Kiri

Määruse eelnõule arvamuse andmine 01 . oktoober 201 9 Lugupeetud kultuuriminister Tõnis Lukas ! Lugupeetud kantsler Tarvi Sits! Täname, et võtsite küsida mäle st ist alude ü henduse arvamust! Kõik kuus ettepanekut, mille kohta meie arvamust küsisite, on olemuselt kosmeetilist laadi. Seetõttu saame vaid kinnitada, et oleme nad teadmiseks võtnud ja täiendusettepanekuid nimetatud muudatustele meil pole. Arvestades aga mälestistalude m urettekitav at olukorda üldiselt, siis peame vajalikuks üle korrata oma ettepanekud möödunud aasta detsembrist, mida kultuuriministeerium ei pidanud vajalikuks toetada. Määratleda sihtgrupp selgemini Seletuskirja kohaselt on aastas jagatava 10-20 toetuse sihtrühmaks kuni 7500 rehielamut. Samal ajal on teada, et näiteks rahvusparkides asuvatele hoonetele on erinevalt teistest mitmeid muid toetusi, näiteks ehituspärandi kaitse programmid, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jne. Leiame, et olukorras, kus lähtetingimused on ebavõrdsed, pole ühetaoline toetuste jagamine põhjendatud. Teeme ettepaneku indekseerida sihtrühma erinevad omandikitsendustega alamrühmad nii, et ühetaolise toetusskeemi – kõigile samadel alustel – asemel rakendub abisaaja profiilist lähtuv vajaduspõhine toetamine. Rehielamu katuse vahetamine füüsilisest isikust omanikele on täiesti erinevad olukordades, kus a) tema omandile on pandud ranged omandikitsendused või b) need puuduvad. Viimasel juhul mahuksid toetuse piirmäärad ilmselt tõesti kuni 50% sisse tööde maksumustest, muudel juhtudel aga kindlasti mitte. Olukorras, kus omafinantseering kasvab juba vähemalt kolmveerandini tööde kogumaksumusest ja samal ajal tagab muu materjali kasutamine pikema eluea ning on odavam, on loogiline eelistada muid lahendusi. Kultuuriministeerium väitis oma ettepanekuga mittearvestamise selgituses mh. seda, et teie teada puuduvad rahvusparkides meetmed ajaloolise taluarhitektuuri toetamiseks. Soovitame teil suhelda sel teemal keskkonnaministeeriumiga. Teatavasti on k eskkonnaameti l ääne regiooni valitsemisalas ( Vilsandi ja Matsalu ) üles loetletud toetuste saaja tena kaitsealade korralduskavades ehitis ed , nagu kalamajad, talud, mõisad jne. Lahemaal on ehituspärandi kaitse ilmselt kõige kaugemale arenenud. Seal on KIK toetanud nii mõisu kui talusid. Neil on ka värskelt valminud uus Lahemaa ehituspärandi kaitse programm ja tegevuskava, kus on tegevused kuni aastani 2025, sh. on väljatöötamisel väga väärtuslike ehitiste restaureerimise toetusmeetmestik ja vastavad kompensatsioonimehhanismid. Samuti Võrumaal Karula rahvuspargis on keskkonnaamet toetanud talusid. Keskkonnaameti lõuna regiooni juhataja Ena Poltimäe andis oma kirjas teada, et " k ultuuripärand, s.h arhitektuuripärand on l ooduskaitseseadusest tulenevalt kaitseala kaitse-eesmärgiks üksnes rahvusparkides. " Kaasata hindamiskomisjoni omanike esindaja(d) Muinsuskaitse n õukogus (MN) esindab omanike huvisid Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) esindaja, pealegi on uues MNi koosseisus omanike esindatus kasvanud . Vahepeal käivitunud järjekordset muinsuskaitsereformi on tutvustatud kui riigi pöördumist näoga omanike poole. Alguses te lubasite kaaluda hindamiskomisjoni omanike esindaja vaatlejana kaasamist, kuid k olm kuud hiljem te loobu s i te ettepaneku toetamisest . Muinsuskaitseameti (MKA) õigusnõuniku Merike Petersoni põhjendusi saa te lugeda SIIT . Kokkuvõtvalt luges ite omanike esindajaks Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM) . Se ll e ga ei saa nõustuda , sest EVM on MKA allasutus , mille nõukogu esime h e k s on kantsler Tarvi Sits ning nõukogu lii kmeks muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Teeme ettepaneku kutsuda hindamiskomisjoni vaatlejana MNi aseesimees Priidu Pärna. S ee suurendab kindlasti protsesside läbipaistvust. Täiendada abikõlbulike tööde nimekirja Muinsuskaitsealuseid talusid ja Rebala muinsuskaitseala puudutav olukord on halb ning vajab põhimõttelist muutust riigipoolses suhtumises, eeskätt toetuste suurendamist. Selgunud on seegi, et näiteks Rebala kaitseala talud ei saa toetusi küsida nii ORFi kui EMP/Norra toetusmeet mest , mida soovitakse suunatakse muinsuskaitsealadele. Mälestistalude toetused on püsinud pikalt tagasihoidlikul kohal. 1 7 aasta jooksul makstud toetus ed on kokku ca 713000 eurot. See summa sisaldab ka riigile kuuluvate mälestistalude (13 tk) toetusi summas 92861,64 eurot. Võttes aluseks toetuste jõustamisest möödunud aja ja mälestistalude arvu, siis on keskmiselt ühele talule makstud 723 eurot aastas. Seda on umbes sama palju kui seakasvatajale makstakse toetusi paarikümne sea eest. Taastumatu ja väärtusliku kultuuripärandi hoidmine nendel tingimustel käib omanikele üle jõu. Teema on olnud teravalt päevakorras juba aastaid ja nii on kuhjunud "remondivõlg". Teeme ettepaneku lisaks uuele katusekatte paigaldamisele lisada taluarhitektuuri toetusprogrammi järgmised tööd: - sokli/vundamendi remont; - põrandate remont; - ümbruse planeerimine hoone välisperimeetris; - palkseinte, laetalade ja katusetarindi remont; - ahjud, korstnad, korstnapitsid, soojamüürid; - avatäidete remont (aknad, uksed, väravad); - seenkahjustuste likvideerimine. Mälestistalude ühenduse nimel, (allkirjastatud digitaalselt) Ott Rätsep