Kiri

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 2021-2027 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Eelnõu seisukohtade küsimiseks (24.10.2019) Töö nr 19PA94 2019 ÜPP strateegiakava KSH programm SISUKORD 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 2 ÜPP strateegiakava eesmärgid ...................................................................................................... 4 3 ÜPP strateegiakava seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................. 6 4 KSH ulatus ja metoodika............................................................................................................... 7 5 ÜPP strateegiakava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja mõjutatav keskkond . 9 6 KSH osapooled ............................................................................................................................ 11 7 KSH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ........................................................... 13 8 Lisad ............................................................................................................................................ 16 2/16  ÜPP strateegiakava KSH programm 1 SISSEJUHATUS Aastateks 2021-2027 koostatakse Maaeluministeeriumi juhtimisel Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (edaspidi ka ÜPP strateegiakava või strateegiakava) koostamise eesmärk on koostöös ministeeriumitega, koostööpartneritega ja huvigruppidega luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Koostatava ÜPP strateegiakava alusdokumendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ÜPP strateegiakavasid. Strateegiakava koondab senised maapiirkondade arengule suunatud investeeringutoetused ning otsetoetused ja turumeetmed, ehk nn senised esimese ja teise samba tegevused. ÜPP strateegiakava eelkäijaks saab lugeda Eesti maaelu arengukava, mis hõlmas vaid maaelu arengu toetuste kasutamist ehk nn teise samba tegevusi. Maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98 algatati ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH). KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritavate sekkumistega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Käesoleva KSH programmi eesmärgiks on määrata keskkonnamõju hindamise ulatus ning täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik. Samuti tuuakse KSH programmis välja kaasatavad huvitatud osapooled ning KSH läbiviimise orienteeruv ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja selle alusel koostatav aruanne moodustavad üksteist täiendava terviku ÜPP strateegiakavaga ja selle koostamise alusdokumentidega. KSH programmis on ÜPP strateegiakava ning selle koostamist kirjeldavat, dubleerivat informatsiooni kajastatud seetõttu üksnes ulatuses, mis on KSH sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik. ÜPP strateegiakava koostamisega seotud materjal on kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika- strateegiakava-2021-2027. 3/16 ÜPP strateegiakava KSH programm 2 ÜPP STRATEEGIAKAVA EESMÄRGID EL tasemel on seatud eesmärgiks, et uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab toetama üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja aitama arendada elujõulisi maapiirkondi. ÜPP strateegiakaval on kolm üldeesmärki:  Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse.  Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse.  Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide kaudu:  Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus.  Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.  Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.  Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.  Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk.  Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.  Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades.  Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust.  Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). 4/16  ÜPP strateegiakava KSH programm Strateegiakava eesmärkide saavutamiseks töötatakse välja sekkumised ehk toetusmehhanismide, meetmete paketid. ÜPP strateegiakavas esitatakse muuhulgas ülevaade riiklike vajaduste hindamisest ja sekkumisstrateegiast, sekkumiste kirjeldused ning sihtväärtus- ja rahastamiskavad. 5/16 ÜPP strateegiakava KSH programm 3 ÜPP STRATEEGIAKAVA SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ÜPP strateegiakava koostamisel ja selle KSH läbi viimisel on eesmärgiks kooskõla teiste asjakohaste strateegiatega ja valdkondlike arengukavadega. Ühe olulisemana neist saab välja tuua põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa). Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava koostamine toimub ministeeriumite ja huvirühmade koostöös ning tegemist on eelnimetatud valdkondade strateegilise arengu n-ö katusdokumendiga. PõKa koondab ühtseks tervikuks mitmed varasemad põllumajanduse ja kalanduse valdkonda suunanud arengudokumendid. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ÜPP strateegiakava koostamisel lähtutakse arengukavas seatud prioriteetidest. Lisaks on ÜPP strateegiakava seotud ka teiste valdkondlike või valdkondade vaheliste strateegiatega ja/või nendes seatud eesmärkidega, sh keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega. Taoliste strateegiliste alusdokumentidena saab välja tuua näiteks riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035”, Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, Eesti riikliku energia- ja kliimakava 2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, veemajanduskavad jt. Siintoodud loetelu ei ole mõeldud ammendavana ning KSH aruandes välja toodavate dokumentide lõplik nimekiri kujuneb KSH läbi viimise käigus, lähtudes tõstatuvatest teemadest ja osapoolte ettepanekutest. Seejuures peab arvestama, et mitmed seotud valdkondlikud strateegiad/tegevuskavad on koostatud ajalise perspektiiviga kuni 2020, mistõttu tuleb analüüsida nendes seatud eesmärkide ajakohasust/asjakohasust koostatava ÜPP strateegiakava rakendusperioodiga (2021-2027) seotult ning seega eraldi käsitluse vajalikkust KSH aruandes. 6/16  ÜPP strateegiakava KSH programm 4 KSH ULATUS JA METOODIKA Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest, samuti EL direktiivist (2001/42/EÜ) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava. KSH raames hinnatakse ÜPP strateegiakava rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnakomponentidele. Vajadusel ja võimalusel tehakse ühtlasi ettepanekuid negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks. KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise arengudokumendi täpsusastmest. Hindamisel keskendutakse teemadele, mis on strateegiakavaga antavatest suundadest sõltuvad ehk konkreetse arengudokumendi puhul olulised. Mõju hindamise metoodika sõltub suuresti valmiva strateegiakava detailsusest, samuti selle koostamise tööprotsessi kulgemisest ja iseloomust. KSH läbi viimisega on alustatud võimalikult varajases etapis, mil ka ÜPP strateegiakava koostamine on veel algusjärgus. Seetõttu on KSH programmis kirjeldatud mõju hindamise üldised põhimõtted, jättes ruumi hindamise metoodika kohandamiseks ja täpsustamiseks edasise töö käigus. ÜPP strateegiakava koostamise põhimõtted on suuresti piiritletud kõrgemal tasemel seatud eesmärkide ja reeglistikuga. KSH raames ei töötata seetõttu välja uusi üldiseid alternatiivseid arengustsenaariumeid. Strateegiakava koostamisel on võimalik erinevate sekkumiste vahel valimine, mille puhul saab arvestada ka erinevate lahenduste keskkonnakaalutlusi. ÜPP strateegiakava koostamine ja KSH on planeeritud toimuma paralleelselt, võimaldades ÜPP strateegiakava iga osa koostamisel arvestada ka KSH-ga. Selle saavutamiseks osaleb KSH ekspert muuhulgas olulisematel strateegiakava sisulise koostamisega seotud töökoosolekutel, analüüsides asjakohasusel töö vahetulemusi ja andes vastavalt vajadusele jooksvat sisendit. KSH viiakse läbi kvalitatiivse kaasava hindamisena. Eksperdihinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele andmetele, uuringutele, seonduvate keskkonnamõju (strateegiliste) hindamiste tulemustele, taustamaterjalidele, ekspertrühma ja seotud osapoolte teadmistele. KSH osana ei ole ette nähtud valdkonnaspetsiifiliste lisauuringute, modelleerimiste vms läbi viimist. ÜPP strateegiakava koostamiseks on kokku kutsutud erinevatest partneritest koosnev ettevalmistav juhtkomisjon ning lisaks moodustatakse teemavaldkondade põhised töögrupid. Arvestades juhtkomisjoni ja eeldatavalt ka töörühmade laiapõhjalisust, kasutatakse neisse kaasatud huvigruppide ja ekspertide töö käigus väljendatud asjakohaseid seisukohti ja ettepanekuid mõju hindamise ühe võimaliku sisendina. Töögruppide koosseis ja nende töötamise viisid ei ole KSH programmi koostamise etapis siiski veel lõplikult määratletud. Lisaks on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalik protsess. KSH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et 7/16 ÜPP strateegiakava KSH programm nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt KSH programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja KSH aruande avalikustamise käigus. KSH käigus hinnatakse sekkumistest tulenevaid otseseid ja kaudseid, lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusulatuseks eelkõige mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides (maastik, mullastik, pinna- ja põhjavesi, välisõhk, jm) toimuvate muutuste. KSH ulatusse ei kuulu näiteks strateegiakava meetmete majandusliku otstarbekuse, Eesti põllumajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime vms hindamine. Teatav laiema vaatega sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine teostatakse täiendava paralleelse protsessina toimuva ÜPP strateegiakava mõjude eelhindamise raames. Eraldiseisvalt käsitletakse KSH aruandes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tulenevalt strateegiakava iseloomust ja eesmärkidest ning üldistuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura eelhindamise läbi viimisega. Mõjude hinnang antakse välja töötatavate sekkumiste kaupa, kuid lisaks arvestatakse ka kogu sekkumiste paketi kumuleerivat mõju. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse strateegiakava rakendamise mõjuga kogu Eesti territooriumil. ÜPP strateegiakava on suunatud tegevustele Eestis ning ette ei ole näha sellise iseloomuga piiriülest keskkonnamõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbi viimise. Samas võetakse KSH läbi viimisel lisaks lokaalsele ja regionaalsele mõjule asjakohasusel arvesse ka globaalsema iseloomuga keskkonnaprobleeme ja rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kokkuleppeid (nt seotuna kliimamuutustega või Läänemere kaitsega). KSH ühe osana viiakse läbi ka vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse strateegiakava seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning vastavust seatud rahvusvahelistele ja Eesti keskkonnaeesmärkidele. Esmane lühiülevaade strateegilistest alusdokumentidest on välja toodud KSH programmi ptk 3. 8/16  ÜPP strateegiakava KSH programm 5 ÜPP STRATEEGIAKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA MÕJUTATAV KESKKOND ÜPP strateegiakava sekkumismeetmed on suunatud Eesti põllumajandus- ja toidutootmise valdkonna arengule ning ka maapiirkondade arengule laiema tervikuna. Sõltuvalt toetusmeetmete (sekkumiste) suunitlusest ja nendega seotud tingimustest suunavad ÜPP strateegiakava sekkumised maaressursi kasutamist ja tootmispraktikaid, millel on omakorda eeldatavalt otsene või kaudne keskkonnamõju erinevatele keskkonnaelementidele. KSH teostamisel arvestatakse läbivalt nende võimalike arengute mõjudega nii loodus- kui sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. ÜPP strateegiakava põhimõtteline lähenemine näeb ette, et sekkumispoliitika on suunatud negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimisele ja positiivsete keskkonnamõjude suurendamisele (üldeesmärk „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“). Samas peab jälgima, et sekkumismeetme positiivne mõju ühes valdkonnas/aspektis ei tooks kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju mõnes teises valdkonnas/aspektis ja/või erinevate meetmete koosmõjus. Seejuures arvestatakse KSH läbi viimisel vähemalt järgmiste valdkondadega, kus mõju ilmnemine on võimalik:  mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele, sh elupaikadele ja liikidele);  mõju põhja- ja pinnaveele;  mõju maastikule;  mõju pinnasele (mullastikule);  mõju välisõhu kvaliteedile;  mõju kliimamuutustele ja nendega kohanemisele;  mõju inimese tervisele ja heaolule;  mõju kultuuripärandile. KSH aruande koostamisel võidakse erinevaid mõjukomponente vastavalt sisulisele ja vormistuslikule vajadusele grupeerida. Mõjutatavaks keskkonnaks on tervikuna kogu Eesti – siinsed kultuur- ja loodusmaastikud, elanikkond, veekogud, välisõhu seisund jm. Olemasoleva olukorra ülevaade, sh asjakohases ulatuses mõjutatava keskkonna kirjeldus, ning selle probleemkohtade kaardistus on esitatud dokumendis „ÜPP strateegiakava 2021-2027: SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine erieesmärkide kaupa“. KSH ekspert ei ole pidanud vajalikuks antud kirjelduse ja analüüsi dubleerivat käsitlust KSH programmis, kuid see on üheks KSH läbi viimisel arvestatavaks 9/16 ÜPP strateegiakava KSH programm sisendinformatsiooniks. Dokumendi eelnõu on tervikuna kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027. KSH aruandes tuuakse välja täiendavad mõjutatava keskkonna (ja selle seisundi) kirjeldused/olukorra ülevaated ulatuses, kus see on vajalik eeldatavate arengute/keskkonnas toimuvate muutuste mõistmiseks. 10/16  ÜPP strateegiakava KSH programm 6 KSH OSAPOOLED ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja ja koostaja ning KSH eksperdi kontaktandmed on esitatud alljärgnevalt (Tabel 1). Tabel 1. ÜPP strateegiakava ja KSH koostajate kontaktandmed ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja KSH ekspert ja koostaja Maaeluministeerium Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (maaelupoliitika ja analüüsi osakond) OÜ (ELLE OÜ) Lai tn 39/41, Tallinn Tõnismägi 3a-15, Tallinn Kontaktisik: Kontaktisik: Anu Kalju Pille Antons tel 625 6296 tel: 6117699 [email protected] [email protected] Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsiooni ettevõtte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ eksperdigrupina. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt alljärgnevad liikmed.  Pille Antons - KSH juhtekspert. Valdkonnad: metoodikate valik, pinna- ja põhjavesi, maastik, pinnas, kaitsealused objektid, kultuuripärand, sotsiaalne keskkond, Natura eelhindamine, kvaliteedikontroll;  Toomas Pallo – KSH ekspert. Valdkonnad: kliima, välisõhu kvaliteet, pinna- ja põhjavesi, sotsiaalne keskkond, vastavuse hindamine;  Silver Lind – ekspert. Valdkonnad: pinna- ja põhjavesi, jäätmekäitlus, pinnas, vastavuse hindamine;  Lea Jalukse – ekspert. Valdkonnad: välisõhu kvaliteet, jäätmekäitlus, vastavuse hindamine;  Agnes Saks – ekspert. Valdkonnad: bioloogiline mitmekesisus, vastavuse hindamine. Ekspertrühmas muudatuste tegemisel tagatakse piisava pädevuse olemasolu ekspertrühmas tervikuna. Vajadusel kaasatakse KSH protsessi täiendavaid eksperte. KSH programmi koostamisel küsitakse asjaomastelt asutustelt seisukohta programmi sisu osas. Asutuste seisukohad ning nende arvestamise selgitused lisatakse programmile peale nende laekumist. KSH protsessi kaasatakse lisaks ÜPP strateegiakava koostajale asjaomaste asutustena vähemalt järgmised osapooled: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, 11/16 ÜPP strateegiakava KSH programm Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põlumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Toodud nimekiri võib töö käigus laieneda. Teistel asjast huvitatud osapooltel on võimalus protsessis osaleda läbi avalike väljapanekute ja avalike arutelude. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib KSH läbi viimise jooksul pöörduda nii ÜPP strateegiakava koostamise korraldaja (Maaeluministeeriumi) kui KSH eksperdi (ELLE OÜ) poole. 12/16  ÜPP strateegiakava KSH programm 7 KSH PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 2) annab ülevaate KSH protsessist ning orienteeruvast ajakavast programmi koostamise hetkel. Ajakavas võib toimuda muutusi seoses ÜPP strateegiakava koostamise ajalise kulgemisega, menetluslike toimingute viibega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga. Sisuline keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning sisendi andmine strateegiakavasse on pidevprotsess, mis toimub paralleelselt strateegiakava koostamisega ja läbib kõiki tabelis kajastatud (menetlus)etappe. Tabel 2. KSH läbi viimise orienteeruv ajakava september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 KSH programmi eelnõu koostamine KSH programmi nõuetele vastavuse 14 päeva jooksul kontrollimine (MeM1) seisukohtade KSH programmi kohta asjaomastelt asutustelt esitamine 30 seisukoha küsimine päeva jooksul Seisukohtade läbi vaatamine ja ettepanekute 14 päeva jooksul tegemine programmi täiendamiseks (MeM) Seisukohtade alusel KSH programmi täiendamine, seisukohtade arvestamine / 1 Maaeluministeeriumile (MeM) on siinkohal viidatud kui ÜPP strateegiakava koostamise korraldajale 13/16 ÜPP strateegiakava KSH programm september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 mittearvestamise põhjendamine Täiendatud KSH programmi kontrollimine 14 päeva jooksul (MeM) kestab vähemalt KSH programmi avalik väljapanek 14 päeva KSH programmi avalik arutelu Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja KSH programmi täiendamine KSH programmi nõuetele vastavuse 30 päeva jooksul kontrollimine, otsusest teavitamine (MeM) KSH aruande eelnõu koostamine KSH aruande nõuetele vastavuse 21 päeva jooksul kontrollimine seisukohtade KSH aruande kohta asjaomastelt asutustelt esitamine 30 seisukoha küsimine päeva jooksul Seisukohtade läbi vaatamine ja ettepanekute 14 päeva jooksul tegemine aruande täiendamiseks (MeM) KSH aruande täiendamine, seisukohtade arvestamine / mittearvestamise põhjendamine Täiendatud KSH aruande kontrollimine 21 päeva jooksul (MeM) 14/16  ÜPP strateegiakava KSH programm september 2019 detsember 2019 september 2020 detsember 2020 november 2019 november 2020 veebruar 2020 oktoober 2019 oktoober 2020 jaanuar 2020 august 2020 märts 2020 aprill 2020 juuni 2020 Tegevus Märkused juuli 2020 mai 2020 kestab vähemalt KSH aruande avalik väljapanek 21 päeva KSH aruande avalik arutelu Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine ja KSH aruande täiendamine KSH aruande kooskõlastamine asjaomaste Kooskõlastamine asutustega 30 päeva jooksul KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, otsusest teavitamine, hindamise tulemuste arvesse võtmine (MeM) 15/16 ÜPP strateegiakava KSH programm 8 LISAD Lisa 1. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane kinnitus Lisatud digitaalselt allkirjastatud eraldi dokumendina 16/16  Meie: 31.10.2019 nr 4.3-1/1210 Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021- 2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas Austatud koostööpartner! Käesolevaga palume Teil soovi korral avaldada oma seisukoht „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027“ (edaspidi strateegiakava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi kohta. KSH algatati maaeluministri 18. juuli 2019. aasta käskkirjaga nr 98. Keskkonnamõju hindamine on algatatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §33 lõike 1 punkti 1 ja §35 lõike 2 alusel. Strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärk on ÜPP strateegiakavas planeeritavate sekkumistega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Strateegiakava koostamise eesmärgiks on koostöös sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Strateegiakava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056, Tallinn) (kontaktisik on maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Anu Kalju, [email protected], 625 6296). KSH koostaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn) (kontaktisik Pille Antons, [email protected], 6117 699). Palume Teil oma seisukohad KSH programmi osas esitada kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 14. novembriks 2019. a. saates need aadressile [email protected]. KSH programmi avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast programmi kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisest informeerime Teid edaspidi. Enda seisukohad programmi kohta saate esitada ka programmi avalikustamise ajal. Täname Teid aktiivse osalemise eest strateegiakava keskkonnamõju strateegilise hindamise Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisad: 1. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027 KSH programm seisukohtadeks, pdf Sama: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Välisministeerium Justiitsministeerium Põllumajandusamet Veterinaar- ja Toiduamet Keskkonnaamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Põllumajandusuuringute Keskus Anu Kalju 625 6296, [email protected] 2 (2)