Kiri

Kooskõlastamiseks: 22.10.2019 nr 8-1/19/4017 Ministeeriumid Riigikantselei Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.pdf 2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri.pdf 3. Haridusstrateegia arengukava.pdf 4. Haridusstrateegia arengukava lisa 1.pdf Arvamuse avaldamiseks: Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, SA-le Innove, SA-le Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA-le, SA-le Eesti Teadusagentuur, Integratsiooni SA- le, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Maakoolide Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haridusfoorumile, Eesti Kultuuri Kojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, SA-le Noored Kooli, Heateo Haridusfondile, Eesti keelenõukogule, Muuseumiühingule, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, AHHAA keskusele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, SA-le Kutsekoda, Eesti Noorsootöö Keskusele, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule. Kersti Kõiv 735 0194 [email protected] 2 (2)  Lisa 1. Esialgne hinnang arengukava algatusega kaasnevatele mõjudele 1.1. Kavandatav Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel muudatus või meede 1.2. Mõjuvaldkond ja alavaldkond 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5. Koondhinnang Kuidas mõjud avalduvad ? mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Hariduse kvaliteet, juurdepääs kvaliteetsele Keskmine Keskmine Suur Väike Mõju on oluline mõju haridusele ja selle kättesaadavus mõjutavad Mõju riigi julgeolekule ja oluliselt inimese hakkamasaamist ja tema välissuhetele edukust ühiskonna liikmena, sh on oluline, Mõju majandusele et koolivõrk vastaks demograafilistele Mõju elu- ja muutustele. Hariduse kvaliteedi mitte looduskeskkonnale vastavus kaasaegsetele nõuetele ning Mõju regionaalarengule ebapiisav juurdepääs on oluline risk Mõju riigiasutuste ja kohaliku elanikkonna suuremaks kihistumiseks ning omavalitsuse korraldusele hakkamasaamise vähenemiseks. Õppijakeskne hariduskorraldus, üldkesk- ja kutsekeskhariduse õppekavade lõimimine, keskhariduse järgse kutseõppe ning rakenduskõrgharidusõppe parem omavaheline sidustamine ning formaalhariduses mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamine aitab parandada sujuvamat üleminekut haridustasemete ja -liikide vahel ning vähendada õppest väljalangevust. 2.1. Kavandatav Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada muudatus või meede 2.2. Mõjuvaldkond ja alavaldkond 2.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. 2.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 2.5. Koondhinnang Kuidas mõjud avalduvad ? mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline roll Keskmine Keskmine Suur Väike Mõju on oluline mõju haridusasutuse juhil ja õpetajal, seejuures Mõju riigi julgeolekule ja on õpetaja üha väärtuste kujundaja ning välissuhetele koostöös õppeasutuse juhiga luuakse Mõju majandusele õppimist toetav ja soodustav keskkond, mis Mõju elu- ja loob rahulolu ja suurendab heaolu ning looduskeskkonnale toetab seeläbi ka õppimist ning Mõju regionaalarengule õpimotivatsiooni püsimist, mis omakorda Mõju riigiasutuste ja kohaliku vähendab väljalangevust. Et inimene oleks omavalitsuse korraldusele ühiskonnas toimetulev kodanik, on oluline toetada ja soodustada ennastjuhtiva õppija kujunemist kogu elukaare jooksul. Õpetajate järelkasvu tagamiseks tuleb soodustada paindlikku sisenemist õpetajakutsesse. Et reageerida võimalikult kiiresti ühiskonnas toimuvatele kiiretele muutustele peab õpetaja koolitamine olema kvaliteetne ja paindlik. Et toetada õppija arengut peab suurenema tugispetsialisti roll ja paranema koostöö õpetajaga. 3.1. Kavandatav Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega muudatus või meede 3.2. Mõjuvaldkond ja alavaldkond 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Kuidas mõjud 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. avalduvad ? Koondhinnang Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate mõju olulisusele suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Kiiresti muutuv ühiskond ja tööturg (uued töövormid, Suur Keskmine Suur Väike Mõju on mõju uued oskused jne) vajavad nii formaalhariduse, oluline Mõju riigi julgeolekule ja mitteformaalse kui informaalse õppe võimekust välissuhetele kiiresti reageerida tööturu muutustele. Mõju majandusele Oluline on pakkuda paindlikke õppimisvõimalusi (sh Mõju elu- ja täiendus- ja ümberõpe), et vähendada erialase looduskeskkonnale hariduseta ja oskusteta inimeste arvu, vastasel juhul Mõju regionaalarengule suureneb nende inimeste töötusrisk. Eri- ja kutsealase Mõju riigiasutuste ja kohaliku hariduseta inimeste osakaalu vähendamine on oluline, omavalitsuse korraldusele kuna hariduse omandamine parandab töövõimalusi, loob eeldused edaspidiseks enesearendamiseks ning on aluseks töö tootlikkuse ja efektiivsuse tõusuks. Samuti on võimalik läbi paindlikkuse ja kiire reageerimisega tööturu nõuetele vähendada sotsiaalset, regionaalset, rahvuselist ning soolist ebavõrdust. Hariduse paremaks sidustamiseks on vaja suurendada tööalase praktilise õppe võimalusi (praktikakohad, töökohapõhine õpe jne), vastasel juhul süveneb hariduse ja töömaailma mittevastavus, mis kokkuvõttes suurendab struktuurseid tööturu probleeme. Haridus- ja töömaailma suurem koostöö võimaldab paremini ära kasutada inimeste potentsiaali, et arendada välja nutikaid lahendusi ning luua enam suurema lisandväärtusega töökohti. Paraneb võimekus prognoosida paremini muutuseid ja uusi vajalikke oskusi. Edasine analüüs Kõikide meetmete puhul hinnatakse arengukava koostamise käigus mõjusid põhjalikumalt. Nt Eesti elukestva õppe 2020 vahehindamise järeldused.  Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek Sissejuhatus ................................................................................................................................ 1 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus ....................................................... 1 2. Valdkonna praegune olukord, arenguvajadused ja eesmärgid aastaks 2035 ......................... 4 2.1. Olukord Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide kontekstis .............................. 4 2.2. Eesmärgid ja arenguvajadused aastaks 2035 ..................................................................... 6 3. Arengukava rakendamise mõjude esialgne analüüs ............................................................ 11 4. Arengukava koostamise korraldus ja ajakava ...................................................................... 11 Lisa. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamise tulemused .................................... 13 Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lg 1, esitab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 (edaspidi haridusstrateegia 2035). Haridusstrateegia 2035 koostamise ettepanekus antakse ülevaade selle koostamise vajadusest, haridusvaldkonna praegusest olukorrast, kitsaskohtadest ja tugevustest ning tegevussuundadest ja eesmärkidest aastaks 2035. Haridusstrateegia 2035 ettepaneku koostamisel on võetud aluseks varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“, haridusstrateegia töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused. 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus Haridusstrateegia 2035 on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) jätkustrateegia, milles seatakse sihid järgmiseks 15 aastaks. EÕSi üldeesmärk1 on luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Haridusstrateegias 2035 jätkatakse sama suunda, kuid soovitakse senisest enam rõhutada inimese enda tahet ja oskust õppida lisaks sellele, et on loodud tingimused ja võimalused õppimiseks.2 Üldeesmärgist lähtudes on EÕSis sõnastatud viis strateegilist eesmärki ehk peamist fookust3: 1) Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja - liikides. 1 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 [link] 2 Arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid on sõnastatud peatükis 2.2. 3 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 [link] 1  2) Pädevad ja motiveeritud õpetajad4 ning koolijuhid. Õpetaja ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega. 3) Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides. 4) Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. 5) Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. Praeguse olukorra analüüsist ja ekspertide koostatud visioonidokumentidest kerkis esile kolm peamist fookust, millest haridusstrateegia 2035 koostamisel lähtutakse (vt Joonis 1)5: 1) Ühtne individuaalseid valikuid toetav haridussüsteem – olulisel kohal on õppija terviklik areng kogu elu jooksul. Arengut toetab õppetasemete ja -liikide lõimimine (mitteformaal- ja informaalõppe parem sidustamine formaalõppega), haridusasutuste koostöö, haridussüsteemi paindlikkus ning hariduse kvaliteet. Oluline on võimaldada kiiret ja paindlikku ümber- ja täiendusõpet, tagada õppekeskkonnad, mis toetavad kvaliteetset haridust, sh suurendada taristu ühiskasutust ja ressursitõhusust. Taristu ehitamisel ja uuendamisel tuleb lähtuda kliimaneutraalsuse põhimõttest. Õpperuumide ja õppevara arendamisel ja kohandamisel tuleb lähtuda nüüdisaegse õpikäsituse ja keskkonnahoiu põhimõtetest. 2) Õppimine kui koostöö ja õpetaja kui teejuht – õpetaja ja haridusasutuse juhi roll ja vastutus haridussüsteemis. Õpetaja peab olema üha enam väärtuste kujundaja ja juhendaja ning oma pädevust pidevalt karjääri jooksul arendama. Õppija individuaalseid valikuid toetava haridussüsteemi kujundamisega suureneb tugispetsialisti roll üld- ja kutsehariduses ning tema koostöö õpetajaga. Haridusasutuse juht peab looma autonoomiat ja heaolu toetavat õppekultuuri, mis toetab õppijakeskset õpet. 3) Oskused ja oskuste parem kasutamine – on oluline, et inimesed omandaksid oskused, mis võimaldavad toime tulla erinevates muutuvates elulistes olukordades ning maksimaalselt teostada oma potentsiaali isikliku ja ühiskondliku heaolu loomisel. On tähtis, et ühiskonnas väärtustataks oskuste kujundamist kõikides earühmades nii formaalharidussüsteemis kui ka mitte- ja informaalõppes. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata aine- ja erialaste ning üldoskuste tasakaalustatud arendamisele. Et parimal moel kasutada ära iga inimese potentsiaali ja toetada ühiskonna arengut, käsitletakse haridusstrateegia 2035 koostamisel läbivate teemadena: 1) innovatsiooni hariduses – eesmärgiga tagada tänaste haridusandmete parem kasutamine otsuste tegemisel ning infotehnoloogia efektiivsem kasutamine õppimisel, õpetamisel ja haridusasutuse juhtimisel; 2) eesti keelest erineva kodukeelega õppijate hariduse korraldus, sh eesti keele õppimise toetamine – eesmärgiga tagada, et põhikooli/gümnaasiumi lõpetajate eesti keele oskus oleks piisaval tasemel toimetulekuks kas edasi õppimisel või tööturul konkurentsivõimeliselt tegutsemiseks. 4 Õpetaja all mõistetakse dokumendis läbivalt alus- ja üldharidusõpetajat, kutseõpetajat, õppejõudu, tugispetsialisti, koolitajat jt, kes tegelevad õpetamisega. Vastavalt vajadusele on toodud sisse erisused. 5 Kolme ekspertrühma visioonidokumendid [link] 2  •Eesmärk on suurendada Eesti haridussüsteemis kõigi õppetasemete ja -liikide paindlikkust, sujuvaid üleminekuid ja õppekeskkondade lõimitust ning tõsta kvaliteeti. Ühtne •Haridust vaadeldakse ühtsena inimese elukaare jooksul ning individuaalseid luuakse läbi elu õppimist toetav süsteem, mis motiveerib kõiki valikuid toetav inimesi oma õpiharjumust hoidma. haridussüsteem •Haridussüsteem peab toetama kiiret ja paindlikku ümberõpet ja pakkuma (täiendus)õpet igas vanuses inimestele. •Haridustee jätkamiseks ei tohiks olla takistusi hoolimata sellest, mis hetkel ja mis põhjusel haridustee katkes. •Luua võimalused, et õppimine oleks õppijakeskne ja koostöine, suunatud õppija võimestamisele ja toetamisele, tema eneseteostusele ja toimetulekule eri rollides – aineteadmistele Õppimine kui lisaks omandavad õppijad üldoskused ja nn tulevikuoskused. koostöö ja õpetaja •Olulised märksõnad on õppimise tähenduslikkus, õppija ja õpetaja kui teejuht autonoomia, tihe koostöö ning teadlik ja süsteemne tagasisidestamine kõigi õppeprotsessi osaliste vahel. •Senisest enam väärtustatakse koolirõõmu ja turvalist keskkonda – õppijate ja õpetajate subjektiivset heaolu õppeprotsessis. •Oskuste tegevussuuna fookuses on tulevikutööks vajalike oskuste arendamine, oskuste efektiivne kasutamine ja oskustega inimeste kaasamine nii laiema hõive kui ka rände abil. Oskused ja oskuste •Olulisel kohal on see, kuidas lisaks headele teadmistele ja parem kasutamine oskustele õpetada ka oskuste rakendamist ja ettevõtlikkust – võimekust tegutseda. •Tuleb leida viise, kuidas tõhustada oskuste kasutust tööturul ja saavutada suuremat tootlikkust. Joonis 1. Haridusstrateegia 2035 fookusteemad. 3 2. Valdkonna praegune olukord, arenguvajadused ja eesmärgid aastaks 2035 2.1. Olukord Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide kontekstis Praeguse olukorra analüüsimisel ja arenguvajaduste kaardistamisel on üheks aluseks võetud EÕSis seatud võtmenäitajate täitmine (vt tabel 1). Tabel 1. Elukestva õppe strateegia 2020 võtmenäitajate täitmine 2018 2019 2020 2021 Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tege- siht sihttase lik Erinevate osapoolte rahulolu Metoodika väljatöötamisel 1. mõõtmine elukestva õppe toimimisega1 Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25–64-aastaste) 29,9 29,1 29,4 28,9 28,5 28,6 26 27 25,5 25 25 osakaal (%)2 Täiskasvanute elukestvas õppes 12,8 12,6 11,6 12,4 15,7 17,2 18 19,7 19 20 20 osalemise määr (%)3 Madala haridustasemega 10,3 9,7 12 12,2 10,9 10,8 11,3 mitteõppivate 18–24-aastaste 13,3 13,6 16 14,2 14,3 14,2 <10,0 16,1 <9,5 <9 <9 osakaal (%), sh mehed, naised3 7,3 5,8 7,9 10 7,4 7,3 6,4 1–3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20–34-aastaste 74,7 76,8 80,9 80,4 77,1 81,5 80 81,7 81 82 82 tööhõive määr2;4 Digipädevustega 16−74-aastaste selgub 65 -8 76 87 87 88 - - 957 - inimeste osakaal (%)5 2019 Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh selgub funktsionaalne lugemisoskus - 8,4 - - 11,1 - 10 - - - 2019 selgub matemaatiline kirjaoskus - 14,6 - - 14,2 - 16 - - - 2019 selgub loodusteaduslik kirjaoskus - 12,8 - - 13,5 - 14,4 - - - 2019 Üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu, võrreldes selgub selgub 0,84 0,83 0,88 0,94 0,91 1 1 ≥1,0 ≥1,0 kõrgharidusega töötaja 2019 2020 keskmise töötasuga Eestis Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palgatase, võrreldes 92 98 102 107 105 106 110 113 110 120 120 riigi keskmise palgaga (%)6; 1 2017. a toimus üldhariduskoolides, lasteaedades ja kutsekoolides esimest korda eri osapoolte (õppijad, vanemad, õpetajad) rahulolu mõõtmine võrreldaval viisil. Indikaatori täpne metoodika on veel väljatöötamisel. 2 Eesti Statistikaameti (edaspidi SA) andmed. 3 EUROSTATi andmed. Indikaatorite arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust. 4 ISCED 2011 tase 3−8. 5 EUROSTATi andmed, tabel isoc_sk_dskl_i, http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/isoc_sk_dskl_i . 6 Kuigi antud indikaatorit arvutatakse munitsipaalkoolide baasilt, on palgataseme eesmärk laiendatav kõikidele üldhariduskoolide õpetajatele ning 2018.a. tegelik tase riigi- ja munitsipaalkoolide keskmisena samuti 113%. 7 Sihttase korrigeeritud (alates 2018), et tagada vastavus infoühiskonna arendamise indikaatorile „Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas“ (sihttase 5%). 8 Siin ja edasi tekstis '-' – sel aastal ei mõõdeta. 4 Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25−64-aastased) osakaal oli Eestis 2018. aastal 27% ehk u 193 000 inimest6. Seda on küll mõnevõrra vähem kui eelneval aastal, kuid indikaatori 2018. a sihttaset ei saavutatud. Eesmärk vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu on oluline, kuna hariduse omandamine parandab töövõimalusi, loob eeldused edaspidiseks enesearendamiseks ning on aluseks töö tootlikkuse ja efektiivsuse tõusuks. Elukestvas õppes osalemise määr7 on Eestis viimasel kolmel aastal kiirelt kasvanud, jõudes 2018. aastal 25−64-aastaste elanike puhul 19,7%-ni. Kasv on tulnud eelkõige tööalastel koolitustel osalemise arvelt, kuid sagedamini osalevad avaliku sektori töötajad ja nö valgekraed, mitte ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevad inimesed. Samas osalevad järjest enam koolitustel ka vähem traditsioonilised rühmad – mehed, vanemaealised, mitte-eestlased ja madala haridustasemega täiskasvanud. Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal8 on viimase üheteistkümne aasta jooksul langenud 14,4%-lt 2007. aastal (kõige kõrgem tase aegreas) 11,3%- ni 2018. aastal. Muret teevad soolised erinevused: madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on endiselt rohkem kui naisi. Viimasel viiel aastal on 1–3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20–34-aastaste tööhõive näitaja paranenud, 2018. aastal jõuti 81,7%-ni ehk väga lähedale 2020. aastaks seatud sihile (82%). Ka HTMi uuringu „Edukus tööturul“ andmed näitavad, et 2016. aastal kutseharidusõppe lõpetajate hõive oli 2017. a 77% ja töötus 6%; kõrgharidusõppes õpingud lõpetanud inimestest oli 2017. aastal tööga hõivatuid 82%, töötuse määr − 2%. Siiski on märkimisväärne osa lõpetajatest Eesti tööjõuturult väljas: kui vaadata pikemat perspektiivi, siis kümme aastat pärast lõpetamist on kas välismaal või muus mõttes Eesti tööturu jaoks kadunud koguni 17%, sh 22% kutsehariduse ja 14% kõrghariduse lõpetanutest. Erialati „kaob“ kutsehariduse lõpetanuid kõige enam tootmise, ehituse, isikuteeninduse ja tervise valdkonnas, kõrghariduses sotsiaal- ja käitumisteadustes, tervise valdkonnas ning keeltes ja kunstides. 2016. aastal avaldati 2015. aastal läbiviidud PISA testi tulemused, mille põhjal sai taas kinnitust meie põhihariduse kõrge tase. Riikide võrdluses paigutusid Eesti õpilased maailmas keskmiste tulemuste järgi loodusteadustes Singapuri ja Jaapani järel 3. kohale. Euroopa riikidest on Eesti koos Soomega 1.–2. kohal. Eelmise PISA uuringuga võrreldes on meil kasvanud ka tippsooritajate osakaal (lugemises ja vähemal määral loodusteadustes). Kuigi keskmised tulemused on suurepärased, jääb Eesti tippsooritajate osakaalu poolest siiski paljudele riikidele alla. Võib öelda, et Eesti edu PISAs on saavutatud eeskätt tänu tugevale keskmisele tasemele. 2018. aastal viidi läbi ka järgmise PISA vooru testid, tulemused avaldatakse 2019. aasta lõpus. Digipädevustega 16−74-aastaste inimeste osakaal on viimastel aastatel samuti paranenud. Eurostati andmetel oli 2017. aastal 88%-l täiskasvanutest omandatud vähemalt madal digipädevus. Viimase täiskasvanute oskuste testi PIAAC andmetel oli Eestis probleemiks liiga lihtne ja ühekülgne arvutikasutus ning suur lõhe eri põlvkondade arvutikasutusoskustes ja - harjumustes: tehnoloogiarikkas keskkonnas hea või väga hea probleemilahendusoskusega inimesi oli 16–25-aastaste hulgas üle kolme korra rohkem kui 45–65-aastaste hulgas9. Suureks väljakutseks on õpetajate (keskmine) palk. Viimasel kuuel aastal (2013–2018) on üldhariduskoolide õpetajate palk kasvanud ligi 60%, ületades 2018. aastal riigi keskmist palka 6 Sh need, kes on asunud erialast haridust omandama, kuid on õpingud katkestanud. 7 Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringu andmete ja metoodika põhjal viimase nelja nädala jooksul. 8 Madala haridustasemega noorte osakaal leitakse Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal, mistõttu tuleks vaadata pigem trende kui üksikaastaid. 9 Pruulmann-Vengerfeldt, P. jt (2015). Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas. PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 5. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ikt_final_parandatud.pdf. 5 13% (keskmine KOV koolide õpetajate palk 1475 eurot)10. Kutseõppeasutuste õpetajate palk on olnud riigi keskmise lähedal ja veidi madalam üldhariduskoolide õpetajate palgast (2014– 2016), 2017. a jõudis see riigi keskmisele palgale järele (2017. a − 1285 eurot; 2018. a – 1439 eurot), kuid üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale jääb see endiselt veidi alla. Märkimisväärselt madalam on lasteaedades töötavate õpetajate palk (2018. aastal oli lasteaiaõpetajate keskmine brutokuupalk esialgsetel andmetel 1038 eurot), kuid selle järeleaitamiseks on riik alates 2017. aastast andnud toetusi kohalikele omavalitsustele, kes panustavad ka ise lasteaiaõpetajate palgatõusu. 2018. a tõstsid omavalitsused lasteaiaõpetajate palga 85%-ni üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärast e 978 euroni ning 2019. aastaks peaks lasteaiaõpetajate palk olema vähemalt 90% kooliõpetaja palga miinimumist ehk 1125 eurot kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100% ehk 1250 eurot kuus. Probleemiks on ka kõrgkoolide õppejõudude palgatase, mis ei ole tööturul konkurentsivõimeline. Rektorite nõukogu andmetel oli avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate keskmine põhipalk täiskoormusel töötades 2017. aastal 1417–2169 eurot kuus sõltuvalt õppeasutustest. Sarnaselt üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatega on ka akadeemiliste töötajate rahulolu sisemiste motivaatoritega (tööga rahulolu) kõrge, kuid märkimisväärselt kriitilised ollakse töötingimuste, sh tasustamise ja maine suhtes. Nii õpetajad kui ka akadeemilised töötajad tunnetavad, et ühiskonnas neid ei väärtustata11. Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Rakendusuuringute Keskuse CentAR poolt viidi 2018‒ 2019 läbi EÕSi vahehindamine12, kus hinnati kehtiva haridusstrateegia eesmärkide täitmist ja nende rakendamiseks loodud 8 programmi13toimimist. Vahehindamise peamised tulemused koos teiste uuringute ja aruannete järeldustega on esitatud dokumendi lõpus olevas lisas. 2.2. Eesmärgid ja arenguvajadused aastaks 2035 Haridusstrateegias 2035 on olulisel kohal õppe kättesaadavus, õppetasemete ja -liikide lõimimine, haridussüsteemi paindlikkus ning hariduse kvaliteet. Haridust tuleb vaadata ühtsena kogu inimese elu jooksul, toetada ja motiveerida inimeste õpitahet ja -harjumusi. Haridussüsteem peab toetama kiiret ja paindlikku ümber- ja täiendusõpet igas vanuses inimestele, et nad saaksid omandada oskused, mis võimaldavad toime tulla erinevates muutuvates elulistes olukordades. Haridussüsteemis on lisaks korraldajatele (kooli pidajad, ministeerium) väga oluline roll ja vastutus õppijal endal, õpetajal ja haridusasutuse juhil. Oluline on toetada asjakohase ja kaasaegse õppe sisu ja metoodika abil õppija kujunemist ennastjuhtiv õppijaks, kes võtab vastutuse oma õppimise eest. On kriitilise tähtsusega, et aastal 2035 oleks kool ihaldusväärne töökeskkond ja koolijuhi ning õpetaja amet prestiižne ja hästitasustatud. Mitmekesine ja paindlik õpe peab toetama kõigi haridustöötajate oskuste ja teadmiste omandamist ja ajakohasena hoidmist. Õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, sh energiatõhus ja turvaline nii õppija kui töötaja jaoks, erilist tähelepanu tuleb pöörata organisatsioonikultuuri arendamisele ning väärtus- ja tõenduspõhisele õpetamisele ja juhtimisele. Igas haridusasutuses tuleb väärtustada avatust ja koostööd nii õpetajate kui haridusasutuste vahel. Oluline on hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri ning väärtustada iga inimest ja tema eneseteostust. See kõik toetab haridusstrateegia 2035 üldeesmärgi14 saavutamist, mis on sõnastatud järgmiselt: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist“. 10 Üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk (ainult kohalike omavalitsuste koolid). 11 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Tartu Ülikool. (avaldamisel). Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas. 12 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 13 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala arengukavad ja programmid [link] 14 Nii üldeesmärk kui strateegilised eesmärgid on tagasisidestatud haridusstrateegia kolme alatöörühma poolt 6 Strateegilised eesmärgid on sõnastatud järgmiselt: 1. Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. 2. Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada. 3. Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega. Haridusstrateegia 2035 kavandamiseks on uue perioodi kolme strateegilise eesmärgi lõikes välja toodud Eesti haridussüsteemi kitsaskohad ja tugevused ning tegevussuunad. Kitsaskohad, tugevused ja tegevussuunad on läbi arutatud haridusstrateegia töörühmades15 16 17 18. Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel Tugevused 1. Haridus on ühiskonnas väärtustatud nii riiklikult kui ka ühiskonnaliikmete hulgas. 2. Eesti on võrdsete õpivõimaluste tagamisel ning hariduse kvaliteedilt maailma riikide hulgas tipus. 3. Riik juhib hariduspoliitikat tõenduspõhiselt. 4. Koolipidajatel, juhtidel ja õpetajatel on suur iseseisvus oma tööülesannete täitmisel, sh ressursside jagamisel. Kõrgkoolidel on suur autonoomia. 5. Alusharidus on kättesaadav ja valdav enamik eagrupist käib lasteaias. 6. Digilahendused ning digioskuste taseme tõus on muutnud hariduse kättesaadavamaks, mitmekesisemaks, tõhusamaks ja nutikamaks. Digitaristu on üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes heal tasemel. 7. Kolmas sektor panustab ühe enam haridusse (nt asendusõpetajate süsteemi loomine, kõrgharidusega noortele väljakutse pakkumine (Noored Kooli), innovaatiliste lahenduste pakkumine haridusvaldkonnale (koostöö idufirmadega), täiskasvanuhariduse edendamine). Kitsaskohad 1. Vastutuse jagunemine riigi, erasektori ja kohaliku omavalitsuse vahel haridussüsteemis on ebaselge. See raskendab koolivõrgu korrastamist ja haridussüsteemi juhtimist. 2. Koostöö haridusasutuste ja -liikide vahel on tagasihoidlik. Koolipidajate konkurents põhi-, kesk- ja kõrghariduse pakkumisel ei ole sageli asjakohane. 3. Erinevad õpiteed keskhariduses ei ole võrdselt väärtustatud. 4. Õpiteede valikut määravad õppijate sugu, päritolu jms tegurid, mis takistavad sotsiaalset mobiilsust, suurendavad hariduslikku ja sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning segregatsiooni, sh ka tööturul. 5. Puudub eri ministeeriumide haldusalasid ja eagruppe hõlmav terviklahendus hariduslike erivajadustega õppijate toetamiseks. 6. Formaalõppes ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes omandatud teadmisi ja oskusi; varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) ei ole rakendunud soovitud määral. 7. Alus- ja üldhariduse kvaliteedi hindamine ei ole süsteemne, välis- ja sisehindamine on vähe sidustatud. Täienduskoolituses loodud paindlik kvaliteediraamistik ei anna rahastajatele ja õppijatele soovitud kindlust õppe kvaliteedi osas. 15 Haridusstrateegia töörühma „Ühtne individuaalseid valikuid toetav haridussüsteem“ taustapaber [link] 16 Haridusstrateegia töörühma „Oskused ja oskuste parema kasutamine“ taustapaber: [link] 17 Haridusstrateegia töörühma „Õppimine kui koostöö ja õpetaja kui teejuht“ taustapaber [link] 18 Haridusstrateegia töörühmade juunikuiste kohtumiste kokkuvõte [link] 7 8. Koolipidajatel, juhtidel ja õpetajatel napib oskusi andmete analüüsimiseks ja kasutamiseks ning oma töö tõenduspõhiseks ja tulemuslikuks juhtimiseks. Infosüsteeme on palju, kuid puudub integreeritus. 9. Kutse- ja kõrghariduses väheneb õppe mitmekesisus ja hariduse regionaalne kättesaadavus ning kõrghariduses väheneb eestikeelse õppe osakaal. 10. Täiskasvanute valmisolek pidevalt elukestvas õppes asjakohaseid oskusi kaasajastada ei ole piisav. 11. Koolilõpetajate eesti keele oskus ei ole piisav, et jätkata õpinguid või suunduda tööturule. Mis peaks aastaks 2035 muutuma? 1. Võrdsed võimalused: haridus on kättesaadav, õppimine on toetatud ja õpivõimalused vastavad õppijate võimetele ja vajadustele. 2. Haridussüsteem: õpe on õppijakeskne, õpivõimalused on valikurohked ning liikumine haridustasemete ja -liikide vahel on sujuv. Paraneb haridusasutuste koostöö. 3. Koolivõrk: õppekeskkonnad toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust; taristu arendamisel lähtutakse kliimaneutraalsuse põhimõtetest; suureneb haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus. 4. Keeleoskus: põhikooli/gümnaasiumi lõpetajate eesti keele oskus on nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisaval tasemel. 5. Regionaalareng: arengutõuget vajavatele piirkondadele on loodud erilahendused. 6. Haridustaseme tõus: suurem osa õpingute alustajatest jõuab edukalt lõpetamiseni, erialase haridusega inimeste osakaal suureneb. 7. Hariduse kvaliteet: lisaks toimivale kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamisele luuakse ja rakendatakse kvaliteediraamistik alus- ja üldhariduses ning täiskasvanuhariduses. 8. Eesti-sisene ja rahvusvaheline mobiilsus: suureneb nii õpetajate ja õppejõudude kui õppijate Eesti-sisene ja rahvusvaheline mobiilsus. Muutust toetavad järgmised tegevussuunad: 1. Rahastamismudelite ja -põhimõtete ning tugisüsteemi toimimise ülevaatamine 2. Õppekorralduslike regulatsioonide ülevaatamine (sh VÕTA; töökohal õppimise võimalused; üld- ja kutsekeskhariduse integreerimine, ühtne keskharidusstandard; täiskasvanute õppimisvõimalused; rändetaustaga õppija jne) 3. Formaalhariduse ja mitteformaalse õppe suurem lõimitus, sh noorsootöös omandatud teadmiste ja oskuste süsteemne arvestamine formaalhariduses 4. Kvaliteediraamistiku loomine ja rakendamine alus- ja üldhariduses ning täiskasvanuhariduses 5. Haridusasutuste võrgu optimeerimine, samas tagades regionaalse kättesaadavuse – regionaalsed hariduskeskused/kutsevaldkondade arenduskeskused ja tugitaristu; taristu ühiskasutus 6. Erivajadusega inimeste hariduskorralduse nüüdisajastamine, haridustugiteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine 7. Eesti keelest erineva kodukeelega õppijate hariduskorraldus, sh eesti keele õppimise toetamine. 8. Õppijate ja õpetajate Eesti-sisese ja rahvusvahelise mobiilsuse edendamine. 8 Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada Tugevused 1. Seadusandlik raamistik toetab õppijakeskset õpet. 2. Õpetajate palgatõus on riiklik prioriteet. 3. Ühiskonnas on usaldus haridustöötajate vastu. 4. Haridustöötajaid ühendavad ja toetavad toimivad võrgustikud (ühendused ja liidud). 5. Õpetaja ja kutseõpetaja kutsed on kirjeldatud kutsesüsteemi osana ja mitmel kutsetasemel. Rakendunud on täiskasvanute koolitaja kutse omistamine. 6. Õpetajate esmakoolituse koondumine ülikoolidesse tagab heal tasemel ettevalmistuse ning haridustöötajatel on mitmekülgsed enesetäiendamise võimalused. Kitsaskohad 1. Haridustöötajate järelkasv pole piisav. Alustavate õpetajate ametist lahkumise määr on kõrge. 2. Nüüdisaegne õpikäsitus ei ole soovitud mahus rakendunud. Õpe ei ole piisavalt õppijakeskne, sh ei ole juurdunud teaduspõhine lähenemine, kuidas õppimist individualiseerida ja toetada kogu elukaare jooksul. Üldoskuste arendamine on vähe väärtustatud. 3. Haridustöötajate üldpädevused pole piisavad õppeprotsessi ja -keskkonna mitmekesistamiseks, sh ei suudeta maksimaalselt ära kasutada digivahendite potentsiaali. 4. Õppeasutuste juhtidel ja koolipidajatel on ebaühtlane valmisolek haridusuuendusteks. 5. Ülevaade täiskasvanute koolitajate kvalifikatsioonist ja koolituse kvaliteedist on puudulik. Mis peaks aastaks 2035 muutuma? 1. Haridustöötajate järelkasv on tagatud. Haridusvaldkonnas töötamine on väärtustatud ja mainekas. Tugeva identiteediga õpetajaskond seisab oma ameti maine ja kutseväärikuse eest. Valdkond pakub häid võimalusi professionaalseks arenguks ja eneseteostuseks 2. Õppekavad on pädevuspõhised, toetavad õppijakeskset lähenemist; õppe maht ja sisu on paremas kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. 3. Õppevara- ja metoodika aitab õppida ja õpetada köitvalt ja tulemuslikult, anda ja saada vahetut ja sisulist tagasisidet; kasutatakse eri õppekeskkondade (sh digikeskkonna) võimalusi. 4. Õppeasutuste organisatsioonikultuur on koostöine, toetab üldpädevuste arengut ja kõigi osaliste heaolu. Muutust toetavad järgmised tegevussuunad: 1. Ühtne arusaam koostöisest, õppijakesksest ja tulevikuvalmidust kujundavast õppest 2. Õppijate üldpädevuste ja mittekognitiivsete oskuste tähtsustamine ainealaste teadmiste ja oskuste kõrval 3. Õppekavade arendus, mis toetab õppijakeskset õpet ja nende rakendamise toetamine. 4. Õppekeskkonna ja õppevara (nii õppematerjalid kui ka -vahendid) nüüdisajastamine õppekavade rakendamiseks 5. Haridustöötajate järelkasv (töötingimuste regulatsioonide ülevaatamine, paindlik sisenemine õpetajakutsesse, populariseerimine) 6. Haridustöötajate professionaalne areng ja uuendused õpetamises (koolitus, mobiilsus, õpianalüütika, õpikeskkonnad, hindamisinstrumendid, õppemeetodid) 7. Tugispetsialisti ja õpetaja suurem koostöö 8. Haridusasutuste juhtide töösoorituse seire kehtestamine 9 Strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega Tugevused 1. Väärtusruum ning hea matemaatiline kirjaoskus ja funktsionaalne lugemisoskus soodustavad oskuste omandamist ja osalust elukestvas õppes, mis väljendub kõrges elukestvas õppes osalemise ja kolmanda taseme haridusega inimeste määras. 2. Haridus ja töömaailm on kutsesüsteemi ja kutsestandardite kaudu süsteemselt sidustatud. 3. Tööandjatel on suur roll hariduse põhiprotsessides ja oskuste vajaduse prognoosimisel. 4. Mitteformaalne õpe on hästi välja arendatud ja mitmekesiste võimalustega. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kõrge. Noored osalevad aktiivselt noorsootöös, sh huvihariduses. 5. Kutse- ja kõrghariduse kaasaegne taristu on loonud head eeldused koostööks töömaailmaga. Kitsaskohad 1. Tööturu osaliste roll ja vastutus oskuste arendamise eest ei ole selge. 2. Stiimulid ja tingimused õppeasutuste koostööks töömaailmaga pole piisavad, mh ei kasutata ära töökohapõhise õppe potentsiaali. Tööandjate panus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav. 3. Erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimeste osakaal on suur. Kõrge väljalangevuse määra tõttu kutse- ja kõrgharidusest ning täiskasvanute gümnaasiumidest jääb kasutamata märkimisväärne osa elanikkonna tööturupotentsiaalist. 4. Täiendus- ja ümberõpe ning tasemeõpe ei vasta piisavalt tööturu arenguvajadustele. 5. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ning ei võimalda piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida tööturu ja ühiskonna muutustele. Praegune ainekeskne õpe üldhariduskoolis ning erialaõpe kutse- ja kõrgkoolides ei toeta piisavalt õppijate üldpädevuste ja tulevikuoskuste arengut. 6. Majandusstruktuur ei soodusta alati erialase hariduse omandamist. Tööandjad ei väärtusta omandatud kvalifikatsioone ja kutseid. Omandatud oskused ja teadmised ei realiseeru tootlikkuse tõusus. Enam tuleb pöörata tähelepanu inimeste täiendus- ja ümberõppevõimalustele kasvuvaldkondades. Mis peaks aastaks 2035 muutuma? 1. Elukestev õpe ja karjääripöörde võimalused: väärtustatud on oskused, mis loovad suuremat lisandväärtust ning kõigile Eesti inimestele on tagatud tööturul edukaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise võimalused täiendus- ja ümberõppe kaudu. 2. Eesti kui talendikeskus: keskkond, õigusruum ja maksusüsteem soodustavad targaks ettevõtluseks vajalike oskuste arendamist ning vajaduse korral talentide sissetoomist. 3. Kutsesüsteem: iga inimese õpitee on kirjas personaalses digiloos; karjääriteenused põhinevad oskuste analüüsil; hariduse ja töömaailma koostöö lähtub oskuste seirest. 4. Inimeste õpivalikud: uute oskuste omandamine muudab töö tulemuslikumaks ja suurendab heaolu; majanduse kasvuvaldkonnad ning rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks olulised ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkonnad on eelisarendatud. 5. Haridusasutuste ja tööandjate koostöö on sisukas ja avatud; laieneb töökohapõhine õpe ja praktika võimalused. 10 Muutust toetavad järgmised tegevussuunad: 1. OSKA arendamine ja kutsesüsteemi reform 2. Talendipoliitika ja andekaid õppijad toetavad meetmed – erisuguste võimete avastamine, tipposkuste väärtustamine tööturul, suurema lisandväärtusega töökohad 3. Töökohapõhise õppe ja praktika laiendamise võimalused ja kvaliteet 4. Tööandjate ja sotsiaalpartnerite selgem roll ja vastutus 5. Arengutõuget vajavate inimeste toetamine 6. Täiendusõppe süsteemi kujundamine 3. Arengukava rakendamise mõjude esialgne analüüs Esialgne haridusstrateegia 2035 mõjude analüüs on lisas 1. Põhjalikum mõjuanalüüs tehakse jooksvalt arengukava koostamise käigus, kaasates seejuures ka haridusstrateegia 2035 töörühmi. Poliitikavalikute tegemise käigus analüüsitakse poliitikasuundade ja tegevuste mõju sihtrühmadele ja horisontaalsetele teemadele (sh muukeelse õppija hariduse korraldus, innovatsioon hariduses) ning hinnatakse võimalikke kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja riske. Kavandatava arengukava üldistusaste ei võimalda keskkonnamõjusid vajaliku detailsusega hinnata, mistõttu keskkonnamõjude strateegiline hindamine ei ole vajalik ega otstarbekas. 4. Arengukava koostamise korraldus ja ajakava Haridusstrateegia 2035 koostamise eest vastutab HTM. Strateegiaprotsess on jaotatud neljaks etapiks: (1) ideekorje ja visiooniloome; (2) strateegiliste arengudokumentide eelnõude väljatöötamine; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise ettevalmistamine alates 2020. Strateegiaprotsess algas ideekorjega: avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritustega sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 eksperdirühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on üheks sisendiks haridusstrateegia 2035 koostamisel. HTMi poliitikavaldkondade partnereid ja huvipooli kaasavad töörühmad alustasid tööd juunis 2019. Töörühmade struktuur ja ajakava, alusmaterjalid ja töörühmade arutelude tulemused on kättesaadavad HTMi kodulehel. Töörühmade ülesanne on anda oma panus praeguse olukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse, samuti üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide sõnastamisse. Töörühmad tuginevad oma töös visioonidokumentidele, analüüsidele (sh kehtiva arengukava vahehindamine), Euroopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele ning OECD analüüsidele. Haridusstrateegia 2035 koostamisel arvestatakse nii „Eesti 2035“ kui ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Koostöös algatusega Huvitav Kool ja valdkonnas tegutsevate MTÜdega on läbi viidud ja veel ka kavandamisel erinevaid huvipoolte kaasamisüritusi üle Eesti. 2018. ja 2019. aastal oli hariduse tuleviku teemadel võimalik kaasa rääkida ka Arvamusfestivalil. Haridusstrateegia 2035 tervikteksti eelnõu valmib 2019. aasta lõpuks. Selle põhjal koostatakse 2020. aastal programmid strateegiate elluviimiseks järgneval neljal aastal (2021–2024). 11 Tabel 2. Haridusstrateegia 2035 koostamise ajakava Tegevus Tähtaeg Ideekorje ja avalikud arutelud alates mai 2018 Visioonidokumentide koostamine august 2018 – märts 2019 Olukorra analüüs (kitsaskohad ja tugevused) mai – juuni 2019 Kitsaskohtade, tugevuste ning eesmärkide, tegevussuundade juuni 2019 esmane arutelu haridusstrateegia 2035 töörühmades Teemapõhised arutelud kitsaskohtade ületamiseks ja lahenduste september 2019 leidmiseks haridusstrateegia 2035 töörühmades Arengukava koostamise ettepaneku esitamine Vabariigi oktoober 2019 Valitsusele Poliitikainstrumentide ja programmide põhistruktuuri oktoober 2019 väljatöötamine Eesti Noorteühenduste Liidu juhtimisel toimuvad noorte ja 8.11.2019 poliitikakujundajate osaluskohvikud üle Eesti Haridusstrateegia 2035 töörühmade kohtumine detsember 2019 Haridusstrateegia 2035 eelnõu koostamine oktoober – detsember 2019 Haridusstrateegia 2035 eelnõu esitamine kooskõlastamiseks jaanuar 2020 ministeeriumidele ning siht- ja sidusrühmade esindajatele Haridusstrateegia 2035 esitamine Vabariigi Valitsusele märts 2020 kinnitamiseks Programmide ja meetmete ettevalmistus jaanuar – detsember 2020 Haridusstrateegia 2035 jõustumine jaanuar 2021 12 Lisa. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamise tulemused EÕSi vahehindamise19 peamised tulemused koos teiste uuringute ja aruannete järeldustega on välja toodud EÕSi viie strateegilise eesmärgi lõikes. Muutunud õpikäsitus20. Arengukava perioodil töötati välja õpikäsituse nüüdisajastamist suunav raamistik21, osapooled on teema tähtsust kinnitanud, kuid pole veel tekkinud ühtset arusaama ning selle rakendumine vajab uuel arengukava perioodil tähelepanu22. Käivitatud on mitmed programmid ja võrgustikud koolikultuuri õppijakesksemaks muutmiseks ja õppijate heaolu suurendamiseks. Üleriigilised regulaarsed koolide rahuloluküsitlused näitavad, et kõigist koolielu aspektidest on õppijad nii üldhariduskoolis kui ka kutseõppeasutustes endiselt kõige kriitilisemad just aktiivsust toetava õpetamise suhtes23. Eesti koolides on mitmeid häid praktikaid õppijat toetava ja arendava tagasiside andmiseks24, digioskuste ja üldpädevuste kujundamiseks, õppekeskkondade mitmekesistamiseks (nt projekt-, muuseumi-, õuesõpe vmt). Kahjuks ei jõua parimad praktikad ja uuenduslikud õppemeetodid igasse kooli. Puuduvad tõhusad sekkumised struktuursete reformide ja õppekorralduslike muudatuste elluviimiseks, et soovitud uuendused jõuaks kõikidesse haridusasutustesse ja ühtlasi oleks tagatud õppe kvaliteet. Kõrghariduses on samuti jätkuvalt valdavad traditsioonilised õppevormid, uuenduslikumaid formaate on enam kasutusele võetud rakenduskõrgkoolides. Suurem osa üliõpilastest on küll rahul nii õppejõudude kui ka õpetamise kvaliteediga, aga hindavad kriitilisemalt õppejõudude oskust siduda oma ainet eluliste näidetega ning oskust anda ainet loovalt ja huvitavalt, rakendades uuenduslikke õppemeetodeid.25, 26, 27. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid28. Programmi tegevused29 on aidanud kaasa muutuva õpikäsituse ja kaasava hariduse põhimõtete juurutamisele õppeasutustes, kuid kaasava hariduse valdkond vajab endiselt tähelepanu (täienduskoolituste kvaliteet ja kättesaadavus), et tagada õpetajate valmisolek minna kaasa muutustega kaasava hariduse korralduses. Kuigi Eesti õpetajate palgakasv on olnud üks OECD riikide kiiremaid, on konkurentsivõimelise palga tagamine õpetajatele ja koolijuhtidele endiselt suur väljakutse. Palgakasvu kõrval muutub üha aktuaalsemaks õpetajate ja koolijuhtide hoiakute ja töö kvaliteedi teema. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus30. EÕSi vahehindamine31 toob välja, et keskne tegevus käesoleval perioodil antud strateegilise eesmärgi saavutamisel on olnud 19 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 20 Programmid, mis siia panustavad: Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid, kutseharidusprogramm, kõrgharidusprogramm ja üldharidusprogramm, sh õppe- ja karjäärinõustamine 21 Raamistik koos seda toetavate alusmaterjalidega on kättesaadav: www.hm.ee/opikasitus. 22 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 23 SA Innove. (2018). 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside. [link] 24 Aksen, M., Jürimäe, M., Nõmmela, K., Saarsen, K., Sillak, S., Eskor, J., Vool, E., Urmann, H. (2018). Uuring: Eesti üldhariduskoolides kasutatavad erinevad hindamissüsteemid. Tartu: Tartu Ülikool. [link] 25 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Tartu Ülikool. (avaldamisel). Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas. 26 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. (2017). Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. [link] 27 Ernst & Young Baltic AS. (2017). Eesti kõrgkoolide 2015. a vilistlaste uuring. [link] 28 Siia panustab üldharidusprogramm, sh „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ 29 Keskendutud on järgmistele tegevustele: õpetajate koostöövõrgustike arendamine, haridusasutuse juhi kompetentsimudel, koolijuhtide järelkasvuprogrammid, õpikogukondade toetamine, ülikoolide ja koolide koostööprojektid ning koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks, õpetajaameti mainekujundus ja õpetajate töötasu jne. 30 Programmid, mis siia panustavad: üldharidusprogramm, sh õppe- ja karjäärinõustamine, koolivõrgu programm, tööturu ja õppe tihedama seostamise programm, kõrgharidusprogramm ja kutseharidusprogramm. 31 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 13 tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamine. OSKA senised tegevused ja ka OSKA metoodiline arendamine peaksid kindlasti jätkuma uuel strateegiaperioodil. Samuti tõdetakse vahehindamises, et põhi- ja keskharidusjärgse õppe korraldamine töömaailma vajadustest lähtuvalt on meetmena oluline ning samuti on selle meetme all nimetatud tegevusena aktuaalne rahastuspõhimõtete väljaarendamine. Kuigi mitteformaalses õppes osalemine on Eesti tööjõu-uuringu järgi märkimisväärselt kasvanud ja suurimat osa õppest finantseerivad tööandjad ja inimesed ise, sõltub täiskasvanute mitteformaalse õppe riiklik finantseerimine praegu suures osas tõukefondide vahenditest. Tõukefondidest finantseerimise vähenemise puhuks puudub alternatiivne rahastusskeem. EÕSi vahehindamises32 tõdetakse, et praktikakorraldus on üks oluline tegevus, mille kaudu on võimalik parandada õppe ja tööturuvajaduste vastavust ning, mille osas tuleks uuel perioodil enam tähelepanu pöörata praktika korralduse ja kvaliteedi aspektidele, et vähendada praegusi erinevusi kvaliteedis õppeasutuste vahel. Samuti on oluline jätkata tegevustega, mis toetatavad tööandjate motiveerimist praktikakohtade pakkumiseks. Teadlike valikute kujundamiseks on info- ja nõustamisteenuste pakkumine oluline arendus ning karjäärinõustajate institutsiooni viimisega töötukassa alla on tehtud oluline samm karjäärinõustamise maastiku korrastamise suunas. Vahehindamises tuuakse ka välja, et praegusel kujul kutsehariduse maine tõstmise asemel tuleks kõigepealt mõtestada kutsehariduse koht Eesti haridusmaastikul ja õpiteel ning vastavalt sellele kujundada mainetegevused. Digipööre elukestvas õppes33. Programmi raames on toetatud õppijate ja õpetajate digipädevuste arendamist, töötatud välja suures mahus digitaalseid õppematerjale, uuendatud digitaristut (projektorid, arvutid, võrguühendused jne). EÕSi vahehindamises34 tuuakse välja, et digipöörde programmis kavandatud tegevuste tulemusena on oluliselt laienenud koolide võimalused digiõppevara eesmärgipäraseks kasutamiseks. Samuti leiti, et vajadust täiesti uute alternatiivsete lahenduste järele digiõppevara kättesaadavuse tagamiseks pole, pigem on oluline jätkata siiani kavandatud tegevustega. Digioskuste omandamine õpetajakoolituses on ajaga paranenud. Hiljutistest õpetajakoolituse läbinutest enam kui pooled on omandanud olulise osa oma digioskustest kõrgharidusõppe jooksul. Tööks piisava digioskuste taseme säilitamiseks, teadmiste ja oskuste pidevaks kaasajastamiseks on vaja soodustada õpetajate ja õppejõudude järjepidevat täienduskoolitustel osalemist. Tulemused35 näitavad, et põhikooli õpilaste baasdigioskused on heal tasemel – 83% 9. klassi õpilaste IKT oskused olid vähemalt keskmisel tasemel. Samas ei ole gümnaasiumilõpetajate ja kutsekeskhariduse lõpukursuste oskustasemed võrreldavad ja kutsekeskhariduse õppurite oskuste tase on madalam. Ühtlasi võib eeldada, et EÕSis seatud eesmärk „100% põhikooli lõpetajaid on baasidigioskustega“ ei ole 2020. aastaks saavutatav. EÕSi vahehindamises36 tõdetakse, et uuel perioodil on vaja jätkata järgmiste meetmete ja tegevustega: a) Õppe- ja ainekavade arendamine (õppijate digipädevuse arendamisele seatud eesmärgid ja sisu on vaja integreerida aineõpetusse). b) E-hindamise arendamine – vajalik on jätkata e-testide, sh e-eksamite ja e-tasemetööde arendamist. Igapäevast õppimist ja õpetamist toetav e-testimine ja õpianalüütika laialdasem eesmärgipärane ja oskuslik kasutamine tervikuna annab koolidele rohkem informatsiooni õpilaste võimete, teadmiste ja oskuste kohta ning toetab parema hariduse pakkumist. Ellu tuleb viia paberivaba kutse taotlemise ja omistamise kontseptsioon (sh e-kutseeksam). 32 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 33 Siia panustab digipöörde programm. 34 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 35 Põhikooli lõpetajate digioskuste taset, mida 2016. ja 2017. aastal mõõdeti rahuloluküsitluste andmetele tuginedes, sai 2018 ja 2019. aastal hinnata valimipõhiselt katsetuslikult läbiviidud digipädevuste tasemetöö tulemuste põhjal. 36 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 14 c) Õpetajate täienduskoolitus – kuigi digioskuste iseseisva arendamise osatähtsus õpetajate seas üha kasvab, ei kao ka õpetajate täienduskoolituse vajadus. Koolituste kasuteguri suurendamiseks on vaja tähelepanu pöörata omandatud teadmiste rakendamisele õppetöös. d) Digiõppevara arendamine – digiõppevara kasutamine on oluline kõigil haridustasemetel, kuid eelkõige tuleb tagada põhikooli riikliku õppekava läbimist ja keskhariduse omandamist toetava digiõppevara kättesaadavus ning selle kasutuselevõtu võimekus õppes. On oluline toetada õpetajate/õppejõudude võimekust luua ise uudset õppevara. Uued tehnoloogiad (tehisintellekt, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, kõnetehnoloogia jne) ja andmeteadus loovad uusi võimalusi õppe kvaliteedi tõusuks. e) Hariduse e-teenuste arendamine – koosvõimelised e-teenused toetavad õppeprotsessi ja õppekorraldusega seotud protsesside tõhusust ja läbipaistvust ning info paremat liikumist. Oluline on tagada e-teenuste kasutajamugavus ja töökindlus pidades arendustegevuses ühtlasi sihiks õppija individuaalseid valikuid toetavate infotehnoloogiliste lahenduste olemasolu. f) IKT taristu järjepidev uuendamine – viimastel aastatel on toimunud oluline arenguhüpe koolide digitaristu uuendamises. Investeeringute vajadus säilib nii üldhariduskoolides kui kutseõppeasutustes, kuna olemasolev tehnika aegub ja vajab uuendamist, samuti lisanduvad uued tehnoloogilised lahendused (sh virtuaal- ja liitreaalsus, asjade internet jne). Olulist arenguhüpet digitaristu kaasajastamisel vajavad koolieelsed lasteasutused, kuna ootused kaasaegsele õppele infotehnoloogiaga ning eakohaste digioskuste arendamisele on kõrged. EÕSi vahehindamises37 tuuakse uue suunana järgmisel strateegiaperioodil välja tehisintellekti ja õpianalüütika kasutamine hariduses (nt õppeprotsessi optimeerimisel, hindamisel ja õppimise personaliseerimisel) ning õppimisvõimaluste ja -valikute laiendamine digitehnoloogia toel. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv38. EÕSi vahehindamises39 tõdetakse, et riigi tugi nõrgema konkurentsivõimega täiskasvanud inimeste õppe toetamisel on aktuaalne ka perioodil 2020+. Täiendavalt tuleks arendada asutuste vahelist koostööd inimeste koolitusvajaduse märkamisel ja õppesse suunamisel. Tegevused keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppesse toomiseks on olnud efektiivsed, tegevuste jätkamiseks on vajalik tagada tegevuste rahastus. Samuti tuuakse vahehindamisel välja, et eesti keele õppe järele on väga suur nõudlus ja vajadus ning see peab olema fookuses ka uuel strateegiaperioodil. Demograafilisest arengust lähtudes püsib eeldatavasti jätkuvalt vajadus koolivõrku korrastada. Samuti tuleb tähelepanu pöörata väljalangevusele, mis on kutse- ja kõrgharidusõppes endiselt väljakutse. 2018. aastal valminud analüüs kutsehariduse tugisüsteemidest tõi välja, et katkestamise vähendamisel on võtmetähtsusega tervikliku tugiteenuste süsteemi väljaarendamine, süsteemse toe (sh individuaalne tugi õppijale) pakkumine jmt.40 Seega on oluline panustada tugisüsteemide arendamisse ja tegeleda nii ennetusega kui lahenduste otsimisega õpiteede paindlikkuse suurendamiseks, et õppijate individuaalsed huvid ja võimed leiaksid parima võimaliku rakenduse. Tuge vajavate õpilaste arv kasvab, seejuures tunnetab 40–60% õpetajatest, et koolipõhised tugiteenused ei ole kättesaadavad. Kuigi koolides töötavate tugispetsialistide arv on kasvanud, on siiski puudu koolipsühholoogidest ja logopeedidest. 37 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 38 Programmid, mis siia panustavad: üldharidusprogramm, sh õppe- ja karjäärinõustamine, koolivõrgu programm, kõrgharidusprogramm ja kutseharidusprogramm. 39 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakenduuringute keskus Centar (2019) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine [link] 40 Haaristo, H.-S., Kirss, L. (2018). Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/kutsetugi_raport.pdf . 15  EELNÕU VABARIIGI VALITSUSE KORRALDUS Tallinn, Toompea oktoober 2019 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta märtsis. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ning Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 5 lõikest 1, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Arengukava koostamise ettepanekus antakse ülevaade arengukava koostamise vajadusest, haridusvaldkonna praegusest olukorrast, poliitikasuundadest ja tegevustest ning sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Samuti antakse ülevaade arengukava väljatöötamise protsessist ja ajakavast ning esitatakse rakendamisega kaasnevate mõjude esialgne analüüs. Arengukava koostamist juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava ettepaneku koostamisel on aluseks võetud varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide poolt koostatud visioonidokumendid, strateegia „Eesti 2035“ , haridusstrateegia töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend ning Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle vahehindamise tulemused. Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Kersti Kõiv, [email protected], tel 735 0194. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna, [email protected], tel 735 4029. Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027. 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Uus arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Uue arengukavaga luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppeks, pöörates seejuures tähelepanu õpivõimaluste valikuterohkusele ja kättesaadavusele, sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Olulisel kohal on õppija omavastutus, õpitahe ja -harjumused ning õppijakeskse õppe põhimõtted. Tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturuvajadustele. Õppekeskkond peab toetama kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse andmist, suurenema peab taristu ühiskasutus ja ressursitõhusus. Õppekeskkond peab olema nüüdisaegne, sh energiatõhus ja turvaline nii õppija kui töötaja jaoks, erilist tähelepanu tuleb pöörata organisatsioonikultuuri arendamisele ja väärtuspõhisele juhtimisele. Haridusasutuse juhil ja õpetajal on haridussüsteemis tähtis roll, seetõttu on oluline et, aastal 2035 on nii õpetaja kui ka koolijuhi amet prestiižne. Õpetaja peab olema üha enam väärtuste kujundaja ja juhendaja ning õpetaja pädevuste arendamine peab toimuma pidevalt alates tasemeõppest ning jätkuma karjääri jooksul. Seatud sihid tagavad selle, et Eesti inimesed saaksid ja suudaksid teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetada Eesti elu edenemist. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üldeesmärk1 on sõnastatud järgmiselt: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist.“ Strateegilised eesmärgid on sõnastatud järgmiselt: 1) Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. 2) Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada. 3) Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega. Väljatöötamise ettepanekus antakse kõigepealt ülevaade Eesti haridussüsteemi praegusest olukorrast ja peamistest arenguvajadustest. Seejärel sõnastatakse arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid, esitatakse mõjude esialgne analüüs ning viimaks kirjeldatakse arengukava koostamise korraldust ja ajakava. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta märtsis. 3. Korralduse mõjud Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppimiseks, et Eesti inimestel oleksid teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad Eesti elu edendamist ning võimaldaksid end teostada isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa). Põhjalikum analüüs tehakse arengukava koostamise käigus, kui rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskulude eelarvest. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, SA-le Innove, SA-le Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA-le, SA-le Eesti Teadusagentuur, Integratsiooni SA-le, Tervise 1 Nii üldeesmärk kui strateegilised eesmärgid on tagasisidestatud haridusstrateegia kolme alatöörühma poolt. Arengu Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Maakoolide Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haridusfoorumile, Eesti Kultuuri Kojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, SA-le Noored Kooli, Heateo Haridusfondile, Eesti keelenõukogule, Muuseumiühingule, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, AHHAA keskusele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, SA- le Kutsekoda, Eesti Noorsootöö Keskusele, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule. Mailis Reps haridus- ja teadusminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-1042 - „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72c10766-cf44-4543-90f8-9497da7b898d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72c10766-cf44-4543-90f8-9497da7b898d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main