Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 23.10.2019 nr 8-1/19/4028 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.pdf 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri.pdf 3. Arengukava koostamise ettepanek.pdf 4. Arengukava koostamise ettepaneku lisa 1.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Skautide Ühingule, Eesti Gaidide Liidule, Noorteorganisatsioonile ELO, Eesti Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Eesti Teadushuvihariduse Liidule, Eesti Muusikakoolide Liidule, Eesti Kunstikoolide Liidule, Eesti Koolispordi Liidule, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidule, Huvikoolide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorsootöö Keskusele, SA Archimedes Noorteagentuurile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Gerttu Aavik 735 0124 [email protected] 2 (2)  „NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2021–2035“ KOOSTAMISE ETTEPANEK 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005.a. määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 5.09.2019 kabineti nõupidamise otsusest valdkondlike arengukavade arvu osas, esitab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada Noortevaldkonna1 arengukava 2021–2035. Koostatav strateegiline valdkonna arengukava „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ on jätkuks noortepoliitilistele dokumentidele „Noorsootöö arengukava 2001“, „Noorsootöö strateegia 2006–2013“ ja „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“. Arengukava koostamise ettepanekus antakse ülevaade arengukava koostamise vajadusest, noortevaldkonna hetkeolukorrast, lahendamist vajavatest probleemidest, valdkonda iseloomustavatest näitajatest ja uue perioodi fookusteemadest. Arengukava ettepaneku koostamisel on võetud aluseks varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid2, strateegia „Eesti 2035“ tulem, VI Noorsootöö Foorumi3 ja Noortefoorumi 2035 tulemused4, noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühma sisend, Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027, Noortevaldkonna arengukava 2014–2020, ÜRO resolutsioonid 70/1 (2015)5 ja 2250 (2015)6, OECD raport GOV/PGC(2018)7REV17, jm. 2. Arengukava koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus Noorus on mitmesuguste üleminekute toimumise aeg. Haridusvalikud, tööturule sisenemine, iseseisva (pere)elu alustamine – need sammud on noorte ees seisnud läbi aegade, kuid kaasaegses ühiskonnas on muutused toonud kaasa üleminekute ebakorrapärasuse ning sagedase kindlustatuse ja ebakindluse vahel edasi-tagasi liikumise nii iseseisva elukoha, töökoha kui õpingute valikus. Uuringud on tõestanud, et inimesed, kes langevad riskigruppidesse nendes üleminekutes, on sotsiaalse tõrjutuse riskis kogu elu8. Noored on selles situatsioonis eriliselt haavatavad, kuna neil on võrreldes teiste eagruppidega piiratumad õigused (näit. alaealistel) ning majanduslikud ressursid, samuti on noortel võrreldes teiste eagruppidega suuremad raskused tööturule sisenemisel ja seal toimetulekul koos sellest tulenevate sotsiaal-majanduslike mõjudega. Samuti on noortel suurem avastamise ja 1 Noortevaldkond, st noortepoliitika ja noorsootöö 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 3 https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?path=%2FKokkuv%C3%B5tted#pdfviewer 4 https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf 5 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E 6 https://undocs.org/S/RES/2250(2015) 7 http://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf 8 „Social inclusion of youth on the margins of society: more opportunities, better access, and higher solidarity. Policy review of the Youth Research Cluster on Social Inclusion“ (Kutsar, D, Helve, H., 2012). http://www.edumigrom.eu/sites/default/files/field_attachment/news/node- 28853/Youth&SocialInclusion_PolicyReview.pdf 1 katsetamise vajadus kogemuste otsimiseks, iseenda ja maailma avastamiseks, mis võib kaasa tuua suurenenud riski ebaõigeteks valikuteks ja eksimiseks. Noorte olukord on endiselt põhjuseks, miks noorte osalus hariduses, tööhõives ja ühiskonna arendamises tervikuna on eriline väljakutse nii Eestis kui ka Euroopas. Samas on ka ootused noortele tuleviku kujundamisel kaalukamad kui kunagi varem. See toob kaasa vajaduse kavandada spetsiifilisi meetmeid noorte üleminekuraskustest tulenevate mõjude leevendamiseks, aga ka noorte potentsiaali parimaks võimalikuks rakendamiseks, toetades leidlikke ja mõjusaid lahendusi nii haridus-, tööturu-, sotsiaal- jt valdkondades kui noorsootöös, läbi mille tõuseb teravalt esile vajadus teadliku noortepoliitika kavandamise järele. Oluline on noortele spetsiifilise tähelepanu pööramine – vajalik on erinevaid eluvaldkondi hõlmav tervikvaade noorte elu puudutavates küsimustes. Noortepoliitika on oma olemuselt valdkondade ülene, mistõttu on eriti oluline, et teemasid, mis puudutavad noori, luuakse, viiakse ellu ja hinnatakse ühistel alustel. Võttes aluseks lähenemise noortepoliitikale, kuulub Eesti nende riikide sekka, kus noortepoliitika on mitte pelk meetmete hulk teatud vanusegrupi elutingimuste parandamiseks, vaid osa ühiskonna arengule suunatud visioonist. Selle tuumaks on arusaam, et iseenese ja oma ümbritseva kogukonnaga positiivselt toimetulev noor on ühiskonnas arengueeldusi loov jõud ja ressurss. Eesti noortepoliitika põhineb arusaamal, et igale noorele on kasulik saada oma individuaalsel kujunemisteel lapseeast täiskasvanuikka osa erinevatest võimalustest, et arendada oma oskusi, teadmisi, hoiakuid ja omandada olulisi kogemusi. Enamgi veel, noorele on kasulik ise osaleda nende võimaluste loomisel ning arendamisel. Selline isiksuse positiivsel kaasatusel ja mitmekülgsel arengul põhinev noortepoliitika lähtub Eestis noorsootöö traditsioonist ja väärtustest. Nii noorsootöö mõiste noorsootöö seaduses, kui ka Eesti esimeses noorsootöö kontseptsioonis (2004) kirjeldatud noorsootöö alused ja põhimõtted lähtuvad sellest, et noortele tuleb luua võimalused isiksuse mitmekülgse arenguks ning see lähtekoht annab tooni noortepoliitikale tervikuna, nii Eestis kui Euroopa Liidu tasandil. 2018. aastal valminud OECD raportis „Youth Stocktaking Report“9 tuuakse välja, et noorte jõustamine selleks, et noored saaks panustada ühiskonda ja majandusse nõuab selget ja terviklikku visiooni koos tugeva strateegiaga. OECD toob siinjuures välja, et noored peavad jääma fookusesse kõikides sisupoliitilistes küsimustes (nii tööhõives, hariduses, tervises kui ka majanduses) ja noorte vajaduste fookuses hoidmiseks on OECD hinnangul parimaks viisiks teadlik noortepoliitika planeerimine ning selle väljundiks riiklik noortestrateegia. Just nii saavad kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö panustada riigi arengueesmärkide täitmisse parimal võimalikul moel. Eesti on ühtlasi nende väheste OECD riikide hulgas, kus noorte usaldus riigi vastu on suurem kui 50+ vanusegrupis ja OECD hinnangud seostavad seda tugevalt just teadliku noortepoliitika edendamisega, tõstes Eesti seniseid lähenemisi ja noortepoliitilisi valikuid esile kõrge tunnustusega. Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 tuuakse välja, et noortel on ühiskonnas eriline roll ja nad seisavad silmitsi eriliste väljakutsetega, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kõiki noori kaasates ja võimestades saab noortepoliitika aidata edukalt saavutada visiooni Euroopast, kus noored saavad ära kasutada võimalusi ja suhestuda Euroopa väärtustega10. Siinjuures on oluline sotsiaal-majandusliku ja ühiskondliku tõrjutuse seoste märkamine: need noored, kes on ebasoodsamas olukorras, on ka vähem aktiivsemad kodanikud, aga noorte sotsiaalset tõrjumist, passiivsust ja annete raiskamist ei saa Euroopa ega ka Eesti endale lubada. 9 http://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&from=GA 2 Noorsootööd kujundavas noortepoliitika raamistikus lähtutakse arusaamast, et iseenese ja ümbritsevaga hästi toime tulev noor on ühiskonnas arengueeldusi loov jõud – ressurss11. Selleks, et Eesti ees seisvate väljakutsetega edukalt toime tulla on jätkuvalt oluline kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö edendamine, noorte võimestamine ja kaasamine. 2. Valdkonda iseloomustavate olulisemate näitajate ülevaade 2.1. Ülevaade kehtivast arengukavast Kehtiva „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt12: „Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.“ Üldeesmärgi täitmist hinnati kahe võtmenäitaja kaudu: 1) põhihariduse või madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorteosakaal vanusegrupis 18-24 (%); 2) noorte töötuse määr vanusegrupis 15-24 (%). Üldeesmärgist lähtuvalt on „Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020“ sõnastatud neli strateegilist eesmärki ehk peamist fookust13: 1) Noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Loodud võimalused noortele avastada oma anded ja huvid, olla osaks ühistegevustest, algatada ettevõtmisi ja olla seeläbi kogu- ja ühiskonna aktiivseks osapooleks. 2) Noorel on väiksem risk olla tõrjutud. Noorte jaoks loodud võimalused töökogemuse omandamiseks, üleminekute toetamiseks, ohutuks tööellu astumiseks, tööelu paremaks tundmiseks, ning oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad tööturul kindlamas seisus olla. 3) Noore osalus otsustes on rohkem toetatud. Noorte võimalused ja soov osaleda otsustes, mis noore elu ja ühiskonda puudutavad. 4) Noortevaldkonna toimimine on mõjusam. Teadliku lõimitud noortepoliitika rakendamine ja noorsootöö korralduseks vajaliku taristu süsteemne arendamine. 2.2. Ülevaade noortevaldkonna näitajatest Noortevaldkonda iseloomustavate näitajatena saab välja tuua14:  Eestis oli 2018. aasta alguses 276 800 noort, mis on 21% Eesti rahvastikust. See on on väikseim arv Eesti Vabariigi senises ajaloos; Noorte (7–26-aastased) arv on viimastel aastakümnetel olulisel määral vähenenud – kümne aasta taguse ajaga võrreldes 17%. 2018. aasta alguses oli noori 276 800 (vt joonis 1). Statistikaameti prognoosi järgi jätkub nii noorte arvu kui osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni 2020. aastani. Noorte arvu ja osakaalu vähenemine suurendab iga üksiku noore rolli ühiskonnas, seepärast on oluline, et iga noor leiab endale sobiva tee ühiskonda sobitumiseks. Selles kontekstis on oluline luua olemasolevatele noorsootöö võimalustele lisaks uusi ja eripalgelisi. Lisaks noore kui indiviidi tasandile tuleb arvestada ka laiemaid sotsiaal- majanduslikke mõjusid ning siin on ilmne, et ebapiisav tähelepanu noortele ja noorsootöö kaudu pakutavate võimaluste puudus läheb ühiskonnale nö kalliks maksma. Nt ainuüksi 11 https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2014/07/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf 12 https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf 13 https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf 14 Statistikaameti kogumik „Eesti noorte piirkondlik portree“: https://www.stat.ee/valjaanne-2018_eesti-piirkondlik-areng-2018 3 mitteõppivate ega töötavate noortega seotud kulud ulatuvad Eesti kontekstis üle 210 miljoni aastas15. 500000 30% 450000 22,1% 25% 400000 21,0% 20,8% 281404 276800 257684 350000 20% 300000 250000 15% 200000 10% 150000 100000 5% 50000 0 0% 2012 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 Reaalsed andmed prognoos 7-26-aastaste noorte arv noorte arvu prognoos Joonis 1. 7–26-aastaste noorte arv Eestis ja osakaal kogu elanikkonnast ning prognoos Allikas: Statistikaamet  Omavalitsusüksuste võrdluses elas 2018. aasta alguses kõige rohkem noori Tallinna linnas (89 089) ja kõige vähem Ruhnu vallas (21);  noorte seas on eestlaste osatähtsus suurem kui kogurahvastikus, kuid omavalitsusüksuste võrdluses on ka selle näitaja juures ülisuur erinevus: Kihnu vallas olid 2018. aasta alguse andmetel kõik noored eestlased, Narva linnas oli eestlaste osatähtsus noorte seas 7,9%;  7‒16-aastased paistsid 2017. aastal silma keskmisest väiksema maakondadevahelise rändeintensiivsusega ja keskmisest suurema linnalisest piirkonnast väljapoole liikumisega, mistõttu saab öelda, et lastega pered eeslinnastuvad või liiguvad maale;  17‒26-aastased koondusid linnalistesse piirkondadesse. Domineeriv sihtkoht oli neil pealinn ja selle lähiümbrus, maakondade vahel rändas vanuserühm poole sagedamini kui keskmine Eesti elanik ja kolm korda sagedamini kui 7–16-aastased;  2017/2018. õppeaastal oli üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolides kokku umbes 195 000 noort õppurit, kellest 64,2% omandas põhi-, 13,1% üldkesk-, 8,2% kutse- ja 14,5% kõrgharidust;  valdav osa 15–26-aastastest on keskendunud kas õppimisele või töötamisele. Registreeritud andmetel tegeles 2017. aasta lõpus mõlemaga iga seitsmes selles vanuses noor, kusjuures noored naised kombineerivad õpinguid ja töötamist meestest rohkem. Kuni 18-aastaste hulgas on õppimine valdav tegevus, pärast seda hakkab aga õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema;  2017. aasta lõpus oli töötuna registreeritud ligi 4000 noort, mis teeb 16–26-aastaste noorte registreeritud töötuse määraks 5,5%. Kõige keerulisem on noortel töö leidmine Ida-Virumaal (registreeritud töötuse määr 13,8%), kõige lihtsam aga Harjumaal (3,4%);  18–26-aastastest noortest 3,9% tegutses 2017. aasta lõpus ettevõtjana (FIE või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik). Noorte ettevõtlusaktiivsus oli suurim Muhu ja Vormsi vallas ning Tallinna lähiümbruse valdades, väikseim aga Ida-Virumaa omavalitsusüksustes; 15 https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en.pdf 4   nii noorte kui ka üldine ettevõtlusaktiivsus on suurem jõukamates, väiksem aga kõrgema registreeritud töötuse määraga omavalitsusüksustes, samuti on üldine ettevõtlusaktiivsus on positiivselt seotud elanike haridustasemega;  2017. aastal külastas 15–26-aastastest 94% mõnd kultuuriasutust (raamatukogu, teater, kino, muuseum), kultuuriüritust (kontsert, käsitööüritus) või käis spordivõistlust vaatamas;  2017. aasta oktoobris kandideeris kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 771 noort (6,5% kandidaatidest), kellest valiti 30 volikogusse 37 noort. 18–26-aastastest kandideeris valmistel 0,6%, mis on üldisest kandideerimisaktiivsusest madalam (1,1% vähemalt 18-aastastest). Kohalikel valimistel kandideerinud noored on eakaaslastest kõrgema haridustasemega, on suurema tõenäosusega õppes ja on aktiivsemad tööturul;  noorte heaolu ja toimetulekut mõjutab see, millist tüüpi leibkonnas ja millises Eesti piirkonnas nad elavad. Toimetulek on keerulisem üksikvanema leibkondades ning Ida- Virumaal ja mitmetes Lõuna-Eesti maakondades. 2016. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses iga kuues laps (16,5%). Valga maakonnas oli neid 39,1%, Põlva maakonnas 30,3% ja Võru maakonnas 29,3%. Võimalusi osalemiseks erinevates noorsootöö tegevustes illustreerib alljärgnev joonis: Joonis 2. Noorsootöös osalemise võimalused 2018. aasta andmetel. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium 5  2.3. Ülevaade valdkonda iseloomustavatest mõõdikutest Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 seatud indikaatorite täitmine, mis on heaks aluseks hetkeolukorra analüüsile ning arenguvajadustele, on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 võtmenäitajate täitmine 2018 2019 2020 2021 Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tege- siht sihttase lik Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24- 10,3 9,7 12,0 12,2 10,9 10,8 <10,0 11,3 <9,5 <9 <9 aastaste osakaal1 (%) Noorte töötuse määr 20,9 18,7 15 13,1 13,4 12,1 12 11,8 - - - vanusegrupis 15−241 (%) Noorte kaasatus noorsootöös 42 46,4 47 49,1 50 54 56 57,8 58 60 60 (% noorte koguarvust)2 Noori huvikooli kohta3 574 527 492 456 475 428 450 369 425 400 400 Noori noortekeskuse 1333 1250 1181 1154 1077 996 1100 989 1050 1000 1000 kohta3 Organiseeritud osalusvõimaluste arv 85 80 85 83 90 70 170 - (noortevolikogud jm noorte osaluskogud)4 Organiseeritud osalusvõimaluste (noortevolikogude jm noorte - - - 74,4 86,9 89 89 osaluskogude arv) osakaal omavalitsuste koguarvust (%) Noorsootöös osalenud noorte rahulolu - - - 87 - 87 - - hoida taset noorsootööga (%) Koolituses osalevate noorsootöötajate osakaal - - 10 12 15,9 20 13 15 14 15 15 aastas4 (%) 1 Allikas: EUROSTAT 2 Allikas: HTMi arvutused EHISe ja ENTK andmete põhjal 3 Allikas: Statistikaamet, HTM, ENTK 4 Allikas: ENTK Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal16 on viimase üheteistkümne aasta jooksul langenud 14,4%-lt 2007. aastal (kõige kõrgem tase aegreas) 11,3%-ni 2018. aastal. Muret teevad soolised erinevused: madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on endiselt rohkem kui naisi. Noorte (15−24-aastaste) töötuse määr on viimaste aastatega vähenenud üle kahe korra (33%- lt 2010. aastal 11,8%-le 2018. aastal), mis viitab ennekõike paranenud tööturuolukorrale ja kahanevale noorte arvule, kuid on EL-i kontekstis siiski väga positiivne areng – Euroopa Liidu riikides oli 2017. aastal 15–24-aastaste töötuse määr 16,8% (Eestis 2017. aastal 12,1%). Teisalt on noorte töötuse tase viimastel aastatel olnud püsivalt rohkem kui kaks korda kõrgem kui 25- aastaste ja vanemate näitaja, mis osaliselt tuleneb asjaolust, et selles vanusegrupis on tööturul aktiivseid noori veel vähe ja kuna töötust arvutatakse vaid nende hulgas, kes töötavad või 16 Madala haridustasemega noorte osakaal leitakse Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal, mistõttu tuleks vaadata pigem trende kui üksikaastaid. 6 otsivad tööd, siis paistabki töötuse osakaal suhteliselt kõrge. Vanusegrupis 15‒24 oli 2018. aastal 7000 töötut, mis moodustab ca 5,5% kõikidest selles vanuses noortest (01.01.2018 seisuga 126 766 noort) ja 11,8% selles vanuses tööturul aktiivsetest noortest. Noorte tööturul osalemine ja tööhõive määr on 2010. aastast alates ühtlaselt kasvanud ning töötuse määr kahanenud. Noorte töötuse määr on viimase 20 aasta jooksul olnud veel madalam vaid 2007. aastal ning noorte tööhõive määr oli kõrgem kui 2018. aastal viimati 1994. aastal. Noorte osalemine noorsootöös17, st nende noorte osakaal, kes osalesid huvihariduses, noorteühingute aastatoetust saanud üleriigilistes noorteühingutes, laagrites, malevates ning kohalike omavalitsuste noortevolikogudes ja noorte aktiivgruppides, on aasta-aastalt pidevalt kasvanud: kui 2010. aastal oli nendesse tegevustesse kaasatud 37% noori, siis 2018. aastal 57,8% kõigist 7–26-aastastest noortest. Noorte kaasatus noorsootöös kasvas varasemate aastatega võrreldes peamiselt huvikoolides osalemise kasvu tõttu. Samuti on ajas kasvanud noorsootöö võimalusi pakkuvate asutuste arv. Huvikoolide arv on kasvanud kümne aastaga enam kui kaks korda – 363-lt 2009. aastal 750-le 2018. aastal.18 Avatud noortekeskuste arv on kasvanud 222-lt (2009) 280-le (2018)19 ning võrreldes huvikoolidega on võimalus noortele kättesaadavam maapiirkondades. Noorte arv huvikooli ja noortekeskuse kohta on järjepidevalt vähenenud, mis näitab teenuse kättesaadavuse kasvu. Noorsootöö teenused on ühed vähestest avalikest teenustest, mille pakkumine suureneb ja kasvupotentsiaal on jätkuvalt positiivne. Lisaks mõjule noore arengule on uuringud näidanud ka seda, et noorsootöös osalenu jätkab oma huviga aktiivsemalt tegelemist ka täiskasvanuna ning omakorda lapsevanemana mõjutab positiivselt oma laste aktiivsust20. Organiseeritud osalusvõimaluste arv on olnud muutumises. 2010. aastal tegutses kohalik noortevolikogu21 21% kõigis omavalitsustest. 2018. aasta lõpuks tegutses kohalik noortevolikogu 47% kõigis omavalitsustest. Samuti oli Eestis moodustatud 6 maakondlikku noortekogu ning 22 noorte aktiivgruppi (mille puhul toetatakse nende formuleerumist noortevolikoguks). Veel üheks kohaliku tasandi osalusvõimaluseks on koolides tegutsevad õpilasesindused. Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) koondab enda alla 183 õpilasesindust22. Õpilasesindustesse kuuluvad 6.–12. klassi õpilased, kes tegutsevad esinduses keskmiselt 1–3 aastat. Noorsootöös osalenud noorte rahulolu on kõrge. 2017. aastal oli 87% noorsootöö tegevustes osalenud noortest noorsootööga rahul (see näitaja on püsivalt kõrge ka 2015. aasta uuringuga võrreldes) 23. Pädevate ja erialase koolitusega noorsootöötajate osakaal. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö korraldamise põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Ta lähtub oma tegevuses noore elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, hindab tema olukorda ja vajadusi, valib ja rakendab sobivaid meetodeid ning analüüsib tehtud töö mõjusust. Selleks, et kaasata rohkem noori ja parandada noorsootöö teenuste kättesaadavust, 17 Näitaja metoodika on määratletud 2008. aastal. 18 Allikas: EHIS. 19 Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus 20https://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjsyMDEyLzA1LzE3LzA5XzU2XzA4XzQ0MF9OU0FfMj AxMV9sb3BsaWtfcGFyYW5kYXR1ZC5wZGY/09_56_08_440_NSA_2011_loplik_parandatud.pdf 21 Vastavalt noorsootöö seaduse § 3 lõikele 6 on noortevolikogu valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu; 22 http://opilasliit.ee/opilasliidust/liikmed/ 23 Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut (2018).Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_noorsootooga_loppraport_2018a.pdf 7 on vaja suurendada noorsootöötajate professionaalset suutlikkust ja tagada asjakohane ressursibaas. Palgalisi noorsootöötajaid on üle 7500. Noorsootöö teenuste maht kasvab ka edaspidi ning peale noorsootöö mahu kasvu tuleb arvestada, et noorsootöös pööratakse lähitulevikus senisest rohkem tähelepanu just enam tuge vajavatele sihtrühmadele (nii NEET- kui ka erivajadustega noortele), mis omakorda suurendab tööjõuvajadust24. Professionaalsuse arendamiseks on oluline nii erialane tasemeharidus kui täienduskoolitus. Koolitusel osalenud ja oma pädevusi tõstnud noorsootöötajate osakaal riiklikult finantseeritud koolitustel oli 2018. aastal kavandatud 13% asemel 15%. Toetuse andmise tingimuste „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ raames korraldatud koolitustel osales perioodil 2015–2018 kokku 4275 noorsootöötajat25. 2.4. Ülevaade lahendamist vajavatest probleemidest 2.4.1. ENESETEOSTUS ON LOOVUSES JA ETTEVÕTLIKKUSES – NOORED VAJAVAD VÕIMALUSI JA TUGE ENDA AVASTAMISEKS Loovuseks ja eneseteostuseks on kaasaja ühiskonnas palju võimalusi, tehnoloogia areng avab selleks perspektiive veelgi. Senisest kaalukam on noorte jaoks enesetunnetus ja tähenduslikkus, vähenenud on ühiskondlike normide tähtsus. Noorte eelistused lähtuvad tajutud isiklikust tähenduslikkusest või positiivsest enese-orientatsioonist26. Noortel on võimalus avastada oma loome- ja arengupotentsiaali olles ettevõtlikud ja informeeritud, omades kontakte ning võttes vastutuse oma valikute eest. Samas on need valikud piiratud tulenevalt märkimisväärsest ebavõrdsusest. 4. Eestis kujunenud arusaam eneseteostusest on sageli rõhutatult individualistlik. Surve saada ise hakkama kõikide „õigete“ valikutega toob kaasa pinged, millega toimetulekuks on võimalused aga küllaltki ebavõrdsed: alates elukeskkonnast, sotsiaalsetest sidemetest kuni isikuomaduste ja nende arendamise võimalusteni. Noorte valikute tegemine eeldab eksimis- ning katsetamisruumi olemasolu. Loovuse ja ettevõtlikkuse areng põhineb eneseusu ja enesekindluse kujunemisel; õppimisel sellest, mida tehtud valikud kaasa toovad; eksimuste ja õnnestumiste kogemisel. Noortevaldkonnas on väljakujunenud tugev platvorm, kus ise tegevusi algatada, neid ellu viia ja järeldustest õppida. Noortel peab olema võimalik katsetada ja avastada iseennast ja ümbritsevat noorsootöös tervikuna ning avada ja arendada oma loomepotentsiaali huvitegevuses ja -hariduses. Takistusi, mis noore arengut piiravad, on vaja varakult märgata ja kõrvalejääjaid kaasata. 2.4.2. DIGIAJASTU AVAB TOHUTUID VÕIMALUSI, KUID VAJAB KRIITILIST MÕTLEMIST JA TEHNOLOOGILIST OSKUSLIKKUST Noored veedavad suure osa oma ajast digitaalses keskkonnas ning see tuleneb vajadusest otsida informatsiooni, tarbida meelelahutust või sotsialiseeruda – digitaalne maailm on kaasajal noorte loomulik tegevusväli. Tegemist on noorte jaoks märkimisväärse platvormiga ja loovuse meediumiga. Noortevaldkond on noorte IT õppe arengus olnud eestvedajaks võimaldades 24 OSKA hariduse ja teaduse uuringuaruanne 2018.pdf 25 2018. aastal 1431, 2017. aastal 1398, 2016. aastal 1139 ja 2015. aastal 307 noortega töötavat spetsialisti. 26 Illeris, K. (2003) Learning, identity and self-orientation in youth. Young: Nordic Journal of Youth Research 11(4): 357-376. 4 OECD Economic Surveys (2017) Estonia lags behind in terms of poverty and income inequality. https://www.oecdilibrary.org/economics/oecd-economic-surveys-estonia-2017/estonia-lags-behind-in-terms-of-income-inequality- andpoverty_eco_surveys-est-2017-graph5-en. 8 katsetada erinevaid tehnoloogiaid ja nende abil õppida. Noorsootöös on võimalik olla teerajajaks ja leida uuenduslikke õppimisvõimalusi, mida on võimalik hiljem ka formaalhariduses üle võtta. Uued digitaalsed tehnoloogiad on põhjapanevalt muutnud joonistamist, disaini, fotograafiat, filmi ja muusikat. Digitaalse meedia, sh sotsiaalmeedia esilekerkimine on avardanud ja mitmekesistanud informatsiooni levikut ja iseseisvate seisukohtade kujundamist. Eneseväljendusvõimalused on muutunud demokraatlikumaks. Enda väljendamine internetis mängib olulist rolli noorte identiteedi kujundamises ning ise veebisisu luues ja avaldades on noortel võimalik end määratleda eksperdina või osalejana kindlas kogukonnas. Internet ja sotsiaalmeedia pakuvad võimalusi sotsialiseerumiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks27. Uute eneseväljendus- ja interaktsioonivõimaluste tõttu on nendes nähtud uusi osalemisrepertuaare28. Traditsioonilise avaliku sfääri nagu haridusinstitutsioonid ning ajakirjandus asemel võimaldavad internet ja sotsiaalmeedia end nähtavaks ning kuuldavaks teha uutel viisidel, milles avaldub sotsiaalne tundlikkus või osalemissoov. Teisalt peituvad digitaalses maailmas ka riskid. Noorte jaoks on tehnoloogia arenguga seonduv digitaliseerumine koos meediatundmise omandamisega oluliseks väljakutseks, sest sage tehnoloogia kasutamine ei tähenda iseenesest suurt digipädevust. Kaasaegne digilõhe seisneb erinevuses digipädevuste tasemes ja selles, kui kasulik on noore jaoks internetis veedetud aeg. Maailma avardamise ja erinevustega kokkuviimise asemel võib sotsiaalmeedia tekitada ka ühekülgse infomulli ja soodustada eelarvamuste ja ka eksiarvamuste kujunemist – internet muutub nii ruumiks, kus välistatakse kõik mis väljakujunenud maailmapildiga kokku ei sobi. Noorte väljakutse on hoiduda internetikasutamises kapseldumisest. Oskuslik internetikasutus on kaasav, aidates luua ja säilitada kontakte29. Oluline on ka teadlikkus ja kriitiline meel mõistmaks andmepõhiste lahenduste piiranguid ja riske nt erinevate algoritmide-põhist kallutatust, radikaliseerumist jmt digielus kasvavaid väljakutseid. Teadmistepõhine ühiskond, mille saavutamisel on noortel kaalukas roll, vajab kriitilisemat ja teadlikumat internetikasutajat, tehnoloogiliselt oskuslikku kodanikku. Mitteformaalne õppimine noorsootöös loob digipädevuse ja -teadlikkuse arendamiseks ideaalselt sobiva maastiku. Tehnoloogilistest arengutest tulenevad uued võimalused toetavad noori vaid hea digipädevuse korral. Need, kes on ise aktiivsed, vajavad tulevikutrende arvestavaid võimalusi ja katsetusruumi. Eemalejääjad vajavad tähelepanu, nagu ka põhjused, miks oskustest ja tehnoloogiaga kaasuvatest võimalustest eemale või ilma jäädakse. 2.4.3. RISK JÄÄDA ARENGUVÕIMALUSTEST KÕRVALE ON NOORTE JAOKS JÄTKUVALT SUUR 2008. aasta majanduskriisi järgselt on Euroopat iseloomustanud puudulikud investeeringud, sotsiaalsete tagatiste vähenemine ja ühiskondade fragmenteerumine. Noori puudutasid majanduskriisijärgsed negatiivsed arengud iseäranis teravalt, suurenes hüppeliselt noorte töötus ja halvenes elukvaliteet. Viimase kümnendi negatiivseid mõjusid on tunda veel tänagi, eeskätt 27 Haddon, L. (2015) Social Media and Youth. The Internet Encyclopedia of Digital Communication and Society, First Edition. 28 Bennett, W.L. (2012) The Personalization of Politics: Political Identity, Social Media and Changing Patterns of participation. The ANNALS of the American Academy of Social and Political Science. 644(1): 20-39 29 Bauman, Z. (2016) Social media are a trap. El Pais, 25.01.2016 9 tagasilöögis noorte tulevikuväljavaadetele. Kõrvalejäetuse ja heitumuse vältimiseks on vaja noortel säilitada eneseusk, mis on võimalik juhul, kui nende erinevad ootused täide lähevad ning neile liiga palju tagasilööke osaks ei saa. Väärtuste, nagu võrdsed võimalused ja valikud ühelt poolt ning ühiskondliku reaalsuse vahel teiselt poolt, ei tohi tekkida suurt lõhet. Kõrge sotsiaalse tõrjutuse riskiga üle 15-aastaste noorte gruppi iseloomustab Eestis madal haridustase ja vähesed, juhutööde tegemisest saadud töökogemused, sotsiaalsete sidemete piiratus ning keerulised suhted vanematega. Tõrjutusriski sattunud noored vajavad suuremat märkamist ja professionaalset tuge, noorte endi teadlikkus toe saamise võimlustest on madal.30. Noortel peavad olema võimalused iseseisvuda ja elus edasi jõuda. Selleks, et noorte iseseisvumine oleks sujuv, on määrav see, kas eelneval eluetapil on kujunenud eeldused ise hakkama saada, vajalik on iseseisvumiseelne jõustamine. Pinge-(mitte ressursi)rikastest peredest pärit noortel on keerulisem – peredel puudub võimalus lapsi jõustada, lastel puudub juurdepääs võrgustikele. Kõige haavatavam rühm on varajased iseseisvujad, samas on nende iseseisvumisele osutatav abi kõige kasinam. Kui noor peab varakult tegelema üheaegselt mitme iseseisvumisväljakutsega: leidma eluaseme, õppima, töötama, siis reeglina ei tulda selles vanuses kõigega toime31. Noorsootöö mängib olulist rolli noorte jõustamisel ja eelduste loomisel sujuvaks iseseisvumiseks. Läbi mitmekesiste tegevuste, mida pakutakse juba põhikoolieas saab toetada eneseusu arengut ja sotsiaalsete sidemete kujunemist, , Võrreldes haridus- ja tööturusüsteemi korraldusega on noortevaldkond ka paindlikum ja saab reageerida tekkivatele väljakutsetele kiiremini ja noorekeskselt. 2.4.4. TULEVIKUTÖÖKS VAJALIKUD PÄDEVUSED ON VAJA OMANDADA NÜÜD Erinevates uuringutes ja analüüsides on väljatoodud, et tulevikus muutuvad mitmed olemasolevad töökohad ning et tekib juurde uut tüüpi, täna veel tundmatuid töid32. Noorte jaoks on oluline omandada tulevikutöö seisukohalt olulised pädevused, vajalik on omada edasiviivaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ka selleks, et ühiskonnas kaasa rääkida ja osaleda, aga ka laiemalt toimuvate ühiskondlike muutustega toime tulla. Nii on noortel kasvav vajadus omandada näiteks digipädevusi (sh uue meedia kirjaoskus, oskus hinnata ja luua sotsiaalmeedia sisu), kriitilise analüüsi oskusi (oskus hinnata informatsiooni sisu ja mitte olla manipuleeritud), aga ka sotsiaal-emotsionaalseid oskusi (oskus tulla toime muutuste ja ebakindlusega, oskus aktsepteerida erinevusi) jne. Loeb aktiivne hoiak, mis toetab lahenduste leidmist ja vajalike teadmiste omandamist kiiresti muutuvas maailmas. Samas on leitud, et lapseeas kogetud kesine ligipääs teenustele omab pikaajalist pärssivat mõju33, seega võib nt piiratud ligipääs noorsootöötegevustele pidurdada vajalike (tuleviku)oskuste arengut (organiseerimis-, meeskonnatöö oskus, loovus, enesejuhtimine, disain-mõtlemine)34. Eestis koolides üha õppijakesksemaks muutuv õpikäsitus on positiivne trend ja toetab koostööd 30 Reiska, E. (2018) Nooorte sotsiaalne tõrjutus. RASI. Tallinna Ülikool. 31 Helemäe, J. (2018) Tööturuebakindlust kogevad Eesti noored: vanemate ja sotsiaalsete võrgustike toetus täiskasvanuks saamisel.RASI. Tallinna Ülikool. 32 Töö ja oskused 2025: ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates. 33 The European Commission´s science and knowledge service, „What makes a fair society? Insights and evidence“ (2017) http://www.oecd.org/naec/2017_10_23_OECDEvent_Fairness_VS_.pdf, slaid 10 34 Tulevikuks vajalikke tööoskusi kirjeldab Davies, A., Fidler, D., Gorbis, M. (2011). Future Work Skills 2020. Institute for the Future for University of Phoenix Research Institute. http://cdn.theatlantic.com/static/front/docs/sponsored/phoenix/future_work_skills_2020.pdf Kasutatud 21.07.2018. 10 noorsootööga, kus noore tegelikust olukorrast ja vajadustest lähtumine on põhiprintsiibiks aastakümneid. Noorte pädevuste arendamisel, aga ka töökogemuse saamisel ja teadlikkuse suurendamisel tööturu muutustest on noorsootööl oluline roll. Mitmekesised, laiahaardelised (kindlustades valikuvõimalustega noorsootöö kõikides piirkondades), kõiki hõlmavad (jõudes erinevate noorte gruppideni, nt majanduslikult vähekindlustatud, vähemusrahvuste ja NEET- noored) ning kvaliteetsed noorsootöötegevused on vajalikud selleks, et noored saaks tulevikus vajalike pädevuste arenguks maksimaalselt võimalusi. 2.4.5. OSALUSEKS ON VAJA TEADMISI JA VÕIMALUSI – ÜHA UUSI Ühiskondades aset leidvate muutuste ja nende püstitatud väljakutsete lahendamise kontekstis muutub noorte osalus (mida siinkohal mõistetakse kui ühiskondlik-poliitilist-individuaalset tegevust, millel on ühiskonda mõjutav või muutev eesmärk35) olulisemaks, nii ühiskonna kui terviku kui noorte seisukohalt. Noorte osalus on järjest enam mõistetav vajadus, kuna just noored saavad anda parima sisendi neid puudutavatesse küsimustesse ja noorte eemalejäämine mõjutab oluliselt ühiskonna arengut36. Noorte seisukohtadega arvestamine on oluliseks eesmärgiks mitmetes raamdokumentides ÜRO, EL ja Eesti tasandil37.Vaatamata levinud arusaamale noorte kaasamise ja osalemise vajalikkusest seisavad noored Eestis tänini silmitsi tegelike osalusvõimaluste kesisusega. Eeskätt puudutab see osalemist otsustusprotsessides või ennast jõustavates noorsootöö tegevustes. Samuti võivad need olla tugevalt sõltuvad piirkondlikest eripäradest38, mis loob noortele seeläbi ebavõrdsust. Teadmised ja oskused loovad silla osalusele, kuid osalemist ei saa niivõrd õpetada, kuivõrd edendada osalemise kaudu39. Osalemismotivatsioon tuleb noortel huvipakkuvast, jõukohasest ja noortega seotud eesmärgist40, kuid ka saadavast isiklikust kasust41. Kuigi viimastel kümnenditel on Euroopas palju diskuteeritud noorte poliitilisest apaatsusest, mida enamasti ilmestatakse madala valimisaktiivsusega42, on noorte huvi ja soov otsustusprotsessides osaleda, 35 Brodie, et.al (2009) jagab osalus kolme kategooriasse, seejuures tõdedes, et igasugune osalus on poliitiline ning toodud kategooriad on muutlikud ning kattuvad: public (ühiskondlik osalus st formaalsete demokraatlike institutsioonide ja struktuuridega seotud osalus, nt valimistel hääletamine/ kandideerimine), social (kogukondlik, sotsiaalne osalus st kollektiivsed tegevused igapäevases elus, nt vabatahtlik tegevus, korteriühistu liige jmt ) ja individual participation (individuaalne osalus st indiviidi tasandi igapäevaelulised otsused, millega väljendatakse, millises ühiskonnas soovitakse elada, nt poliitiline tarbimine). Käesolevas dokumendis mõistetakse osaluse all kõiki kategooriaid koos. Brodie, E., Cowling, E., Nissen, N., et.al., (2009). Understanding participation: a literatuure review, Pathways through Participaton. lk 4-5. 36 OECD. (2018). „Youth Stoctaking Report. Engaging and empowering youth in OECD countries - How to bridge the „governance gap“. http://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf 37 ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 ; „The Treaty on the Functioning of the European Union.“ artikkel 165, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN Külastatud 08.07.2018; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 24 https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT Külastatud 08.07.2018; EU Youth Strategy 2010-2018, https://ec.europa.eu/youth/policy/youth-strategy_en; Noortevaldkonna arengukava 2014-2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf 38 Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson, D., Trumm, E. (2017-2018). Noorte osalemine otsustusprotsessides. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf 39 Laine, S., Gretschel, A. (2009) Whose arena is the EU youth policy? Young participants´ involvement and influence in the EU youth policy from their own points of view: Case of the EU Presidency Youth Event in Hyvinköö, Finland. Young. Nordic Journal of Youth Research. 17(2): 191-215.; Theben, A., Porcu, F., Pena-López, I., Lupi´ańez-Villanueva, F. (2018). 40 Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson, D., Trumm, E. (2017-2018). Noorte osalemine otsustusprotsessides. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf 41 Hashem-Wangler, A., Busse, B., Tholen, J., Wolnik, K. (2015). MYPLACE. Deliverable D7.2: Transnationl cluster report. Cluster 5: Youth Sections of political, labour and state-sponsored organisations. http://www.fp7- myplace.eu/documents/D7_2/D7.2%20Transnational%20Report%20Cluster%205.pdf 42 The Commonwealth (2016). „Global Youth Development Index and Reprot“ http://cmydiprod.uksouth.cloudapp.azure.com/sites/default/files/2016- 11 eeskätt ühiskonda muutvatel eesmärkidel, aina ilmsem43. Näiteks oli sarnaselt Eesti noorte valimisaktiivsus viimastel Riigikogu valimistel mõneti madalam kui vanemaealistel, kuid samas on noorte valimisaktiivsus tosina aasta jooksul kasvanud44. Noored soovivad osaleda, kuid traditsiooniliste osalusviiside kõrvale vajavad noored võimalust olla aktiivne enda valitud moel. Seega on noored kõikjal laiendamas viise ja vorme, kuidas ühiskondlik-poliitilises elus osaleda ja seda informaalsema, igapäevasema ning suuresti digitaalsema osaluse poole (politiseeritud tarbimine, protestid, online-petitsioonid, e-osalus, subkultuurilased liikumised jmt)45. Lisaks osalemisvõimalustele vajavad noored kaaskonda sarnaselt mõtlevatest noortest, kellega koopereerudes uusi ideid luua, arendada ja ellu viia. Kogukonnas lahendust vajavate probleemide märkamine ja lahendamine on kasvavalt seotud noorte osalusmotivatsiooni ja noorsootöö võimega noorte ühistegevust toetada. Selleks annavad IKT-vahendid ja sotsiaalmeediasse liikunud kommunikatsioon suurepäraseid võimalusi (info kättesaadavus, kiire kohapiiranguta kontakt, sh rahvusvaheliselt), samas toob e-keskkond kaasa väljakutseid (impersonaalsus, küberkiusamine, pettused, ebaühtlastest digitaalsetest oskustest tulenev ebavõrdsus). Noortevaldkond peab noortele pakkuma kaasaegset keskkonda, võimalusi teiste noortega kohtumiseks ja kaasamõtlejate leidmiseks ning noortepäraseks omaalgatuslikuks osaluseks (mh digitaalseid vahendeid kasutades ja sealjuures ohte adresseerides). 2.4.6. TERVIS JA ENDAST HOOLIMINE VAJAB TÄHELEPANU Tervisetemaatika46 on oluline nii individuaalsel tasandil (nt tervena elatud aastad), kui ka riigi, EL ja maailma47 seisukohalt, kuna terve rahvastik on otseselt seotud majanduskasvu ja jätkusuutlikkuse loomisega. Tänaste noorte oodatav eluiga on arenenud riikides, sh Eestis kõrgem kui kunagi varem, seda mh tänu majanduse arengule, paremale ligipääsule terviseteenustele ja terviseharidusele48. Samas on Eesti noorte riskikäitumistest tulenev suremus kõrge49, probleemiks on noorte ülekaalulisus ja rasvumine50, mõnuainete kuritarvitamine51 ja 10/2016%20Global%20Youth%20Development%20Index%20and%20Report.pdf; Sloam, J. (2013). Young people are less likely to vote than older citizens, but they are also more diverse in how they choose to participate in politics. http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2013/07/19/young-people-are-less-likely-to-vote-than-older-citizens-but-they-are-also-more-diversein-how- they-choose-to-participate-in-politics/ 43 ESS uuringu andmetel tuginev võrdlus toob esile, et Eesti noorte huvi poliitika vastu ei ole märkimisväärselt madalam kesk- ja vanemaealistest (35% huvitatud või väga huvitatud) ning on keskmisel positsioonil võrreldes eakaaslastega teistest Euroopa riikidest. Beilman, M. (2018). Eesti noorte kodanikuosalus võrdluses teiste maadega. Noorteseire aastaraamat 2017-2018. lk 37-58. HashemWangler, A., Busse, B., Tholen, J., Wolnik, K. (2015).; Harris, A., Wyn, J., Younes, S. (2010). Beyond Apathetic or Activist Youth: “Ordinary” Young People and Contemporary Forms of Participation. Young 18(1): 9–32. 44 2015. aasta riigikogu valimistel oli Eesti noorte valimisaktiivsus 20-25% madalam kui keskealistel ja vanematel inimestel, kuid viimase 12 aasta jooksul on noorte valimisaktiivsus kasvanud (ca 40% 2004 vs. ca 50% 2016). Beilman, M. (2018). Eesti noorte kodanikuosaluse võrdlus teiste maadega. Noorteseire aastaraamat 2017-2018. 45 Harris, A., Wyn, J., Younes, S. (2010). Beyond Apathetic or Activist Youth: “Ordinary” Young People and Contemporary Forms of Participation. Young 18(1): 9–32; 46 Tervisetemaatika sisaldab tervisekäitumist (spordi ja liikumisharrastust, tasakaalustatud toitumist, riskikäitumise vältimist), samuti teadlikkust tervisest ja tervislike valikute tegemiseks, rahvastiku tervisenäitajaid. 47 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. http://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020; European Union. „The Treaty on the Functioning of the European Union.“ artikkel 9 https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN, WHO. http://www.who.int/ 48 Eestis oli 2016. aastal oodatav eluiga sünnimomendil meestel 73 eluaasta ja naistel 82 eluaastat. (Statistikaamet, tabel RV045. www.stat.ee); Eurostat (2015), „Being young in Europe today“ http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/6776245/KS-05-14031-EN-N.pdf/18bee6f0- c181-457d-ba82-d77b314456b9 lk 71 49 2017. aastal õnnetusjuhtumite tagajärjel surnutest moodustasid alla 30-aastased 12% (821 õnnetusjuhtumi surmast 97 surmajuhtu 029- aastastega). (Statistikaamet); Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad on noorte peamine surmapõhjus, 60% noorte surmadest. (Pirk, R. (2018) Ülevaade muutustest noorte eluolus. Noorteseire aastaraamat 2017-2018. lk 9) 50 Metsoja A, Nelis L, Nurk E. (2017). Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2015/16. õa raport Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 51 2016. aastal tõusis iga päev alkoholi tarvitavate 16-26-aastatse noorte osakaal 2,1%-lt 3,4%-le ning igapäevasuitsetajate osakaal 17,4%-lt 19,8%-le (Pirk, R. (2018) Ülevaade muutustest noorte eluolus. Noorteseire aastaraamat 2017-2018). Lisaks selgub Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust, et 2017. aastal hindas 35% vastajatest oma alkoholitarbimise vähenenuks ja 7% suurenenuks võrreldes möödunud ajaga, 12 HI-viiruse levimus52 . Lisaks eeltoodud probleemvaldkondadele, mis OECD hinnangul on jätkuvalt olulised ka lähemas tulevikus53, on kaasaja kiiresti muutuv ühiskond ja tehnoloogiline innovatsioon toonud kaasa mitmeid uuelaadseid väljakutseid, millega noortel tuleb silmitsi seista, nagu digiohud (küber-pettused ja -kiusamine54, destruktiivsed online-mängud55), noorte vaimne tervis sh liigne (enese)kriitilisus ja stress, aga ka vähene füüsiline aktiivsus56 ning ebatervislikud toitumisharjumused. Üha olulisemaks väljakutseks muutuvad väärtushinnangud ja hoiakud, eeskätt seisab noorte ees vajadus luua ja hoida elu väärtustavat hoiakut ja elutervet enesehinnangut. See tähendab, et noored väärtustaksid iseend (paraneks nende vaimne tervis, sh väheneks põhjendamatu enesekriitilisus, destruktiivne käitumine)57, samuti teisi indiviide (muutuks erinevuste, nt füüsiliste, usuliste, etniliste, seksuaalsete, poliitiliste aktsepteerimise Eesti noorte seas aina olulisemaks) ning hooliksid keskkonnast (elaksid jätkusuutliku eluviisi nt taastuvenergiate kasutamise ja prügiloova tarbimise vähendamisega). Selleks on jätkuvalt vajalik teadlikkus enesehävituslike tegevuste põhjustest ja tagajärgedest (narkomaania, alkoholism, HIV tõbi, liiklus- ja veesurm jmt), säästva eluviisi tähtsusest, aga ka digitaalsetest ohtudest, mida internet ja sotsiaalmeedia endas peidavad (küberpettused, -kiusamised, väljapressimised jne). Samaaegselt on oluline tervislike eluviiside levik (liikumisharrastus, tasakaalustatud toitumine jne). Võttes arvesse Eesti noorte riskikäitumist osutub eeltoodu üha suuremaks väljakutseks, millega noortel tuleb silmitsi seista. Ennast, teisi ja keskkonda kahjustavat eluviisi on võimalik teadlikkuse tõusuga vähendada58, üha olulisemaks muutub läbipõimitud lähenemine formaal-, mitte- ja informaalse õppe meetoditest, kasutades viise ja vorme, mis on noortele omased. Lisaks teadlikkuse tõusule on vaja suuremat tähelepanu pöörata valikuvõimalustele. Noor, kes on teadlik ohtudest ja kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest, kuid kellel ei ole reaalseid alternatiive, nii tegevustele kui seltskonnale, on samasuurte väljakutsete ees. Eluterve nii hoiakute kui tervise mõttes, saab olla noor, kellel on nii teadmised (millised ohud kaasnevad, kuidas toimida elutervemalt) kui võimalused (valida sõpruskonda, tegevusi ja keskkonda). Samaväärselt oluline on, et juba esinevate probleemide korral on noortel reaalsed võimalused seejuures suurenemine toimus 15-24-aastaste vastajate seas (16%). (Vainu, V. „Elanike alkoholitarbimine ja piiriülene alkoholi ostmine. Küsitlusuuring märtsis 2018.“ https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Tervishoid/rahvatervis/vaike_vainu_1804_slaidid.pdf,lk 7); 52 Eesti on uute HI-viiruse juhtude arvu poolest EL-s esikohal. (Terviseinfo.ee Tervise Arengu Instituut. (2011). http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/hiv-ja-aids/hiv-nakkuse-olukord-eestis); TAI andmetel registreeriti 2017.a. 3 haigusjuhtu kuni 29- aastaste seas. (www.tai.ee tabel: NH02); 2018. aasta augustiks on Eestis diagnoositud 124 HIV-nakatunut ning aastate jooksul kokku 9835 nakatunut, sh AIDS 530 inimesel. (Terviseamet. (2018). HIV ja AIDS. http://terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse- haigestumine/hiv-ja-aids.html). 53 Aston, R. (2018), „Physical health and well-being in children and youth: Review of the literature“, OECD Education Working Papers, No. 170, OECD Publishing, Paris. https://read.oecd-ilibrary.org/education/physical-health-and-well-being-in-children-andyouth_102456c7- en#page9, lk8 54 OECD (2017). „Trends Shaping Education 2017 Spotlight 10. Globalisation of Risk.“ http://www.oecd.org/education/ceri/spotlight10- GlobalisationofRisk.pdf, lk 6 55 Interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel levivad nn väljakutsemängud, mis eakaaslaste surve ja väljapressimistega mõjutavad lapsi ja noori ennast kahjustavatele tegevustele. Hiljutisematest, nt Sinise vaala väljakutse (Blue Whale) agiteerib osalisi end erinevatel viisidel kahjustama sh lõikuma, põletama, vaatama häirivat videomaterjali jmt. Väljakutsemängus osalemist seostatakse mitmete enesetappudega Venemaal. (Lasteabi.ee Väljakutsemängud. Viimati muudetud 10.03.2017. Kasutatud 13.07.2018. http://www.lasteabi.ee/lasteabi/uudised/uudis/2017/03/10/valjakutsemangud/) 56 Eesti spordipoliitika seab eesmärgiks valdava osa st senise ühe kolmandiku asemel liikumise ja spordiga hõivata vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast. (Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 punkt 5.1.) 57 Children´s Worlds uuring tõi välja, et kuigi Eesti noored on PISA testide saavutuste poolest parimate seas on nende enesehinnang madal ja rahulolu väike ehk õpiedukus ja õnnelikkus ei ole korrelatsioonis. (Kutsar, D. (2016). Children´s views on their lives and well-being in 17 countries: Key Messages from each country. Children´s Worlds. International Survey of Children´s Well-Being (ISCWeB) http://www.isciweb.org/_Uploads/dbsAttachedFiles/KeyMessagesfromeachcountry_final.pdf, lk 21) 58 OECD (2017). „Trends Shaping Education 2017 Spotlight 10. Globalisation of Risk.“ http://www.oecd.org/education/ceri/spotlight10- GlobalisationofRisk.pdf, lk 2. 13 saada professionaalset abi. See tähendab nii ligipääsu (elukoha lähedus), kättesaadavust (lahtiolekuajad) kui ka kasutusmugavust (noortepärased viisid ja vormid). Mitmekülgsed valikuvõimalused ja tugi valikute tegemiseks ning probleemide esinemisel muutub tulevikus noortele üha olulisemaks. Noortevaldkonna kaudu, noorsootöö tegevuste ja tegijate abil peab olema võimalik neid kitsaskohti noorte elus vähendada. Seejuures on oluline noorte, sealjuures tõrjutusriskis noorte, kaasatus ja osalus nii otsuste, lahenduste kui ka piirangute väljatöötamisel. Siin seisavad noored silmitsi kahetise väljakutsega: ühest küljest vajadusega olla oodatud ja kaasatud tervisetemaaliste otsuste langetamise ja ennetusmehhanismide loomise protsessidesse, teisest küljest osaleda aktiivselt (teadmistepõhiselt). 14  3. Arengukava fookusteemad Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 on jätkustrateegia kehtivale noortevaldkonna arengukavale. Arengukava koostamisel lähtutakse eelnevalt käsitletud senise olukorra analüüsist ja lahendamist vajavate probleemide kirjeldusest ning arengukava elluviimisel lähtutakse kolmest peamisest fookusest: noorte eneseteostuse võimalused, noorte kaasatus otsustesse, kvaliteetne noorsootöö (vt Joonis 3). Vajadusel kohandatakse fookuste ja tegevussuundade sõnastust ja/või arvu arengukava koostamise protsessis. •Suurenevad noorte võimalused töökogemuse omandamiseks, üleminekute toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks Avaramad •Noortel on laiemad võimalused ise probleemidele lahendusi võimalused pakkuda ja ühistegevusi algatada ning saada tuge loovuse ja eneseteostuseks ettevõtlikkuse arendamiseks •Suureneb mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse vastastikkune arvestamine ning laieneb koostöö haridusasutuste ning töömaailmaga •Suureneb noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes •Olulisel kohal on noorte eluolu tundmine ja noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamine Noorte aktiivne •Noored teevad informeeritud valikuid ja on kursis ühiskonnas kaasatus otsustesse toimuvaga •Suureneb noorte riskikäitumise ennetus ja väheneb vaesuse ja muude ebavõrdsete olude mõju noorte arenguvõimalustele •Suureneb võrdne ligipääs noorsootööle, võimaluste mitmekesisus Kvaliteetne ja ning arvestamine erinevate noorte võimete ja vajadustega kättesaadav •Kasvab mitteformaalse õppimise keskkondade kvaliteet, noorsootöö ühiskasutus, resursitõhusus •Tasakaalustub erinevus teenuste kättesaadavuses maal ja linnas Joonis 3. Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 fookused ja väljakutsed 15 Noortevaldkonna arengukava oodatavaks tulemuseks on noorte aktiivsel osalusel ja innustusel kavandatud meetmete rakendamine (tõhus noortepoliitika) nii, et suurenenud oleks iga Eesti noore võimalused saada oma individuaalsel kujunemisteel teha valikuid, saada tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks ja -teostuseks ning seeläbi suureneks noorte võimekus ja soov võtta vastutust ja algatust Eesti ühiskonna heaolu säilitamise ja edasiarengu eest. 4. Arengukava rakendamisega kaasnevate mõjude esmane hinnang Kuna väljatöötamise ettepaneku esitamise etapiks ei ole peamiste väljakutsete lahendamiseks veel sekkumisloogikaid analüüsitud, siis hinnatakse olulisi mõjusid arengukava koostamise käigus. Poliitikavalikute tegemise käigus analüüsitakse poliitikasuundade ja tegevuste mõju sihtrühmadele ja horisontaalsetele teemadele ning hinnatakse võimalikke kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja riske. Tabel 1. Esmane mõjude hindamine Võimaliku ebasoovitava Mõju Mõju Sihtrühma Mõju mõju kaasnemise risk ulatus sagedus suurus arengukava elluviimisel Sotsiaalne, sealhulgas suur keskmine keskmine väike demograafiline mõju Mõju riigi julgeolekule keskmine väike väike väike ja välissuhetele Mõju majandusele keskmine keskmine keskmine väike Mõju elu- ja väike väike väike väike looduskeskkonnale Mõju suur keskmine keskmine väike regionaalarengule Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse suur keskmine keskmine väike korraldusele 5. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima Arengukava läbivate põhimõtete seas on tõstetud esile hoolivust ümbritseva elukeskkonna suhtes, eesmärk on arendada kogukonna ja kogu ühiskonna, sh keskkonna suhtes hoolivat kodanikutunnetust. Seega võimaldab arengukava elluviimine toetada noorte positiivsete hoiakute kujunemist keskkonnahoiu suhtes. Võrdsed võimalused Arengukava lähtub võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamisest noorte seas, mistõttu toetab arengukava elluviimine olulisel määral võrdsete võimaluste arengut. 16 Infoühiskond Arengukava eesmärkide saavutamiseks kasutatakse nutikaid, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi. Samuti on teenused ja tegevused suunatud digipädevuste arendamisele. Regionaalareng Arengukava toetab regionaalset arengut, soodustab noorte osalust piirkondlikku arengut puudutavates otsustusprotsessides ning noorsootöö teenuste kättesaadavust ja noorsootöö struktuuride arengut. Arengukava elluviimise tulemusel suureneb noorte sidusus oma kodukohaga ja maapiirkondadest lahkumise vähenemine. Riigivalitsemise areng Nii riigil kui kohalikel omavalitsustel on vajalik oma tegevuse eesmärgistatud korraldamiseks teada sihtrühmade vajadusi. Regulaarne konsultatsioon noortega annab võimaluse paremini korraldada neid teenuseid ja kavandada arenguid, mis mõjutavad noore elu. Noorte tõhus kaasamine parandab otsuste kvaliteeti ning suurendab noorte soovi arengusse panustada ning usaldust. 6. Arengukava koostamise korraldus ja ajakava Arengukava koostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava strateegiaprotsess on jaotatud neljaks etapiks: (1) ideede korje ja visiooniloome; (2) strateegiliste arengudokumentide eelnõude väljatöötamine; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise ettevalmistamine alates 2020. Strateegiaprotsess algas ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritustel sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 ekspertrühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade-ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus; heaolu ja sidusus; konkurentsivõime. Neid aspekte indiviidi ja ühiskonna tasandil mõjutavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkond kõige enam. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on sisendiks kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide koostamisse. 2018. aasta septembris korraldas Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga „Eesti 2035“ loomiseks suunatud noortefoorumi, mille eesmärgiks oli kaardistada noorte nägemus ja visioon Eestist aastaks 203559. Noortefoorumi tulemused on sisendiks ka uue noortevaldkonna arengukava väljatöötamisel. 2018. aasta oktoobri alguses toimus VI Noorsootöö Foorum „Tagasi tulevikku!? Loome tulevikuvisiooni noortele koos noortega!“, kus oli üle 200 osaleja – peamiselt noored, noorsootöötajad ja partnerid erinevatest eluvaldkondadest. Arutelu keskendus sellele, millised on noorte soovid ja eesmärgid, aga ka väljakutsed ja probleemid ning sellele, kuidas saavad noorsootöötajad noori toetada nende ees seisvate väljakutsetega hakkamasaamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna partnereid ja huvipooli kaasav töörühm alustas tööd juunis 2019. Töörühma ülesanne on anda oma panus hetkeolukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse. Töörühm tugineb oma töös visioonidokumentidele, analüüsidele, Euroopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele ning OECD analüüsidele. Haridus- ja Teadusminsiteeriumi strateegiate koostamisel arvestatakse nii 59 https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf 17 „Eesti 2035“ arengustrateegiaga kui ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Töörühmade struktuur ja ajakava, alusmaterjalid ja töörühmade arutelude tulemused on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. Koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga planeerib Haridus- ja Teadusministeerium huvipoolte kaasamiseks korraldada osaluskohvikuid üle Eesti. Noortevaldkonna arengukava tervikteksti eelnõu valmib 2019. aasta lõpuks. Selle põhjal koostatakse 2020. aastal programm arengukava elluviimiseks järgnevaks neljaks aastaks (2021–2024). Tabel 2. Arengukava koostamise ajakava Tegevus Tähtaeg Ideekorje ja avalikud arutelud alates mai 2018 Noortefoorum 2035 18.09.2018 VI Noorsootöö Foorum 4.-5.10.2018 Visioonidokumentide koostamine ekspertide poolt august 2018 – märts 2019 Noortevaldkonna lähtealuste ning visiooni arutelu juuni 2019 noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühmas Noortevaldkonna arengukava fookusteemade arutelu september 2019 noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühmas Arengukava koostamise ettepaneku esitamine Vabariigi oktoober 2019 Valitsusele Poliitikainstrumentide ja programmide põhistruktuuri november 2019 väljatöötamine Sekkumisloogikate arutelu noortevaldkonna arengukava november 2019 väljatöötamise töörühmas Eesti Noorteühenduste Liidu juhtimisel toimuvad noorte ja 8.11.2019 poliitikakujundajate osaluskohvikud üle Eesti Arengukava eelnõu koostamine november – detsember 2019 Arengukava eelnõu esitamine kooskõlastamiseks jaanuar 2020 ministeeriumidele ning siht- ja sidusrühmade esindajatele Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks märts 2020 Programmide ja meetmete ettevalmistus jaanuar – detsember 2020 Arengukava jõustumine jaanuar 2021 18  Lisa 1. Esialgne hinnang arengukava algatusega kaasnevatele mõjudele 1.1. Kavandatav Kirjeldatakse iga mõju avaldavat muudatust või meedet (neid võib olla 1-n) ning esitatakse alljärgnev informatsioon muudatus või Noortel on avaramad võimalused eneseteostuseks meede 1.2. I-VI vastavalt HÕNTE § 46 lõike 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude Siin kirjeldatakse iga 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5. Koondhinnang mõju olulisusele Mõjuvaldkond 1 ja kontrollküsimustiku järgi. kirjeldus kontrollküsimustiku (v, k, s. Kui neljast kriteeriumist ja alavaldkond Ühe valdkonna kohta võib olla alaküsimuse tasandil, kuidas Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovi vähemalt üks on saanud hinnangu mitu alajaotist, kus muudatuse mõjud avalduvad (vt suurus tavate „suur“ või vähemalt kaks kriteeriumi või meetmega kaasnevad alapeatükki 3.4.3). mõjude on saanud hinnangu „keskmine“, mõjud avalduvad risk kvalifitseerub mõju oluliseks.) Sotsiaalne, sh Positiivne mõju sihtrühma Noorte võimalused Kesk Keskmi Keskmine Väike Mõju on oluline demograafiline mõju sotsiaalsele toimetulekule. töökogemuse mine ne Noorte arengu toetamine omandamiseks, parandab oskusi ja teadmisi, sh üleminekute tööturul toimetulekuks ning toetamiseks, tööelu toetab formaalhariduses paremaks tundmiseks edasijõudmist ja ennetab koolist suurenevad. väljalangevust ning toetab õpingutesse ja tööturule Noortel on laiemad naasmisel väljalangevuse korral. võimalused ise Endast hoolimise aspektile probleemidele fokusseerumine toetab üldist lahendusi pakkuda ja noorte tervist, sh on mõjuga ühistegevusi algatada riskikäitumisele, elueale. ning saada tuge Mõju riigi julgeolekule ja Mõjud riigi julgeolekule ja loovuse ja välissuhetele välissuhetele ilmnevad pikema ettevõtlikkuse aja jooksul ja on komplekssemad, arendamiseks. koondades endas mitmeid teisi mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed ja regionaalsed), mistõttu on otste mõjude kirjeldamine võimalik pigem ühiskondlike muutuste kui konkreetse arengukava loomise kontekstis. OECD tõi välja, et noorte usaldus  riigi vastu on seotud teadliku noortepoliitika planeerimise ja vastavate arengukavadega. Usaldus riigi vastu on julgeoleku oluline komponent. Mõju majandusele Mõjud majandusele ilmevad pikema aja jooksul ja on komplekssemad, koondades endas mitmeid teisi mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed ja regionaalsed), mistõttu on otste mõjude kirjeldamine võimalik pigem ühiskondlike muutuste kui konkreetse arengukava loomise kontekstis. Noorte positiivne areng ning riskikäitumise ennetamine on otsese majandusliku ja fiskaalse mõjuga Mõju elu- ja Mõju on positiivne. looduskeskkonnale Noorte võimaluste paljususega kaasneb positiivne mõju noorte elukeskkonnale. Noortele tagatakse mitmekülgse arengu võimalused, mis arendavad elukeskkonda. Fokusseerumine endast ja ümbritsevast hoolimisele on otsese mõjuga nii loodus- kui sotsiaalsele keskkonnale Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna valdkonna eesmärkide täitmiseks on kavandatud pikaajalised eesmärgid ning mõõdetavad  tulemusindikaatorid. Noortele pakutavate avarate võimaluste Pakkumise tulemusena on noortel suurem sidusus oma kodukohaga ja maapiirkonnast lahkumine väheneb. Mõju riigiasutuste ja Eelnõu mõjutab riigi- ja kohalike kohaliku omavalitsuse omavalitsuste asutuste korraldusele töökorraldust. Kohalik omavalitsus on peamine noorsootöö korraldamise tasand. 2.1. Kavandatav Kirjeldatakse iga mõju avaldavat muudatust või meedet (neid võib olla 1-n) ning esitatakse alljärgnev informatsioon muudatus või Noorte aktiivne kaasatus otsustesse meede 2.2. I-VI vastavalt HÕNTE § 46 lõike 2.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude Siin kirjeldatakse iga 2.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 2.5. Koondhinnang mõju olulisusele Mõjuvaldkond 1 ja kontrollküsimustiku järgi. kirjeldus kontrollküsimustiku ja alavaldkond Ühe valdkonna kohta võib olla alaküsimuse tasandil, kuidas Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovi mitu alajaotist, kus muudatuse mõjud avalduvad (vt suurus tavate või meetmega kaasnevad alapeatükki 3.4.3). mõjude mõjud avalduvad risk Sotsiaalne, sh Positiivne mõju seoses noorte Suureneb noorte Kesk Keskmi Keskmine Väike Mõju on oluline demograafiline mõju vajadustest ja teadmistest aktiivse osaluse mine ne lähtuva poliitikakujundamisega. toetamine kogukonnas Mõju riigi julgeolekule ja Mõjud riigi julgeolekule ja ja otsustes välissuhetele välissuhetele ilmnevad pikema Olulisel kohal on aja jooksul ja on komplekssemad, noorte eluolu tundmine koondades endas mitmeid teisi ja noortevaldkonna mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed seire- ja ja regionaalsed), mistõttu on analüüsisüsteemi otste mõjude kirjeldamine arendamine. Noored võimalik pigem ühiskondlike teevad informeeritud muutuste kui konkreetse valikuid ja on kursis arengukava loomise kontekstis. ühiskonnas toimuvaga. Mõju majandusele Mõjud majandusele ilmevad Suureneb noorte pikema aja jooksul ja on riskikäitumise ennetus komplekssemad, koondades ja väheneb vaesuse ja endas mitmeid teisi muude ebavõrdsete  mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed olude mõju noorte ja regionaalsed), mistõttu on arenguvõimalustele. otste mõjude kirjeldamine võimalik pigem ühiskondlike muutuste kui konkreetse arengukava loomise kontekstis. Mõju elu- ja Noorte osaluse arendamine looduskeskkonnale avaldab positiivset mõju noorte elukeskkonnale. Noortele tagatakse mitmekülgsed kaasa rääkimise võimalused, mis arendavad nende elukeskkonda. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule on positiivne, kuna valdkonna eesmärkide täitmiseks on kavandatud pikaajalised eesmärgid ning mõõdetavad tulemusindikaatorid. Noortele pakutavate avarate võimaluste Pakkumise tulemusena on noortel suurem sidusus oma kodukohaga ja maapiirkonnast lahkumine väheneb. Mõju riigiasutuste ja Eelnõu mõjutab riigi- ja kohalike kohaliku omavalitsuse omavalitsuste asutuste korraldusele töökorraldust.Kohalik omavalitsus on peamine noorsootöö korraldamise tasand. Noorte osaluse arendamine toimub nii läbi riiklike struktuuride kui ka kohaliku tasandi. 3.1. Kavandatav Kirjeldatakse iga mõju avaldavat muudatust või meedet (neid võib olla 1-n) ning esitatakse alljärgnev informatsioon muudatus või Kvaliteetne ja kättesaadav noorsootöö meede 3.2. I-VI vastavalt HÕNTE § 46 lõike 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude Siin kirjeldatakse iga 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. Koondhinnang mõju olulisusele Mõjuvaldkond 1 ja kontrollküsimustiku järgi. kirjeldus kontrollküsimustiku ja alavaldkond Ühe valdkonna kohta võib olla alaküsimuse tasandil, kuidas mitu alajaotist, kus muudatuse mõjud avalduvad (vt või meetmega kaasnevad alapeatükki 3.4.3). mõjud avalduvad Sotsiaalne, sh Positiivne mõju sihtrühma Suureneb noorsootööle Suur Keskmi Keskmine Väike Mõju on oluline demograafiline mõju sotsiaalsele toimetulekule. ligipääsetavuse ne Mõju riigi julgeolekule ja Mõjud riigi julgeolekule ja võrdsus, võimaluste välissuhetele välissuhetele ilmnevad pikema mitmekesisus ning aja jooksul ja on komplekssemad, arvestamine erinevate koondades endas mitmeid teisi noorte võimete ja mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed vajadustega. ja regionaalsed), mistõttu on Suureneb otste mõjude kirjeldamine mitteformaaalse võimalik pigem ühiskondlike õppimise ja muutuste kui konkreetse formaalhariduse arengukava loomise kontekstis. vastastikkune Mõju majandusele Mõjud majandusele ilmevad arvestamine ning pikema aja jooksul ja on laieneb koostöö komplekssemad, koondades haridusasutuste ning endas mitmeid teisi töömaailmaga mõjuvaldkondi (pms sotsiaalsed Kasvab mitteformaalse ja regionaalsed), mistõttu on õppimise keskkondade otste mõjude kirjeldamine kvaliteet, ühiskasutus, võimalik pigem ühiskondlike resursitõhusus muutuste kui konkreetse Tasakaalustub erinevus arengukava loomise kontekstis. teenuste Noorte positiivne areng ning kättesaadavuses maal riksikäitumise ennetamine on ja linnas otsese majandusliku ja fiskaalse mõjuga. Teadmuspõhise ja teenusdisaini elemente kasutatav teenuste arendamine on tulevikus majanduslikult kuluefektiivsem Mõju elu- ja Kättesaadav noorsootöö mõjutab looduskeskkonnale positiivselt noorte elukeskkonda.  Mõju regionaalarengule Suureneb noorsootöö võimaluste regionaalne kättesaadavusNoortele pakutavate avarate võimaluste Mõju riigiasutuste ja Eelnõu mõjutab riigi- ja kohalike kohaliku omavalitsuse omavalitsuste asutuste korraldusele töökorraldust. Kohalik omavalitsus on peamine noorsootöö korraldamise tasand. Teadmuspõhise ja teenusdisaini elemente kasutatav teenuste arendamine, oskuslike töötajate rakendamine ning nende pädevuste arendamine, nutitehnoloogiate kasutamine noorteni jõudmiseks, noortest teada saamiseks ning korraldajate töö lihtsustamiseks mõjutab teenuste korraldust ja selle kvaliteeti nii riiklikul kui kohalikul tasandil Edasine analüüs Kõikide meetmete puhul hinnatakse arengukava koostamise käigus mõjusid põhjalikumalt. Eelnõu koostamise käigus tuginetakse kehtiva arengukava programmi aruannetele ja uuringutele. Väljatöötamiseks eraldi uuringut ei kavandata. Miks on mõju Kooskõlastusringile saadetavas dokumendis tuleb nelja kriteeriumi (ulatus, sihtrühma suurus, sagedus, ebasoovitavate mõjude risk) abil selgitada, miks algatuse ettevalmistaja ei pea mõnda tuvastatud mõju ebaoluline? oluliseks ja/või miks ta ei kavatse mõnd oluliseks hinnatud mõju täiendavalt analüüsida.  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 5 lõikest 1, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. Arengukava koostamise ettepanekus antakse ülevaade arengukava koostamise vajadusest, noortevaldkonna hetkeolukorrast (kitsaskohad ja tugevused), poliitikasuundadest ja tegevustest ning sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Antakse ülevaade arengukava väljatöötamise protsessist ja ajakavast. Arengukava koostamist juhib Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). Arengukava ettepaneku koostamisel on võetud aluseks varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid1, strateegia „Eesti 2035“ sisend, VI Noorsootöö Foorumi2 ja Noortefoorumi 2035 tulemused3, noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühma sisend, Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027, Noortevaldkonna arengukava 2014–2020, ÜRO resolutsioonid 70/1 (2015)4 ja 2250 (2015)5, OECD raport GOV/PGC(2018)7REV16, jm. Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi [email protected], tel 73 50133 ja noorteosakonna nõunik Gerttu Aavik [email protected], tel 73 50 124. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna [email protected], 7354029. 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Noortevaldkonna arengukava koostamise eesmärgiks on läbi koordineeritud koostöö erinevate eluvaldkondade vahel noorte probleemide lahendamiseks tagada noortele avaramad võimalused eneseteostuseks, tagada noorte aktiivne osalus ühiskonnas ning tagada kvaliteetne ja kättesaadav noorsootöö. Noortevaldkonna arengukava oodatavaks tulemuseks on noorte aktiivsel osalusel ja innustusel kavandatud meetmete rakendamine nii, et suurenenud oleks iga Eesti noore võimalused saada oma individuaalsel kujunemisteel teha valikuid, saada tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks ja -teostuseks ning seeläbi suureneks noorte võimekus ja soov võtta vastutust ja algatust Eesti ühiskonna heaolu säilitamise ja edasiarengu eest. Arengukava kavandatavaks kestvuseks on aastad 2021-2035. Algusaeg on seotud senise noortevaldkonna arengukava 2014-2020 lõppemisega ning lõpuaeg Eesti 2035 ja teiste 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 2 https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?path=%2FKokkuv%C3%B5tted#pdfviewer 3 https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf 4 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E 5 https://undocs.org/S/RES/2250(2015) 6 http://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf seonduvate arengukavade lõpptähtajaga. Arengukava strateegiaprotsess on jaotatud neljaks etapiks: (1) ideede korje ja visiooniloome; (2) strateegiliste arengudokumentide eelnõude väljatöötamine; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise ettevalmistamine alates 2020. Noortevaldkonna arengukava välja töötamisel on seosed järgmiste arengukavadega Euroopa Liidu tasandil: - Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 - Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noorsootöö kohta Euroopa Nõukogu tasandil: - -Euroopa Nõukogu noortepoliitika tulevik: AGENDA 2020.7 Euroopa Nõukogu noortevaldkonna strateegia 2030 ettepanek. Täiendavalt on arvesse võetud ÜRO resolutsioone 70/1 (2015)8 ja 2250 (2015)9, Väljatöötamise ettepanekus antakse kõigepealt ülevaade arengukava koostamise vajadusest, noortevaldkonna hetkeolukorrast, lahendamist vajavatest probleemidest, valdkonda iseloomustavatest näitajatest ja uue perioodi fookusteemadest. Seejärel esitatakse esialgne mõjude analüüs ning viimaks kirjeldatakse arengukava koostamise korraldust ja ajakava. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Noortevaldkonna arengukava 2021-2035”. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta märtsis. 3. Korralduse mõjud Arengukava elluviimisega kujundatakse noortevaldkonda (so noortepoliitika ja noorsootöö). Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa). Põhjalikum analüüs meetmete lõikes tehakse arengukava koostamise käigus, kui meetmete rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskulude eelarvest. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7 https://www.coe.int/en/web/youth/home 8 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E 9 https://undocs.org/S/RES/2250(2015) 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Skautide Ühingule, Eesti Gaidide Liidule, Noorteorganisatsioonile ELO, Eesti Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Teadushuvihariduse Liidule, Eesti Muusikakoolide Liidule, Eesti Kunstikoolide Liidule, Eesti Koolispordi Liidule, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidule, Huvikoolide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorsootöö Keskusele, SA Archimedes Noorteagentuurile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Mailis Reps haridus- ja teadusminister  EELNÕU 22.10.2019 VABARIIGI VALITSUSE KORRALDUS „Noortevaldkonna arengukava 2021-2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Noortevaldkonna arengukava 2021-2035“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta märtsis. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-1045 - Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/397c2a63-22ee-495c-9065-896c386fe5ca Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/397c2a63-22ee-495c-9065-896c386fe5ca?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main