Kiri

Riigikantselei [email protected] 23.10.2019 nr 1-11/1894-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel 2. Eelnõu seletuskiri 45 lehel 3. Eelnõu seletuskirja lisa (märkuste tabel) 33 lehel 4. Andmekaitsealane mõjuanalüüs 13 lehel 5. Rakendusakti kavand 26 lehel 6. Rakendusakti kavandi lisa 1 31 lehel 7. Rakendusakti kavandi lisa 2 3 lehel Margus Klaan 628 2328, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 15.10.2019 Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. (2) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, sportlasestipendiumi ja –toetuse ning sporditulemuste alamandmekogust. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk: 1) koguda, väljastada ja avalikustada teavet, mis on vajalik treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sportijate ohutuse tagamiseks; 2) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 3) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud stipendiumi maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 4) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi sporditoetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. (4) Andmeid sportlasele väljamakstud sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ja toetuse maksmise aluseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu kohta võib edastada Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. (5) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid: 1) spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma; 2) treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed; 4) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed; 5) sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus. 1 (7) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. (8) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (9) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses: „§ 62. Sporditulemuste töötlemine Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada litsentsitud sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 101–106 järgmises sõnastuses: „§ 101. Sportlasestipendium (1) Sportlasestipendium (edaspidi stipendium) käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 106 tähenduses on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. (2) Stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. (3) Stipendiumi piirmäär on 12-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. (4) Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt (edaspidi stipendiumi maksja), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirmäära. (5) Stipendiumi maksja kannab andmed stipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud stipendiumi tagastamise kohta spordi andmekogusse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ning temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa stipendiumi maksjale tagastada. 2 (7) Stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale stipendiumile. § 102. Sportlasega sõlmitav leping (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel spordi tegemiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping). (2) Juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi tegemiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi tegemiseks muu võlaõiguslik leping, makstakse sportlasele tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. § 103. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang (1) Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. (2) Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. § 104. Sportlane kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja (1) Sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse üle otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta tema tervist ja ohutust. (2) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43–47 ning 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. (3) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust. (4) Tööandja või töötaja võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. § 105. Sportlasetoetus (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses; 2) sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents; 3) sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. 3 (2) Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku lepingus. (3) Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool. (4) Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. (5) Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning toetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse. § 106. Stipendiumi ja toetuse maksmise erisused (1) Lepingu kehtivuse ajal sportlasele stipendiumi maksta ei tohi. (2) Stipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on stipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, tehakse stipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised. (3) Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlasetoetust kuni käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Spordivõistlustega manipuleerimise vastane riiklik kontaktpunkt (1) Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis: 1) kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet; 2) koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3) võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi; 4) edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele; 5) teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega. (2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. 4 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.“. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „19) spordiseaduse § 61 lõike 9 alusel sõlmitav, § 9 lõike 22 alusel sõlmitav, § 91 lõike 4 alusel sõlmitav ja § 111 lõike 2 alusel sõlmitav haldusleping;“. § 3. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku 12. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Ravimite ja dopinguga seotud süüteod“; 2) paragrahv 195 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 195. Dopingukuritegu (1) Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise, kasutamisele kallutamise või sellise aine üleandmise või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest, samuti dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine toimetamise eest üle riigipiiri või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183–185 ja 194 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) korduvalt; 2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; 3) grupi poolt; 4) suure varalise kasu saamise eesmärgil, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 45 täiendatakse pärast sõnu „nõuetekohasuse kontrollimiseks“ sõnadega „ , spordiseaduse § 6¹ lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu andmeid spordiseaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi ja §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmise eelduste kontrollimiseks;“. 5 § 5. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 101 täiendatakse pärast sõnu „kulude hüvitist“ sõnadega „ ja spordiseaduse § 105 alusel makstavat sportlasetoetust;“; 2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §- des 101 ja 106 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 2019 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 6  Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Märkuste tabel spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Haridus- ja 1. Eelnõu seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus on Teadmiseks võetud. Teadusministeerium öeldud, et spordikool esitab Eesti spordiregistrile lisaks Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) kantavatele andmetele Eelnõust on välja jäetud harrastajate juurde andmed treeningpaikade, treeningrühmade ja nende andmete kogumine isikustatud kujul. koosseisude kohta ning vajadusel parandab EHISest saadud algandmeid. Juhime tähelepanu, et andmed peavad olema korrektsed kõikides andmekogudes. EHISe põhiandmete parandamine üksnes spordiregistris toob kaasa selle, et sama info on EHISes ja spordiregistris erinev, mis tekitab andmekvaliteedi probleeme EHISe põhiandmete osas. Kui kasutaja parandab andmed spordiregistris, siis peaksid EHISega seotud põhiandmete osas olema parandatud ka EHISes. Lisaks tuleks vältida tuleks olukorda, et samu andmeid tuleb esitada EHISesse ja spordiregistrisse, mis oleks vastuolus avaliku teabe seaduse § 436 lõikega 2, mis sätestab, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. Seega on oluline, et ülalnimetatud küsimuste lahendamiseks on vaja andmevahetusteenuse üksikasjad täiendavalt kokku leppida, sest eelnõuseletuskiri ja rakendusakti kavand ei ole 1 selles osas täpne. 2. Eelnõu eesmärk on muuta sportlaste tulude maksustamist Seletuskirja täiendatud. Stipendiumi ja ning tagada sotsiaalmaksu tasumisega sportlaste sotsiaalne toetuse maksmise tingimusi ja kaitse. Selle põhimõtte rakendamisega tekib maksukohustus põhimõtteid on kajastatud seletuskirjas. spordikoolidele ja spordiorganisatsioonidele, millest tulenevalt võib tekkida maksukohustus kohalikule omavalitsusele, Kehtima jäävad ka praegusel hetkel eraõiguslikule juriidilisele isikule, spordiliitudele ja – tulumaksuseadusest tulenevad ühendustele ja rahvuslikule olümpiakomiteele. stipendiumi määramise eesmärgid ja Seletuskirjas on öeldud, et riik ei eralda täiendavaid vahendeid põhimõtted (avalik konkurss jne). võimalike maksukohustuste suurendamiseks. Kuivõrd Tulumaksuseaduse tähenduses on spordikoolidele täiendavaid vahendeid ei eraldata võib stipendium tulevikku suunatud toetus, kavandatav muudatus tuua olukorra, kus spordikoolid peavad mida makstakse teadmiste või oskuste mõne senise tegevuse tegemata jätma selleks, et eelarvest oleks omandamise, võimete arendamise ning võimalik täita maksukohustus. Seletuskirjast ei selgu millistest loomingulise või teadusliku tegevuse tingimustest, nõuetest või kaalutlustest peab spordikool soodustamiseks. Sama loogika võetakse lähtuma, kas sportlasele makstakse toetust, stipendiumit või üle ka spordiseadusesse. sõlmitakse temaga töö-või muu võlaõiguslik leping. Palume Spordiseadusega kehtestatakse üksnes seletuskirja selles osas täiendada. ülempiir stipendiumi summale. Seega tuleb spordikoolidel sportlastele stipendiumi määramisel lähtuda spordiseaduses toodud stipendiumi maksmise eesmärkidest ning arvestada spordiseaduses märgitud piirmäära. Kui spordikooli arvates on sportlase tegevuseks töötamine või see vastab muu võlaõigusliku lepingu tunnustele, tuleb sportlasega sõlmida leping (sõltuvalt suhte sisust kas tööleping või muu võlaõiguslik leping). Kui sportlasega on sõlmitud leping on sportlasele võimalik 2  lisaks töötasule maksta maksuvaba toetust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1. lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt kuu töötasu alammäära ulatuses, 2. sportlasel on spordialaliidu litsents, 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Kui sportlasega on sõlmitud leping, siis ei ole lubatud talle stipendiumi määramine. Stipendiumi ja toetuse maksmise osas peab tulevikus arvestust Eesti spordiregister ning spordikoolidel on võimalik Eesti spordiregistrist kontrollida stipendiumi ja toetuse maksmise võimalusi ja piirmäärade täitumist. 2. Rahandusministeerium Eelnõu § 101 lg 6 sätestab, et stipendiumi piirmäära ületamisel Selgitatud: Kui sportlane aastast tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa tagastada. piimäära ületavat summat stipendiumi Eelnõu § 107 lg 2 sätestab stipendiumi ja sportlase toetuse maksjale ei tagasta, siis kantakse kokku makstava lubatud summa piirmäära. Samas ei näe eelnõu piirmäära ületav summa automaatselt ette, kuidas nende kohustuste täitmist tagatakse. Näiteks, mis isiku maksuaasta tuludeklaratsioonile saab olukorras, kus stipendiumi saaja ei maksa piirmäära ning isik peab tasuma sellelt seadusega ületavat stipendiumi tagasi? Või kui spordiorganisatsioon või enne nähtud maksud. Kui isik seda ei spordikool ei arvesta sportlase toetuse maksmisel tee, siis toimub maksude sissenõudmine piirmääradega? tavapärases korras. 3  Kui spordiorganisatsioon või spordikool ei arvesta sportlase toetuse maksmisel piirmääradega, siis tuleb sportlasel piirmäärast enam makstud toetus maksjale tagastada või toimub maksude sissenõudmine piirmäära ületanud summalt tavapärases korras. Näeme ohtu isikute võrdsele kohtlemisele. Stipendiume ja Võetud teadmiseks. Jääme seisukohale, toetusi makstakse ka teistele eraisikutele, mitte ainult et vaidluste ja stipendiumide harrastussportlastele. Kõiki Eesti eraisikuid, kes saavad kuritarvitamise vältimiseks stipendiume ja toetusi, peaks kohtlema võrdsetel alustel. spordivaldkonnas on vaja teha Harrastussportlaste eristamine kõigist teistest eraisikutest pole muudatusi üldises stipendiumide põhjendatav spordivaldkonnas vaidluste ja stipendiumide määramise regulatsioonis ning luua kuritarvitamise vältimise eesmärgiga. erisus sportlastele stipendiumi ja toetuse maksmise osas. Sellisele lahendusele jõudis mitteformaalne töögrupp, kuhu kuulusid ka Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti ning spordiorganisatsioonide esindajad. Sportlastele luuakse täiendavalt maksuvaba toetuse maksmise võimalus, mida teistel valdkondadel ei ole. Sellega tasakaalustatakse piirangute (stipendiumide piirmäär) seadmist. Spordivaldkonna katusorganisatsioonide (Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliidud) tagasiside pakutud lahendusele on olnud positiivne ning valdkond ei näe ohtu isikute võrdsele kohtlemisele. 4  Peame vajalikuks veenduda, et riigi tasandil ei toimuks Võetud teadmiseks. Spordiregistri poolt andmebaaside dubleerimist. Meie hinnangul on võimalik, et kogutavate andmete täpne koosseis, toimub Maksu- ja Tolliameti ja Tervise Infosüsteemi (digilugu) andmete esitajad ja allikad sätestatakse andmete dubleerimine seoses eraisikute andmetega. Selleks spordiregistri põhimääruses pärast palume esitada võrdleva analüüsi. spordiseaduse muudatuste vastuvõtmist. Enne spordiregistri põhimääruse kinnitamist võrdleme veelkord üle andmebaaside kogutavad andmed. Eelnõus ei ole esitatud harrastussportlaste andmebaasi Teadmiseks võetud. arendusega, käigus hoidmisega ja täitmisega seonduvat rahalist Eelnõust on välja jäetud harrastajate maksumust ega hinnatud erasektori halduskoormuse olulist andmete kogumine isikustatud kujul. tõusu, mida toob kaasa täiendav kohustus täita paralleelselt mitmeid andmebaase suure hulga eraandmetega. 3. Sotsiaalministeerium Eelnõus puudub sportlase definitsioon, mistõttu ei ole aru Arvestatud osaliselt, täiendatud ka saada, kellele täpsemalt võib kohaldada spordiseadusesse seletuskirja. Sportlasega sõlmitava lisatavaid erisusi töölepingu seaduse sätetest (tähtajaliste lepingu sättesse on lisatud täiendus: töölepingute sõlmimine, iseseisva otsustuspädevusega töötaja). „Spordi andmekogusse kantud Nii on võimalik paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid sõlmida spordiorganisatsiooni või spordikooli ja ka näiteks spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei sportlase kui regulaarselt treeniva ja tegele (nt sekretär). Seega on vajalik arusaam sellest, kes on võistleva isiku vahel spordi tegemiseks sportlane, et vältida võimalikke spordiseaduse erisuste sõlmitav leping on sõltuvalt kuritarvitusi. Samuti võib Tööinspektsioonil järelevalve pooltevaheliste suhete iseloomust teostamisel tekkida raskusi, kui ei ole selge, kes on sportlane, tööleping või muu teenuse osutamiseks kellele spordiseadusest tulenevad erisused kohalduvad. sõlmitav võlaõiguslik leping, mille eest Teeme ettepaneku kasutada eelnõus Statistikaameti makstakse sportlasele tasu (edaspidi klassifikaatori sportlase definitsiooni: „Sportlased osalevad leping)“. spordivõistlustel. Nad treenivad ja võistlevad valitud spordialal üksikult või võistkonna liikmena“. Tegemist on hea ja piisavalt Mõistet „sportlane“ kehtiv spordiseadus selge definitsiooniga, mis annab ettekujutuse sellest, kes on ei defineeri ning seda ei ole plaanis ka sportlane. Selline definitsioon ei lähe vastuollu ka eelnõuga defineerida. Spordialad on 5 spordiseaduse loogikaga. Paljude sätete juures on veel eraldi väga erinevad, spordi valdkond väga lai tingimused, millele sportlane peab vastama ja sellega ning mitmekesine. Kõigi spordialade kitsendatakse sportlase mõistet – nt stipendiumite ja toetuste osas sportlase kohta ühise nimetaja puhul. Lisaks on eraldi veel mainitud litsentseeritud sportlasi ja leidmine on väga keeruline ning harrastussportlasi, mis jällegi kitsendavad sportlase mõistet võimalikud definitsioonid jäävad kas teatud juhtudel. väga laiaks või on liiga kitsendavad. Defineerimiseks puudub ka suurem vajadus, sest näiteks sportlasetoetuse sätete juures on eraldi tingimused, millele sportlane peab sportlasetoetuse saamiseks vastama. Samuti on sportlasega sõlmitava lepingu sättes täiendus, mis aitab vältida võimalikke spordiseaduse erisuste kuritarvitusi ning lihtsustab Tööinspektsioonil järelevalve teostamist: sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isikuga spordi tegemiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping. Seega ei tohiks tekkida olukorda, kus spordi eripära ja hooajalist iseloomu arvestav tähtajaline tööleping sõlmitakse spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei tegele (nt sekretär, raamatupidaja). Üldistatult on võimalik öelda, et sportlane on isik, kelle eesmärk on oma sportlike võimete ja oskuste regulaarne 6  arendamine ning heade sportlike tulemuste saavutamine ennekõike rahvusvahelistel võistlustel. Üldjuhul on sportlane mõne spordiorganisatsiooni liige. Sportlase mõiste puhul soovime, et vähemalt seletuskirjas oleks Seletuskirja täiendatud. veel täpsem selgitus, kuidas on jõutud sportlaste arvuni (5500), Aastatel 2016-2018 oli keskmiselt aastas mis on seletuskirjas välja toodud ja kuidas sportlasi 5 500 inimest, kes alates U16 harrastajatest täpsemalt eristatakse. vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel medali ehk koha esikolmikus. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse spordiseadusesse § 104, millega Seletuskirja täiendatud. luuakse sportlastele iseseisva otsustuspädevusega töötaja Oleme teadlikud, et kõik sportlased ei regulatsioon. Eelnõu kohaselt on iseseisva otsustuspädevusega lähe direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla. sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, korralduse osas otsustama. Iseseisva otsustuspädevusega et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatele on võimalik teha tööaja piirangute kehtestamisest töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva erand direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõike 1 alusel. Juhime otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd tähelepanu asjaolule, et kõik sportlased ei pruugi olla päriselt nad ei ole vabad otsustama oma tööaja tööaja osas iseseisva otsustuspädevusega. Kindlasti saab öelda, korralduse üle. Iseseisva et individuaalalade sportlased on rohkem iseseisvad otsustama otsustuspädevusega töötaja määramist ja oma tööaja üle. Ilmselt on neil suurem vabadus otsustada, millal vastavate kokkupetete sõlmimise nad trenni teevad. Samas võistkonna sportlastele on ette antud, võimaluse olemasolu peab tööandja igal kus ja millal nad kohal peavad olema, seega pole neil iseseisvat konkreetse töölepingu puhul eraldi 7  otsustuspädevust. Seega kõik sportlased ilmselt ei läheks hindama. direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla. Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd nad ei ole vabad otsustama oma tööaja korralduse üle. Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 1 punktiga 3 Teadmiseks võetud lisatakse spordiseadusesse § 103, millega tehakse erisus töölepingu seaduses sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangust. Oluline on, et ühtne oleks arusaam sellest, et sportlastega sõlmitavate töölepingute puhul kehtib endiselt töölepingu seaduse § 9 lõikest 1 tulenev piirang, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida ainult juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. 4. MKM Halduskoormuse mõjude osas võiks seletuskirjas sisalduda ka Teadmiseks võetud, mõjusid kvantitatiivne analüüs, et oleks selge, millises ulatuses halduskoormusele on hinnatud halduskoormus kasvab ja mis kulu see ettevõtjale kaasa toob. seletuskirjas. Eelnõu § 1 p 1. Soovitus jagada § 61 lõige 3 punkt 2 mitmeks Teadmiseks võetud. osaks. Näiteks edastatakse seletuskirja järgi terviseuuringute Eelnõust on välja jäetud harrastajate vajaduse üle otsustamiseks spordiharrastajate andmeid, kuid andmete kogumine isikustatud kujul. eelnõu järgi võib aru saada, et selleks edastatakse ka treenerite ja juhendajate andmed. Ühtlasi märgime, et kuna andmekaitse üldmääruse art 4 Teadmiseks võetud. Mööname, et kohaselt hõlmab (isiku)andmete töötlemise mõiste ka nende andmekaitse üldmäärus käsitleb kogumist, avalikustamist jm, tekib küsimus, mida lõike 3 töötlemise all laial hulgal tegevusi punktides on mõeldud „töötlemise“ all. (isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või 8  automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine). Selguse ja avalikkusele arusaadavuse huvides tõime sättes siiski lisaks töötlemisele eraldi välja ka teised olulised tegevused (ennekõike kogumine), mis on iseenesest töötlemise mõistega kaetud. Oleme andmete kogumise eesmärkide juures eraldi välja toonud veel ka sel põhjusel, et kogumine on üks mahukamaid protsesse registri juures nii inimeste töötundide kui andmete sisestamise mõttes. Eelnõu § 1 p 5. Sõnad „kogutakse ja“ on üleliigne eelmises Vt eelmist selgitust kommentaaris toodud põhjusel. Eelnõu lisa 1. Tekib küsimus, kas niivõrd üksikasjaliku Teadmiseks võetud. Detailne andmekoosseisu kinnitamine määrusega on mõistlik. Näiteks on andmekoosseis võimaldab täpset ja loetletud iga kontaktaadressi ja iga asukoha-aadressi kõik täielikku ülevaadet andmekogu komponendid, samas kui võib eeldada, et kasutatakse andmetest ning põhimääruse lisana on aadressiandmete süsteemi ADS. Nii põhjalik loetelu tähendab see ka paremini kättesaadav ja leitav määruse muutmist mis tahes väiksema muudatuse korral ning andmete esitajatele. Spordiregistri mingil hetkel võib tekkida olukord, kus infosüsteem ja määrus põhimääruse kinnitab tulevikus ei vasta enam üks-ühele. kultuuriminister (mitte enam Vabariigi 9  Valitsus nagu see praegu on), seetõttu on ka võimalikud muudatused VV-d vähem koormavad. Alates 2011. aastast kuni käesoleva ajani on andmekoosseisu muudetud kahel korral. Viimaks märgime, et kui spordiala harrastajate arvestus Teadmiseks võetud. spordiregistris viiakse isikupõhiseks, siis peaks olema igale inimesele ülevaade (näit eesti.ee kaudu) sellest, et milline Eelnõust on välja jäetud harrastajate spordiklubi või -liit on ta oma harrastajaks märkinud registris. andmete kogumine isikustatud kujul. Vajadusel peab inimene saama ka teatada, kui ta ei ole selle ala harrastaja, mille harrastajaks on ta märgitud. 5. Eesti Jalgpalli Liit 1. Sportlase toetus Arvestatud Sportlase toetuse puhul, sarnaselt stipendiumile, peaks olema selgelt lahti kirjutatud maksudega seonduv. “Spordiseaduse, Sportlasetoetus on lisatud maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise tulumaksuseaduse paragrahv 19 lõike 3 seaduse eelnõu seletuskiri” dokumendis lk 5 on väljend punkt 101 loetellu. “maksuvaba toetust võib sportlasele maksta …”. Samas Tulumaksuseaduse muudatustes räägitakse ainult stipendiumi erisusest. Meie tänaste arusaamiste põhjal peaks toetuselt tasuma tulumaksu. 2. Litsentseeritud harrastajate andmete kogumine Teadmiseks võetud. Soovitame täpselt läbi mõtelda kuidas toimub litsentseeritud harrastajate andmete kogumine. Eesti Jalgpalli Liidus peavad Eelnõust on välja jäetud litsentsitud Eesti MV’l osaleda soovivad sportlased endale isiklikult ID- sportlase andmete kogumine isikustatud kaardiga litsentsi soetama, millega ühtlasi antakse nõusolek kujul. alluma Eesti Jalgpalli Liidu reglementidele ja jurisdiktsioonile. 6. Eesti Kergejõustikuliit 1. § 10². Sportlasega sõlmitav leping Selgitatud. Kommentaar: kuna sportlasega on võimalik sõlmida ka Eelnõuga ei muudeta puhkuse andmise tööleping, mis toob kaasa ka puhkuse kohustuse. Küsimus ja ravikindlustuse tekkimise kuidas seda nii deklareerida, et ei tekiks puhkuse põhimõtteid. kompensatsiooni väljamakseid, sest selleks alaliidul vahendid 10  puuduvad? Kommentaar: Ravikindlustus jõustub VÕS lepingu puhul järgneval kuul peale sotsmaksu deklareerimist ehk siis on küsimus, kuidas kaetakse ühe kuine periood deklaratsiooni esitamiseni? 2. Stipendiumidele piirmäära kehtestamine võib kaasa tuua Selgitatud. Kuna stipendiumi taotlejaks sportlase alaliidu ja klubi vahelise „konflikti“ ehk siis, kes on on sportlane, siis esiteks teeb sportlane rohkem õigustatud subjekt stipendiumi maksmiseks – kas alaliit valiku, kust ja kui palju ta stipendiumi või klubi? taotleb. Oleme nõus, et teatud juhtudel võib tekkida konflikt spordiklubi ja Sama konflikt võib tekkida ka lepinguga sportlasele toetuste spordialaliidu vahel nii stipendiumi kui maksmisel, sest ka siin tulevad piirid. toetuse maksmisel, aga samas on Oleme oma alaliidus seadnud eesmärgiks, et sportlasel ei piirmäärase seadmine hädavajalik. kuluks administreerimiseks väga palju energiat – kust leida kuludokumente, sest tihti peale on teatud teenused nn. partertehingud. Nüüd kui tekib võimalus lepinguga sportlasele maksta toetus ilma kuludokumentideta, siis tekib klubil õigustatud ootus neid võimalusi kasutada. 7. Eesti Korvpalliliit EKL tervitab ja toetab spordiseaduse ja tulumaksuseaduse Teadmiseks võetud. muutmise seaduse eelnõud nagu seda EKL väljendas ka eelnõu ettevalmistamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamisel, sest sportlaste stipendiumite ja tasustamise alused ning registrites olevad andmed vajavad korrastamist. Sealjuures isikuandmete puhul tuleb nüüdsest lähtuda isikuandmekaitse üldmääruses toodud põhimõtetest, mis peaks edaspidi spordiregistri puhul olema seadusega väga täpselt reguleeritud. EKL toetab muuhulgas, et spordivaldkonna eripärast lähtudes on mõistlik anda spordiseadusega õigus sõlmida sportlasega tähtajalisi töölepinguid ja anda erinevalt töölepinguseaduse üldregulatsioonist võimalus nende lepingute korduvaks pikendamiseks viie aasta jooksul ilma, et lepingu muutuks 11 automaatselt tähtajatuks. Samuti toetab EKL põhimõtet, et kuna klassikalist tööandja- töötaja suhet TTOS mõttes ei esine, siis sportlasel kellega on sõlmitud sportlase leping ei kohalduks täies mahus TTOS, sest sportlase töö on treenimine ja võistlemine, kus kehtivad teised reeglid ja nõuded. Suhte eripärast lähtuvalt on sportlaste puhul erinev ka nende töökoha, töö- ja puhkeaja regulatsioon. Sportlane treenib ja võistleb erinevates kohtades ja riikides. Treening- ja võistluspaigad ei ole enamasti tööandja omad, mis tõttu on erisused töölepingu seaduse üldregulatsioonist vajalikud. EKL möönab, et eelnõu ei lahendada kindlasti kõiki sportlaste ja nende treeneritega seotud tänaseid kitsaskohti, kuid plaanitud seaduste muudatuse tulemusena peaks suurenema nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud läbipaistvalt juriidiliselt kehtiv leping ning kellele on tagatud selle läbi sotsiaalsed garantiid. Samas kasutame võimalust esitada omapoolse ettepaneku: Kui Mittearvestatud. Stipendiumi ja toetuse lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt piirmäära kehtestamisel on arvesse kuupalga alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta võetud Maksu- ja Tolliameti analüüsi osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist, viimastel aastatel makstud stipendiumide siis annab see spordiorganisatsioonile ja spordikooli pidajale ja töötasude osas. Analüüsi kohaselt omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokku maksti stipendiumi ligikaudu 1350 lepitud tasule maksuvaba toetust kuni kolmekordse (mitte sportlasele. 2016. aastal oli sportlasi, kahekordse) kuupalga alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni kellele maksti stipendiumi alla kuu 1500 (mitte 1000) eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus fikseeritud töötasu alammäära 87%. 2017. aastal oli perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 18 000 (mitte 12 000) eurot selliseid sportlasi 85% stipendiumi saajatest. Maksu- ja Tolliameti analüüsist 12  aastas. selgub veel, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle 12 000 euro aastas stipendiumi sai 2016. aastal vaid 70 sportlast. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 84. Seega, valdavale osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne ning nende stipendium või toetus tulevikus ei ületa piirmäärasid. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti analüüsist ei pea eelnõu koostajad vajalikuks piirmäärade tõstmist. Piirmäärad tõusevad igal aastal lähtuvalt kuu töötasu alammäära tõstmisest Vabariigi Valitsuse poolt. 2019. aastal on kuu töötasu alammäär 540 eurot. Lisaks palume võimalusel algatada arutelu treenerite Teadmiseks võetud tööjõukulude toetuse mehhanismi edasiarenduseks. Eesti Korvpalliliit on valmis tutvustama oma ettepanekuid, milleni oleme jõudnud läbi strateegia Korvpall 2030 tegemise. 8. Tartu Ülikooli Sisulise poole pealt ettepanekuid ei ole, kuid piirmäärade Mittearvestatud. Stipendiumi ja toetuse Akadeemiline Spordiklubi tõstmine tundub hädavajalik. Arvame, et mõistlik oleks piirmäära kehtestamisel on arvesse stipendiumi piirmäär võrreldes ettepanekus olevaga 12-kordse võetud Maksu- ja Tolliameti analüüsi määraga kahekordistada st see võiks olla 24 x miinimumpalk viimastel aastatel makstud stipendiumide ehk 12 x 1080€. ja töötasude osas. Analüüsi kohaselt maksti stipendiumi ligikaudu 1350 Sportlase toetuse summa võiks kalendrikuus olla piiritletud 3- sportlasele. 2016. aastal oli sportlasi, kordse kuu töötasu alammääraga (hetkel ettepanekus piiriks 2- kellele maksti stipendiumi alla kuu kordne kuu töötasu alammäär) ja sellest tulenevalt võiks töötasu alammäära 87%. 2017. aastal oli stipendiumi ja toetuse summa kokku olla praegu välja toodud selliseid sportlasi 85% stipendiumi 24-kordse kuu töötasu alammäära asemel 36-kordse kuu töötasu saajatest. Maksu- ja Tolliameti analüüsist 13  alammääraga. selgub veel, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle Uute nõudmistega kaasneva halduskoormuse säilimine eeldab 12 000 euro aastas stipendiumi sai 2016. andmebaaside head ühilduvust. Seda, kas see praktikas nii aastal vaid 70 sportlast. 2017. aastal oli olema hakkab ja kas või milliseid arendusi vajavad praegu selliseid sportlasi 84. Seega, valdavale kasutatavad süsteemid, on keeruline oletada. osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne ning nende stipendium Ka stipendiumite puhul kehtib tegelikult praeguse eelnõu või toetus tulevikus ei ületa piirmäärasid. seletuskirjas välja toodu: Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti Sportlasega sõlmitav leping, mille kohaselt saab sportlane analüüsist ei pea eelnõu koostajad töötasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses, ja toetus vajalikuks piirmäärade tõstmist. kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses peaksid Piirmäärad tõusevad igal aastal lähtuvalt sportlastele andma võimaluse keskenduda täielikult enda kuu töötasu alammäära tõstmisest sportlike võimete arendamisele. Töögrupi pakutud lahendus Vabariigi Valitsuse poolt. 2019. aastal on peaks looma olukorra, kus saavutusspordile orienteeritud kuu töötasu alammäär 540 eurot. sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd tegema. Raske on saavutada maailmatasemel tulemusi ja arendada sportlikke võimeid, kui suurem aeg kulub palgatööle, et saada eluks vajalikke sissetulekuid. Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 1 (SpS § 61 ja 62 spordi andmekogu) – kavatsus Arvestatud hakata isikustatult töötlema harrastajate ja sportlaste isikuandmeid kujutab endast PS § 26 ja 19 tuleneva eraelu ja Eelnõust on välja jäetud harrastajate informatsioonilise enesemääramise põhiõiguse riivet. Seni neid andmete kogumine isikustatud kujul. andmeid spordiregistris isikustatult ei töödelda. Riive on õiguspärane, kui see vastab PS-s sätestatud tingimustele, eeskätt kui sel on legitiimne eesmärk ning põhiõiguse piirang on proportsionaalne. Justiitsministeerium on seisukohal, et kõnealune riive – harrastajate ja sportlaste isikuandmete isikustatud töötlemine – ei pruugi olla proportsionaalne ning 14 võib seetõttu olla põhiseadusega vastuolus. Seaduseelnõu ei defineeri spordiharrastaja mõistet. Seletuskiri Arvestatud viitab siin spordiregistri kehtivale põhimäärusele (§ 12 lg 42 ), kus kasutatakse spordiklubi harrastaja mõistet: „Spordiklubi Eelnõust on välja jäetud harrastajate harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga andmete kogumine isikustatud kujul. regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid.“ Spordiklubi on spordiseaduse § 4 p 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine. Seega kavatsetakse hõlmata väga suurt osa elanikkonnast. Näiteks mõnes omavalitsuses tegutsev jalgpalliklubi käib kõigis selle omavalitsuse lasteaedades läbi viimas nii poistele kui tüdrukutele jalgpalliringi. Tekib küsimus, kas kõik selles ringis osalevad alates 5-aastased lapsed kvalifitseeruksid harrastajateks? Seda, et harrastajate mõistet ei ole defineeritud, on JuM välja toonud juba seaduseelnõu kohta käiva VTK arvamuses . Harrastajate isikuandmete töötlemise üks eesmärk on seaduseelnõus sõnastatud nõnda: „koguda, töödelda ja edastada spordiharrastajate andmeid terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks“. Siit ei selgu, kes otsustab terviseuuringute vajaduse. See ilmneb alles seletuskirjast, kus on jutt Haigekassa poolt rahastatavast noorsportlaste terviseuuringust. „Tervisuuringus, mis annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist, saavad osaleda kõik kuni 19-aastased (k.a) noored, kes treenivad (sh võistlevad) vähemalt 6 akadeemilist tundi 15 nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele.“ Eesmärk on tervise kaitse: jälgida kasvava organismi vastupidamist, ennetada noorsportlaste äkksurmasid: „tervisekontrollide üle otsustamisel on oluline teada, kui suure koormusega ja mis vanuses lapsed ja noored treenivad ning suunata rahastatavad terviseuuringud eelkõige nendele, kelle treeningkoormus (arvestades kasvuiga) on suurem, seega ka risk tervisekahjustusteks kõrgem. Nimetatud info saamiseks on vaja töödelda isikuandmeid, sest muul viisil ei ole eesmärk saavutatav. Isikuandmete töötlemine antud eesmärgil tuleb määratleda seaduse tasandil. Noorsportlaste treeningkoormuse teadmine aitab piiratud rahaliste ressursside tingimustes teha erialaoskustega terviseuuringute teostajatel vajaduspõhist valikut terviseuuringute läbiviimisel sõltuvalt noorsportlase treeningkoormusest.“ Samuti: „Terviseuuringu maht, sisu ja sagedus sõltub noorsportlase nädalasest treeningkoormusest, tervislikust seisundist ja põhiuuringute tulemustest: 6–9 akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks A (kahe aasta tagant); 10 ja enam akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks B või C (1 kord aastas). Haigekassa moodustab spordiregistrist saadud andmete alusel igal aastal sihtgrupi, arvestades punktis kirjeldatud uuringute intervalle.“ Siit ilmneb, et tegelikult plaanitakse terviseuuringute mõttes jälgida hoopis kitsamatele kriteeriumitele vastavaid inimesi – eelnõust see ei selgu. Kuid ka kitsama isikute ringi puhul tõusetub küsimus, kas seda eesmärki ei oleks võimalik saavutada ilma noorte isikuandmeteta, st vähem intensiivse riive kaudu. Näiteks saab spordiklubi kehtestada reegli, et võistlustel ei saa osaleda, kui ei ole tervisekontrolli tehtud. Kaaluda võiks noorsportlastele abstraktset kohustust tervisekontroll läbida, mida spordiklubid 16 peavad jälgima. Eraldi juhime tähelepanu, et seletuskirjas väidetakse: „Samal ajal on suured KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte sporditegevust pearahaga, juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete töötlemisele isikupõhiselt (Tallinnas PAI süsteem, Tartus SPOKU süsteem).“ Spoku on süsteem, mille eesmärk on võimaldada isikutel esitada KOV-le taotlusi. See ei ole andmekogu eesmärgiga kooskõlas, kui seal on ilma inimese taotluseta hakatud koguma spordiharrastajate andmeid monitoorimise eesmärgil. Eeltoodule tuginedes ei toeta Justiitsministeerium eelnõus esitatud kujul spordiharrastajate andmete isikustatud töötlemist. Palume kõnealune regulatsioon eelnõust välja jätta. Juhime tähelepanu, et kui riik talletab isikustatud kujul andmeid Seletuskirja täiendatud. isiku kohta, riivab see tema põhiõigust eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Seletuskirjast ei selgu, milline võiks olla riive legitiimne eesmärk, mis võimaldaks ilma nõusolekuta riigi poolt sporditulemusi koguma ja talletama hakata (milline PS § 26 toodud kriteerium või muu PSlikku järku õigusväärtus seda õigustaks, et riik sellise andmekogu loob?). Tulemusi talletavad spordivõistluste korraldajad. Riik peaks spordi valdkonnas sekkuma võimalikult vähe ning võimaldama spordiorganisatsioonide eneseregulatsiooni. Erandina tulevad arvesse näiteks doping või suurvõistlustega seonduvate massiliste korratuste ennetamine. Seetõttu palume veelkord kaaluda, kas, millisel eesmärgil ja millistel tingimustel on sporditulemuste isikustatud töötlemine põhiseaduspärane. Eelnõu § 1 p 1 (SpS § 61 lg 6 p 5) – lõike 6 punkti 5 kohaselt Eesmärk on toodud eelnõu § 61 lg 3 p 2 – kogutakse isikuandmetena sportlasega sõlmitud andmeid. Kuna (koguda ja töödelda litsentsitud lepingutes sisalduv teave võib olla vägagi ulatuslik, tuleks sportlaste andmeid käesoleva seaduse §- täpsustada, milliseid andmeid lepingu kohta kogutakse ja s 106 sätestatud sportlasetoetuse 17 millisel eesmärgil. maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks). Täpsema isikuandmete koosseis määratletakse spordi andmekogu põhimääruses. Põhimääruse kavandis on järgmised sportlase lepingu andmed: 1. Spordiorganisatsiooni või spordikooli registrikood 2. Spordiorganisatsiooni või spordikooli nimi 3. Sportlase isikukood või sünniaeg 4. Sportlase perekonnanimi 5. Sportlase eesnimi 6. Lepingu alguskupäev 7. Lepingu lõppkuupäev 8. Kande tüüp TÖRis Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 102 – sportlasega sõlmitav leping) Arvestatud osaliselt. SpS § 102 sätestab, et sportlase kui regulaarselt treeniva ja Märgitud säte annab lisaks edasise võistleva isikuga sporditegevuse raames sõlmitav leping on viitamise lihtsustamisele parema sõltuvalt poolte vaheliste suhete iseloomust tööleping või muu tervikpildi, millistest lepingutest me teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping. ikkagi räägime. Sätte konkreetsemaks muutmiseks täpsustame, et teiseks Sarnaselt mitteametliku kooskõlastamise käigus esitatud pooleks on „spordi andmekogusse seisukohaga, ei ole me veendunud, et § 102 on eelnõu raames kantud spordiorganisatsioon või hädavajalik. Sätte eesmärk tundub olevat eelkõige lihtsustada spordikool“. Oleme seisukohal, et sõnad eelnõu teistes sätetes viidet lepingule, mille alusel kohustub „sporditegevuse raames“ on vajalikud, spordiorganisatsioon või spordikool maksma sportlasele sest ilma selleta võiks sportlasega sporditegevuse eest mingit tasu. Samas on sätte sõnastus sõlmida lepingu ka muudeks tegevuseks, eeltoodust ebamäärasem ning eraldivõetuna ei anna vastavat nt loengute pidamiseks vms, aga 18 sisu edasi. rõhuasetus siiski sportimisel. Tulenevalt JUMi keeletoimetaja ettepanekust Kui §-i 102 on siiski ilmtingimata vajalik, tuleks kaaluda asendame sõnad „sporditegevuse lepingu määratluse täpsustamise selliselt, et oleks selgem, kes raames“ sõnadega „spordi tegemiseks“, on lepingu poolteks (hetkel on sättes viidatud vaid sportlasele) mis on palju konkreetsem, ei hõlmaks ning milline on lepingulise soorituse sisu või eesmärk (viide enam ka nt sportlasena treeneri või sporditegevuse raames sõlmitavale lepingule on üsnagi spordikohtuniku ülesande täitmist (mis ebamäärane). oleks oma olemuselt sporditegevus). Tulenevalt eelpool toodust oleks uus säte järgmine: „Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel spordi tegemiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping). Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 102 – sportlasega sõlmitav leping) Arvestatud, seletuskirja parandatud. Seletuskirjas (lk 16) on § 102 kohta toodud selgitus, et lepinguliigi valik soovitakse jätta sportlase ja tema tööandja otsustada. Kuna viide tööandjale viitab kitsamalt töölepingule, oleks võimalik selgitust ehk veidi paremini sõnastada, nt et pooltel on võimalik valida lepinguliik, mis sobib konkreetse õigussuhte reguleerimiseks vms. Samuti on nt leheküljel 5 (neljas lõik) viidatud kitsamalt töötasule, kuigi ilmselt peaks viide hõlmama ka tasu, mida makstakse nt käsunduslepingu 19 alusel. Eelnõu seletuskirja terminoloogia tuleks läbivalt selles osas üle kontrollida. Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 105 – sportlasega sõlmitav leping) Arvestatud. Kirjalik vorminõue asendatud kirjalikku taasesitamist Üldise märkusena viitame, et endiselt ei ole me veendunud § võimaldava vormiga. Eelnõu parandus 105 vajalikkuses. (uus säte § 102 lg 2): „(2) Juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi Lõikes 1 sätestatakse sportlasega sõlmitavale lepingule kirjaliku tegemiseks muu võlaõiguslik leping, vormi nõue. Esiteks märgime, et seletuskirjas ei ole sõlmitakse leping kirjalikku põhjendatud, miks on sportlasega sõlmitud lepingu puhul taasesitamist võimaldavas vormis.“ peetud oluliseks kalduda kõrvale üldiselt käsundus- ning muude võlaõiguslike lepingute puhul kehtivast vormivabaduse põhimõttest. Seletuskirjas toodud põhjendus, et kirjalik vorminõue on kehtestatud ka töölepingutele, ei ole piisav, kuna tegemist on oluliselt erinevate lepingutüüpidega, mille puhul ei ole poolte vaheline tasakaal tingimata võrreldav. Võttes arvesse, et eelnõus on sõnaselgelt sätestatud, et vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust, saab pidada kirjaliku vorminõude kehtestamise eesmärgiks eelkõige poolte informeeritust ning kokkulepete tõendamise hilisemat lihtsustamist. Kui eelnõu koostajad leiavad, et sportlasega sõlmitud võlaõiguslike lepingutele teistsuguse vorminõude kehtestamine lähtub põhjendatud eesmärkidest, võiks kaaluda, kas neid eesmärke ei oleks võimalik saavutada ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõudega. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt peab kirjalik vormi korral tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt on tehingu kirjaliku vormiga võrdsustatud ka tehingu 20 elektrooniline vorm, mis eeldab siiski dokumendi elektroonilist allkirjastamist. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seejuures tuleb arvesse võtta, et TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kui pooltel tekib vajadus lepingus hilisemalt mingeid muudatusi teha, tuleb need teha kirjalikus vormis. Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 105 – sportlasega sõlmitav leping) Arvestatud osaliselt. Lõike 2 kohaselt märgitakse igakuise tasu suurus ja maksmise Eelnõu koostamisel oleme silmas pidanud, kord. Seletuskirja kohaselt (lk 6) sätestatakse eelnõus et sportlasele makstakse tasu igakuiselt ka miinimumnõudena tasu maksmine igal kuul. muu võlaõigusliku lepingu alusel ja jääksime selle põhimõtte juurde. Sätte Esmalt märgime, et sportlasele tasu maksmise kohustus võib eesmärk on tagada sportlastele sotsiaalsed eelnõu kohaselt tuleneda ka nt käsunduslepingust või muust garantiid. Sportlane on isik, kes üldjuhul võlaõiguslikust lepingust, mille puhul on üldjuhul tavapärane, saab tasu ainult ühest organisatsioonist. et tasu maksmine ei toimu regulaarselt, vaid tulemuse Seega kui jätta organisatsioonidele võimalus saavutamisel, mis võib jääda ka lepingu lõpu perioodi. Seega maksta võlaõigusliku lepingu puhul tasu ka tasuks täiendavalt kaaluda, kas igakuise tasu tasumise kohustust lepinguperioodi lõpus või ebaregulaarselt, kõikide lepingutüüpide puhul saab ikkagi pidada sobivaks. siis võib see sportlase jaoks tähendada, et tal ei ole mitme kuu jooksul sissetulekut ega Teisalt märgime, et sättest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, ravikindlustust. kas eelnõust tuleneb kohustus tasuda sportlasel võlaõigusliku lepingu alusel tasu igakuiselt. Sätet on võimalik lugeda viisil, et Samas toome senise § 105 regulatsiooni lepingus tuleb küll ära märkida igakuise tasu suurus, kuid viide eelnõu § 102 alla, kus need moodustavad maksmise korrale võib tähendada võimalust teha makseid 21 mingite teistsuguste perioodide tagant. Ka § 106 lg 1 p 1 näeb ühtse terviku. Uus säte on järgmine: ette võimaluse maksta sportlasele täiendavat toetust, kui on täidetud tingimus, et sportlase tasutakse lepingu alusel iga kuu § 102. Sportlasega sõlmitav leping vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses. Samas on eelnõu seletuskirjast võimalik välja lugeda, et soovitud on igal juhul (1) Spordi andmekogusse kantud sätestada kohustus tasu maksta igakuiselt. Palume eelnevat spordiorganisatsiooni või spordikooli ja selgitada. sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel spordi tegemiseks Samuti palume selgitada, mida mõeldakse tasumise korra all, sõlmitav leping on sõltuvalt ning kaaluda, kas selline spetsiifiline kohustus on tingimata pooltevaheliste suhete iseloomust vajalik. tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping). (2) Juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi tegemiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi tegemiseks muu võlaõiguslik leping, makstakse sportlasele tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 106 – sportlase toetus) Eelnõu sõnastust täpsustatud. 22 TuMS § 19 lg 3 punktis 3 sätestatakse, et tulumaksuga ei Rahandusministeeriumiga on täiendavalt maksustata seaduses või valla- või linnavolikogu määruses antud märkust arutatud ja otsustatud sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses maksuvaba sportlasetoetus siiski eraldi ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku sättena välja tuua, et ei tekiks vastuolu § juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 19 lõike 3 punktiga 3 (lause teise nimetatud toetused. Ehk kuigi TuMS-iga on sätestatud võimalus poolega). Lisasime vastava toetuse liigi seaduses sätestatud toetus lugeda maksuvabaks, tuleneb lause TuMS § 19 lõike 3 punkti 101: teisest poolest välistus töö- või teenistussuhtega seotud toetuse „101) spordiseaduse § 92 alusel maksmise puhul. See tekitab küsimuse, kas eelnõus ja TuMS-is makstavat vabatahtliku spordikohtuniku sätestatu ei lähe omavahel vastuollu olukorras, kus eelnõu tegevusega seotud kulude hüvitist ja kohast toetust makstakse sportlasele sisuliselt töösuhtest spordiseaduse § 106 alusel makstavat tulenevalt. Või tuleb spordiseaduse alusel tasutavat toetust sportlasetoetust;“; lugeda siiski mingiks sihtotstarbeliseks toetuseks, mida saab töösuhtest eraldiseisvana vaadata. Eeltoodud küsimus tekib eelkõige selle tõttu, et eelnõu ei sätesta, millisel eesmärgil toetust sportlasele tuleks maksta, nagu nt on tehtud stipendiumi puhul TuMS-is (§ 19 lg 7). Seejuures võib seaduseelnõus ja seletuskirjast jõuda järeldusele, Eelnõuga luuakse sportlastele täiendavalt et toetuste tasumise regulatsiooniga ongi soovitud anda maksuvaba toetuse maksmise võimalus, spordiorganisatsioonidele ning -koolidele võimalus osa tasust, mida teistel valdkondadel ei ole. Sellega mida muidu makstaks sportlasele töölepingu või muu lepingu tasakaalustatakse stipendiumide alusel, tasuda toetusena maksuvabalt. Selline lahendus võib aga maksmisele piirangute seadmist. Teistel olla sportlasele kahjulik, kuna eelnõu pinnalt tundub toetuse valdkondadel võib stipendiumi maksta maksmine põhinevat spordiorganisatsiooni või -kooli piiramatult. Kuna aga spordivaldkonnas ühepoolsel otsusel, mitte poolte vahelisel lepingul, mis on praegu stipendiumide maksmisega annaksid sportlasele ka lepinguõiguslikud õiguskaitsevahendid probleeme, siis on stipendiumile olukorraks, kus vastavat lepingut ei täideta, nt ei maksta ülempiiri seadmine vajalik. kokkulepitud tasu. Seda aspekti tuleb täiendavalt analüüsida. Spordivaldkonna katusorganisatsioonide Kui toetuse regulatsiooni peamiseks eesmärgiks on soov (Eesti Olümpiakomitee ja võimaldada sportlasele maksta teatud ulatuses tasu spordialaliidud) tagasiside pakutud 23 maksuvabalt, tuleks kaaluda, kas eesmärgi saavutamiseks on ka lahendusele on olnud positiivne ning muid, nt maksuõiguslikke võimalusi, mis ei kahjustaks valdkond ei näe ohtu isikute võrdsele sportlase positsiooni võlasuhtes. Samuti võib tekkida küsimus kohtlemisele. isikute ebavõrdsest kohtlemisest (PS § 12) – jääb siiski ebaselgeks, mille poolest on sportlased kõigi teiste Sportlase kaitseks on eelnõu eluvaldkondade esindajatega võrreldes teistsugused, et see sportlasetoetuse sättesse (uus § 105) õigustab sedavõrd suure maksuõigusliku erandi loomist. lisatud täiendus: „(2) Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku lepingus.“ Eelnõu § 1 p 4 (SpS § 111 – spordivõistlustega Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja manipuleerimise vastane kontaktpunkt) täiendatud. Seletuskirja kohaselt on Eesti allkirjastanud Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni, kuid ei ole konventsiooni ratifitseerinud. Seletuskiri ütleb: „Konventsioon on plaanis ratifitseerida pärast seda, kui Euroopa Liit on selle heaks kiitnud.“ Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mida peetakse silmas heakskiitmise all – kas Euroopa Liit on konventsiooni juba allkirjastanud ja jutt käib sõlmimise protseduurist või on kõne all alles konventsiooni allkirjastamine Euroopa Liidu poolt? Samuti palume seletuskirjas ära tuua, kas ja millal konventsioon on jõustunud või jõustub. Praegu seletuskirjas esitatud andmete alusel jääb info konventsiooni õigusliku seisundi kohta ebamääraseks. Märgime, et eelnõus esitatud SpS § 111 regulatsioon on esitatud 24 kujul problemaatiline. Alustatakse sellest, et kontaktpunkti ülesanded võib halduslepinguga üle anda (lg 1), seejärel viidatakse konventsiooni artiklile 13, kus on kontaktpunkti ülesanded määratletud, ning lõpuks öeldakse, et ülesannete edasise täitmise korraldab Kultuuriministeerium (lg 3). Selleks, et halduse kandja saaks mingit ülesannet delegeerida, tuleb seaduses kõigepealt määratleda (1) mis ülesandega on tegemist ning (2) milline halduse kandja selle ülesande täitmise eest vastutab. Alles seejärel saab rääkida ülesande delegeerimisest (halduskoostöö seaduse, edaspidi HKTS § 3 lg 1 ja 2). See tähendab, et SpS §-s 111 tuleb esmajärjekorras sõnaselgelt välja öelda, millisel eesmärgil luuakse kontaktpunkt ning milliseid ülesandeid see kontaktpunkt täidab. Viitest konventsioonile ei piisa, seda enam, et pole teada, kas konventsioon on jõustunud ja millal või kas üldse Eesti selle ratifitseerib. Seaduses nimetatud ülesannetest peab selguma, kas nende täitmine eeldab täidesaatva riigivõimu volituste kasutamist – viimasel juhul tuleb eelnõu koostamisel arvesse võtta HKTS § 4 regulatsiooni. Seda, kas ülesande täitmine eeldab täidesaatva riigivõimu volituste kasutamist või mitte, palume selgitada ka seletuskirjas. Seaduses tuleb sõnaselgelt ära nimetada halduse kandja, kelle ülesanded need on – antud juhul on selleks ilmselt riik Kultuuriministeeriumi kaudu (Vrd nt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 506). Palume SpS § 111 vastavalt ümber struktureerida ja sõnastada. Seletuskirja lk 13 on viidatud eelnõule eelnenud Arvestatud. Seletuskirja täiendatud väljatöötamiskavatsusele. Lisada tuleks, kuivõrd on eelnõuga 25 kaetud samad teemad, mis VTK-s või esineb VTK-ga võrreldes erinevusi lisaks seletuskirjas juba väljatoodud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti loomise lisamisega muudatusettepanekutele. Seletuskirja lk 28 on mõju ulatus spordiorganisatsioonidele, sh - Arvestatud. Seletuskirja täiendatud koolidele, loetud väikeseks, kuigi ilmselt peeti silmas mõju olulisust, sest mõju ulatus ehk sihtrühma kohanemisvõime ja/või -vajadus on vaid üks mõju olulisusele hinnangu andmise kriteeriumidest. Enne olulisuse hinnangu andmist tuleks aga eraldi hinnata mõju ulatust spordiorganisatsioonidele, kes peavad piirmäära seadmise tõttu stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul leidma täiendavaid vahendeid või vähendama sportlastele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks. Kuna viimane avaldub ilmselt ebasoovitava mõju riskina, tuleks veidi lähemalt analüüsida ka täiendavate vahendite leidmise võimalusi organisatsioonidele ja/või hinnata ka ebasoovitava mõju tõenäosust sportlastele, kellele edaspidi makstavad summad võivad seetõttu väheneda. Kuigi seletuskirjas leidub mitmeid viiteid toetuste Teadmiseks võetud. väärkasutamistele (lk 29: andmevahetus Eesti spordiregistri ja töötamise registri vahel aitab kaasa ka stipendiumi ja toetuse Eelnõust on välja jäetud harrastajate väärmaksmise ennetamisele; või lk 33: toetuse andjatel tekib andmete kogumine isikustatud kujul. võimalus andmeid kontrollida ja võrrelda, väheneb ebausaldusväärsete andmete hulk ning spordiklubide Sportlasetoetuse ja sportlasestipendiumi võimalused saada vajaduspõhist avaliku sektori toetust juures on mõeldud väärkasutamise ja suurenevad, v.a organisatsioonidel, kes seni on andmeid piirmäärade ületamise ennetamist esitanud ebakorrektselt), pole täiendavalt lisatud mingitki tulevikus. väärkasutuse alast statistikat ehk teisisõnu jääb selgusetuks, kui suure probleemiga ikkagi tegemist on. 26 Harrastajatele avalduva mõju analüüs (p 6.2.1.) ei eelda Teadmiseks võetud. muutusi harrastajate käitumises ja ei näe tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Siiski tuleks hinnata Eelnõust on välja jäetud harrastajate ebasoovitava mõju tõenäosust riskile, mis puudutab harrastajate andmete kogumine isikustatud kujul. võimalikku soovimatust enda kohta andmete kogumist taluda, mistõttu tuleks hinnata ka seda, kas see siiski ei või mõjutada sihtrühma käitumist või millised on sellistel juhtudel võimalused kaasneva ebasoovitava mõju leevendamiseks. Seletuskirja p 6.2.2. avalduva mõju osas on antud kokkuvõttev Teadmiseks võetud. hinnang spordiorganisatsioonide halduskoormusele seoses muutuva andmete esitamise korraga ning leitud, et valdkonnas Eelnõust on välja jäetud harrastajate see tervikuna väheneb. Samas esitab seletuskiri andmed, mille andmete kogumine isikustatud kujul. kohaselt kasvaks koormus kaks korda suuremal arvul organisatsioonidest kui neil, kellel see langeks, mistõttu tuleks mõju ulatust ehk esimesena nimetatute kohanemisvõimet uues olukorras ka analüüsida, vastates mh küsimusele, kas viidatud ligemale 900 organisatsioonil võib muudatuste järel tekkida mingeid kohanemisraskusi. Seletuskirjas käsitletud mõju omavalitsustele peaks sisaldama Teadmiseks võetud. hinnangut mõjuga kokkupuute sagedusele ehk kui sageli puutuvad omavalitsused keskeltläbi kokku spordivaldkonna Eelnõust on välja jäetud harrastajate toetuste menetlemisega, teisisõnu tuleks hinnata, kas tegemist andmete kogumine isikustatud kujul. on nende jaoks igapäevase või pigem regulaarse tegevusega (eeldatavalt siiski mitte harva ja juhusliku tegevusega). Seletuskirjas hinnatud mõju (p 6.4.1.) on loetud kontaktpunktile Arvestatud. Seletuskirja täiendatud oluliseks. Samas tuleks olulist mõju alati muust mõjust põhjalikumalt analüüsida. Puudub nt info, kas selle oluliseks 27 loetud mõjuga kaasneb mingisugune suurem tõenäosus ebasoovitavaks mõjuks või võiks esineda kohanemisraskusi. Kuna kulud kaetakse eelduslikult riigieelarve vahenditest, kontaktpunkti töö sisseseadmine on järkjärguline ning sihtrühm ei moodusta teiste spordi valdkonna organisatsioonide hulgas märkimisväärset osa, tuleks paremini põhjendada nelja mõjukriteeriumi analüüsi kaudu, miks mõju sihtrühmale on siiski loetud oluliseks. Samal ajal tuleks hinnata, kas kontaktpunkti loomine ei või spordiorganisatsioonidele lisaks neile edaspidi pakutavale abile tekitada koormust ka juurde, kuna luua tuleb nii vastavad regulatsioonid kui hakata vastavalt sellele karistusi määrama (vt SK p 6.4.2.) ning seda olukorras, kus ilmselt pole täpselt teadagi, kui suur on võimalike tulevaste kuritarvituste hulk. Teisisõnu, selleks, et hinnata kontaktpunkti loomisest tekkivat võimalikku koormuse vähenemist spordiorganisatsioonidele, oleks vaja anda lühikirjeldus selle kohta, kuidas manipuleerimiste vastane võitlus organisatsioonide tasandil seni on aset leidnud. Eelduslikult on vastav kompetents valdavalt seni üldse puudunud (vt seletuskirja p 6.4.3.). Kuigi seletuskirjas tehakse vahet teenusepõhistel ärilistel Teadmiseks võetud. eesmärkidel loodud spordiklubidel, mis valdavalt eelnõuga Eelnõust on välja jäetud harrastajate tehtavate muudatuste sihtrühma ei kuulu, siis pole üheselt selge, andmete kogumine isikustatud kujul. kas ka need klubid on loetud eelnõus toodud spordiorganisatsioonide arvu hulka või kui jah, siis kui suur on Numbrilisi näitajaid on seletuskirjas selliste klubide osakaal seal. Lisaks on veidi ebaselge korrigeeritud läbivalt. spordiharrastajate arv, mis seletuskirjas on märgitud nii 181 000 (vt lk 23) kui ka 145 000 (vt lk 32). Ka noorte harrastajate arv kõigub seletuskirjas 103 000 ja 110 000 vahel. 28 Seletuskirjas ei olnud sihtrühmadena mõju avaldumist Teadmiseks võetud. analüüsitud olulisematest sihtrühmadest eraldi Eelnõust on välja jäetud harrastajate Kultuuriministeeriumile ega ka Haigekassale, kes siiski andmete kogumine isikustatud kujul. mõlemad kavandatavatest muudatustest mõjutatud on. Seletuskirja lk 6 on toodud väide, kus kirjas, et kõigi Arvestatud. Seletuskirja täiendatud spordiorganisatsioonide täiendav toetamine stipendiumide maksmiselt töötasude maksmisele üleminekuks oleks riigieelarvele liiga koormav ning tõstaks oluliselt avaliku sektori töökoormust. Täpsustamist vajaks milles viidatud avaliku sektori töökoormuse oluline tõus väljenduks? Seletuskirja lk 13 esitatud korrektne otseviide VTK-le oleks Arvestatud. Seletuskirja parandatud. järgmine: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e74b54b-a4b0- 4a4b-9a27-827c6b186074#5dlJra4r Seletuskirja lk 27 märgitakse, et spordiorganisatsioonide arv, Arvestatud. Seletuskirja täiendatud kes peavad stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul leidma täiendavaid vahendeid või vähendama sportlasele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks, on võrreldes spordiorganisatsioonide koguarvuga väike, mis peab paika, kuna stipendiume maksabki vaid väike osa spordiorganisatsioonidest. Samas on väite tõestuseks esitatud tabel 1, mis aga näitab mitte stipendiume maksvate spordiorganisatsioonide arvu, vaid stipendiume saavate sportlaste arvu, seega otseselt ei tõenda, kui mitu spordiorganisatsiooni (veidi üle 80-st stipendiume sportlastele maksnutest) olid seotud just kõrgeimate stipendiumide (üle 12 000 euro aastas) maksmisega ehk siis need, kes tegelikult enim mõjutatud on. 29 Seletuskirja lk 29 esitab info, et MTA andmetel oli 2016. aastal Arvestatud. Seletuskirja täiendatud spordiorganisatsioonides tööl kokku 2933 ja 2017. aastal 3058 inimest, kelleks olid nii sportlased, treenerid, kohtunikud, tegevtöötajad kui ka sportlaste taustajõud. Selguse huvides vajab täpsustamist, keda saab lugeda viimasena nimetatute hulka. Seletuskirja lk 40 esimeses lõigus on märgitud, et mõju MTA-le Arvestatud. Seletuskirja parandatud on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.4. Ilmselt peeti silmas mõju SKTSA-le. Palume täiendada seletuskirja 1. osa „Sissejuhatus“ alaosa Arvestatud. Seletuskirja täiendatud „Märkused“ teabega selle kohta, kas eelnõu on seotud muu menetluses oleva eelnõuga (HÕNTE § 41 lg 4 p 1) ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (HÕNTE § 41 lg 4 p 2). Oluline info eelnõu lugeja jaoks on ka see, kui neid seoseid ei ole – ka see tuleb ära nimetada. Palume kontrollida seletuskirja 1. osa „Sissejuhatus“ alaosas Arvestatud. Seletuskirja täiendatud „Märkused“ esitatud muudetavate seaduste redaktsioonide avaldamismärkeid. SpS avaldamismärge on vigane, teiste seaduste puhul tuleb aga arvesse võtta kavandatavat jõustumise kuupäeva ning märkida selle tervikteksti avaldamismärge, mis on sel hetkel eeldatavasti jõus. Muudatuste kavandamisel ja menetluse ajal tuleb tutvuda ka pärast märgitud kuupäeva jõustuvate terviktekstidega, et tagada kavandatavate muudatuste sobivus ka neisse (vt Normitehnika käsiraamat, § 41 komm 5). Palume seletuskirja vormistamisel lähtuda Riigikogu juhatuse Arvestatud. Seletuskirja parandatud 30  10.04.2014 otsusega nr 70 „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja muutmine“[1] kinnitatud „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhendist“ (p 4, pealkirja suurus). Üldised keelemärkused Keelemärkustega arvestatud. Soovitame asendada sõna sporditegevus, enamasti sõnaga sport Nõustume. (konkreetsed muutmisettepanekud eelnõu dokumendis). Kehtivas spordiseaduses (SpS) ei räägita üldiselt sporditegevusest, vaid spordist. Sporditegevust seal defineeritud ei ole ja selle kasutamine spordi sünonüümina ei ole põhjendatud (sünonüümia vältimine seaduses). Kuna sporditegevus esineb kehtivas SpS-s ainult viis korda, kõik §-s 61 (spordi andmekogu), mida kõnesoleva eelnõuga muudetakse, saaks selle täielikult asendada, kasutades kas sport (vs. sporditegevus) või sportima (vs. sporditegevuses osalema) ja selle tuletisi sportimine ja sportija. Soovitame litsentseerima asemel kasutada litsentsima, vt Nõustume. ametniku soovitussõnastik (AMSS): litsentseerima ⇒ litsentsima, litsentsi andma, tegevusluba andma. […] Võõrliitega tuletise asemel võiks eelistada sageli täpsemat eestipärast keelendit. Sportlase toetuse asemel oleks terminoloogiliselt parem Mõiste „sportlase toetus“ asemel sporditoetus, sest lahku kirjutatuna viitab sportlase toetus kasutame JUM pakutud teist justkui konkreetsele sportlasele, sporditoetus aga kokku sõnastusettepanekut – „sportlasetoetus“. kirjutatuna sobib märkima toetuseliiki, st üldist, mitte Sporditoetus on liiga lai mõiste konkreetset. Märkus kehtib kogu eelnõu kohta (kokku 14 spordivaldkonna jaoks ja hõlmaks endas [1] https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/nte_eelnou_ja_seletuskirja_vormistamise_juhend.pdf 31 korda). igasuguseid spordivaldkonnas eraldatavaid toetusi. Eelnõuga soovitakse, aga luua täiesti uus toetuse liik. Sportlase stipendiumi asemele soovitame spordistipendium Nõustume. Mõiste „sportlase (kokku 5 korda), põhjendus sama mis sporditoetuse puhul. stipendium“ asemel kasutatakse mõistet „sportlasestipendium“. Sporditulemuste andmed ja andmed sporditulemuste kohta Nõustume. asemel soovitame kasutada lihtsalt sporditulemused, sest andmed on selles sõnaühendis liigne. Vrd nt nimi, mitte nime andmed; telefoninumber, mitte telefoninumbri andmed; aadress, mitte andmed aadressi kohta jne. Sageli on sõna andmed tõepoolest vajalik, aga siinsel juhul mitte. Eelnõu § 1 p 1 (SpS § 61 lg 6 p 4) – ebaselgeks jääb, mida Arvestatud. Üldandmed on lahti peetakse silmas üldandmete all. Palume selgitada või ümber kirjutatud (nimi, isikukood ja sõnastada. kontaktandmed) Eelnõu § 1 p 3 (SpS § 101 lg 3) – õigusselguse ja Arvestatud. Eelnõu parandatud ühetähenduslikkuse huvides palume täiendada viidet kuu töötasu alammäärale: töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär. Sama ka SpS § 106 lg 1 sissejuhatavas lauseosas ning sama lõike p-s 1. Eelnõu § 3 (MKS § 29 p 45) – kehtivat MKS ja eelnõu teksti Arvestatud. Eelnõu parandatud võrreldes selgub, et MKS § 29 p 45 senine tekst jääb tervikuna alles ning eelnõuga soovitakse olemasolevat üksnes täiendada. Selleks, et vältida kehtiva teksti tarbetut kordamist, palume 32 muutmiskorraldus sõnastada viisil .. täiendatakse pärast sõnu „..“ sõnadega „..“. Eelnõu § 5 (jõustumissäte) – täiendada lauset: Käesolev Arvestatud. Eelnõu parandatud seadus jõustub .. Palume arvesse võtta ka keelemärkused, mis on eelnõu Arvestatud. koostajatele edastatud eraldi e-kirjaga. Eelnõu täiendamine KarS muudatustega Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud 33  Seletuskirja lisa 1 Mõjuhinnang 1. Isikuandmete töötlemise kirjeldus Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mis on asutatud spordiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 “Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”1 (RT I, 17.04.2019, 7). Spordiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt on andmekogu eesmärk: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt koosneb spordi andmekogu spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. Lõike 4 kohaselt kogutakse isikuandmetena: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid ja kontaktandmeid ning andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmeid ja kontaktandmeid. Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. Viidatud lõikeid muudeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse väljatöötamisel, tuues seaduse tasandile seni põhimääruses olnud registri pidamise eesmärgid. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium, volitatud töötlejaks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Volitatud töötlejaga on sõlmitud haldusleping, mida on uuendatud 2019. aastal isikuandmete töötlemise osas (kehtestatakse andmekaitse üldmäärusest tulenevad nõuded volitatud töötlejale). Kultuuriministeerium soovib algatada spordiseaduse muudatuse, millega muuhulgas täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga ning luuakse õiguslik alus Eesti spordiregistris: 1) sportlasestipendiumi ja -toetuse alamandmekogu loomiseks eesmärgiga pidada arvestust sportlasetoetuse ja sportlasestipendiumi maksmise üle ja andmete edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks; 2) sporditulemuste alamandmekogu loomiseks ja andmete töötlemiseks; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019007 3) andmevahetuseks ja juurdepääsuks töötamise registrile (edaspidi ka TÖR) sportlaste, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmete saamiseks ja kontrollimiseks. Samuti soovitakse kavandatavate muudatustega saada Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi ka MTA) spordiorganisatsioonide stipendiumide andmeid spordivaldkonna arengu analüüsimiseks ning riikliku spordistatistika koostamiseks. Alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnang eeltoodud teemade lõikes. 1.1 Sportlasestipendiumi ja -toetuse alamandmekogu Kavandatavas sportlasestipendiumi ja -toetuse andmekogus soovitakse töödelda järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis dokumendi lõpus): 1. sportlasele määratud stipendiumi suurus ja periood, määramise ja väljamaksmise kuupäev, stipendiumi määraja; sportlasega sõlmitud lepingu algus- ja lõppkuupäev, lepingu sõlmija; sportlasetoetuse suurus ja periood, toetuse määramise ja maksmise kuupäev; 2. sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse saaja, spordiala, spordialaliidu väljastatud litsents, elukoht KOV täpsusega, e-posti aadress; 3. sportlasestipendiumi või -toetuse maksja andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Sportlasestipendiumi ja -toetuse alamandmekogu asutamise kavandatav eesmärk on pidada arvestust sportlasestipendiumide, lepingute ja sportlasetoetuste kohta. Sportlasestipendiumi ja -toetuse alamandmekogu kavandatav ülesanne on: 1) koguda ja väljastada teavet sportlaste kohta, kellega on sõlmitud leping, kellele on eraldatud sportlasestipendium või kellele makstakse sportlasetoetust; 2) teavitada sportlast, ning sportlasele stipendiumi ja toetuse maksjaid spordiseaduses sätestatud piirmäärade täitumisest ja ületamisest; 3) edastada andmeid sportlasele väljamakstud stipendiumi, sportlase toetuse ja toetuse maksmise aluseks oleva sportlasega sõlmitud lepingu kohta Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. Andmete esitajad Sportlasega sõlmitud lepingu andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. Sportlasestipendiumi või -toetuse andmed esitab stipendiumi või toetuse maksja: spordiorganisatsioon või spordikool, sportlastetoetuse puhul ka kohaliku omavalitsuse üksus. Sportlasestipendium ja –toetus Sportlasele võib sportlasetoetust maksta, kui Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil või selle pidajal on sportlasega sõlmitud leping ja sportlane omab kehtivat spordialaliidu litsentsi. Sportlasega sõlmitud lepingu andmed (lepingu sõlminud organisatsiooni registrikood ja nimi, sportlase isikukood või sünniaeg, nimi, töötamise algus ja lõpp, töötaja ameti kood, kande tüüp) saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. Sportlasele sportlasestipendiumi eraldanud organisatsioon esitab Eesti spordiregistrile andmed makse tegemise päeval, sportlasele sportlasetoetuse eraldanud organisatsioon enne sportlasetoetuse ülekande tegemist. Andmekogusse sisestatud spordialaliidu väljastatud litsentsi andmed kontrollib enne toetuse maksmist üle ja kinnitab, vajadusel parandab või lükkab tagasi vastav spordialaliit kolme tööpäeva jooksul. Andmete õigsuse kinnitamisel saadetakse toetuse eraldajale kinnitus makse tegemiseks. Kui sportlasega sõlmitakse leping, eraldatakse sportlasestipendium või sportlasetoetus, siis teavitab Eesti spordiregister sportlast antud toimingust e-kirja teel ning sellest, et neid andmeid kasutatakse ka stipendiumi ja toetuse piirmäärade üle arvestuse pidamisel. Stipendiumi ja/või toetuse määraja (organisatsioon) sisestab Eesti spordiregistri spordiharrastajate alamandmekogusse stipendiumi ja/või toetuse saaja isikukoodi, spordiala, e-posti aadressi ja litsentsi andmed (ainult sportlasetoetuse puhul), sportlasestipendiumi või - toetuse alguse ja lõpu kuupäeva, väljamaksmise kuupäeva, ja summa ning laeb üles stipendiumi või toetuse määramise alusdokumendi faili; stipendiumi või toetuse saaja nimi saadakse rahvastikuregistrist. Andmete esitaja identifitseerib ennast eelnevalt keskkonda sisse logides. Andmed tuleb sisestada iga kord kui määratakse sportlasele stipendium või teostatakse stipendiumi või toetuse makse. Sportlane ise andmeid sisestama ei pea. Sportlasele maksud töötasu suurust, lepingu, sportlasestipendiumi ja -toetuse detaile isikupõhiselt ei avalikustata. Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. Spordiseadusega kehtestatakse piirmäär stipendiumile ja toetusele. Spordiregistri ülesanne on jälgida piirmäärade täitumist ja teavitada andmesubjekte. Selleks toimub andmete töötlemine ja regulaarne jälgimine. Kui piirmäär on täitumas ja täitunud, siis saadab Eesti spordiregister sportlase e-posti aadressile ja temaga seotud organisatsiooni e-posti aadressile vastava teate. Seega andmete töötlemise eesmärk on kontrollida seaduse nõuetest kinnipidamist, sportlaste ja organisatsioonide informeerimine ja piirmäärade ületamise ennetamine. Analoogina võib tuua, et MTA saadab praegu teavitusi, kui üksikisiku tulumaksuvabastuseks ettenähtud piirmäär hakkab täituma. Täiendavalt annab stipendiumi ja toetuse suuruse kohta andmete kogumine võimaluse analüüsida spordi rahastamist, spordiseadusega loodud meetme edukust ning teha otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Praegu peavad stipendiumi maksjad esitama MTA-le eelmisel aastal makstud stipendiumide kohta nimelise ja summalise ülevaate. Tulevikus on spordiorganisatsioonidel sportlaste stipendiumide andmed vastaval deklaratsioonil juba eeltäidetud, kuna Eesti spordiregistri volitatud töötleja edastab vastavad andmed MTA-le. Seega soovitakse luua võimalus esitada andmeid ka MTA-le, aga eeltäidetud deklaratsiooni esitajaks MTA keskkonnas on ikkagi organisatsiooni esindaja, mitte Eesti spordiregister. Andmesubjektideks on MTA varasemate uuringute põhjal umbes 1500 sportlast. Eestis on umbes 2700 spordiorganisatsiooni (sh 70 spordialaliitu ja umbes 100 spordiühendust ja rahvuslik olümpiakomitee) ja 425 spordikooli. Nemad on peamised andmete esitajad. Loodavad teenused Luuakse teenus, mille kaudu saab sportlase isikukoodi sisestamisel teavet, kas, millises mahus ja mis ajast on võimalik sportlasele sportlasestipendiumi ja/või -sportlase toetusi maksta. Teenus arvestab sportlasestipendiumi- ja – toetuste alamandmekogusse kantud andmeid. 1.2 Sporditulemuste alamandmekogu Kavandatava sporditulemuste alamandmekogu asutamise ja kasutamisele võtmise eesmärk on koguda ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Sporditulemuste alamandmekogu ülesanne on: 1) süstematiseerida ja avaldada teavet Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 2) pidada arvestust Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. Alamandmekogusse kantakse tulemused: 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, noorte olümpiafestival, Balti meistrivõistlused) ja maailma ning Euroopa karikavõistlustel Eestit esindanud kõigi sportlaste kohta. Sporditulemuste alamandmekogus töödeldakse järgmisi andmeid (vt ka andmekoosseisu dokumendi lõpus): sportlase nimi, isikukood või sünniaeg, sugu, võistlusala, tulemus, esindatav riik, võistkond või organisatsioon, spordiala, hooaeg, võistluse nimetus, tüüp, kuupäev, vanuseklass, osalejate arv ning võistlusprotokolli koopia. Andmekogusse lisatakse teadaolevad Eesti meistrivõistluste tulemused alates 1917. a ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. a olümpiamängudest. Sporditulemuste kogumisel kasutatakse avalikult kättesaadavaid ametlikke võistlusprotokolle. Need andmed sisestab andmekogusse Eesti spordiregistri volitatud töötleja. Sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks ning andmete seostamiseks on volitatud töötlejal õigus kasutada spordiharrastajate alamandmekogu andmeid ja küsida vastava spordialaliidu käest sportlase isikukoodi. Sporditulemuste alamandmekogu andmed, v.a sportlase isikukood, on avalikud. Sportlase sporditulemuste andmete pärimiseks sporditulemuste alamandmekogust antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja autentimist. Andmeid kasutavad Kultuuriministeerium, KOV jne spordi sihttoetuste eraldamiseks, Kultuuriministeerium Eesti spordi aastaraamatu väljaandmiseks, riiklike spordistipendiumide määramiseks ning Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee Eesti sporditulemuste medalitabeli pidamiseks. Sporditulemuste alamandmekogu andmed seostatakse spordiorganisatsioonide ja spordiharrastajate alamandmekogude andmetega. Sporditulemuste alamandmekogu loomine puudutab võistlustel osalevaid sportlasi ja spordiorganisatsioone, keda nad esindavad (ca 10 000 tulemust ca 1000 organisatsiooni kohta aastas) ning spordialaliite (69), kes korraldavad Eesti tiitlivõistlusi. 1.3. Andmevahetus töötamise registriga Juurdepääs ja andmevahetus töötamise registriga on vajalik kahel eesmärgil. Esiteks selleks, et saada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud tööleping või mõni muu võlaõiguslik leping. Vastavalt spordiseaduse muutmise seaduse eelnõule ei tohi sportlasele, kellega on Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon, spordikool või selle pidaja sõlminud sportlaselepingu, maksta sportlasestipendiumi. Andmete saamine töötamise registrist on vajalik sellest, et omada operatiivselt täielikku ülevaadet sportlastest, kellega on sõlmitud leping ning ennetada sportlase stipendiumi või sportlase toetuse väärkasutamist. Seni kuni sportlasega sõlmitud lepingut ei ole kantud töötamise registrisse ei ole organisatsioonil õigus ka sportlasele toetust maksta. Sportlaselepingut omavate sportlaste andmed on päritavad Eesti spordiregistri veebilehel spordiorganisatsiooni andmehaldurile sportlase kohta teabe saamiseks tuleb sisestada sportlase isikukood. Teiselt poolt on juurdepääs ja andmevahetus töötamise registriga vajalik selleks, et tagada treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja muu personali tööhõive andmete õigsus Eesti spordiregistris. Treenerite alamandmekogu eesmärk on pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides pedagoogidena tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. Treenerite alamandmekogu ülesanne on: 1) võimaldada treenerikutse andjal kutseseaduses sätestatud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmist; 2) treenerikutsega seotud koolitusvajaduste prognoosimise ning sporditegevuses osalejate ohutuse eesmärgil treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tegutsemisega seotud andmete kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avaldamine; 3) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kontaktandmete haldamine ning neile operatiivse asjakohase treenerikutsega seotud spordiinfo saatmine. Eesti spordiregistrile esitavad treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmeid spordialaliidud ning spordi harrastamist võimaldavad spordiklubid, treenerikutset uuendada soovivad treenerid või esmakordselt taotlevad isikud ise. Spordikoolide pedagoogide algandmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu EHISest. Spordiklubil on kohustus uuendada treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid 30 päeva jooksul alates nende muutumisest, kahjuks tehakse seda harvemini. Töötamise registrist jooksva info saamine spordiorganisatsioonides tegutsevatest treeneritest ja juhendajatest on vajalik andmete õigsuse tagamiseks. Samuti aitab infosüsteemide vaheline andmevahetus vähendada spordiorganisatsioonide andmete sisestamise halduskoormust. Paralleelselt andmete saamisele töötamise registrist jääb spordiorganisatsioonidele endiselt kehtima kohustus esitada Eesti spordiregistrile treenerite ja juhendajate tööhõive andmeid. See on vajalik eelkõige selleks, et kanda andmekogusse spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides (valdavalt MTÜ-d) vabatahtlikena tegutsevate treenerite ja pedagoogide andmed, kes enamasti töötamise registris ei kajastu. Andmesubjektideks on spordi harrastamist võimaldavate spordiklubide ning spordialaliitude treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja spordikoolide pedagoogid. Eesti spordiregistri andmetel tegutseb Eesti spordiorganisatsioonides ja –koolides treenerina (sh sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud) ca 4700 füüsilist isikut, isikud, neist ca 2700 töötasid 2018. a spordiorganisatsioonis või –koolis töölepingu või võlaõigusliku lepinguga. 1.4. Spordiorganisatsioonide stipendiumide andmed Kavandatavate muudatustega soovitakse saada MTA-lt spordiorganisatsioonide stipendiumide andmeid spordivaldkonna arengu analüüsimiseks ning riikliku spordistatistika koostamiseks. Spordiorganisatsioonide poolt eelmisel majandusaastal makstud stipendiumide andmed kuuluvad Eesti spordiregistri spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmete koosseisu. Kuna neid andmeid äriregistrile esitavast majandusaasta aruandest üheselt ei saa, esitavad praegu spordiorganisatsioonid koos oma tegevusandmetega need andmed igal aastal spordiregistrile täiendavalt juurde. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude-kulude andmed on oluline osa riiklikust spordistatistikast, mida Eesti spordiregistri volitatud töötleja esitab igal aastal Statistikaametile. Lisaks kasutab neid andmeid Spordikoolituse ja –Teabe SA spordiorganisatsioonide andmete analüüsimiseks, spordivaldkonna arengu jälgimiseks. Selleks, et omada õigeid andmed ja vähendada andmete topelt esitamist, luuakse õiguslik alus spordiorganisatsioonide stipendiumide andmete saamiseks MTA-lt. Stipendiumide all mõistetakse siin nii INF-9 stipendiume, kuhu kantakse tulumaksusoodustusega nimekirja kantud spordiorganisatsioonide maksuvabad stipendiumid, kui ka antud nimekirja mittekuuluvate spordiorganisatsioonide poolt TSD lisa 1 vormil deklareeritavad stipendiume. Stipendiumide andmeid ei soovita mitte isiku- vaid organisatsiooni põhiselt. Andmeid soovitakse pärida regulaarsusega umbes kaks korda aastas – pärast majandusaasta aruannete esitamise perioodi augustis ning kalendriaasta lõpus detsembris. Andmesubjektideks on Eesti spordiorganisatsioonid. 2. Andmete säilitamine ja hoidmine Riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna rakendatakse Eesti spordiregistris töödeldavate andmete kaitseks riigi ja KOV andmekogudele kohustuslikku infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE ja selle tasemest tulenevaid tegevusi. Andmeid hoitakse samas ISKE turvanõuetele vastavas serveris, kui kõiki Eesti spordiregistris olevaid andmeid. Sportlaste ega esindajate andmeid turundustegevuseks ega muuks otstarbeks ei kasutata. Vastavalt 2019. a ISKE auditile on Eesti spordiregistrisse kantud andmete turbeaste madal (L) ning andmekogu turvaklass K1T1S1. Planeeritud muudatuste jõustumisel andmete turbeastet ja turvaklassi tõsta ei plaanita. Andmete esitamise või piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus on eelnevalt antud Eesti spordiregistri poolt. Andmete sisestajad/esitajad/kasutajad identifitseeritakse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või Smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. Igal spordiorganisatsioonil, keda ei kanta Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsioonina, on Eesti spordiregistris oma andmehaldur (organisatsiooni poolt määratud isik), kes esitab ja saab tema poolt esitatavaid andmeid muuta ning delegeerida andmete sisestamise ja esitamise õiguse edasi ühele või mitmele andmete sisestajale. Spordiorganisatsiooni andmehalduri ja andmete sisestaja andmeid hoitakse vastava spordiorganisatsiooni andmete juures spordiorganisatsioonide alamandmekogus. Spordikooli ja KOVi kui stipendiumi või - sportlasetoetuse maksja andmehalduri andmeid hoitakse sportlasestipendiumi ja –toetuse alamandmekogus, millele vormistab juurdepääsu Eesti spordiregistri volitatud töötleja pärast spordikooli või kohaliku omavalitsuse, sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmise registreerimise vajadusest tuleneva registreerimistaotluse ja andmehalduri andmete esitamist. Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse 1 aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. Andmeid säilitatakse andmekogu digitaalses arhiivis: 1) sportlasestipendiumide ja lepingute ning sportlasetoetuse andmeid kuni 2 aastat alates arhiveerimisest; 2) sporditulemuste andmeid alaliselt. Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse. 3. Konsulteerimine Konsulteeritakse Eesti Olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmetega (https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed). Nende hulgas on 70 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu. Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi katusorganisatsioon. Tema liikmed (spordialaliidud, spordiühendused, piirkondlikud liidud) omakorda koosnevad spordiklubidest ja teistest spordiorganisatsioonidest/spordikoolide pidajatest, kes on peamised andmete esitajad. Spordiklubid ja spordikoolid omakorda esindavad ja koondavad spordiharrastajaid ja sportlasi. Tulenevalt Euroopa spordi mudelist ja spordialaliidu kesksest juhtimisest ei ole vajalik konsulteerida iga võimaliku andmesubjekti ega spordiklubi ega spordikooliga vaid piisab EOK liikmega konsulteerimisest, sest nemad esindavad omakorda oma liikmete huvisid ja seisukohti. Esimene kord tutvustas Kultuuriministeerium ideed 2018. a märtsikuu kohtumisel spordialaliitudega. Seejärel on kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele saadetud 2018. aasta kevadel arvamuse avaldamiseks ka spordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. 2018. aasta sügisel saadeti spordiseaduse muutmise eelnõu ametliku kooskõlastusringi raames arvamuse avaldamiseks ka kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele. Tagasiside on olnud positiivne ning EOK liikmed toetavad kavandatavate muudatuste elluviimist. Lisaks spordiorganisatsioonidele on konsulteeritud ka KOV esindajatega ning seotud riigiasutustega (MTA, Andmekaitse Inspektsioon). Kultuuriministeeriumi spordiosakond ning Eesti Olümpiakomitee kohtusid 2018. aasta märtsist maini kõigi maakondade spordiliitudega. Kohtumisele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste esindajad. Muude teemade hulgas tutvustati ka Eesti spordiregistriga seotud muudatusi. Stipendiumi ja toetuse piirmäärade kehtestamise ettepaneku ning sellega kaasnevaid Eesti spordiregistri muudatused on väljatöötanud töögrupp, kuhu kuulusid lisaks Kultuuriministeeriumi esindajatele ka Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, MTA, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude esindajad. 4. Võimalikud ohud ja maandamine Riski nimetus Tase (madal, Tõenäosus Riski maandavad meetmed keskmine, (madal, kõrge) keskmine, kõrge) Isiku identiteedi vargus Kõrge Madal Isikuandmeid (nimi, isikukood) näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Sportlasestipendiumi Madal Madal Andmeid näevad ainult või toetuste andmete põhimääruse järgi antud lekkimine andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Isiku e-posti/telefoni Madal Madal Isiku e-posti ja lekkimine telefoninumbrit näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Kogu andmebaasi Kõrge Madal ESR andmekogu vastab ISKE lekkimine/kaaperdamine turvanõuetele K1T1S1. Kord (seal hulgas majanduslik ööpäevas tehakse andmebaasi kahju seoses SA koopia ning viimaseid töötakistusega ning kulu salvestatud andmeid on andmete taastamiseks) võimalik taastada 2 tunni jooksul. 5. Muu info Oma andmetega tutvumine Oma andmetega saab isik tutvuda spordiregistri keskkonna kaudu. Sportlane näeb temaga sõlmitud sportlase lepingu, eraldatud stipendiumide ja toetuste andmeid. Kui need andmed on valed, siis peaks ta saatma e-kirja spordiregistrile ja andmete esitajale andmete parandamiseks. Logid Spordiregistris peetakse logisid andmete uuendamise ja kasutamise osas ning tehakse varukoopiaid. Spordiregister on riigi andmekogu ning vastab ISKE nõuetele. Andmekogule juurdepääsu õigused on sätestatud spordiregistri põhimääruses ja juurdepääs andmekogule toimub isikutuvastamise kaudu, mobiil-ID, Smart ID või pangalingi kaudu sisse logides. Andmeid saavad esitada ainult vastavat õigust omavad isikud (andmehaldurid), kellele omistatakse õigused vastava taotluse alusel. Andmete edastamine teistele andmekogudele toimub infosüsteemide andmevahetuskihi (X- tee) kaudu. MTAle edastab andmed Eesti spordiregistri volitatud töötleja.  ANDMEKOOSSEISU TÄIENDUSED2 V SPORTLASESTIPENDIUMI JA -TOETUSE ALAMANDMEKOGU (UUS) 1. Sportlasestipendiumi andmed 1.1. Maksja registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2. Maksja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.3. Stipendiumi maksmise alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.5. Saaja eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.6. Saaja perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.7. Saaja elukoht – maakond 1.8. Saaja elukoht – KOV täpsus 1.9. Distsipliin või spordiala (piiratud juurdepääsuga teave) 1.10. Saaja e-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 1.11. Stipendiumi summa (piiratud juurdepääsuga teave) 1.12. Stipendiumi määramise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 1.13. Stipendiumi perioodi lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 1.14. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 1.15. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 2. Sportlase lepingu andmed 2.1. Spordiorganisatsiooni või spordikooli registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2. Spordiorganisatsiooni või spordikooli nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.3. Sportlase isikukood või sünniaeg (piiratud juurdepääsuga teave) 2.4. Sportlase perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.5. Sportlase eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.6. Lepingu alguskupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 2.7. Lepingu lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 2.8. Kande tüüp TÖRis (piiratud juurdepääsuga teave) 3. Sportlasetoetuse andmed 3.1. Maksja registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.2. Maksja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 3.3. Toetuse maksmise alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 3.4. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.5. Saaja eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 3.6. Saaja perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 3.7. Saaja elukoht (maakond) (piiratud juurdepääsuga teave) 3.8. Saaja elukoht (KOV) (piiratud juurdepääsuga teave) 3.9. Distsipliin või spordiala 3.10. Spordiala eest vastutava spordialaliidu väljastatud litsentsi number 3.11. Spordialaliidu litsentsi väljastamise kuupäev 3.12. Spordialaliidu litsentsi kehtivuse kuupäev 3.13. Spordialaliidu väljastatud litsentsi koopia 2 Käesolevasse andmekoosseisu täiendusse on toodud vaid uued andmekoosseisud või olemasolevate täiendused. Need on lisatud ka põhimääruse Lisa 1 kavandisse ja selguse mõttes tuleks kahte dokumenti vaadata koos. 3.14. Spordialaliidu kinnitus litsentsi andmete õigsuse kohta (jah, ei) 3.15. Spordialaliidu litsentsi andmete mitte kinnitamise põhjendus 3.16. Spordialaliidu vastuse kuupäev 3.17. Saaja e-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 3.18. Toetuse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 3.19. Toetuse määramise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 3.20. Toetuse perioodi lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 3.21. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 3.22. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4. Stipendiumi või toetuste maksja (spordikool ja KOV) andmehalduri andmed 4.1. Registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2. Organisatsiooni nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.5. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.6. Amet (piiratud juurdepääsuga teave) 4.7. Kontakttelefon (piiratud juurdepääsuga teave) 4.8. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.9. Esindusõiguse alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.10. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.11. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.12. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) VI SPORDITULEMUSTE ALAMANDMEKOGU (UUS) 1. Võistluse andmed 1.1. Hooaeg 1.2. Spordiala 1.3. Võistluse tüüp 1.4. Võistluse nimetus 1.5. Võistluse alguskuupäev 1.6. Võistluse lõpukuupäev 1.7. Võistluse toimumise koht 1.8. Osalevate riikide, klubide või võistkondade arv 2. Võistlustulemused 2.1. Võistlusala 2.2. Kuupäev 2.3. Vanuseklass 2.4. Osalejate arv 2.5. Tulemus 2.6. Sportlase isikukood või sünniaeg (piiratud juurdepääsuga teave) 2.7. Sportlase sugu 2.8. Sportlase eesnimi 2.9. Sportlase perekonnanimi 2.10. Sportlase esindatava võistkonna nimi 2.11. Sportlase esindatava organisatsiooni registrikood 2.12. Sportlase esindatava organisatsiooni nimi 2.13. Sportlase esindatav riik  2.14. Võistlusprotokolli koopia I SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU (TÄIENDUSED) 1.2. Spordiorganisatsiooni üldandmed 1.2.19. Spordiorganisatsiooni maksuvõla olemasolu 1.3. Spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 1.3.3.Spordiklubi spetsiifilised andmed 1.3.3.3. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena ja distsipliini või spordiala nimetus 4. Spordialaliidu sportlase litsentsid 4.1. Distsipliin või spordiala 4.1.1. Selle distsipliini või spordiala 20-aastaste ja vanemate spordialaliidu litsentsitud sportlaste arv kokku (mehed ja naised) 4.1.2. Sh selle distsipliini või spordiala 20-aastaste ja vanemate spordialaliidu litsentsitud naissoost sportlaste arv 4.1.3. Selle distsipliini või spordiala 19-aastaste ja nooremate spordialaliidu litsentsitud sportlaste arv kokku (poisid ja tüdrukud) 4.1.4. Sh selle distsipliini või spordiala 19-aastaste ja nooremate spordialaliidu litsentsitud naissoost sportlaste arv 5. Sport spordiklubis 5.1. Spordiklubis harrastatav spordiala 5.1.1. Organiseerunud spordi harrastamine – spordiala harrastamine hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 5.1.2. Spordiala harrastamine teenusena 5.1.2.1. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.1.2.2. Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 5.1.2.3. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 5.1.2.4. Sh seda spordiala distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 5.2. Spordiklubis harrastatav distsipliin 5.2.1 Organiseerunud spordi harrastamine – distsipliini harrastamine hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 5.2.2. Distsipliini harrastamine teenusena 5.2.2.1. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.2.2.2. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 5.2.2.3. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud)  5.2.2.4. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 6. Spordiorganisatsiooni tegevpersonal, v.a sportlased 6.4. Töölepinguga täistööajaga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.7. Töölepinguga osalise tööajaga treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.10. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.13. Töövõtulepinguga treenerite ja treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.16. Töövõtulepinguga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.19. Füüsilisest isikst ettevõtjana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.22. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.25. Vabatahtlike (tasustamata) treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.28. Vabatahtlike (tasustamata) treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 9. Spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed 9.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 9.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 9.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 9.4. Amet organisatsioonis (piiratud juurdepääsuga teave) 9.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 9.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 9.7. Õiguste ulatus (piiratud juurdepääsuga teave) 9.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 9.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 9.10. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) III SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU (TÄIENDUSED) 8. Spordiobjekti andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 8.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.4. Amet organisatsioonis (piiratud juurdepääsuga teave) 8.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 8.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 8.7. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.8. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.9. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) IV TREENERITE ALAMANDMEKOGU (TÄIENDUSED) 4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive spordikoolis 4.4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise vorm (töötamine töölepingu alusel täistööajaga; töölepingu alusel osalise tööajaga; töövõtulepingu alusel; füüsilisest isikust ettevõtjana või vabatahtlikuna).  Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse spordiseadust sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse regulatsiooniga, reguleeritakse sporditulemuste avaldamise ja kogumisega seonduvat ning luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti loomiseks ja selle ülesannete täitmise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Justiitsministeeriumi ettepanekul muudetakse eelnõuga ka karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) §-i 195. Eelnõuga soovitakse luua eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele piirmäär. Eelnõu kohaselt võib sportlasele maksta stipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Sportlasel on võimalik saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt piirmäära täitumiseni. Muudatus korrastab senist tulumaksuseaduses sätestatud stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume sportlastele ka juhul, kui tegemist on töösuhtega. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Eelnõu järgi võib sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks selle pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse eelnõusse iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Eelnõu järgi on sportlasele, kellel on spordiorganisatsiooni või spordikooliga sõlmitud leping, võimalik maksta maksuvaba sportlasetoetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi. Kui kalendriaastas on makstud stipendiumi ja sportlasega sõlmitakse leping, siis sellisel juhul ei tohi stipendiumi ja toetuse summa kalendriaastas kokku ületada 24-kordset kuu töötasu alammäära. Eelnõuga luuakse õiguslik alus sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse saajate andmete kogumiseks spordi andmekogus (edaspidi Eesti spordiregister) ja andmete edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. Lisaks täpsustatakse eelnõuga Eesti spordiregistrit puudutavaid sätteid. Eelnõuga soovitakse Eesti spordiregistri koosseisu lisada sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Samuti soovitakse lisada spordiseadusesse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjekti nõusolekuta. 1 Eelnõuga luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti loomiseks, määratletakse selle ülesanded ja luuakse õiguslik alus ülesannete üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kontaktpunkti loomise vajadus tuleb Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonist, mille Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud 04.08.2016 korraldusega nr 276. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku. Kehtiv KarS § 195 reguleerib dopingu kasutamisele kallutamist, kui kasutatakse ravimit, mida saab arst välja kirjutada või näiteks treener vm isik sportlasele üle anda või sportlast kallutada sellist ravimit manustama. Selline lähenemine on liiga kitsas, sest spordiregulatsioonides käsitatakse dopinguna keelatud aineid ja meetodeid ning aine ei pea olema tingimata ravim. Samuti ei sisalda olemasolev regulatsioon dopingu kasutamise juures abistamist (nt meditsiinitöötaja tegevust, kes ei kirjuta ravimi retsepti, kuid teeb vereülekannet) ega dopinguaine tootmist, turustamist, importi jm käitlemist. KarS-i § 194 reguleerib küll ravimi ebaseaduslikku käitlemist ning kuna kehtiva seaduse mõttes saab dopinguks olla vaid ravim, mahub osa käitlemistegevusi selle alla, kuid dopingu spetsiifikast lähtudes vajab ka see osa täiendamist. Selguse huvides on dopinguaine käitlemise regulatsioon otstarbekas tuua KarS-i §-i 195, tehes muudatuse selliselt, et ei piirdutaks vaid ravimiga ning karistatavate tegude hulka lisatakse dopinguaine käitlemisega seonduv. Eelnõu seadusena jõustumine on ette nähtud 01.01.2020. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ([email protected], 628 2206), spordiosakonna nõunikud Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht Kairis Ulp ([email protected], 730 3407). Karistusseadustiku muudatused valmistas ette Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement ([email protected], 620 8203). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Kavandatavad muudatused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– 2023 punkti 10.17 elluviimisele. Punkti 10.17 kohaselt seisame ausa mängu põhimõtete järgimise eest ning võitleme kokkuleppemängude ja dopingu vastu. 2 Eelnõu aitab kaasa Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2018–20211 ettenähtud eesmärkide täitmisele. Arengukava punktis 4.19 on sõnastanud muudatusvajadus – „Eesti saavutusspordile ja selle järelkasvule on vajalik konkurentsivõimeliste tingimuste loomine.“. Lahenduse saavutamiseks vajalik tegevus on sõnastatud järgnevalt: „Eesti sportlaste sotsiaalsete garantiide tagamisele ja saavutusvõime tõstmisele suunatud toetusmeetme väljatöötamine.“. Spordiseaduse kavandatavad muudatused aitavad kaasa ka Riigikogu 18.02.2015 heakskiidetud „Spordipoliitika põhialused aastani 20302“ punkti 8 („Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.“) elluviimisele. Eelnõuga muudetakse: - spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019,158; - halduskoostöö seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I 19.03.2019, 116; - karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 31; - maksukorralduse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 58; - tulumaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 109. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Selles peatükis on seaduse eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 2.1. Sportlasestipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Kehtiv spordiseadus sportlase tasustamist ega stipendiumi maksmist ei reguleeri. Sporditegevusega seotud stipendiumide maksmist reguleerib tulumaksuseaduse § 19 (lõiked 6–7). Eraldi on reguleeritud riiklike spordistipendiumide määramine (spordiseaduse § 10), mis ei ole käesoleva eelnõuga seotud. 1. jaanuaril 2015 jõustunud tulumaksuseaduse § 19 lõike 6 kohaselt ei maksustata tulumaksuga stipendiumi, mida maksab tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule; 2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. Paragrahvi 11 lõike 7 kohaselt on stipendium tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega omandab väljamakse tegija õigused teosele. 1 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/kultuuriministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 3 Viidatud tulumaksuseaduse sätete selgitused on esitatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) seletuskirjas3, mille kohaselt „… käsitatakse tulumaksu kontekstis stipendiumina sellist summat, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enese täiendamiseks. Maksuvabastuse seisukohalt pole oluline, kas stipendiumi makstakse regulaarselt või ühekordselt. Oluline on aga see, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele (v.a näiteks õppestipendiumidega kaasneda võiv õppe- või uurimistöö reeglite järgimise kohustus) ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise, sealhulgas teose loomise eest. Stipendiumina ei saa käsitada ka selliseid summasid, mida makstakse seoses juba tehtud töö või loodud teosega – sel juhul võib tegu olla näiteks preemiaga (millega tunnustatakse mingit saavutust) või litsentsitasuga. Praktikas makstakse stipendiumi nime all sageli tasu töise tegevuse eest, kus stipendiumi maksmisega kaasneb selle saaja kohustus omapoolse soorituse tegemiseks. Stipendiumi eristamist töisest tulust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu hiljutises, 14.03.2014. a. otsuses (jõustunud) kohtuasjas nr 3-13-70100. Selles märkis kohus muuhulgas, et kui väljamakse on tehtud töise panuse eest, mille väljamakse saaja on teinud väljamakse tegija kasuks viimase juhtimise ja kontrolli all, ei saa sellise väljamakse näol olla tegemist maksuvaba stipendiumiga. Kohtu hinnangul ei välista stipendiumi maksmine küll täielikult stipendiaadi vastusoorituskohustusi, ent selliseks vastusoorituseks ei tohi olla stipendiumi saaja poolt stipendiumi maksja kasuks tehtav töine panus.“. 27. juunil 2017 toimunud peaministri, rahandusministri ja kultuuriministri kohtumisel tõdeti soovi ja vajadust sportlase stipendiumi maksmisega seotud probleemid lahendada. Lepiti kokku, et Kultuuriministeerium kutsub kokku töögrupi, mille eesmärk on koos spordivaldkonnaga välja töötada kõigile pooltele selge ja üheselt arusaadav lahendus. Vastavad arutelud on Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM), Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA), Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ja spordialaliitude osalusel korduvalt toimunud. Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud mitteformaalse töögrupi kohtumistel on arutatud ja analüüsitud, kas sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna, või on tegemist sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine tegevuse toetuseks on õigustatud. Töögrupi liikmed leidsid, et stipendiumi maksmine tulevikku suunatud toetusena on võimete arendamiseks vajalik ja põhjendatud, ning kõiki Eestis tegutsevaid sportlasi ei ole võimalik liigitada sportlasteks, kellel peaks olema spordiorganisatsiooni või spordikooliga töösuhe. Stipendium peaks olema mõeldud ennekõike andekatele noorsportlastele ning üliõpilastele, kes on alles oma sportlaskarjääri alguses ega ole veel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud. Paraku on tegelikkuses olukordi, kus sportlase ja spordiorganisatsiooni suhe vastab töösuhte tunnustele, kuid sportlasele makstakse töötasu asemel tulumaksuvabasid stipendiume, jättes seeläbi maksmata riiklikud maksud ning tagamata sportlasele ette nähtud riiklikud sotsiaalsed garantiid. Teisalt, tulenevalt spordi iseloomust on sportlase puhul võrreldes traditsioonilise töö tegemisega raskendatud ka kõigi 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84be0389-0b93-4601-b4ba- 6db3fd76047c/Tulumaksuseaduse,%20sotsiaalmaksuseaduse%20ja%20Eesti%20Kultuurkapitali%20seaduse%2 0muutmise%20seadus 4 töölepingu seaduse sätete rakendamine (nt tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja pikendamise problemaatika). Seega, ebamäärasus sportlastele stipendiumide maksmise või tasustamise süsteemis on probleem, mis toob kaasa ebakindlust spordimaastikul tervikuna. Eelnõuga soovitakse luua eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja -toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Selleks, et tagada stipendiumi eesmärgist kinnipidamine, on töögrupi arvates vajalik seada seaduse tasandil sporditegevusega seotud stipendiumi maksimumsumma ehk piirmäär. Eelnõu kohaselt oleks see 2019. a näitel 6480 eurot aastas4. MTA analüüs näitas, et sportlastele 2016. aastal määratud stipendiumidest olid 87% alla 6000 euro aastas. 2017. aastal oli vastav näitaja 85% ja 2018. aastal 80%. Stipendiumile piirmäära sätestamine ning täiendava maksuvaba toetuse võimaldamine on vajalik, et tagada nii Eesti spordi ja sportlaste järjepidev areng ja järelkasv kui ka lõpetada ebaselgus stipendiumide maksmisel ja soodustada sportlastele sotsiaalsete garantiide loomist. Kehtima jäävad praegused tulumaksuseadusest tulenevad stipendiumi määramise eesmärgid ja põhimõtted (avalik konkurss jne) ning sama põhimõte võetakse üle spordiseadusesse. Spordiseadusega kehtestatakse stipendiumi summale üksnes ülempiir. Seega tuleb spordiorganisatsioonidel ja -koolidel sportlastele stipendiumi määramisel lähtuda spordiseaduses toodud stipendiumi maksmise eesmärkidest ning arvestada spordiseaduses märgitud piirmäära. Sportlane võib saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt. Iga spordiorganisatsiooni või -kooli makstava stipendiumi summa kannab stipendiumi maksja jooksvalt Eesti spordiregistrisse. Nii saavad sportlased ja teised spordiorganisatsioonid ning -koolid informatsiooni stipendiumi piirmäära täitumise kohta. Kui sportlasele lubatud stipendiumi aastane piirmäär on saavutatud, teavitatakse sellest sportlast ja sportlasele stipendiumi maksnud organisatsioone Eesti spordiregistri kaudu. Stipendiumi maksmine üle kehtestatud piirmäära ei ole lubatud. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasel stipendium stipendiumi maksjale tagasi maksta. Kui sportlase tegevuseks on töötamine või see vastab muu võlaõigusliku lepingu tunnustele, sõlmitakse sportlasega leping (sõltuvalt suhte sisust kas tööleping või muu võlaõiguslik leping). Kui lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse, annab see spordiorganisatsioonile ja -koolile omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks temaga sõlmitud lepingus kokkulepitud tasule maksuvaba toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2019. aasta näitel kuni 1080 eurot kuus ja maksimaalselt kuni 12 960 eurot aastas. Sportlasega sõlmitav leping, mille kohaselt saab sportlane tasu või palka vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses, ja sportlasetoetus kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses peaksid sportlastele andma võimaluse keskenduda täielikult enda sportlike võimete arendamisele. Töögrupi pakutud lahendus peaks looma olukorra, kus saavutusspordile 4 Kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 2019. aastal 540 eurot, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 5 orienteeritud sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd tegema. Raske on saavutada maailmatasemel tulemusi ja arendada sportlikke võimeid, kui suurem aeg kulub palgatööle, et saada eluks vajalikke sissetulekuid. Kui sportlasega on sõlmitud leping, ei ole sportlasele lepingu kehtivuse perioodil sportlasestipendiumit täiendavalt lubatud maksta. Samas on tulenevalt spordi hooajalisusest ning sportlase arengust võimalik, et sportlane saab osa aastast stipendiumi ning osa aastast sportlasetoetust. Sellistel juhtudel ei tohi stipendium ja toetus kokku ületada aastast piirmäära, milleks on 24-kordne kuu töötasu alammäär. Sportlasel võib leping olla mitme spordiorganisatsiooni või spordikooliga, aga maksuvaba toetust võib sportlasele maksta ainult üks neist. Kui sportlasega sõlmitud leping kestab vähem kui aasta, on lepinguga mittekaetud perioodil võimalik maksta sportlasele stipendiumi. Toetust saab maksta ainult lepingu kehtivuse ajal. Kui sportlasega sõlmitud leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. Kui spordiorganisatsioon või spordikool soovib tasustada sportlast enam kui toetuse lubatud aastase piirmäära ulatuses, tuleb suurendada sportlasega sõlmitud lepingus fikseeritud sportlase tasu suurust ning maksta sellelt kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed. Teave lepingu ja sportlasetoetuse suuruse kohta kantakse sarnaselt stipendiumidele Eesti spordiregistrisse. See lihtsustab ka MTA järelevalvet spordiorganisatsioonide üle. Lepingus ette nähtud sportlase tasu suurust spordiregistrisse ei kanta. Riik saab spordipoliitikat mõjutada rahaliste toetuste ning seadustega. Eestis on üle 2700 spordiorganisatsiooni ja üle 400 spordikooli ning kõigi nende spordiorganisatsioonide täiendav toetamine stipendiumide maksmiselt töötasude maksmisele üleminekuks oleks riigieelarvele liiga koormav ning tõstaks oluliselt avaliku sektori töökoormust, sest tuleks menetleda spordiklubide taotlusi ja aruandeid, mis oleksid seotud täiendava toetuse eraldamisega. Eelnõuga pakutav lahendus stipendiumi vääriti maksmise lõpetamiseks ei eelda riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid korrastab ja aitab oluliselt kaasa spordivaldkonna arengule. Samuti antakse eelnõuga paindlikum võimalus sportlasega tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ja selle korduvaks pikendamiseks, ilma et vastav leping muutuks tähtajatuks. Kuivõrd sportlasega sõlmitud leping võib olla ka muu võlaõiguslik leping, sätestatakse eelnõus miinimumnõudena tasu maksmine igal kuul. Igakuine tasu maksmine on oluline, et tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ja regulaarne sissetulek. Lisaks eeltoodule tuuakse seadusesse sportlase kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja erisused. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ, mis reguleerib tööaja korraldust. Nimetatud direktiivi artikkel 17 võimaldab teha erandeid direktiivi nõuetest (nt igapäevane puhkus, iganädalane tööaeg) teatud gruppidele (nt tegevjuhid vm-d iseseisva otsustusõigusega isikud) ja see annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks, mis sportlaste puhul oleks nende töö iseloomust tulenevalt põhjendatud. 6 2.2. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Eelnõuga soovitakse Eesti spordiregistri koosseisu lisada sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Sport on valdkond, mis väljendub võistlustel osaleja saavutatud tulemuse ja kohaga. Võistluste võitja tulemus ilma nimeta, võitja nimi ilma tulemuseta või võistlustel saavutatud koht ilma nime ja tulemuseta võistlusprotokollis, uudises või sportlaste saavutuste analüüsis ei võimalda edastada infot saavutatud tulemusest täisväärtuslikult ja usaldusväärselt. Sport on ala, kus tulemusi võrreldakse ja varasemaid tulemusi ületada püütakse. Eesti tiitlivõistluste (koondnimetus Eesti meistri- ja karikavõistluste kohta) ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste (antud kontekstis koondnimetus olümpiamängude, maailmameistrivõistluste, Euroopa meistrivõistluste, maailma ja Euroopa karikavõistluste, universiaadide, noorte olümpiamängude, Euroopa noorte olümpiafestivalide, noorte olümpiamängude ja Balti meistrivõistluste kohta) tulemused on seotud avaliku huviga, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased ennast, vaid oma riiki ning Eesti tiitlivõistlustel esindatakse enamasti oma spordiklubi või -kooli. Nende võistluste põhjal selgitatakse enamjaolt välja sportlased, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Võitjad seatakse teistele eeskujuks. KuM eraldab toetusi spordiorganisatsioonidele ning stipendiume sportlastele paremate sportlike tulemuste saavutamise eesmärgil. Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel näidatud sportlikud tulemused on spordialaliitude tegevustoetuse, noortespordi toetuse ja riikliku spordistipendiumi määramise üheks aluseks. Selleks, et sporditulemuste alusel stipendiumide taotlemine ja taotluses esitatud tulemuste andmete kontrollimine, tiitlivõistlustel Eestile võidetud medalite üle arvestuse pidamine ning iga-aastase, alates 1918. aastast välja antava Eesti spordi aastaraamatu koostamine oleks võimalikult lihtne ja kiire, on otstarbekas koondada tulemused Eesti spordiregistrisse. Andmekogu saavad kasutada nii KuM, KOV-id kui ka spordiorganisatsioonid ning tänu avalikele andmetele ka avalikkus. Andmekoosseisu kuuluksid (lisatakse Eesti spordiregistri põhimäärusesse): võistluse nimetus; võistluse tüüp; võistluse toimumise kuupäev(ad); võistluse toimumise koht; võistlusala nimetus; osalenud sportlaste arv; vanuseklass; sportlase saavutus (nimi, koht, võistkonna nimetus või organisatsiooni registrikood ja nimi), tulemus ning piiratud juurdepääsuga teabena sportlase isikukood, mis on vajalik sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks. Eesti tiitlivõistlustel kogutakse andmeid esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kogutakse andmeid kõikide Eestit esindanud sportlaste kohta. Andmekogusse on seni lisatud teadaolevad Eesti meistrivõistluste (edaspidi ka Eesti MV) tulemused alates 1917. aastast ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. aasta olümpiamängudest. Täiendusega soovitakse saavutada olukord, kus Eesti spordiregistri volitatud töötleja sisestab avalikele protokollidele tuginedes Eesti spordiregistrisse Eesti tiitlivõistluste medaliomanike tulemused ja Eesti sportlaste esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kahe tööpäeva jooksul 7 pärast võistluse toimumist. Kui avalik protokoll ei ole mingil põhjusel kättesaadav või tekitab küsimusi, pöördub volitatud töötleja täpsustavate küsimustega vastava spordialaliidu poole. Sporditulemuste andmestik on andmevahetuse teel kättesaadav sporditoetuste eraldajatele. Sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni välja töötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste sisestamine Eesti spordiregistri sporditulemuste alamandmekogusse annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus kasutada sama andmestikku kõikide tulemustega seotud otsuste langetamisel. Sporditulemuste andmebaas on märkimisväärse tähtsusega ka spordiajaloo seisukohalt. Kokkuvõtvalt toome välja sporditulemuste alamandmekogu eesmärgid: 1. Sportlastele ja spordiorganisatsioonidele toetuste määramine. Sporditulemuste põhjal eraldatakse avaliku sektori raha spordiorganisatsioonidele. Toetuste eraldamine ei ole mõeldav, kui sporditulemused ei ole avaliku sektori asutuste, nii ministeeriumide kui ka KOV-ide töötajatele avalikult kättesaadavad. Tulemuste põhjal eraldavad spordiorganisatsioonidele toetust KuM, Eesti Kultuurkapital, EOK, KOV-id, aga ka erasektori asutused. Kui spordiorganisatsioonid peaksid esitama avaliku sektori asutustele koos taotlustega ka sportlaste sporditulemusi, oleks see taotlejatele suur halduskoormuse tõus. Lisaks tuleks esitatud tulemusi kontrollida siiski toetuse eraldajal. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele toetusi kultuuriministri 21.12.2012 määruse nr 125 alusel ning selle rakendamine ilma usaldusväärse andmebaasita ei ole mõeldav. Nimetatud määruse punktide rakendamine usaldatava andmebaasita võtaks palju aega ja inimressurssi ning tänapäeva infotehnoloogiliste võimaluste juures ei ole see mõistlik. 2. Spordipoliitiliste otsuste tegemine. Kui sporditulemused ei ole ühest kesksest andmebaasist avalikult kättesaadavad, ei ole avaliku sektori töötajatel ega poliitikutel mõistliku aja- ja ressursikuluga olulisi spordipoliitilisi otsuseid võimalik teha. Eestit on keerulisem võrrelda teiste riikidega, samuti teha muudatusi seadustes või toetuste suuruses. Näiteks, kui sporditulemused ei ole avalikud ega isikustatud, ei saa teha järeldusi, kas sportlased on varasemate aastatega võrreldes edukamad. Samuti on keerulisem muuta spordivaldkonna rahastamist. Sporditulemused on KuM-ile oluliseks mõõdikuks ka 2020. aastast rakendatava spordiprogrammi mõju hindamiseks ning kogu valdkonnale Riigikogu vastu võetud „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ hindamiseks. 3. Spordiajaloo säilitamine. Eesti tiitlivõistluste ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste tulemused on seotud avaliku huviga nii praegu kui ka tulevikus, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased ennast, vaid oma riiki. Eesti tiitlivõistlustel esindatakse enamasti oma spordiklubi või -kooli ning võistluste põhjal selgitatakse enamasti välja sportlased, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Parimad seatakse teistele eeskujuks. Sporditulemuste alusel valitakse parimaid sportlasi nii alade, maakondade kui ka riikide lõikes. Edukatest sportlastest kirjutatakse raamatuid, nende saavutusi tutvustatakse õpilastele 5 Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/124112018004 8 koolides ja muuseumides. Igal aastal antakse välja Eesti spordi aastaraamat. Kõigi nende tegevuste jaoks on vajalik asjakohaste sporditulemuste kättesaamine kiiresti ja usaldusväärsest kohast. Tänapäeval on õigete sporditulemuste kättesaadavus oluline olukorras, kus keelatud ainete tarvitamisest tulenevalt tühistatakse saavutatud sporditulemusi mitmeid kuid või isegi aastaid hiljem. Olukorras, kus tiitlivõistluste paremusjärjestus võib veel mitu aastat pärast võistluse toimumist muutuda, on kehtivates sporditulemustes orienteerumiseks hea, kui riik omab ja avaldab usaldusväärset teavet riiklikult oluliste spordivõistluste tulemuste kohta. Eesti spordialaliidud koguvad Eesti meistrivõistluste tulemuste andmeid, aga kõikide rahvusvaheliste võistluste infot süsteemselt ei koguta, sest puudub inimressurss. 4. Avalik huvi ja spordi populariseerimine. Sportlased on eeskujuks noortele ja täiskasvanutele. Võistlustest tehakse pidevalt otseülekandeid ja sportlaste tulemusi kajastatakse regulaarselt meediaväljaannetes. See on Eesti elanike seas väga populaarne – näiteks Ott Tänakuga seotud lood on viimasel kahel aastal olnud Postimehe portaali esikümne lugude hulgas ja saavutanud esimesed üheksa kohta. Kui sporditulemused ei oleks avalikud, ei oleks ka spordiajakirjandusel millestki lähtuda. Eestis tegeletakse üle 100 spordialaga. Igal spordialal on omakorda mitmeid alamalasid (nt jalgpall, saalijalgpall, rannajalgpall). Aladel on meeste ja naiste võistlused eraldi. Seda arvesse võttes osalevad Eesti sportlased aastas umbes 1000 erineval rahvusvahelisel spordivõistlustel. Kõigi nende võistluste, k.a eelmistel aastatel toimunud võistluste kohta info erinevatelt kodulehtedelt otsimine ja töötlemine oleks ajaloo säilitajate, spordipoliitika kujundajate, toetuste eraldajate, sportlaste ja ajakirjanike jaoks väga ajamahukas. Riiklik sporditulemuste andmebaas aitab kokku hoida kõigi aega ja raha, sh sportlaste. Eesti spordialaliidud koguvad ja säilitavad andmeid Eesti meistrivõistluste tulemuste kohta, aga kõigi rahvusvaheliste võistluste andmeid alaliidud ei kogu, sest puudub inimressuss ja raha. Sellest tulenevalt on KuM-i ja spordivaldkonna soov koguda Eesti MV puhul andmekogusse ainult esimese kolme sportlase/võistkonna ning rahvusvahelistel võistlustel osalenud sportlaste/võistkondade andmeid. Sporditulemuste andmebaasi loomist toetavad ka spordiorganisatsioonid, eesotsas spordivaldkonna katusorganisatsioonid Eesti Olümpiakomiteega. Antud juhul seistakse sportlaste huvide eest, sest sel tasemel võistlevad sportlased on huvitatud oma heade tulemuste võimalikult laialdasest kajastamisest, mis on eelduseks näiteks sponsorsuhete loomisel. Samuti soovitakse spordiseadusesse lisada säte (§ 62), mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi koguda, töödelda ja avalikustada andmesubjektilt nõusolekut küsimata. Selline õigus oleks spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, -koolil ning spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal litsentsitud sportlase sporditulemuste kohta, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordi spetsiifilises valdkonnas või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võitlusel. Seega, erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistluste ning litsentsitud sportlaste osas. Muudel juhtudel on isikuandmete töötlemise aluseks isiku nõusolek. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ning sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui 9 sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks sportlaselt alati luba küsima, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustaks see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi toetatakse objektiivsete näitajate alusel. 2.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse riikliku kontaktpunkti loomine ja selle ülesannete täitmise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Antud teemat ei püstitatud VTK-s lahendamist vajava küsimusena, kuid käesoleva eelnõu raames oleks otstarbekas vastav regulatsioon luua. 18. septembril 2014 võttis Euroopa Nõukogu vastu spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi ka konventsioon), mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 04.08.2016 korraldusega nr 276 ja mis allkirjastati Eesti Vabariigi nimel 19.09.2016. Konventsioon jõustus 01.09.2019. Eestil on konventsioon plaanis ratifitseerida pärast seda, kui Euroopa Liit on selle heaks kiitnud (tegemist on segalepinguga, mille teatud osas on EL-il ja liikmesriikidel jagatud pädevus). Konventsiooniga liitumise kohta on vastasseis Maltal ja eelnõu väljatöötamise hetkel ei ole Maltale sobivat kompromissi leitud. Konventsiooni eesmärk on võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomia põhimõttega, ja tõhustada selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd. Eesmärgi saavutamiseks püüab konventsioon ennetada ja avastada võistlustega manipuleerimist, selle eest karistada ning edendada riigisisest ja riikidevahelist koostööd asjaomaste isikute, peamiselt riigiasutuste, spordiorganisatsioonide ja spordikihlvedude korraldajate vahel. Konventsiooni rakendamiseks tuleb moodustada riiklik kontaktpunkt, mis on paljude rahvusvaheliste ekspertide arvates spordivõistlustega manipuleerimise vastaseks võitlemiseks üks peamisi konventsiooni loodavaid mehhanisme. Kontaktpunkt konventsiooni artikli 13 kohaselt: 1. toimib teabejagamise keskusena, kogudes ja edastades asjaomastele organisatsioonidele ning asutustele teavet, mis on seotud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega; 2. koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3. võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatute ja kahtlaste kihlvedude kohta, mis on sõlmitud konventsiooniosalise territooriumil toimuvate spordivõistluste suhtes, ning vajaduse korral edastab hoiatusi; 4. edastab teavet seaduse või selles konventsioonis osutatud spordiregulatsioonide võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele või spordiorganisatsioonidele ja/või spordikihlvedude korraldajatele; 5. teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide riiklike kontaktpunktidega. 10 01.05.2019 seisuga on kontaktpunkti nimetanud või moodustanud üle 20 riigi6. Erinevate riikide praktika analüüsimisel on Kultuuriministeerium jõudnud järeldusele, et kontaktpunkti ülesanded eeldavad täidesaatva riigivõimu volitusi ning need tuleb anda KuM-ile. Ülesannete täitmine oleks otstarbekas delegeerida spordivaldkonnas tegutsevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Soomes ja Taanis on näiteks dopingu- ja spordivõistlustega manipuleerimise vastane võitlus ühendatud ning vastavaid tegevusi viib ellu üks asutus. Soomes on selleks asutuseks FINCIS (soome keeles SUEK), kes vastutab lisaks antidopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise rahvusvaheliste lepingute rakendamisele koostöös riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ka pealtvaatajate mugavuse ja turvalisuse eest. Taanis on Taani Antidopingu juurde loodud manipuleerimise temaatikaga tegelev sekretariaat. Kontaktpunkti ülesanded on otstarbekas delegeerida spordivaldkonna organisatsioonile, sest see tagab sõltumatuse ning parema koostöö teiste spordiorganisatsioonidega. KuM-i ülesanne oleks ennekõike spordipoliitika kujundamine, mitte spordispetsiifiliste probleemide lahendamine. Spordivaldkonna spetsiifiliste ülesannete delegeerimine spordiorganisatsioonidele on tavaline praktika ka teistes riikides. 2.4. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku muutmise alused on välja töötanud ministeeriumide ja spordiringkondade ühine töögrupp. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud töögrupis osalesid Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, SA Eesti Antidoping ning Eesti Olümpiakomitee esindajad. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Olümpiakomiteele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis.7 VTK kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium toetas sportlaste tasustamise süsteemi korrastamist ja nõustus VTK-s märgituga, et tegemist on problemaatilise valdkonnaga ning vajalik on õigusselguse loomine. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK suhtes toetust Eesti Olümpiakomitee, Eesti Korvpalliliit, Eesti Suusaliit ja Saaremaa Golfiklubi. Märkusi huvirühmadelt ei laekunud. Võrreldes VTK-s väljatooduga on eelnõusse lisandunud järgmised teemad: spordivõistluste tulemuste avalikustamine spordiorganisatsioonide veebilehel, spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti nimetamine ja selle ülesande delegeerimise võimaluse loomine ning karistusseadustiku muutmine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. 6 https://www.coe.int/en/web/sport/network-of-national-platforms-group-of-copenhagen- 7 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e74b54b-a4b0- 4a4b-9a27-827c6b186074#5dlJra4r. 11 Senise regulatsiooni muutmise vajadust on selgitatud detailsemalt ka seletuskirja 2. peatükis. Eelnõu §-ga 1 muudetakse spordiseadust ja see säte koosneb viiest punktist. Eelnõu § 1 punkt 1 täpsustab spordi andmekoguga seonduvat regulatsiooni ning muudetakse spordiseaduse § 61. Esiteks annab muudatus spordi andmekogu asutamise ja põhimääruse kinnitamise õiguse Vabariigi Valitsuse tasemelt valdkonna eest vastutavale ministrile. Teiseks luuakse õiguslik alus eelnõuga loodava sportlasetoetuse maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud sportlasetoetuste kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. Kolmandaks luuakse õiguslik alus sportlasestipendiumi maksmiseks arvestuse pidamiseks ja väljamakstud stipendiumide kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. Neljandaks luuakse õiguslik alus, et koguda ja töödelda Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Sporditoetused on käesoleva punkti mõistes toetused, mida eraldavad spordivaldkonnale erinevad asutused (nt KuM, KOV-id, Eesti Kultuurkapital). Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, sportlasestipendiumi ja -toetuse ning sporditulemuste alamandmekogust. Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid: 1) spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma; 2) treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed; 4) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed; 5) sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus. Täpsem isikuandmete koosseis määratletakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 1 punktiga 2 antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile, spordikoolile ja spordi andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks, toetamiseks ja spordiajaloo säilitamiseks koguda, töödelda ja avalikustada andmeid litsentsitud sportlase sporditulemuse kohta, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordi spetsiifilises valdkonnas või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. 12 Erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistluste ning litsentsitud sportlaste kohta. Muudel juhtudel tuleb küsida isikute nõusolekut. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks sportlaselt alati luba küsima, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustab see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada või sportlasi ei toetata objektiivsete näitajate alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordiseadust sportlasestipendiumi, sportlasega sõlmitava lepingu erisuste, sportlasetoetuse ning sportlasetoetuse ja -stipendiumi maksmise erisusi puudutavate sätetega. Nimetatud sätted on lisatud spordiseaduse paragrahvidesse 101– 106, sest sinna sobituvad need oma reguleerimisalalt kõige paremini. Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt on sportlasestipendium sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. Sarnaselt kehtivale, tulumaksuseaduses toodud regulatsioonile määratakse stipendium avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel (§ 101 lg 2). Valdkondlik veebileht on näiteks www.sport.ee. Stipendiumi võib maksta kokku kuni 12-kordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena (§ 101 lg 3). Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või -koolilt (stipendiumi maksja), arvestades lõikes 3 toodud piirmäära (§ 101 lg 4). Uue regulatsiooni kohaselt kannab stipendiumi maksja andmed stipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse (§ 101 lg 5). Lõikes 3 nimetatud piirmäära (kuni 12-kordne kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas) saabudes teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ning temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa stipendiumi maksjale tagastada (§ 101 lg 6). Uue regulatsiooniga on pandud paika, et stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasele välismaalaste seaduse tähenduses, soodustamaks sportlaste võrdset kohtlemist (§ 101 lg 7). Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib praegugi, aga soovime selle ka 13 spordiseaduse tasandil selgelt välja tuua. Kõige enam on välismaalasi Eesti jalgpalli meeste meistriliigas (26.04.2019 seisuga 30 välismaalast, kellest 10 on Euroopa Liidu kodanikud) ja korvpalli meeste meistriliigas (2018/19. hooajal registreeriti kokku 42 välismaalast, kellest 12 on Euroopa Liidu kodanikud). Võrkpalli meeste meistriliigas mängis hooajal 2018/19 kokku 13 välismaalast, kellest seitse on Euroopa Liidu kodanikud. Teistel spordialadel on välismaalastest sportlasi üksikuid. Tulevikus tuleks välismaalastega sõlmida reeglina leping, sest nemad on tulnud Eestisse üldjuhul tööd tegema. Samas soovivad eelnõu koostajad jätta alles võimaluse maksta stipendiumi ka välismaalastele. Paragrahv 102 reguleerib sportlasega sõlmitava lepinguga seonduvat. Esialgu plaaniti välja töötada spetsiaalne sportlase lepingu mudel ja eriregulatsioon, kuid pärast täiendavat analüüsi leidis KuM, et vastav leping ei pea tingimata olema eraldi lepinguliigina seaduse tasandil reguleeritud – pooled peavad konkreetse sportlase töö või tegevuse põhjal hindama, kas see vastab pigem töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustele. Eelnõu (§ 102 lg 1) kohaselt on spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel spordi tegemiseks sõlmitav leping sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping). Eelnõu koostajad on teadlikud, et hetkel on osadel spordialadel kõigi töölepingu seaduse sätete rakendamine raskendatud, kuid samas soovitakse spordialade paljusust ja erisusi arvesse võttes võimaldada valida lepinguliik, mis sobib konkreetse õigussuhte reguleerimiseks. Töölepingu seaduse paremaks rakendamiseks pakutakse eelnõuga välja ka erisusi. Ka hiljutises, Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsuses nr 3-16-389 analüüsiti taaskord sportlasega sõlmitud lepingu vastavust töölepingu tunnustele. Tallinna Ringkonnakohus viitab oma otsuses Riigikohtu lahendile 3-2-1-9-058, mille kohaselt otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus: „Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas viidatud asja asjaolude põhjal, et kuigi sportlase tegevust korraldas ja juhtis vahetult peatreener, puudub alus käsitada peatreenerit kõrvalseisva kolmanda isikuna, kes tegutseb sõltumatult spordiklubist. Lepinguliste suhete kaudu oli spordiklubi seotud sportlase treeningute ja võistluste läbiviimisega ning viimane oli seeläbi allutatud spordiklubi juhtimisele ja kontrollile, samuti määras spordiklubi sportlase tegevuse sisu. Spordiklubi ja sportlase, sportlase ja peatreeneri ning peatreeneri ja spordiklubi vahelistest lepingutest nähtub, et spordiklubi andis sportlasele kohustuslikke juhiseid tema tegevuse kohta ning kontrollis nende täitmist. Pooltevaheline leping ei olnud orienteeritud pelgalt sportlase tulemuslikkusele võistlustel, vaid sellega korraldati ka spordiklubi ja sportlase vahelisi suhteid võistlustel hea tulemuse saavutamise eesmärgil toimuvas treeningprotsessis. Sportlane ei võlgnenud spordiklubile töö tulemusena mitte ainult head esinemist spordivõistlustel, vaid kohustus ka osalema treeningutel vastavalt spordiklubiga kokkulepitud tingimustele. Kuna peatreeneri ülesandeks oli eelkõige korvpallimeeskonna treeningute ja võistlustegevuse juhtimine ning korraldamine, siis esitas sportlastele nõudmised treeningute aja, kordade ja koha suhtes peatreener, kelle kaudu määras tehtava töö aja ja koha spordiklubi.“ 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/915524 14 Seega ei välistaks uus lepinguliik vaidlusi lepingu sisu tõlgendamisel. Kultuuriministeerium analüüsis teiste riikide praktikat sportlastega sõlmitavate lepingute osas9. Selgus, et riigiti on õiguspraktika erinev. On riike, kus tööõiguse normid laienevad sportlastega sõlmitavatele lepingutele (nt Soome, Rootsi, Taani, Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania) ja riike, kus sportlasega sõlmitavad lepingud on pigem teenuse osutamise lepingud (nt Leedu, Poola). Horvaatias on jäetud spordiorganisatsioonide otsustada, milline lepinguliik valida ja 99% lepingutest on teenuse osutamise lepingud. Samas on riikides kohtupraktikat, mille kohaselt individuaalsportlast (nt tennisisti, kergejõustiklast) töötajaks ei loeta, kuid spordimeeskonna (jalgpall, jäähoki) liikmeid loetakse (nt Soomes ja Rootsis). Paljudes riikides on sportlaste ja spordiorganisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingud (nt Soomes jäähokis ja treeneritega; Rootsis, Taanis). Eelnõu § 102 lõigetes 2–3 tuuakse sisse erisused võlaõigusliku lepinguna sõlmitud lepingule. Paragrahvi 102 lõike 2 kohaselt kohaselt, juhul kui sportlasega sõlmitakse spordi tegemiseks muu võlaõiguslik leping (nt käsundusleping), sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Eesmärk on suunata pooli oma suhteid fikseerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tagada selgemad ja paremini tõendatavad suhted. Töölepingu kirjaliku vormi nõue tuleneb töölepingu seaduse § 4 lõikest 2. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa tehingu tühisust. Lisaks lepingu vormile on eelnõuga (§ 102 lõige 3) reguleeritud, et sportlasele makstakse tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Sarnane regulatsioon on ka töölepingute puhul (töölepingu seaduse § 33 lg 1). Igakuise tasu maksmine tagab sportlasele regulaarse sissetuleku lepingu perioodi vältel. Kui tasu makstakse töötasu kuu alammäära ulatuses ja sellelt makstakse maksud, annab see sportlasele täiendavad garantiid. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 165 eurot kuus. KuM soovib võimaldada sõlmida sportlasega tähtajalist töölepingut. Tegemist on eriregulatsiooniga võrreldes töölepingu seaduse tähtajalise töölepingu regulatsiooniga. Spordi valdkonnas on tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimaluse andmine tulenevalt spordi eripärast (nt lepingud hooajaks) põhjendatud. Spordiklubid, ennekõike võistkondlikel aladel, seavad eesmärgid üheks hooajaks ning vastavalt sellele moodustatakse võistkonnad. Sellise hooajalise lähenemise põhjuseks on enamasti ebakindlus järgmiste aastate rahaliste vahendite olemasolust, sest spordiklubid on mittetulundusühingud, kes sõltuvad toetajatest. Kuna rahvusvahelistel võistlustel osalemine sõltub enamasti samuti eelmise aasta sportlikest tulemustest, siis ka siin valitseb spordiklubidel määramatus järgmiste aastate ees. Ka sportlased on huvitatud hooajalistest tähtajalistest lepingutest, sest sportliku arengu tulemusena on neil võimalik järgmisel hooajal võistelda juba tugevamal tasemel mõne teise spordiklubi eest. 9 Allikas: https://thelawreviews.co.uk/edition/1001108/the-sports-law-review-edition-3 15 Teiste riikide praktikat analüüsides võib kokkuvõtvalt öelda, et valdavalt loetakse sportlasega tähtajalise lepingu sõlmimine, arvestades spordi eripära või tuginedes sporditegevuse hooajalisusele (nt Soome, Rootsi, Läti, Ungari, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal), põhjendatuks. Töölepingu seadus võimaldab tähtajaliste töölepingute sõlmimist vaid töö ajutisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel. Samuti sätestab töölepingu seaduse § 10 tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangu. Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kultuuriministeerium on tähtajalise töölepingu sõlmimise ja pikendamise sätestamiseks kaalunud erinevaid lahendusi (nt etendusasutuse seaduses olev lahendus loominguliste töötajatega tähtajaliste lepingute sõlmimiseks), kuid eelnõus pakutud lahenduse väljatöötamisel võeti eeskujuks Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses10 välja pakutud lahendus. Paragrahvi 103 kohaselt võib sportlasega tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida korduvalt viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid või pikendada korduvalt viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid. Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Viis aastat on tuletatud praktikast ja see peaks olema nii sportlasi kui ka spordiorganisatsioone rahuldav regulatsioon. Paragrahviga 104 tuuakse sisse sportlase kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse osas otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43– 47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. Nimetatud töölepingu seaduse sätted käsitavad tööaega, ületunnitööd, öötööl ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut (arvestusperioodi), öötöö piirangut, igapäevast puhkeaega, iganädalast puhkeaega ja tööaja lühendamist. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust. Vastava sätte kohaselt on tööandja kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaega ning pidama tööaja arvestust. Tööandja või töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. 10 http://eelnoud.valitsus.ee/main#eTPkw3Hd 16 Iseseisva otsustusõiguse töötaja regulatsiooni erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ11, mis reguleerib tööaja korraldust. Vastavat teemat on kajastatud ka Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses ja põhjendused on ka asjakohased sportlase kui iseseisva otsustusõigusega töötaja määratlemisel: „Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid direktiivi artiklitest 3–6 (igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg), 8 (öötöö pikkus) ja 16 (arvestusperiood), kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on: a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud; b) peresisesed abitöö tegijad; või c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades. Vastav erand annab võimaluse tööd paindlikumalt korraldada ning võimaldab paremini rakendada uusi töötamise viise, kuivõrd töö iseloomust tulenevalt tööandjal ei ole võimalik jälgida, et töötaja puhul oleksid täidetud kõik TLS-ist tulenevad töö- ja puhkeaja sätted. Just raskusi töökeskkonna, sh töö- ja puhkeaja piirangute järgimisel on toodud põhjuseks, miks ei ole laialdasemalt võimalik rakendada neid töövorme, kus töötajal puudub konkreetne tööandja vahetu järelevalve all asuv regulaarne töö tegemise koht. Näiteks soodustab iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon IKT-põhise kaugtöö kasutamist. Nimetatud töövormide rakendamisel töötab töötaja tööandja põhilisest tegevuskohast eemal ning tööandjal puudub ülevaade sellest, millal ja kus töötaja reaalselt tööülesandeid täidab. Samas vastutab kehtiva õiguse järgi tööandja kaugtöö puhul selle eest, et ühegi tema töötaja puhul ei ületataks TLS tööaja piiranguid ning tagatud oleks seadusest tulenev minimaalse puhkeaja järgimine. Sarnane on olukord ka teiste paindlike töövormide puhul, kuivõrd töökohad liiguvad järjest enam kontorist ja tööandja tegevuskohast eemale ning traditsioonilist kaheksast viieni tööpäeva rakendatakse üha vähem. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul lepivad pooled erisuse rakendamise kokku töölepingus. Seega ei saa tööandja ühepoolselt määrata, millised töötajad on iseseisva otsustuspädevusega ning erisuse rakendamiseks on vajalik töötaja nõusolek. Tööandja ja töötaja lepivad kokku ka selles, kui suures mahus tööandja töötajalt töötamist ootab. Vastasel juhul võib töötaja töötada ebamõistlikult suure koormusega, kuivõrd talle ei kehti TLS tööaja piirangud ega puhkeaja nõuded. Lisaks peaks loodav regulatsioon ette nägema, et töötajal on võimalik töölepingus sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Nii saab töötaja olukorras, kus ta leiab, et selline töökorraldus talle ei sobi (näiteks raskendab töösooritust või on vaimselt liialt kurnav) ning ta soovib töötada tavapärase tööaja arvestusega, kokkuleppe üles öelda. /…/ Seega on iseseisva otsustuspädevusega töötaja erisuse rakendamisel tööandjal võimalik töötajale pakkuda võimalusi paindlikumaks töökorralduseks. Nii on töötajal, kes töötab suurema osa ajast kontorist väljas, võimalus oma tööd korraldada vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Ettepaneku rakendamine annab tööandjale kindluse, et ta võib oma töötajale väljaspool kontorit töötamist võimaldada ilma, et tööandja peaks muretsema potentsiaalsete töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise pärast. Teisalt on kaitstud ka töötaja huvid, et vältida tööandja poolseid kuritarvitusi.“ 11 ttps://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1555590473382&uri=CELEX:32003L0088 17 Seega, kõik sportlased ei pruugi minna direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla, mistõttu jääb risk, et kohus võib otsustada, et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd nad ei ole vabad otsustama oma tööaja korralduse üle. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja määramist peab tööandja iga konkreetse töölepingu puhul eraldi hindama. Paragrahviga 105 täiendatakse spordiseadust maksuvaba sportlasetoetuse regulatsiooniga ning sätestatakse sportlasetoetuse ja -stipendiumi maksmise erisused (§ 106). Eelnõu (§ 106 lg 1) kohaselt võib spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool sportlasele lepingu kehtivuse perioodil maksta sportlasetoetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; 2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud litsents; 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku lepingus (§ 106 lg 2). Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et sportlasele makstav sportlasetoetus peaks (koos töötasuga) andma sportlasele võimaluse keskenduda täielikult spordile ning olema piisav igapäevakulude katmiseks. Kuigi spordiorganisatsioon või spordikool on sportlasetoetuse määramise otsuse tegemisel vaba, võib sportlasega lepingutingimuste läbirääkimiste (nii lepingu sõlmimisel kui ka lepingu kestel) oluliseks osaks olla tulevikus ka sportlasele lisaks töö- või teenustasule sportlasetoetuse maksmine ja selle suurus. Kui pooled on lisaks tasule kokku leppinud ka sportlasetoetuse maksmises, tuleks sportlase kaitseks sportlasetoetuse maksmisega seotud õigused ja kohustused määrata lepingus või selle lisas, et spordiorganisatsioonil või spordikoolil ei oleks võimalik toetuse maksmist ühepoolselt lõpetada. Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust maksta neist vaid üks (§ 106 lg 3). Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga (§ 106 lg 4). Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ja toetuse suuruse, toetuse määramise ning väljamaksmise kohta spordi andmekogusse (§ 106 lg 5). Sportlasega sõlmitud lepingu kehtivuse perioodil sportlasele spordiseaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi maksta ei tohi (§ 106 lg 1). Kui sportlasele on makstud aasta jooksul kas sportlasestipendiumi või sportlasetoetust, määratletakse, et stipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordse kuu töötasu alammäära. Kui enne sportlasega lepingu sõlmimist on sportlasele makstud spordiseaduse §-s 101 nimetatud sportlasestipendiumi, arvutatakse sportlasetoetuse aastasest piirmäärast (12-kordne spordiseaduse § 105 lõikes 1 toodud summa) maha samal kalendriaastal sportlasele välja makstud sportlasestipendiumi summa. Kui pärast sportlasega sõlmitud lepingu lõppemist makstakse sportlasele sportlasestipendiumi, arvestatakse 18 makstava stipendiumi suurusest maha samal kalendriaastal sportlasele makstud sportlasetoetuse ja sportlasestipendiumi summa (§ 106 lg 2). Kui sportlasega lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse perioodil sportlasele sportlase toetust alla käesoleva paragrahvi 105 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlasetoetust kuni käesoleva seaduse paragrahvi 105 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära täitumiseni. Antud sättega võimaldatakse ka teistel organisatsioonidel või isikutel sportlast toetada. Selline erand on vajalik ennekõike koondise tasemel sportlaste toetamiseks spordialaliitude poolt ning samuti annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse toetada oma piirkonna sportlasi. Eelpool nimetatud regulatsiooni korrektsele rakendamisele, sportlaste ja neile stipendiumi ja/või toetust määravate asutuste teavitamisele aitab kaasa töötamise registri ja spordiregistri vaheline andmevahetus, mille tulemusena on spordiregistris olemas info sportlasega sõlmitud lepingutest ning nende kehtivusest. Alates 01.06.2019 tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse töötaja ametinimetus, mis märgitakse Statistikaameti kaheksakohalise klassifikaatori kaudu, ja töökoha aadress. Samuti on klassifikaatoris eraldi välja toodud sportlase ametinimetus ning detailsemalt ka teatud konkreetsed spordialad. Seega on töötamise registrist võimalik saada ja kontrollida sportlasega sõlmitud lepingu olemasolu. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse spordiseadust uue paragrahviga, mis sätestab spordivõistlusega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti loomist, selle halduse kandja määramist (Kultuuriministeerium) ja haldusülesannete volitamist (eelnõu § 111). Vastavalt konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama sellega võitluses välja nii uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Tegemist on täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesandega. Uue sätte (§ 111) kohaselt luuakse spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis: 1) kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet; 2) koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3) võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi; 4) edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele; 5) teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega. Halduskoostöö seaduse (edaspidi ka HKTS) § 3 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-is sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. HKTS § 4 kohaselt näeb täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus ette täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, selle täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või 19 kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul haldusülesande edasist täitmist jätkata. § 111 lõike 2 kohaselt täidab kontaktpunkti ülesandeid Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. § 111 lõike 3 kohaselt korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium, kui lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab isikul jätkata haldusülesande täitmist. Seega, uue sätte kohaselt võib kultuuriminister anda spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule võimaldab Kultuuriministeeriumil keskenduda spordipoliitika kujundamisele ja selle elluviimisele. Halduslepingu sõlmimisel kontrollib halduslepingu täitmist Kultuuriministeerium. Kui vastav haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. Vastava muudatusega on seotud ka eelnõu § 2, mille kohaselt muudetakse halduskoostöö seadust. HKTS § 13 lg 1 sätestab üldnormina, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduse teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse pidamise korrast. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab juhud, millal eelpool nimetatud üldnormi ei kohaldata. Eelnõuga antakse võimalus anda haldusülesanne ilma vastavaid menetlusi läbi viimata 2019. aasta septembris asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le (edaspidi ka EADSE). Eelnõuga täiendatakse HKTS-i § 13 lõike 11 punktis 19 toodud viidet uue halduslepinguga. Sellega täiendatakse juba olemasolevaid spordiseaduses sätestatud halduslepingute kohta tehtud erandeid ja sätestatakse uus alus, et ka spordiseaduse § 111 lõike 2 alusel laieneb Kultuuriministeeriumi ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA vahel sõlmitavale halduslepingule erand HTKS-i § 13 lõike 1 suhtes. Kultuuriministeerium on seisukohal, et haldusülesande andmine asutatud sihtasutusele on ainuvõimalik valik, sest Eestis ei ole teist asutust, kelle eesmärgiks on tegeleda spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisega. Hiljuti asutatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ühineb ka olemasoleva SA-ga Eesti Antidoping, kes on pikka aega tegutsenud dopinguvastase võitlusega kitsamalt (dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö). Pärast nende asutuste liitumist ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kellel oleks vastav kompetents spordiaususe temaatikaga tegelemiseks. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA asutas Eesti Olümpiakomitee ning SA eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti. Sealhulgas aidata kaasa dopingu kasutamise, spordivõistlustega manipuleerimise, diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis, spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele ning 20 muude spordis esinevate ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Seega nähakse eelnõuga ette võimalus anda haldusülesanne konkreetsele isikule ja sõlmida haldusleping hankemenetlusest loobudes. Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusseadustikku. Seoses KarS-i § 195 muudatusega jätta sama paragrahvi tekstist välja sõna „ravim“, on vajalik muuta 12. peatüki 3. jao pealkirja, mis käsitleb ravimitega seotud süütegusid. Jao pealkirjas peab sisalduma ka sõna „doping“, mistõttu täiendatakse pealkirja järgmiselt: „Ravimite ja dopinguga seotud süüteod“. Kehtiv KarS § 195 reguleerib dopingu kasutamisele kallutamist, kui kasutatakse ravimit, mida saab arst välja kirjutada või näiteks treener vm isik sportlasele üle anda või sportlast kallutada sellist ravimit manustama. Justiitsministeeriumi analüüs12 näitas, et selline lähenemine on liiga kitsas, sest spordiregulatsioonides käsitatakse dopinguna keelatud aineid ja meetodeid ning aine ei pea tingimata olema ravim. Samuti ei sisalda olemasolev regulatsioon dopingu kasutamise juures abistamist (nt meditsiinitöötaja tegevust, kes ei kirjuta ravimi retsepti, kuid teeb vereülekannet) ega ka dopinguaine tootmist, turustamist, importi jm käitlemist. KarS-i § 194 reguleerib küll ravimi ebaseaduslikku käitlemist ning kuna kehtiva seaduse mõttes saab dopinguks olla vaid ravim, mahub osa käitlemistegevusi selle alla, kuid dopingu spetsiifikast lähtudes vajab ka see osa täiendamist. Selguse huvides on dopinguaine käitlemise regulatsioon otstarbekas tuua KarS §-i 195, tehes muudatuse selliselt, et ei piirdutaks kitsalt ravimiga ning karistatavate tegude hulka lisatakse dopinguaine käitlemisega seonduv. Kuna KarS § 195 muutub senisest kallutamisele suunatud tegevusest oluliselt laiemaks, tuleb muuta ka paragrahvi pealkirja. Uus pealkiri „Dopingukuritegu“ aitab vältida pikka ja lohisevat sõnastust pealkirjas ning kuna tegemist on ainsa dopinguteemat reguleeriva sättega KarS-is, võimaldab see mahutada paragrahvi erinevaid karistatavaid tegusid. Analoogset paragrahvi pealkirjastamist on KarS-is kasutatud ka varem13. Eelnõu esimeses lõikes on ravim asendatud dopinguna käsitatava aine või meetodiga. Dopingu või dopinguaine definitsiooni seaduses ei ole, kuid see tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) peakonverentsi 33. istungjärgul 19.10.2005 Pariisis vastu võetud konventsioonist „Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon“14 (edaspidi dopingu kasutamise vastane konventsioon), mille Eesti on heaks kiitnud välissuhtlemisseaduse § 16 alusel vastu võetud 05.07.2007 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 335 (RT II 2007, 10, 39) ja mis jõustus Eesti Vabariigi suhtes 01.10.2007. Dopingu kasutamise vastase konventsiooni artikli 2 punkti 3 kohaselt loetakse dopinguvastase reegli rikkumiseks nii keelatud aine või meetodi (nimekiri konventsiooni lisas) kasutamist kui ka näiteks proovi andmisest keeldumist või enda asukohateabe esitamata jätmist jms. Eelnõus peetakse silmas ainult keelatud aineid ja meetodeid. Dopinguvastase reegli rikkumine on lisaks dopingu kasutamise vastase konventsioonile spordireeglitega põhjalikult reguleeritud ka maailma dopinguvastases koodeksis, millel on tugev seos dopingu kasutamise vastase konventsiooniga15. Eelnõus on 12 Justiitsministeeriumi analüüs. Avaldamata. 13 Vt nt KarS § 89, § 91. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/12881066 15 Artikkel 4. Konventsiooni ja koodeksi seos. 1. Selleks et kooskõlastada riigi ja rahvusvahelisel tasandil võitlust dopingu kasutamise vastu spordis, on konventsiooniosalised kohustunud võtma konventsiooni artiklis 5 ettenähtud meetmete aluseks koodeksi põhimõtted. 21 viidatud dopingu kasutamise vastasele konventsioonile seetõttu, et tegemist on välislepinguga, mis on heaks kiidetud valitsuse tasandil. Dopinguvastane koodeks16 on nn spordimaailma raamdokument, mille on heaks kiitnud näiteks olümpialiikumine ja spordiorganisatsioonid ning konventsiooni kaudu ka riikide valitsused. Viide dopingu kasutamise vastasele konventsioonile välistab karistamise olukorras, kus sportlane on saanud keelatud ainete nimekirjas oleva ravimi suhtes raviotstarbelise kasutamise eriloa (konventsiooni art 2 p 23) ja näiteks arst sellise ravimi välja kirjutab. Sellisel juhul ei ole tegemist dopinguvastase reegli rikkumisega spordireeglite kohaselt ega ka KarS-i § 195 mõttes. Kehtivast koosseisust jäetakse eelnõu kohaselt välja ravim, kuna dopinguna käsitatakse nii ravimeid kui teisi keelatud aineid (võivad sisalduda ka nt toidulisandites) ja keelatud võtteid, mistõttu ravimi eraldi nimetamine ei ole vajalik. Pigem on ravim siin kitsendav ning segadust tekitav ja kuna seda koosseisu ei kasutata peale dopingu muude ravimitega seoses, siis ei ole ravimi eraldi nimetamine vajalik ning piisab viitest dopingu kasutamise vastasele konventsioonile. Karistatavate tegudena jäävad koosseisu dopinguaine või meetodi määramine (kehtivas seaduses väljakirjutamine, kuid rahvusvaheline konventsioon kasutab määramist ning see on ka täpsem meetodi puhul), mida saab üldjuhul teha meditsiinitöötaja; kallutamine ja üleandmine, mida saavad teha mitmed isikud, nt treener, teine sportlane, võistkonna juht, aga ka sportlase sõber või perekonnaliige või muu isik. Lisatud on aine või meetodi kasutamisel abistamine, mille all on silmas peetud tegevust, mis ei mahu eelnevate alla, kuid on oluline dopingu tarvitamise juures. Näiteks meditsiiniõde, kes abistab sportlast vereülekandel või ravimi doseerimisel või lihtsalt juures olles ja nõu andes vm. Tavapäraselt oleks selline tegevus kaasaaitamine, kuid kuna dopingu tarvitamine sportlase poolt ei ole kriminaalkorras karistatav, ei saa seda olla ka kaasaaitaja tegu. Toodud näite korral ei pruugi olla ka kaasaaitamist kallutamisele, mistõttu tuleb selline tegevus eraldi sanktsioneerida. Koosseisu esimest lõiget on enne sanktsioonimäära täiendatud osaga, mis on sarnane KarS-i §-ga 194, kuid selle kohaselt on karistatav vaid ravimi ebaseaduslik üle piiri toomine. Dopinguaine puhul ei ole oluline, kas see imporditakse legaalselt või ebaseaduslikult. Samuti käsitleb § 194 tootmise, turustamise jm sellise tegevuse juures võltsitud ravimit, kuid dopingu puhul võltsimist ei eeldata. Kõigi nimetatud käitlemistoimingute juures on oluline ravimi (ka toidulisandi vm) kasutamise eesmärk ehk spordis dopinguna kasutamine ning see eesmärk on toodud tegevuste loetelu ette. Dopinguna kasutamise eesmärgi tõendamine võib osutuda keeruliseks, kuid kõnealuse paragrahvi nn jälituskataloogi lisamine võimaldab vajaduse korral (nt organiseeritud tegevuses) kasutada kuriteo tõendamisel jälitustegevust. Muu hulgas eeldab selle sätte edukas rakendamine dopingu leviku vastases võitluses koostöö ja info liikumise parandamist MTA (tolli), uurimisasutuste, prokuratuuri ja SA Eesti Antidoping vahel. Käitlemistoimingute lisamine karistatavate tegude hulka ei tähenda siiski dopingu tarvitamise kriminaliseerimist. Dopingut enda tarbeks hankinud ning seejärel seda tarvitanud sportlast karistatakse spordireeglite kohaselt ning muudatuse eesmärk ei ole sellele lisada täiendavat kriminaalõiguslikku hukkamõistu. Kui aga algselt enda tarbeks hangitud dopinguainet hakatakse soovitama, müüma või edasi andma teistele, on tegemist dopingukuriteoga. 16 Vt https://antidoping.ee/regulatsioonid/maailma-dopinguvastane-koodeks/ 22 Lõikesse 2 on lisatud täiendavalt kvalifitseerivate asjaoludena tegutsemine grupis või suure varalise kasu saamise eesmärgil. Vajadus loetelu täiendada tuleneb sellest, et sageli kallutatakse dopingut tarvitama isikute koostöös: keegi hangib dopinguaine, keegi soovitab seda sportlasele ja keegi abistab sportlast dopingu kasutamisel. Koordineeritud tegevus on ohtlikum ja taunitavam, mistõttu on selle eest karistamine suuremas määras kui üksikisiku puhul, põhjendatud. Samuti on põhjendatud kõrgem karistusmäär juhul, kui kuritegu on toime pandud suure varalise kasu eesmärgil. Kasu arvutamise aluseks võetakse suure kahju määratlus KarS-i §-s 121 (s.o üle 40 000 euro). Varaline kasu võib muu hulgas seisneda auhinnarahas, aga ka riikliku toetuse või stipendiumi saamises. Samuti võib see seisneda dopingu eest või kasutamise tulemusena saadavas tulus – näiteks kasu saab arst, kes kirjutab dopinguaine välja. Lisaks on muudetud sanktsiooni määra mõlemas lõikes. Sanktsiooni muutmine seniselt ühelt aastalt kahele esimeses lõikes ja kolmelt aastalt viiele teises lõikes väljendab ühiskondlikku hukkamõistu dopinguga seotud kuritegudele. Samuti on silmas peetud seda, et kuigi sportlast ei saa karistada dopingu tarvitamise eest KarS § 195 alusel, siis teatud juhtudel on võimalik käsitleda sportlase tegevust KarS § 209 kelmuse paragrahvi järgi ja seega on vajalik sanktsioonid ühtlustada. Kelmuse lihtkoosseisu karistusmäär on kuni kolm aastat ja kvalifitseeritud koosseis üks kuni viis aastat vangistust. Eelnõu §-ga 4 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 45. Muudatuse kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet spordiseaduse § 6¹ lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu andmeid §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi ja §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmise eelduste kontrollimiseks. Muudatus tuleneb põhimõttest, et riik võib isikult või organisatsioonilt samu andmeid küsida ainult ühe korra. Kuna töötamise registris on info treenerite, juhendajate või treenerikutset taotlevate isikute tööhõive ning sportlastega sõlmitud töölepingu või muu võlaõiguslike lepingu kohta juba olemas, on spordiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks otstarbekas kasutada juba olemasolevaid ja esitatud andmeid. See tagab väiksema töökoormuse spordivaldkonna organisatsioonidele ja väiksema halduskoormuse Eesti spordiregistrile. Spordiorganisatsiooni jaoks on muudatuse tulemusena Eesti spordiregistris väljad tema juures töötavate treenerite, juhendajate ja treeneri kutset taotlevate isikute kohta varem juba täidetud. Sportlasega sõlmitud lepingute info olemasolu aitab kaasa spordiseadusega sätestatud stipendiumi ja toetuse määramise tingimuste eelduste kontrolli. Eelnõu § 5 täiendab tulumaksuseadust. Muudatuse esimese punktiga tuuakse spordiseaduse § 105 alusel makstav sportlasetoetus eraldi mittemaksustatava toetuse liigina tulumaksuseadusesse, täiendades tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 101. Teise punktiga määratletakse, et tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 106 toodud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka tulumaksuseaduse § 19 lõikes 6 nimetatud isikult sportlasele makstud stipendium. Selle sätte teine lause on lisatud, et vältida mitmetitõlgendatavust, vaidlusi ja võimalikke kuritarvitusi. 23 Eelnõu § 5 kohaselt jõustub seadus 2020. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Mõistet „sportlane“ kehtiv spordiseadus ei defineeri ning seda ei ole plaanis ka eelnõuga defineerida. Spordialad on väga erinevad, spordi valdkond väga lai ja mitmekesine. Kõigi spordialade osas sportlase kohta ühise nimetaja leidmine on väga keeruline ning võimalikud definitsioonid jäävad kas väga laiaks või on liiga kitsendavad. Defineerimiseks puudub ka vajadus, sest näiteks sportlasetoetuse sätete juures on eraldi tingimused, millele sportlane peab sportlasetoetuse saamiseks vastama. Samuti on sportlasega sõlmitava lepingu sättes täiendus, mis aitab vältida spordiseaduse erisuste võimalikke kuritarvitusi ning lihtsustab Tööinspektsioonil järelevalve tegemist: sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isikuga spordi tegemiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping. Seega ei tohiks tekkida olukorda, kus spordi eripära ja hooajalist iseloomu arvestav tähtajaline tööleping sõlmitakse spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei tegele (nt sekretär, raamatupidaja). Üldistatult on võimalik öelda, et sportlane on isik, kelle eesmärk on oma sportlike võimete ja oskuste regulaarne arendamine ning heade sportlike tulemuste saavutamine ennekõike rahvusvahelistel võistlustel. Üldjuhul on sportlane mõne spordiorganisatsiooni liige. Eestis oli 31.12.2018 seisuga enam kui 181 000 harrastajat, kellest 104 000 olid noored ja 77 000 täiskasvanud. Neist umbes 5500 on isikud, kes aastatel 2016–2018 alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel koha esikolmikus. Neist omakorda umbes 2000 on litsentsinud spordialaliit. Stipendiume saavaid sportlasi on omakorda ca 1350 (2016. ja 2017. aasta näitel). Siit tuleneb ka litsentsitud sportlase mõiste – tegemist on sportlasega, kellele on spordialaliidu sisemise menetluse ja tingimuste kohaselt omistatud litsents. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 5.1. Sportlasestipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas spordi valdkonnas esimest korda teatud kompetentsi Lissaboni lepingu jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu17 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevad struktuurid ning sotsiaalse ja kasvatusliku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud 17 Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN 24 igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega, tuginedes ELTL artiklitele 6 ja 165, on ühenduse roll spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav. Kuivõrd eelnõu puudutab ka töövaldkonda, peab vastav regulatsioon olema kooskõlas EL-i tööõiguse normidega. Euroopa Liidu tasemel reguleerib tähtajaliste töölepingute järjestikust sõlmimist Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ tähtajalise töö kohta18. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks vastu võtta üks või mitu järgmistest meetmetest: 1. objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; 2. järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; 3. selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv. Samuti määravad liikmesriigid direktiivi kohaselt vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel loetakse tähtajalisi töölepinguid või töösuhteid: 1. järjestikusteks; 2. määramata tähtajaga töölepinguteks või töösuheteks. Nimetatud direktiiv võimaldaks muuta sportlastega tähtajalise töölepingu sõlmimise, järjestikku sõlmimise ja pikendamise reegleid selliselt, et regulatsioon oleks paindlikum ja annaks spordi eripära arvestades laialdasemad võimalused tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. Iseseisva otsustusõiguse töötaja regulatsiooni erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ, mis reguleerib tööaja korraldust. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid direktiivi artiklitest 3–6 (igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg), 8 (öötöö pikkus) ja 16 (arvestusperiood), kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on: a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud; b) peresisesed abitöö tegijad või c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades. 5.2. Andmete kogumine Eesti spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)19, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul teeb seda eraõiguslik 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0070&from=ET 19 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 25 juriidiline isik), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse. 5.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse riikliku kontaktpunkti loomine ja selle ülesannete täitmise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Konventsioon käsitleb mitut aluslepingutega hõlmatud EL-i õigusega puutumuses olevat valdkonda. Esiteks, kõige laiemalt on tegu spordivaldkonda jääva rahvusvahelise lepinguga. Teiseks puudutab konventsioon siseturu reguleerimist, sest sellega seatakse piirangud teenusepakkujate tegevusvabadusele. Kaudsemalt mõjutab konventsioon ühist kaubanduspoliitikat. Kolmandaks reguleeritakse kriminaalõiguses ja kriminaalasjades tehtavat koostööd, mis omakorda puudutab isikuandmete kaitset. Täpsemalt on konventsiooni üks eesmärke spordivõistluste manipuleerimisega seotud rahapesu takistamine. Konventsiooni puhul on tegu segalepinguga, mille teatud osas on EL-il ja liikmesriikidel jagatud pädevus. Lisaks sätestab ELTL-i artikli 4 lõige 3 lojaalse koostöö põhimõtte, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Seda põhimõtet tuleb segalepingu puhul arvesse võtta. Euroopa Komisjon kaasati konventsiooni väljatöötamise protsessi ning ta osales EL-i nimel konventsiooni läbirääkimistel. Euroopa Komisjon on konventsiooni heakskiitmiseks valmistanud ette kaks Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu. Esimene käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis ei ole seotud kriminaalmateriaalõiguse ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 165 koostoimes art 218 lõikega 5). Teine eelnõu käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis on seotud kriminaalmateriaalõigusega ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 83 lg 1 koostoimes art 218 lõikega 5). Hetkel otsuseid vastu võetud ei ole. 5.4. Karistusseadustiku muutmine Kuritegude ja karistustega seonduv on üldiselt liikmesriikide ainupädevuses. Täpsemalt reguleerib seda ELTL-i artikkel 83, mille kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. 6. Seaduse mõjud Selles peatükis on eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 6.1. Sportlasestipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping 26 Spordiseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks luua eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks ning anda sportlasega sõlmitavas lepingus võimalus sportlase töö eripära arvestada ning seeläbi saavutada suurem õigusselgus kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, MTA). Selgete määratluste korral on võimalik taastada spordiorganisatsioonide töörahu, tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning võimaldada MTA-l seda selge õigusraamistiku kaudu tõhusalt ja täpselt kontrollida. Spordiseaduse muudatuste tulemusena väheneb sportlastele makstavate stipendiumide maht veelgi ning suureneb nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid. Samuti luuakse võimalus sportlase töösuhte paindlikumaks reguleerimiseks (tähtajalised lepingud, iseseisva otsustusõigusega töötaja regulatsioon). 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 07.10.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2685 spordiorganisatsiooni ja 437 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Samas ei tegele kõik spordiorganisatsioonid ega spordikoolid regulaarselt sportlaste toetamise ega neile stipendiumi maksmisega. Osa spordiorganisatsioone ja spordikoole tegelevad ainult spordivõistluste korraldamisega ning toetavad sportlasi 1–2 korda aastas. Sportlastele tulumaksuseaduse alusel stipendiumi maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 86 ja 82 ning 2018. aastal 96. Sportlastele töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 50 ja 54 ning 2018. aastal 92. Sportlasele nii stipendiumi kui ka töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 16 ja 19 ning 2018. aastal 23. Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus); sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust ja tööturgu. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja spordikoole, kes toetavad sportlasi stipendiumidega või sõlmivad nendega lepinguid. Aastate 2013–2018 kohta tehtud MTA analüüsist selgub, et stipendiumide maksmine spordiorganisatsioonides on langemas (7,0 mln eurolt 4,7 mln eurole). Seevastu töötajate arv (1971-lt 3307-le), töötasude (11,2 mln eurolt 27,2 mln eurole) ning tööjõumaksude (6,0 mln eurolt 13,8 mln eurole) tasumine kasvab. Muudatusi spordiorganisatsioonide maksukäitumises iseloomustab joonis 1. 27  30 3307 3500 3058 27,2 2847 2898 3000 25 23,8 2352 20,89 2500 20 1971 18,58 2000 15 14,05 13,8 12,66 1500 11,23 11,09 10 9,86 1000 7,03 7,61 5,4 6,02 5,79 5,4 5 5 4,7 500 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Töötajate arv Stipendium (milj€) Töötasu (milj€) Tööjõumaksud (milj€) Joonis 1. Spordiorganisatsioonide maksukäitumine (MTA analüüs) Jooniselt selgub, et pöördvõrdeliselt stipendiumide maksmisele on kasvanud töötasu ja tööjõumaksude maksmine. Töötasud ja maksud on kasvanud rohkem, kui stipendiumid vähenenud. Tegemist on positiivse muutusega spordiorganisatsioonide maksukäitumises. Spordiorganisatsioonid ja spordikoolid tegelevad kolme olulise sihtrühmaga: sportlased, treenerid ja spordikohtunikud. Treenerite puhul rakendatakse riiklikke toetusmeetmeid juba 2015. aastast. Alates 2018. aastast on spordiorganisatsioonidele ette nähtud toetusmeede Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel osalevate spordikohtunike tegevuse arendamiseks ning võimalus hüvitada vabatahtlikele spordikohtunikele kuni 20 eurot päevas. Hetkel on probleeme veel sportlastele stipendiumide ja töötasude maksmises. Eelnõuga loodetakse saavutada õigusselgus sportlase tasustamise või toetamise küsimuses, andes suunised korrektseks käitumiseks, mis tagab spordivaldkonnas suurema stabiilsuse. Sportlasega sõlmitava lepingu (eelkõige töölepingu) erisuste sätestamine oleks positiivne muudatus spordiorganisatsioonide ja spordikoolide jaoks, sest pärast muudatuste jõustumist on neil võimalik sõlmida sportlastega lepinguid, mis arvestavad spordivaldkonna spetsiifikat. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja ja tähtajalise töölepingu regulatsiooni sissetoomine loob paidlikkust töösuhetesse, seda näiteks olukorras, kus tööandjad on rangete töö- ja puhkeaja nõuete tõttu eelistanud seni muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ega spordikoolidele eelnõu raames täiendavaid vahendeid. Lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks (mõjutab maksukoormust), aga ka stipendiumide või toetuste maksmiseks tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikoolidel kasutada juba praegu olemasolevaid vahendeid. Riik loob võimaluse toetada sportlast maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus ning kehtestab stipendiumile piirmäära. Viimastel aastatel spordiorganisatsioonide makstud stipendiume iseloomustab tabel 1. 2016 2017 2018 Sport- Stipendiu Sport- Stipendiu- Sport- Stipendiu- laste -mide laste mide laste mide arv kogumaht arv kogumaht arv kogumaht 28  1000 660 244 712 650 248 311 334 133 624 eurot aastas või vähem 1001– 509 1 293 949 485 1 362 561 406 1 325 189 6000 eurot aastas 6001– 108 902 362 131 1 081 920 94 812 056 12 000 eurot aastas Üle 65 1 365 154 63 1 443 827 94 2 009 127 12 001 eurot aastas Tabel 1. Spordiorganisatsioonidelt sportlastele makstud stipendiumid (MTA analüüs) Tabelist selgub, et 2016. aastal üle 12 000 euro aastas ehk üle kahekordse kuu töötasu alammäära stipendiumi maksti 65 sportlasele kokku 1,36 mln eurot, mis on 30% kogu makstud stipendiumidest. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt 63 sportlast, 1,4 mln eurot ja 26% ning 2018. aastal 94 sportlast, 2,0 mln eurot ja 46%. Seega spordiorganisatsioonide arv, kes peavad stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul leidma täiendavaid vahendeid või vähendama sportlasele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks, on võrreldes spordiorganisatsioonide koguarvuga väike. Sportlastele tulumaksuseaduse alusel stipendiumi maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 86 ja 82 ning 2018. aastal 96. Kuna sportlane võib saada stipendiumi mitmelt organisatsioonilt, on parema ülevaate saamiseks esitatud andmed sportlaste, mitte spordiorganisatsioonide lõikes. Seda toetab ka stipendiumi määramise põhimõte, mille kohaselt määratakse stipendium avaliku konkurssiga ja sportlase sooviavalduse alusel. Võttes arvesse tabelit 1 ja tabelit 2 (vt allpool), on võimalik järeldada, et valdav osa stipendiumi maksnud organisatsioonidest maksab seda sportlastele väiksemas summas kui kuu töötasu alamäär. Seega nende spordiorganisatsioonide arv, kes peavad leidma täiendavaid rahalisi vahendeid sportlastele tasu maksmiseks suurte stipendiumide maksmise asemel, on väga väike võrreldes stipendiumi maksnud spordiorganisatsioonidega. Täiendavaid rahalisi vahendeid on neil võimalik saada uute erasektori toetajate kaasamisega või oma tegevuse ümberkorraldamise tulemusena. Tegevuse ümberkujundamine võib tähendada muuhulgas ka sportlikke eesmärkide muutmist, osalemist madalamates rahvusvahelistes liigades või vähem kvaliteetsemate sportlaste palkamist uueks hooajaks. Kuna sportlastega on lepingud sõlmitud enamasti üheks hooajaks, on neil võimalik valida, kas jätkata samas klubis või valida mõne teise spordiklubi pakkumine. Sellisel juhul on sportlaste jaoks tegemist valikuga, mida nad teevad enamasti iga hooaja alguses. Kuivõrd stipendiumi summale seatakse piirmäär, siis stipendiumide kogumaht väheneb. Kuna spordiorganisatsioonidele luuakse võimalus toetada sportlasega sõlmitud töölepingu või võlaõigusliku lepingu olemasolul sportlast kuus kuni kahekordse kuu töötasu alammäära 29 ulatuses, võib mõnevõrra väheneda spordiorganisatsioonidelt riigile laekuv maksutulu, sest need spordiorganisatsioonid, kes maksid varem sportlasele töötasu enam kui kuu töötasu alammäära ulatuses, võivad nüüd sõlmida sportlasega lepingu kuu töötasu alammäära ulatuses ning sportlast täiendavalt toetada maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses. Vabanevad rahalised vahendid on võimalik suunata sporditegevusse. Seega on kavandatav muudatus nende spordiorganisatsioonide ja spordikoolide eelarve jaoks positiivse mõjuga. Kavandatavad muudatused mõjutavad spordialadest enam jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli, sest need kolm spordiala on aastatel 2014–2018 maksnud spordivaldkonna stipendiumide kogumahust keskmiselt 65%. Ülejäänud spordialad (Eestis tegeletakse ligikaudu 100 spordialaga) ainult 35%. 2014 2015 2016 2017 2018 Jalgpall, korvpall, 4,0 mln 3,2 mln 3,3 mln 3,6 mln 2,94 mln võrkpall Kõik teised alad kokku 1,8 mln 2,2 mln 1,7 mln 1,8 mln 1,34 mln Tabel 2. Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli stipendiumide võrdlus teiste aladega (MTA analüüs) Kui 2016. aastal maksid spordiorganisatsioonid stipendiume kokku 5,0 mln euro ulatuses, siis kümme enam stipendiumi maksnud organisatsiooni maksid kokku 2,9 mln eurot stipendiume ehk ligikaudu 60% kõikidest stipendiumidest. 2017. aastal olid vastavad näitajad 5,4 mln, 3,3 mln eurot ja 60%. 2018. aastal olid vastavad näitajad 4,3 mln, 2,8 ja 65%. Need on ka organisatsioonid, keda kavandatavad muudatused kõige enam mõjutavad. Seega valdavale osale spordiorganisatsioonidele ei kaasne muudatustega mingit mõju. Kuigi mõju olulisust tervikuna võib lugeda väikeseks, on valdkonna jaoks see muudatus olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskulu ega halduskoormus ei suurene oluliselt sportlastele tehtud kulutuste kohta nimelise arvestuse pidamise osas (arvestust peetakse ka praegu). Väljamakstud stipendiumid deklareeritakse MTA-le igal aastal INF 9 esitamisega. Spordiorganisatsioonidele lisandub kohustus kanda stipendiumide ja toetuse saajad ning summad Eesti spordiregistrisse jooksvalt. Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskoormuse mittesuurendamisele aitab kaasa andmevahetus töötamise registriga. Spordiregistris on andmevahetuse tulemusena olemas töötamise registrist informatsioon lepingu olemasolu ja selle kestvuse kohta. Seega sportlasega sõlmitud lepingu kohta tööandja kahekordset infot esitama ei pea. Spordiregistrist on tulevikus võimalik spordiorganisatsioonil või spordikoolil edastada info MTA deklaratsioonile INF 9, mida praegu kõik stipendiumi maksjad peavad täitma. Andmete jooksev sisestamine spordiregistrisse võimaldab INF 9 eeltäitmist. Sellest tulenevalt andmeid kahekordselt ei esitata. Lepingu sõlmimine sportlasega spordiorganisatsioonide ega spordikoolide halduskoormust oluliselt ei suurenda, sest juba praegu sõlmivad neist sportlastega lepinguid paljud. Võimalusega sõlmida tähtajalisi töölepinguid paindlikumalt võib kasvada tööandjate 30 administratiivne koormus ja suureneda vajadus muuta töökorralduse praktikat. Andmevahetus Eesti spordiregistri ja töötamise registri vahel aitab kaasa ka stipendiumi ja toetuse edaspidise väärmaksmise ennetamisele. Töötamise registrist saadava info põhjal on võimalik stipendiumi maksjatele spordiregistri keskkonnas teada anda, et konkreetse sportlasega on sõlmitud leping ning talle ei tohi enam stipendiumi määrata või anda toetuse maksjatele teada, kui toetuse piirmäär on täitunud ja rohkem ei ole võimalik konkreetsele sportlasele toetust maksta. Eelnõu kohaselt võib toetust maksta üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents. Seega võib teatud halduskoormuse suurenemist näha ka litsentside väljastamisel, kuid suurem osa spordialaliitudest kasutab sportlaste litsentsimist juba praegu. Need spordialaliidud, kellel hetkel veel oma litsentsimise süsteemi ei ole, on eelnõu projekti tutvustavatel kohtumistel olnud selle nõude seadmise osas pigem positiivsed ning kaaluvad võimalusi oma süsteemi loomiseks, sest näevad selles spordiala arengule positiivseid külgi. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi ka SKTSA) kaardistas 2018. aasta märtsis spordialaliitude sportlaste ja klubide litsentsimist. 53 vastanud spordialaliidust litsentsib sportlasi/klubisid praegu 34 ehk ligikaudu 2/3. Litsentsimise süsteemi ei ole praegu 19 spordialaliidul, aga seitse planeerib selle rakendamist lähiajal. Litsentsimise süsteemi väljatöötamine ei suurenda enamike spordialaliitude ega sportlaste halduskoormust, sest sportlaste litsentsimine on praegu pigem reegel kui erand. Samas ei ole vastav koormus kindlasti märkimisväärne ja muudatuse mõju võib lugeda väikeseks. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: MTA andmetel maksid spordiorganisatsioonid ja spordikoolid 2016. ja 2017. aastal stipendiume kokku ligikaudu 1350 sportlasele summades vastavalt 3,8 mln ja 4,1 mln eurot. 2018. aastal maksti stipendiumi 928 sportlasele summas 4,3 mln eurot. Stipendiume saanud sportlastele lisanduvad sportlased, kellele juba varasematel aastatel on tasu makstud. MTA andmetel oli 2016. aastal spordiorganisatsioonides tööl kokku 2933 ja 2017. aastal 3058 inimest ning 2018. aastal juba 3307 inimest. Nendeks olid nii sportlased, treenerid, kohtunikud, tegevtöötajad kui ka sportlaste taustajõud (füsioterapeudid, määrdemehed, arstid). 3000 inimesest ligikaudu 2300 olid treenerid. Eraldi tasustatud sportlaste arvu ei ole võimalik MTA-l nende aastate kohta välja tuua, sest Eestis sportlaste isikukoodipõhine arvestus erinevalt treeneritest praegu puudub. 01.09.2019 seisuga on töötamise registrisse 172 inimese puhul ametinimetuseks märgitud sportlane. Kui lugeda sihtrühma suuruseks umbes 2000 sportlast (arv on siiski pigem väiksem), võib sihtrühma suurust hinnata võrreldes tööealise elanikkonnaga Eestis (ligikaudu 600 000 inimest) väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kavandatav muudatus avaldab positiivset 31 mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades nii majandust kui ka sotsiaalset olukorda. Analüüsid näitavad, et aastatel 2016–2017 maksti stipendiumi ligikaudu 1350 sportlasele ja 2018. aastal 928 sportlasele. Paljudel neist sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pensioniõigusliku staaži tekkimine) hetkel puuduvad. Muudatuse tulemusena kasvab nende sportlaste arv, kellega spordiorganisatsioonid sõlmivad lepingu, mis tagab neile sotsiaalsed garantiid lepingu kehtivuse ajaks ja ka tulevikuks. Seega võib märkida, et suureneb nende sportlaste tööhõive ja väheneb nende sportlaste arv, kelle ainus sissetulek on olnud stipendium. Samas ei suurene tingimata sportlaste sissetulekud, sest riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele täiendavaid vahendeid, vaid loob selgema õigusraamistiku. Sportlase lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks tuleb spordiorganisatsioonidel ja -koolidel kasutada juba olemasolevaid või leida täiendavaid rahalisi vahendeid. MTA analüüsist selgub, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle 12 000 euro aastas sai 2016. aastal stipendiumi vaid 70 sportlast, kes tegutsesid üheksal spordialal, kokku summas 1,6 mln eurot. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 84 (tegutsesid 16 spordialal) ja stipendiumide kogusumma oli 2,0 mln eurot. 2018. aastal oli sportlasi 94 ja kogusummaks 2,0 mln eurot. 2016. aastal oli sportlasi, kellele maksti stipendiumi alla kuu töötasu alammäära, 87%. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 85% ja 2018. aastal 80% stipendiumi saajatest. Seega, valdavale osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne. Plaanitavad muudatused mõjutavad kõige enam sportlasi, kes on saanud suuremat stipendiumi, kuid nende puhul on piirmäära seadmine õigustatud, tagamaks, et spordiorganisatsioonid järgiksid seaduses märgitud stipendiumi maksmise eesmärki. Aastas enam kui 12 000 eurot stipendiumi saavate sportlaste puhul on valdavalt tegemist inimestega, kelle jaoks on sporditegevus peamine sissetulekuallikas ning nende puhul on sport pigem töö. Teisalt ei lõpetata ka seaduses toodud tingimustel stipendiumide maksmist, kuid maksmiseks luuakse selgemad alused, et vältida kohtuvaidlusi ja seaduste mitmetitõlgendatavust. Sportlasega tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsiooni paindlikumaks muutmisega kaasneb olukord, kus seni lepinguta või muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad isikud saaksid töötada töölepingu alusel ja sellega laieneb ka sotsiaalne kaitse. Töötasult makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on seotud ravikindlustuse tekkimise ja pensioniõigusliku staaži saamisega. Muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu puhul maksab tellija või käsundiandja sotsiaalmaksu väljamakstavalt tasult. Samas ei kohusta eelnõu sportlasega töölepingut sõlmima, vaid vastav lepingu vorm valitakse konkreetse suhte sisu põhjal. Kui leitakse, et sportlasega tuleb sõlmida pigem võlaõiguslik leping, on eelnõus nõue, et sportlasele tuleb maksta tasu iga kuu. See tagab sportlasele regulaarse sissetuleku lepingu perioodi vältel. Kui tasu makstakse töötasu alammäära ulatuses ja sellelt makstakse maksud, annab see sportlasele täiendavad garantiid. Samuti lisandub sellisel juhul võimalus saada maksuvaba toetust eelnõus määratud ulatuses. Iseseisva otsustusõigusega töötaja regulatsiooni lisandumine soodustab samuti paindlikkust ja tööandja suuremat valmisolekut töölepingute sõlmimiseks. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang sportlaste 32 isikuandmete kogumise kohta. Kuigi mõju ulatuse tervikuna võib lugeda väikeseks, on see muudatus valdkonna jaoks olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Toetuse maksmise õigus on üksnes spordiorganisatsioonil ja spordikoolil, mis on kantud spordi andmekogusse. Toetust saab maksta ainult sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, kes osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist ning kellele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses. Sportlasi litsentsib spordiklubi või spordikooli ettepanekul spordialaliit. Litsentsi olemasolu nõude sätestamine ei suurenda seega sportlase kui kodaniku halduskoormust. Samuti ei pea sportlane sisestama Eesti spordiregistrisse isikuandmeid ega talle makstud stipendiumi või toetuse andmeid. Seda teevad spordiorganisatsioonid või spordikoolid. Järelikult, muudatused stipendiumi ja toetuse maksmise põhimõtetes ei suurenda sportlase kui kodaniku halduskoormust, sest see jääb samaks. Sportlase jaoks on positiivne muudatus, et ta saab Eesti spordiregistrist teada, kui talle makstud seadusega lubatud stipendiumi piirmäär on saabunud või saabumas. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet Mõju valdkonnad: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena MTA töökoormus oluliselt ei suurene, sest juba praegu kontrollib MTA spordiorganisatsioonide ja spordikoolide tegevust. MTA ei vaja pärast muudatuse jõustumist kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlasega sõlmitud lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvega. Kuna eelnõuga luuakse ka õiguslik alus töötamise registri ja Eesti spordiregistri vahel sportlastega sõlmitud lepingute andmete vahetamiseks, on Eesti spordiregistri keskkonnas võimalik juba stipendiumi ja toetuse edaspidist väärmaksmist ennetada ning selle tulemusena vältida MTA töökoormuse märkimisväärset kasvu järelkontrolli tegemisel. Kahe riikliku andmebaasi infovahetuse tulemusena on Eesti spordiregistril võimalik anda toetuse maksjale teada, kui enam ei ole täidetud kõik seaduses märgitud tingimused toetuse maksmiseks või teavitada stipendiumi maksjaid sportlasega sõlmitud lepingu olemasolust ning stipendiumi maksmise õiguse lõppemisest. Andmebaasi liidestamiseks Eesti spordiregistriga on vaja MTA-le ette näha täiendavad vahended 2020. aasta eelarvesse. Eelpool nimetatud täiendavad kulud kaetakse MTA eelarvest. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 33 6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja ei ole andmekogu pidamisel ettevõtja, vaid haldusorgani rollis. Muudatuse tulemusena suureneb SKTSA töökoormus, sest vajalik on stipendiumide, sportlasega sõlmitud lepingu ning toetuste keskkonna loomine Eesti spordiregistrisse ning lisandub töö esitatud andmetega. Samas ei hinda SKTSA sellise keskkonna loomist väga töömahukas ja on arvestanud vajalike arendustegevuste (sh liidestamiseks MTA andmebaasiga ja töötamise registriga) maksumuseks ligikaudu 30 000 eurot, mida on võimalik katta SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. SKTSA on vajalike arendustegevustega alustanud 2019. aasta mais ning plaanib arenduse valmis saada seaduse jõustumiseks. Täiendavaid vahendeid ei ole arendustegevusteks vaja taotleda. Tulevikus on SKTSA ülesanne andmete vahetamine MTA-ga ning vajaduse korral keskkonna nüüdisajastamine lähtuvalt laekunud tagasisidest. SKTSA ülesanne ei ole esitatud andmete regulaarne kontrollimine sarnaselt treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele. Samas on SKTSA ülesanne Eesti spordiregistri alamandmekogu arendamisel võtta kasutusele meetmeid, mis aitaksid tulevikus ennetada stipendiumi ja toetuse väärmaksmist – näiteks teavitada sportlasi ning stipendiumi ja toetuse maksjaid piirmäärade täitumisest. SKTSA on 2020. aastal plaaninud määrata ühe oma töötaja lisaülesandeks nõustada spordiorganisatsioone stipendiumi ning toetuse korrektse maksmise ja kajastamise kohta Eesti spordiregistris. Andmete õigsuse eest vastutavad spordiorganisatsioonid ja spordikoolid. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.2. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA on ka varem sporditulemusi kogunud ja analüüsinud, kuid hetkel ei ole vastav andmebaas avalik. Tegevuse ümberkandmine Eesti spordiregistri raamidesse koormust ei muuda. Vajalik on andmevahetusteenuse arendamine, mis on ühekordne tegevus ja sellega seotud kulu kaetakse SKTSA vahenditest. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline. 6.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: toetuste eraldajad Sihtrühma suurus: 100 (kohaliku omavalitsuse üksused, riigiasutused, avaliku sektori asutused, spordiorganisatsioonid) 34 Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordivaldkonna toetajad (sh Kultuuriministeerium), kes võtavad toetuste eraldamisel arvesse spordivõistluste tulemusi, vabanevad täiendavast tulemuste kontrollimisest taotluste menetlemise käigus. Enam ei ole vaja Eesti ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide kodulehekülgedelt kontrollida, kas taotleja esitatud andmed on korrektsed või mitte. Muudatuse tagajärjel on võimalik spordivõistluste tulemuste info saada ühest riiklikust andmebaasist (Eesti spordiregistrist) ning teha selle põhjal spordiorganisatsioonide toetamise otsuseid. Samuti kaob vajadus taotlejatega spordivõistluste tulemusi täpsustada. Vajalik on andmevahetusteenusega liidestamine, mis on ühekordne tegevus. Sporditulemuste andmebaas on oma sisult ka spordiajalugu kajastav andmebaas, mis on spordivaldkonnale tähtis. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 07.10.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2685 spordiorganisatsiooni ja 437 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste esitamisest, sest spordivaldkonna toetajad, kes võtavad toetuste eraldamisel arvesse spordivõistluste tulemusi, saavad soovitud info ühest andmekogust. Muudatus, mis puudutab sporditulemuste avaldamise õiguse andmist spordiorganisatsioonidele, lihtsustab spordiorganisatsioonide tööd. Seadusesse tuuakse õiguslik alus sporditulemuste avaldamiseks ilma nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.2.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: 5500 Aastatel 2016–2018 oli aastas keskmiselt 5500 inimest, kes U16 vanuseklassist kuni täiskasvanute klassini esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel koha esikolmikus. Spordiregistri tulemuste andmebaasi on plaanis koguda ennekõike selle sihtrühma tulemusi. 35 Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste andmestikku sisestamisest ning info on kättesaadav andmebaasis. Lisaks tekib sportlase jaoks usaldusväärne keskkond sporditulemuste talletamiseks. Sportlasel on võimalik eri võistlustel ja eri aastatel saavutatud tulemusi näha ühest kohast ega ole vaja spordiorganisatsioonide kodulehekülgi külastada. Nii on sportlasel võimalik oma arengut lihtsamalt jälgida. Samuti saab ta lihtsamalt tutvuda ka teiste sportlaste ehk oma otseste konkurentide tulemustega ning jälgida nende arenguid. Sportlane saab sporditulemuste andmekogu kasutada ka toetajate leidmiseks ja enda tutvustamiseks. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang sporditulemuste töötlemise osas. 6.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse riikliku kontaktpunkti loomine ja selle ülesannete täitmise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kontaktpunkt Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordivõistlustega manipuleerimist peetakse tänapäeva spordi üheks suurimaks ohuks, sest see varjutab sportlikke väärtusi, nagu usaldusväärsus, aus mäng ja austus teiste vastu. Esimesed konkreetsed sammud manipuleerimise vastu võitlemisel tehti rahvusvahelisel tasandil 2011 ja 2012. aastal. Varem ei olnud rahvusvahelised organisatsioonid ega riigid sellele tähelepanu pööranud. 2011. aastal võttis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu soovituse spordieetika edendamise kohta seoses spordivõistluste manipuleerimisega, pidades eelkõige silmas kokkuleppemänge. 2012. aastal Belgradis kogunenud Euroopa Nõukogu spordi eest vastutavate ministrite konverentsil võeti arvesse uuringu järeldusi ja kutsuti EPAS-s20 algatama läbirääkimisi võimaliku rahvusvahelise õigusvahendi (konventsiooni) üle, mis käsitleks spordivõistlustega manipuleerimist ning eelkõige kokkuleppemänge. Konventsioon kiideti heaks 2014. aastal ning sellest ajast on riigid tegelenud aktiivselt konventsiooni heakskiitmise, ratifitseerimise ning rakendamisega. Kuigi Eestis on praeguseks kohtusse jõudnud ainult mõni üksik spordivõistlustega manipuleerimise juhtum, võib piltlikult öelda, et tegemist on ainult jäämäe tipuga. Pettustega otseselt seotud isikute (sportlased, kohtunikud, treenerid, klubi juhtkond ja töötajad) karistamisega tegeleb Eestis eeskätt vastav alaliit. Näiteks määratakse pettuses osalenud mängijale/võistkonnale võistluskeeld. Kultuuriministeeriumi ja EOK soovitusel on suurem 20 Enlarged Partial Agreement on Sports, https://www.coe.int/en/web/sport/epas 36 osa spordialaliitudest heaks kiitnud spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemise korra omal spordialal, mis sätestab ennekõike, mis on manipuleerimine, kuidas kahtlusi menetletakse ja kuidas manipuleerijaid karistatakse. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega on Eestis kõige enam kokku puutunud Eesti Jalgpalli Liit, kuid on esinenud mitmeid juhtumeid ka teistel spordialadel. Ka kihlvedude korraldajad on lõpetanud panuste vastuvõtmise ja vastuvõetud panused tühistanud, kui on ilmnenud võistluse aususe kahtlused. Kuna Eestis ei saa anonüümselt panustada ning turu maht on väike (2014. aasta hasartmängutulu vaid u 4,4 miljonit eurot), äratavad siin tehtud ebaharilikud panused tähelepanu isegi juhul, kui need tehakse väga väikestele summadele. Samas ei ole selline tegutsemine aidanud kaasa pettuste korraldajatele tabamisele. Seni on süüdistusi saanud pigem kaasosalised, kes on naiivselt püüdnud neile teatavaks saanud kokkulepete ärakasutamisega kohalike kihlveooperaatorite juures täiendavat tulu teenida21. Kuna spordivõistlustele panustamine on rahvusvaheline tegevus ja toimub peamiselt internetis, on paraku võimalik panuseid teha ka reguleerimata turgudel ja anonüümselt. Sellisel juhul annavad kavandatud pettusest märku üksnes suurte Aasia operaatorite koefitsientide anomaalsed muutused, mis kohati on olnud mängude ärajätmiseks piisavalt kõnekad22 ja annavad selgelt märku, et manipuleeritakse ka Eestis toimuvate spordivõistlusega. Olukorras, kus need operaatorid aktsepteerivad ka Eesti liigamängude panuseid, ei ole põhjust loota, et kohalik sport jääb katsetest seda kuritarvitada puutumata. Sarnaselt teiste riikide ja organisatsioonidega peab ka Eesti manipuleerimise ennetamiseks, avastamiseks ning karistamiseks astuma samme, millest üks esimesi oli eelnimetatud konventsiooni heakskiitmine. Kuna konventsiooni ratifitseerimine on tulenevalt EL-i tasandil tekkinud olukorraga praegu Euroopa Komisjoni soovitusel ootele pandud, aga manipuleerimise vastu on vaja võidelda, on Eesti otsustanud sarnaselt paljudele teistele EL-i riikidele nimetada konventsioonist tuleneva kontakpunkti ning tegeleda konventsiooni sisulise rakendamisega. Eraõiguslikul juriidilisel isikul tuleb sõlmida haldusleping Kultuuriministeeriumiga ning täita Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesandeid. Kultuuriministeeriumi hinnangul sobiks antud ülesandeid täitma Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mille eesmärgiks on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa dopingu kasutamise, spordivõistlustega manipuleerimise ning diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele; spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; ning muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Kuna Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA liitub pärast asutamist SA-ga Eesti Antidoping, kelle eesmärk on võidelda dopingu kasutamise vastu, omades selles valdkonnas ka pikaajalist kogemust, siis pärast nende kahe asutuse liitumist ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kellel oleks vastav kompetents spordiaususe temaatikaga tegelemiseks. Väljatoodud eesmärkide täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad isikud või koolitama olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele isikutele töökohad ja töövahendid. Samuti 21 Vt süüdistust Tallinna Ringkonnakohtu otsuses kriminaalasjas nr 1-13-10768. 22 Nt: http://www.rumodispo.com/magazine/estonian-football-clean 37 tuleb kontaktpunktil arendada oma veebileht. Kontaktpunkti peamised ülesanded on suhtlemine seotud pooltega, informatsiooni kogumine ja vahetamine ning sportlaste ja spordiorganisatsioonide koolitamine. Ühtlasi koondaks kontaktpunkt erinevate spordiennustuse pakkujate ja spordiorganisatsioonide kaudu laekuvat infot kahtlaste ja ebaharilike panuste kohta ning edastaks seda vajadusel uurimisasutustele. Kuna konventsiooni allkirjastamisel võttis Eesti riik kohustuse määrata kontaktpunkt, tuleb riigil kontaktpunkti nimetamisel arvestada ka täiendavate kuludega. Kontaktpunkti ülesannete täitmisega ei ole eraõiguslikul juriidilisel isikul ülesannete täitmiseks võimalik teenida piisavalt omavahendeid. Riigikogus 17.10.2018 vastu võetud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse kohaselt nähakse riigieelarves ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5% puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2% muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5% kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6% spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Antud summast võib KuM kasutada kuni 0,5% nimetatud toetuste administreerimisega seotud kulude katteks. KuM soovib eelpool mainitud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks ette nähtud summa eraldada riiklikule kontaktpunktile. Eestis on ligi 2700 spordiorganisatsiooni ja 437 spordikooli, aga kontaktpunkt suhtleb ennekõike spordialaliitudega, keda Eestis on 70 ning paljud neist ei ole manipuleerimise seisukohast kõrge riskiga. Kontaktpunktist peaks saama ka peamine partner Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi ka PPA), MTA-le ja Riigiprokuratuurile, et ühiselt võidelda kokkuleppemängude vastu. Rahvusvaheliselt peetakse sporditulemustega manipuleerimist organiseeritud kuritegevusele madala riskiga ja suure tootlusega võimaluseks raha teenimiseks ja rahapesuks. Mõju ulatus sihtrühmale on väike. Lisandub küll uus tegevusvaldkond, muutub asutuse struktuur, nimetus ja senine toimimine, kuid kontaktpunktile on tagatud riigieelarveline rahastus ning kohanemise mõistes on juba alustatud teatud sisuliste tegevuste elluviimisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike, sest Eestis ei ole palju spordivõistlustega manipuleerimisega seotud juhtumeid varem tuvastatud ega ametlikult menetletud. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 07.10.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2685 spordiorganisatsiooni ja 437 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Mõju valdkond: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb 38 spordiorganisatsioonide jaoks kompetentsikeskus, mis nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eestis või Eesti sportlastega välismaal seotud kahtlastest spordivõistlustest ning aitab spordiorganisatsioonidel lahendada spordivõistlustega manipuleerimise juhtumeid. Kontaktpunkt aitab spordiorganisatsioonidel luua vastavad korrad, et neil oleks võimalik manipuleerimisega seotud inimesi võistlustelt kõrvaldada ning distsiplinaarkaristusi määrata. Hetkel on piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks olemas vähestes Eesti spordialaliitudes. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu spordiorganisatsioonid saavad kahtlastest võistlustest ja isikutest teatada. Kontaktpunkt oleks spordiorganisatsioonidele oluliseks abiks ka suhtlemisel PPA, MTA ja spordiennustuse korraldajatega. Kokkuleppemängude vastane võitlus aitab tagada spordiausust ja seega kaitsta spordimainet, mis omakorda võiks meelitada rohkem inimesi spordiga tegelema ja/või spordivõistlustest osa saama. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonidel on olemas partner, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Iga spordiorganisatsioon Eestis ei pea spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust enam iseseisvalt arendama, vaid saab abi kontaktpunktilt. Sõltumata kontaktpunkti olemasolust peavad spordialaliidud nagunii spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemisega regulaarselt tegelema (sh kehtestama ja uuendama oma kordasid ning vajadusel menetlema kahtlusi ja määrama karistusi). Kuna kõigi spordiorganisatsioonide jaoks tekib üks tugev kompetentsikeskus, kes aitab neil regulaarselt manipuleerimise vastu võidelda, väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased ja spordikohtunikud Sihtrühma suurus: 5500 sportlast ja umbes 3500 spordikohtunikku Aastatel 2016–2018 oli aastas keskmiselt 5500 inimest, kes U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel koha esikolmikus. Spordivõistlustega manipuleerimine ja sellega kaasnevad ohud võivad mõjutada ennekõike seda sihtrühma. Kultuuriministeeriumi 2016. ja 2017. aastal korraldatud uuringu kohaselt on Eestis spordikohtunikke ligikaudu 3500. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb sportlaste ja spordikohtunike jaoks kompetentsikeskus, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eesti sportlastega 39 seotud kahtlastest spordivõistlustest ning vajadusel informeerib neid. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu sportlased ja spordikohtunikud saavad kahtlastest võistlustest ja isikutest teatada. Kontaktpunkt annab sportlastele ja spordikohtunikele vajadusel nõu, kuidas käituda, kui nende poole on pöördutud soovida spordivõistlustega manipuleerida. Hetkel on piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks vähestes Eesti spordialaliitudes ning kontaktpunkt aitaks seda olukorda oluliselt parandada. Kontaktpunkt oleks sportlastele ja spordikohtunikele oluliseks abiks ka suhtlemisel PPA, MTA ja spordiennustuse korraldajatega. Kokkuleppemängude vastane võitlus aitab tagada spordiausust ja seega kaitsta spordimainet, millest võidaksid ühiskondlikult ka sportlased ja spordikohtunikud. Negatiivne tähelepanu võib kahjustada nende ühiskondliku positsiooni ja vähendada sissetulekuid. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiennustuse korraldajad Sihtrühma suurus: Eestis on registreeritud 12 spordiennustuse korraldajat Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikud, kes kannavad spordivõistlustega manipuleerimise tulemusel otsest rahalist kahju, on spordiennustuse korraldajad ja nende kliendid. Kontaktpunktist kujuneb spordiennustuse korraldajatele oluline koostööpartner, kes nõustab ja aitab neid spordispetsiifilistes küsimustes ning suhtlemisel spordiorganisatsioonide, sportlaste ja spordikohtunikega. Kontaktpunkti kaudu saavad spordiennustuse korraldajad omavahel vahetada ka informatsiooni ebaharilike ja kahtlaste panuste kohta, mis võimaldab manipulatsioone avastada. Spordiennustuse korraldajatel on olemas omad spordivõistluste monitooringu süsteemid ning koostöös kontaktpunktiga on võimalik Eestis toimuvaid pettusi kiiremini avastada ja paremini ennetada. Kokkuleppemängude vastane võitlus aitab tagada spordiausust ja seega kaitsta spordimainet, millest võidaksid spordiennustajad. Negatiivne tähelepanu võib potentsiaalseid panustajad spordi juurest eemale peletada, mistõttu võivad väheneda ka spordiennustuste korraldajate sissetulekud. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline. Mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.4. Karistusseadustiku muutmine Justiitsministeerium tegi ettepaneku täiendada karistusseadustikku (§ 195), mille alused on välja töötanud ministeeriumide ja spordiringkondade ühine töögrupp. Töögrupis osalesid Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, SA Eesti Antidoping ning Eesti Olümpiakomitee esindajad. 6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 07.10.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2685 spordiorganisatsiooni ja 437 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Spordisüsteemis on rakendatud 5909 treeneri töökohta, millest 3358 40 omavad treenerikutset. Organiseeritud harrastajaid on 181 195, millest 105 426 on noored (kuni 19a) harrastajad. Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus); sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust ja tööturgu. Euroopa Liidu andmetel annab sport liikmesriikides 2,12% SKP-st ja 2,72% tööhõivest. 2018. aastal statistikaameti läbi viidud spordi satelliitkonto uuring tõi välja, et 2014. aastal andis sport Eestis 1,12% SKP-st ja 3,1% tööhõivest. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja spordikoole, sest aitab parandada kogu spordi mainet ja on antidopingualase ennetustegevuse oluline argument. Muudatuse tulemusena peaks suurenema võimalus tabada dopingu vahendajad, selle kasutamisele õhutajad ja kaasaaitajad enne, kui sportlane on andnud positiivse dopinguproovi, sest muudatus aitab senisest paremini rakendada õiguskaitseorganeid dopinguvastases võitluses ja parandada koostööd Eesti dopinguvastase organisatsiooniga. Seeläbi peaks vähenema ka dopingu tarvitamine. Antud muudatuse tulemusena peaks vähenema dopinguskandaalide arv ja tänu sellele ka võimalik mainekahju kogu spordile, mille tulemusena võidavad kõik spordiorganisatsioonid ja spordikoolid. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju on väike. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskulu ega halduskoormus ei suurene, kuid spordiorganisatsioonid peavad Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) koodeksist juhindudes senisest hoolikamalt jälgima, milliseid ravimeid ja/või toidulisandeid nad oma sportlastele soovitavad, et vältida antud seaduse paragrahviga pahuksisse minemist ning rangemat karistust. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju halduskoormusele ei suurene. 6.4.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: Aastatel 2016–2018 oli aastas keskmiselt 5500 inimest, kes U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel koha esikolmikus. Nendel sportlastel on suurem tõenäosus sattuda dopingukontrolli. Samuti on selle tasemega sportlased rohkem mõjutatud välisest kuvandist, sest sõltuvad palju sponsorlusest. SA Eesti Antidoping andmetel on aastatel 2014-2018 registreeritud 23 dopinguvastaste reeglite rikkumist ehk dopingujuhtumit. See teeb keskmiselt 4,6 juhtumit aastas. Kokku on aastatel 2014-2018 võetud 1 671 dopinguproovi ehk keskmiselt 334 proovi aastas. 41 Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Väljatoodud sportlased peavad pärast muudatust veelgi enam jälgima enda tarvitatud toidulisandeid ja/või ravimeid, sest positiivse dopinguproovi järel võivad nad sattuda kriminaaluurimise alla. Muudatus sportlasi palju ei mõjuta, sest positiivse dopinguproovi puhul uurib neid riiklik dopinguvastane organisatsioon igal juhul. Kuna muudatuse (vt eelmist punkti) tulemusena peaks vähenema dopingu teadlik tarvitamine, on muudatusel sportlastele ka positiivne mõju, sest aitab kaitsta spordi mainet ühiskonnas. 6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: prokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet (menetlejad) Mõju valdkonnad: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena suureneb vähesel määral prokuratuuri ja politseiuurijate töökoormus, sest võib tekkida senisest suurem vajadus kontrollida pärast sportlase positiivset dopinguproovi tema taustajõude ning nende seotust keelatud aine hankimise ja kasutamisega. Samuti tuleb uurida erinevaid dopinguaineid vahendavaid organisatsioone. Muudatuse tulemusena ei muutu töö laad ega korraldus ning tõenäoline dopingu juhtumite arv on samuti väike. SA Eesti Antidoping andmetel on viimastel aastatel olnud positiivseid dopinguproove keskmiselt 4,6 juhtumit aastas. Kuna mitmete nende positiivsete juhtumite raames tarvitatud dopinguainete kasutamiseks ei ole vaja kõrvalist abi ja tihti on need sportlase enda hangitud, ei ole taolistel juhtudel politsei ja prokuratuuri kaasamine vajalik ka tulevikus, sest puudub kuriteo koosseis. SA-ni Eesti Antidoping on jõudnud mitmeid vihjeid ka võimalike dopinguvõrgustike kohta, kuid nende arv on samuti väga väike, mistõttu politsei ja prokuratuuri töökoormus oluliselt ei tõuse (hinnanguliselt 1–3 juhtumit aastas). Küll aga tõstatub vajadus koolitada välja ja määrata eraldi politseiuurija ning vastutav prokurör, kellel oleks selle valdkonnaga tegelemisel suurem pädevus. Dopinguvastase võitlusega on oluline tegeleda, sest ka Interpol on välja toonud, et dopinguainetega hangeldamisega seotud turg on organiseeritud kuritegevusele väikese riskiga, kuid kasumlik äri.23 Eeltoodust tulenevalt on muudatuse mõju sihtrühmale väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 23 https://www.interpol.int/Crimes/Corruption/Anti-doping 42 7.1. Sportlasestipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Ühelt poolt võib esineda tööjõumaksude laekumise vähenemist, sest spordiorganisatsioonidel tekib võimalus maksta sportlastele lepingu olemasolu korral toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus maksuvabalt. Teisalt seatakse piirmäär aastas makstavale stipendiumile, millega piiratakse praegu teatud juhtudel levinud väga kõrgete stipendiumide maksmist sportlastele. Aastate 2013–2017 trende stipendiumide ja tööjõumaksude maksmises on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.1.1. Kavandatava muudatusega eeldatakse, et need trendid jätkuvad ehk spordiorganisatsioonide makstavad maksuvabad stipendiumid vähenevad ning tööjõumaksude laekumine suureneb. Paindlikkuse lisamine töölepingute sõlmimisse toob sportlasi tööhõivesse juurde ja võib kasvada tööjõumaksete laekumine. Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid kohalikele omavalitsustele. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja peab stipendiumide ja toetuste üle arvestuse pidamiseks korraldama Eesti spordiregistri arendustegevusi, kuid nendeks vajalikud rahalised vahendid leitakse SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Mõju SKTSA-le on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.4. MTA kontrollib juba praegu spordiorganisatsioonide ja spordikoolide väljamakseid ning teeb seda ka tulevikus. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlasega sõlmitud lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvetegevuse kaudu. MTA halduskoormuse suurenemist aitab vältida ka andmevahetus sportlastega sõlmitavatest lepingutest töötamise registri ja Eesti spordiregistri vahel ning SKTSA ennetavad tegevused stipendiumi ja toetuse väärmaksmisel. Mõju MTA tegevusele on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.3. 7.2. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi Sporditulemuste alamandmekogu haldamisega on hetkel SKTSA-s seotud 2,5 töökohta. Alamandmekogu andmevahetuseks tuleb arendada vastav X-tee teenus, mis toob kaasa kulutusi, mis kaetakse SKTSA vahendite arvelt. 7.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse riikliku kontaktpunkti loomine ja selle ülesannete täitmise üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesannete täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad isikud või koolitama juba olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele isikutele töökohad ja töövahendid. Samuti tuleb kontaktpunktil teha arendusi oma veebilehel ning asjaajamises. Kontaktpunkti peamised ülesanded on suhtelda seotud pooltega, koguda ja vahetada informatsiooni ning koolitada sportlasi ja spordiorganisatsioone. Võttes arvesse, et ühe inimese brutopalgaks võiks sellise vastutusrikka ülesande täitmisel olla vähemalt 2000 eurot kuus, oleks tema aastane tööjõukulu ligikaudu 32 000 eurot, millele võiks lisanduda umbes 8000 eurot aastas muid kulusid (transport, telefon, lähetused). Ühe isiku palkamiseks oleks seega vaja leida täiendavalt 43 vähemalt 40 000 eurot. Kontaktpunkti sisuliste tegevuste (koolitused, veebileht, infomaterjalid) elluviimiseks oleks täiendavalt vaja planeerida vähemalt 20 000 eurot aastas. Järelikult, konventsioonist tuleneva kontaktpunkti nimetamine tähendab riigile vähemalt 60 000 euro suurust täiendavat kulu aastas. Konkreetne summa selgub kontaktpunkti rakendamisel. Antud summa kaetakse hasartmängumaksu seaduse alusel Kultuuriministeeriumile ette nähtud hasartmängumaksu laekumisest, KuM-i eelarvest ja 2019. aastal toimunud SA Eesti Antidopingu tegevustoetuse tõusust. 7.4. Karistusseadustiku muutmine Lähtuvalt punktist 6.4.3. ei too karistusseadustiku muutmine ja selle rakendamine kaasa suuri täiendavaid kulutusi riigieelarvele. SA Eesti Antidopingu ja/või vastselt loodud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA saab politseiuurijate ja prokuröride dopingualase täiendkoolituse viia koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuriga vajadusel läbi olemasolevate rahaliste vahenditega. Uurimiste ja kriminaalmenetluste läbiviimine peaks toimuma olemasolevatest rahalistest vahenditest, mistõttu on raske näha täiendava lisaressursi vajadust. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel on vaja kultuuriministri määrusega kehtestada Eesti spordiregistri põhimäärus (hetkel VV määrus „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“). Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde ja selle lõplikusse väljatöötamisse kaasatakse edaspidi kõik asjassepuutuvad asutused (HTM, MKM, AKI). 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2020. Kuivõrd spordiorganisatsioonid on väljatöötatava lahendusega kursis, ei vaja nad uue regulatsiooniga kohanemiseks pikemat aega. Antud ajahetkeks jõuab ka STKSA välja töötada vajalikud IT-lahendused uute andmegruppide töötlemiseks ja andmevahetuse korraldamiseks. 01.01.2020 on mõistlik ka seetõttu, et stipendiumide ja toetuste arvestus on kalendriaasta põhine ning seaduse rakendamine võiks alata kalendriaasta alguse ehk 1. jaanuariga. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Senine menetluskäik Esimesel korral tutvustati kavandatavaid spordiseaduse muudatusi spordialaliitudele 2018. aasta märtsis toimunud kohtumisel. Seejärel on kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele 2018. aasta kevadel arvamuse avaldamiseks saadetud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 18.05.2018 tutvustas kultuuriminister sportlase stipendiumi ja toetuse põhimõtteid EOK täiskogul ehk üldkoosoleku istungil. Eelnõu oli eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringil 2018. aasta oktoobris ja see kooskõlastati märkustega. Märkusi esitasid Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium esitasid oma kommentaarid e-kirjaga. Sotsiaalministeeriumiga toimus esitatud märkuste arutamiseks kohtumine, kus leiti regulatsiooni osas paremad lahendused. 44 Rahandusministeeriumi märkustega on arvestatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni märkused lahendame edaspidi spordiregistri põhimääruse eelnõu väljatöötamise raames (eelnõu juurde on lisatud põhimääruse kavand). Spordiorganisatsioonide tagasiside on olnud positiivne ning EOK liikmed toetavad kavandatavate muudatuste elluviimist. Spordiorganisatsioonidest esitasid oma arvamuse 2018. aasta oktoobris kirjalikult Eesti Kergejõustikuliit ja Eesti Korvpalliliit. Mõlema spordialaliiduga on seejärel toimunud ka kohtumised, kus on muudatuste sisu arutatud. Eelnõu esitati teist korda kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja spordiorganisatsioonidele (EOK-le ja tema 107 juriidilisest isikust liikmele). Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks kümnele suuremale noortega tegelevale spordiklubile, kelleks olid Audentese Spordiklubi, Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool, MTÜ Jalgpallikool Tammeka, MTÜ Orca Swim Club, MTÜ Spordiklubi Nord, MTÜ Tartu Ujumisklubi, MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Spordiklubi Garant, Spordiklubi Keila Swimclub ja Tartu Spordiselts „Kalev“. Spordiorganisatsioonidest vastasid Kultuuriministeeriumile Eesti Saalihoki Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Jäähokiliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Suusaliit, Eesti Võimlemisliit, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Võrkpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Sõudeliit, Eesti Korvpalliliit, Eestimaa Spordiliit Jõud ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi. Nende tagasiside on olnud positiivne. Esitatud märkused või ettepanekud on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. Eesti Olümpiakomitee andis eelnõule kooskõlastuse. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja märkis, et eelnõu kohta märkusi ei ole. Andmekaitse Inspektsioonilt tagasisidet ei laekunud. Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega ning märkused koos Kultuuriministeeriumi selgitustega on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 45  Seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Eesti spordiregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus Riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu ametliku nimetusega Eesti spordiregister (edaspidi andmekogu) on asutatud Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk: 1) koguda, väljastada ja avalikustada teavet, mis on vajalik treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sportijate ohutuse tagamiseks; 2) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 3) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud stipendiumi maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 4) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi sporditoetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist; 2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist; 3) kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud erijuhtumid; 4) teostab järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle; 5) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning kontrollib nende täitmist; 6) teostab järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 7) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest; 8) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 9) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Andmekogu volitatud töötleja on Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. (4) Andmekogu volitatud töötleja: 1) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed ja vastutab sisestatud andmete õigsuse eest; 2) kontrollib andmekogusse esitatud andmeid ning korraldab nende parandamise; 3) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega; 4) tagab andmete kandmise andmekogusse käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegade jooksul; 5) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise; 6) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks; 7) edastab kogutud andmed spordistatistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile; 8) osaleb andmekogu arendustöödel; 9) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel; 10) avaldab teavet andmete tähtaegse esitatuse kohta ja edastab andmeid riigieelarveliste sporditoetuste eraldamiseks vajalike otsuste tegemiseks. § 4. Andmekogusse kantud andmete õiguslik tähendus Andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. § 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse Andmekogusse kantud andmete turbeaste on keskmine (M) ning andmekogu turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE § 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis (1) Andmekogu peetakse kolmetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. (2) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. (3) Andmekogul on järgmised alamandmekogud: 1) spordiorganisatsioonide alamandmekogu; 2) spordikoolide alamandmekogu; 3) spordiehitiste alamandmekogu; 4) treenerite alamandmekogu; 5) sportlasetoetuste ja –stipendiumide alamandmekogu; 6) sporditulemuste alamandmekogu. § 7. Spordiorganisatsioonide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiorganisatsioonide ehk spordiklubide, maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja spordiorganisatsioonide liikmeks olevate muude juriidilisest isikust organisatsioonide andmete üle. (2) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu ülesanne on: 1) hallata ülevaadet Eesti spordisüsteemi aluseks olevate spordiorganisatsioonide struktuuri ehk maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonnast ning spordiorganisatsioonide liikmesusest ja esindatusest rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides; 2) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordiorganisatsioonide tegutsemise, spordi harrastamise, spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate sportlaste, treenerite alamandmekogusse kantud treenerite, treenerikutse taotlejate ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, spordiorganisatsiooni tegevpersonali ja majandamise, sportimiseks kasutatavate spordiobjektide ja ehitiste ning tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 3) koondada iga spordiorganisatsiooni juurde temaga seotud terviklik spordialane andmekogum, mis on abiks Eesti spordijuhtidele ja -töötajatele nende töös ning avalikkusele; 4) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil spordiorganisatsioonides tegutsevate treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad; 5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku spordistatistika tegemiseks. § 8. Spordikoolide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordikoolide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordikoolide ehk huvihariduse omandamise raames spordi harrastamist võimaldavate huvikoolide andmete üle. (2) Spordikoolide alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordikoolide, nende spordiga seotud õppekavade ning huvihariduse omandamise raames toimuva spordi harrastamise kohta; 2) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil treenerite alamandmekogusse kantud spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad; 3) võimaldada spordikoolidel edastada Eesti spordiregistrile esitatud õppurite ja pedagoogide andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmiseks. § 9. Spordiehitiste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiehitiste alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. (2) Spordiehitiste alamandmekogu ülesanne on hallata ülevaadet, koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet avalikkusele suunatud spordiobjektide, nende spordialase teeninduse, sportimispaikade tehniliste andmete ja nendega seonduvate spordialade ja distsipliinide kohta. § 10. Treenerite alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Treenerite alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. (2) Treenerite alamandmekogu ülesanne on: 1) võimaldada treenerikutse andjal kutseseaduses sätestatud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmist; 2) treenerikutsega seotud koolitusvajaduste prognoosimise ning sporditegevuses osalejate ohutuse eesmärgil treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tegutsemisega seotud andmete kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avaldamine; 3) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kontaktandmete haldamine ning neile operatiivse asjakohase treenerikutsega seotud spordiinfo saatmine. § 11. Sportlasestipendiumide ja -toetuste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Sportlasestipendiumide ja -toetuste alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste kohta. (2) Sportlasestipendiumide ja -toetuste alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda ja väljastada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud leping, kellele on eraldatud sportlasestipendium või kellele makstakse sportlasetoetust; 2) teavitada sportlast, ning sportlasele stipendiumi ja toetuse maksjaid spordiseaduses sätestatud piirmäärade täitumisest ja ületamisest; 3) edastada andmeid sportlasele väljamakstud stipendiumi, sportlasetoetuse ja toetuse maksmise aluseks oleva sportlasega sõlmitud lepingu kohta Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. § 12. Sporditulemuste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Sporditulemuste alamandmekogu asutamise ja kasutamisele võtmise eesmärk on koguda, ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks, ja spordiajaloo jäädvustamiseks. (2) Sporditulemuste alamandmekogu ülesanne on: 1) süstematiseerida ja avaldada teavet Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 2) pidada arvestust Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED, ANDMETE ESITAJAD JA ANDMETE ESITAMISE KORD § 13. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse andmed §-des 14-20 sätestatud juhtudel. (2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud määruse lisas 1. (3) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja võib andmekogusse kanda andmekogu pidamiseks ja andmekogu andmete mõistmiseks vajalikke andmeid andmeobjekti andmekogu kannete terviklikkuse ja ajakohasuse, andmeandja ja andmete andmekogusse kandmise ning muutmise asjaolude kohta. Andmekogu pidamiseks vajalikel andmetel on informatiivne tähendus. § 14. Tingimused spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse andmed: 1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee kohta; 2) spordiklubi, spordiühenduse ja muu organisatsiooni kohta juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused. (2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. (3) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit või spordiühendus tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, käsitatakse teda paralleelselt ka spordiklubina. (4) Spordi harrastamise võimaldamise all mõistetakse käesolevas määruses mis tahes tasemel sportlaste, spordi- või liikumisharrastajate (edaspidi spordiharrastajate) sportimise organiseerimist spordiklubis spordialade klassifikaatoris märgitud spordialal, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, juhul, kui sportimisest võtab osa vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustele vastav spordiharrastaja regulaarsusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordi harrastamise võimaldamiseks spordiklubis ei loeta spordiürituste, koolituste ja kursuste korraldamist, õppeasutuse õppetööd ja tema korraldatavat spordialast huvitegevust ning spordi harrastamist, mis toimub teise organisatsiooni kaudu. (5) Spordi harrastamise organiseerimise aluseks spordiklubis on spordialade nimekiri, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, harrastajate nimekiri, treeningute ajakava ja teave harrastaja osalemise kohta treeningul ning muu asjakohane teave. (6) Spordi harrastamise võimaldamises eristatakse: 1) spordi harrastamist, mis toimub spordiklubis hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või spordiharrastaja individuaalplaani alusel (edaspidi organiseerunud spordi harrastamine); 2) teenusepõhiselt korraldatud spordi harrastamist (nt fitnessklubides, jõusaalides, golfi- ja tenniseklubides jne), mis põhineb spordiklubi rühmatreeningutes osalemisel või iseseisval spordiklubi sportimisvõimaluste kasutamisel harrastaja enda äranägemisel lühikese eelbroneerimisega või ilma, spordiklubiga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel (edaspidi teenusepõhine spordi harrastamine). (7) Teenusepõhise spordi harrastamise võimaldamise ja teenusepõhisena harrastatava spordiala tuvastab ja kannab spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiregistri volitatud töötleja. (8) Spordiklubi harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid. (9) Spordiklubi teenusepõhiseks harrastajaks loetakse harrastaja juhul, kui ta tegeleb spordiklubis spordi harrastamisega käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 kohaselt teenusepõhiselt ja tal on sõlmitud antud spordiklubiga pikaajaline, vähemalt 6-kuuline leping. (10) Kui spordiharrastaja tegeleb sama spordiala või distsipliiniga nii teenusepõhiselt kui organiseerunult, arvestatakse ta organiseerunud harrastajaks ja lahutatakse teenusepõhiste harrastajate arvust. (11) Spordiharrastaja läheb andmekogus sama spordiala arvestuses arvesse ainult ühe harrastajana. Lahkarvamuste korral otsustab spordiharrastaja arvestamise andmekogu volitatud töötleja. (12) Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal spordiklubisse ja spordikooli arvestatakse teda spordikooli õppurina. Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal rohkem kui ühte spordiklubisse arvestatakse teda ühe spordiklubi harrastajana. Andmekogu volitatud töötleja lähtub spordiharrastaja koduklubi määramisel eelkõige järgnevast: 1) spordiharrastaja kuulumine riigieelarvelist treenerite tööjõukulude toetust saava treeneri treeningrühma; 2) millisele spordiklubile laekuvad spordiharrastaja treeningtasud; 3) millisest spordiklubist saab töötasu spordiharrastaja sporditegevuse juhendaja; 4) millist spordiklubi esindab spordiharrastaja Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis. (13) Spordiürituste korraldamise all mõistetakse käesolevas määruses avalikkusele kättesaadavate spordivõistluste ja muude spordiürituste korraldamist juhul, kui korraldav organisatsioon on võistluse või ürituse peakorraldaja. Spordiürituste korraldamist maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee puhul eraldi tegevusalaks ei märgita. (14) Muu sporditegevuse all mõistetakse käesolevas määruses spordiklubi organiseeritud muud sportimist toetavat tegevust. (15) Spordiühenduse kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel: 1) spordiühendusel on liikmesus rahvuslikus olümpiakomitees; 2) spordiühendusel on muu ühenduse tegevusest selgelt eristuv spetsiifiline spordivaldkond ja spordiühenduse tegevus seisneb selle spordivaldkonna tegevuse üleriigilises koordineerimises ja selle raames sportimisvõimaluste propageerimises, sealhulgas spordiürituste korraldamises, ja spordiühendusel on sellele valdkonnale vastav representatiivne liikmeskond; 3) spordiühendus on piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus ja spordiühendusel on sellele piirkonnale vastav representatiivne liikmeskond. (16) Muu organisatsiooni kohta, mis ei ole spordiorganisatsioon, kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et ta kuulub mõne andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda. § 15. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse spordiorganisatsiooni ja tema liikmeskonda kuuluva juriidilise isiku kohta järgmised, organisatsiooni liigist sõltuvad andmed juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused: 1) organisatsiooni üldandmed; 2) spordiorganisatsiooni üldandmed, sealhulgas spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmed; 3) spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 4) spordiorganisatsiooni liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; 5) spordiorganisatsiooni liikmeskond; 6) spordialaliidu sportlaste litsentsid; 7) spordiorganisatsiooni tegevpersonal, välja arvatud sportlased; 8) sport spordiklubis; 9) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud 10) spordiorganisatsiooni andmehalduri andmed; 11) spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed. (2) Rahvusliku olümpiakomitee kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelistes spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. (3) Maakonna spordiliidu kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, liikmeskond, tegevpersonal, andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. (4) Spordialaliidu kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, spordialaliidu sportlaste litsentsid, tegevpersonal, andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. (5) Spordiühenduse kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Juhul, kui spordiühendus ei kuulu rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda, kantakse spordiühenduste kohta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse peale eelnimetatud andmete ka spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed. (6) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit või spordiühendus tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, kantakse tema kohta andmekogusse ka andmed „Sport spordiklubis“, spordiklubi treenerite või sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta ning spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed. (7) Spordiklubi kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, sport spordiklubis, andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. (8) Kui spordiorganisatsioon ei tegutse, kantakse tema kohta andmekogusse organisatsiooni liigist sõltuvad järgmised andmed: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, sealhulgas spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmed; spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed; andmed liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; spordiorganisatsiooni liikmeskonna andmed; andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed kantakse andmekogusse juhul, kui spordiorganisatsioon eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga Eesti spordiregistrisse kantud andmete kohaselt tegutses. (9) Muu organisatsiooni kohta kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse ainult organisatsiooni üldandmed. (10) Spordiorganisatsiooni liikmesusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse rahvusliku olümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi kuulumist ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni liikmeskonda, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. (11) Spordiorganisatsiooni esindatusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse füüsilise isiku kuulumist rahvusliku olümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi institutsionaalse esindajana ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, ekspertrühma või selle organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. (12) Spordialaliidu sportlaste litsentside kohta kantakse andmekogusse spordialaliidu litsentsitud sportlaste kehtivad arvandmed. Spordialaliidu litsentsitud sportlaseks käesoleva määruse tähenduses loetakse 5-aastaseid ja vanemaid spordiharrastajaid, kellel on spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu kehtiv võistlusluba osaleda spordialaliidu võistlustel (litsents), ja kes on nõuetekohaselt registreeritud spordialaliidu vastavas andmebaasis või infosüsteemis. Andmekogus arvesse mineva spordialaliidu võistlusloa maksimaalne kehtivus on üks aasta ning ühel sportlasel võib samal spordialal ühes vanuseklassis korraga olla üks kehtiv Eesti ja üks rahvusvaheline litsents. (13) Spordialaliidu litsentsitud sportlase nõuetekohase registreerimisena käsitletakse korrektset dokumentatsiooni, mis sisaldab sportlase või organisatsiooni litsentsi taotlemise avaldust või muud samaväärset alusdokumenti ning spordialaliidu poolt väljastatud kehtivate litsentside vormis nimekirja, milles sisalduvad järgmised andmed: distsipliin või spordiala, litsentseeritud sportlase ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu, litsentsi number, litsentsi väljastamise kuupäev, litsentsi kehtivuse kuupäev ning andmete olemasolul ka litsentsi eesmärk või selgitus, võistlussüsteemis esindatava organisatsiooni registrikood ja nimi. § 16. Spordikoolide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta andmed juhul, kui spordikool võimaldab huvihariduse omandamist ja tema Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe klassifikaatoris „Spordialade liigitus” määratletud spordiala või distsipliiniga. (2) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) spordi õppekavad; 3) sport spordikoolis; 4) andmehalduri andmed; 5) andmete sisestaja andmed. (3) Juhul kui spordikooli pidaja kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina, kantakse spordikooli kohta spordikoolide alamandmekogusse ainult spordikooli üldandmed ja spordi õppekavade andmed. (4) Spordikooli harrastajaks loetakse vähemalt 5- aastaseid spordikooli õppureid, kelle pidajat ei kanta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. § 17. Spordiehitiste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse andmed spordiobjekti kohta. (2) Spordiobjekti all mõistetakse käesolevas määruses järgmisi püsivalt hooldatud objekte, milles või millel asub vähemalt üks sportimispaik, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks või kus toimub regulaarne ja avalikkusele kättesaadav organiseeritud sporditegevus või sportimisega seotud õppetöö ja mille otstarve vastab määruse lisas 2 esitatud spordiobjektide ja sportimispaikade liigitusele: 1) ehitis või selle osa; 2) funktsionaalselt ühtse terviku moodustav mitme ehitise kooslus; 3) maa-ala. (3) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse spordiobjekti kohta järgmised andmed nende olemasolul: 1) spordiobjekti üldandmed; 2) riikliku ehitisregistri andmed; 3) sportimispaiga üldandmed; 4) sportimispaiga tehnilised andmed; 5) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 6) andmehalduri andmed; 7) orienteerumisterritooriumi kohta orienteerumiskaardi andmed ja seonduv spordiala. (4) Juhul, kui mitu samale omanikule kuuluvat hoonet või rajatist või nende kooslus moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku, võib volitatud töötleja otsustada need kanda spordiehitiste alamandmekogusse ühe spordiobjektina. § 18. Treenerite alamandmekogusse kantavad andmed (1) Treenerite alamandmekogusse kantakse andmed: 1) treeneri ehk spordispetsialisti kohta, kellele on antud vähemalt ühe spordiala või distsipliini treenerikutse, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku kohta, kes juhendab andmekogusse kandmise hetkel spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 3) treenerikutse taotleja ehk isiku kohta, kes taotleb esmakordselt, kõrgema kategooria saamiseks, aegunud või aeguva kutse asendamiseks teatud kindla spordiala või distsipliini treenerikutset, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid. (2) Treenerite alamandmekogusse kantakse järgmised andmed treeneri, sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku ja treenerikutse taotleja kohta ning muud treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud andmed nende olemasolul: 1) üldandmed, sealhulgas isikut identifitseerivad andmed, hariduse andmed ja kontaktandmed; 2) treenerikutse andmed; 3) tööhõive spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus; 4) treenerikutse tasemekoolitused; 5) kutsekomisjonid ja kutsed; 6) kutsekomisjoni liikmed; 7) andmed kutse andmise kohta. (3) Spordikoolis treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive andmed kantakse treenerite alamandmekogusse juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. § 19. Sportlasestipendiumide ja –toetuste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Sportlasestipendiumide ja –toetuste alamandmekogusse kantakse: 1) sportlasestipendiumi andmed; 2) sportlasega sõlmitud lepingu andmed; 3) sportlasetoetuse andmed; 4) sportlasestipendiumi või -toetuse maksja andmehalduri andmed. (2) Sportlasestipendiumi, sportlasega sõlmitud lepingu ja sportlasetoetuse andmed kantakse andmekogusse spordiseaduse § 10¹ sätestatud sportlasestipendiumide, § 102 sätestatud lepingute ja § 106 sätestatud sportlastoetuste kohta. (3) Sportlasestipendiumi või -toetuse maksja andmehalduri kohta kantakse andmed sportlasestipendiumide ja –toetuste alamandmekogusse juhul, kui stipendiumi või toetust maksev organisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksus või spordikool, mille pidajat ei kanta spordiorganisatsioonina spordiorganisatsioonide alamandmekogusse. § 20. Sporditulemuste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Sporditulemuste alamandmekogusse kantakse sporditulemused: 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid ja Balti meistrivõistlused) esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud kõigi võistkondade ja sportlaste kohta. (2) Sporditulemuste alamandmekogusse kantakse järgmised andmed nende olemasolul: 1) võistluse andmed; 2) võistlustulemused. § 21. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ja saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest: 1) äriregister – organisatsiooni üldandmed, spordikooli pidaja nimi, põhitegevusala ja staatus registris, organisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed, majandusaasta aruande registrile esitamise kuupäev, spordiobjekti omaniku ja valdaja nimi ja õiguslik vorm või asutuse liik, juriidiline aadress, põhitegevusala ja staatus registris, sportlase stipendiumi või toetuse maksja või lepingu sõlmija nimi, sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava organisatsiooni nimi; 2) Eesti Hariduse Infosüsteem – spordikooli üldandmed, spordi õppekavad, sport spordikoolis, treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis; 3) Eesti rahvastikuregister – treenerite alamandmekogusse kantavad isikut identifitseerivad andmed ja elukoha andmed, kutsekomisjoni liikme, spordiobjekti omaniku ja spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või ekspertrühma kuuluva esindaja või auliikme nimi, andmehalduri, andmete sisestaja ja teiste juurdepääsuõigusega isikute nimed ning sportlasestipendiumi või -toetuse saaja nimed ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega), sporditulemuste alamandmekogusse kantavad tulemust näidanud Eesti sportlaste nimed; 4) kutseregister – antud treenerikutse andmed: kutsetunnistuse registreerimis-number, kutsenimetus ja -tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev; kutsekomisjonide ja kutsete andmed: kutsekomisjoni nimetus ning antava kutse nimetus ja kutse tasemed; kutsekomisjoni liikmete andmed, v.a isikukood; 5) ehitisregister –ehitisregistrisse kantud ehitiste andmed; 6) kinnistusregister – spordiobjekti omanikku identifitseerivad andmed; 7) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed; 8) töötamise register – spordiklubi, spordialaliidu ja spordikooli treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute töösuhte vormid, töötamise algus ja lõpp; sportlasega sõlmitud leping andmed; spordiorganisatsiooni töö- ja muu võlaõigusliku lepinguga tegevpersonali arvandmed; 9) Maksu- ja Tolliamet – spordiorganisatsiooni poolt eelmisel majandusaastal makstud stipendiumide andmed, maksuvõla olemasolu. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või andmekogu vastutava või volitatud töötlejaga kokkulepitud viisil. § 22. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmeandjad: 1) spordiorganisatsioonid; 2) maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmed; 3) spordiobjektide omanikud või nende volitatud andmehaldurid; 4) Eesti Orienteerumisliit orienteerumisterritooriumide kohta; 5) treenerid, treenerikutse taotlejad ja sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud; 6) treenerikutset andev organ; 7) treenerikutset andvad kutsekomisjonid; 8) sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksjad. § 23. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiorganisatsioon on kohustatud kuue kuu jooksul alates registreerimisest äriregistris kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama spordiorganisatsioonide alamandmekogule oma tegutsemise staatuse ning tegutsemise korral esitama registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Mittetegutsev või § 31 lõike 5 alusel arhiivi kantud spordiorganisatsioon peab esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates tegutsema hakkamisest. (2) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni (välja arvatud spordiklubi) liikmeskonda vastuvõtmisel on spordi- või muu organisatsioon kohustatud esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul, sõltumata tema tegutsemise staatusest. (3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud pärast andmekogusse kandmata organisatsiooni vastu võtmist oma liikmeskonda tagama, et vastuvõetud organisatsioon esitab andmed andmekogule 30 päeva jooksul. (4) Andmekogusse kandmiseks esitab organisatsioon andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Volitatud töötleja otsustab organisatsiooni liigi ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiorganisatsiooni poolt spordiorganisatsiooni andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja andmete sisetajatele spordiorganisatsiooni andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (5) Organisatsioon esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (6) Spordiorganisatsioon ja tema juriidilises isikust liige esitab andmekogusse organisatsiooni liigile vastavad § 15 lõigetes 1-8 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 8-11 sätestatud andmed, v.a andmed, mis saadakse teistest andmekogudest andmevahetuse kaudu, mille esitab andmekogule spordiorganisatsioon, kelle liikmeskonda ta kuulub, või mille sisestab ja kannab andmekogusse volitatud töötleja. (7) Volitatud töötleja sisestab andmekogusse järgmised andmed: 1) organisatsiooni üldandmed: organisatsiooni liik; 2) spordiorganisatsiooni üldandmed: spordiorganisatsiooni kuulumine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja Vabariigi Valitsuse sellekohase nimekirja kandmise või sealt kustutamise korralduse alusel; 3) spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed: spordialaliidu poolt esindatavad spordialad ja distsipliinid; spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena koos vastava distsipliini või spordiala nimetusega; 4) liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tunnustatus Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt ning liikmesus ülemaailmses rahvusvaheliste spordialaliitude ühenduses (GAISF); esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja roll. 5) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud: sh kuludest stipendiumid. (8) Spordiklubi esitab täiendavalt andmed spordiklubis tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta ning sportlase stipendiumide ja toetuste andmed. Sportlaste stipendiumide ja toetuste andmed esitab spordiklubi sportlasetoetuste ja - stipendiumide alamandmekogule käesoleva paragrahvi lõikes 9 ja §-s 28 sätestatud korras. (9) Spordialaliit esitab täiendavalt andmed spordialaliidus tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta, spordialaliitude nõuetele vastavate spordiobjektide tunnused, sportlase stipendiumide ja toetuste andmed. Sportlasestipendiumide ja -toetuste andmed esitab spordialaliit sportlasetoetuste ja -stipendiumide alamandmekogule §-s 28 sätestatud korras. (11) Rahvuslik olümpiakomitee, spordiühendus ja maakonna spordiliit esitab sportlasetoetuste ja -stipendiumide alamandmekogule täiendavalt andmed sportlasestipendiumide ja -toetuste kohta §-s 28 sätestatud korras. (12) Andmed spordiklubi liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis esitab andmekogule spordialaliit või spordiühendus, kelle liikmeskonda spordiklubi kuulub, oma spordiala, distsipliini või esindatava spetsiifilise tegevusvaldkonna raames või sisestab ja kannab andmekogusse volitatud töötleja spordiklubi esitatud või rahvusvahelise spordiorganisatsiooni avaldatud või esitatud usaldusväärse teabe alusel. (13) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (14) Andmekogusse kantud spordiorganisatsioon on kohustatud esitama andmekogusse oma uuendatud andmed igal kalendriaastal § 30 sätestatud tähtaegadeks. (15) Oma halduspiirkonna organisatsioonide andmete andmekogule esitamise koordineerimiseks võib volitatud töötleja nimetada maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse piires juhtisiku (edaspidi piirkondlik juhtisik). (16) Andmekogu volitatud töötlejal ning piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda organisatsioonide poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. Algallikateks on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud organisatsiooni põhikiri, spordialasele põhitegevusele viitav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood või liikmesus spordiorganisatsioonis. § 24. Spordikoolide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Eesti Hariduse Infosüsteemist kantakse spordikoolide alamandmekogusse infosüsteemide andmevahetusekihi vahendusel järgmised andmed: 1) spordikoolide üldandmed ja spordikoolide spordi õppekavade andmed määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus, välja arvatud spordikooli pidaja äriregistri staatus, spordikooli või selle pidaja põhitegevusala ning spordikooli kontaktaadressi X- ja Y-koordinaat; 2) andmed „Sport spordikoolis” määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus, v.a õppurite arvandmed ning spordiobjekti või ehitise andmed, kus seda spordiala harrastatakse; (2) Spordikooli harrastajate arvandmed esitab Eesti Hariduse Infosüsteemi vastutav töötleja andmekogu volitatud töötlejale poolt vahel kokkulepitud ajal ja viisil. (3) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. § 26. Spordiehitiste alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiobjekti omanikul on kohustus algatada temale kuuluva spordiobjekti andmete esitamine andmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates spordiobjekti kasutusele võtmisest või spordiobjekti omandiõiguse omandamisest, kui temale kuuluv spordiobjekt ei ole andmekogusse kantud. (2) Kui spordiobjekt asub kinnistamata maal, täidab lõikest 1 tuleneva kohustuse spordiobjekti valdaja. (3) Andmekogusse kandmiseks esitab spordiobjekti omanik volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud ajakohased andmed, mille alusel otsustab volitatud töötleja spordiobjekti tüübi, liigi või liigid ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiobjekti omaniku poolt spordiobjekti andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja spordiobjekti andmetele andmete sisetajatele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (4) Spordiobjekti omanik esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (5) Spordiobjekti omanik esitab koostöös spordiobjekti valdajaga andmekogusse: 1) spordiobjekti andmed, välja arvatud spordiobjekti liik või liigid, omandiliik ja asukoha koordinaadid; 2) sportimispaiga üldandmed, välja arvatud sportimispaiga vastavus spordialaliitude nõuetele; 3) sportimispaiga tehnilised andmed; 4) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 5) spordiobjekti andmehalduri andmed; 6) spordiobjekti andmete sisestaja andmed. (6) Orienteerumisterritooriumide andmed päritakse Eesti Orienteerumisliidult iga kalendriaasta 31. oktoobriks. (7) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui spordiobjekti omanik või Eesti Orienteerumisliit on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (8) Sportimiseks kasutatavate matkaradade spordiehitiste alamandmekogusse kandmise eelduseks on Eesti Matkaliidu kirjalik nõusolek. (9) Linna või valla haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegeleval teenistujal või ametiasutuse teenistujal, kes neid ülesandeid täidab, on kohustus teatada oma halduspiirkonna uute ja andmekogusse kandmata spordiobjektide, sealhulgas sportimiseks kasutatavate kergliiklusteede, matkaradade, lennuspordi lennuväljade ja purjespordisadamate algandmed andmekogu volitatud töötlejale iga kalendriaasta 1. veebruariks. (10) Oma halduspiirkonna spordiobjektide andmete esitamist andmekogule koordineerib piirkondlik juhtisik. (11) Andmekogu volitatud töötlejal ja piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda spordiobjektide, sealhulgas riiklikusse ehitisregistrisse kandmata või riiklikus ehitisregistris spordiotstarbelist kasutamise otstarvet mitteomavate ehitiste omanike poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. § 27. Treenerite alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuandmed kannab andmekogusse vastavat treenerikutset andev kutsekomisjon või andmekogu volitatud töötleja 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. (2) Andmekogu volitatud töötleja vormistab andmekogusse kantud treenerile, treenerikutse taotlejale ja soovi korral sporditegevust juhendavale treenerikutseta isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, uuendamist ja parandamist võimaldava kasutajakonto. (3) Spordiklubi esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine § 14 lõigete 4 ja 5 kohaselt ning isik juhendab spordiklubis aktiivselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul vähemalt ühte § 14 lõikes 8 sätestatud tingimustele vastavat spordiharrastajat ning tal on sõlmitud spordiklubiga sellekohane leping või kokkulepe. (4) Spordialaliit esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed treenerite alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui isik tegutseb spordialaliidus treeneri või sporditegevuse juhendajana sellekohase lepingu alusel. (5) Treener ja treenerikutse taotleja esitab andmekogusse enda kohta järgmised andmed: 1) isikukood; 2) hariduse andmed ja kontaktandmed; 3) treenerikutse taotlemisel nõutavad dokumendid; 4) treenerikutse tasemekoolituste andmed (esmaabi, eriala ja täienduskoolitused). (6) Sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed omal soovil. (7) Kutsekomisjon kannab andmekogusse: 1) taotletavate ja antud treenerikutsete andmed, välja arvatud kutsetunnistuse registreerimisnumber; 2) treenerikutse tasemekoolituste andmed (eriala ja täienduskoolitused); 3) andmed kutse andmise kohta. (8) Treenerikutse andja kannab andmekogusse: 1) treenerikutset andvate kutsekomisjonide ja antavate treenerikutsete andmed: antava kutsega seotud spordiala või distsipliin, kutsekomisjoni kontaktisiku nimi, kutsekomisjoni infotelefon ja info e-posti aadress; 2) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme isikukood; 3) treenerikutse tasemekoolituste andmed (üldained). (9) Treenerikutset andev organ või treenerikutset andev kutsekomisjon kannab andmed andmekogusse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (10) Treener, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (11) Antud treenerikutsete andmed kantakse andmekogusse kutseregistri põhimääruses sätestatud tähtaegu arvestades. (12) Määruse lisa 1 IV peatükis nimetatud andmed „Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis”, välja arvatud märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta ning treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise vorm, mis saadakse töötamise registrist, kantakse treenerite alamandmekogusse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Hariduse Infosüsteemist. § 28. Sportlasestipendiumide ja –toetuste alamandmekogusse andmete esitamise ja kandmise kord (1) Sportlase lepingu andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. (2) Sportlasestipendiumi andmed esitab andmekogule sportlasele stipendiumi eraldanud spordiorganisatsioon, spordikool või spordikooli pidaja stipendiumi eraldamise päeval. (3) Sportlasetoetuse andmed esitab andmekogule toetust eraldav spordiorganisatsioon, spordikool või spordikooli pidaja või kohaliku omavalitsuse üksus enne toetuse eraldamist (4) Spordialaliit kontrollib sportlasetoetuse eraldaja poolt toetuse saaja kohta andmekogusse sportlase litsentsi osas esitatud teavet ning kinnitab selle õigsust ja kehtivust või lükkab selle ümber koos põhjendusega 3 tööpäeva jooksul alates andmekogu volitatud töötleja poolt saadetud vastava päringu laekumisest. Toetuse võib välja maksta pärast volitatud töötleja poolt saadetud kirjalikku kinnitust. (5) Sportlasetoetuse kandmiseks andmekogusse esitab kohaliku omavalitsuse üksus andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse, mille alusel vormistab andmekogu volitatud töötleja toetuste maksja andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist ja uuendamist võimaldava kasutajakonto. (6) Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse kandmiseks andmekogusse esitab spordikooli volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse, mille alusel vormistab andmekogu volitatud töötleja stipendiumi või toetuste maksja andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist ja uuendamist võimaldava kasutajakonto. (7) Spordiorganisatsioon, spordikool või kohaliku omavalitsuse üksus esitab sportlaste stipendiumide, toetuste andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis, kus andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (8) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. § 29. Sporditulemuste alamandmekogusse andmete esitamise ja kandmise kord (1) Sporditulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse andmekogu volitatud töötleja võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku võistlusprotokolli avaldamisest. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus pöörduda vastava spordialaliidu või –ühenduse poole andmekogusse kantavate andmete täpsustamiseks ja võistlusprotokollide saamiseks. § 30. Andmete uuendamise kord (1) Spordiorganisatsioonil on kohustus uuendada andmekogusse kantud andmeid igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober ning esitada äriregistrile majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtajaks. (2) Majandusaasta tulude ja kulude andmed esitab spordiorganisatsioon äriregistrile seaduses sätestatud tähtajaks. Andmekogule esitab spordiorganisatsioon füüsiliste isikute maksetest saadud tulude, treenerite ja juhendajate tööjõukulude, sportlaste tööjõukulude andmed. Juhul kui äriregistrile esitatud andmetest ei saa mõistlikult tuletada vajalikke andmeid, mis vastavad lisas 1 määratud taksonoomiale, või kui spordiorganisatsiooni majandusaasta ei ühti kalendriaastaga või kui andmed tuleb esitada spordiorganisatsioonina tegutseva majandusüksuse kohta, võib volitatud töötleja nõuda spordiorganisatsioonilt ka muude majandusaasta tulude ja kulude andmete esitamist andmekogusse. (3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud tagama oma juriidilisest isikust liikmete andmete uuendamise andmekogus käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks. (4) Andmekogusse kantud muu organisatsioon oma andmeid andmekogus iga aasta uuendama ei pea. (5) Spordiobjekti omanikul on kohustus uuendada temale kuuluva spordiobjekti kohta andmekogusse kantud andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. märtsiks. (6) Spordialaliit esitab nõuetele vastavate sportimispaikade tunnused üks kord kalendriaastas, 31. oktoobriks. (7) Treener, treenerikutse taotleja ja omal soovil andmekogusse hariduse andmed ja kontaktandmed esitanud sporditegevust juhendav treenerikutseta isik on kohustatud uuendama oma andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. detsembriks. (8) Peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatu on andmeandja kohustatud uuendama alljärgnevaid andmekogusse kantud andmeid 30 päeva jooksul arvates nende muutumisest: 1) spordiorganisatsioon spordiorganisatsiooni üldandmeid, sh spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmeid, spetsiifilisi andmeid, liikmeskonna ja spordiorganisatsiooni andmehalduri andmeid; 2) rahvuslik olümpiakomitee, spordialaliit, spordiühendus ja spordiklubi andmeid spordiorganisatsiooni liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; 3) spordiklubi ja spordialaliit treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmeid; 4) spordiobjekti omanik spordiobjekti üldandmeid, spordiobjekti omaniku, spordiobjekti valdaja, spordiobjekti asukoha kontaktandmeid ja spordiehitiste alamandmekogus spordiobjekti andmehalduri andmeid; 5) treener, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendav treenerikutseta isik hariduse andmeid ja kontaktandmeid; 6) treenerikutset andev kutsekomisjon treenerikutsete tasemekoolituste andmeid. (9) Sportlase stipendiumi ja sportlase toetuse maksjal on kohustus esitada maksete andmed makse tegemise päeval. (10) Andmekogusse kantud spordiorganisatsioonide ja spordiobjektide andmete uuendamist käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks koordineerivad oma halduspiirkonna raames piirkondlikud juhtisikud.  4. peatükk ANDMEKOGU ANDMETE JA ALUSDOKUMENTIDE SÄILITAMINE NING ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE § 31. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse „Arhiiviseadusest”, selle alusel antud õigusaktidest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast. (2) Säilitada tuleb digitaalses andmekogus olevad andmed, alusdokumendid ning § 32 lõikes 7 ja § 35 lõikes 6 nimetatud andmed. (3) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kalendriaastate kaupa ja alatiselt, v.a isikuandmed, mida säilitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele _. (4) Spordiorganisatsiooni, spordiobjekti, treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni 12 aastat alates arhiveerimisest. Treenerikutset taotleva isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni kaks aastat alates arhiveerimisest. Kutse andmisega seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni neli aastat alates hindamise kuupäevast. Paberkandjal esitatud alusdokumente, kutse andmisega seotud korralduslikke alusdokumente ning § 35 lõikes 6 nimetatud andmeid säilitab volitatud töötleja viis aastat. Säilitamistähtaja möödumisel otsustatakse alusdokumentide kustutamine või hävitamine. (5) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud organisatsiooni andmed arhiveeritakse, kui: 1) organisatsioon kustutatakse äriregistrist; 2) spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei tegutse või on likvideerimisel; 3) kuus kuud pärast käesolevas määruses sätestatud andmete uuendamise tähtpäeva, kui spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei ole andmeid esitanud või ei ole esitanud andmeid nõuetekohaselt; 4) muu organisatsioon ei ole enam ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige; 5) muutub organisatsiooni liik või spordiorganisatsioon ei vasta § 14 lõigetes 2-10 sätestatud tingimustele ega ole ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse ega rahvusliku olümpiakomitee liige. (6) Spordikoolide alamandmekogusse kantud spordikooli andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordikool arhiveeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis; 2) spordikooli andmekogusse kandmise aluseks olnud spordiala või distsipliiniga seotud õppekava suletakse ja spordikoolil pole muid andmekogusse kantud spordiala või distsipliiniga seotud õppekavasid. (7) Andmekogusse kantud spordiobjekti andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordiobjekt lammutatakse; 2) spordiobjekti aktiivset spordialast kasutust ei toimu ning selle taas spordialasesse kasutusse võtmine ei ole tõenäoline ja spordiobjekti omanik on sellest andmekogule teatanud; 3) spordiobjekt ei ole olnud aktiivses spordialases kasutuses kahel järjestikusel kalendriaastal; 4) spordiobjekti andmeid ei ole uuendatud kahel järjestikusel kalendriaastal; 5) orienteerimisterritooriumi kohta kehtiv orienteerumiskaart ei ole enam kasutuses ja Eesti Orienteerumisliit on sellest andmekogule teatanud; 6) Eesti Matkaliit on esitanud taotluse matkaraja eemaldamiseks andmekogust põhjusel, et matkarada ei vasta tema kehtestatud nõuetele. (8) Andmekogusse kantud treeneri, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmed arhiveeritakse: 1) kuus kuud pärast treenerikutse aegumist, kui treeneril ei ole muid kehtivaid kutseid ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna ega taotle treenerikutset; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul kuus kuud pärast tegutsemise lõpetamist spordiorganisatsioonis või -koolis või pärast vastava spordiorganisatsiooni või -kooli tegevuse lõpetamist või andmete arhiveerimist, kui ta ei ole asunud muule töökohale ega taotle treenerikutset; 3) treenerikutse taotleja puhul kuus kuud pärast registrisse kandmist, kui ta ei ole omandanud treenerikutset ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna; 4) spordikooli treeneri ja seal sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui spordikoolide alamandmekogus ei ole spordikooli kohta andmed „Sport spordikoolis” ning isik ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 5) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui ta ei vasta § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis, kelle pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonina spordiorganisatsioonide alamandmekogusse, sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 6) treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku surma korral. (9) Andmekogusse kantud kutsekomisjoni või kutse andmed arhiveeritakse, kui vastava kutsekomisjoni tegevus või kutse andmine on lõpetatud. (10) Kutsekomisjoni liikme andmed arhiveeritakse, kui kutsekomisjoni liige ei kuulu enam kutsekomisjoni koosseisu. (11) Kutseeksamite andmed arhiveeritakse kaks aastat pärast kutseeksami toimumist. (12) Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse üks aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. (13) Arhiveeritud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) spordiorganisatsiooni andmehalduri, andmete sisestaja, tegevjuhi ja esindaja andmeid rahvusvahelises organisatsioonis kuni 12 aastat alates spordiorganisatsiooni arhiveerimisest; 2) spordiobjekti andmehalduri, andmete sisestaja, füüsilisest isikust omaniku ja haldaja andmeid kuni 12 aastat alates spordiobjekti arhiveerimisest; 3) treenerikutse taotleja andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 4) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmeid kuni 12 aastat alates vastavad tööhõive andmed esitanud spordiorganisatsiooni või spordikooli arhiveerimisest; 5) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmeid kuni 12 aastat alates arhiveerimisest, tööhõive andmete olemasolul kuni 12 aastat alates vastava spordiorganisatsiooni või spordikooli arhiveerimisest; 6) treenerikutse tasemekoolituste andmeid kuni 12 aastat alates tasemekoolituse toimumise lõpukuupäevast; 7) kutsekomisjonide, kutsete ja kutsekomisjonide liikmete andmeid kuni neli aastat alates arhiveerimisest; 8) kutse andmise andmeid kuni neli aastat alates hindamise kuupäevast; 9) sportlasestipendiumide, lepingute ja toetuste ning sportlasestipendiumi või -toetuse maksja andmehalduri (spordikooli pidaja ja kohaliku omavalitsuse üksus) andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 10) spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmed kuni 12 aastat alates spordikooli arhiveerimisest. (14) Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse. (15) Sporditulemuste andmeid hoitakse alaliselt. § 32. Andmekogu andmete õigsus (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, nõuda täiendavate andmete, selgituste ja dokumentide esitamist. Kui andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged, puudulikud, ebausutavad või kattuvad teise spordiorganisatsiooni või spordikooli andmetega, on andmekogu volitatud töötlejal õigus keelduda nende kandmisest andmekogusse. (3) Ebaõigete, puudulike, ebausutavate või kattuvate andmete tuvastamise korral on andmeandja kohustatud esitama täiendavad andmed, selgitused või dokumendid kümne tööpäeva jooksul vea avastamisest või sellest talle teatamisest arvates. Nende alusel teeb parandused esitatud andmetes andmekogu volitatud töötleja. (4) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud või mis on käesolevas määruses sätestatud tähtpäevaks nõuetekohaselt uuendamata. (5) Andmekogu andmebaasis vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel parandab need andmekogu volitatud töötleja, piirkondlik juhtisik või treenerikutset andev kutsekomisjon. (6) Kui andmekogu andmetes esineb vigu või on tekkinud kahtlus andmekogus olevate ebaõigete või kattuvate andmete suhtes, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja andmed parandama. Andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete parandamisest teavitab volitatud töötleja andmeandjat. (7) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu andmebaasis. 5. peatükk ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE § 33. Andmete töötlemine ja avaldamine (1) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal. (2) Treenerite alamandmekogu andmete töötlemise õigus on kutset andva organi esindajal ja kutsekomisjoni kontaktisikul treenerite alamandmekogus oma kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmete ulatuses ning piirkondlikel juhtisikutel oma halduspiirkonna spordiorganisatsioonides treenerina või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate isikute tööhõive andmete ulatuses. (3) Spordiorganisatsioonide ja spordiehitiste alamandmekogu andmete töötlemise õigus oma halduspiirkonna organisatsioonide ja spordiobjektide ulatuses on piirkondlikel juhtisikutel. (4) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töö- või teenistussuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. (5) Treenerite alamandmekogu veebilehte kasutatakse treenerikutse andja ülesande täitmisega seotud teabe avalikustamiseks. (6) Sporditegevuses osalejate ohutu sportimise korraldamise eesmärgil avaldatakse spordi- organisatsioonide alamandmekogu veebilehel spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogu veebilehel spordikoolide treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed, spordialad ja distsipliinid koos vastava kutsekvalifikatsiooni andmetega. (7) Treenerite alamandmekogu veebilehel sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, välja arvatud treenerikutsete taotlejad, andmeid ei avaldata. (8) Juhul kui spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda kuulub huvikooliseaduse alusel tegutseva spordikooli pidaja, näidatakse spordiorganisatsiooni liikmena spordiorganisatsioonide alamandmekogu veebilehel lisaks spordikooli pidajale ka spordikooli andmeid. § 34. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus (1) Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs andmekogude avalikel veebilehtedel ja muul viisil kooskõlas õigusaktides sätestatuga. (2) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. (3) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed: 1) spordiorganisatsiooni tegevpersonali andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või spordikoolis; 2) spordiorganisatsiooni tegevjuhi isikukood ja rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma kuuluva esindaja või auliikme isikukood, kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tegutsemise vorm,; 4) sportlasega sõlmitud lepingu, sportlasestipendiumi ja -toetuse andmed, sportlasestipendiumi või -toetuse maksja andmehalduri andmed; 5) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud; 6) spordiobjekti omaniku andmed, kui spordiobjekti omanik ei ole andnud nõusolekut andmete avaldamiseks, välja arvatud omaniku õiguslik vorm ja omaniku liik; 7) spordiobjekti valdaja isikukood; 8) spordiorganisatsiooni, spordiobjekti andmehalduri ja andmete sisestaja andmed; 9) treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku üldandmed, välja arvatud isiku eesnimi, perekonnanimi, elukoha ja kontaktaadressi maakond ja omavalitsus; 10) treenerikutse tasemekoolituste andmed; 11) kutsekomisjoni liikme isikukood, kontakttelefon ja e-posti aadress; 12) kutseeksamite andmed; 13) sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase isikukood; 14) alusdokumendid. (4) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja, ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Juurdepääs spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste alamandmekogudesse kantud andmetele on piirkondlikel juhtisikutel, maakonna spordiliidu andmehalduril oma halduspiirkonnas registreeritud organisatsioonide, spordikoolide ja oma halduspiirkonnas asuvate spordiobjektide andmete piires. (6) Juurdepääs treenerite alamandmekogu andmetele on: 1) treenerikutset andva organi esindajal treenerikutse andja ülesannete täitmiseks tema teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses; 2) treenerikutse andva kutsekomisjoni kontaktisikul kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmetele; 3) piirkondlikel juhtisikutel, maakonna spordiliidu andmehalduril oma halduspiirkonnas elukohta omavate ja oma halduspiirkonnas registreeritud spordiorganisatsioonis või -koolis tegutsevate treenerite, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse taotlejate üldandmetele, treenerikutse ja tööhõive andmetele. (7) Juurdepääs sportlasestipendiumide ja -toetuste alamandmekogusse kantud andmetele on: 1) rahvusliku olümpiakomitee esindajal kõigi andmekogusse kantud sportlaste stipendiumide ja sportlaste toetuste andmete osas; 2) spordialaliidu andmehalduril oma spordiala kohta andmekogusse kantud sportlaste stipendiumide ja sportlaste toetuste andmete piires. (8) Juurdepääs sporditulemuste alamandmekogu piiratud juurdepääsuga andmetele on spordialaliidu esindajal spordialaliidu poolt esindatava spordiala võistluste ja võistlustulemuste piires. (9) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. (10) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 35. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust väljastamine (1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele, ning sportlase kõigi sporditulemuste andmete pärimiseks sporditulemuste alamandmekogust antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. (2) Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud: 1) milliseid andmeid taotletakse; 2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust; 3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk; 4) taotluse esitamise kuupäev. (3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast arvates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja. (4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise eesmärk, maht ja väljastamise kord. (5) Andmeid väljastatakse digitaalsel andmekandjal. Juhul kui andmete väljastamise kohta on sõlmitud lõikes 4 nimetatud leping, võib andmeid väljastada siduspöörduse teel andmesidevõrkude kaudu. (6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati. § 36. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja päringud piiratud juurdepääsuga andmete kohta logitakse. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut. (2) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi andmed kustutatakse. 6. peatükk JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE § 37. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. § 38. Andmekogu finantseerimine Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. § 39. Andmekogu likvideerimine (1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt. Minister Kantsler Lisa 1 Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu Lisa 2 Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus  Kultuuriministri ____. a määrus nr __ „Eesti spordiregistri põhimäärus“ Lisa 1 Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu I. SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU 1. Organisatsiooni üldandmed 1.1. Organisatsiooni üldandmed 1.1.1. Organisatsiooni liik (spordiklubi, spordiühendus, maakonna spordiliit, spordialaliit, rahvuslik olümpiakomitee, muu organisatsioon) 1.1.2. Organisatsiooni registrikood 1.1.3. Organisatsiooni registreeritud nimi 1.1.4. Organisatsiooni registreerimise kuupäev (esmakande aeg) 1.1.5. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.1.6. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond 1.1.7. Organisatsiooni juriidiline aadress – omavalitsus 1.1.8. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus 1.1.9. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress 1.1.10. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks 1.1.11. Organisatsiooni staatus äriregistris 1.1.12. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik 1.2. Spordiorganisatsiooni üldandmed 1.2.1. Spordiorganisatsiooni tegutsemise staatus (tegutseb, ei tegutse) 1.2.2. Spordiorganisatsiooni asutamise aeg 1.2.3. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegutsemine spordiklubina spordi harrastajatele (jah, ei) 1.2.4. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – maakond 1.2.5. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – omavalitsus 1.2.6. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – väikekoht 1.2.7. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – asustusüksus 1.2.8. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – liikluspind 1.2.9. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – aadressinumber 1.2.10. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – hoone osa 1.2.11. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – postiindeks 1.2.12. Spordiorganisatsiooni kontaktaadressi X-koordinaat 1.2.13. Spordiorganisatsiooni kontaktaadressi Y-koordinaat 1.2.14. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon 1.2.15. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress 1.2.16. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – veebileht 1.2.17. Spordiorganisatsiooni kuulumine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja 1.2.18. Spordiorganisatsiooni majandusaasta aruande esitamise kuupäev äriregistrile 1.2.19. Spordiorganisatsiooni maksuvõla olemasolu 1  1.2.20. Spordiorganisatsiooni e-posti aadressi eksponeerimise soov andmekogu veebilehel 1.2.21. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – isikukood 1.2.22. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – eesnimi 1.2.23. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – perekonnanimi 1.2.24. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – ametinimetus 1.2.25. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – kontakttelefon 1.2.26. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – e-posti aadress 1.3. Spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 1.3.1. Spordiühenduse spetsiifilised andmed 1.3.1.1. Spordiühenduse spetsiifiline või piirkondlik tegevusvaldkond 1.3.2. Spordialaliidu spetsiifilised andmed 1.3.2.1. Spordialaliidu poolt esindatavad spordialad ja distsipliinid 1.3.3. Spordiklubi spetsiifilised andmed 1.3.3.1. Spordiklubina tegutseva allüksuse nimi (äriühingud, majandusüksuse nimi äriühingu registreeritud nimest erineva nime korral) 1.3.3.2. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine (jah, ei) 1.3.3.3. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena ja distsipliini või spordiala nimetus 1.3.3.4. Spordiklubi tegevusala – spordiürituste korraldamine (jah, ei) 1.3.3.5. Spordiklubi tegevusala – muu sporditegevus (jah, ei) 1.3.3.6. Spordiklubi muu sporditegevuse täpsustus 2. Liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.1. Spordiorganisatsiooni liikmesus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.1.1. Rahvusvahelist liikmesust omava spordiorganisatsiooni registrikood 2.1.2. Rahvusvahelise spordirganisatsiooni rahvusvaheline nimi 2.1.3. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni rahvusvaheline lühend 2.1.4. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni nimi eesti keeles 2.1.5. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus; 2.1.6. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tunnustatus Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt 2.1.7. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni liikmesus ülemaailmses rahvusvaheliste spordialaliitude ühenduses (GAISF) 2.1.8. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni veebileht 2.1.9. Liikmeks vastu võtmise aeg (aasta) 2.1.10. Liikmesuse lõpp (aasta) 2.2. Spordiorganisatsiooni esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.2.1. Esindaja rahvusvahelisse spordiorganisatsiooni esitanud Eesti spordiorganisatsiooni registrikood 2.2.2. Selle rahvusvahelise spordiorganisatsiooni rahvusvaheline nimi, kuhu isik on valitud või nimetatud 2.2.3. Esindaja isikukood 2  2.2.4. Esindaja eesnimi 2.2.5. Esindaja perekonnanimi 2.2.6. Esindaja kontakttelefon 2.2.7. Esindaja e-posti aadress 2.2.8. Selle organi liik, kuhu esindaja kuulub 2.2.9. Organi nimetus inglise keeles 2.2.10. Organi nimetus eesti keeles 2.2.11. Esindaja ameti- või aunimetus inglise keeles 2.2.12. Esindaja ameti- või aunimetus eesti keeles 2.2.13. Esindaja roll 2.2.14. Veebilink esindaja andmetele rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.2.15. Esindaja ametivolituste algus (kuu ja aasta) 2.2.16. Esindaja ametivolituste lõpp (kuu ja aasta) 3. Spordiorganisatsiooni liikmeskond 3.1. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) füüsilisest isikust liikmete arv 3.2. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) juriidilisest isikust liikmete arv 3.3. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) juriidilisest isikust liikme registrikood 3.4. Juriidilise isiku spordiorganisatsiooni liikmeskonda kandmise kuupäeva märge 3.5. Juriidilise isiku spordiorganisatsioonist kustutamise kuupäeva märge 4. Spordialaliidu sportlaste litsentsid 4.1. Distsipliin või spordiala 4.1.1. Selle distsipliini või spordiala 20-aastaste ja vanemate spordialaliidu litsentsitud sportlaste arv kokku (mehed ja naised) 4.1.2. Sh selle distsipliini või spordiala 20-aastaste ja vanemate spordialaliidu litsentsitud naissoost sportlaste arv 4.1.3. Selle distsipliini või spordiala 19-aastaste ja nooremate spordialaliidu litsentsitud sportlaste arv kokku (poisid ja tüdrukud) 4.1.4. Sh selle distsipliini või spordiala 19-aastaste ja nooremate spordialaliidu litsentsitud naissoost sportlaste arv 5. Sport spordiklubis 5.1. Spordiklubis harrastatav spordiala 5.1.1. Organiseerunud spordi harrastamine - spordiala harrastamine hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 5.1.1.1. Selle spordiala 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.1.1.2. Sh selle spordiala 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 5.1.1.3. Selle spordiala 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 5.1.1.4. Sh selle spordiala 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 5.1.2. Spordiala harrastamine teenusena 5.1.2.1. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.1.2.2 Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 3  5.1.2.3. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 5.1.2.4. Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 5.2. Spordiklubis harrastatava spordiala distsipliin 5.2.1. Organiseerunud spordi harrastamine - distsipliini harrastamine hooajaks komplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 5.2.1.1.. Selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.2.1.2. Sh selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 5.2.1.3. Selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 5.2.1.4.. Sh selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 5.2.2. Distsipliini harrastamine teenusena 5.2.2.1. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 5.2.2.2. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 5.2.2.3. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 5.2.2.4. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 5.3. Spordiobjekt või ehitis, kus seda spordiala või distsipliini harrastatakse 5.3.1. Asukoht – maakond 5.3.2. Asukoht – omavalitsus 5.3.3. Asukoht – asustusüksus 5.3.4. Asukoht – lähiaadress 5.3.5. Spordiobjekti või ehitise nimi 6. Spordiorganisatsiooni tegevpersonal, v.a sportlased 6.1. Töölepinguga täistööajaga juhtide, mänedžeride arv 6.2. Töölepinguga täistööajaga teiste töötajate arv 6.3. Töölepinguga täistööajaga naissoost juhtide, mänedžeride arv 6.4. Töölepinguga täistööajaga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.5. Töölepinguga täistööajaga naissoost teiste töötajate arv 6.6. Töölepinguga osalise tööajaga juhtide, mänedžeride arv 6.7. Töölepinguga osalise tööajaga treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.8. Töölepinguga osalise tööajaga teiste töötajate arv 6.9. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost juhtide, mänedžeride arv 6.10. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.11. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost teiste töötajate arv 6.12. Töövõtulepinguga juhtide, mänedžeride arv 6.13. Töövõtulepinguga treenerite ja treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.14. Töövõtulepinguga teiste töötajate arv 4  6.15. Töövõtulepinguga naissoost juhtide, mänedžeride arv 6.16. Töövõtulepinguga naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.17. Töövõtulepinguga naissoost teiste töötajate arv 6.18. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate juhtide, mänedžeride arv 6.19. Füüsilisest isikst ettevõtjana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.20. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate teiste töötajate arv 6.21. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost juhtide, mänedžeride arv 6.22. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.23. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost teiste töötajate arv 6.24. Vabatahtlike (tasustamata) juhtide, mänedžeride arv 6.25. Vabatahtlike (tasustamata) treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.26. Vabatahtlike (tasustamata) teiste töötajate arv 6.27. Vabatahtlike (tasustamata) naissoost juhtide, mänedžeride arv 6.28. Vabatahtlike (tasustamata) treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute arv 6.29. Vabatahtlike (tasustamata) naissoost teiste töötajate arv 6.30. Sh treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate juhtide, mänedžeride arv 6.31. Sh treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate teiste töötajate arv 7. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud 7.1. Liikmetelt saadud tasud 7.2. Tulud annetustest ja toetustest 7.3. Tulu ettevõtlusest 7.4. Muud tulud kokku (sh muud tulud, netotulu finantsinvesteeringutelt ja finantstulud) 7.5. Kokku tulud 7.6. Sh tulud üksikisikute maksetest 7.7. Tööjõukulud 7.8. Jagatud annetused ja toetused 7.9. Projekti- ja tegevuskulud (sh sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud, mitmesugused tegevuskulud) 7.10. Muud kulud kokku (sh muud kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus ja finantskulud) 7.11. Kokku kulud 7.12. Sh kuludest stipendiumid 7.13. Sh kuludest treenerite ja juhendajate tööjõukulud 7.14. Sh kuludest sportlaste tööjõukulud 8. Spordiorganisatsiooni andmehalduri andmed 8.1. Isikukood 8.2. Eesnimi 8.3. Perekonnanimi 8.4. Amet organisatsioonis 8.5. Kontakttelefon 5  8.6. E-posti aadress 8.7. Esindusõiguse alusdokument 8.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 8.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 8.10. Eelistatud suhtluskeel 9. Spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed 9.1. Isikukood 9.2. Eesnimi 9.3. Perekonnanimi 9.4. Amet organisatsioonis 9.5. Telefon 9.6. E-posti aadress 9.7. Õiguste ulatus 9.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 9.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 9.10. Eelistatud suhtluskeel II. SPORDIKOOLIDE ALAMANDMEKOGU 1. Spordikooli üldandmed 1.1. Spordikooli nimi 1.2. Spordikooli registrikood või selle puudumisel spordikooli pidaja registrikood 1.3. Spordikooli pidaja omandivorm 1.4. Spordikooli pidaja registri kood 1.5. Spordikooli pidaja nimi 1.6. Spordikooli pidaja omaniku liik 1.7. Spordikooli pidaja äriregistri staatus 1.8. Spordikooli või selle pidaja põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala huvikooli registrikoodi või selle puudumisel pidaja registrikoodi järgi) 1.9. Spordikooli asutamise aeg 1.10. Spordikooli kontaktaadress – maakond 1.11. Spordikooli kontaktaadress – omavalitsus 1.12. Spordikooli kontaktaadress – asustusüksus 1.13. Spordikooli kontaktaadress – väikekoht 1.14. Spordikooli kontaktaadress – liikluspind 1.15. Spordikooli kontaktaadress – aadressinumber 1.16. Spordikooli kontaktaadress – hoone osa 1.17. Spordikooli kontaktaadress – postiindeks 1.18. Spordikooli kontaktaadressi X-koordinaat 1.19. Spordikooli kontaktaadressi Y-koordinaat 1.20. Spordikooli kontaktandmed – kontakttelefon 1.21. Spordikooli kontaktandmed – e-posti aadress 1.22. Spordikooli kontaktandmed – veebileht 2. Spordikooli spordi õppekavad 2.1. Spordi õppekava kood 2.2. Spordi õppekava nimetus 2.3. Spordi õppekava valdkond 6  2.4. Spordi õppekava registreerimise kuupäev 2.5. Spordi õppekava sulgemise kuupäev 2.6. Spordi õppekavaga seotud spordialad ja distsipliinid 3. Sport spordikoolis 3.1. Spordi õppekava kood 3.2. Spordikoolis õpetatav spordiala 3.2.1. Selle spordiala 20-aastaste ja vanemate õppurite arv spordikoolis kokku (mehed ja naised) 3.2.2. Sh selle spordiala 20-aastaste ja vanemate naissoost õppurite arv 3.2.3. Selle spordiala 19-aastaste ja nooremate õppurite arv spordikoolis kokku (poisid ja tüdrukud) 3.2.4. Sh selle spordiala 19-aastaste ja nooremate naissoost õppurite arv 3.3. Spordikoolis õpetatava spordiala distsipliin 3.3.1. Selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate õppurite arv spordikoolis kokku (mehed ja naised) 3.3.2. Sh selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate naissoost õppurite arv 3.3.3. Selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate õppurite arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 3.3.4. Sh selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate naissoost õppurite arv III. SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU 1. Spordiobjekti andmed 1.1. Spordiobjekti üldandmed 1.1.1. Spordiobjekti nimi 1.1.2. Spordiobjekti tüüp 1.1.3. Spordiobjekti seos ehitisregistriga (ehitisregistri koodid) 1.1.4. Spordiobjekti liik või liigid 1.1.5. Sportimisvõimaluste tutvustus 1.1.6. Sporditeenused 1.1.7. Esmane kasutuselevõtt spordiobjektina (aasta) 1.1.8. Viimane renoveerimisaasta 1.1.9. Spordiobjekti kasutuses oleku staatus (spordialases kasutuses, spordialasest kasutusest maas, lammutatud) 1.1.10. Katastritunnused 1.1.11. Omandiliik (kinnisasi, vallasasi, hoonestusõigus, muu) 1.2. Omaniku andmed 1.2.1. Registrikood või isikukood 1.2.2. Nimi 1.2.3. Õiguslik vorm või asutuse liik 1.2.4. Omaniku liik 1.2.5. Aadress – maakond 1.2.6. Aadress – omavalitsus 1.2.7. Aadress – asustusüksus 1.2.8. Kontakttelefon 1.2.9. E-posti aadress 1.2.10. Nõustumine oma andmete avaldamisega 1.2.11. Staatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 1.2.12. Põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 7 1.3. Valdaja andmed 1.3.1. Registrikood või isikukood 1.3.2. Nimi 1.3.3. Õiguslik vorm või asutuse liik 1.3.4. Kontakttelefon 1.3.5. E-posti aadress 1.3.6. Staatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 1.3.7. Põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.4. Asukoht 1.4.1. Maakond 1.4.2. Omavalitsus 1.4.3. Asustusüksus 1.4.4. Väikekoht 1.4.5. Liikluspind 1.4.6. Aadressinumber 1.4.7. Hoone osa 1.4.8. X-koordinaat 1.4.9. Y-koordinaat 1.5. Asukoha kontaktandmed 1.5.1. Kontakttelefon 1.5.2. Faks 1.5.3. E-posti aadress 1.5.4. Veebileht 1.6. Spordialane teenindus 1.6.1. Ühildub teise spordiobjektiga (veebilink) 1.6.2. Riietus- ja pesemisruumide asukoht (hoone nimi, ainult rajatiste puhul) 1.6.3. Riietusruumide arv 1.6.4. Riietusruumide mahutavus 1.6.5. Pesemisruumide arv 1.6.6. Dušikohtade arv 1.6.7. Saunad (leiliruumide arv) 1.6.8. WC-kohtade arv 1.6.9. Pissuaaride arv 1.6.10. Õpperuumide arv 1.6.11. Õperuumide mahutavus (istekohtade arv) 1.6.12. Statsionaarse kohviku olemasolu 1.6.13. Istekohtade arv kohvikus 1.6.14. Statsionaarse majutuse olemasolu 1.6.15. Voodikohtade arv 1.6.16. Interneti püsiühenduse olemasolu 1.6.17. Avaliku WIFI olemasolu 1.6.18. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv spordiobjektile kuuluvas parklas ja territooriumil) 1.6.19. Puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu 1.6.20. Puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus 1.6.21. Muu info 1.7. Sportimispaigad 1.8. Kuulumine kompleksi (nimi) 1.9. Spordiobjekti fotod 8 2. Ehitisregistri andmed 2.1. Ehitise ehitisregistri kood 2.2. Ehitise nimetus 2.3. Ehitise staatus 2.4. Ehitise kogu kasulik pind 2.5. Ehitise spordiga seotud kasuliku pinna spetsifikatsioon 2.6. Ehitise omandi liigi kood 2.7. Ehitise suletud netopind 2.8. Ehitisalune pind 2.9. Ehitise esmane kasutus 3. Orienteerumiskaardi andmed 3.1. Orienteerumiskaardi EOL kood 3.2. Orienteerumiskaardi nimetus 3.3. Digiteeritud kaardi asukoht (veebilink) 3.4. Orienteerumiskaardi sihtotstarve 3.5. Orienteerumisterritooriumi asukoht – maakond 3.6. Orienteerumisterritooriumi asukoht – geograafiline koordinaat (kaardi tsentri wgs-84) 3.7. Orienteerumiskaardil kaardistatud ala suurus 3.8. Orienteerumiskaardi suurus 3.9. Orienteerumiskaardi mõõtkava 3.10. Orienteerumiskaardi kõrgusjoonte vahe 3.11. Orienteerumiskaardi esmase kasutuselevõtmise aasta 3.12. Orienteerumiskaardi varalise autoriõiguse kuuluvus 3.13. Orienteerumiskaardi staatus 4. Sportimispaiga üldandmed 4.1. Sportimispaiga liik 4.2. Sportimispaiga nimi 4.3. Sportimispaiga staatus 4.4. Sportimispaiga seotus spordialade ja distsipliinidega 4.5. Tehnilise seisukorra hinnang 4.6. Rahvusvaheliste spordialaliitude antud ja muud sertifikaadid 4.7. Sportimispaiga vastavus spordialaliitude nõuetele 5. Sportimispaiga tehnilised andmed 5.1. Pallimängude saal, hall või pallimängujoontega võimla 5.1.1. Pindala 5.1.2. Pikkus 5.1.3. Laius 5.1.4. Kõrgus 5.1.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.1.6. Põranda pealispind 5.1.7. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.1.8. Põranda täpsustus 5.1.9. Põranda paigaldamise aasta 5.1.10. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.1.11. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.1.12. Muud pealtvaatajate istekohad 9  5.1.13. Istekohad kokku 5.1.14. Valgustihedus (Eh) 5.1.15. Elektroonilised tulemustablood 5.1.16. Lisainfo tabloode kohta 5.1.17. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.1.18. Lisainfo 5.2. Squash’i-saal 5.2.1. Pindala 5.2.2. Pikkus 5.2.3. Laius 5.2.4. Kõrgus 5.2.5. Põranda pealispind 5.2.6. Põranda täpsustus 5.2.7. Seinakate 5.2.8. Valgustihedus (Eh) 5.2.9. Lisainfo 5.3. Aeroobika-, võimlemis- või liikumissaal 5.3.1. Pindala 5.3.2. Pikkus 5.3.3. Laius 5.3.4. Kõrgus 5.3.5. Põranda pealispind 5.3.6. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.3.7. Põranda täpsustus 5.3.8. Põranda paigaldamise aasta 5.3.9. Teisaldatavad vaheseinad 5.3.10. Peegelseina olemasolu 5.3.11. Võimlemisstange olemasolu 5.3.12. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.3.13. Lisainfo 5.4. Jõu-, tõste- või muu trenažööride saal 5.4.1. Pindala 5.4.2. Põranda pealispind 5.4.3. Põranda täpsustus 5.4.4. Põranda paigaldamise aasta 5.4.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.4.6. Inventari kirjeldus 5.4.7. Lisainfo 5.5. Matisaal 5.5.1. Pindala 5.5.2. Mattidega kaetud ala pikkus 5.5.3. Mattidega kaetud ala laius 5.5.4. Mati liik 5.5.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.5.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.5.7. Lisainfo tabloode kohta 5.5.8. Lisainfo 5.6. Kergejõustikuhall 5.6.1. Pindala 5.6.2. Pikkus 10  5.6.3. Laius 5.6.4. Kõrgus 5.6.5. Ringraja pikkus 5.6.6. Ringraja jooksurajad 5.6.7. Jooksusirgete arv 5.6.8. (1.) Jooksusirge pikkus 5.6.9. (1.) Jooksusirge rajad 5.6.10. (2.) Jooksusirge pikkus 5.6.11. (2.) Jooksusirge rajad 5.6.12. Jooksuraja kate 5.6.13. Jooksuraja katte täpsustus 5.6.14. Jooksuraja katte paigaldamise aasta 5.6.15. Heitenurga olemasolu 5.6.16. Kuulitõukepaigad 5.6.17. Liivakastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 5.6.18. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.6.19. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.6.20. Teisaldatavad vaheseinad 5.6.21. Valgustihedus (Eh) 5.6.22. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.6.23. Lisainfo tabloode kohta 5.6.24. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.6.25. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.6.26. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.6.27. Muud pealtvaatajate istekohad 5.6.28. Istekohad kokku 5.6.29. Lisainfo 5.7. Tennisehall 5.7.1. Olemus 5.7.2. Pindala 5.7.3. Pikkus 5.7.4. Laius 5.7.5. Kõrgus 5.7.6. Teisaldatavad vaheseinad 5.7.7. Kunstmurukattega tenniseväljakud 5.7.8. Kõvakattega tenniseväljakud 5.7.9. Vaipkattega tenniseväljakud 5.7.10. Saviliivakattega tenniseväljakud 5.7.11. Muu kattega tenniseväljakud 5.7.12. Väljakukatete täpsustus 5.7.13. Valgustihedus 5.7.14. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.7.15. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.7.16. Lisainfo tabloode kohta 5.7.17. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.7.18. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.7.19. Muud pealtvaatajate istekohad 5.7.20. Istekohad kokku 5.7.21. Lisainfo 5.8. Jalgpallihall 11  5.8.1. Olemus 5.8.2. Pindala 5.8.3. Jalgpalliväljaku pikkus 5.8.4. Jalgpalliväljaku laius 5.8.5. Kõrgus 5.8.6. Väljaku kate 5.8.7. Väljaku katte täpsustus 5.8.8. Väljaku katte paigaldamise aasta 5.8.9. Tehisvalgustuse olemasolu 5.8.10. Valgustihedus (Eh) 5.8.11. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.8.12. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.8.13. Lisainfo tabloode kohta 5.8.14. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.8.15. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.8.16. Muud pealtvaatajate istekohad 5.8.17. Sh katusealused istekohad 5.8.18. Istekohad kokku 5.8.19. Lisainfo 5.9. Ekstreemhall 5.9.1. Pindala 5.9.2. Pikkus 5.9.3. Laius 5.9.4. Kõrgus 5.9.5. Kirjeldus 5.9.6. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.9.7. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.9.8. Muud pealtvaatajate istekohad 5.9.9. Istekohad kokku 5.9.10. Lisainfo 5.10. Muu spordisaal 5.10.1. Otstarve 5.10.2. Pindala 5.10.3. Pikkus 5.10.4. Laius 5.10.5. Kõrgus 5.10.6. Põranda pealispind 5.10.7. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.10.8. Põranda täpsustus 5.10.9. Põranda paigaldamise aasta 5.10.10. Teisaldatavad vaheseinad 5.10.11. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.10.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.10.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.10.14. Istekohad kokku 5.10.15. Valgustihedus 5.10.16. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.10.17. Lisainfo tabloode kohta 5.10.18. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.10.19. Lisainfo 12 5.11. Muu spetsiaalhall 5.11.1. Otstarve 5.11.2. Pindala 5.11.3. Pikkus 5.11.4. Laius 5.11.5. Kõrgus 5.11.6. Teisaldatavad vaheseinad 5.11.7. Põranda pealispind 5.11.8. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.11.9. Põranda täpsustus 5.11.10. Põranda paigaldamise aasta 5.11.11. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.11.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.11.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.11.14. Istekohad kokku 5.11.15. Valgustihedus (Eh) 5.11.16. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.11.17. Lisainfo tabloode kohta 5.11.18. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.11.19. Lisainfo 5.12. Siseujumisbassein 5.12.1. Pikkus 5.12.2. Laius 5.12.3. Võistlusradade arv 5.12.4. Maksimaalne sügavus 5.12.5. Minimaalne sügavus 5.12.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.12.7. Lisainfo tabloode kohta 5.12.8. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.12.9. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.12.10. Lisainfo 5.13. Siselasketiir 5.13.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.13.2. Laskekohtade arv 5.13.3. Sh 10 m liikuva märklaua rajad 5.13.4. Sh 50 m liikuva märklaua rajad 5.13.5. Elektrooniliste märklehtede olemasolu 5.13.6. Lisainfo 5.14. Sisejääväljak 5.14.1. Pindala 5.14.2. Pikkus 5.14.3. Laius 5.14.4. Jääväljaku ümber oleva vaba põrandaala pikkus 5.14.5. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.14.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.14.7. Lisainfo tabloode kohta 5.14.8. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.14.9. Lisainfo 5.15. Ratsutamishall 5.15.1. Pindala 13  5.15.2. Pikkus 5.15.3. Laius 5.15.4. Kõrgus 5.15.5. Põranda pealispind 5.15.6. Põranda täpsustus 5.15.7. Takistuste olemasolu 5.15.8. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.15.9. Lisainfo 5.16. Kergejõustiku siseharjutuspaik 5.16.1. Kirjeldus 5.17. Veeremängusaal 5.17.1. Veeremängu rajad 5.17.2. Veereraja pikkus 5.17.3. Veereraja pealispind 5.17.4. Lisainfo 5.18. Siseronimissein 5.18.1. Kõrgus 5.18.2. Laius 5.18.3. Ronimisradade arv 5.18.4. Lisainfo 5.19. Muu sisesportimispaik 5.19.1. Kirjeldus 5.20. Veespordibaasi hoone 5.20.1. Kirjeldus 5.20.2. Elling 5.21. Muu spordi abihoone 5.21.1. Kirjeldus 5.22. Staadion 5.22.1. Sihtotstarve 5.22.2. Staadioni pikkus 5.22.3. Staadioni laius 5.22.4. Ringraja olemasolu 5.22.5. Ringraja pikkus 5.22.6. Ringraja jooksurajad 5.22.7. Rajad peasirgel 5.22.8. Rajad vastassirgel 5.22.9. Veetakistuse olemasolu 5.22.10. Jooksusirge olemasolu 5.22.11. Jooksusirgete arv 5.22.12. Jooksusirge pikkus 5.22.13. Jooksusirge rajad 5.22.14. Jooksuraja kate 5.22.15. Rajakatte täpsustus 5.22.16. Rajakatte paigaldamise aasta 5.22.17. Keskväljakul asuva jalgpalliväljaku olemasolu 5.22.18. Jalgpalliväljaku pikkus 5.22.19. Jalgpalliväljaku laius 5.22.20. Keskväljaku kate 5.22.21. Keskväljaku katte täpsustus 5.22.22. Keskväljaku katte paigaldamise aasta 14  5.22.23. Maandumiskastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 5.22.24. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.22.25. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.22.26. Odaviskepaigad 5.22.27. Kuulitõukepaigad 5.22.28. Min 4 m kõrguse kaitsevõrguga ketta- ja vasaraheitepaigad 5.22.29. Tehisvalgustuse olemasolu 5.22.30. Valgustihedus (Eh) 5.22.31. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.22.32. Lisainfo tabloode kohta 5.22.33. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.22.34. Alalised istekohad 5.22.35. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.22.36. Muud pealtvaatajate istekohad 5.22.37. Sh katusealused istekohad 5.22.38. Istekohad kokku 5.22.39. Lisainfo 5.23. Jalgpalliväljak, v.a staadion 5.23.1. Pindala 5.23.2. Jalgpalliväljaku pikkus 5.23.3. Jalgpalliväljaku laius 5.23.4. Väljaku kate 5.23.5. Väljaku katte täpsustus 5.23.6. Väljaku katte paigaldamise aasta 5.23.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.23.8. Valgustihedus (Eh) 5.23.9. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.23.10. Lisainfo tabloode kohta 5.23.11. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.23.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.23.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.23.14. Sh katusealused istekohad 5.23.15. Istekohad kokku 5.23.16. Lisainfo 5.24. Korvpalliplats 5.24.1. Pindala 5.24.2. Pikkus 5.24.3. Laius 5.24.4. Väljaku kate 5.24.5. Väljaku katte täpsustus 5.24.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.24.7. Lisainfo 5.25. Võrkpalliplats 5.25.1. Pindala 5.25.2. Pikkus 5.25.3. Laius 5.25.4. Väljaku kate 5.25.5. Väljaku katte täpsustus 5.25.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.25.7. Lisainfo 15 5.26. Rannavõrkpalliplats 5.26.1. Pindala 5.26.2. Pikkus 5.26.3. Laius 5.26.4. Liivakihi paksus 5.26.5. Tehisvalgustuse olemasolu 5.26.6. Lisainfo 5.27. Multifunktsionaalne palliväljak 5.27.1. Pindala 5.27.2. Pikkus 5.27.3. Laius 5.27.4. Väljaku kate 5.27.5. Väljaku katte täpsustus 5.27.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.27.7. Lisainfo 5.28. Muu välispalliväljak 5.28.1. Pindala 5.28.2. Pikkus 5.28.3. Laius 5.28.4. Väljaku kate 5.28.5. Väljaku katte täpsustus 5.28.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.28.7. Lisainfo 5.29. Tenniseväljakute plats 5.29.1. Pindala 5.29.2. Pikkus 5.29.3. Laius 5.29.4. Kunstmurukattega tenniseväljakud 5.29.5. Kõvakattega tenniseväljakud 5.29.6. Vaipkattega tenniseväljakud 5.29.7. Saviliivakattega tenniseväljakud 5.29.8. Muu kattega tenniseväljakud 5.29.9. Väljakukatete täpsustus 5.29.10. Tehisvalgustuse olemasolu 5.29.11. Elektroonilised tulemustablood 5.29.12. Lisainfo tabloode kohta 5.29.13. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.29.14. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.29.15. Muud pealtvaatajate istekohad 5.29.16. Sh katusealused istekohad 5.29.17. Istekohad kokku 5.29.18. Lisainfo 5.30. Golfiväljak 5.30.1. Rajad 5.30.2. Väljaku pindala 5.30.3. Väljaku tüüp 5.30.4. Väljaku par 5.30.5. Harjutusväljaku olemasolu 5.30.6. Driving range harjutuskohad 5.30.7. Practice green’i olemasolu 16  5.30.8. Putting green’i olemasolu 5.30.9. Bunker’i olemasolu 5.30.10. Chipping green’i olemasolu 5.30.11. Lisainfo 5.31. Golfi harjutusväljak 5.31.1. Driving range harjutuskohad 5.31.2. Practice green’i olemasolu 5.31.3. Putting green’i olemasolu 5.31.4. Bunker’i olemasolu 5.31.5. Chipping green’i olemasolu 5.31.6. Lisainfo 5.32. Kergejõustiku harjutusväljak, v.a staadion 5.32.1. Väljaku pindala 5.32.2. Väljaku pikkus 5.32.3. Väljaku laius 5.32.4. Väljaku kate 5.32.5. Väljaku katte täpsustus 5.32.6. Jooksusirge olemasolu 5.32.7. Jooksusirge pikkus 5.32.8. Jooksusirge rajad 5.32.9. Jooksuraja kate 5.32.10. Rajakatte täpsustus 5.32.11. Maandumiskastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 5.32.12. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.32.13. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.32.14. Odaviskepaigad 5.32.15. Kuulitõukepaigad 5.32.16. Min 4 m kõrguse kaitsevõrguga ketta- ja vasaraheitepaigad 5.32.17. Tehisvalgustuse olemasolu 5.32.18. Lisainfo 5.33. Jäähoki- või uisuplats 5.33.1. Pindala 5.33.2. Pikkus 5.33.3. Laius 5.33.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.33.5. Tegevushooaeg 5.33.6. Lisainfo 5.34. BMX-rada 5.34.1. Raja pikkus 5.34.2. Raja laius 5.34.3. Raja kate 5.34.4. Raja katte täpsustus 5.34.5. Kirjeldus 5.34.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.34.7. Lisainfo 5.35. Ekstreemspordiväljak 5.35.1. Väljaku pindala 5.35.2. Väljaku pikkus 5.35.3. Väljaku laius 5.35.4. Kirjeldus 17  5.35.5. Tehisvalgustuse olemasolu 5.35.6. Lisainfo 5.36. Muu spordiväljak 5.36.1. Otstarve 5.36.2. Pindala 5.36.3. Pikkus 5.36.4. Laius 5.36.5. Kate 5.36.6. Katte täpsustus 5.36.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.36.8. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.36.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.36.10. Muud pealtvaatajate istekohad 5.36.11. Sh katusealused istekohad 5.36.12. Istekohad kokku 5.36.13. Lisainfo 5.37. Sportliku liikumise rada 5.37.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.37.2. Raja algus ja lõpp 5.37.3. Raja kirjeldus 5.37.4. Erinevate radade arv 5.37.5. Raja pikkus 5.37.6. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.37.7. Raja laius 5.37.8. Raja kate 5.37.9. Raja katte täpsustus 5.37.10. Lisainfo 5.38. Suusarada 5.38.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.38.2. Raja algus ja lõpp 5.38.3. Raja kirjeldus 5.38.4. Kunstlumevalmidus 5.38.5. Erinevate radade arv 5.38.6. Raja pikkus 5.38.7. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.38.8. Raja laius 5.38.9. Maksimaalne tõus 5.38.10. Kogutõus 5.38.11. Lisainfo 5.39. Rollerirada 5.39.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.39.2. Raja algus ja lõpp 5.39.3. Raja kirjeldus 5.39.4. Erinevate radade arv 5.39.5. Raja pikkus 5.39.6. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.39.7. Raja laius 5.39.8. Lisainfo 5.40. Mäesuusa- või lumelauasõidu rada 5.40.1. Raja pikkus 18  5.40.2. Raja laius 5.40.3. Kõrguste vahe 5.40.4. Raja raskusaste 5.40.5. Tõstuki olemasolu 5.40.6. Tõstuki tüüp 5.40.7. Kunstlumevalmidus 5.40.8. Tehisvalgustuse olemasolu 5.40.9. Lisainfo 5.41. Mäesuusa- või lumelauasõidu lastenõlv 5.41.1. Raja pikkus 5.41.2. Raja laius 5.41.3. Tõstuki olemasolu 5.41.4. Tõstuki tüüp 5.41.5. Kunstlumevalmidus 5.41.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.41.7. Lisainfo 5.42. Lumelauapark 5.42.1. Kunstlumevalmidus 5.42.2. Tehisvalgustuse olemasolu 5.42.3. Kirjeldus 5.42.4. Lisainfo 5.43. Lumelaua halfpipe-renn 5.43.1. Pikkus 5.43.2. Laius 5.43.3. Kõrgus 5.43.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.43.5. Lisainfo 5.44. Auto- või motospordi ringrada 5.44.1. Raja pikkus 5.44.2. Raja laius 5.44.3. Sõidusuund 5.44.4. Raja mahutavus 5.44.5. Alalised istekohad 5.44.6. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.44.7. Sh katusealused istekohad 5.44.8. Istekohad kokku 5.44.9. Lisainfo 5.45. Kardirada 5.45.1. Raja pikkus 5.45.2. Raja laius 5.45.3. Sõidusuund 5.45.4. Raja mahutavus 5.45.5. Alalised istekohad 5.45.6. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.45.7. Sh katusealused istekohad 5.45.8. Istekohad kokku 5.45.9. Lisainfo 5.46. Auto- või motospordi krossirada 5.46.1. Raja pikkus 5.46.2. Raja laius 19  5.46.3. Asfaltkattega rajaosa pikkus 5.46.4. Kruusakattega rajaosa pikkus 5.46.5. Kõrguste vahe 5.46.6. Sõidusuund 5.46.7. Raja mahutavus 5.46.8. Alalised istekohad 5.46.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.46.10. Sh katusealused istekohad 5.46.11. Istekohad kokku 5.46.12. Lisainfo 5.47. Supermotorada 5.47.1. Raja pikkus 5.47.2. Raja laius 5.47.3. Asfaltkattega rajaosa pikkus 5.47.4. Loodusliku kattega rajaosa pikkus 5.47.5. Sõidusuund 5.47.6. Raja mahutavus 5.47.7. Alalised istekohad 5.47.8. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.47.9. Sh katusealused istekohad 5.47.10. Istekohad kokku 5.47.11. Lisainfo 5.48. Muu tehnikaspordi rada, v.a veemotorada 5.48.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.48.2. Raja algus ja lõpp 5.48.3. Raja pikkus 5.48.4. Raja laius 5.48.5. Raja kate 5.48.6. Sõidusuund 5.48.7. Raja mahutavus 5.48.8. Alalised istekohad 5.48.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.48.10. Sh katusealused istekohad 5.48.11. Istekohtade arv kokku 5.48.12. Lisainfo 5.49. Välilasketiir 5.49.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.49.2. Laskekohtade arv 5.49.3. Sh 10 m liikuva märklaua rajad 5.49.4. Sh 50 m liikuva märklaua rajad 5.49.5. Elektrooniliste märklehtede olemasolu 5.49.6. Lisainfo 5.50. Jahilasketiir 5.50.1. Kaevikraja (trap) laskevõimaluse olemasolu 5.50.2. Kaarraja (skeet) laskevõimaluse olemasolu 5.50.3. Duubel-trap’i (paarismärgid kaevikrajal) võimalus 5.50.4. Automaat-trap’i võimalus 5.50.5. Jahipraktilise laskmise (sporting) võimalus 5.50.6. Compak sporting’u võimalus 5.50.7. Lisainfo 20 5.51. Laskesuusatamise lasketiir 5.51.1. Laskekohtade arv 5.51.2. Elektrooniliste märklaudade olemasolu 5.51.3. Alalised istekohad 5.51.4. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.51.5. Sh katusealused istekohad 5.51.6. Istekohad kokku 5.51.7. Lisainfo 5.52. Vibu- või ammutiir 5.52.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.52.2. Laskekohtade arv 5.52.3. Tehisvalgustuse olemasolu 5.52.4. Lisainfo 5.53. Maastikuviburada 5.53.1. Raja pikkus 5.53.2. Sihtmärkide arv rajal 5.53.3. 3D-sihtmärkide võimalus 5.53.4. Lisainfo 5.54. Välisujumisbassein 5.54.1. Eelsoojenduse olemasolu 5.54.2. Pikkus 5.54.3. Laius 5.54.4. Võistlusradade arv 5.54.5. Maksimaalne sügavus 5.54.6. Minimaalne sügavus 5.54.7. Lisainfo 5.55. Suusahüppemägi 5.55.1. Hüppemäe projekteeritud võimsus 5.55.2. Suvekatte olemasolu 5.55.3. Tõstuki või lifti olemasolu 5.55.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.55.5. Kohtunike torni olemasolu 5.55.6. Lisainfo 5.56. Velodroom 5.56.1. Ringraja pikkus 5.56.2. Ringraja laius 5.56.3. Ringraja kate 5.56.4. Ringraja katte täpsustus 5.56.5. Kalle sirgetel 5.56.6. Kalle kurvides 5.56.7. Keskväljakul asuva jalgpalliväljaku olemasolu 5.56.8. Jalgpalliväljaku pikkus 5.56.9. Jalgpalliväljaku laius 5.56.10. Keskväljaku kate 5.56.11. Keskväljaku katte täpsustus 5.56.12. Tehisvalgustuse olemasolu 5.56.13. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.56.14. Lisainfo tabloode kohta 5.56.15. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.56.16. Alalised istekohad 21  5.56.17. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.56.18. Sh katusealused istekohad 5.56.19. Istekohad kokku 5.56.20. Lisainfo 5.57. Hipodroom 5.57.1. Ringraja pikkus 5.57.2. Ringraja laius 5.57.3. Ringraja kate 5.57.4. Keskväljaku pikkus 5.57.5. Keskväljaku laius 5.57.6. Keskväljaku kate 5.57.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.57.8. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.57.9. Lisainfo tabloode kohta 5.57.10. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.57.11. Alalised istekohad 5.57.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.57.13. Sh katusealused istekohad 5.57.14. Istekohad kokku 5.57.15. Lisainfo 5.58. Kolmevõistluse maastikurada 5.58.1. Maksimaalne distantsi pikkus 5.58.2. Takistuste arv 5.58.3. Takistuse liik 5.58.4. Lisainfo 5.59. Ratsaspordiväljak 5.59.1. Väljaku pindala 5.59.2. Väljaku pikkus 5.59.3. Väljaku laius 5.59.4. Väljaku kate 5.59.5. Takistuse liik 5.59.6. Võistlusala piiratus 5.59.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.59.8. Kohtunike torni olemasolu 5.59.9. Alalised istekohad 5.59.10. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.59.11. Sh katusealused istekohad 5.59.12. Istekohad kokku 5.59.13. Lisainfo 5.60. Välisronimissein 5.60.1. Kõrgus 5.60.2. Laius 5.60.3. Ronimisrajad 5.60.4. Lisainfo 5.61. Jõulinnak 5.61.1. Inventari kirjeldus 5.61.2. Lisainfo 5.62. Disc golf’i park 5.62.1. Korvide (radade) arv 5.62.2. Radade kirjeldus 22  5.62.3. Lisainfo 5.63..Veelauapark 5.63.1. Veekoguala 5.63.2. Kirjeldus 5.63.3. Lisainfo 5.64. Muu välissportimispaik 5.64.1. Kirjeldus 5.65. Spordiotstarbeline slipp 5.65.1. Veekoguala 5.65.2. Maksimaalne süvis 5.66. Spordiotstarbeline paadisild 5.66.1. Veekoguala 5.66.2. Randumissilla pikkus 5.66.3. Randumissilla laius 5.67. Muu spordi abirajatis 5.67.1. Kirjeldus 5.68. Lennuspordi lennuväli 5.68.1. Kirjeldus 5.68.2. Lennuradade parameetrid 5.69. Purjespordisadam 5.69.1. Veekoguala 5.69.2. Kaikohad 5.69.3. Maksimaalne pikkus 5.69.4. Maksimaalne süvis 5.69.5. Tegevushooaeg 5.69.6. Paadikuur 5.69.7. Lisainfo 5.70. Jalgsi-, jalgratta- või veematkarada 5.70.1. Raja liik 5.70.2. Raja tutvustus 5.70.3. Matkaraja kasutamise aeg 5.70.4. Raja raskusaste 5.70.5. Raja pikkus ja marsruut 5.70.6. Keskmine läbimise aeg 5.70.7. Raja algus ja lõpp 5.70.8. Lisainfo 5.71. Sportimiseks kasutatav kergliiklustee 5.71.1. Algus ja lõpp 5.71.2. Tee pikkus 5.71.3. Tehisvalgustusega tee(osa) pikkus 5.71.4. Tee laius 5.71.5. Pinnakate 5.71.6. Tee katte täpsustus 5.71.7. Lisainfo 6. Sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid 6.1. Ameerika jalgpall 6.1.1. Ameerika jalgpalli väljakute arv 6.1.2. Ameerika jalgpalli väljaku(te) mõõtmed 6.2. Curling 23  6.2.1. Curling’u-radade arv 6.2.2. Curling’u-kivide olemasolu 6.3. Indiaca 6.3.1. Samal ajal kasutatavate indiaca-väljakute arv 6.4. Jalgpall 6.4.1. Jalgpalliväljakute arv 6.4.2. Sh miinimumnõuetele vastava suurusega jalgpalliväljakute arv 6.4.3. Sh rahvusvahelistele nõuetele vastava suurusega jalgpalliväljakute arv 6.5. Rannajalgpall 6.5.1. Rannajalgpalliväljakute arv 6.5.2. Rannajalgpalliväljaku(te) mõõtmed 6.6. Saalijalgpall 6.6.1. Saalijalgpalliväljakute arv 6.6.2. Saalijalgpalliväljaku(te) mõõtmed 6.7. Judo 6.7.1. Judotatami olemasolu 6.8. Jõutõstmine 6.8.1. Tõstekangi olemasolu 6.8.2. Kükipuki olemasolu 6.8.3. Surumispingi olemasolu 6.9. Jäähoki 6.9.1. Jäähokiväljakute arv 6.9.2. Sh miinimumnõuetele vastava suurusega jäähokiväljakute arv 6.9.3. Sh rahvusvahelistele nõuetele vastava suurusega jäähokiväljakute arv 6.10. Jääpall 6.10.1. Jääpalliväljakute arv 6.10.2. Jääpalliväljaku(te) mõõtmed 6.11. Koroona ja novus 6.11.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste koroonalaudade arv 6.11.2. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste novus’e-laudade arv 6.12. Korvpall 6.12.1. Normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.2. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.3. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.4. 26 × 14 m korvpalliväljakute arv 6.12.5. 24 × 13 m korvpalliväljakute arv 6.12.6. Samal ajal kasutatavate minikorvpalliväljakute arv 6.12.7. Samal ajal kasutatavate 3 × 3 korvpalliväljakute arv 6.13. Kriket 6.13.1. Kriketiväljakute arv 6.13.2. Kriketiväljaku(te) mõõtmed 6.14. Kurnimäng 6.14.1. Kurnimänguväljakute arv 6.15. Käsipall 6.15.1. Normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 6.15.2. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 6.15.3. Sh rahvusvaheliste tiitlivõistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 24  6.15.4. Vähendatud mõõtmetega käsipalliväljakute arv 6.15.5. Vähendatud mõõtmetega käsipalliväljaku(te) mõõtmed 6.15.6. Samal ajal kasutatavate käsipalliväljakute arv (v.a rannakäsipalliväljakud) 6.15.7. Rannakäsipalliväljakute arv 6.16. Lauatennis 6.16.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste lauatenniselaudade arv 6.17. Maadlus 6.17.1. Täismõõtmelise maadlusmati olemasolu 6.18. Maahoki 6.18.1. Maahokiväljakute arv 6.18.2. Maahokiväljaku(te) mõõtmed 6.19. Minigolf 6.19.1. Minigolfi mänguradade arv 6.20. Petanque 6.20.1. Petanque’i-väljakute arv 6.21. Pesapall 6.21.1. Pesapalliväljakute arv 6.21.2. Pesapalliväljaku mõõtmed 6.22. Piljard 6.22.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste piljardilaudade arv 6.22.2. Sh samal ajal kasutatavate võistluslaudade arv 6.22.3. Mänguliigid 6.23. Poks 6.23.1. Poksiringi olemasolu 6.23.2. Poksiringi mõõtmed 6.24. Ragbi 6.24.1. Ragbiväljakute arv 6.24.2. Ragbiväljaku(te) mõõtmed 6.25. Saalihoki 6.25.1. Täismõõtmeliste saalihokiväljakute arv 6.25.2. Vähendatud mõõtmetega saalihokiväljakute arv 6.25.3. Vähendatud mõõtmetega saalihokiväljaku(te) mõõtmed 6.25.4. Samal ajal kasutatavate saalihokiväljakute arv 6.26. Softball 6.26.1. Softball’i-väljakute arv 6.26.2. Softball’i-väljaku(te) mõõtmed 6.27. Squash 6.27.1. Samal ajal kasutatavate squash’i-väljakute arv 6.27.2. Sh klaasist tagaseinaga squash’i-väljakute arv 6.27.3. Normaalmõõtmeliste squash’i paarismängu väljakute arv 6.27.4. Normaalmõõtmeliste squash’i üksikmängu väljakute arv 6.28. Sulgpall 6.28.1. Samal ajal kasutatavate sulgpalliväljakute arv 6.28.2. Piisava vabaalaga sulgpalliväljakute arv 6.29. Taekwondo ITF 6.29.1. Taekwondo tatami olemasolu 6.30. Taekwondo WTF 6.30.1. Taekwondo tatami olemasolu 6.31. Tennis 25  6.31.1. Normaalmõõtmeliste tennise paarismängu väljakute arv 6.31.2. Sh nõuetekohase minimaalse vabaalaga väljakute arv 6.31.3. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.4. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.5. Sh suurvõistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.6. Normaalmõõtmeliste tennise üksikmängu väljakute arv 6.31.7. Samal ajal kasutatavate tenniseväljakute arv 6.32. Tõstesport 6.32.1. Tõstepõranda olemasolu 6.33. Veepall 6.33.1. Veepallireeglitele vastavate veepallijoonte ja -väravate paigaldamise valmidus 6.34. Vehklemine 6.34.1. Elektrifitseeritud vehklemisradade arv 6.35. Vettehüpped 6.35.1. Hoolauad ja platvormid 6.36. Akrobaatiline võimlemine 6.36.1. Akroraja (tumbling) olemasolu 6.36.2. Poomi olemasolu 6.36.3. Kitse olemasolu 6.36.4. Rööbaspuude olemasolu 6.36.5. Eri kõrgusega rööbaspuude olemasolu 6.36.6. Kangi olemasolu 6.36.7. Hobuse olemasolu 6.36.8. Sanghobuse olemasolu 6.36.9. Rõngaste olemasolu 6.36.10. Pehmete mattide (5–30 cm) olemasolu 6.36.11. Trampeti (laste) olemasolu 6.36.12. Trampeti (võistlus) olemasolu 6.36.13. Hoolaudade olemasolu 6.36.14. Võimlemiskastide olemasolu 6.36.15. Trampoliini (batuudi) olemasolu 6.37. Ilu- ja rühmvõimlemine 6.37.1. Iluvõimlemisvaiba olemasolu 6.38. Rannavõrkpall 6.38.1. Normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.2. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.3. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.4. Samal ajal kasutatavate rannavõrkpalliväljakute arv 6.39. Võrkpall 6.39.1. Normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.2. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.3. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.4. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.5. Samal ajal kasutatavate minivõrkpalliväljakute arv 26 7. Spordiobjekti andmehalduri andmed 7.1. Isikukood 7.2. Eesnimi 7.3. Perekonnanimi 7.4. Amet 7.5. Kontakttelefon 7.6. E-posti aadress 7.7. Esindusõiguse alusdokument 7.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 7.9. Esindusõiguse kehivuse lõpp (kuupäev) 7.10. Eelistatud suhtluskeel 8. Spordiobjekti andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood 8.2. Eesnimi 8.3. Perekonnanimi 8.4. Amet organisatsioonis 8.5. Telefon 8.6. E-posti aadress 8.7. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 8.8. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 8.9. Eelistatud suhtluskeel IV. TREENERITE ALAMANDMEKOGU 1. Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku üldandmed 1.1. Isikut identifitseerivad andmed 1.1.1. Isikukood 1.1.2. Eesnimi 1.1.3. Perekonnanimi 1.1.4. Sugu 1.1.5. Kodakondsus 1.1.6. Surma kuupäev 1.1.7. Elukoht – maakond 1.1.8. Elukoht – omavalitsus 1.1.9. Elukoht – asustusüksus 1.1.10. Elukoht – lähiaadress 1.1.11. Elukoht – postiindeks 1.2. Hariduse andmed ja kontaktandmed 1.2.1. Omandatud kõrgem spordialane haridus 1.2.2. Spordialase kõrghariduse omandamise aasta 1.2.3. Omandatud muu haridustase 1.2.4. Haridust tõendava dokumendi koopia failina 1.2.5. Kontaktandmed – maakond 1.2.6. Kontaktandmed – omavalitsus 1.2.7. Kontaktandmed – asustusüksus 1.2.8. Kontaktandmed – lähiaadress 1.2.9. Kontaktandmed – postiindeks 27  1.2.10. Kontaktandmed – kontakttelefon 1.2.11. Kontaktandmed – e-posti aadress 1.2.12. Suhtluskeel 1.2.13. Treenerikutse taotleja CV 2. Treenerikutse andmed 2.1. Isikukood 2.2. Spetsialiseerumine spordialale või distsipliinile, millega seoses isik kantakse treenerite registrisse 2.3. Kutse andmise staatus (ei ole, taotleb, kinnitatud, arhiivis) 2.4. Kutse nimetus ja kutsetase 2.5. Kutse andja poolt kutseregistrisse kantud kutsetunnistuse registreerimisnumber 2.6. Kutse väljaandmise kuupäev 2.7. Kutse kehtivuse algus (kuupäev) 2.8. Kutse kehtivuse lõpp (kuupäev) 3. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis või spordialaliidus 3.1. Isikukood 3.2. Spordiala või distsipliin, millel treener või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik organisatsioonis tegutseb 3.3. Selle spordiorganisatsiooni registrikood, kus isik tegutseb treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna 3.4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise vorm (töötamine töölepingu alusel täistööajaga; töölepingu alusel osalise tööajaga; töövõtulepingu alusel; füüsilisest isikust ettevõtjana või vabatahtlikuna) 3.5. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise alguse kohta (kuupäev) 3.6. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta (kuupäev) 4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive spordikoolis 4.1. Isikukood 4.2. Spordiala või distsipliin, mille treeneri, sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna või spordi õppekava õpetajana isik spordikoolis tegutseb 4.3. Selle spordikooli registrikood, kus isik tegutseb treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna 4.4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise vorm (töötamine töölepingu alusel täistööajaga; töölepingu alusel osalise tööajaga; töövõtulepingu alusel; füüsilisest isikust ettevõtjana või vabatahtlikuna) 4.5. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise alguse kohta (kuupäev) 4.6. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta (kuupäev) 5. Treenerikutse tasemekoolitused 5.1. Koolituse läbinute isikukoodid 5.2. Koolituse korraldanud spordialaliit 28  5.3. Koolituse liik (eriala, üldained, täienduskoolitus, esmaabi) 5.4. Koolituse taseme klassifikatsioon 5.5. Koolituse maht (koolitustundide arv) 5.6. Koolituse toimumine ESF projekti raames 5.7. Koolituse toimumise algus (kuupäev) 5.8. Koolituse toimumise lõpp (kuupäev) 5.9. Koolituse toimumise koht 5.10. Koolituse korraldaja nimetus 5.11. Koolituse nimetus 6. Treenerikutset andvad kutsekomisjonid ja antavad treenerikutsed 6.1. Kutsekomisjoni nimetus 6.2. Antava kutse nimetus ja tasemed 6.3. Spordiala või distsipliin 6.4. Kutsekomisjoni kontaktisiku nimi 6.5. Kutsekomisjoni infotelefon 6.6. Kutsekomisjoni info e-posti aadress 7. Kutsekomisjoni liikmed 7.1. Kutsekomisjoni liikme isikukood 7.2. Kutsekomisjoni liikme eesnimi 7.3. Kutsekomisjoni liikme perekonnanimi 7.4. Kutsekomisjoni liikme esindatav institutsioon 7.5. Kutsekomisjoni liikme esindatav osaline 7.6. Kutsekomisjoni liikme roll 7.7. Kutsekomisjoni liikme kontakttelefon 7.8. Kutsekomisjoni liikme e-posti aadress 8. Treenerikutse andmine 8.1. Kutse andmine 8.1.1. Kutsekomisjoni nimetus 8.1.2. Hindamise kuupäev 8.1.3. Treenerikutse taotlejate nimekiri 8.1.4. Kutse andmise staatus (kutsenimetus ja -tase, ei ilmunud kohale, ei läbinud) 8.1.5. Kutse andmisega seotud dokumentide failid 8.2. Kutsekomisjoni koosseis ja liikmete nõusolek kutse andmise kohta 8.2.1. Kutsekomisjoni liikme isikukood 8.2.2. Kutsekomisjoni liikme nõusolek 8.3. Treenerikutse taotleja andmed 8.3.1. Isikukood 8.3.2. Taotletav kutse 8.3.3. Taotletav kutsetase 8.3.4. Kutse taotlemisega seotud dokumentide failid V SPORTLASESTIPENDIUMI JA -TOETUSE ALAMANDMEKOGU 1. Sportlasestipendiumi andmed 1.1. Maksja registrikood 1.2. Maksja nimi 29 1.3. Stipendiumi maksmise alusdokument 1.4. Saaja isikukood 1.5. Saaja eesnimi 1.6. Saaja perekonnanimi 1.7. Saaja elukoht – maakond 1.8. Saaja elukoht – KOV 1.9. Distsipliin või spordiala 1.10. Saaja e-posti aadress 1.11. Stipendiumi summa 1.12. Stipendiumi määramise kuupäev 1.13. Stipendiumi perioodi lõppkuupäev 1.14. Makse kuupäev 1.15. Makse summa 2. Sportlase lepingu andmed 2.1. Spordiorganisatsiooni või spordikooli registrikood 2.2. Spordiorganisatsiooni või spordikooli nimi 2.3. Sportlase isikukood või sünniaeg 2.4. Sportlase perekonnanimi 2.5. Sportlase eesnimi 2.6. Lepingu alguskupäev 2.7. Lepingu lõppkuupäev 2.8. Kande tüüp TÖRis 3. Sportlasetoetuse andmed 3.1. Maksja registrikood 3.2. Maksja nimi 3.3. Toetuse maksmise alusdokument 3.4. Saaja isikukood 3.5. Saaja eesnimi 3.6. Saaja perekonnanimi 3.7. Saaja elukoht (maakond) 3.8. Saaja elukoht (KOV) 3.9. Distsipliin või spordiala 3.10. Spordiala eest vastutava spordialaliidu väljastatud litsentsi number 3.11. Spordialaliidu litsentsi väljastamise kuupäev 3.12. Spordialaliidu litsentsi kehtivuse kuupäev 3.13. Spordialaliidu väljastatud litsentsi koopia 3.14. Spordialaliidu kinnitus litsentsi andmete õigsuse kohta (jah, ei) 3.15. Spordialaliidu litsentsi andmete mitte kinnitamise põhjendus 3.16. Spordialaliidu vastuse kuupäev 3.17. Saaja e-posti aadress 3.18. Toetuse summa 3.19. Toetuse määramise kuupäev 3.20. Toetuse perioodi lõppkuupäev 3.21. Makse kuupäev 3.22. Makse summa 4. Sportlasestipendiumi või - toetuse maksja (spordikool ja KOV) andmehalduri andmed 30 4.1. Registrikood 4.2. Organisatsiooni nimi 4.3. Isikukood 4.4. Eesnimi 4.5. Perekonnanimi 4.6. Amet 4.7. Kontakttelefon 4.8. E-posti aadress 4.9. Esindusõiguse alusdokument 4.10. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 4.11. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 4.12. Eelistatud suhtluskeel VI SPORDITULEMUSTE ALAMANDMEKOGU 1. Võistluse andmed 1.1. Hooaeg 1.2. Spordiala 1.3. Võistluse tüüp 1.4. Võistluse nimetus 1.5. Võistluse alguskuupäev 1.6. Võistluse lõpukuupäev 1.7. Võistluse toimumise koht 1.8. Osalevate riikide, klubide või võistkondade arv 2. Võistlustulemused 2.1. Võistlusala 2.2. Kuupäev 2.3. Vanuseklass 2.4. Osalejate arv 2.5. Tulemus 2.6. Sportlase isikukood või sünniaeg 2.7. Sportlase sugu 2.8. Sportlase eesnimi 2.9. Sportlase perekonnanimi 2.10. Sportlase esindatava võistkonna nimi 2.11. Sportlase esindatava organisatsiooni registrikood 2.12. Sportlase esindatava organisatsiooni nimi 2.13. Sportlase esindatav riik 2.14. Võistlusprotokolli koopia 31  Kultuuriministri ____. a määrus nr __ „Eesti spordiregistri põhimäärus“ Lisa 2 Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus SPORDIOBJEKT SPORTIMISPAIK 1. VÕIMLA, SPORDIHALL, 1.1. pallimängude saal, hall või SPORDISAAL pallimängujoontega võimla; 1.2. squash’i-saal; 1.3. aeroobika-, võimlemis- või liikumissaal; 1.4. jõu-, tõste- või muu trenažööride saal; 1.5. matisaal; 1.6. kergejõustikuhall; 1.7. tennisehall; 1.8. jalgpallihall; 1.9. ekstreemhall; 1.10. muu spordisaal; 1.11. muu spetsiaalhall. 2. SISEUJULA 2.1. siseujumisbassein. 3. SISETIIR 3.1. siselasketiir. 4. JÄÄHALL 4.1. sisejääväljak. 5. MANEEŽ 5.1. ratsutamishall. 6. MUU HOONES ASUV 6.1. kergejõustiku siseharjutuspaik; SPORDIOBJEKT 6.2. veeremängusaal; 6.3. siseronimissein; 6.4. muu sisesportimispaik. 7. SPORDI ABIHOONE 7.1. veespordibaasi hoone; 7.2. muu spordi abihoone. 8. STAADION 8.1. staadion. 9. VÄLISPALLIVÄLJAK 9.1. jalgpalliväljak, välja arvatud staadion; 9.2. korvpalliplats; 9.3. võrkpalliplats; 9.4. rannavõrkpalliplats; 9.5. multifunktsionaalne palliväljak; 9.6. muu välispalliväljak. 10. TENNISEPLATS 10.1. tenniseväljakute plats. 11. GOLFIVÄLJAK VÕI GOLFI 11.1. golfiväljak; HARJUTUSVÄLJAK 11.2. golfi harjutusväljak. 12. MUU SPORDIPLATS 12.1. kergejõustiku harjutusväljak, välja arvatud staadion; 12.2. jäähoki- või uisuplats; 12.3. BMX-rada; 12.4. ekstreemspordiväljak; 12.5. muu spordiväljak. 13. SPORTLIKU LIIKUMISE 13.1. sportliku liikumise rada; PÜSIRADA 13.2. suusarada; 13.3. rollerirada. 14. MÄEUSUUSA- VÕI 14.1. mäesuusa- või lumelauasõidu rada; LUMELAUASÕIDU PÜSIRAJATIS 14.2. mäesuusa- või lumelauasõidu lastenõlv; 14.3. lumelauapark; 14.4. lumelaua halfpipe-renn. 15. TEHNIKASPORDI PÜSIRADA, V.A 15.1. auto- või motospordi ringrada; VEEMOTORADA 15.2. kardirada; 15.3. auto- või motospordi krossirada; 15.4. supermotorada; 15.5. muu tehnikaspordi rada, välja arvatud veemotorada. 16. VÄLITIIR 16.1. välilasketiir; 16.2. jahilasketiir; 16.3. laskesuusatamise lasketiir; 16.4. vibu- või ammutiir; 16.5. maastikuviburada. 17. VÄLISUJULA 17.1. välisujumisbassein. 18. SUUSAHÜPPEMÄGI 18.1. suusahüppemägi. 19. VELODROOM 19.1. velodroom. 20. HIPODROOM 20.1. hipodroom. 21. RATSASPORDI RAJATIS 21.1. kolmevõistluse maastikurada; 21.2. ratsaspordiväljak. 22. MUU VABAS ÕHUS ASUV 22.1. välisronimissein; SPORDIOBJEKT 22.2. jõulinnak; 22.3. disc golf’i park; 22.4. veelauapark; 22.5. muu välissportimispaik. 23. SPORDI ABIRAJATIS 23.1. spordiotstarbeline slipp; 23.2. spordiotstarbeline paadisild; 23.3. muu spordi abirajatis. 24. MUU SPORTIMISEKS KASUTATAV 24.1. lennuspordi lennuväli; OBJEKT 24.2. purjespordisadam; 24.3. jalgsi-, jalgratta- või veematkarada; 24.4. sportimiseks kasutatav kergliiklustee; 24.5. orienteerumisterritoorium.