkti ii kohaselt on 1000 eurost suuremate tehingute puhul nõutav „hoolsusmeetmete kohaldamine“, mis on ulatuslikum „isikusamasuse tuvastamise“ nõudest. Lõikest 5 jäetakse välja sõnad „iga kord“, kuna need on praktikas segadust tekitanud. RahaPTS § 19 lõike 1 punkt 2 sätestab, et tehingu juhuti tegemisel tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro. Kehtiva lõike 5 järgi võib aga aru saada, et näiteks tegeliku kasusaaja peab tuvastama sõltumata tehingu väärtusest („iga kord“). Lõike 5 mõtteks on aga, et juhul kui hoolsusmeetmeid (v.a ärisuhte seire) tuleb kohaldada, tuleb seda teha enne tehingu tegemist või ärisuhte loomist (mitte tagantjärele). Sellest nõudest loob omakorda erandi § 30 lg 2. 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295 12 Paragrahvi täiendatakse lõikega 51, mis sätestab, et audiitor, kes teostab kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust, ei pea kliendi tegelikke kasusaajaid välja selgitama enne lepingu sõlmimist, vaid teeb seda vastava teenuse osutamise käigus. Sealjuures vaatab audiitor läbi andmed ja dokumendid, mille põhjal klient on oma tegeliku kasusaaja tuvastanud ja veendub, et klient on nende andmete põhjal teinud õiged järeldused oma tegeliku kasusaaja isiku kohta ja esitanud äriregistrile korrektsed andmed. Kui audiitor tuvastab, et kliendi kogutud andmed pole tegeliku kasusaaja isiku kohta järelduste tegemiseks piisavad või et klient on kogutud andmete põhjal teinud valesid järeldusi, käitub ta lähtuvalt käesoleva seaduse § 20 lõikest 23 või § 42 lõikest 8. Auditi või ülevaatuse kohustus on vaid ~5% Eesti ettevõtjatest, ent samas on sellega kaetud ~85% kõigi Eesti ettevõtjate varadest. Et audiitoril on kohustatud isikuna igal juhul vajadus välja selgitada kliendi tegelik kasusaaja, võimaldab selle protseduuri ühildamine auditi või ülevaatusega parandada tegelike kasusaajate kohta äriregistris hoitava teabe kvaliteeti ilma halduskoormust olulisel määral tõstmata. Paragrahv 20 MONEYVAL on oma 4. hindamisvooru lõppraportis Eestile ette heitnud, et käesolevas seaduses puudub kohustatud isikute jaoks selge nõue välja selgitada, kas nende klient tegutseb mõne teise isiku nimel23. Kuna puudus on oluline, täiendatakse käesoleva paragrahvi lõiget 2 selle kõrvaldamiseks vastava nõudega. Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõige 1: Kui astutakse uude ärisuhtesse sellise äriühingu, muu juriidilise isiku, usaldusfondi või sellise õigusliku üksusega, millel on usaldusfondiga sarnane struktuur või ülesanded („sarnane õiguslik üksus“), mille tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlev teave tuleb artikli 30 või 31 kohaselt registreerida, peavad kohustatud isikud saama registreerimistõendi või registri väljavõtte. See tähendab, et kohustatud isikutel tuleb kontrollida, et nende kliendid oleksid oma tegelike kasusaajate info nende asukohariigi seaduste kohaselt registreerinud, vajadusel nõudes kliendilt vastava registri väljavõtte esitamist. Eestis registreeritud juriidilised isikud peavad avaldama oma tegelike kasusaajate info äriregistri infosüsteemis vastavalt RahaPTS §-dele 76 jj. Rahapesu andmebüroo avalikustab ja hoiab ajakohasena loetelu riikidest, mille õiguse kohaselt tuleb tegeliku kasusaaja info registreerida. Eelnõu koostajale teadaolevalt pole ükski Euroopa Majanduspiirkonna väline riik käesoleva eelnõu esitamise hetkeks tegelike kasusaajate andmete riigile esitamise või registreerimise kohustust kehtestanud. Lõikes 21 sätestatud hoolsusmeetme rakendamiseks olemasolevatele klientidele antakse vastavalt rakendussättele §-s 1001 aega üks aasta arvates käesoleva eelnõu jõustumisest. Klientidega, kel on tegelike kasusaajate info avaldamise kohustus (so Euroopa Liidu riikides registreeritud juriidilised isikud), kuid kelle kohta vastavat registreerimistõendit või registri väljavõtet hankida ei õnnestu, tuleks ärisuhe lõpetada vastavalt §-le 43. Nimetatud muudatus on väga oluline äriregistri infosüsteemis avaldatava tegelike kasusaajate info täielikkuse ja kvaliteedi aspektist. Kuigi tegelike kasusaajate info esitamise kohustus 23 Deficiency: No clear requirement to determine whether the customer is acting on behalf of another person. 13 jõustus oktoobris 2018, pole 2019. aasta juuliks ligikaudu ¼ isikutest (~61 000 isikut), kel on informatsiooni esitamise kohustus, seda veel teinud. Kuivõrd Eesti juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmeid ja nende ajalugu säilitatakse äriregistri juures viis aastat pärast juriidilise isiku registrist kustutamist, ei pea kohustatud isikud kooskõlas käesoleva eelnõuga kehtestatava §-i 47 lõike 11 punktiga 2 säilitama koopiad äriregistri väljavõtetest, vaid piisab kontrollimisest, et klient on oma tegeliku kasusaaja andmed esitanud ja need langevad kokku kohustatud isikule esitatud andmetega. Sätet täiendatakse lõikega 22, mis on vajalik võtmaks üle direktiivi artikli 30 lõiget 4: Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave [tegelike kasusaajate kohta] oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid. Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud ja kohasel juhul pädevad asutused niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist lahknevustest, mille nad leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Teatatud lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse asjakohaseid meetmeid lahknevuste õigeaegseks lahendamiseks ning et kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge. Kui kohustatud isikule saavad tegeliku kasusaaja tuvastamisel teatavaks andmed, mis lahknevad andmetest, mida klient või juhuti tehtavas tehingus osalev isik on äriregistri juures avaldanud, teeb kohustatud isik äriregistri juures avaldatud andmete juurde hoiatusmärke. Hoiatusmärge tehakse vastava kasutajaliidese kaudu ning selle sisu avab täpsemalt kehtestatav § 781. Hoiatusmärke tegemine pole vajalik, kui klient pole äriregistri juures tegeliku kasusaaja infot üldse avaldanud; sellisel juhul välistab lõige 21 koosmõjus §-ga 42 ärisuhte loomise, samuti pole ohtu, et teine kohustatud isik eksikombel valedele andmetele tugineks. Võimaldamaks hoiatusmärke tegemist vajab äriregistri kasutajaliides täiendavaid arendusi, mistõttu on §-i 1001 lõikega 2 seatud hoiatusmärke tegemise nõudele eraldi rakendustähtaeg. Lõige 23 täpsustab, et hoiatusmärke tegemise kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab lahknevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks. Lisaks laiendatakse lõikes 5 nimetatud dokumentide ja teabe andmise kohustust selliselt, et see kehtiks kõigi käesolevas seaduses nimetatud hoolsusmeetmete raames. Paragrahv 21 Vastavalt Eesti Pangaliidu ettepanekule tunnistatakse kehtetuks lõike 2 teine lause, eraldamaks seaduses loogiliselt andmete kontrollimist ja dokumentide säilitamist reguleerivad sätted. Toomaks selgelt välja juhud, millal isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise aluseks olevaid andmeid säilitama ei pea, täiendatakse seaduse §-i 47 lõikega 11. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mis võimaldab piiratud teovõimega, sh alaealiste isikute osas jätkata Eestis tegutsevate pankade senist praktikat. Üldreeglina nõuab lõige 3, et isik tuleb tuvastada originaaldokumendi alusel või – kui originaaldokumenti pole võimalik näha – vähemalt kahest usaldusväärsest ja sõltumatust 14 allikast pärit teavet kasutades (kuna taoline olukord on iseenesest ebaharilik ja viitab kõrgendatud riskile). Selle reegli kohaselt peaks ka piiratud teovõimega isikute tuvastamine toimuma samadel alustel nii esindaja kui esindatava suhtes, st kas vahetult füüsiliselt kohal viibides, videotuvastuse vahendusel või elektrooniliselt kahe allika kaudu. Kahe allika kasutamine sünnitõendi osas on problemaatiline, sest sellisel juhul lapse osas usaldusteenust ei saa kasutada ja allikaid on ainult üks, so rahvastikuregister. Taoline lähenemine on ebamõistlik ja mittevajalik. Lõige 5 võimaldab alaealisele kontode avamist vastavalt väljakujunenud praktikale, kus alaealise isikusamasus tuvastatakse tema esindaja ütluste alusel, kontrollides andmeid sünnitõendi või isikut tõendava dokumendi põhjal. Paragrahv 24 Lõigetes 1 ja 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need võimaldaksid kohustatud isikutel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja dokumentidele või vastava kohustuse täitmise edasi anda ka riikliku taustaga isikuid puudutava teabe kogumise osas. Paragrahv 25 Paragrahvi pealkirja muudetakse, võtmaks arvesse, et selles reguleeritakse edaspidi ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohaldatavate hoolsusmeetmete erisusi. Lõige 11 asendab sisult kehtetuks tunnistatava § 19 lõike 4. Lõike 1 kohaselt peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tuvastama tehingupoolte isikusamasuse kõikide tehingute puhul, lõige 11 näeb ette, et 1000 eurost suuremate tehingute puhul tuleb kohaldada ka muid hoolsusmeetmeid. Vastav nõue tuleneb direktiivi artikli 11 punkti b alapunktist ii). Lõikega 12 leevendatakse mõnevõrra valuutavahetusteenusele kehtivaid nõudeid. Nõue tuvastada ja kontrollida ka suhteliselt väikeste summade vahetaja isikusamasus pole proportsionaalne kaasnevate rahapesuriskidega. Lõiget 2 täiendatakse keeluga avada anonüümset hoiulaegast, millega võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 1 muudatus. Lõigetes 3 ja 4 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need nõuavad Eesti Pangalt ka riikliku taustaga isikuid puudutavate hoolsusmeetmete rakendamist. Paragrahv 27 Lõikes 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et see nõuab krediidiasutuselt ka riikliku taustaga isikuid puudutavate hoolsusmeetmete rakendamist. Paragrahv 29 Lõigetes 1 ja 2 parandatakse sisemise viitamise viga selliselt, et need nõuavad mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt ka riikliku taustaga isikuid puudutavate hoolsusmeetmete rakendamist. 15 Paragrahv 31 Lõigete 1 ja 2 ebaõnnestunud sõnastus muudetakse, et oleks selgemini arusaadav, millistel juhtudel toob hoolsusmeetmete kohaldamine kliendiga samas kohas viibimata kaasa nõude isikusamasuse tuvastamiseks lõike 6 alusel kehtestatud määruse kohaselt, kusjuures vastavalt tuleb muuta ka nimetatud määrust. Vastavalt parandatakse viide lõikes 7. Ühtlasi muudetakse regulatsiooni selliselt, et e-residentsust iseenesest ei käsitleta enam täiendava riskifaktorina, st et Euroopa Majanduspiirkonnast pärit isiku suhtes, kes on hankinud e-residentsuse, pole vaja kohaldada rangemaid meetmeid, kui samast pärit isiku suhtes, kes seda teinud ei ole. Lõiget 5 laiendatakse nii, et krediidi- või finantseerimisasutus saaks kõikidel juhtudel kontrollida, et ekraani taga istub sama (näoga) isik, kelle koodidega toimub digitaalne isikutuvastus. Seetõttu on vaja, et isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud andmete kasutamise õigus oleks laiem ja mitte piiratud vaid e-residentidega. Paragrahv 36 Lõike 2 punktist 2 eemaldatakse viide „kohaliku riikliku taustaga isikule“. Vastav mõiste jäetakse seadusest välja, kuna direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus sisaldus küll V rahapesuvastase direktiivi eelnõus, kuid triloogide käigus sellest loobuti). Paragrahv 37 Lõigetes 2 ja 3 toodud loetelu „suuremale riskile viitavaist asjaoludest“ täiendatakse, võtmaks üle direktiivi lisa III punkti 1) täiendust, mille kohaselt tuleb selliselt käsitleda ka olukordi, kus „klient on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb liikmesriigis elamisõigust või kodakondsust kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või selles liikmesriigis tegutsevatesse äriühingutesse investeerimise eest.“ ning tehinguid, „mis on seotud nafta, relvade, väärismetallide, tubakatoodete, kultuuriväärtuste ja muude arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemetega ning elevandiluu ja kaitstud liikidega“. Eesti kodakondsuse seadus ei näe ette viidatud alustel kodakondsuse andmist, ent välismaalaste seaduse §-d 192 ja 1973 näevad ette tähtajalise elamisloa andmise alused, mille juures on eeltingimuseks Eestisse investeeringute tegemine. Lõike 3 punkti 8 kontekstis tuleb „kaitstud liikidena“ käsitleda CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora24) lisades 1 kuni 3 toodud liikidesse kuuluvaid loomi ja taimi, kas elus või surnud, ning nende kergesti äratuntavaid osi. Käesolevas paragrahvis toodud asjaolude esinemisel tuleb hoolsusmeetmeid rakendada tugevdatud korras, mis aga ei tähenda, et taoliste klientide teenindamisest või tehingute teostamisest tuleks üldse hoiduda. Meetme tugevdamise viisi valib kohustatud isik vastavalt konkreetsele riskile. Paragrahv 38 Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mis täpsustab, et riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedase kaastöötaja puhul kuuluvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule täiendavalt kohaldamisele ka seaduse §-s 41 sätestatud meetmed, kuid seda üksnes juhul, kui isiku asukoht 24 https://www.cites.org/eng/disc/text.php 16 on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või esineb mõni kõrgemale riskile viitav asjaolu. Paragrahv 39 Lõike 1 punkti 6 täiendatakse fraasiga „või tehingumustrid“, võtmaks üle direktiivi artikli 18a lõike 1 punkt f. Paragrahv 40 Paragrahvi pealkiri muudetakse sisule vastavaks (paragrahv käsitleb korrespondentsuhteid mitte üksnes krediidiasutuste vaid ka finantseerimisasutuse vahel). Lõikesse 1 tehakse täpsustus, mis nõuab riskipõhise lähenemise kasutamist ka korrespondentsuhetes. Paragrahv 41 Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna „kohaliku riikliku taustaga isiku“ mõiste jäetakse seadusest välja, sest direktiiv ei näe ette nende osas erisuste rakendamist (vastav kavatsus sisaldus küll AMLD V eelnõus, kuid triloogide käigus sellest loobuti). Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et direktiiv ja FATFi soovitused 10 ja 12 ning nende hindamise metodoloogia25 lähenevad riikliku taustaga isikute suhtes täiendavate hoolsusmeetmete rakendamisele erinevalt. Direktiivi artikli 20 kohaselt peab kohustatud isik rakendama riskipõhiseid protseduure, mille abil teha kindlaks, kas klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või lähedane kaastöötaja ning kõigi tuvastatud riikliku taustaga isikute, nende pereliikmete ja lähedaste kaastöötajate suhtes tuleb rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid, st: i) saada kõrgemalt juhtkonnalt heakskiit selliste isikutega ärisuhete loomiseks või jätkamiseks; ii) võtta asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks sellise vara ja selliste rahaliste vahendite allikad, mida selliste isikutega ärisuhetes või tehingute tegemisel kasutatakse; iii) teostada selliste ärisuhete pidevat tugevdatud seiret. FATF metodoloogia26 (12.2. a-b) kohaselt peab kohustatud isik aga alati tuvastama kliendi või tema tegeliku kasusaaja riikliku tausta olemasolu, kuid täiendavaid hoolsusmeetmeid tuleb rakendada üksnes juhul, kui tegu on välisriigi isikuga või tema suhtes esinevad kõrgemale riskile viitavad asjaolud. Kirjeldatud lähenemiste ühildamine on problemaatiline, sest kui kohustatud isikud peaksid, sõltumata ärisuhte või tehingu riskitasemest, alati tuvastama isiku või tema tegeliku kasusaaja riikliku tausta ning rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid kõigi tuvastatud riikliku taustaga isikute suhtes, nende pereliikmete ja kaastöötajate suhtes, sõltumata ärisuhte või tehingu iseloomust ja riskitasemest, looks see kõigi osapoolte jaoks äärmiselt kõrge ning sisuliselt põhjendamatu halduskoormuse. Selle vältimiseks on seaduse § 38 täiendatud lõikega 5. 25 http://www.fatf- gafi.org/media/fatf/documents/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf 26 ibid 17 Paragrahv 42 Paragrahvi pealkirja ja lõiget 1 muudetakse, täpsustamaks, et keeld luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpule viimist kehtib sõltumata sellest, millised on need seadusega nõutavaid hoolsusmeetmed, mida kohustatud isik täita ei suuda. Muudatus on vajalik tulenevalt direktiivi artikli 13 lõikest 4 ja FATF metodoloogia27 punktist 10.19. Lõikes 3 muudetakse tulenevalt §-19 ja 25 muudatustest seaduse sisemine viide. Paragrahvi täiendatakse lõikega 7, millega kehtestatakse erisused, mis puudutavad audiitoreid28. Üldreeglina keelab seadus kohustatud isikuil luua ärisuhet või teha tehinguid kliendiga, kelle suhtes ei õnnestu rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid (nt tuvastada tegelikku kasusaajat) või kelle suhtes esineb rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Siiski pole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt eesmärgipärane piirata sellistele isikutele audiitorteenuse osutamist, kuivõrd selline teenus ei saa iseenesest kaasa aidata kaasa rahapesule vaid, vastupidi, suurendab majanduskeskkonna läbipaistvust ja võib viia rikkumiste tuvastamiseni. Samuti on majandusaasta aruande audiitorkontroll teatud äriühingutele kohustuslik nii Eesti (AudS § 91– 92) kui Euroopa õiguse kohaselt. Sellega kooskõlas lubatakse audiitorettevõtjal osutada kindlustandvaid ja seonduvaid audiitorteenuseid (AudS § 44 tähenduses) kui ka arvestusalase revisjoni teenust (AudS 531 tähenduses) ka juhul, kui esinevad paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud asjaolud. Siiski peab nende asjaolude esinemisest teavitama rahapesu andmebürood. Lõige 8 näeb täiendavalt ette, et juhul kui majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor ei saa kliendilt piisavalt tõendusmaterjali, et teha kindlaks kliendi tegelik kasusaaja, avaldab ta selle asjaolu vandeaudiitori aruandes. Paragrahv 43 Lõikest 1 jäetakse välja ebaõnnestunud sõnastus, mille kohaselt oleks kohustatud isikul „õigus keelduda tehingu tegemisest, kui /…/ esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega või sellise tegevuse katsega.“ Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu tegemisest keeldumine pole mitte kohustatud isiku õigus või valik, vaid imperatiivne kohustus (§ 42 lõike 1 kohaselt). Küll on kohustatud isikul teatud kaalutlusõigus olukorras, kus tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, ei esita (kogu) asjakohast teavet või (mõnda) nõutavat dokumenti. Sellisel juhul tuleb kohustatud isikul hinnata, kas tal on võimalik saada vajalik ja piisav teave mõnest muust allikast või tuleb keelduda tehingu tegemisest või isegi lõpetada ärisuhe tervikuna. Selles osas seadust ei muudeta. Muudetakse ka paragrahvi pealkirja, et see paremini vastaks muutunud sisule. 27 ibid 28 Vastavalt audiitortegevuse seaduse (AudS) § 2 lõikele 2, käsitatakse teistes seadustes (sh RahaPTS-is) kasutatavat arvestusalaga seotud mõistet „audiitor“ audiitorettevõtjana AudS tähenduses. 18 Paragrahv 44 Lõike 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks. VÕS § 720 lõike 6 rakendamata jätmisel tekitatakse kliendile niigi keerulises olukorras põhjendamatu kahju. Väheoluline pole ka see, et kuna rahapesukahtlusest ei tohi klienti teavitada, pole tal võimalik § 720 lõike 6 rakendamata jätmist ette näha. Paragrahv 45 Topelteituse tekke vältimiseks eemaldatakse sättest viide audiitoritele, keda puudutav erinorm kehtestatakse § 42 lõikega 7. Paragrahv 46 Lõikes 2 toodud loetelu täiendatakse kohustusega registreerida teave kõigi toimingute kohta, mida tehti kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. Nõue asendab sisuliselt kehtetuks tunnistatava § 9 lõike 5, ent on paigutatud seaduse ülesehituse mõistes õigemasse kohta. Paragrahv 47 Lõikes 1 toodud säilitamiskohustus laiendatakse ka „§-i 46 kohaselt registreeritud teabele“. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 40 lõike 1 viimane lause ja tagatakse ühtlasi arvestamine § 46 lõikes 2 tehtud täiendusega. Toomaks selgelt välja juhud, millal isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale ega koopiaid säilitama ei pea, täiendatakse paragrahvi lõikega 11. Esiteks ei pea kohustatud isik isikusamasuse tuvastamisel kasutatavate dokumentidest originaale ega koopiaid säilitama siis, kui isikusamasus tuvastatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil, kuna vastavalt e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusele säilitab sellekohast tegevuslogi kümme aastat kirje loomisest arvates kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkuja. Samuti pole näiteks mobiil-IDst, mis isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt on iseseisev dokumendi liik, võimalik „koopiat“ teha. Teiseks ei pea kohustatud isik säilitama selliseid dokumente, mille kättesaadavus on kogu kohustusliku säilitamisperioodi jooksul tagatud riigi elektroonilises andmekogus. Näiteks tähendab see, § 20 lõikes 21 nimetatud nõude täitmiseks ei pea kohustatud isik säilitama elektroonilist või paberkujul väljavõtet kliendi poolt äriregistris juures hoitavatest tegelike kasusaajate andmetest (kuna vastavad andmed ühes muudatuste ajalooga on äriregistri juures püsivalt kättesaadavad kuni viis aastat peale isiku registrist kustutamist), vaid piisab kindlaks tegemisest, et klient on andmed sinna esitatud ja need ei lahkne muudest kohustatud isikule kättesaadavatest andmetest. Lõikesse 2 lisatakse viide ka juhutehingute käigus kogutud andmetele ja dokumentidele, mida see lõige oma mõtte kohaselt katma peaks. Lõiget 4 muudetakse nii, et oleks selge, et dokumentide säilitamise kohustus ei puuduta lisatavas lõikes 11 nimetatud dokumente. 19 Paragrahv 48 Sätet täiendatakse uue lõikega 21 tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (GDPR) artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata andmesubjekti õigusi andmetega tutvumisel, andmete kustutamisel, isikuandmete töötlemise piiramisel, teabe saamisel paranduste kohta, andmete ülekandmisel või vastuväidete esitamisel. Piirang on vajalik, et tagada kohustatud isikute sujuv koostöö rahapesu tõkestamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt. GDPR artikli 23 lõike 2 kohaselt peab piirav seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta: a) töötlemise või selle kategooriate eesmärgid – käesoleval juhul on selleks vastavalt RahaPTS § 1 lõikele 1 rahapesu tõkestamine, mis vastab GDPR artikli 23 lõike 1 punktile e (üldist avalikku huvi pakkuv oluline eesmärk), konkreetsemalt hoolsusmeetmete kohaldamine (RahaPTS § 16 lg 2); b)isikuandmete liigid – RahaPTS § 16 lõikes 2 viidatud hoolsusmeetmete kohaldamisel kuuluvad väljaselgitamisele kliendi või tehingupartneri tegeliku kasusaaja isikuandmed RahaPTS §-s 77 toodud ulatuses ning kõigi nimetatute riikliku tausta olemasolu või puudumine; c) kehtestatud piirangute ulatus – ei kohaldata GDPR artiklites 15-17 ja 21 toodud õigusi; d)kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed – sätestatud RahaPTS § 16 lõigetes 4 ja 5 e) vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus – kohustatud isikud RahaPTS mõistes; f) säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki – sätestatud RahaPTS §-des 46 ja 47; g)andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud – pole asjakohane sätestada õigusakti tekstis, ent on hinnatud mõjuanalüüsi raames; h)andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki – sätestatud RahaPTS § 48 lõikes 3. Paragrahv 49 Üldreeglina nõuab seadus, et kohustatud isikud (va krediidiasutused) teataksid rahapesu andmebüroole kõigist neile teatavaks saanud sularahatehingutest, mille summa ületab 32 000 eurot hiljemalt kaks päeva pärast tehingu teostamist. Kuna audiitorite tööks on reeglina möödunud perioodide rahandusinformatsiooni kontrollimine, võivad nad oma töö käigus saada informatsiooni sellistest tehingutest, millest nende klient oleks pidanud rahapesu andmebürood teavitama, kuid mis on toimunud kaugemas minevikus ja millest seega pole võimalik teatada „kaks päeva pärast teostamist“. Paragrahvi täiendatakse lõikega 31, mis annab audiitoritele juhise sellises olukorras käitumiseks. Paragrahv 521 Seadust täiendatakse paragrahviga 521, millega võetakse üle direktiivi artikkel 38 ja artikli 61 lõige 3, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et „üksikisikud, sh kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest kas asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole, on õiguslikult kaitstud ähvarduste, vastumeetmete või vaenuliku tegevuse eest ning eelkõige ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemise eest.“ 20 Paragrahvi sõnastamisel on vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ja sanktsioneerimise menetlusliku raamistiku töörühma ettepanekule lähtutud finantsinspektsiooni seaduse § 503 eeskujust. Paragrahviga tagataks konfidentsiaalsus nii isikutele, kes edastavad rahapesu andmebüroole seaduse §-s 49 nimetatud teatise, kui neile, kes annavad teada käesoleva seaduse rikkumisest oma organisatsioonid (nn „vilepuhujad“). Paragrahv 541 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon on heaks kiitnud nn strateegilise analüüsi ja seire keskuse loomise rahapesu andmebüroo koosseisu. Strateegilise analüüsi võimekus on oluline, et tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise efektiivsust ja kohaldada riskipõhist lähenemist peamiste riskide maandamiseks kõigis valdkondades. Seetõttu on vajalik tagada, et rahapesu andmebüroole on kättesaadavad strateegilise analüüsi ja seire jaoks vajalikud andmed, mh näiteks piiriüleste maksete kohta. Kehtiva RahaPTS § 58 lõike 1 kohaselt on RAB-il juba õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, sh ka andmeid, mida omapoolse järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon. Probleemiks on aga teatavad Eesti Panga poolt kogutavad statistilised andmed, mille jagamise RAB-ile keelab riikliku statistika seaduse § 34 kooskõlas rahvusvaheliste statistika kogumise põhimõtetega. ÜRO riikliku statistika põhiprintsiip nr 6 sätestab, et riikliku statistika üksikandmed on konfidentsiaalsed ning neid võib kasutada vaid statistika tegemiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus Euroopa statistika kohta (223/2009, 11. märts 2009) sätestab, et konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel tuleks rangelt keelata. Probleemi lahendamiseks kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikega 3 volitusnorm, mis võimaldab siseministril valdkonna eest vastutava ministrina kehtestada määrus, mille alusel varem statistilisel eesmärgil kogutud andmeid hakkaks järelevalvelisel eesmärgil koguma RAB. Eesti Panga jaoks jäävad RAB poolt kogutavad andmed kättesaadavaks Eesti Panga seaduse § 14 lõike 10 kohaselt, kuivõrd järelevalveliste andmete kasutamine statistika tegemise eesmärkidel pole keelatud. Lõikes 2 sätestatakse halduskoormuse vähendamise eesmärgil nn once-only põhimõte, tagamaks, et lõike 3 alusel kehtestatava määrusega ei nõutaks andmeid, mida kohustatud subjekt on juba kohustatud esitama mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. Muuhulgas tähendab see, et nimetatud määruse kehtestamisega paralleelselt tuleb Eesti Pangal muuta ka rakendusakte, mille alusel on seni kogutud eelmainitud statistilisi andmeid. Andmete kogumise sisulised rutiinid ja protseduurid kohustatud isikute jaoks tuleks sealjuures võimalikult suures ulatuses muutmata jätta. 21 Paragrahv 57 Lõikest 4 jäetakse välja fraas „arestida või“. Kehtiva sõnastuse kohaselt on krediidiasutusel keelatud seada areste RAB-i piiranguga kliendi kontole. See toob aga kaasa ebaõiglase olukorra kliendi nende võlausaldajate jaoks, kelle nõue on tekkinud pärast RAB-i piirangut, sest nende arestid saadetakse panga poolt tagasi. Säte on mõeldud toimima selliselt, et kõikide enne RABi piirangut laekunud arestide täitmine peatub RAB-i piirangu kehtimise ajaks, pärast RABi piirangut laekuvad arestid kantakse aga kontole nende laekumise järjekorras (st nad saavad oma järjekoha) ja nende täitmist saab alustada tavapärases korras pärast seda, kui RAB-i piirang on kontolt eemaldatud. Paragrahv 58 Vastavalt direktiivi AMLDV artikli 32a lõikele 1 peavad liikmesriigid looma automatiseeritud keskmehhanismid, nagu keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid, mis võimaldavad õigeaegselt tuvastada kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel või kelle kontrolli all on nende territooriumil asuvas krediidiasutuses maksekontosid. Teiste sõnadega väljendudes – liikmesriigid peavad looma süsteemi, mille abil saaks võimalikult operatiivselt tuvastada, kas isikul on avatud konto mõned nende territooriumil tegutsevas pangas. Sellise teabe kiire hankimine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ülioluline. Liikmesriikidel on kohustus tagada riiklikele rahapesu andmebüroodele vahetu, kiire ja filtreerimata juurdepääs osutatud keskmehhanismides hoitavale teabele. Eestis on olemas tehniline lahendus, mis vastab EL õiguses toodud elektroonilise andmeotsingu süsteemi kohta kehtivatele nõuetele. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku §-ga 631 on Eestis loodud elektrooniline arestimissüsteem täitemenetlusregistri, maksukohustuslaste registri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahelise infokanalina. Süsteemi eesmärk on tagada võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine krediidiasutusele, võimaldada päringute tegemist krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta ning tagada osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine. Elektroonilise arestimissüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Justiitsministri kinnitatud kohtutäiturimäärustik reguleerib täpsemalt e-arestimissüsteemi toimimist. Vastavalt TMS § 631 lõikele 11 võivad muud valitsusasutused ja nende valitsemisalasse kuuluvad asutused, kes vajavad elektroonilise arestimissüsteemi kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Eeltoodud säte määratleb väga laia võimaluse saada ja töödelda isikuandmeid elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel. Viidatud võimaluse kasutamiseks täiendatakse RahaPTS §-i 58 lõikega 11, mis tagab rahapesu andmebüroole ligipääsu täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi andmetele käesoleva seaduse §-i 81 lõigetes 11–15 nimetatud ulatuses. Samas sätestatakse ka ligipääsu eesmärk. Paragrahv 601 Paragrahviga antakse õiguslik raamistik rahapesu andmebüroo andmekogu loomiseks. 22 Paragrahv 63 Paragrahvi lõiget 1 muudetakse, andmaks rahapesu andmebüroole õiguse sõlmida koostöökokkuleppeid ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu nt Euroopa Keskpank või FATF. Sätet täiendatakse lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi artikli 54 viimane lause: „Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood määravad vähemalt ühe kontaktisiku või - punkti, kes vastutab teistes liikmesriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.“ Sätet täiendatakse lõikega 51, millega võetakse üle direktiivi artikli 53 lõike 2 viimane lause: „Kõnealune rahapesu andmebüroo hangib teabe kooskõlas artikli 33 lõikega 1 ning edastab vastused viivitamata.“ Lõikeid 7 ja 9 muudetakse, võtmaks üle direktiivi artikli 55 lõige 2: „2. Liikmesriigid tagavad, et taotluse saanud rahapesu andmebüroo eelnev luba levitada teavet pädevatele asutustele antakse olenemata seotud eelkuritegude liigist viivitamata ja võimalikult suures ulatuses. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa keelduda selliseks levitamiseks loa andmisest, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala või võib kahjustada uurimist või on muul viisil vastuolus asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse üldpõhimõtetega. Nõusoleku andmisest keeldumisele tuleb alati lisada nõuetekohane põhjendus. Kõnealused erandid tuleb täpsustada nii, et hoitaks ära pädevatele asutustele teabe levitamise kuritarvitamine ja põhjendamatu piiramine.“. Võrreldes 4. direktiiviga ei kuulu teabe edastamisest keeldumise aluste hulka enam teabenõude „ilmselge ebaproportsionaalsus mõne füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud rahapesu andmebüroo liikmesriigi [Eesti] õiguspäraste huvidega“. Direktiiv reguleerib siiski andmevahetust liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahel. Muus infovahetuses, sh kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega, lähtub Eesti rahapesu andmebüroo kaalutlusõigusest (§ 63 lg 2) ja asjaomasest koostöölepingust. Paragrahv 65 Lõikest 1 eemaldatakse asjakohatu viide Finantsinspektsiooni seadusele. Politsei- ja Piirivalveameti ning rahapesu andmebüroo tegevusele Finantsinspektsiooni seadus erisusi ette ei näe. Lõiget 4 muudetakse viisil, mis võimaldab esitada sunniraha nõude ka isikuile, kes pole „kohustatud isikud“ seaduse § 2 lõike 1 mõistes, kuid kellel siiski laieneb mõni muu käesolevast seadusest tulenev kohustus, nt kohustus anda rahapesu andmebüroole teavet § 58 lõike 1 alusel. Paragrahv 70 Lõike 1 punkti 2 sõnastuses tehakse tehniline muudatus tulenevalt mõiste „usaldushaldus“ kasutuselevõtust. 23 Paragrahv 75 Ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt tunnistab RAB enese poolt väljastatud tegevusloa kehtetuks ka juhul, kui ettevõtja (enam) ei vasta tegevusloa väljastamise tingimustele (RahaPTS § 72: tegevusloa kontrolliese) ja mittevastavust pole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul. Täpsustus on vajalik, kuna õiguslikult on ebaselge, kas nt ettevõtja omaniku või tegeliku kasusaaja laitmatu maine kaotust saab lugeda ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumiseks MSÜS üldregulatsiooni mõistes, kuna selliste asjaolude ärahoidmine, nagu ka omanike või tegelike kasusaajate väljavahetamine pole reeglina ettevõtte võimuses. Paragrahv 751 Seadust täiendatakse paragrahviga 751, millega võetakse üle direktiivi artikli 47 lõige 3: „Seoses artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktides a, b ja d osutatud kohustatud isikutega tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomastes valdkondades süüdimõistetud kurjategijatel või nende kaasosalistel olemast kõnealuste kohustatud isikute juhtivtöötaja või nende isikute tegelikult kasu saav omanik.“ Viidatud loetelus esinevaist isikutest pole vastav nõue seni tagatud raamatupidamisteenuse osutajate, maksunõustajate ja kinnisvaramaaklerite puhul, kuna viidatud valdkondades tegutsemisel ei nõuta ettevõtjatelt tegevusluba ega viida läbi maine ja usaldusväärsuse kontrolli. Kuna tegevusloa taotlemise kohustuse sisseviimine üksnes karistatuse kontrollimise eesmärgil oleks nii ettevõtjate kui riigi suhtes ebamõistlikult koormav (üksnes raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtjaid on Eestis üle 5500), kehtestatakse vastav nõue üldise keelu vormis. Kuritegudeks „asjaomasteks valdkondadeks“ on sealjuures loetud majandusalaseid (sh tegevusloata majandustegevus, raamatupidamise kohustuse rikkumine, maksukohustuse rikkumine, rahapesu), varavastaseid (sh vargus, omastamine, kelmus), riigivastaseid (sh terrorikuriteod) või avaliku usalduse vastaseid (sh võltsimine) kuritegusid. Keelu rikkumise eest nähakse ette karistus kehtestatava paragrahviga 942 ning paragrahv 1041 jätab keelust negatiivselt mõjutatud isikutele mõistliku aja oma tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks. Paragrahv 76 Sätet täiendatakse lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi artikli 31 lõike 3a esimene lause: „Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud usaldusfondi ja sarnaste õiguslike üksuste tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevat teavet tuleb hoida selle liikmesriigi loodud kasu saavate omanike keskregistris, kus usaldusfondi usaldusisik või isik, kellel on samaväärne positsioon sarnases õiguslikus üksuses, on asutatud või elab.“ Termini „usaldusfond“ asemel võtab eelnõu kasutusele termini „usaldushaldus“, mis on defineeritud paragrahvis 71. Hoolimata asjaolust, et Eesti õigus usaldushalduse instituuti ei tunnusta, on võimalik, et Eestisse asub elama välisriigi õiguse alusel loodud usaldushalduse füüsilisest isikust usaldushaldur. Lõplikult ei saa välistada ka võimalust, et välisriigi õiguse alusel loodud usaldushalduse usaldushaldurina tegutseb Eestis registreeritud juriidiline isik. Sellise olukorra tekkimisel nõuab direktiiv, et usaldushalduse tegelike kasusaajate andmed 24 oleksid registreeritud nimelt Eesti vastavas keskregistris, sõltumata sellest, millise riigi õiguse alusel on usaldushaldus loodud või kus paikneb usaldushaldusesse antud vara. Paragrahv 77 Paragrahvi täiendatakse lõigetega 31, 32 ja 41, millega täpsustatakse usaldushalduri poolt äriregistrile esitatavate andmete koosseis ja nende esitamise kord. Lõiget 5 täiendatakse viitega usaldushaldurile. Usaldushaldust puudutavad muudatused paragrahvides 76 ja 77 tuleb direktiivi kohaselt üle võtta 10. märtsiks 2020. Paragrahv 781 Paragrahviga sisustatakse nn hoiatusmärke tegemine, millele viitab kehtestatav § 30 lõige 22, ja mis on vajalik võtmaks üle direktiivi artikli 30 lõiget 4: „Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 3 osutatud keskregistris hoitav teave [tegelike kasusaajate kohta] oleks piisav, täpne ja ajakohastatud, ning kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid. Sellised mehhanismid sisaldavad nõuet, et kohustatud isikud ja kohasel juhul pädevad asutused niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, annaksid teada kõigist lahknevustest, mille nad leiavad keskregistris oleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe ja nendele kättesaadava tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Teatatud lahknevuste korral tagavad liikmesriigid, et võetakse asjakohaseid meetmeid lahknevuste õigeaegseks lahendamiseks ning et kohasel juhul tehakse seniks keskregistrisse vastav märge.“ Hoiatusmärke eesmärgiks on juhtida kohustatud isikute tähelepanu asjaolule, et teisel kohustatud isikul või rahapesu andmebürool on alust kahelda äriregistri juures avaldatud tegeliku kasusaaja andmete õigsuses. Tehtud hoiatusmärkest teavitatakse automaatselt tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks kohustatud isikut, kes saab võimaluse tegeliku kasusaaja andmete uuendamiseks või, kui ta on veendunud avaldatud andmete õigsuses, hoiatusmärke kustutamiseks ilma andmeid muutmata. Sellisel juhul ei saa uut hoiatusmärget teha enne 30 päeva möödumist, kuid ka kustutatud hoiatusmärge jääb nähtavaks tegelike kasusaajate andmete ajaloos. Kui selgub, et andmeid tulnuks siiski uuendada, võib hoiatusmärke kustutamine seda tegemata olla tõendiks seaduse §-s 95 nimetatud väärteo toimepanemisest. Eelduslikult on taoline võimalikult suures osas automatiseeritud lahendus vähim koormav kõigile seotud osapooltele, motiveerides ühtlasi isikuid hoidma oma tegelike kasusaajate andmeid õige ja ajakohasena. Vältimaks hoiatusmärgete mehhanismi kuritarvitamist, näeb kehtestatav § 951 ette väärteokaristuse ka teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest. Võimaldamaks hoiatusmärke tegemist vajab äriregistri kasutajaliides täiendavaid arendusi, mistõttu on §-i 1001 lõikega 2 seatud hoiatusmärke tegemise nõudele eraldi rakendustähtaeg. Paragrahv 80 Seoses sellega, et äriregistri juurde tuleb eelnõu kohaselt esitada tegeliku kasusaaja andmed ka (välisriigis tunnustatud) usaldushalduse kohta, mis pole juriidiline isik, vajab täiendamist ka andmete kustutamist puudutav regulatsioon. Direktiivi kohaselt peavad nimetatud andmed 25 olema kättesaadavad „vähemalt viis aastat ja mitte enam kui 10 aastat pärast seda, kui /…/ teabe registrisse kandmise aluseid enam ei esine“. See tähendab, et usaldushaldus on, kooskõlas seda tunnustanud riigi õigusega, lõppenud või et usaldushalduri elukoht või registrijärgne asukoht ei ole enam Eestis (ja ta ei soovi jätkata andmete ajakohasena hoidmist Eesti äriregistri juures). Kuna informatsioon sellise olukorra tekkimise kohta ei jõua ega saa jõuda registripidajani automaatselt, on andmete kustutamise eelduseks, et selleks õigustatud huvi omav isik esitaks vastava avalduse ja viidatud asjaolude esinemist tõendaks. Paragrahv 81 Paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema. Andmete koosseis tuleneb ALMDV artikli 32a lõikest 3. Lõigetes 11 ja 12 nimetatud postiaadressi all peetakse silmas kliendi poolt pangale teatatud kontaktaadressi (mis ei pea vastama isiku registrijärgsele asu- või elukohale). Lõigetes 3 kuni 5 sätestatakse aeg, mille vältel lõigetes 11–15 nimetatud andmed peavad kättesaadavad olema. Kontode ja hoiulaegaste ning nende omanike või üürilevõtjate andmed peavad olema kättesaadavad, kui konto või hoiulaegas on avatud või kasutuses päringu tegemise hetkel või kui see on suletud mitte varem, kui viis aastat enne päringu tegemist. Kontot kasutama volitatud isikute andmete viie aasta pikkune ajalugu peab olema kättesaadav, kui konto on päringu tegemise hetkel avatud. Konto omaniku tegeliku kasusaaja andmed peavad olema kättesaadavad, kui konto on päringu tegemise hetkel avatud ja need esitatakse päringu tegemise aja hetkeseisuga. Vastavalt AMLDV artikli 67 lõikele 1 peab viidatud andmete kättesaadavus olema tagatud alates 10. septembrist 2020. Vastavalt sellele täiendatakse seadust ka rakendussättega (§ 1042). Vastavalt RahaPTS paragrahvi 48 lõikele 3 peab makseteenuse pakkuja andma kliendile informatsiooni tema andmete töötlemise kohta, mis peaks hõlmama ka infot nende edastamise võimalustest elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 53 lõikele 11 võib valitsusasutus ja selle valitsemisalasse kuuluv asutus, kes vajab elektroonilise arestimissüsteemi kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, sellega liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab loa selleks vastutav töötleja, ehk Justiitsministeerium. RahaPTS § 60 lõike 2 kohaselt on rahapesu andmebüroo kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet jt) ja kohtule. Samadel asutustel on elektroonilise arestimissüsteemiga liidestudes võimalik pärida andmeid ka otse. 26 Paragrahv 83 Sätet täiendatakse viitega hoiulaekale, võtmaks arvesse § 25 lõike 2 muudatust. Paragrahv 91 Paragrahvi pealkirja muudetakse, sest seadus ei kasuta enam terminit „korrespondentpangandus“, kuivõrd korrespondentsuhteid võivad luua ka finantseerimisasutused, kes ei ole pangad. Paragrahv 93 Kuna vastavalt §-le 51 tuleb rahapesu andmebüroole edastatud teateid hoida konfidentsiaalsena ka avalikkuse eest, täiendatakse vastavalt ka käesolevas paragrahvis esitatud väärteo koosseisu. Paragrahv 942 Sättega kehtestatakse väärteokaristus §-ga 751 sätestatud teenuse osutamise piirangu rikkumise eest. Esimeses lõikes sätestatud karistus kehtib keeldu rikkunud füüsilisest isikust ettevõtjale, teises lõikes sätestatud karistus juriidilisele isikule. Teenus osutamise piirangu rikkujale on võimalik määrata ka sunniraha. Paragrahv 943 Sättega kehtestatakse väärteokaristus § 541 alusel kehtestatava(te) määrus(t)ega nõutavate aruannete esitamata jätmise eest. Paragrahv 95 Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest ette nähtud vastutust laiendatakse ka usaldushaldurile. Paragrahv 951 Sättega kehtestatakse väärteokaristus teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest. Paragrahv 1001 Rakendussäte, millega kohustatud isikuile antakse mõistlik aeg (1 aasta) rakendada §-i 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet nende klientide suhtes, kellega on sõlmitud ärisuhe enne käesoleva eelnõu jõustumist. Klientidega, kel on tegelike kasusaajate info avaldamise kohustus (so Euroopa Liidu riikides registreeritud juriidilised isikud), kuid kelle kohta vastavat registreerimistõendit või registri väljavõtet hankida ei õnnestu, tuleks ärisuhe lõpetada vastavalt §-le 42. Paragrahv 1041 Rakendussäte, mis annab §-s 752 sätestatud piirangust negatiivselt mõjutatud isikutele mõistliku aja viia oma tegevus seadusega vastavusse, nt vahetada tegevusala või juhatuse või nõukogu liikmeid. Ettevõtjad, kelle kehtiva kriminaalkaristusega tegelikud kasusaajad ei võõranda hiljemalt 2020. aasta lõpuks oma otsest või kaudset osalust, peavad vastavate teenuste osutamise lõpetama. 27 Paragrahv 1042 Rakendussäte, mis sätestab tähtaja, millest alates peab toimima info edastamine täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Vastavalt AMLDV artikli 67 lõikele 1 on tähtaeg 10. september 2020. 3.2 Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduse §-s 48 parandatakse RahaPTS varasemale, kehtetule redaktsioonile osutav viide. 3.3 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 479, millega reguleeritakse Finantsinspektsiooni ja teise liikmesriikide pädevate asutuste koostööd rahapesu ja terrorismi tõkestamisel. Sealhulgas võetakse lõigetega 1 ja 2 üle direktiivi artikli 48 lõige 4 ja lõikega 3 direktiivi artikli 57a lõige 3. 3.4 Krediidiasutuste seaduse muutmine Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16 lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS § 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles ehitatud numerus claususe põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada. 3.5 Notariaadiseaduse muutmine Tulenevalt RahaPTS § 77 lõigetest 1–3 on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing ja sihtasutus kohustatud äriregistri infosüsteemi kaudu esitama oma tegeliku kasusaaja kohta eelnimetatud paragrahvis loetletud andmed. Samas ei ole RahaPTS-is ega muudes õigusaktides reguleeritud, kuidas toimub tegelikest kasusaajatest äriregistri teavitamine juhul, kui registri infosüsteemi kaudu teavitamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku juhatusel mingil põhjusel võimalik (nt välisriigi isikud, kellel puudub ID-kaart või e-residendi kaart). Praktikas on juhatuse liikmel sellisel juhul võimalik pöörduda tegeliku kasusaaja andmete esitamiseks Eestis tegutseva notari poole. Notarite koda on leidnud, et tegeliku kasusaaja andmete esitamisel aitaks praktikat ühtlustada ning eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate jaoks selgemaks muuta, kui tegeliku kasusaaja andmete esitamine toimuks notari ametitoiminguna. Käesoleva eelnõuga tehakse notariaadiseadusesse vastav muudatus. 3.6 Notari tasu seaduse muutmine Muudatusega määratakse tasu eelnõuga notariaadiseaduses sätestatava uue ametitoimingu eest. 3.7 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Finantssanktsiooni rikkumise riskid paiknevad suuremates krediidi- ja finantseerimisasutustes. Kõrge sanktsiooniriskiga asutuste üle teostab rahapesu alast järelevalvet Finantsinspektsioon (edaspidi FI). Täna kehtivas ja ka 01.01.2020 jõustuvas uues rahvusvahelise sanktsiooni 28 seaduses (RvSanS) teostab finantssanktsioonide täitmise üle järelevalvet rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB). See omakorda loob olukorra, kus järelevalve pädevus rahapesu ja finantssanktsioonide on jaotunud erinevate asutuse vahel ning ei ole terviklikult ülevaatlik ja subjektipõhine. Kehtiv süsteem koormab muuhulgas ka järelevalve subjekte topeltkontrollide läbiviimisega ja vajadusega olla valmis suhtlema erinevate järelevalveasutustega. Järelevalve rahapesu välistavate nõuete täitmise üle on Eestis jaotatud subjektide põhiselt. Nii teostabki FI järelevalvet RahaPTS alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel. Siia loetellu kuuluvad näiteks suuremad krediidi ja finantseerimisasutused. Siseministeeriumi valitsemisala hinnangul asuvad ka suuremad sanktsiooniriskid FI rahapesu üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuivõrd nimetatud subjektide gruppi kuuluvad näiteks pangad ja makseteenuse pakkujad, kus tõenäosus välisriigi isikutega teostatavateks tehinguteks on suurim. Finantsinspektsiooni poolt läbi viidav rahapesualane järelevalve on kompleksne kontroll, mis sisaldab endast mitmeastmelist protseduuri saamaks teada, kas kontrollitav asutus täidab kõiki talle kehtestatud reegleid. Esmalt selgitatakse välja, kas on koostatud riskihinnang, millest üks osa on ka sanktsiooni riski hindamine, ühtlasi tutvutakse kehtestatud protseduurireeglitega ning uuritakse, kuidas on süsteem reaalselt toimiv hoolsusmeetmete rakendamise osas. Kirjeldatud viisil järelevalvet tehes soovitakse saada adekvaatset ülevaadet kontrollitavas asutuses toimuvast. Protseduur saamaks infot näiteks panga tegevuse kohta nii rahapesu vastases järelevalves kui ka finantssanktsiooni kohaldamise kontrollimiseks ei erine oma meetoditelt, vaid teenib sama eesmärki, milleks on selgitada välja finantssüsteemi kuritarvitamise riskid. Kuna nii RahaPTS- i kui RvSanS-i kohaselt teostava järelevalve käigus tuleb hinnata ettevõtte sisemisi tööprotsesse ja protseduure hoolsusmeetmete kohaldamisel, on kohustatud isikule vähem koormavav olukord, kus nimetatud hinnang antakse ühe kontrolli raames ühe asutuse poolt. Riigi terviklikku toimemudelt ning rahapesu ja rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise subjektidele lasuva topeltkontrolli vältimist silmas pidades, nähakse eelnõus ette rahvusvahelise finantssanktsiooni järelevalve pädevuse subjektipõhine jagamine nii nagu see on juba RahaPTSis reguleeritud. See tähendaks, et tulevikus lasub osa finantssanktsiooni üle teostatavast järelevalvest Finantsinspektsioonil, kes kontrollib juba praegu suurima sanktsiooniriskiga asutusi ning teostab protseduurilt sarnast järelevalvet rahapesu vastases võitluses RahaPTS § 64 lg 2 kohaselt. Rahapesu andmebüroo teeb hetkel rahapesu vastast järelevalvet RahaPTS § 64 kehtestatud nende subjektide üle, kelle osas Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Samuti jääb rahapesu andmebüroo ülesandeks endiselt kogu menetluslik pool, mis hõlmab endast protseduure alates sanktsiooni kohaldamise rikkumise kahtluse teate laekumisest. Lisaks asendatakse termin „usaldusfond“ terminoloogilise järjepidevuse huvides terminiga „usaldushaldus“. 3.8 Äriseadustiku muutmine Terminoloogilise järjepidevuse huvides asendatakse termin „usaldusfond“ terminiga „usaldushaldus“. 29 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kasutab üldiselt kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses kasutatavaid mõisteid ja termineid. Mõisted, mida kasutatakse kehtivast õigusest erinevas tähenduses on toodud 1. peatüki 2. jaos (Mõisted). Käesolevas eelnõus kasutatavad määratlemata õigusmõisteid tuleb kasutada nende tavatähenduses, s.o tähenduses, mismoodi sisustaks vastavat sõna mõistlik isik. Spetsiifilisema, kuid defineerimata, (eriala) terminoloogia osas tuleb lisaks eeltoodule lähtuda käesolevas seletuskirjas antud selgitustest, viidatud FATFi või Euroopa järelevalveasutuste kehtestatud juhend(materjalidest) ning võimalikest (tulevikus kehtestatavatest) järelevalveasutuste soovituslikest juhenditest. Uute mõistetena võetakse kasutusele „usaldushaldus“ ja „usaldushaldur“ (§ 71) , samuti muudetakse terminite „tegelik kasusaaja“ (§ 9) ja „riikliku taustaga isik“ (§ 91) definitsioone. Käesolevas seletuskirjas kasutatakse järgmisi lühendeid: AMLDV – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, nn viies rahapesuvastane direktiiv; FATF – Financial Action Task Force (on Money Laundering)29; RAB – rahapesu andmebüroo; 5. Seaduse mõjud 5.1. Hinnatavad mõjud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamiseks üldjuhul seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK) ei nõuta. Käesoleva eelnõuga on tegemist ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eesti-sisese kehtestamisega ja teiselt poolt EL direktiivi ülevõtmisega, mistõttu ei ole eelnõule eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni. Olulisemad muudatused on toodud käesoleva seletuskirja sissejuhatuses olevas tabelis, kuid seal on välja toodud ka redaktsioonilise iseloomuga muudatused, mille eesmärk on praktika ja seaduse paremini kooskõlla viimine, mistõttu kaasnevate muudatuste tajutav mõju piirdub eelkõige seaduse loetavamaks muutumise ja erinevate tõlgendusvõimaluste ühtlustumisega kaasneva halduskoormuse vähenemisega. Tajutava mõjuga muudatustena eristuvad:  kohustatud isikute ringi laiendamine;  kohustatud isikute vaheliste koostöövõimaluste parandamine;  teatud teenuste osutamise keeld kehtiva kriminaalkaristusega isikutele; 29 https://www.fatf-gafi.org/about/ 30   äriregistri juures avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamise mehhanismi loomine;  volitusnormide kehtestamine rahapesu andmebüroole suunatud aruandluskohustuse loomiseks;  tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslikuks muutmine ka välisriigis loodud usaldushalduse usaldushaldurile. Ülalesitatud loetelus on paksus kirjas need muudatused, mille tegemise vajadus ei tulene otseselt direktiivi ülevõtmisest. Seetõttu on nende mõjude hindamisel allpool käsitletud ka kaalutud alternatiivseid meetmeid. 5.2. Mõjude kontrollküsimustiku vastused Eelnõu koostajad on vastavalt VTK kontrollküsimustiku metoodikale hinnanud mõjusid kõigis kuues valdkonnas: 1. Keskkonnamõjud: Kas eelnõu mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? EI Kas eelnõu mõjutab elukeskkonda, sh elutingimusi ja heaolu? EI 2. Mõju majandusele: Kas eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut või majanduslikke otsuseid? EI. Kas eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust? JAH. Kas eelnõu mõjutab ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsioonidele või füüsilistele isikutele õigusaktide rakendamisega kaasnevaid infokohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid (st kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osapooltele)? JAH. Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut? JAH. Kas eelnõu mõjutab põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arengut? EI 3. Mõju regionaalarengule: Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist? EI. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid? EI. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab kohaliku tasandi positsiooni ja osalust nii riikliku kui kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujundamise protsessides? EI. 4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: Kas eelnõu mõjutab riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldust? JAH. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? JAH. 5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Kas eelnõu mõjutab riigi sisejulgeolekut ja võitlust kuritegevusega? JAH. Kas eelnõu mõjutab riigi üldist julgeolekut? EI. Kas eelnõu mõjutab suhteid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega? JAH. 6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud: Kas eelnõu mõjutab tervishoiukorraldust ja inimeste tervist? EI. Kas eelnõu mõjutab tööturgu? EI. Kas eelnõu mõjutab töösuhet? EI. 31 Kas eelnõu mõjutab töötervishoidu ja tööohutust? EI. Kas eelnõu mõjutab sugude vahelisi suhteid? EI. Kas eelnõu mõjutab erikohtlemist vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste õigusi? EI. Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? EI. Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri korraldust? EI. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? EI. Eelneva kontrollküsimustiku põhjal eelnõuga ei kaasne mõju sotsiaalsfäärile sh demograafiale, keskkonnale ega regionaalarengule, kuid kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on tervikuna positiivne. Kui Eesti ei pööra piisavalt tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamisele ja seonduvate riskide maandamisele, riskime mitterahuldava tulemusega Moneyval’i eelseisvas, V hindamisvoorus, mis võib viia siinsete ettevõtete ja isikute käsitlemiseni kõrgema riskiga klientidena teistes riikides ning korrespondentsuhete katkestamiseni Eesti finantsasutustega. Mõju majandusele on kahetine: lühemas perspektiivis tõstavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud nõuded, eeskätt hoolsusmeetmete rakendamise vajadus, ettevõtjate tegevuskulusid, raskendavad uute ettevõtjate turule sisenemist ning vähendavad kapitali kättesaadavust neile ja/või muudavad selle kallimaks. Pikemas perspektiivis võimaldab see ära hoida eelmises lõigus viidatud negatiivseid tagajärgi ning vähendada või ennetada organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismiga seotud kahjusid. Peamiselt halduskoormuse tõusuga seotud negatiivsed mõjusid on asjakohasel juhul käsitletud iga konkreetse muudatuse juures allpool. Mõjusid riigi kuludele ja tuludele ning riigiasutuste korraldusele on eraldi käsitletud seletuskirja punktis 7. 5.3 Kohustatud isikute ringi muutmine Tulenevalt direktiivi nõuetest tehakse kohustatud isikute ringis kaks muudatust. Esiteks jäetakse kohustatud isikute ringist välja isikud, kes oma majandus-, kutse- või ametitegevuses tegelevad selliste kinnisvara kasutusõigusega (üür, rent) seotud tehingute vahendamisega, kus kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus ei ületa 10 000 eurot kuus, tegelemata sealjuures ka kinnisvara võõrandamisele suunatud tehingute vahendamisega. Kuivõrd praktikas tegelevad eeldatavasti kõik kinnisvaratehingute vahendajad mõlemat tüüpi tehingutega, on muudatusest mõjutatud sihtgrupi suurus ilmselt tühine, kuid teoreetiliselt on mõnel teenusepakkujal edaspidi võimalik oma halduskoormust vastava spetsialiseerumise kaudu vähendada. Teiseks kaasatakse kohustatud isikute ringi isikud, kes oma majandus-, kutse- või ametitegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis – kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. 32 Sihtgrupi suurus: väike. 2017. aastal esitatud majandusaasta aruannete põhjal oli Eestis ettevõtjaid, kes olid määranud oma põhitegevusalaks EMTAK koodi 4778330 kokku 125, kuid üksnes 88 puhul neist ületas aastane kogukäive 10 000 eurot, mis lubab eeldada, et üle 10 000 euro suuruseid üksik- või seotud tehinguid tegi neist veelgi väiksem osa. NB! Siin ja edaspidi on sihtgruppide suuruse hindamisel EMTAK koodide põhjal võetud arvesse ettevõtjad, kes on esitanud 2017. aasta majandusaasta aruande ja tähistanud oma põhitegevuse vastava EMTAK koodiga. Tuleb arvesse võtta, et nii saadud tulemused näitavad siiski pigem suurusjärku, kuna välja jäävad ettevõtjad, kes vastava alaga tegelesid kõrvaltegevusena, samuti ettevõtjad, kes on eksinud koodi määramisel või mingil põhjusel jätnud majandusaasta aruande esitamata. Kaupade vabatsoonis ladustamiseks on 2019. aasta juuli seisuga väljastatud luba 26 ettevõtjale, kuid puudub info, kui paljud neist ladustavad ka kunstiteoseid. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: suur. Kohustatud isiku staatus toob kaasa püsiva vajaduse kohaldada igapäevases majandustegevuses hoolsusmeetmeid (§ 19), kehtestada vastavad protseduurireeglid (§ 14) ning riskihinnang (§ 13), registreerida ja säilitada täiendavad andmeid (§ 46 ja § 47) ning teatada kahtlastest tehingutest (§ 49), kusjuures nõuete rikkumine võib kaasa tuua märkimisväärse karistuse. Muudatus eeldab seega sihiteadlikku kohanemist sihtgrupi poolt. Tuleb arvestada, et isegi juhul, kui nt kunstiteoste müügiga tegelev ettevõtja pole seni ühtki üle 10 000 euro väärtusega tehingut teinud või teeb neid harva, tekitab enese käesoleva seaduse nõuetega kurssi viimine ja vajadusel ka töötajate koolitamine märkimisväärse halduskoormuse ka siis, kui hoolsusmeetmete praktikas kohaldamise vajadus on pigem harv. Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Ebapiisava järelevalve korral võivad kohustatud isikud lisanduvate nõuete vältimiseks võivad asuda oma tehingute tegelikku suurust varjama, mis omakorda kahjustaks majanduse läbipaistvust ja halvendaks maksude laekumist. Nimetatud riski maandamiseks on kohustatud isikute ringi suurendamisel vajalik ka täiendavate järelevalveliste ressursside eraldamine. Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud mõju põhjalikumat analüüsi. 5.4 Kohustatud isikute vaheliste koostöövõimaluste parandamine Muudatus annab kohustatud isikutele võimaluse vahetada omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seadusest tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks, sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse-, või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust. 30 (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub mh: − meenete, käsitööesemete ja usuesemete jaemüük; − kunsti müüvate kommertsgaleriide tegevus; − medalite, karikate jaemüük; − piltide raamimine koos raami jaemüügiga; − kaubanduslike kunstigaleriide tegevus. 33 Sihtrühma suurus: suur. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid kohustatud isikuid ning nende kaudu ka nende kliente, kelleks on eeldatavasti praktiliselt kõik Eestis elavad ja tegutsevad füüsilised isikud ja ettevõtjad. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatus mõjutab olukordi, mil kohustatud isik peab rakendama hoolsusmeetmeid (ärisuhte loomise või seire käigus, samuti piisavalt suure mahuga juhutehingu tegemisel); mõju avaldub seega regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt. Mõju avaldumise ulatus: väike. Muudatus võimaldab kohustatud isikutel sisse viia omavahelise infovahetuse rutiinid, mis võimaldavad vähendada hoolsusmeetmete rakendamisega kaasnevat halduskoormust nende ja nende klientide jaoks, omades seega soodustavat/leevendavat iseloomu. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Eelnõuga kehtestatav § 16 lõige 2 võimaldab kõigil kohustatud isikutel vahetada teavet, mis puudutab tehingus osaleva isiku või kliendi tegelikke kasusaajaid ja riikliku tausta olemasolu – st oma iseloomult avalikku informatsiooni, mille suhtes kliendil ei saa olla ootust privaatsusele. Kaalutud alternatiivid: Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka võimalust kehtestada teabe vahetamine kohustuse ja mitte õigusena, samuti võimalust anda teatud kitsamale kohustatud isikute ringile õigus vahetada ükskõik milliste hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud teavet. Neist võimalustest loobuti, kuna eelnõu koostajad hindasid kaasnevat teabe väärkasutamise riski ebamõistlikult suureks. Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et: - muudatuse peamine eesmärk on soodustav/leevendav; - seda on vajalikuks pidanud mitmed kohustatud isikuid esindavad ühendused/erialaliidud; - eelnõu menetlemise ajaraam on pingeline, ei kavandata selle muudatuse osas enne eelnõu vastuvõtmist põhjalikumat mõjude analüüsi. 5.5 Teatud kuritegude eest kehtivat kriminaalkaristust omavate isikute ettevõtlusvabaduse piirang Muudatuse kohaselt ei tohi isikud, kellel on kehtiv kriminaalkaristus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest, tegeleda ettevõtlusega (ei FIE, ettevõtte omaniku, tegeliku kasusaaja, nõukogu ega juhatuse liikme rollis) järgmistes valdkondades: - kinnisvara omandamisega seotud tehingute vahendamine; - kinnisvara kasutusõigusega seotud tehingute vahendamine (kui kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus); - auditeerimine ja raamatupidamisteenuse pakkumine; - raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkumine. Sihtrühma suurus: väike. 2017. aasta majandusaasta aruannete andmetel tegutses kinnisvarabüroode tegevuse (EMTAK kood 68311) alal 1188 ettevõtjat ning raamatupidamise ja maksualase nõustamise alal (EMTAK kood 69 202) 4278 ettevõtjat. Vandeaudiitorite suhtes kehtib juba olemasoleva seaduse kohaselt hea maine ja usaldusväärsuse nõue, mis välistab kehtiva kriminaalkaristusega isikute tegutsemise selles valdkonnas, kuid vähemalt teoreetiliselt saaks karistatud isik praegu olla audiitorettevõtja vähemusosanikuks või mitteaudiitorist 34 juhatuse liikmeks. Kehtiva tegevusloaga audiitorettevõtjaid oli 2019 juuli seisuga audiitortegevuse registris 138. Kuriteo toimepanemise eest mõistetud kehtivat karistust omab ligikaudu 3% Eesti elanikkonnast, kuid see arv hõlmab kõiki kuritegusid. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: suur. Mõjutatud isik on sunnitud vahetama tegevusala või elukutset või võõrandama oma osaluse ettevõtjas, kuni talle mõistetud karistus kaotab kehtivuse. Vastavalt karistusregistri seaduse §-le 24 kantakse karistus arhiivi 3 aasta möödudes rahalise karistuse tasumisest või 3–15 aasta möödudes vanglakaristuse ärakandmisest. Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Sunnitud tegevusala või elukutse vahetus mõjutab negatiivselt isiku võimet ülalpidamist teenida. Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud mõju põhjalikumat analüüsi. 5.6 Äriregistri juures avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamise mehhanismi loomine Muudatus näeb ette, et kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus saavad teatavaks kliendi tegeliku kasusaaja andmed, mis erinevad kliendi poolt äriregistri juures avaldatutest, teeb haldusliidese kaudu andmete juurde nn hoiatusmärke. Tehtud hoiatusmärkest informeeritakse automaatselt andmete esitajat, kes saab hoiatusmärke kõrvaldada ühel kahest viisist: andmeid uuendades või nende õigsust kinnitades. Ka kõrvaldatud hoiatusmärge jääb siiski nähtavaks tegelike kasusaajate andmete ajaloos. Sihtrühma suurus: suur. Tegelike kasusaajate andmete avaldamise ja asjakohasena hoidmise nõue puudutab kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: keskmine. Muudatus ei mõjuta isikuid, kes oma tegelike kasusaajate info äriregistri juures õige ja ajakohasena hoiavad, kuna sellisel juhul ei tohiks tekkida vajadust hoiatusmärgete tegemiseks ega lahendamiseks. Siiski võib hoiatusmärgete tegemise nõue osutuda väga tööjõumahukaks üksikutele kohustatud isikutele, kelle kliendiportfell on väga suur. Kaasnevat halduskoormust saab vähendada, muutes äriregistri juures avaldatud tegeliku kasusaaja andmed masinloetavaks ja seega automaatselt võrreldavaks. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Kuna hoiatusmärke tegemiseks tuleb võimalus anda kõigile kohustatud isikutele, eksisteerib vältimatult risk, et märge tehakse ekslikult või isegi pahatahtlikult. Riskide maandamiseks on ette nähtud piirang, et peale tegeliku kasusaaja andmete muutmist või nende õigsuse kinnitamist selleks õigustatud isiku poolt ei saa uut hoiatusmärget teha 30 päeva jooksul. Samuti on teadvalt vale hoiatusmärke tegemise eest ette nähtud väärteokaristus. Täiendav mõjude analüüs olulise mõju korral: Arvestades, et tehtav muudatus on AMLD V ülevõtmiseks vältimatult vajalik, ei kavanda eelnõu koostaja käesolevas punktis nimetatud mõju põhjalikumat analüüsi. 35 5.7 Volitusnormide kehtestamine rahapesu andmebüroole suunatud aruandluskohustuse loomiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon on heaks kiitnud nn strateegilise analüüsi ja seire keskuse loomise rahapesu andmebüroo koosseisu. Muudatusega luuakse õiguslik alus tegemaks rahapesu andmebüroole kättesaadavaks strateegilise analüüsi ja seire jaoks vajalikud andmed, mh näiteks piiriüleste maksete kohta. Sihtrühma suurus: suur. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis tegutsevaid kohustatud isikuid. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatuse mõju on regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõju avaldamise ulatus: ei saa selles etapis hinnata. Eelnõu annab siseministrile laialdase volitusnormi, kehtestamaks aruandluskohustus vastava määrusega. Kuni vastava määruse eelnõu valmimiseni pole võimalik kaasneva mõju ulatust täpselt määratleda. Nimetatud põhjusel on enne eelnõu Riigikogule esitamist vajalik koostada ja seletuskirjale lisada ka vastava määruse eelnõu. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Kui strateegilise analüüsi ja seire keskuse tarbeks osutub vajalikuks koguda andmeid, mida riik juba ei kogu, kaasneb muudatusega halduskoormuse tõus. Muid ebasoovitavaid mõjusid pole ette näha. 5.8 Tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslikuks muutmine ka välisriigis loodud usaldushalduse usaldushaldurile Muudatus näeb ette, et Eestis elav või siia elama asuv välisriigis loodud usaldushalduse usaldushaldur peab äriregistri juurde esitama andmed usaldushalduse ja sellega seotud isikute kohta. Sihtrühma suurus: väike. Kuivõrd praegu taolisi andmeid ei koguta, pole teada, kui palju taolisi isikuid Eestis võib asuda, kuid on ebatõenäoline, et nende arv oleks suurem kui mõnikümmend. Sisserände statistika kohaselt on peamised Eestisse suunatud rände lähteriigid Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti, milliste õigus sarnaselt Eestiga usaldushalduse instituuti ei tunnusta, seega on mõjutatud sihtrühm kõigi eelduste kohaselt väga väike. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: väike. Sõltuvalt usaldushaldusega seotud isikute hulgast võib andmete esitamiseks kuluv aeg ulatuda mõnest minutist mõnekümneni. Andmeid tuleb esitada üks kord ja edaspidi uuendada vastavalt vajadusele, kusjuures eelduslikult on muudatused usaldushaldusega seotud isikute ringis pigem haruldased. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Muudatusega kaasnevaks peamiseks riskiks on, et isikud, kes peaksid vastavaid andmeid esitama, ei saa vastavast kohustusest teada. Selle maandamiseks tuleb valdkonna eest vastutavatel ministeeriumitel kavandada sobivad teavitusmeetmed. Vastavat riski kahandab siiski asjaolu, et kui usaldushaldur soovib seda tunnustavas liikmesriigis usaldushalduse nimel mõne kohustatud isikuga ärisuhtesse astuda, tuleb tal esitada vastav registreerimistunnistus või registri väljavõte. 36 6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõud puudutavalt on olulise tähtsusega põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning §-s 31 sätestatud õigus tegeleda ettevõtlusega. Riik on jätnud endale võimaluse nimetatud põhiõiguste kasutamist piirata, öeldes mõlema paragrahvi teises lauses, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, mille vastas seisab riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust riivavad üldistatult mis tahes keelud ja piirangud mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud kõrvalkohustused. Kõige otsesemalt riivab nimetatud õigusi kavandatud muudatus, millega isikutel, kel on teatud kuritegude eest mõistetud kehtiv kriminaalkaristus, keelatakse mitmes valdkonnas ettevõtlusega tegelemine (sh FIE, ettevõtte omaniku, tegeliku kasusaaja, nõukogu ja juhatuse liikme rollis), kuid enamal või vähemalt määral on ettevõtlusvabadust riivav mõju kõigil käesoleva seletuskirja punktides 5.3 ja 5.5–5.8 käsitletud muudatustel. Kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega §-ga 11 peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele kontrollitakse järjestikku kolmel astmel: kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Piirang on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Eelnõu koostaja hindab kõiki seletuskirja punktides 5.3 ja 5.5–5.8 käsitletud ettevõtlusvabaduse riiveid sobivaks, vajalikuks ning mõõdukaks riivete eesmärgi suhtes, milleks on tõkestada EV rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Seletuskirja koostamisel on analüüsitud ka seletuskirja punktis 5.4 käsitletud muudatuse mõju põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele. Võttes arvesse, et kavandatava muudatus puudutab üksnes sellise informatsiooni vahetamist kohustatud isikute vahel, mida igaüks neist on juba kehtiva seaduse alusel kohustatud iseseisvalt hankima, leiab eelnõu koostaja, et muudatus ei suurenda nimetatud põhiõiguse riivet võrreldes kehtiva seadusega. 37 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 30. maist 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL. 7. Seaduse rakendamisega seotud kulud ja mõju riigiasutuste töö korraldusele Seaduse rakendamiseks on vajalikud kulutused põhiliselt kolmes valdkonnas: Usaldushaldusega seotud kohustatud isikute registreerimiseks ning hoiatusmärgete tegemise võimaldamiseks on vajalikud arendused äriregistri infosüsteemi arendused. Vastavate arenduste maksumus täpsustatakse koostöös Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega, kuid eelduslikult ei tohiks need ületada kogu tegelike kasusaajate registri funktsionaalsuse loomise seniseid kulusid suurusjärgus 50 000 eurot. Seoses kohustatud isikute ringi laiendamisega, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatusest tulenevate lisaülesannetega ning strateegilise analüüsi keskuse loomisega rahapesu andmebüroo juurde on vajalik suurendada rahapesu andmebüroole eraldatavate eelarveliste vahendite mahtu. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatusest tuleneva vajaliku järelevalve ressursivajaduse katmiseks on vaja siseministeeriumi valitsemisalale eraldada eelarvesse täiendavad eelarvelised vahendid esimesel aastal summas 72 554 eurot ja igal järgmisel eelarveaastal 66 504 eurot. Lisavajaduse arvutus: PPA rahapesu andmebüroo 2 täiendava ametikoha tööjõukulu 64 224 eurot aastas (2 töötajat x 32 112 eurot) ning majanduskulu esimesel aastal 8 320 eurot aastas (2 töötajat x 4 160 eurot) ja majanduskulu järgmistel aastatel 2 280 eurot aastas (2 töötajat x 1140 eurot). 8. Rakendusaktid 1. Rahandusminister kehtestab määrusega loetelu ametikohtadest, mille täitjaid Eesti Vabariigis loetakse riikliku taustaga isikuteks (RahaPTS § 91 lg 5). Nimetatud määruse eelnõu ja seletuskiri on käesoleva seletuskirja lisaks nr 3. 2. Muudatused RahaPTS §-s 31 nõuavad sama §-i lõike 6 alusel kehtestatud rahandusministri määruse „Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ muutmist; 3. Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo andmekogu põhimääruse (RahaPTS § 60 lg1 p 3); 4. Siseminister kehtestab RahaPTS § 541 lõikes 3 nimetatud määruse. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Erandina üldisest jõustumisajast jõustuvad eelnõu §-i 1 punktid 79–84 (käsitlevad usaldushalduse tegeliku kasusaaja registreerimist) 10. märtsil 2020 ning §-s 6 kavandatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused 01. juunil 2021. 38 Vastavalt seaduse rakendussätetele: - peavad kohustatud isikud kontrollima oma olemasolevate klientide tegelike kasusaajate andmete esitatust äriregistri juures ühe aasta jooksul arvates käesoleva eelnõu jõustumisest (§ 1001); - peavad isikud, kellele käesoleva eelnõuga kehtestatakse teenuse osutamise keeld tulenevalt kriminaalkaristuse olemasolust, viima oma tegevuse seadusega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2021 (§ 1041); - peavad krediidi- ja finantseerimisasutused tagama käesolevas eelnõus nimetatud andmete kättesaadavuse rahapesu andmebüroole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu hiljemalt 10. septembriks 2020 (§ 1042). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Pangaliidule, FinanceEstonia MTÜ-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Advokatuurile, Notarite Kojale, Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Kojale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Eesti Kunstnike Liidule, Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule. 11. Lisad 1: Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse tervikredaktsioon jälgitavate muudatustega; 2: Eelnõu koostamise ajal laekunud ettepanekute tabel; 3: Rahandusministri määruse „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“ kavand ühes seletuskirjaga. 39