Vastus pöördumisele

Martin Helme Teie 05.10.2019 nr 1.1-10/6118-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 28.10.2019 nr 1-12/1801-2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 4 laiendatakse kohustatud isikute ringi isikutega, kes majandus-, kutse- või ametitegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul. Seletuskirja kohaselt võetakse „muudatusega üle Direktiivi artikli 2 lõike 1 alalõigu 3 punktid i ja j. Eelduslikult on sellest muudatusest mõjutatud eeskätt isikud, kes EMTAK koodiga 47783 tähistatud tegevusalal (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub ka kunstigaleriide tegevus. Tolli vabatsoonid on Eestis loodud Muugal, Paldiskis ja Sillamäel ning kaupade vabatsoonis ladustamise teenust pakub 26 ettevõtet. On teadmata, kui paljud neist võivad muuhulgas tegeleda kunstiteoste ladustamise või deponeerimisega.”. Seletuskirja kohaselt on sihtgrupi suurus hinnatud väikeseks: “2017. aastal esitatud majandusaasta aruannete põhjal oli Eestis ettevõtjaid, kes olid määranud oma põhitegevusalaks EMTAK koodi 47783 kokku 125, kuid üksnes 88 puhul neist ületas aastane kogukäive 10 000 eurot, mis lubab eeldada, et üle 10 000 euro suuruseid üksik- või seotud tehinguid tegi neist veelgi väiksem osa. NB! Siin ja edaspidi on sihtgruppide suuruse hindamisel EMTAK koodide põhjal võetud arvesse ettevõtjad, kes on esitanud 2017. aasta majandusaasta aruande ja tähistanud oma põhitegevuse vastava EMTAK koodiga. Tuleb arvesse võtta, et nii saadud tulemused näitavad siiski pigem suurusjärku, kuna välja jäävad ettevõtjad, kes vastava alaga tegelesid kõrvaltegevusena, samuti ettevõtjad, kes on eksinud koodi määramisel või mingil põhjusel jätnud majandusaasta aruande esitamata. Kaupade vabatsoonis ladustamiseks on 2019. aasta juuli seisuga väljastatud luba 26 ettevõtjale, kuid puudub info, kui paljud neist ladustavad ka kunstiteoseid.“. Kultuuriministeerium, mõistes ühelt poolt direktiivi ülevõtmise vajadust, on eelnõus väljapakutud sõnastuse osas siiski kriitiline. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiivi 2018/843 artikli 2 lõike 1 alalõigu 3 punktid i ja j on järgmise sõnastusega: i) kunstikaupmehed või kunstiteoste vahendajad, sh siis, kui nende tegevus toimub kunstigaleriis või oksjonimajas ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 10 000 eurot; Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 j) kunstiteoste hoidmise, nendega kauplemise või nende vahendamisega tegelevad isikud, kui seda tehakse vabasadamas ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 10 000 eurot. Kultuuriministeeriumi hinnangul laiendatakse eelnõuga isikute hulka põhjendamatult, st ei piirduta üksnes kunstikaupmeeste või vahendajatega (nt galeristid, oksjonimajad jt professionaalsed kunstivahendusettevõtted), vaid hõlmates ka kunstnikke, kes tegutsevad näiteks FIE või OÜna ja müüvad oma teoseid ise. Märgime veel, et seletuskirjas toodud EMTAKi koodi põhine analüüs ei anna piisavalt adekvaatset tervikpilti eelnõuga kaasnevate mõjude hindamiseks. Kunsti kauplemisega võivad tegeleda ka muude EMTAKi koodide all registreeritud ettevõtted ja vastupidi. Näiteks on galeriisid, kes on põhitegevusena määratlenud „Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“ või „Kunstialane loometegevus“. Üks regulaarsest oksjonikorraldajast, Tartu Loomemajanduskeskus, tegutseb SAna, kelle põhitegevusala on „Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“. Lisaks eeltoodud argument, et eelnõus väljapakutud sõnastuse kohaselt võivad kohustatud isikute hulka kuuluda ka kunstnikud, kes müüvad oma kunsti ise ja kelle teoste hinnad võivad küündida märgitud piirmääradeni. Nagu seletuskiri välja toob, on muudatuse eeldatav mõju puudutatud isikute ringile suur ja toob endaga kaasa suure halduskoormuse. Kui eelnõu pakutud sõnastuses vastu võetakse, tuleb puudutatud isikute seas teha väga põhjalikku teavitust, millised kohustused muudatusega kaasnevad. Võttes arvesse valdkonna eripära ja haldussuutlikkust (tegutsetakse siiski 1–3 inimeste ettevõtmistena), tuleks kindlasti mõelda koolituste korraldamisele, infomaterjalide produtseerimisele jne. Samas teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku sõnastust kitsendada direktiivis toodud ulatust arvestades. Oleme sätte selgemaks formuleerimiseks koostööks avatud. 2. Eelnõuga täiendatakse RahaPTSi § 2 lõikega 6, mille kohaselt seaduse 9. peatükki (juriidilise isiku ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed) kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele. See muudatus on tervitatav ja lahendab probleemi – seadust võis varem tõlgendada nii, et MTÜd ja sihtasutused, kes ei vasta RahaPTSi § 2 lõikes 3 nimetatud tingimustele, jäävad seaduse kohaldamisalast välja ja ei pea seega ka oma tegelikke kasusaajaid deklareerima. Samas ei ole jätkuvalt üheselt arusaadav, keda MTÜd ja sihtasutused oma tegeliku kasusaajana määratlema peavad. See küsimus on meie jaoks oluline, sest Kultuuriministeerium teostab riigi asutajaõigusi riigi asutatud 35 sihtasutuses, kes peavad samuti oma tegelikud kasusaajad korrektselt määrama. RahaPTSi § 77 lõike 3 kohaselt esitab sihtasutus oma tegeliku kasusaaja andmed registrile lähtudes seaduse § 9 lõikest 7. RahaPTSi § 9 lõike 7 kohaselt võib § 9 lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikme või liikmed. Seejuures lõige 2 käsitleb äriühinguid ning lõige 6 usaldushaldust ja juriidilise isiku staatust mitteomavat isikute ühendust. Siit võiks järeldada, et sihtasutus võib tegeliku kasusaaja andmete esitamisel piirduda üksnes juhatuse liikme(te) märkimisega. Samas näiteks riigi asutatud sihtasutuse puhul peaks arvestama ka RahaPTSi § 9 lõikeid 1 ja 4. RahaPTSi § 9 lõike 1 muudetud sõnastuse kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes omab lõplikku valitsevat mõju teise isiku üle või kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt on „valitsev mõju“ defineeritud RPSi §-s 27. Nimetatud sätte kohaselt võib valitsev mõju tuleneda muu hulgas järgmistest asjaoludest: suurem kui 50% osalus üksuse hääleõiguses; otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Sellest lähtudes tuleks riigi sihtasutuste ja nende riigi osalusel asutatud sihtasutuste puhul, kus asutajaõigusi teostav minister määrab enamiku nõukogu liikmetest, tegelikuks kasusaajaks märkida minister. Kui riik enamiku nõukogu liikmete määraja ei ole, tuleb vaadata, kas vastav õigus on muul sihtasutuse (kaas)asutajal ja määrata tegelik kasusaaja vastavalt sellele. Kui ühelgi sihtasutuse asutajaõiguste teostajal ei ole lõplikku valitsevat mõju, tuleks vastavalt RahaPTSi § 9 lõikele 4 käsitleda tegelike kasusaajatena nõukogu ja juhatuse liikmeid. Seda tõlgendust toetab ka Rahandusministeeriumi koostatud juhis tegelike kasusaajate määramiseks ja KKK rubriik (avaldatud https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/tegelike- kasusaajate-maaramine), milles on öeldud: „Riigi asutatud sihtasutuste puhul, kelle asutajaõigusi teostavad ministeeriumid ja riigi osalusega sihtasutuste puhul võib tegelikuks kasusaajaks pidada vastava valdkonna ministrit, nõukogu esimeest/liikmeid ja juhatuse esimeest/liikmeid. /---/ Kui ühingu on asutanud riik ühes kohaliku omavalitsusega või mitu kohalikku omavalitsust, kellest ühelgi pole ühingu üle valitsevat mõju, märgitakse tegelikuks kasusaajaks ühingu juhatuse ja nõukogu esimehed või liikmed.“ Eeltoodut arvestades jääb RahaPTSi regulatsioonis mõnevõrra siiski segaseks, kas riigi asutatud sihtasutus võib oma tegeliku kasusaajana märkida üksnes juhatuse liikme(d) (vastavalt § 9 lõikele 7) või on korrektne märkida minister (tulenevalt § 9 lõike 1 punktist 1) või kui ühelgi asutajaõiguste teostajal valitsevat mõju ei ole, siis nii juhatuse kui ka nõukogu liikmed (tulenevalt § 9 lõikest 4). Leiame, et selguse mõttes peaks RahaPTSi § 77 lõikes 3 lisaks viitele § 9 lõikele 7 olema viidatud ka sama paragrahvi lõigetele 1 ja 4 või olema § 9 lõikes 7 täpsustatud, millistel juhtudel võib piirduda tegeliku kasusaajana üksnes juhatuse liikme(te) määramisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Erle Toiger 628 2229, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]