Kiri

Ministeeriumid 2.10.2019 nr 8-1/19/2831-6 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu täiendusteks esitamine Esitame ministeeriumitele ja Riigikantseleile täiendamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020, „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia ) rakendusplaani aastateks 2019-2023 heakskiitmine“ eelnõu. Palume TAI strateegia rakendusplaani tabelites üle vaadata ja täiendada oma ministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevusega seotud tegevused, seoses 2020.a. riigieelarvega. Lisandunud või muutunud tegevuste puhul (2020. aasta kohta) palume välja tuua lisaks kirjeldusele ja eelarvele ka tegevuste klassifikatsiooni (TA kulu, TA toetav kulu või nende suhteline jaotus). Palume tagasisidet hiljemalt 07.10.2019 kell 12.00. Juhul, kui ei ole võimalik selleks ajaks tagasisidet anda, siis palun teavitada sellest kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonda (aadressil: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Reimand kõrghariduse ja teaduse asekantsler Lisad: 1. VV korralduse eelnõu.pdf; 2. TAI strateegia rakendusplaan aastateks 2019-2023 Tektiosa.pdf; 3. TAI strateegia rakendusplaan aastateks 2019-2023.pdf; 4. Seletuskiri.pdf; 5. Kooskõlastustabel.pdf; Kairi Värv 73 54048 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2019 nr Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2019–2023 heakskiitmine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”” rakendusplaan aastateks 2019–2023 (lisatud). 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi kodulehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Rakendusplaan Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täitmiseks aastatel 2019–2023 Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse …..2019.a korraldusega nr …. 1. Sissejuhatus Käesolev Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”1 rakendusplaan (edaspidi rakendusplaan) on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 („Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”), mis näeb ette, et valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille vastutav minister esitab Vabariigi Valitsusele hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates. Käesolev rakendusplaan puudutab tegevusi aastatel 2019–2023. Aastatel 2014 ja 2015 on kinnitatud rakendusplaani lisad nr 1 (Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu) ja lisa nr 2 (Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes). Rakendusplaani lisana aastal 2016. kinnitati Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020. Strateegia eesmärgid TAI strateegia käsitleb Eesti ees seisvaid väljakutseid TAI korraldusele, ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele, avalikule sektorile ning TAI poliitika kujundamisele. Strateegia on suunatud ühiskonna jätkusuutliku arengu toetamisele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See aitab kaasa Eesti pikaajaliste arengustrateegiate eesmärkide saavutamisele. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. TAI strateegia alaeesmärgid on: 1. Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. 2. Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud tegema rakendusuuringuid ning tulemuslikku koostööd ettevõtjate ja valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. 3. TA muudab majandusstruktuuri teadmusmahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. 1  4. Eesti on rahvusvahelises TAI koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. 2. Meetmete rakendamine Strateegiat rakendatakse käesoleva rakendusplaani alusel, milles on aastate ja vastutajate kaupa esitatud konkreetsed tegevused ja nende kolme (3) aasta maksumus. TAI strateegia rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014–2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Ressursside planeerimisel on arvestatud valitseva majandusolukorra ja kõige viimaste majandusprognoosidega. Rakendusplaanis kavandatu on planeeritud sisendiks riigi eelarvestrateegiasse (RES) ministeeriumide valitsemisala arengukavade kaudu. Täpsem tegevuste loetelu koos vastutajate ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa kavandatud ressurssidega on esitatud tabelina käesoleva tekstiosa lisas. Rahastamisallikatena on kajastatud erinevate ministeeriumide eelarves planeeritud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisega seotud kulutusi. Rakendusplaan kajastab nii maksutuludest kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest2 jm välisabist rahastatavaid tegevusi. TAI strateegia eesmärkide täitmine toimub nelja meetme kaudu: 1. meede: „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“; 2. meede: „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“; 3. meede: „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“; 4. meede: „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös“. 1. meede „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“ Eesmärkide saavutamiseks tuleb:  suurendada Eesti TA konkurentsivõimet ja tagada põhilisi teadusvaldkondi kattev mitmekesisus;  tagada teaduse rahastamise kvaliteedipõhisus ja luua eeldused TAI süsteemi tulemuslikkuse tõstmiseks;  suurendada teaduse rahastamise stabiilsust ning teadusasutuste baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaalustatust, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine;  tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele; 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI tegevusi rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ ja 4.2. „TAI süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ eelarvetest 2   toetada jätkusuutliku teadlaste ja ettevõtjate kogukonna loomist ning teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ja tehnoloogiliseks uuendustegevuseks atraktiivse keskkonna loomist;  arendada teadustööks atraktiivset ja nüüdisaegset töökeskkonda. Tegevused: Tegevus 1.1. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA); tõukefondidest (TF) rahastatav tegevus 4.1.1., määrus kinnitatud 08.04.2015; Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm). 2016. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud ASTRA investeeringute kavaga toetati seitset investeeringuprojekti kogusummas 59,6 miljonit eurot: objektide ehitamisega on alustatud. Tartu Ülikooli IT-keskuse valmimise lõpptähtaeg on 31.08.2022, Eesti Kunstiakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2022, Sisekaitseakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2019, Eesti Muusika- ja teatriakadeemia saalikompleksi ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2019, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus valmis 30.04.2018. Valitsuses kinnitatud taristuinvesteeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. 2017. aastal toimus teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine. 22 tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon hindas Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seotud halduskoormust. Üldiselt hinnati Eesti teadus heaks ning evalveerimise peamiste tulemustena ja ettepanekutena edasiseks võib välja tuua järgneva: 1) Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38 taotlusest evalveeriti positiivselt 36. 2) Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve. Peamiste ühiskondliku mõju avaldumiskohtadena tõid eksperdid lisaks majanduses rakendust leidnud teadustulemustele välja ka teadlaste pakutavad eksperthinnangud ja konsultatsioonid, osalemise riiklike strateegiate ja seaduste loomises, osavõtu rahvusvahelistes nõuandvates ja otsustuskogudes, žüriides ning komisjonides, õppematerjalide, sõnaraamatute, riigieksamite ja teadust populariseerivate materjalide koostamise, täiendusõppe pakkumise, olümpiaadide, näituste, kontsertide korraldamise, e-ressursside arendamise ning spin-off-ettevõtete loomise jpm. Teaduse sotsiaal-majanduslik mõju ei ole siiski veel iseenesestmõistetav ning selle selgitamisele on edaspidi vaja enam tähelepanu pöörata. 3) Eesti teadusasutuste infrastruktuur ja laborite varustatus on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Mõnel juhul väljendasid välishindajad siiski muret selle 3  potentsiaali ülalpidamisvõimaluste ja kasutusvõimekuse osas, juhul kui teadusrahastuses ei suurene stabiilne komponent. 4) Oluline kitsaskoht Eesti teadussüsteemis on ebastabiilne rahastamine ja suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest. Stabiilse iseloomuga baasrahastuse vähene osakaal teadustuludes ei võimalda pikaajalist planeerimist, mis on teadustöö tulemuslikkuse saavutamisel ülioluline. 5) Eestis on doktorantuuris õppimise aeg liiga pikk. Ekspertide hinnangul on doktorantuuri lõpetamiseks seatud tulemuslikkuse (üldreeglina kolm avaldatud artiklit) nõue liiga range ja doktorantide stipendiumid liiga väikesed, mis ei võimalda pühenduda ainult õpingutele. Tegevus 1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused Tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlas ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:  teadusasutuste baasfinantseerimine,  konkurentsipõhised uurimistoetused ja taristu ülalpidamine,  riigi TA asutuste tegevuskulud,  Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid, ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm (TAI 1.5.)),  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine (TAI 1.9)),  muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud). ETAGi, HTMi ja teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järkjärgulise üleminekuga alustati 2016. a kui lõpetati uute institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmine. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese järguna avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järkjärguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Endise süsteemiga võrreldes on uued uurimistoetused seotud teadlaskarjääri mudeliga ja mahult suuremad, rahastusinstrumentide killustatus väiksem, riiklik rahastamine stabiilsem ning uurimistoetuste ja baasfinantseerimise vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja aruandlus lihtsam. Tegevus 1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine (TAI 1.3) Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühmade ühendus, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute edendamisel. Rahastatakse üheksat teaduse tippkeskust kogusummas 41,17 miljonit eurot. Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse 4 populariseerimisega. Enamik tippkeskusi on avaldanud planeeritust rohkem kõrgetasemelisi artikleid, mis näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud väga hästi ja uurimisrühmade vaheline sünergia toimib. 2019. aasta alguses viidi läbi tippkeskuste vahehindamine. Tegevus 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas (TAI 1.6, 1.10, 2.13) Tegevuse raames rahastatakse teaduskeskuse AHHAA tegevustoetust, riigi teaduspreemiaid ning viiakse läbi teaduse populariseerimise projektikonkursse ja rahastatakse teadustööde riiklike konkursside preemiaid (üliõpilaste teadustööde riikliku konkurss, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse populariseerimise auhind, koostööpartnerite toetamine). Teaduse populariseerimise programmiga TeaMe+ suurendatakse õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) erialade vastu. Selle programmi kõige mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on hangitud uus teadust populariseeriv saatesari ”Uudishimu tippkeskus” üldauditooriumile. Programmi raames jätkatakse LTT karjäärivõimaluste tutvustamist, teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimist, teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamist. Tegevus 1.5. Teaduskollektsioonide toetamine (TAI 1.11) Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ja teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist. Tegevus 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (TAI 1.12, 4.2) 2018. a viidi läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamise taotluste hindamine ja uuendatud teekaart kinnitati Vabariigi Valitsuses 14.02.2019 korraldusega nr 43. Tegevusest toetatakse osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes ning tagatakse HITSA/EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud. 2. meede „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“ Ministeeriumide TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS3) sätestatud nõuetele, mille alusel muu hulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:  oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine;  valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine;  oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ning ülevaadete ja aruannete koostamisel TA teemalist teavet. Lisaks sellele on TAI strateegia eesmärk rakendada meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks, sh luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et 3 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471. 5 põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Samuti on TAI strateegias sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia rakendamisele eelmisel aastal ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN: - nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi; - sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud teadus- ja arendustegevust ministeeriumides. Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RES taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl k classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumide ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, et saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl k government budget appropriations or outlays for research and development)4. Samuti on riigil TAI süsteemi juhtimiseks vaja süstemaatiliselt planeerida ja monitoorida ministeeriumide vastutusvaldkondades toimuvat teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist. Paljud TA valdkonna toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega tegevused ei ole Frascati definitsiooni kohaselt TA tegevused. Frascati käsiraamatu kohaselt ei kuulu TA tegevuste hulka näiteks teaduse populariseerimine, üldotstarbeline andmekogumine (sh nt ka regulaarne seire), olemasoleva tehnoloogia juurutamine ja paljud teised sarnased kulud. Need kulud ei ole Frascati definitsiooni kohaselt TA kulud, kuid ilma nendeta ei oleks Eesti TA süsteemi toimimine mõeldav ning peame oluliseks pidada arvestust ka selliste TA tegevusi toetavate kulude üle. Riigi TA kulutustest korrektse ülevaate saamiseks on asjakohane eristada kahte kategooriat: a) TA kulud, mis vastavad OECD Frascati käsiraamatus TA definitsioonile ja lähevad statistikas TA kulutuste arvestusse; b) TA-d toetavad kulud. Tagamaks parem ülevaade TA valdkonna kuludest ja nende vastavus Frascati käsiraamatu nõuetele, töötab Haridus- ja Teadusministeerium 2019. aasta jooksul koostöös teiste ministeeriumide ja Statistikaametiga välja TA kulutuste määratlemise põhimõtted. Kuna TA tegevused on valdkonniti erinevad, määratakse iga ministeeriumi haldusala lõikes ära, millised kulukategooriad ja millises ulatuses loetakse selle ministeeriumi haldusalas TA kuludeks. Alates 2018. aastast on rakendusplaani finantstabelis püütud nii palju kui võimalik ministeeriumide lõikes määratleda, millised kuludest on liigitatavad TA kulude alla ja millised TA-d toetavate kulude alla. Tegevused: Tegevus 2.1. Riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II“ ning „Eesti keeletehnoloogia“ elluviimine (TAI 2.1) Eesmärk on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. Programmi eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja 4 Statistikaametiga saavutatud kokkuleppe järgi rakendatakse uut metoodikat alates 2016. a andmete kogumisest. 6 tugitegevusi, mh teaduslike tervikkäsitluste, sõnaraamatute ja andmebaaside koostamist, humanitaarvaldkonnale olulise allikmaterjali digiteerimist, allikapublikatsioonide ja uurimuste väljaandmist. 2017. aastaga lõppes „Eesti keeletehnoloogia“ programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018‒ 2027“. Programm on ette nähtud baastehnoloogiate ja -ressursside arendamiseks, keeletehnoloogia kasutuselevõtuks arendustes ja rakendustes, rahvusvahelise koostöö toetamiseks jm. Tegevus 2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele (TAI 2.3) Tegevuse elluviimine toimub tuumiktaristu toetusmeetme abil. Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ning mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel. Tegevus 2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine (TAI 2.11) Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteavikute järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloogi ESTER arendamist ja käigushoidmist. 2016. aastal valmisid Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjoni põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks „Avatud teadus Eestis“ ning 2017. aastal viidi RITA programmi raames jätkutegevusena läbi avatud teadusega seotud kulude ja halduskoormuse ning võimalike lahendusstsenaariumide analüüs. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia esitavad oma analüüside lõppraportid 2018. aasta alguses. Avatud teadus (Open Science) on mõiste, mis märgib uusi trende teadustöös: selle eesmärk on muuta teadusuuringud avatumaks ja koostöisemaks, kasutades tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Esmajoones tähendab avatud teadus vaba juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid selle alla kuuluvad ka avatud lähtekood, avatud metodoloogia ja avatud eelretsenseerimine. Tehakse ettevalmistusi avatud teaduse kontseptsiooni elluviimiseks, tuginedes eelnimetatud analüüsidele ja neis esitatud ettepanekutele. Tegevus 2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) (TAI 2.12, 2.10) Tegevuse eesmärk on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tegevuse „Strateegilise TA toetamine“ (RITA 1) raames tellib Eesti Teadusagentuur top-down- põhimõttel suuremahulisi interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Uuringute teemad pakuvad välja ministeeriumid riigi vajadustest lähtuvalt. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahuga 29 mln eurot. RITA tegevus 1 raames viis ETAG vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) otsusele 2017. aastal läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln eurot, 2018. aastal otsustati rahastada veel kümmet projekti kogumahus 9,5 mln eurot. Tegevusest jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist, uute liideste ja teenuste loomist ning ETIS-e teiste infosüsteemidega sidustatuse parandamist). 2016.‒2018. aastal on efektiivselt toiminud ministeeriumide teadusnõunike koostöövõrgustik ja tänu sellel on tõusnud valdkonnaministeeriumide võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata. Teadusnõunikud on ametis kümnes ministeeriumis: Haridus- ja Teadusministeeriumis, 7 Kaitseministeeriumis, Keskkonnaministeeriumis, Välisministeeriumis, Kultuuriministeeriumis, Maaeluministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Siseministeeriumis, Rahandusministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis. 3. meede „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“ Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud analüüsi5 põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad: 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite6; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused7; 3) ressursside efektiivsem kasutamine8. Nimetatud kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3 tegevuste kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh horisontaalse iseloomuga meetmed. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2., kus on öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ja tööjaotus esitatakse TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014. a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumide, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesanne on jälgida nutika spetsialiseerumise eesmärkide suunas liikumist ja nende täitmist ning vajaduse korral teha ministeeriumidele, innovatsioonipoliitika komisjonile ja teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. Tegevused: Tegevus 3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine (TAI 3.1) Rakendatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärk on: 1) aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes; 2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades; 3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel. Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärk, et Eesti avalikud TA asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud 5 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine – Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 6 Näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine. 7 Näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). 8 Näiteks materjaliteadus ja -tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine). 8 toimimiskeskkonnas, neil on võimalik viimistleda ja kvalifitseerida tootmissüsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas. Aastatel 2016‒2018 on esitatud 100 taotlust kogumahus 69,6 miljonit eurot (sellest toetus 45,8 miljonit). Taotluste rahuldamise otsuste alusel on seisuga 27.03.2019 kokku kohustusi võtnud 37 projekti kogumahus 17, 5 miljonit eurot. Meetme rakendudes on HTM pidevalt püüdnud arvesse võtta huvirühmade tagasisidet ja muutnud meetme tingimusi taotlejatele soodsamaks. 2017. aasta alguses kahekordistati meetme tingimustes ettevõtte enda teostatavate abikõlblike kulude määra ja laiendati lubatavate kulude liiki. Väljatöötamisel on uued taotlemise vormid, et ettevõte saaks taotleda toetust sellistele projektidele, mis sisaldavad nii rakendusuuringuid kui tootearendust. Tegevus 3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (TAI 3.2., 3.4.) Eesmärk on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu. Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist. Tegevus 3.3. IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine (TAI 3.1., 3.2.) Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mis saaksid tekkida ennekõike olemasolevate tugevuste võimendamise kaudu. IKT valdkonnas on tugev potentsiaal majanduse kiireks arenguks. IKT valdkonnas on kavas laiendada ülikoolide teadus- ja arendustegevust, tugevdada nii seoseid teiste valdkondadega (sh tööstuse digitaliseerimine, kõrgharidus) kui ka kompetentse IKT põhilistes arengusuundades, mis valitakse ministeeriumide, ettevõtete ning ülikoolide koostöös. Tegevuse tulemusena nüüdisajastatakse ja mehitatakse ülikoolide õppetoolid ja uurimisrühmad, milles IKT-l on oluline osa, aga mitte tingimata põhiosa. See stimuleerib IKT kasutamist valdkondades, kus Eestil on tajutud mahajäämus (näiteks tööstus), aga ka kõigis teistes valdkondades. Samuti tugevdatakse teaduslikku taset IKT põhierialadel, mis Eesti e-eestvedaja staatuse hoidmiseks maailmas on hädavajalik, kuid jäänud piisaval määral saavutamata (on positiivseid näiteid, kuid vähestel suundadel). Hea teaduslik tase on ka kvaliteetse õppe eeldus. IKT teadus- ja arendustegevuse finantseerimine võimaldab ülikoolidel palgata kõrgetasemelisi teadustöötajaid ja õppejõude ning pöörata tähelepanu teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisele. See kõik loob eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks ning ettevõtlusele tippspetsialistide ettevalmistamiseks (IKT doktorikraadi kaitsnutest ligi 75% töötab ettevõtluses ning üle 30% ettevõtlussektori TA-kuludest tehakse IKT valdkonna ettevõtetes). 2018. aastal lisati tõukefondide rakenduskava muutmise käigus tegevuste nimekirja uue meetmena meede 4.5 „IKT programm“ ning selle tegevus 4.5.1 „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“. 2018. aastal alustati toetuse andmise tingimuste väljatöötamist. Toetuse andmise eesmärk on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Tegevus on mõeldud järgmiste IKT teaduse toetusmeetmete strateegiliste eesmärkide täitmiseks:  prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine;  teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse astmetel. Tegevuse keskmes on IKT-ga seotud TA inimressursi arendamine, et kindlustada piisava arvu ja oskustega spetsialistide olemasolu. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega tehtava koostöö võimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on vaja panustada uurimisrühmade võimekuse kasvatamisse teaduse ja tehnoloogia eesliinil olevates teadussuundades. See tähendab nii olemasolevate uurimisrühmade tugevdamist kui uute, majanduse arengu seisukohalt oluliste uurimisrühmade loomist. Toetuse abil tuuakse Eestisse võimekaid teadlasi väljastpoolt Eestit, 9 luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ja antakse tuge järelkasvu kindlustamiseks erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele. Tegevuse elluviija on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, tegevusi viiakse ellu perioodil 01.01.2019‒ 31.08.2023. Tegevuse eelarve on 12 miljonit eurot. Tegevus 3.4. Ressursside väärindamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse toetamine (TAI 3.1., 3.2.) Eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasv ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida tõhusama ressursikasutusega seotud majanduskasvu potentsiaal. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse valitud valdkondades teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ja teadusrühmad ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. 2019. aastal käivitatakse kasvualade spetsiifiline toetusmeede ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade TA intensiivseks arendamiseks (nn ressursitõhususe programm). Tegevuse elluviimine on kavandatud kuni 2023. aastani ja tegevuse eelarve on 12 miljonit eurot. Tegevus 3.5. Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali arendamiseks (Proof of Concept) Teadlastele on vaja anda võimalus vormistada oma teadmised ärimudeliks. 2018. aastal töötati välja uudne eksperimentaalarendust toetav arendusgrantide skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise teadustöö tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsema rakenduse suunas, nt läbi töötada võimaliku ärimudeli ülesehituse. Arendusgrant on konkurentsipõhine uurimistoetus eksperimentaalarenduseks, et testida teadustulemusi ja/või luua eeldusi nende kommertsialiseerimiseks. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Arendusgrandi taotlemise eelduseks on taotleja eelnev uurimistöö, milles on jõutud vähemalt 4. tehnoloogilise valmiduse tasemele. Arendusgranti saab taotleda üheks aastaks ja grandi maht on maksimaalselt 100 000 eurot. 4. meede „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös“ Tegevuste elluviimisel: - toetatakse Eesti osalemist partnerina Euroopa Teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumide prioriteetidele ja Eesti sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele; - arendatakse Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis; - toetatakse Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh osalemist Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. Eestil kui väikeriigil ei ole piiratud ressursside tingimustes võimalik igal pool osaleda ning tuleb teha valikuid. Valikute aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015. a korraldusega nr. 61 heaks kiidetud „Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja 10 arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes“9. Strateegiline raamistik määrab riigi osaluse põhimõtted partnerlustes, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja osaliste rollijaotust. Tegevused: Tegevus 4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine (1.4, 1.5, 1.6, 1.8, 1.9, 2.2, 4.3, 4.4, 4.5) Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist mitmel moel. Eesmärk on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Võimalusi analüüsitakse. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse seatud EL tasandil kolmandate riikidega tehtava teaduskoostöö toetamiseks. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning „Research in Estonia“ ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. 2017. aastal allkirjastati ühiste kavatsuste leping Eesti Vabariigi ning Islandi, Liechtensteini ja Norra Kuningriigi vahel, mis võimaldab aastatel 2014–2021 kasutada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Kuningriigi toetust Baltimaade ja Norra ühise teaduskoostöö programmi väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi rahaline maht kokku on 8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 6 miljonit eurot. 2017. aastal alustati läbirääkimisi Läti ja Leedu haridus- ja teadusministeeriumidega teaduskoostööprogrammi ettevalmistamiseks ning vajalike dokumentide koostamiseks. Programm kooskõlastati riikide vahel 2018. aasta teises pooles. Avatud taotlusvoor Eesti teadlastele avati oktoobris ning see jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2019. aastal. Tegevus 4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud Eesmärk on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates 2019. aastast tagatakse Eesti kohustused Euroopa neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ja ülalpidamiskulude katmisel. Regulaarselt on toetatud teadlaste algatusi Eesti Vabariigi ja CERNi vaheliste teadus-, arendus- ja õppetöö koostööprojektide käivitamiseks ja rahastamiseks. 1. Strateegia elluviimist toetavad ja võimaldavad teised poliitikainstrumendid Sihiks on täita Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärgid aastatel 2019‒2023. 9 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf 11 Strateegia täitmine on seotud elukestva õppe strateegia kõrgharidusprogrammiga, kus on kavandatud doktoriõppe põhirahastus. Kõrgharidusprogrammi elluviimine aitab tagada teadlaste ja inseneride järelkasvu (TAI 1.7.). Tegevused, mis on suunatud teadusasutuste ja ettevõtete koostöö tihendamisele, on seotud ettevõtluse kasvustrateegia 2014‒2020 tegevustega. 2018. aastal algatati Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa Komisjoni Policy Support Facility kaudu. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvaheline hindamine toimub EL raamprogrammi Horisont 2020 meetme Policy Support Facility raames. Hindamist viib läbi rahvusvaheline meeskond, mis koosneb valdkonna tunnustatud ekspertidest ja teiste riikide kõrgematest teadusametnikest. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamise algatas Teadus- ja Arendusnõukogu. Hindamise avakoosolek toimus (kick-off meeting) 21. oktoobril 2018, ja kaks ekspertide paneeli riigivisiiti detsembris 2018 ja märtsis 2019. Projekti ülevaade on esitatud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni vaatlussüsteemi veebis (https://rio.jrc.ec.europa.eu/en/policy- support-facility/peer-review-estonian-research-and-innovation-system). Hindamine peab andma lähteandmeid järgmise rahastusperioodi TAI strateegiate ja poliitikate ettevalmistamiseks ning ka meie TAI süsteemi tulemuslikumaks ja sotsiaal-majanduslikult mõjukamaks muutmisel. Oluline aspekt on ka riigi konkurentsivõime tõstmine ja järjepidev majanduskasvu soodustamine. Lõppraporti tulemuste tutvustamine toimub septembris 2019. 2. Tööjaotus TAI strateegia on tihedalt seotud Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020, mistõttu on vaja, et nende strateegiate vahel oleks nii planeerimis- kui ka rakendustasandil selge tööjaotus. MKM-i ja HTM-i tööjaotuses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal on lähtutud põhimõttest, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele ning ministeeriumide põhimäärustele juhib kumbki ministeerium oma vastutusalas olevaid tegevusi. Rakendustasandil jaguneb vastutus peamiste sihtrühmade kaupa järgmiselt:  Ettevõtete toetamise ja innovatsiooni (sh ettevõtete uute toodete ja teenuste arendamise, kapitali juurdepääsu toetamise) eest vastutab MKM (rakendavad EAS, KredEx).  Ülikoolide ja riigi ning avalik-õiguslike teadusasutuste toetamise, teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamise ning rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse koostöö korraldamise eest vastutab HTM (rakendavad ETAG, Archimedes).  Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamise eest vastutavad mõlemad ministeeriumid vastavalt eespool esitatud tööjaotusele. TAI strateegia ja ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajalik ministeeriumide vaheline koostöö tagatakse nutika spetsialiseerumise juhtkomitee ja olemasolevate koordinatsioonikogude abil (sh TAN, teaduspoliitika komisjon, innovatsioonipoliitika komisjon, tõukefondide valdkondlik komisjon), mis jälgivad nii riigieelarve kui ka tõukefondide vahendite kasutamist, et tagada strateegiates ettenähtud tegevuste käivitamine ning omavaheline kooskõla ja vastavus strateegiates sätestatud printsiipidele. 3. Rakendusplaani täiendamine Igal aastal (v.a strateegia rakendamise esimene aasta) esitab HTM koos MKM-iga TAI strateegia ja rakendusplaani elluviimise aruande. Igal aastal korrigeeritakse rakendusplaani tabeleid vastavalt 12 RM uusimale majandusprognoosile, järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõule ning riigieelarve strateegiale. Rakendusplaani lisadena on võimalik kinnitada TAI strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikke poliitikadokumente. 4. Rakendusplaani lisad 1. Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu (kinnitatud 03.09.2014 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 377), https://www.hm.ee/sites/default/files/teekaardi_objektide_loend_03.09.2014.pdf 2. Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes (kinnitatud 05.02.2015 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61), https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raa mistiku_eelnou.pdf 3. Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/5._rakendusplaani_lisa_- _kosmose_tegevuskavapdf.pdf 13  SELETUSKIRI “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2019–2023 heakskiitmine” eelnõu juurde Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani aastateks 2019–2023 heakskiitmine” eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ([email protected], tel 735 0170), rahandusosakonna finantsekspert Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161) ja teadusosakonna peaekspert Martin Eessalu ([email protected], tel 735 4061) koostöös teiste ministeeriumitega, Eesti Teadusagentuuriga ja teiste partneritega. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 7 lõike 2 kohaselt peab valdkonna arengukava täitmise eest vastutav minister hiljemalt kolme kuu jooksul valdkonna arengukava kinnitamisest arvates esitama Vabariigi Valitsusele strateegia rakendusplaani, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Käesolev rakendusplaan puudutab tegevusi aastatel 2019- 2023. Rakendusplaan määratleb ministeeriumite tegevused, vastutajad ja ressursid TAI strateegia eesmärkide täitmiseks. Rakendusplaan defineerib strateegia eesmärkide täitmise põhimõtted, sh täpsustab nutika spetsialiseerumise juhtimisskeemi ja vastutust, samuti määratleb ministeeriumite tööjaotuse strateegia tegevuste elluviimisel. Rakendusplaanis on toodud ülevaade sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatud TA-st. Ministeeriumite teadus- ja arendustegevust (edaspidi TA) korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS1) sätestatud nõuetele, mille alusel muuhulgas on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas: - oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine; - valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine; - oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik, kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet. TAI strateegias on sätestatud, et TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN: - nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamise tegevusi; - sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides. 1 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13 lg 1 Vastavalt TAI strateegiale koostatakse rakendusplaan riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus, kus ministeeriumide roll on nimetada oma RESi taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade arendamiseks mõeldud tegevused. Koostöös ministeeriumite ja Statistikaametiga on strateegia elluviimise üheks sihiks täpsustada TAI kulutuste arvestamise ja klassifitseerimise korda, eesmärgiga saada täpsem ja süsteemsem ülevaade tehtud kulutustest vastavalt GBAORD metoodikale (ingl Government budget appropriations or outlays for research and development). Samuti on oluline ministeeriumite vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja monitoorimine, mida riigil on TAI süsteemi juhtimiseks vaja. Rakendusplaani maksumus Rakendusplaanile on lisatud detailne tegevuskava koos planeeritavate ressurssidega. Eelnõu kooskõlastusringi käigus täpsustati ministeeriumite TA tegevustele suunatud eelarved, mis on ära toodud rakendusplaani koondtabelis. TAI strateegia eesmärkide täitmiseks on 31.12.2018 haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 451 kinnitatud „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm 2019-2022“. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel HTMi programmid perioodiks 2018-2021. Programmid on kooskõlas 2018. a riigieelarve, kehtiva RESi, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP), VVTP lähtealustega seotud rahastamisotsuste ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud valdkondlike arengukavadega. Kuigi TAI strateegia rahastamiskavas oli algselt kirjas, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse juba 2015. aastaks 1%-le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel, siis 2018.a riigieelarve seadus ning kehtiv riigieelarvestrateegia ei ole sellega kooskõlas (st tegelik rahastamise maht jääb TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Programmi elluviimisel arvestatakse TAI strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu juures on võimalik tegutseda ulatuses, mis eelarvelised võimalused ette näevad. Juriidiline alus Käesolev eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” alusel. Samas uue riigieelarve seaduse alusel on koostamisel uus Vabariigi Valitsuse määrus valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestamiseks. Programmide käivitamine toimub vastavalt riigieelarve seaduses ja TAKS-is sätestatud korrale. Praegu on TAI strateegia rakendusplaan peamine koht, milles on toodud ülevaade kõikide ministeeriumite teadusinvesteeringute mahtudest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati ministeeriumide ja Riigikantseleiga. Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium. Ettepanekute ja märkuste kooskõlastustabel on toodud seletuskirja lisana. Mailis Reps Mart Laidmets minister kantsler 2  Kooskõlastustabel Asutus Dokument Kommentaar Vastus Maaelu- Rakendusplaan Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on ministeerium Eesti teadus- ja info: sisse viidud. arendustegevuse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 tegevuse liigi ning 16.0 innovatsiooni „Innovatsiooniklaster“ raames toetatavad innovatsiooniklastrid – strateegia 2014– TAI kulu 2020 Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on „Teadmistepõhine info: sisse viidud. Eesti” eesmärkide Eesti maaelu arengukava 2014–2020 tehnilise abi meetme raames täitmiseks aastatel teostatavad uuringud, 2019–2023 seire ja hindamine – TAI kulu Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on info: sisse viidud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meede 1.1 "Innovatsioon püügil" – TAI kulu Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on info: sisse viidud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meede 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" – TAI toetav kulu Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on info: sisse viidud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meede 2.1 "Innovatsioon vesiviljeluses" – TAI kulu Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on info: sisse viidud.  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meede 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" – TAI toetav kulu Palume rakendusplaani tabelites parandada järgmise tegevuse Arvestatud, parandused on info: sisse viidud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meede "Merekeskkonna alaste teadmiste parandamise toetus" – TAI kulu Välisministeerium Rakendusplaan Juhime rakendusplaani koostaja tähelepanu asjaolule, et Arvestatud, Eesti teadus- ja rakendusplaani tabelist on jäänud välja Välisministeeriumi TAI Välisministeeriumi TA arendustegevuse tegevused, sealhulgas ka need, mille osas saadi mais tegevused on kajastatud ning Rahandusministeeriumilt positiivne tagasiside. RESi rakendusplaani koondtabelis. innovatsiooni läbirääkimiste käigus toetati Välisministeeriumi Aasia ja Aafrika strateegia 2014– uurimis- ja arendustegevuste suundade programmi algatamist 2020 summaga 250 000 eurot aastas järgnevaks neljaks aastaks. „Teadmistepõhine Juhime tähelepanu, et Välisministeeriumis on koostamisel Arvestatud, Eesti” eesmärkide valdkondliku arengukava rakendamise tulemlikkust hindavate Välisministeeriumi TA täitmiseks aastatel uuringute kava ning ministeeriumi teiste ülesannete läbiviimiseks tegevused on kajastatud 2019–2023 vajalike alus- ja rakendusuuringute kava. Uuringukavade rakendusplaani koondtabelis. koostamise eesmärk on planeerida senisest tõhusamalt TA tegevusi ja kulusid. Näiteks 2019. aastal liitus Välisministeerium üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga, mille käigus hakkab välja andma eripreemiaid. Neid TA kulusid kaetakse ministeeriumi eelarvest ja pole samuti rakendusplaani tabelis kajastatud. Kultuuri- Rakendusplaan Palume täiendada eelnõus Kultuuriministeeriumi TA kulusid, Arvestatud, muudatused on ministeerium Eesti teadus- ja vastavalt kirjale 02.09.2019 nr 1-12/1453-2. sisse viidud. arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020  „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täitmiseks aastatel 2019–2023 Majandus- ja Rakendusplaan Rakendusplaani tabeli 2019-2023 indikaatorite algtaseme (6. Arvestatud, rakendusplaani Kommunikatsiooni- Eesti teadus- ja andmetulp) ja sihttasemete andmetulpade vahel võiks olla ära tabelis on kajastatud ministeerum arendustegevuse toodud viimased teadaolevad andmed indikaatori reaalselt indikaatorite viimased ning saavutatud taseme kohta. teadaolevad tasemed 2018. innovatsiooni Selliselt saaksid TAI strateegiat rakendavad osapooled praegusest aasta kohta. strateegia 2014– paremini hinnata, kas ja kuidas elluviidavad tegevused on 2020 saavutustasemeid mõjutanud, ning otsustada, milliste meetmete „Teadmistepõhine edenemiseks võib olla vaja lisaressurssi ja milliste jaoks mitte. Eesti” eesmärkide Strateegia 4. meetme tegevuste puhul osutame tungivalt Ettepanek on võetud täitmiseks aastatel rakendusplaani seletuskirjas lk 2 märgitud vajadusele „… on teadmiseks. 2019–2023 oluline ministeeriumite vastutusvaldkondades toimuva TA tegevuste ja rahastamise süstemaatiline planeerimine ja monitoorimine, mida riigi on TAI süsteemi juhtimiseks vaja.“ Iga avaliku sektori rahvusvahelise TA-partnerluse puhul tuleks monitoorida ja analüüsida selles osalemise kulusid, huvigruppe, eesmärke ja tulemusi ning hinnata nendes osalemise vajalikkust Eesti TAI süsteemi jaoks tervikuna. Osutame rakendusplaani tabeli eelviimases tulbas „TAI kulu/ei Arvestatud, klassifikatsioon ole TAI kulu/50/50; 80/20“ punases kirjas MKM-i vastutusalas on eemaldatud. olevate tegevuste ridade märkuste „TAI kulu (MKM)“ puhul, et tegemist on Eesti ettevõtlusstrateegia innovatsioonitegevustega, mis osaliselt on ka MKM-i vastutada olevad TAI strateegia tegevused. Ettevõtlusstrateegia tegevuste puhul ei ole kehtiva strateegia puhul kokku lepitud, milline osa nendest moodustavad TA kulud ja millise osa innovatsioonikulud, seega nende tegevuste kulude TA kuludeks klassifitseerimine ei ole korrektne. Justiitsministeerium Rakendusplaan Justiitsministeerium peab väga oluliseks rakendusplaanis Oleme kommentaariga nõus. Eesti teadus- ja aastateks 2019-2023 2. meetme (TA ühiskondliku ja Kuid 2. meetme 2.7 tegevused arendustegevuse majandusliku kasu suurendamine) kohta planeeritavaid tegevusi. kuuluvad Majandus- ja ning Need tegevused peavad olema ambitsioonikad ja võimalikult laia Kommunikatsiooni- innovatsiooni kasusaajate ringiga, et aidata kaasa seatud eesmärgi ministeeriumi strateegia 2014– saavutamisele. vastutusvaldkonda ning on 2020 Praeguse rakendusplaani kirjalikus dokumendis esitatud kajastatud „Eesti Ettevõtluse „Teadmistepõhine tegevused nendele tingimustele ei vasta, kuivõrd välja toodud Kasvustrateegia 2014-2020“ Eesti” eesmärkide tegevused seonduvad eelkõige riigiasutuste TA tõstmisega ning arengukavas ja täitmiseks aastatel teadus- ja arendusasutuste ja raamatukogudega (tuumiktaristu rakendusplaanis. Seetõttu 2019–2023 toetusmeede, teavikute ja andmebaaside litsentside hankimine käesolevas rakendusplaanis jms), samas kui kõrvale on jäänud erasektor, millel on oluline roll neid tegevusi eraldi TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamises. Muu kirjeldatud ei ole. hulgas ei ole rakendusplaanis välja toodud ühtegi tegevust eesmärgi 2.7 saavutamiseks, milleks on „Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete strateegilist võimekust“. Arvestades, et Eestis on kujunenud mahajäämus ettevõtete tootlikkuse osas hõivatu kohta (2017. aastal 74,4% EL keskmisest) ning turule viidavate toodete ja teenuste uuenduslikkuse osas (võrreldes teiste OECD riikidega), on tegemist strateegia ühe olulisema eesmärgiga. Selle saavutamiseks on vajalik toetada Eesti ettevõtete investeeringuid ja tegevusi tootlikkuse ja toodete lisandväärtuse tõstmiseks ning innovatsiooniks. See hõlmab mh teadlikkuse tõstmist intellektuaalsest omandist, selle kasuteguritest ettevõtluses ja kaitsmisest. Seevastu rakendusplaani tabelis on esitatud eesmärgi 2.7 kohta mitu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat tegevust, sh ettevõtja arenguprogramm (sh teenuse- ja tootearenduse läbiviimine), osaku tüüpi toetustegevus esimeseks kokkupuuteks ülikooli või teadusasutusega, ettevõtjate gruppidele suunatud arendustegevuse alased koolitused ja üritused ning innovatsioonilaenu väljastamise meede. Justiitsministeeriumi hinnangul on tegemist vajalike meetmetega, mis mh aitavad soodustada intellektuaalse omandi loomist ja kaitsmist Eesti ettevõtetes. Oluline on tagada nende teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja sisuline vastavus Eesti ettevõtjate vajadustele. Rakendusplaani kirjalikus dokumendis ei ole aastate 2019-2023 Mitte arvestatud. kohta mitte ühtegi tegevust 3. meetme (Majandusstruktuuri Rakendusplaani kirjalikus muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest) eesmärgi 3.5 dokumendis on 3. meetme 3.5 („Suurendada ettevõtete võimekust info- ja eesmärgi täitmiseks toodud kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste tehnoloogiliste välja tegevus „Toetatakse arengute kasutuselevõtu kaudu. Toetada ettevõtetes disaini läbimurdelisi teadustulemusi strateegilist kasutamist toodete ja teenuste lisandväärtuse innovatsiooni ja suurendamiseks ning rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks“) turupotentsiaali arendamiseks saavutamiseks. Leiame, et tegemist on olulise eesmärgiga, (Proof of Concept)“, mis arvestades seda, et Eesti peamisteks väljakutseteks otseselt toetab eesmärgi teadmistepõhise majanduse poole liikumisel on mh lisandväärtuse saavutamist („Suurendada suurendamine traditsioonilistes sektorites (vt ka strateegia p 1.4 ettevõtete võimekust info- ja Põhisoovitused, 1. soovitus), uute funktsionaalsete lahenduste kommunikatsioonitehnoloogia väljatöötamine (vt 2. soovitus), intellektuaalse omandi ning teiste tehnoloogiliste õiguskaitse süsteemi tõhus ärakasutamine teadus- ja arengute kasutuselevõtu arendustegevuses ja innovatsioonis (5. soovitus) ning ettevõtete kaudu.“). motiveerimine panustama arendustegevusse, sh Lisaks sellele on 3.5 eesmärgi innovatsioonipoliitika vahendite kaudu (12. soovitus). Strateegia saavutamiseks planeeritud visiooni kohaselt on aastaks 2020 „Eestis olemas head tingimused Majandus- ja suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt Kommunikatsiooniministeeriu tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana mi vastutusvaldkonda jääv ning kasutuselevõtjana“. Strateegia järgi on aastaks 2020 tegevus („IKT kasutuselevõtu kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaalu ekspordis soodustamine toimub läbi sihttase 15% (vt lk 13). Rakendusplaanist ei nähtu aga tegevusi, koostöövõrgustike ja ettevõtja mis aitaksid otseselt neid eesmärke täita ja strateegia aluseks arenguprogrammi. Disaini olevaid põhisoovitusi arvesse võtta. strateegiline kasutamine on Seevastu rakendusplaani tabelis on märgitud, et „IKT võimalik läbi ettevõtja kasutuselevõtu soodustamine toimub läbi koostöövõrgustike ja arenguprogrammi ja ettevõtja arenguprogrammi. Disaini strateegiline kasutamine on innovatsiooniosaku“), mille võimalik läbi ettevõtja arenguprogrammi ja innovatsiooniosaku“. sisu ja eelarve kajastub „Eesti Selleks, et rakendusplaani tabelis nimetatud koostöövõrgustikud, Ettevõtluse Kasvustrateegia ettevõtja arenguprogramm ja innovatsiooniosak aitaksid eesmärgi 2014-2020“ arengukavas ja 3.5 saavutamisele tõhusalt kaasa, on oluline tagada nende rakendusplaanis. meetmete kättesaadavus ning pakutavate teenuste hea kvaliteet ja sisuline vastavus ettevõtjate vajadustele. Lisaks disainile on oluline toetada ka teiste intellektuaalse omandi liikide (sh kaubamärgid, leiutised) kaitsmist ja strateegilist kasutamist. Lisaks juba kavandatud tegevustele tuleb tegeleda Eesti Oleme kommentaariga nõus, ettevõtjate teadlikkuse tõstmisega intellektuaalse omandi kaitse kuid käesolevas kohta, nt spetsiaalsete infomaterjalide, koolituste jms kaudu. rakendusplaanis ei ole Praegu on see teadlikkus pigem madal, mis väljendub ka võimalik kirjeldatud mõõdukas registreerimisstatistikas: ettepanekule eraldi tegevust - Eesti Patendiameti statistika kohaselt (kättesaadav siin: luua. Ettepanek võetakse https://www.epa.ee/et/lisateave/-statistika) esitati 2018. aastal kaalumisele „Eesti teaduse, Eestis 68 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, neist 62 arendustegevuse, Eesti isikute poolt. Eelneval, 2017. aastal oli see arv 46, 2016. innovatsiooni ja ettevõtluse aastal aga 71. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti statistika arengukava 2021 – 2035“ kohaselt esitati 2017. aastal Eestist 233 ning 2018. aastal 169 koostamise juures. ühenduse disainilahenduse taotlust. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on see arv 88 (vt https://euipo.europa.eu/tunnelweb/secure/webdav/guest/document _library/- contentPdfs/about_euipo/the_office/statisticsofcommunity- designs_en.pdf). Need arvud viitavad ühenduse disainilahenduse taotluste arvuvähenemise trendile. - Eesti riigisisese patendi taotlusi esitati 2018. aastal 30 tk (neist 24 tk Eesti taotlejatelt) ning 2017 aastal 41 tk (neist 37 Eesti taotlejatelt), kasuliku mudeli taotlusi vastavalt 31 (neist 28 Eesti taotlejatelt) ja 55 (neist 53 Eesti taotlejatelt). Euroopa patendi taotlusi, millega on võimalik taotleda kaitset kuni 38 Euroopa riigis, sh igas EL liikmesriigis, esitasid Eesti isikud nendel aastatel vastavalt 54 tk ja 46 tk (vt EPO statistika: https://www.epo.org/aboutus/annual-reports- statistics/statistics.html). See statistika näitab, et ka leiutiste kaitsmises on Eesti ettevõtjatel veel arenguruumi. Eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse eelnõu Arvestatud. kooskõlastusringi käigus ministeeriumite TA tegevustele suunatud eelarved. Frascati käsiraamatu kohaselt on TA tegevus tegevus, mis peab vastama viiele põhitingimusele – see peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav (Frascati Manual 2015 Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, peatükk 2). Sellest määratlusest lähtuvalt puuduvad Justiitsministeeriumi haldusalas antud definitsioonile vastavad tegevused.  TAI strateegia rakendusplaani tegevused Eesmärk/Meede/Tegevus Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus Vastutaja Kaastäitja Sihtgrupid Rahastusallikas 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Periood 2019-2023 Seos teiste valdkonna arengukavadega TAI kulu/ei ole TAI kulu/50/50; (org) kokku 80/20 KÕIK KOKKU 200 926 278 233 174 369 228 372 641 202 009 995 180 249 785 134 038 635 977 845 425 Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) Saavutatud tase/sihttase Sihttase Sihttase TAI: Teadus- ja arendustegevuse 2,11% (2012) - / 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020) investeeringute tase, % SKPst sh erasektori TA investeeringute tase, % 1,24% (2012) - /1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020) SKPst (TAI ja OP indikaator) TAI: Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 73,2% (2012) 76,8% / 76% 78,0% 80% (2020) 80% (2020) keskmisest, % TAI: Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 12 / 11 11 10 (2020) 10 (2020) 1. Meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse 115 437 321 138 200 000 132 648 000 120 774 000 109 169 000 94 771 000 595 562 000 kindlustamine Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) Saavutatud tase/sihttase Sihttase Sihttase TAI: Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 244 / 290 290 300 (2020) 300 (2020) TAI: 10% maailmas enamtsiteeritud 8,5% (2009) 10% / 10% 10,5% 11% (2020) 11% (2020) teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal TAI: Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni 1427 (2013) - / 1550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020) elaniku kohta 1.1.Toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste Rakendatakse alameede "Institutsionaalne HTM TA asutused, kõrgkoolid HTM RE ELSF (2014-2020) 22 711 000 27 000 000 23 321 000 16 221 000 7 320 000 350 000 74 212 000 vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, arendusprogramm TA asutustele ja keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on võrgustiku korrastamist; suurendada teadusasutuste vastutust oma määratletud toetuse andmise tingimustes. tegevuse tulemuslikkuse eest. Halduslepingud kõrgkoolidega lähtuvad vastutusvaldkondadest ASTRA teaduse osa 50%, Teadusasutuste HTM HTM ELSF (2014-2020) 11 705 500 13 675 000 11 835 500 8 285 500 3 835 000 350 000 37 981 000 TAI kulu võrgu korrastamine ASTRA kõrghariduse osa 50% HTM HTM ELSF (2014-2020) 11 005 500 13 325 000 11 485 500 7 935 500 3 485 000 0 36 231 000 muud TAI programmi kulud 1.2. Tagada teadus- ja arendustegevuse põhiliste Jätkatakse teadus- ja arendustegevuse HTM ETAG TA asutused HTM RE ELSF (2014-2020) 74 951 000 90 826 000 89 637 000 88 814 000 89 020 000 89 300 000 447 597 000 rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja põhiinstrumentide rakendamist (sh personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku institutsionaalsed ja personaalsed arendamise toetused jt) mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise uurimistoetused ning taristu ülalpidamine, iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI baasfinantseerimine, riigi TA asutuste süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. tegevustoetus, ETAG tegevustoetus; ETA Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI tegevustoetus).Vastavalt TAI strateegiale süsteemi tasakaalustatud areng. taotletakse TA põhiliste rahastusinstrumentide mahu kasvatamist kooskõlaliselt tõukefondide investeeringutega. Tegevus aitab saavutada ja kindlustada Eesti teaduse kõrgetasemelisust teaduse ja mitmekesisust. Märkus: põhiinstrumendid HTM HTM RE ELSF (2014-2020) 70 020 500 85 612 000 83 188 000 82 334 000 82 540 000 82 820 000 416 494 000 TAI kulu ETAgi, ETA tegevuskulud, HTM kaudkulud HTM HTM RE ELSF (2014-2020) 3 619 000 3 908 100 4 250 700 4 256 700 4 256 700 4 256 700 20 928 900 TAI toetav kulu osaliselt õppelaenude kulud, HTM kaudkulud osaliselt HTM HTM RE ELSF (2014-2020) 1 311 500 1 305 900 2 198 300 2 223 300 2 223 300 2 223 300 10 174 100 muud TAI programmi kulud 1.3. Toetada teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute Uusi tippkeskusi rahastatakse perioodi 2014- HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 7 112 299 7 113 000 6 900 000 6 800 000 4 400 000 1 672 000 26 885 000 TAI kulu edendamisel. 2020 vahenditest.Oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Rahastatakse 9 teaduse tippkeskust 1.4. Toetada rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (näiteks Tegevuse tulemusena muutub Eesti HTM ETAG TA asutused * * * 0 Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Euroopa Molekulaarbioloogia teadustegevus rahvusvaheliselt Organisatsioon (EMBO) jt) väga häid tulemusi saavutanud, kuid konkurentsivõimelisemaks ja nähtavamaks. rahastusotsuseni mittejõudnud uurimistoetuse taotlejaid oma Tegevus rakendatakse ja ressursid kavandatud uurimustöö elluviimisel Eestis. planeeritakse ja täpsustatakse perioodi 2014- 2020 alameetme "Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine" eelarvest (teg 4.1.). Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 1.5. Tugevdada Euroopa Liidu tõukefondide ja riigieelarvest ETAG jätkab ettevalmistustoetuse maksmist HTM ETAG TA asutused * * * 0 rahastatavate tegevuste abil Eesti teadusasutuste võimekust kvaliteetsete taotluste koostajatele. osaleda kvaliteedikonkurentsil põhinevates koostöövormides, sh Ettevalmistustoetus on planeeritud ETAG programmis Horisont 2020. tegevustoetuse koosseisus (teg 1.2.). Täiendavad ressursid planeeritakse perioodi 2014-2020 alameetme "Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Mobilitas Pluss" eelarvest (teg 4.1.) Tegevuse tulemusena paraneb Eesti osalus Horisont2020 raamprogrammis. 1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja Alates 01.01.2015 rakendus HTM ETAG TA asutused * * * 0 enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh "Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ning teadus- ja arendustegevuse korralduse ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust seaduse muutmise seaduse eelnõu", et viia välisteadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste akadeemiliste töötajate töölepingulised eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise suhted kooskõlla EL direktiiviga. Jätkatakse tasakaalu tagamist. teaduse populariseerimist (teg. 1.10). Jätkatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöös pakutava ettevõtlusdoktorantuuri toetamist (teg 2.2.). Rakendatakse printsiipi, et reeglina oleks akadeemiliste ametikohtade konkursid avatud välisteadlastele. Jälgitakse ja analüüsitakse soolist tasakaalu teaduses. 1.7. Tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest Toetatakse doktorikoolide tegevusi HTM Archimedes TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus korraldatakse HTM kõrghariduse eelarve (seos enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagada alameetme "Institutsionaalne ETAG EÕS rakendusplaaniga) doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh arendusprogramm TA asutustele ja doktoranditoetused), jätkata doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni kõrgkoolidele ASTRA" eelarvest (teg 1.1.). ja järeldoktorantuuri toetamist. Tegevuse tulemusena on kindlustatud Eesti teadlaste ja inseneride järelkasv. Täpsemad oodatavad tulemused kirjeldatakse toetuse andmise tingimustes. Alates 2015 tõsteti doktoranditoetust 10%. HTM doktorandid * * * 0 Doktoriõppe põhirahastus kajastub HTM kõrghariduse eelarves Alates 01.09.2015 rakendusid (esitatakse EÕS rakendusplaani kaudu) seadusemuudatused, mis kindlustavad doktorantidele kõik sotsiaalsed garantiid. Tegevuse tulemusena paranevad doktorantide sotisaalgarantiid ning tõuseb doktoriõppe atraktiivsus. See omakorda aitab kaasa doktoriõppe lõpetajate arvu tõstmisele. 1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku Rändepoliitika valdkonna õigusaktide analüüs SIM erinevad osapooled SIM * * * 0 Seosed „Lõimuv Eesti 2020“, „Regionaalarengu strateegia 2014-2020“, talendipoliitika, rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist ja vajadusel muudatuste väljatöötamine. „Eesti 2020“ ning „Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“. toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust Uussisserändajatele suunatud teadus- ja õppetöö sihtriigina. kohanemisprogrammi elluviimine. Tõhusa talendipoliitika väljaarendamine ja MKM erinevad osapooled MKM 1 300 000 3 590 000 4 000 000 7 590 000 Seosed „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ (teg. 4.1.3.) TAI kulu (MKM) rakendamine Jätkatakse teaduse ja kõrghariduse HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Seosed "Elukestva õppe strateegiaga". Samuti on seosed talendipoliitika rahvusvahelist turundustegevust (vastavalt Archimedes tegevustega (Ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani tegevus 4.1.3). "Research in Estonia" ja "Study in Estonia"). Rahastamine tagatakse tegevus 4.1. eelarvest. Tegevuse tulemusena on Eesti teadus ja kõrgharidus rahvusvaheliselt nähtavam ning välistudengite, -õppejõudude ja -teadlaste teadlikkus õppe- ja teadustöö võimalustest Eestis on tõusnud. 1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eesti Teadusagentuur rakendatab alameedet ETAG HTM, ETA TA asutused HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 Eestisse tulnud ja Eestis olevate tippteadlaste juhitavate "Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-professori järelkasvu toetamine Mobilitas Pluss" (teg institutsiooni mõju TAs. 4.1.). Jätkatakse uurija-professorite rahastamist ETA eelarve kaudu (teg 1.2.). Tegevuse tulemusena on suurenenud teadlasmobiilsus ning Eestis töötavate välisteadlaste arv ja osakaal on kasvanud. 1.10. Populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust. Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus, riigi HTM ETAG, TA asutused, kõrgkoolid, HTM RE 1 079 000 1 386 000 1 361 000 1 361 000 1 361 000 1 361 000 6 830 000 Seos EÕS tegevustega LTT hariduse sisulisel arendamisel. Seos Tagada noortele adekvaatse karjääriinfo kättesaadavus teadlase ja teaduspreemiad, teaduse populariseerimise AHHAA üldhariduskoolid, huviringid, ettevõtted, noortevaldkonna arengukavaga huvihariduse arendamisel inseneri karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ettevõtlussektoris, projektikonkurss; Teadustööde riiklike õpilased, teadlased, üliõpilased jt mh kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam konkursside preemiad (üliõpilaste ettevõtjaid kui potentsiaalseid tööandjaid. Toetada noorte teadustööde riikliku konkurss, õpilaste huviringide sisulist arendamist loodus-, täppis- ja tehnikateaduste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. Soodustada teadusasutuste, konkurss, kasvatusteaduslike tööde ettevõtete ja koolide koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT konkurss, teaduse populariseerimise auhind, õppematerjalide arendamisel. koostööpartnerite toetamine).Tegevuse tulemusena on teadusel ühiskonnas kõrge maine ning teadlase ja inseneri elukutse on muutunud populaarsemaks. Tõusnud on LTT valdkonna sisseastujate arv kõrgkoolides. Koostööpartnerite toetamine HTM ETAG HTM RE 314 000 570 000 570 000 570 000 570 000 570 000 2 850 000 TAI kulu Riigi teaduspreemiad, riiklike konkursside HTM ETAG HTM RE 422 000 422 000 422 000 422 000 422 000 422 000 TAI toetav kulu preemiad, koostööpartnerite toetamine AHHAA tegevustoetus, ühekordsed toetused HTM AHHAA HTM RE 343 000 394 000 369 000 369 000 369 000 369 000 1 870 000 muud TAI programmi kulud  Eesti Teadusagentuur rakendab alameedet HTM ETAG, TA asutused, kõrgkoolid, HTM ELSF (2014-2020) 855 000 856 000 1 000 000 1 000 000 329 000 0 3 185 000 Seos Infoühiskonna arengukavaga tegevustega IKT erialade TAI toetav kulu "Teaduse populariseerimine TeaMe+" Archimedes üldhariduskoolid, huviringid, ettevõtted, populariseerimisel (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad õpilased, teadlased, üliõpilased jt jpm). Korraldatakse avatud taotlusvoor "Teeme+", kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja tegevusi ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT populariseerimisse 1.11. Toetada järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste Jätkub teaduskollektsioonide toetamine. HTM TA asutused HTM RE 798 000 798 000 798 000 798 000 798 000 798 000 3 990 000 Seos kultuuripoliitika 2020 eesmärkidega kultuuripärandi säilitamisel TAI kulu andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, Tulemusena on teaduskogude toimimine digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. kindlustatud nii kogumise, säilitamise ja kättesaadavuse seisukohalt. 1.12. Tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri HTM ETAG TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 5 340 777 5 341 000 4 341 000 4 490 000 4 651 000 0 18 823 000 TAI kulu Planeerida riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid toetamine teekaardi alusel, sh osalemine korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvestades ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi. infrastruktuurides. Tegevuse tulemusena on Eesti kasutajatele tagatud ajakohastatud taristu ning juurdepääs rahvusvahelistele tipptasemel teadustaristutele vastavalt taristu kasutamise tingimustele. SA HITSA tegevustoetus; EENETi HTM HITSA TA asutused, kõrgkoolid HTM RE 1 290 245 1 290 000 1 290 000 1 290 000 1 290 000 1 290 000 6 450 000 2015 oli kõrghariduse eelarves, alates 2016 TjaA eelarves. muud TAI programmi kulud haridusteenuste tagamine 2. meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine 53 452 357 56 279 257 56 806 036 53 360 995 50 275 785 31 548 070 246 607 508 Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) Saavutatud tase/sihttase Sihttase Sihttase TAI ja OP: Erasektori finantseeritud avaliku 3% (2012) 6% / 6% 6% 7% (2020) 7% (2020) sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal TAI: Sotsiaalmajanduslikele rakendustele ~30% (2011) 40% / 38% 39% 40% (2020) 40% (2020) (v.a akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest 2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku Riiklike programmide "Eesti keel ja HTM TA asutused HTM RE 1 306 533 1 365 000 1 365 000 1 365 000 1 365 000 1 365 000 5 460 000 TAI kulu tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste kultuurimälu II 2014-2018" ning "Eesti arendamine ning soodustada nende võimalikult laialdast keeletehnoloogia (2011-2017)" elluviimine. rakendamist. Tegevuse tulemusena on tagatud eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge tasemega uuringute toetamine ja keeletehnoloogia lahenduste arendamine. 2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös HTM Archimedes TA asutused, ettevõtted, doktorandid HTM ELSF (2014-2020) * * * 0 erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes pakutava doktorantuuri toetamist. Perioodi ETAG sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samuti 2014-2020 vahendid on planeeritud koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös alameetmes "Kõrghariduse pakutava doktorantuuri toetamist. erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" (tegevus 3.2.). Ettevõtlusdoktorantuuri toetamise tulemusena paraneb doktoriõppe kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine lähtuvalt ettevõtete vajadustest. 2.3. Toetada teadustaristu ühiskasutust ettevõtete ja Läbi tuumiktaristu toetusmeetme toetatakse ETAG HTM TA asutused, ettevõtted, välispartnerid HTM RE 523 717 854 000 854 000 854 000 854 000 854 000 3 416 000 TAI kulu teadusasutuste seas ning töötada välja taristu ühiskasutamise riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride reeglistik. ühiskasutust ning avamist välistele kasutajatele (sh ettevõtjatele ja välispartneritele). 2.4. Vaadata üle kommertsialiseerimisega seotud Alameetmest "Institutsionaalne HTM MKM TA asutused * * * 0 motivatsioonisüsteem ülikoolides, sidudes selle ülikoolide arendusprogramm TA asutustele ja põhieesmärkide ja -rahastusega. Suurendada kõrgkoolidele" (teg 1.1.) toetatakse ülikoolide, kommertsialiseerimise professionaalsust ja mõju ning tugevdada TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste sidet innovatsioonisüsteemi teiste osalistega – investorite, väljaarendamist ettevõtluskoostöö inkubaatorite, teadusparkide jt-ga. Jätkata teadmussiirdealase laiendamiseks (teadustaristu avamine pädevuse arendamist, sh ekspertide koolitust ja sissetoomist, ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse teadmussiirde korralduse ja kvaliteedi arendamist ning kasvatamine jm).Jätkatakse patentide ja rahvusvahelise kontaktvõrgustiku laiendamist. Edendada patenditaotluste ning TA lepingulise tulu intellektuaalse omandi alase teadlikkuse süvendamist nii teadlaste, arvestamist TA asutuste baasfinantseerimise üliõpilaste kui ka ülikooli mitteakadeemilise personali hulgas. alusena. Tegevuse tulemusena on intellektuaalomandi kommertsialiseerimise süsteem ülikoolidele motiveeriv. 2.5. Toetada ettevõtlusõppe arendamist ja uusi ettevõtluskogemuse Rakendatakse ESF meede "Ettevõtlikkuse ja HTM MKM Kõrgkoolid HTM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Seos EÕS ja Ettevõtluse kasvustrateegiaga omandamise vorme, kaasates senisest enam ettevõtjaid ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil lektoritena, praktika pakkujatena jmt. haridustasemetel" ja "Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses". Jätkatakse ettevõtlusõppe arendamist ülikoolide tulemuslepingute raames.Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.6. Parandada kapitali kättesaadavust ülikoolist väljakasvavatele MKM. Käivitatakse programm Start-up Eesti MKM Kredex, EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) 1 660 000 975 000 975 000 0 0 0 1 950 000 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) alustavatele ettevõtetele. 2.0, mille raames kutsutakse ellu inimeste ja 2020" rakenduplaanis idufirmade arendamiseks koolitus- ja arenguprogramme ning käivitatakse Eesti turul uue põlvkonna inkubaatorid. Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste MKM. Käivitatakse täismahus ettevõtja MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) 7 982 957 12 000 000 15 000 000 12 000 000 10 000 000 2 756 598 51 756 598 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka arenguprogrammi (sh teenuse- ja 2020" rakenduplaanis traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu tootearenduse läbiviimine), mis on ettevõtte lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete kompleksne tugimeede, kus esmalt strateegilist arendusvõimekust. teostatakse ettevõtte diagnostika, seejärel otsustatakse milliseid toetusi firma vajab. Ühe taotlusega saab toetust küsida erinevatele tegevustele, ka tootearendus. Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. MKM. Osaku tüüpi toetustegevus esimeseks MKM EAS ettevõtted, TA asutused MKM ELSF (2014-2020) 921 633 1 100 000 1 300 000 1 350 000 1 350 000 1 463 158 6 563 158 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) kokkupuuteks ülikooli või 2020" rakenduplaanis teadusasutusega.Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Ettevõtjate gruppidele suunatud MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- arendustegevuse alased koolitused ja 2020" rakenduplaanis üritused (nt tooearenduse meistriklassid, "Liftiga tulevikku"). Täpsemad oodatavad tulemused määratletakse toetuse andmise tingimustes. Käivitatakse innovatsioonilaenu väljastamise MKM KredEx ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- meede. Täpsemad oodatavad tulemused 2020" rakenduplaanis määratletakse toetuse andmise tingimustes. 2.8. Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla Toimuvad regulaarsed kohtumised EAS ja ETAG ettevõtted, TA asutused 0 saavutamiseks Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise ETAG juhtkondade ja töötajate vahel, et EAS Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kokkusobiv ja tagada toetusmeetmete koostoime. üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud uurimistoetuste süsteem. 2.9. Soodustada erasektori raha suuremat kaasamist ülikoolide MKM. Väärtuspakkumiste väljatöötamine MKM EAS välisinvestorid, ettevõtted, TA asutused, MKM ELSF (2014-2020) 5 896 052 4 729 957 3 612 500 3 625 000 3 650 000 3 872 774 19 490 231 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) rahastamisse. Soodustada suurema lisandväärtusega ja TAI kasvualade raames ning „tarkade kõrgkoolid 2020" rakenduplaanis võimekusel põhinevate välisinvesteeringute riikitoomist töökohtadega“ välisinvesteeringute laekumise (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine toetamiseks mõeldud meetmed. Näiteks arendustegevusele, idufirmad), pakkudes välisinvestoritele TA rakendatakse "Tehnoloogiaarenduskeskuste osakuid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. toetusmeede", mille raames toetatakse eraõiguslikke (AS-id) tehnoloogia- ja tootearenduseteaduskeskuseid, mis seovad omavahel tippteadlased ja ettevõtted. Jätkatakse innovatsiooniosaku meetmega, mille abil saab VKE koostöös kõrgkooli, katselabori, intellektuaalomandi eksperti või disaineriga uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides. Samuti tegeletakse EAS-i rahvusvahelistumise divisioni poolt pakutud investorteeninduse raames potentsiaalsete ja olemasolevate välisinvestorite teenindusega sihtriikides. Tugipakettide (sh finantsiline) väljatöötamine MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- suurettevõtete juhtiv- ja arendustöötajate 2020" rakenduplaanis liikumisele, koolitusele  Investeeringute sidumine kohalike ettevõtete, MKM EAS ettevõtted, TA asutused, kõrgkoolid, MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- tarneahelate ja võrgustikega (ülikoolid, TAK- klastrid 2020" rakenduplaanis id ning klastrid) 2.10. Jätkata kesksete teaduse infosüsteemide ja -teenuste Jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi HTM ETAG TA asutused, riigiasutused, ettevõtted * * * * * * 0 arendamist eesmärgiga muuta need väliskasutajatele (sh arendamist.Vahendid planeeritakse HTM riigiasutustele ja ettevõtjatele) mugavaks ja võimaldada kiiret eelarvest ning erinevatest ligipääsu uuringute teemade, teostajate ja tulemusteni. toetusprogrammidest, mille menetlemist korraldatakse ETIS-e kaudu. Uue perioodi investeeringud planeeritakse alameetme "Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine" kaudu (teg 2.12). Tegevuse tulemusena on Eesti Teadusinfosüsteem kasutajasõbralik, avatud ja funktsionaalne andmebaas teadusinfo haldamiseks ja levitamiseks. 2.11. Soodustada avatud juurdepääsu (ingl open access ) avaliku Teaduse põhiliste rahastusinstrumentide HTM ELNET TA asutused, kõrgkoolid, raamatukogud HTM RE 8 538 000 2 388 000 5 588 000 5 588 000 5 588 000 5 588 000 24 740 000 rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele. (IUT,PUT) tingimustes on sätestatud Toetada teadusasutuste ja teadusraamatukogude andmekogude teadusinfo avatud juurdepääsu täiendamist ning tagada juurdepääs olulisematele põhimõtted.Toetatakse teadusraamatukogude teadusandmebaasidele. teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigushoidmist. Tegevuse tulemusena on uusim teadusinfo ning teadustöö tulemused kasutajatele lihtsasti kättesaadav ja leitav. Teadusraamatukogudele teavikute HTM HTM RE 8 132 000 2 288 000 5 385 000 5 385 000 5 385 000 5 385 000 23 828 000 TAI kulu soetamiseks Tegevustoetused HTM HTM RE 406 000 100 000 203 000 203 000 203 000 203 000 203 000 TAI toetav kulu 2.12. Võtta meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja HTM. Käivitatakse alameede "Valdkondliku HTM ministeerium ministeeriumid, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 4 893 495 4 640 000 6 100 000 6 100 000 5 974 000 0 22 814 000 Seos valdkondlike arengukavadega, kus on ette nähtud TA tegevuste võimekuse suurendamiseks. Luua ministeeriumidevahelised teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" id, ETAG toetamine koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja (RITA), samuti toetatakse valdkondlike paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, ministeeriumite teadusprogrammide et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA käivitamist (vastavalt rakendusplaani tekstis eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. sätestatud põhimõtetele). Oodatavad tulemused on kirjeldatud meetme dokumentides. RITA teaduse valdkonna osa 80% HTM HTM ELSF (2014-2020) 3 914 796 3 712 000 4 880 000 4 880 000 4 779 200 0 18 251 200 TAI kulu RITA kõrghariduse valdkonna osa 20% HTM HTM ELSF (2014-2020) 978 699 928 000 1 220 000 1 220 000 1 194 800 0 4 562 800 muud TAI programmi kulud SIM. Siseministeeriumi rakendusuuringute ja SIM erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 325 436 510 000 120 000 120 000 120 000 870 000 Summa kajastub Siseministeeriumi eelarves. Täpne summa kinnitatakse ekspertarvamuste tsentraalselt koordineeritud igal aastal Siseministeeriumi eelarve koostamisel.Kulud on planeeritud rahastamine, et suurendada poliitika "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" ja "Elukestva õppe strateegia" kujundamise, strateegilise planeerimise ja rakendusplaanides. juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis. sh SIM.otseselt TA-sse panustav (85-88%) erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 286 384 433 500 102 000 102 000 102 000 0 739 500 2018 a 88%, 2019 a 85% TAI kulu (SIM) sh SIM. TA-d toetav (12-15%) erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 39 052 76 500 18 000 18 000 18 000 0 130 500 2018 a 12%, 2019 a 15% TAI toetav kulu (SIM) SIM. Sisekaitseakadeemia teadus- ja SKA erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 1 503 413 2 100 000 1 019 715 3 119 715 Seosed Elukestva õppe strateegiaga 2014-2020 arendustegevus, mis panustab siseturvalisuse valdkonna vastutuse ja võimekuse suurendamisele kolmes valitsemisalas: Siseministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium. sh SIM.otseselt TA-sse panustav (28%) SKA erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 420 956 588 000 285 520 873 520 28% TAI kulu TAI kulu (SIM) sh SIM. TA-d toetav (72%) SKA erinevad osapooled SIM RE ja välisabi 1 082 457 1 512 000 734 195 2 246 195 72% TA-d toetav TAI toetav kulu (SIM) SIM. Politse- ja Päästeameti tegevused PPA SIM RE 85 420 153 000 153 000 TAI kulu (SIM) SIM. Päästeameti tegevused PÄA SIM RE 318 312 160 000 160 000 sh SIM.otseselt TA-sse panustav PÄA SIM RE ja välisabi 28 648 35 200 35 200 2018 a 9%, 2019 a 22% TAI kulu (SIM) sh SIM. TA-d toetav PÄA SIM RE ja välisabi 289 664 124 800 124 800 2018 a 91%, 2019 a78% TAI toetav kulu (SIM) SIM. Häirekeskuse tegevused HÄK SIM RE ja välisabi 499 152 100 000 100 000 teadus- ja arendustegevuse projekti „Häirekeskuse IKT rakendustes TAI kulu (SIM) katkematu ja optimaalse hädaabiteate menetlemise töövoo tagamise väljatöötamine. ETAPP 1“ KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi Kaitsevägi KAM RE (maksutuludest rahastatud) 642 718 559 000 559 000 1 118 000 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2022 toetamine võimelünkade kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu. Tuvastatud võimelünkade likvideerimiseks mõeldud teadus- ja arendusprojektide läbiviimine KAM. Eesti sõjalise võimearenduse KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, Rahvusvaheline KAM RE (maksutuludest rahastatud) 926 089 490 424 399 972 890 396 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2023 seisukohalt oluliste üld- ja erikompetentside Rahvusvahel Kaitseuuringute Keskus arendamine, toetamaks sõjalise riigikaitse ine strateegiate ja arengukavade koostamist. Kaitseuuring Sidususe suurendamine ja koostöö ute Keskus tõhustamine üldkompetentside arendamise eest vastutajate ja avalik-õiguslike ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning kaitsetööstusettevõtete vahel KAM. Eesti kaitsetööstuse kõrge KAM Kaitsevägi, ettevõtted KAM RE (maksutuludest rahastatud) 725 000 4 678 076 803 326 1 609 797 1 664 694 1 710 544 8 755 893 Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013-2022; Kaitseministeeriumi valitsemisala ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja teadus- ja arenduspoliitika 2014-2024 julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arendamise toetamine. Eesti kaitse- ja julgeolekualase innovatsioonibaasi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele SOM rakendusuuringute ja SOM erinevad osapooled SOM RE, Norra toetus, ELSF 1 315 205 2 547 308 1 485 414 1 419 921 1 139 150 827 000 8 733 998 Seos Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (RTA), Laste ja perede TAI kulu (SOM) ekspertarvamuste rahastamine, et arengukava 2012-2020 (LPA) ja Aktiivsena vananemise arengukavaga suurendada poliitika kujundamise, 2013-2020 (AVA) strateegilise planeerimise ja juhtimiskvaliteedi tõusu ministeeriumis ning teadusuuringute kaasrahastamine. SOM teadus- ja arendusprojektid. SOM registrid ja andmekogud. SOM. SOM erinevad osapooled SOM RE, Norra toetus, ELSF 5 574 600 4 469 200 1 769 200 1 769 200 1 772 200 516 200 10 296 000 TA toetavad tegevused. SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud TAI toetav kulu (SOM) valdkonna arengukavade ("Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava 2016- KKM: RMK metsandusuuringute RMK KKM erinevad osapooled RE 346 730 0 200 000 200 000 200 000 200 000 2023") programmides 800 000 Metsanduse arengukava, RMK arengukava programm TA kulud RMK KKM RE 346 730 0 200 000 200 000 200 000 200 000 800 000 TAI kulu (KKM) TA toetavad kulud RMK KKM RE 0 0 0 0 0 0 0 TAI toetav kulu (KKM) KKM: Süsinikuringe seire arendamine, KKM erinevad osapooled Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna 0 0 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000 Merestrateegia meetmekava, Veemajanduskava, Kliimamuutustega TAI kulu (KKM) Kliimamuutuste leevendamise ja muutustega toetused kohanemise arengukava aastani 2030, Koostatav Ringmajanduse kohanemise tegevuste parem kavandamine). strateegia ja tegevuskava 2021+, Looduskaitse arengukava, Eesti Norra abi projektid „Mere ja siseveekogude metsanduse arengukava, Kiirgusohutuse riiklik arengukava, Põlevkivi ökosüsteemiteenuste määramise ja kasutamise riiklik arengukava kaardistamise metodoloogia väljatöötamine; Projekt "Mudelite süsteemi ning töövahendi KKM rakendus- ja alusuuringud; analüüsid; KKM KAUR, KKA erinevad osapooled RE 730 576 3 100 000 3 100 000 3 100 000 3 100 000 3 100 000 15 500 000 Merestrateegia meetmekava, Veemajanduskava, Kliimamuutustega seirealased uuringud kohanemise arengukava aastani 2030, Koostatav Ringmajanduse TA kulud KKM KAUR, KKA erinevad osapooled RE 319 974 2 015 000 2 015 000 2 015 000 2 015 000 2 015 000 10 075 000 strateegia ja tegevuskava 2021+, Looduskaitse arengukava, Eesti TAI kulu (KKM) TA toetavad kulud KKM KAUR, KKA erinevad osapooled RE 410 602 1 085 000 1 085 000 1 085 000 1 085 000 1 085 000 5 425 000 TAI toetav kulu (KKM) KKM: rakendus- ja alusuuringud; analüüsid; KKM KKA erinevad osapooled RE/ ELSF (KIK) 1 408 818 0 0 0 0 0 0 Merestrateegia meetmekava, Veemajanduskava, Kliimamuutustega seirealased uuringud kohanemise arengukava aastani 2030, Koostatav Ringmajanduse strateegia ja tegevuskava 2021+, Looduskaitse arengukava, Eesti metsanduse arengukava, Kiirgusohutuse riiklik arengukava, Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava TA kulud KKM KKA erinevad osapooled RE/ ELSF (KIK) 951 705 0 0 0 0 0 0 TAI kulu (KKM) TA toetavad kulud KKM KKA erinevad osapooled RE/ ELSF (KIK) 457 113 0 0 0 0 0 0 TAI toetav kulu (KKM) KKM: Rakendus- ja alusuuringud; analüüsid; KKM KKA erinevad osapooled ELSF (2014-2020) 1 287 331 260 000 260 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 6 520 000 Merestrateegia meetmekava, Veemajanduskava, Kliimamuutustega seirealased uuringud kohanemise arengukava aastani 2030, Koostatav Ringmajanduse strateegia ja tegevuskava 2021+, Looduskaitse arengukava, Eesti metsanduse arengukava, Kiirgusohutuse riiklik arengukava, Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava TA kulud KKM KKA erinevad osapooled ELSF (2014-2020) 1 170 020 30 000 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 3 060 000 TAI kulu (KKM) TA toetavad kulud KKM KKA erinevad osapooled ELSF (2014-2020) 117 311 230 000 230 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 3 460 000 TAI toetav kulu (KKM) MEM: Programm „Põllumajanduslikud MEM TA asutused, põllu- ja kalamajandus RE 293 667 539 184 "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI kulu (MEM) rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel ning metsandussaaduste tootjad ja arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse 2015- 2021“. töötlejad, riigiasutused valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) 611 522 744 522 782 522 1 065 522 3 980 748 MEM: Programm „Põllumajanduslikud MEM TA asutused, põllu- ja kalamajandus RE 204 759 237 476 "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI toetav kulu (MEM) rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel ning metsandussaaduste tootjad ja arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse 2015- 2021“. töötlejad, riigiasutused valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) MEM: Programm „Põllumajanduslikud MEM TA asutused, põllu- ja kalamajandus RE Plaanis esitada RESi 2020-2023. "Eesti põllumajandus-, toidu- ja TAI kulu (MEM)/ei ole TAI kulu (MEM) rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel ning metsandussaaduste tootjad ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015- 2021“laienemine töötlejad, riigiasutused 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) MEM: Riiklik programm MEM TA asutused, põllumajandussaaduste RE "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI kulu (MEM) „Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019 tootjad 657 947 1 130 738 1 130 738 1 130 738 1 130 738 1 130 738 5 653 688 arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030" (koostamisel)  MEM: Programm „Põllumajanduskultuuride MEM TA asutused RE "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI toetav kulu (MEM) geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse aastatel 2014–2020” 272 917 401 607 401 607 401 607 401 607 401 607 2 008 033 valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) MEM: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 MEM TA asutused, põllumajandus- ja RE ja MEM ELSF (2014-2020) "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI kulu (MEM) meetme 16 tegevuse liik 16.2 „Uute toodete, metsandussaaduste tootjad ja töötlejad arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse tavade, protsesside ja tehnoloogiate 1 201 875 706 777 1 225 000 1 225 000 425 000 96 166 3 677 943 valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) arendamine“ MEM: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 MEM TA asutused, põllumajandus- ja RE ja MEM ELSF (2014-2020) "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI kulu (MEM) meetme 16 tegevuse liigi 16.0 metsandussaaduste tootjad ja töötlejad arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse „Innovatsiooniklaster“ raames toetatavad 333 242 573 314 2 300 000 2 500 000 2 050 000 1 213 370 8 636 684 valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) innovatsiooniklastrid MEM: Eesti maaelu arengukava tehnilise abi MEM TA asutused, põllumajandus- ja RE ja MEM ELSF (2014-2020) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (koostamisel) TAI kulu (MEM) meetme raames teostatavad uuringud, seire metsandussaaduste tootjad ja töötlejad 29 802 5 025 0 0 0 0 5 025 ja hindamine MEM: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi MEM TA asutused, kalamajandussaaduste RE ja MEM ELSF (2014-2020) TAI kulu (MEM) meede 1.1 "Innovatsioon püügil" tootjad ja töötlejad 282 481 600 000 1 241 586 1 280 000 1 662 600 4 784 186 MEM: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi MEM TA asutused, kalamajandussaaduste RE ja MEM ELSF (2014-2020) TAI toetav kulu (MEM) meede 1.3 "Teadlaste ja kalurite tootjad ja töötlejad 625 926 1 000 000 1 234 344 1 412 037 1 412 037 5 058 418 koostöötoetus" "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030" MEM: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi MEM TA asutused, kalamajandussaaduste RE ja MEM ELSF (2014-2020) (koostamisel). (2018. aasta EMKF summad on 2018. aastal tehtud TAI kulu (MEM) meede 2.1 "Innovatsioon vesiviljeluses" tootjad ja töötlejad 385 954 400 000 400 000 250 000 244 830 314 406 1 609 236 väljamaksed nende meetmete lõikes ja ei kajasta eelnevatel aastatel MEM: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi MEM TA asutused, kalamajandussaaduste RE ja MEM ELSF (2014-2020) tehtud väljamakseid. Kokku meetme summad on arvestatud koos TAI toetav kulu (MEM) meede 2.6 "Teadlaste ja tootjad ja töötlejad tulemusraamistikuga ehk määratud summadele +6%.) 205 492 241 474 181 744 181 744 172 208 25 788 802 958 vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" MEM: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi MEM TA asutused, kalamajandussaaduste RE ja MEM ELSF (2014-2020) TAI kulu (MEM) meede "Merekeskkonna alaste teadmiste tootjad ja töötlejad 257 000 1 065 726 350 707 1 416 433 parandamise toetus" KUM: Lõimumisvaldkonna uuringud KUM erinevad osapooled RE 88 681 100 000 0 0 0 188 681 KUM: Kultuurivaldkonna uuringud KUM erinevad osapooled RE 24 000 24 000 0 0 0 48 000 KUM : Spordivaldkonna uuringud KUM erinevad osapooled RE 15 000 15 000 0 0 0 30 000 KUM: TA üldkulu KUM erinevad osapooled RE 0 0 100 000 200 000 100 000 400 000 VÄM: TA kulu VÄM RE 300 000 375 000 375 000 375 000 375 000 1 800 000 TAI kulu (VÄM) VÄM: TA toetav kulu VÄM RE 320 000 380 000 380 000 380 000 380 000 1 840 000 TAI toetav kulu (VÄM) RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled RE 369 338 334 132 370 000 370 000 370 000 370 000 1 814 132 Frascati manuaali põhjal TA kulud TAI kulu (RM) uuringud ja analüüsid RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled ELSF 51 000 450 368 450 000 450 000 450 000 450 000 2 250 368 Frascati manuaali põhjal TA kulud TAI kulu (RM) uuringud ja analüüsid RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled RE 189 951 147 219 175 000 190 000 195 000 210 000 917 219 RM-i uuringuplaani kulud, mida ei saa liigitada Frascati manuaali järgi TA TAI toetav kulu (RM) uuringud ja analüüsid kuludeks ning toetavad tegevused nagu teadusnõuniku ametikoha omafinantseering RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled ELSF 9 599 40 000 35 000 20 000 15 000 0 110 000 RM-i uuringuplaani kulud, mida ei saa liigitada Frascati manuaali järgi TA TAI toetav kulu (RM) uuringud ja analüüsid kuludeks nagu teadusnõuniku ametikoha välistoetus RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled RE 120 409 216 743 119 049 112 415 109 830 99 330 657 367 Välisprojektid, mille eest vastutab RM ja mida liigitatakse uurimis- ja TAI kulu (RM) uuringud ja analüüsid arendustööde alla RM: Rahandusministeeriumi tellitavad RM erinevad osapooled ELSF 686 950 1 214 533 674 613 637 015 622 370 562 870 3 711 401 Välisprojektid, mille eest vastutab RM ja mida liigitatakse uurimis- ja TAI kulu (RM) uuringud ja analüüsid arendustööde alla 2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, Tegevuspõhimõte. Avalikus sektoris ministeeri erinevad osapooled - - - - - - 0 sh eelistada avalikus sektoris juhtivate ametikohtade täitmisel ametikohtade täitmisel tuginetakse avaliku umid teaduskraadiga isikuid. teenistuse seaduses sätestatud tingimustele. Valdkondliku TA tegevuse tugevdamiseks toetatakse ministeeriumites teadusnõunike ametikohtade loomist (teg 2.12). Jätkatakse teaduse populariseerimist (teg 1.10). 3. meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast 14 449 888 16 591 864 15 390 000 14 910 000 11 203 000 4 781 565 62 077 000 spetsialiseerumisest Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) Saavutatud tase/sihttase Sihttase Sihttase TAI: Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste 14,1% (2012) - / 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020) osakaal ekspordis, % TAI: Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste 6,7% (2012) 8,3% / 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020) sektorite hõive osakaal koguhõives, % 3.1. Luua nutika spetsialiseerumise toetamiseks riiklikud HTM: Rakendatakse alameede "Nutika HTM ETAG, ettevõtted, TA asutused, kõrgkoolid HTM ELSF (2014-2020) 6 613 654 5 155 000 4 500 000 4 000 000 4 000 000 4 143 000 21 798 000 TAI kulu programmid, mis sisaldavad vajalikke meetmeid spetsialiseerumise kasvuvaldkondade MKM, EAS kasvuvaldkondade tugevdamiseks, ja määrata vastutav rakendusuuringute toetamine". Oodatavad organisatsioon. tulemused on kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi HTM ETAG HTM RE 450 000 450 000 450 000 450 000 450 000 2 250 000 TAI kulu innovatsiooni ja turupotsensiaali arendamiseks IKT teadus ja arendustegevuse toetamine HTM HITSA ülikoolid HTM RE ELSF (2014-2020) 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 0 12 000 000 TAI kulu  Ressursside väärindamisega seotud HTM * ülikoolid HTM ELSF (2014-2020) 0 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 0 12 000 000 TAI kulu valdkondade teadus- ja arendustegevuse toetamine MKM: Käivitatakse Start-up Eesti 2.0 MKM EAF ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- pilootprojekt, mille osaks on 2020" rakenduplaanis arenguprogrammid (tudengikiirendid ja Founders Institute), uue põlvkonna inkubaatorid ja äriinglite ning riskikapitalistide võrgustiku arendamine 3.2. Toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja Rakendatakse alameede "Kõrghariduse HTM Archimedes üliõpilased, kõrgkoolid HTM ELSF (2014-2020) 4 836 234 4 836 000 4 300 000 4 300 000 593 000 0 14 029 000 muud TAI programmi kulud juurdekasvu; tagada avaliku sektori teadusasutuste erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise uurimisvõimekuse kasv ja taristu ettevõtluskoostöö arendamiseks. kasvuvaldkondades". TA asutuste uurimisvõimekuse kasvu ja taristu avamist ettevõtluskoostöö arendamiseks toetatakse alameetmest "Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele". Oodatavad tulemused on kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. 3.3. Arendada kasvuvaldkondades ettevõtete ja TA asutuste Koostöövõrgustike programmi väljatöötamine MKM EAS ettevõtted, TA asutused MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- koostöövõrgustike tegevust (sh tehnoloogia arenduskeskused ja ja rakendamine 2020" rakenduplaanis klastrid). 3.4. Pidada silmas ja tõsta esile kasvuvaldkondi TAI ja teiste Arvestatakse üliõpilaste erialastipendiumite HTM Archimedes üliõpilased, kõrgkoolid * * * * * * 0 avalikus sektoris elluviidavate poliitikameetmete juures, sh rakendamisel (kulud kajastatud eespool üliõpilaste erialastipendiumite rakendamisel, teadusasutuste tegevuse 3.2. juures). Tegevuse tulemusena eesmärkide väljatöötamisel, teadusparkide tegevuse jm on üliõpilased motiveeritud valima riigile ja kavandamisel ja elluviimisel. ettevõtlusele olulisi erialasid. Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu RM EAS ettevõtted, kohalikud omavalitsused, ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- toetamine seotult piirkondlike kõrgkoolid, TA asutused 2020" rakenduplaanis ettevõtlusvõrgustike ja tööjõu arendamisega 3.5. Suurendada ettevõtete võimekust info- ja IKT kasutuselevõtu soodustamine toimub läbi MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste tehnoloogiliste arenduste koostöövõrgustike ja ettevõtja 2020" rakenduplaanis kasutuselevõtu kaudu. Toetada ettevõtetes disaini strateegilist arenguprogrammi. Disaini strateegiline kasutamist toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks kasutmine on võimalik läbi ettevõtja ning rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks. arenguprogrammi ja innovatsiooniosaku. Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega KUM MKM ettevõtted KUM ELSF (2014-2020) * * * * * * 0 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- (väikeporjektid ja suurprojektid) 2020" rakenduplaanis 3.6. Suurendada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade MKM. Nõudluspoole poliitika MKM EAS ettevõtted, riigiasutused, TA asutused MKM ELSF (2014-2020) 20 965 150 864 140 000 160 000 160 000 188 565 799 429 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) raames avaliku sektori rolli ettevõtetepoolsete uuenduste sekkumismehhanismide rakendamine 2020" rakenduplaanis eestvedajana, s.o TA ja innovatsiooni tellijana ja algatajana. Uuenduste hulka kuuluvad muu hulgas innovaatilised hanked, ettevõtete arendustegevus avaliku sektori eestvedamisel, avalike teenuste disain, avaliku ja erasektori partnerlus, demoprojektid ning kõigeks selleks vajalik taristu ja infotehnoloogilised lahendused. 4. meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine 17 586 712 22 103 249 23 528 605 12 965 000 9 602 000 2 938 000 94 992 862 rahvusvahelises TAI alases koostöös Indikaator/Tulemus Algtase (aasta) Saavutatud tase/sihttase Sihttase Sihttase TAI ja OP: Eesti edukus ELi teadus- ja 87% (2013) 148% / 97% 99% 100% (2020) 100% (2020) arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 TAI: Rahvusvaheliselt koordineeritud 1,31% (2010) - / 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020) uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 4.1. Tagada ministeeriumideüleses koostöös Eesti osalemine HTM: Rakendatakse alameede "Teaduse ja HTM ETAG, TA asutused HTM ELSF (2014-2020) 10 008 000 10 007 000 11 000 000 11 000 000 8 000 000 1 687 000 41 694 000 Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse kõrghariduse rahvusvahelistumine, Archimedes ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja mobiilsuse ja järelkasvu toetamine", sh Põhjala ühisruumi algatustes), koordineerida ministeeriumide vahel programmid "DoRa Pluss" ja "Mobilitas Eesti osalemist liikmesriikide sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel Pluss". Oodatavad tulemused kirjeldatakse elluviidavates teadusprogrammides. toetuse andmise tingimustes. Mobilitas Pluss HTM HTM ELSF (2014-2020) 5 004 000 5 003 500 5 500 000 5 500 000 4 000 000 843 500 20 847 000 TAI kulu Dora Pluss HTM HTM ELSF (2014-2020) 5 004 000 5 003 500 5 500 000 5 500 000 4 000 000 843 500 20 847 000 muud TAI programmi kulud  MEM: Maaeluministeerium on liitunud MEM TA asutused RE 288 000 228 648 445 000 321 000 283 000 1 277 648 "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI kulu (MEM) teadusvõrgustikega ERA-Net Cofund FACCE arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse SURPLUS, FACCE JPI ERA-Net Plus CSA, valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) ERA-Net Core Organic Cofund, ERA-Net Cofund SUSFOOD2, ERA-Net C-IPM, Euphresco, ERA-Net Cofund SusCrop, ERA- Net SusAn, ERA-Net COFASP, JPI OCEANS2 ERA-Net Cofund Blue Bioeconomy, EJP One Health, EJP Cofund on Soil, ERA-Net Cofund on ICT-enabled Agri- food Systems, ERA-Net Cofund on Climate Change and Food Security, ERA-Net Cofund on Infectious Animal Diseases ICRAD MEM: ERA-Net Cofund FACCE SURPLUS, MEM TA asutused RE 17 109 60 214 9 000 0 0 0 69 214 "Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde TAI toetav kulu (MEM) ERA-Net Core Organic Cofund, ERA-Net arengukava aastateks 2015–2021" ja "Põllumajanduse ja kalanduse SusAn, JPI OCEANS, BONUS valdkonna arengukava 2030" (koostamisel) KAM: Rahvusvahelise koostöö edendamine, KAM Kaitsevägi, Kaitsevägi, Rahvusvaheline KAM RE (maksutuludest rahastatud) 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014-2024 toomaks lisandväärtust kohalikku Rahvusvahel Kaitseuuringute Keskus kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ine ning osalemaks kollektiivse kaitsevõime Kaitseuuring tugevdamises. Eesti sõjalise võimearenduse ute Keskus seisukohalt oluliste erikompetentsidega seotud rahvusvaheliste kaitseotstarbeliste teadus- ja arendusprojektide kaasrahastamine, millega panustatakse vastastikku kasulikult NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni, Euroopa Kaitseagentuuri ning Balti ja Põhjala riikide kaitsealaste teadusuuringute ja arendustegevuste läbiviimisesse SOM rahvusvahelised liikmemaksud SOM erinevad osapooled SOM RE, KOM 20 000 125 000 125 000 125 000 0 0 375 000 TA tegevused. SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud valdkonna TAI kulu (SOM) arengukavade ("Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava 2016-2023") programmides SOM erinevad osapooled SOM RE, KOM 173 603 410 387 335 605 268 000 68 000 0 32 199 992 TA toetavad tegevused. SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud TAI toetav kulu (SOM) valdkonna arengukavade ("Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava 2016- 2023") programmides KKM: Osalemine JPIde Ookeani, Kliima ja KKM ETAG erinevad osapooled KIK 0 100 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 300 000 Keskkonnaministeeriumi arengukava, Kliimamuutustega kohanemise TAI kulu (KKM) Vesi töös (avatud taotlusvoorides osalemine), arengukava 2017-2020 tulevikus võimalusel ka muudes TA initsiatiivides (KIC, JTI jt). 2015 JPI Water ERANET osalus (käivitub kas 2015 või 2016); 2016 JPI Water ja/või JPI Oceans ERANETide osalus. 4.2. Tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate juurdepääs Osalemine ESFRI teekaardi jt HTM ETAG TA asutused * * * * * * 0 rahvusvahelisele teadustaristule; osaleda teadustöö rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. toetamise alameetme kaudu (kulud planeeritud tegevuses 1.12). Tegevuse tulemusena on Eesti kasutajatele tagatud ajakohastatud taristu ning juurdepääs rahvusvahelistele tipptasemel teadustaristutele vastavalt taristu kasutamise tingimustele. 4.3. Tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus Analüüsitakse vastavaid võimalusi. ETAG erinevad osapooled * * * * * * 0 rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. Ressursid planeeritakse vastava programmi vahenditest, kui otsustatakse vastastikku avada. 4.4. Arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja Analüüsitakse vastavaid võimalusi. ETAG HTM erinevad osapooled * * * * * * 0 teadusasutustega. Eelistatakse koostööplatvorme, mis on sisse seatud EL tasandil kolmandate riikidega teaduskoostöö toetamiseks. 4.5. Hoogustada Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist ETAG TA asutused * * * * * * 0 ettevõtete uuendustegevuse rahvusvahelist tutvustamist. tutvustamist "Teaduse rahvusvahelistumise" programmi ning uuel perioodil alameetme "Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine" kaudu (teg 4.1.). Jätkatakse "Research in Estonia" turundustegevusi. Oodatavad tulemused kirjeldatause toetuse andmise tingimustes.  MKM. Eesti kuvandi arendamiseks MKM EAS ettevõtted MKM ELSF (2014-2020) 4 080 000 2 830 000 2 830 000 0 0 0 5 660 000 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) korraldame sihtturgudel investorseminare, 2020" rakenduplaanis töötame mainekujundusega, arendame demokeskust 4.6. Luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Eesti Vabariigi ja CERN-i koostöölepingu HTM KBFI, ETA TA asutused HTM RE 400 000 742 000 884 000 951 000 951 000 951 000 4 479 000 võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes toetamine; rahvusvaheliste organisatsioonide teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute liikmemaksud (ITER, Euroopa Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses Molekulaarbioloogia Konverentsi (EMBC) European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise liikmemaks ning Eesti Teaduste Akadeemia katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu makstavad rahvusvaheliste kaudu. teadusorganisatsioonide liikmemaksud). Oodatava tulemusena on Eesti aktiivne ja nähtav partner rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ja -võrgustikes. CERNi koostööleping HTM HTM RE 320 000 389 000 389 000 389 000 389 000 389 000 1 945 000 TAI kulu Muud rahvusvaheliste organisatsioonide HTM HTM RE 80 000 353 000 495 000 562 000 562 000 562 000 2 534 000 TAI toetav kulu liikmemaksud MKM. Eesti liikmelisus Euroopa MKM EAS ettevõtted, TA asutused MKM RE 2 600 000 7 600 000 7 600 000 0 0 0 15 200 000 Eelarve kajastub arengukava "Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014- TAI kulu (MKM) Kosmoseagentuuris 2020" rakenduplaanis Lühendid ja selgitused: Rahastusallikad: HTM - Haridus- ja Teadusministeerium ELSF (2014-2020) - EL struktuurifondid 2014-2020 MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RE - riigieelarveline (maksutuludest rahastatud) HTM ELSF (2014-2020) 62 370 459 74 928 000 68 294 000 59 983 000 41 545 000 7 952 000 247 440 000 SIM - Siseministeerium Norra abi - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused HTM RE ja muud kokku 91 886 495 96 119 000 101 395 000 101 399 000 101 399 000 101 857 000 505 212 000 SOM - Sotsiaalministeerium * rahastus tagatakse teiste tegevuste eelarve kaudu HTM KOKKU 154 256 954 171 047 000 169 689 000 161 382 000 142 944 000 109 809 000 754 871 000 sh TAI kulu 124 105 776 138 325 500 136 955 500 132 100 500 124 016 200 99 639 500 631 037 200 sh TAI toetav kulu 5 639 100 6 370 700 6 443 700 5 772 700 5 443 700 29 669 900 sh muud TAI programmi kulud 27 082 400 26 362 800 22 837 800 13 155 100 4 725 800 94 163 900 KKM - Keskkonnaministeerium - mitterahaline tegevus HTM RES 2020-2023 KOKKU 154 256 954 171 047 000 169 689 000 161 382 000 142 944 000 109 809 000 754 871 000 MEM - Maaeluministeerium KUM - Kultuuriministeerium VM - Välisministeerium HTM RES 2019-2022 kinnitatud 153 887 000 171 047 000 168 329 000 165 582 000 155 018 000 ETAG - Sihtasutus Eesti Teadusagentuur EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kokku ETA - Eesti Teaduste Akadeemia ELNET - MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium KBFI - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Archimedes - Sihtasutus Archimedes SKA - Sisekaitseakadeemia KredEx - Sihtasutus KredEx KIK - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KAUR - Keskkonnaagentuur EAF - Eesti Arengufond AHHAA - Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus KKA - Keskkonnaamet viidud RE 2019 kooskõlla ja RES 2020-2022, 22.01.2019 TAI strateegia rakendusplaani koondtabel Algtase Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad (aasta) 2016 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku TAI strateegia üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst 2,11% (2012) 2,2% 2,6% 2,8% 3% (2020) 3% (2020) sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst 1,24% (2012) 1,2% 1,6% 1,8% 2% (2020) 2% (2020) Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest, % 73,2% (2012) 73,6% 76,0% 78,0% 80% (2020) 80% (2020) Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 14 (2013) 12 11 11 10 (2020) 10 (2020) Rakendusplaani eelarve kokku 149 785 919 # 204 958 075 234 126 074 228 372 641 202 009 995 180 249 785 134 038 635 850 820 581 sh TAI kulu kokku 166 190 028 192 587 862 190 475 535 167 596 689 156 387 179 120 276 329 727 892 168 sh TAI toetav kulu kokku 13 998 869 14 455 813 11 534 306 11 575 507 10 707 507 9 036 507 44 091 646 sh muud TAI programmi kulud kokku 24 769 178 27 082 400 26 362 800 22 837 800 13 155 100 4 725 800 sh HTM valitsemisala 131 858 666 # 154 256 954 171 047 000 169 689 000 161 382 000 142 944 000 109 809 000 754 871 000 TAI kulu 124 105 776 138 325 500 136 955 500 132 100 500 124 016 200 99 639 500 631 037 200 TAI toetav kulu 5 382 000 5 639 100 6 370 700 6 443 700 5 772 700 5 443 700 29 669 900 muud TAI programmi kulud 24 769 178 27 082 400 26 362 800 22 837 800 13 155 100 4 725 800 sh KAM valitsemisala 1 828 690 # 6 167 500 5 727 500 1 762 298 1 609 797 1 664 694 1 710 544 12 474 833 sh KKM valitsemisala 8 760 000 # 3 773 455 3 460 000 4 360 000 6 100 000 6 100 000 6 100 000 26 120 000 TAI kulu (KKM) # 2 788 429 2 145 000 3 045 000 4 015 000 4 015 000 4 015 000 17 235 000 TAI toetav kulu (KKM) # 985 026 1 315 000 1 315 000 2 085 000 2 085 000 2 085 000 8 885 000 sh SIM valitsemisala*** 1 568 563 # 2 731 733 3 023 000 1 139 715 120 000 120 000 0 4 402 715 TAI kulu (SIM) 0 1 320 559 1 309 700 387 520 102 000 102 000 0 1 901 220 TAI toetav kulu (SIM) 0 1 411 174 1 713 300 752 195 18 000 18 000 0 2 501 495 sh MeM valitsemisala 5 510 000 # 5 056 172 7 190 182 9 531 247 9 446 647 8 564 541 4 247 596 38 980 213 TAI kulu (MeM) 0 4 783 255 6 788 576 9 129 641 9 045 041 8 162 935 3 845 990 36 972 181 TAI toetav kulu (MeM) 0 272 917 401 607 401 607 401 607 401 607 401 607 2 008 033 sh SOM valitsemisala** 0 7 083 408 7 551 895 3 715 219 3 582 121 2 979 350 1 343 200 19 171 785 TAI kulu (SOM) 1 335 205 2 672 308 1 610 414 1 544 921 1 139 150 827 000 7 793 793 TAI toetav kulu (SOM) 5 748 203 4 879 587 2 104 805 2 037 200 1 840 200 516 200 11 377 992 sh KuM valitsemisala 0 0 127 681 139 000 100 000 200 000 100 000 666 681 sh RM valitsemisala 260 000 # 1 427 247 2 402 995 1 823 662 1 779 430 1 762 200 1 692 200 9 460 487 TAI kulu (RM) 1 227 697 2 215 776 1 613 662 1 569 430 1 552 200 1 482 200 8 433 268 TAI toetav kulu (RM) 199 550 187 219 210 000 210 000 210 000 210 000 1 027 219 sh MKM valitsemisala* 24 461 607 32 975 821 35 457 500 17 135 000 15 160 000 8 281 095 108 841 816 sh VÄM valitsemisala 620 000 755 000 755 000 755 000 755 000 3 640 000 TAI kulu (VÄM) 300 000 375 000 375 000 375 000 375 000 1 800 000 TAI toetav kulu (VÄM) 320 000 380 000 380 000 380 000 380 000 1 840 000 1. Alaeesmärk "Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 99 294 293 # 114 137 321 134 610 000 128 648 000 120 774 000 109 169 000 94 771 000 587 972 000 sh HTM valitsemisala 99 294 293 # 114 137 321 134 610 000 128 648 000 120 774 000 109 169 000 94 771 000 587 972 000 TAI kulu 95 291 076 113 109 000 107 632 500 103 277 500 96 794 000 86 210 000 507 023 000 TAI toetav kulu 4 896 000 5 186 100 5 672 700 5 678 700 5 007 700 4 678 700 26 223 900 muud TAI programmi kulud 13 950 245 16 314 900 15 342 800 11 817 800 7 367 300 3 882 300 sh MKM valitsemisala* 1 300 000 3 590 000 4 000 000 0 0 0 7 590 000 Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 233 (2013) 275 290 290 300 (2020) 300 (2020) 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,5% (2009) 9% 10,0% 10,5% kõrgetasemeliste artiklite osakaal 11% (2020) 11% (2020) Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta 1427 (2013) 1 450 1 550 1 580 1600 (2020) 1600 (2020) 2. Alaeesmärk "Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 28 028 522 # 34 112 742 31 409 496 32 663 922 33 196 874 32 364 435 22 112 340 129 634 727 sh TAI kulu kokku 29 859 377 26 444 371 28 182 121 28 679 268 27 872 029 18 832 734 145 925 314 sh TAI toetav kulu kokku 3 274 666 4 037 126 3 261 801 3 297 607 3 297 607 3 279 607 15 333 746 sh muud TAI programmi kulud 978 699 928 000 1 220 000 1 220 000 1 194 800 0 sh HTM valitsemisala 10 711 269 # 15 261 745 9 247 000 13 907 000 13 907 000 13 781 000 7 807 000 58 649 000 TAI kulu 13 877 046 8 219 000 12 484 000 12 484 000 12 383 200 7 604 000 53 174 200 TAI toetav kulu 406 000 100 000 203 000 203 000 203 000 203 000 912 000 muud TAI programmi kulud 978 699 928 000 1 220 000 1 220 000 1 194 800 0 sh SIM valitsemisala*** 1 568 563 # 2 731 733 3 023 000 1 139 715 120 000 120 000 0 4 402 715 TAI kulu (SIM) 1 320 559 1 309 700 387 520 102 000 102 000 0 1 901 220 TAI toetav kulu (SIM) 1 411 174 1 713 300 752 195 18 000 18 000 0 2 501 495 sh SOM valitsemisala** 6 889 805 7 016 508 3 254 614 3 189 121 2 911 350 1 343 200 17 714 793 TAI kulu (SOM) 1 315 205 2 547 308 1 485 414 1 419 921 1 139 150 827 000 7 418 793 TAI toetav kulu (SOM) 5 574 600 4 469 200 1 769 200 1 769 200 1 772 200 516 200 10 296 000 sh KAM valitsemisala 1 828 690 # 6 167 500 5 727 500 1 762 298 1 609 797 1 664 694 1 710 544 12 474 833 sh KKM valitsemisala 8 460 000 # 3 773 455 3 360 000 4 060 000 5 800 000 5 800 000 5 800 000 24 820 000 TAI kulu (KKM) 2 788 429 2 045 000 2 745 000 3 715 000 3 715 000 3 715 000 15 935 000 TAI toetav kulu (KKM) 985 026 1 315 000 1 315 000 2 085 000 2 085 000 2 085 000 8 885 000 sh MeM valitsemisala 5 200 000 # 4 751 063 6 901 320 9 077 247 9 125 647 8 281 541 4 247 596 37 633 351 TAI kulu (MeM) 4 478 146 6 499 714 8 675 641 8 724 041 7 879 935 3 845 990 35 625 319 TAI toetav kulu (MeM) 272 917 401 607 401 607 401 607 401 607 401 607 2 008 033 sh KuM valitsemisala 0 127 681 139 000 100 000 200 000 100 000 666 681 sh RM valitsemisala 260 000 # 1 427 247 2 402 995 1 823 662 1 779 430 1 762 200 1 692 200 9 460 487 TAI kulu (RM) 1 227 697 2 215 776 1 613 662 1 569 430 1 552 200 1 482 200 8 433 268 TAI toetav kulu (RM) 199 550 187 219 210 000 210 000 210 000 210 000 1 027 219 sh VÄM valitsemisala 620 000 755 000 755 000 755 000 755 000 3 640 000 TAI kulu (VÄM) 300 000 375 000 375 000 375 000 375 000 1 800 000 TAI toetav kulu (VÄM) 320 000 380 000 380 000 380 000 380 000 1 840 000 sh MKM valitsemisala* 16 460 642 18 804 957 20 887 500 16 975 000 15 000 000 8 092 530 79 759 987 Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse 3% (2012) 5% 6% 6% 7% (2020) 7% (2020) kulutuste osakaal Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) ~30% (2011) 36% 38% 39% 40% (2020) 40% (2020) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest 3. Alaeesmärk "TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks" /eelarve kokku, sh valitsemisalad 11 449 888 0 14 470 853 16 591 864 15 390 000 14 910 000 11 203 000 4 781 565 62 077 000 sh TAI kulu kokku 9 634 619 11 755 864 11 090 000 10 610 000 10 610 000 4 781 565 48 048 000 sh TAI toetav kulu kokku 0 0 0 0 0 0 0 muud TAI programmi kulud kokku 4 836 234 4 836 000 4 300 000 4 300 000 593 000 0 14 029 000 sh HTM valitsemisala 11 449 888 # 14 449 888 16 441 000 15 250 000 14 750 000 11 043 000 4 593 000 62 077 000 TAI kulu 9 613 654 11 605 000 10 950 000 10 450 000 10 450 000 4 593 000 48 048 000 TAI toetav kulu 0 0 0 0 0 0 0 muud TAI programmi kulud 4 836 234 4 836 000 4 300 000 4 300 000 593 000 0 14 029 000 sh MKM valitsemisala* 20 965 150 864 140 000 160 000 160 000 188 565 631 829 Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis, % 14,1% (2012) 14,5% 14,7% 14,8% 15% (2020) 15% (2020) Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives, % 6,7% (2012) 8,0% 8,5% 8,8% 9% (2020) 9% (2020) 4. Alaeesmärk "Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav" eelarve kokku, sh valitsemisalad 11 013 216 # 10 713 109 22 103 249 23 528 605 12 965 000 9 602 000 2 938 000 71 136 854 sh TAI kulu kokku 5 629 109 16 336 362 17 198 000 6 635 000 4 972 000 1 532 500 25 438 862 sh TAI toetav kulu kokku 253 603 763 387 830 605 830 000 630 000 562 000 2 534 000 sh muud TAI programmi kulud 5 004 000 5 003 500 5 500 000 5 500 000 4 000 000 843 500 20 847 000 sh HTM valitsemisala 10 403 216 # 10 408 000 10 749 000 11 884 000 11 951 000 8 951 000 2 638 000 46 173 000 TAI kulu 5 324 000 5 392 500 5 889 000 5 889 000 4 389 000 1 232 500 22 792 000 TAI toetav kulu 80 000 353 000 495 000 562 000 562 000 562 000 2 534 000 muud TAI programmi kulud 5 004 000 5 003 500 5 500 000 5 500 000 4 000 000 843 500 20 847 000 sh KAM valitsemisala 00 0 0 0 0 0 0 0 sh KKM valitsemisala 300 000 # 0 100 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 300 000 sh MeM valitsemisala 310 000 # 305 109 288 862 454 000 321 000 283 000 0 1 346 862 TAI kulu (MeM) 305 109 288 862 454 000 321 000 283 000 0 1 346 862 sh SOM valitsemisala** 193 603 535 387 460 605 393 000 68 000 0 1 456 992 TAI kulu (SOM) 20 000 125 000 125 000 125 000 0 0 375 000 TAI toetav kulu (SOM) 173 603 410 387 335 605 268 000 68 000 0 1 081 992 sh MKM valitsemisala* 6 680 000 10 430 000 10 430 000 0 0 0 20 860 000 Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 87% (2013) 93% 97% 99% 100% (2020) 100% (2020) 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 1,31% (2010) 2,4% 2,8% 2,9% 3% (2020) 3% (2020) 131 858 666 # -31 524 050 -29 411 465 -28 142 114 -20 164 121 -17 911 350 -9 435 730 HTM kontroll: TAI kulu 0 # 124 105 776 138 325 500 136 955 500 132 100 500 124 016 200 99 639 500 HTM kontroll: TAI toetav kulu 5 382 000 5 639 100 6 370 700 6 443 700 5 772 700 5 443 700 HTM kontroll: muud TAI programmi kulud 24 769 178 27 082 400 26 362 800 22 837 800 13 155 100 4 725 800 kokku 154 256 954 171 047 000 169 689 000 161 382 000 142 944 000 109 809 000 Finantsplaan RES 2020-2023 171 047 000 169 689 000 161 382 000 142 944 000 109 809 000 kontroll 0 0 0 0 0 Teistes arengukavades kajastatud TA kulud 2016 # 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku sh MKM valitsemisala* 20 675 857 # 24 461 607 32 975 821 35 457 500 17 135 000 15 160 000 8 281 095 100 728 321 sh SOM valitsemisala** 8 678 435 # 7 083 408 7 551 895 3 715 219 3 582 121 2 979 350 1 343 200 17 828 585 TAI kulu 1 335 205 2 672 308 1 610 414 1 544 921 1 139 150 827 000 6 966 793 TAI toetav kulu 5 748 203 4 879 587 2 104 805 2 037 200 1 840 200 516 200 10 861 792 KOKKU 29 354 292 # 31 545 015 40 527 716 39 172 719 20 717 121 18 139 350 118 556 906 *MKM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" rakendusplaanis **SOM valitsemisala TA kulud on planeeritud "Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020", "Laste ja perede arengukava 2012-2020", "Heaolu arengukava", SOM valitsemisala arengukava dokumentides ning rakendusplaanides ***SiM kulud on planeeritud „Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ ja „Elukestva õppe strateegia“ rakendusplaanides Valitsussektori T&A kulude andmed ministeeriumide lõikes kuni 2023 Kinnitatud RES 2019-2023 eelarve Kinnitatud 2016 2019 2020 2021 2022 2023 eelarve 2018 Kõikide ministeeriumite TA eelarved kokku 179 140 211 211 733 912 247 571 390 241 182 560 199 889 316 185 234 035 138 937 130 Teaduse riigipoolse rahastamise prognoos (% SKP-st) 0,84% 0,88% 0,91% 0,84% 0,66% 0,58% 0,42% SKP jooksevhindades (RM 2019 kevadine majandusprognoos; mln EUR) 21 295,20 23 984,80 27 198,00 28 706,00 30 238,00 31 756,00 33 312,00 Teaduse rahastamise eesmärk (1% SKP-st) 212 952 000 245 080 000 271 980 000 287 060 000 302 380 000 317 560 000 333 120 000 Puudu 1% eesmärgist (EUR) -33 811 789 -33 346 088 -24 408 610 -45 877 440 -102 490 684 -132 325 965 -194 182 870 Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2019 (% 0,84% 0,94% 1,00% 1,00% 1,00% 1,00% 1,00% SKP-st) Vajalik kulutuste tase, et jõuda võrdsete sammudena 1%-ni SKP-st aastaks 2022 225 457 120 24 408 610 45 877 440 102 490 684 132 325 965 194 182 870 (EUR) Lisavajadus võrreldes ministeeriumite TA eelarvetega seisuga 25.04.2018 Puudu 0,71% eesmärgist (EUR) 0,71% 0,71% 0,71% 0,71% 0,71% 0,71% Teaduse rahastamise eesmärk 0,71% 193 105 800 203 812 600 214 689 800 225 467 600 236 515 200 puudu 0,71%-st -54 465 590 -37 369 960 14 800 484 40 233 565 97 578 070 KAM valitsemisala 6 167 500 5 727 500 1 762 298 1 609 797 1 664 694 1 710 544 KKM valitsemisala 2 788 429 2 145 000 3 045 000 4 015 000 4 015 000 4 015 000 SIM valitsemisala 1 320 559 1 309 700 387 520 102 000 102 000 0 MeM valitsemisala 4 783 255 6 788 576 9 129 641 9 045 041 8 162 935 3 845 990 RM valitsemisala 1 227 697 2 215 776 1 613 662 1 569 430 1 552 200 1 482 200 KuM valitsemisala 0 127 681 139 000 100 000 200 000 100 000 MKM valitsemisala* 24 461 607 32 975 821 35 457 500 17 135 000 15 160 000 8 281 095 SOM valitsemisala** 7 083 408 7 551 895 3 715 219 3 582 121 2 979 350 1 343 200 JUM valitsemisala Riigikantselei HTM 124 105 776 138 325 500 136 955 500 132 100 500 124 016 200 99 639 500 171 938 231 197 167 449 192 205 340 169 258 889 157 852 379 120 417 529