Kiri

Lp Tõnis Lukas kultuuriminister Kultuuriministeerium 23.10.2019 A23/060 Suur-Karja 23 10148 Tallinn [email protected] Eesti Arhitektide Liidu seisukoht linnahalli osas Soovime kaasa rääkida linnahalli ja rahvusooperi tuleviku osas, kuna need (nii koos kui ka eraldi) mõjutavad oluliselt avalikku ruumi ning on inimeste jaoks märgilise tähendusega. Ruumianalüüs ja olemasolevate ruumivõimaluste hindamine kuulub arhitektide pädevuse hulka. Leiame, et niivõrd olulise kultuuriobjekti rahastusotsus peab tuginema ekspertide tehtud analüüsidele ja seetõttu soovime teile tutvustada omalt poolt tehtud uurimistöö kokkuvõtet enne valitsuse otsuse tegemist. 2018. aastal tellis Rahvusooper EAL-ilt analüüsi uue ooperimaja asukoha leidmiseks. EAL pani kokku töörühma, kuhu kuulusid peale kogenud arhitektide veel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Sadama esindajad. Analüüsis käsitleti 11 erinevat asukohta Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna piires, suur osa neist mere ääres. Põhimõtted, mida järgiti valiku tegemisel: * Asukoht peab olema linna keskuses. * Juurdepääs peab olema hea nii jalakäijate kui ka ühistranspordiga liiklejate, samuti autoga tulijate jaoks. * Hoone peab tekitama enda ümber uut elavat linnaruumi. * Ooperikülastajal peab olema põhjus ja võimalus viibida ooperiteatri piirkonnas ka enne ja pärast ooperietendust. * Uus ja vana hoone jäävad koos eksisteerima. * Asukoht ei tohi olla vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Protsessi tulemusena jäid sõelale kaks asukohta – Admiraliteedi basseini äärne maa-ala ja linnahall. Varasem, 2010. aastal tehtud analüüs oli tunnistanud parimaks asukohaks samuti Admiraliteedi basseini äärse. 2018. aasta töögrupp leidis, et see on märgilise avaliku hoone jaoks ka praegu parim koht, eelkõige tänu seotusele ümbritseva linnaruumiga ja heale vaadeldavusele. Täpsemalt oli varem välja toodud Admiraliteedi basseini edelakülg, kuid kuna tegu on eramaaga, kus praegu ehitustegevus juba käib, siis vaadeldi nüüd teisi võimalusi selles piirkonnas. Parimaks asukohaks praeguste võimaluste juures tunnistati basseini loodekülg, mis kuulub Tallinna Sadamale. Võrdväärse alternatiivina toodi välja linnahall, mis on väljakujunenud maamärk, paikneb linnaruumis dominantselt ning on nii jalgsi kui ka mitmesuguste transpordivahenditega hästi ligipääsetav. Oluline on ka asjaolu, et see on kasutusest väljas olev ja kehvas seisus olev väärtuslik hoone, mis vajaks kiiresti kordategemist. Linnahalli kohta on aja jooksul koostatud mitmeid projektlahendusi, mis ühel või teisel viisil on tõestanud, et seda on võimalik kohandada uute funktsioonide tarvis, sealhulgas ooperiteatriks. Samas ei too olemasoleva hoone taastamine kaasa uue hoone ehitamisega sarnanevat positiivset muutust linnaruumis, samuti on peamiselt kõneürituste ja võimendatud heliga kontsertide jaoks rajatud saalis ooperile vajaliku ruumiproportsiooni ja akustika saavutamine väga keeruline. Töögrupp tõdes, et muinsuskaitseküsimused kerkivad esile nii sadamaala kui ka linnahalli puhul. Need eeldavad tulevikus põhjalikke läbirääkimisi, enne kui saab kuulutada välja arhitektuurivõistluse. 2018. aastal tehtud analüüs kinnitab, et uue ooperiteatri jaoks sobivad Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. Ettepanekud järgneva tegevuse kohta: - selgitada mõlemal asukohal välja täpsed muinsuskaitselised piirangud; - pidada omanikega läbirääkimisi ja sõlmida koostöökokkulepe; - valmistada ette ja korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. EAL leiab, et linnahall kui oluline arhitektuuriline, kultuuriline ja ajalooline maamärk väärib kiiret taastamist ja uue sisu saamist. Linnahall peab muutuma avatud ja mitmeotstarbeliseks kultuuri- ja ärikeskuseks, kus lisaks kontserdi- ja konverentsitegevusele saaksid toimuda näitused, oleksid avatud söögikohad ja muud väiksemad ärid. Linnahallil peab olema aktiivne ühendus nii sadamaala kui ka rannapromenaadiga. Oleme meelsasti nõus teiega kohtuma ja linnahalli teemat ühise laua taga arutama. Kirjale on lisatud 2018. aastal koostatud Rahvusooper Estonia uue hoone võimalike asukohtade linnaehituslik analüüs. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Koov president Rahvusooper Estonia uue hoone võimalike asukohtade linnaehituslik analüüs 2018 EAL Märts 2018 L k |1 Sisukord 1. Rahvusooper Estonia uue ooperiteatri vajadused, tehnoloogia ja põhiparameetrid ........... 3 2. Võimalikud asukohad ........................................................................................................ 5 3. Parimate asukohtade valiku põhiargumendid ja finalistid ................................................... 6 4. Rahvusooperi uue kodu jaoks sobilikud asukohad ............................................................ 8 5. Kokkuvõte ja ettepanekud edasisteks sammudeks ...........................................................11 EAL Märts 2018 L k |2 1. Uue ooperiteatri vajadused, tehnoloogia ja põhiparameetrid Ooperiteatri ruumivajadus ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud, nii nagu on püsinud muutumatult ka baleriinide arv Tšaikovski balletis „Luikede järv“. Viimane suurem analüüs rahvusooperi uue kodu asukoha leidmiseks tehti aastal 2010. Eesti Arhitektide Liidu moodustatud töögrupp uuris toona võimalikke linnaehituslikke mõjuvälju ooperiteatri paigutamisel ühte või teise asukohta Tallinnas. Ooperi kui hoone ruumivajadusi kirjeldas rahvusooper tookord järgnevalt. Uus ooperiteater vajab eelkõige uut tehnoloogiat, kus lava moodustab ca 70% (koos lavataguse osaga) hoone mahust. Vaja on lava ülesehitamise ja rekvisiitide muutmise kiirust, mis saavutatakse ainult uue tehnoloogia ja uue hoonega. Lava alla või kõrvale peaks saama otse veoautoga ning vajaliku lavatehnika ja rekvisiidid võimalikult tervikuna ja kompaktselt lavale saata ilma täiendava ümberehitamise ajakuluta. See tähendab ka hoone ehitamist osaliselt maa alla, arvestuslikult 8–12 m. Samuti on uue ooperiteatri oluliseks vajaduseks hea akustika, mida olemasoleva maja rekonstrueerimisega rohkem enam teha ei anna. Uus maja peaks arvestama meie kliimat ning olema asukohas, kus on väga hea juurdepääs nii kohalike kui ka turistide jaoks jala, ühistranspordi või autoga. Arvestuslikult 50% külastajatest tuleb autoga. Samuti on oluline, et maja kasutusaeg oleks ööpäeva lõikes võimalikult pikk, st seal oleksid teatud lisafunktsioonid, nagu toitlustus ja ooperiteatriga seotud kaubandus. Külastatavuse alal oleks eesmärgiks saavutada, et 40% publikust oleksid turistid ja 60% kohalikud elanikud. Praegu on väliskülastaja osa suhteliselt väike. Maailmas on u 1,5 miljonit ooperituristi ning uued ooperiteatrid on neile suured atraktsioonid, kuid oluline on eelkõige see, et nad tuleksid kindlasti peale esmakülastust ka tagasi. Väliskülastajatega arvestamine muudab projekti majanduslikult reaalseks ja tasuvaks. Parimad asukohad võiksid olla mere ääres. Sadama ja liiklusmüraga tuleb siiski arvestada. Uus ja vana hoone jääksid töötama paralleelselt ning võiks tekkida teatud mentaalne side. Olemasolevasse hoonesse jääksid proovid, ERSO, operetiteater 3–4 korda nädalas ning vaba lava, mida praegu praktiliselt ei ole. EAL Märts 2018 L k |3 Seekord vaatas erialase ettevalmistusega töögrupp kogunemisel üle 2010. aastal tehtud töö, sh lähteülesande ruumiprogrammi kujul. Tõdeti, et see ei ole aktuaalsust kaotanud. Hoone ja kinnistu põhiparameetrid oleksid järgmised. _ Ehitusalune pindala u 8000 m2 ehk 100 × 80 m (ideaalis 10 000 m2) _ Kinnistu pindala u 2,5 ha _ Lava koos kõrval- ja tagalavaga u 4800 m2 ehk 60 × 80 m, portaali osas 30 × 30 m _ Istekohti u 1100 (suurem saal nõuaks juba elektroonilist akustikat) _ Kõrgus 32 m, lavatorn portaali kohal u 12 m, sügavus maa alla 8–12 m Rahvusooper Estonia uue hoone ruumiprogrammi võrdlus naabritega EAL Märts 2018 L k |4 2. Võimalikud asukohad Töögrupp otsustas keskenduda seekordsetes otsingutes peamiselt südalinna ja sadama alale. Kui 2010. aastal analüüsiti ka kesklinnast väljaspool paiknevaid asukohti, ilmnes selgelt, et linnaehituslikus mõttes avab rahvusooper oma potentsiaali kõige paremini siiski südalinnas. Lähteülesande alusel eelistati riigile või riigi aktsiaseltsile kuuluvaid kinnistuid eraomandis olevatele kinnistutele. Selle põhjus on projekti eelarve hoidmine mõistlikes piirides. Esialgne võimalike asukohtade kaardistus tehti eelkõige pindala järgi. Selgitati välja teoreetiliselt võimalikud asukohad/kinnistud, kuhu uue ooperiteatri ehitamine oleks linnaehitus- likult kõige sobivam. Selliseid asukohti leiti 11. Sõelumisprotsessis välistati sobimatud asukohad ja lõpptulemusena keskenduti kolmele-neljale asukohale. Nende üle toimus pikem arutelu ja koostati ka analüüse. Võimalike asukohtadena märgiti alljärgneval skeemil toodud alad. Kõiki asukohti puudutavat arutluskäiku on võimalik jälgida dokumendis „2018 Rahvusooper Estonia - ajurünnakute kokkuvõtted“. EAL Märts 2018 L k |5 3. Parimate asukohtade valiku põhiargumendid ja finalistid Valiku olulisimad lähtekohad ja linnaehituslikud kriteeriumid kõigi pakutud asukohtade puhul olid järgmised. • Asukoht peab olema linnakeskuses, sest suurte ja tähtsate hoonete kesklinnast välja viimine võib keskuse suretada. • Juurdepääs peab olema hea nii jalakäijate ja ühistranspordiga liiklejate jaoks, samuti autoga tulijate jaoks. • Hoone peab tekitama enda ümber uut elavat linnaruumi. • Ooperikülastajal peab olema põhjus ja võimalus viibida ooperiteatri asukohas ka enne ja pärast ooperietendust. • Uus ja vana hoone jäävad koos eksisteerima. Nende vahele peab jääma teatud linnaehituslik ja vaimne side. • Asukoht ei tohi olla karjuvas vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Seega jäid sõelale Admiraliteedi basseini piirkond, linnahall ja Patarei vangla. Peale põhjalikku analüüsi loobuti Patarei vangla variandist peamiselt seetõttu, et rahvusooperi tekitatavad liiklusvood ei sobi selle piirkonna vajadustega. s 2010. aasta töögrupp oli tunnistanud parimaks uueks asukohaks Admiraliteedi basseini edelakülje. 2018. aasta töögrupp leidis, et see ala on avaliku hoone jaoks ka praegu parim koht, eelkõige tänu seotusele ümbritseva linnaruumiga ja potentsiaaliga luua märgiline hoone. Kuna tegu on 100% eramaaga, loobuti asukoha täpsemast analüüsist. EAL Märts 2018 L k |6 Skeemid 2010. a analüüsist EAL Märts 2018 L k |7 4. Rahvusooperi uue kodu jaoks sobilikud asukohad Poolt- ja vastuargumente kaaludes osutusid 2018. aasta analüüsis võrdselt parimateks asukohavariantideks Admiraliteedi basseini loodeküljel paiknev ala, Tallinna Sadamale kuuluv kinnistu ja linnahall. Töögrupis osalenud arhitektide enamus kaldus toetama n-ö uue hoone kontseptsiooni, sest ei ole palju ooperisarnaseid tüpoloogiaid, millel oleks sedavõrd suur potentsiaal saada ikooniliseks arhitektuuriobjektiks. Admiraliteedi basseinist võiks saada selle ala linnaline fookus. Seda ei juhtu, kui basseini ümbrust ei palistata oluliste hoonetega (vaid see oleks ainult kaubandus- ja eluhoonete paik). Ala väärtuslikuimaks printsiibiks võiks olla ruumilise sidususe tekitamine, mis tähendab tunduvalt suuremat tihedust. Muu hulgas aitaks see mere ääres trotsida halvast kliimast tingitud ebamugavusi. Kui alaga liita ka bassein ise kui omalaadne võimalus ooperiväljakuks ja mitmesugusteks tegevusteks aasta ringi (mitte ainult purjesadamana, vaid ka näiteks talisuplusalana, nagu seal möödunud talvel korraldati taliujumise maailmameistrivõistlused), võiks tekkida omalaadne kompleks laiemas mõttes. Töögrupp tõdes samas, et muinsuskaitse kaalutlusi ei ole selles ettepanekus lõplikult arvestatud. Kui paigutada ooperimaja Admiraliteedi basseini loodekaldale, tuleks mõtestada ümber teatud muinsuskaitselised kokkulepped, mis puudutavad ala hoonestuse kõrgust ja mõningaid vaatekoridore. Teisalt leiti, et ooperiteatri sinna rajamine annaks mõnele kehtestatud vaatekoridorile hoopis sisulisema väärtuse. Lisaks leidis töögrupp, et Admiraliteedi basseini loodekaldal oleks tarvis haarata ooperimaja jaoks pisut suurem maa-ala, kui on Tallinna Sadama väljapakutud praegune jahisadama parkla ala. Kas selleks tuleks Tallinna Sadamal loobuda mõttest säilitada jahtklubi oma praeguses asukohas või laiendada maa-ala Kai tänava arvelt, vajab täpsemat analüüsi. EAL Märts 2018 L k |8 Võimalikud paigutusvariandid ja lahendused Admiraliteedi basseini loodeküljel. Täpne lahend leitaks arhitektuurivõistlusel. EAL Märts 2018 L k |9 Võrdväärse alternatiivina jäi sõelale linnahall Linnahalli on ooperiteatri funktsioonis nähtud juba aastaid. Koostatud on mitu projektlahendust, mis on ühel või teisel viisil tõestanud, et teoreetiliselt on võimalik see hoone kohandada uue funktsiooni tarvis. Linnahall paikneb linnaruumis dominantselt ning on nii jalgsi kui ka mitmesuguste transpordivahenditega hästi ligipääsetav. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et see on olemasolev, kuid kasutusest väljas oleva hoone, mis vajaks hädasti uut kasutust. Samas ei too hoone taastamine kaasa uue hoone ehitamisega sarnanevat positiivset võngatust linnaruumis. Töögrupp tõdes, et muinsuskaitseküsimused tekivad ka linnahalli puhul. Need eeldavad tulevikus põhjalikke läbirääkimisi, enne kui saab kuulutada välja arhitektuurivõistluse. EAL Märts 2018 L k | 10 5. Kokkuvõte ja ettepanekud edasisteks sammudeks 2018. aastal töögrupi tehtud analüüsid ja järeldused kinnitavad, et uue ooperiteatri jaoks on kaalutud kahte parimat võimalikku asukohta Tallinnas. Need on Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. Mõlemad asukohad sobivad tähtsa ja esindusliku hoone jaoks. Ettepanekud järgneva tegevuse kohta - Selgitada mõlemal asukohal välja täpsed muinsuskaitsepiirangud. - Pidada omanikega läbirääkimisi ja sõlmida koostöökokkulepe. - Valmistada ette ja korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Töögrupp Rahvusooper Estonia Aivar Mäe Vello Ojamäe Kultuuriministeerium Indrek Rünkla Tallinna Linnaplaneerimise Amet Endrik Mänd Eesti Arhitektide Liit Katrin Koov Siiri Vallner Peeter Pere Andres Alver Indrek Allmann Tallinna Sadam (sadamaala küsimused) Piret Üts EAL Märts 2018 L k | 11