Kiri

Austatud Kultuuriminister, Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees, Tõnis Lukas! Käesolevaga soovime teha Teile ettepaneku toetamaks riigikogus järgmiste hoonete lisamist Eesti Kultuurkapitali seaduse §2 lg 5 alusel toetatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Narva Muuseumi Kunstigalerii, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum (tähestikulises järjekorras). Eesti kunst ja kunstnikud on täna edukad nii kodu- kui välismaal. Meie maalijad, skulptorid, installatsiooni- ja fotokunstnikud ning keraamikud ja paljud teised on sageli esile tõstetute seas rahvusvahelistel suurtel kunstisündmustel. Eesti kunstiasutusi külastab aasta-aastalt üha rohkem vaatajaid. Meie kunstnikud astuvad üles olulistes näitusemajades üle kogu maailma. Eesti kunst on tuntud ja armastatud nii kodumaal kui maailmas. Meil on mitmeid põlvkondi originaalseid loojaid, kelle panus üleilmsesse kultuuripärandisse on märkimisväärne. Eesti kunst on vaimult suur nii nagu seda on ka Eesti riik. Seda märgatakse kõikjal ja see on meie kultuuri püsimise üks nurgakive. Kuid kunstikultuuri püsimiseks on hädavajalik korras tehniline baas. Täna seda baasi ei ole, sest juba aastakümneid ei ole kunstivaldkonda piisavalt investeeritud. Hooned lagunevad. Tervitame Kultuuriministeeriumi otsust toetada Pärnu Kunstisadama valmimist 600 000 euroga - see on oluline investeering kunstivaldkonda. Aga uus ei saa püsida ilma vanata. See investeering aitab teoks saada ühel suurel uuel objektil, mis alles tuleb täita pidevalt uueneva sisuga. Kunstile on vaja toimivat, kaasaegset süsteemi ja infrastruktuuri ka Narvas, Tallinnas ja Tartus. Täna sealsed kunstiruumid lagunevad. Eesti Kultuurkapitali seadus näeb ühe võimaliku raha kasutusena ette oluliste kultuuriehitiste renoveerimist. Eelnimetatud objektid on eesti rahvuskultuuri kestmise seisukohalt erakordselt olulised. Tegemist on kunstiruumidega, mis on tehniliselt väga halvas korras ning vajavad kiiresti kapitaalremonti. Nende ruumide lagunemise peatamine ja viimine vastavusse kaasaegsete nõuetega on hädavajalik kunstikultuuri säilimise ja Eesti visuaalkunsti arengu seisukohalt. Kaasaegsed, heas korras näituseruumid, korras ja hästi varustatud ateljeed ning stuudiod on valdkonna edukaks toimimiseks möödapääsmatud. Kaasaja nõuetele mittevastavad ruumid piiravad väga oluliselt näituseasutuste valikuid programmi koostamisel, takistavad omatulu teenimist ning pärsivad kunstnike loometööd. Täna ei ole nimetatud näituseasutuste külastuskogemus kaasaegne. Maailma tippkvaliteediga kunstiteoseid näidatakse sageli külmadel, ventilatsioonita, lagunevatel näitusepindadel. Kunst sünnib kitsastes ateljeedes, kus ei tule kraanist sooja vett ja mille ukseava suurus surub loomingu oma kitsasse raami. Nimekirjas toodud kunstiruume ei ole põhjalikumalt renoveeritud juba palju aastakümneid. Võib öelda, et need on täielikult amortiseerunud ning moraalselt vananenud. Kultuurkapitali vahenditega saaks korrastada kõik need objektid vaid 4 aasta jooksul. Kui täna need hooned korda teha, võidab sellest terve Eesti kultuur, mitte ainult kunst — sellega saab uue tuule tiibadesse valdkond, mis on seni suutnud kitsastele oludele vaatamata väga palju korda saata. See, kui meil on tugevad kunstnikud ja kunstivaldkond, annab uut hoogu ka filmile, teatrile, muusikale, disainile ja kirjandusele. See inspireerib meie inimesi. Just praegu on õige hetk, ootamise korral võib karta, et valdkonna hoog raugeb — sest nähakse, et hoolimata visast pingutamisest ei aita meie riik lahendada kunstnikkonna ja kunstihuviliste akuutseid probleeme. Ja kunsti peab tegema ja vaatama lagunenud majades, samas kui teistele kultuurivaldkondadele olulised hooned on riigi abiga korda tehtud. Eesti kunsti väärtus Eesti riigi ja rahva jaoks on hindamatu. Kultuurne riik väärib korras kunstimaju. Kultuurne riik hoolib oma loojatest ja kunstipublikust. Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Markus Toompere (Tartu Kunstnike Liit), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Joanna Hoffman (Tartu Kunstimuuseum), Ivo Posti (SA Narva Muuseum), Taaniel Raudsepp (SA Kunstihoone) Renoveerimiste hinnanguline maksumus. Renoveerimine Kaasnev uute (Miljonit eurot) ruumide ehitamine. (Miljonit eurot) Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi 1,1 hoone renoveerimine Narva kunstigalerii renoveerimine ja 3,7 ümbritseva ala väljaarendamine Tallinna Kunstihoone (Vabaduse 5,45 väljak 8 ja Vabaduse väljak 6, hoonete ja näitusepindade renoveerimine) Tartu Kunstimaja (uue ateljeede ja 7,5 näitusepindade kompleksi ehitus) Tartu Kunstimuuseum (viltuse maja 1,5 10 kapitaalne renoveerimine, uute lisanduvate pindade väljaehitus) Kokku 11,75 17,5 Renoveerimine ja ehitamine kokku 29,25