Kiri

Kooskõlastamiseks: 22.10.2019 nr 8-2/19/4015 Rahandusministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Käesolevaga esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri noortevaldkonna määruste muutmine" eelnõu. Palume kooskõlastust 30. oktoobriks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Noortevaldkonna määruse muutmise eelnõu.pdf 2. Noortevaldkonna määruse muutmise eelnõu seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Koolispordi Liit, Huvikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Kunstikoolide Liit, Eesti Noorsootöö Keskus Aare Vilu 735 0218 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri noortevaldkonna määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõuga muudetakse kahte noortevaldkonnas toetuste eraldamiseks kehtestatud haridus- ja teadusministri määrust:  haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määrust nr 21 „Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ (RT I, 28.06.2017, 29) (edaspidi huviala valdkondade kvaliteedi määrus) ja  haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määrust nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ (RT I, 05.08.2016, 2) (edaspidi noorteühingute määrus). Seoses hasartmängumaksu laekumiste arvelt eraldatavate toetuste menetluse ümberkorraldamisega ühtlustas Haridus- ja Teadusministeerium erinevates rahastusallikatest toetuste eraldamise põhimõtted süsteemseks tervikuks. Kui varem erinesid erinevates ministeeriumi poliitikavaldkondades toetuste eraldamise põhimõtted märkimisväärselt, siis muudatustega võeti eesmärk lähtuda toetuste eraldamisel sarnastest põhimõtetest kõikides valdkondades. Seetõttu on noortevaldkonna määruste muutmise eelnõus arvestatud teiste Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade toetuste eraldamise põhimõtetega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna ([email protected], 735 4029), noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi ([email protected], 735 0133) ja peaekspert Aare Vilu ([email protected], 735 0218). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Toetuste eraldamise põhimõtete ühtlustamisel lähtuti eesmärgist vähendada nii rahastaja kui ka taotlejate koormust toetuste taotlemisel ja kasutamisel. Enamasti on toetuse saajad ministeeriumi pikaajalised koostööpartnerid ning neilt iga-aastaselt taotluste kogumine ja hindamine ei mõjuta tegevuste kvaliteeti ega partnerite ringi. Strateegiliste partnerite tegevuse eesmärgid on seatud pikemaks perioodiks kui üks aasta, samuti on Haridus- ja Teadusministeeriumil toetuse eraldajana ootus, et tugev strateegiline partner viib valdkonnas olulisi tegevusi ellu aastast pikema perioodi jooksul ning toetuskindlus parandab tegevuste kvaliteeti. Nendel põhjustel on toetuste eraldamisel mindud üle põhimõttele, mille kohaselt üldjuhul valitakse strateegilised partnerid kolmeaastaseks perioodiks ja sellega kaasneb ka samaks perioodiks tegevustoetuse kavandamine. Iga-aastaselt toimub küll toetuse kasutamise aruandlus ja kokkulepitud tegevuste ülevaatamine, aga uusi taotlusi igal aastal ei esitata. Teatud juhtudel on võimalik teha toetuse eraldamise otsused üheks aastaks, aga üldjuhul on strateegilised partnerid valitud kolmeks aastaks. Seega kohalduvad edaspidi noortevaldkonnas huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja noorteühingute tegevuse toetamiseks toetuste taotlemisele ja eraldamisele järgmised alused:  noorsootöö seaduses sätestatud noortevaldkonna toetamise põhimõtted; 1  noorsootöö seaduse alusel kehtestatud huviala valdkondade kvaliteedi määrusest ja noorteühingute määrusest tulenevad põhimõtted ning  haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite määramise tingimused ja kord. Huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ning noorteühingute tegevuse toetamiseks taotluste esitamise tingimused ja üldine kord ning taotlejale esitatavad nõuded tulenevad endiselt eelnõuga hõlmatud kahest määrustest. Strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava ministri käskkirjaga on täpsustatud, kuidas strateegilised partnerid välja valitakse, millistel tingimustel toimuvad pooltevahelised läbirääkimised ning kuidas lepitakse kokku toetusest tehtavad tegevused ja muud kohustused, samuti on käskkirjas täpsustatud, kuidas toimub toetuste väljamaksmine ning aruandlus. Samad põhimõtted on aluseks ka juhtudel, kui ministeerium otsustab toetust eraldada üheks kalendriaastaks. Huviala valdkondade kvaliteedi määruse muudatused Eelnõu § 1 p 1 – strateegiliste partnerite kontekstis kasutatakse terminit „katuseorganisatsioon“, seetõttu on sama termin kasutusele võetud ka huviala valdkondade kvaliteedi määruses. Termin on endiselt määruse § 3 lõikes 2 sisustatud ja katuseorganisatsioonina käsitatakse määruses huvihariduse või huvitegevuse läbiviijaid esindavat juriidilist isikut, kelle põhikirjas on tegevusvaldkondadena määratletud huviharidus või huvitegevus ning kelle liikmeteks on huvihariduse või huvitegevuse läbiviijaid esindavad juriidilised isikud. Lisaks juriidilistele isikutele võib katuseorganisatsiooni kuuluda ka füüsilisi isikuid. Eelnõu § 1 p 2 – seni on taotluste esitamine huvialavaldkondade kvaliteedi arendamise toetuse saamiseks toimunud igal aastal. Samas on enamikel juhtudel huvialavaldkonnas toetuse saaja olemas ning taotluse esitamine tekitab tarbetut koormust ja ootusi taotluse esitajale ning taotluse läbivaatamise koormust toetuse eraldajale. Eelnõu kohaselt kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium toetuste taotlemiseks välja konkursi. Üldjuhul kuulutatakse konkurss välja selliselt, et toetuse saaja määratakse kolmeks aastaks. Kui huvialavaldkonnas on vajalike tegevuste elluviimiseks partner olemas, vahepealsel kahel aastal avatud taotlusvooru ei toimu ja toetuse saajaks valitud partner esitab saavutatud tulemuste kohta iga-aastaseid aruandeid. Konkurss kuulutatakse välja siis, kui partnerit konkreetses huvialavaldkonnas mingil põhjusel enam ei ole. Näiteks võib juhtuda, et toetuse saaja lõpetab tegevuse või siis, et ei täida kokkulepitud tingimusi, mistõttu otsustatakse toetuse eraldamine lõpetada. Sellistel juhtudel kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja uue konkursi toetuse saajate määramiseks vastavas huvialavaldkonnas. Konkursi väljakuulutamisel tuleb lähtuda sellest, et taotluste esitamise tähtpäev on 15. november. Konkurss tuleb välja kuulutada arvestusega, et taotlejatel jääb mõistlik aeg taotluse ettevalmistamiseks. Eelnõuga tehtav muudatus ei puuduta neid huviala valdkondade määruse alusel toetuse saajaid, kellele on toetus enne käesolevate muudatuste jõustumist määratud kolmeks aastaks. Rahastamisotsused kehtivad kuni nendes määratud tähtaja lõpuni. Eelnõu § 1 p 3 – et tagada taotluste läbivaatamiseks piisav aeg, on taotluse esitamise kuupäevaks senise 1. detsembri asemel 15. november. Eesmärk on tagada, et otsused oleksid 2 uue kalendriaasta alguseks tehtud. Kuivõrd toetust eraldatakse kuni kolmeks aastaks, ei puuduta taotluste esitamise kuupäev taotleja jaoks igat kalendriaastat. Kui taotleja on kolmeks aastaks strateegiliseks partneriks valitud, eraldatakse talle toetust kogu selle perioodi vältel ja taotlus tuleb uuesti esitada kolme aasta möödumisel. Eelnõu § 1 p 4 – kehtivas määruses ei ole täpsustatud taotlejale esitatavaid nõudeid. Samas on riigieelarvelise raha saajate puhul oluline, et toetuse saajad oleksid usaldusväärsed, õiguskuulekad ja strateegilise partneri ülesannete täitmiseks jätkusuutlikud. Eelnõu kohaselt esitatakse taotlejale nii maksukohustuste täitmise ja finantsilise jätkusuutlikkusega seotud nõuded kui ka nõue, et taotleja on oma varasemate riigieelarveliste toetuste saamisega seotud kohustused nõuetekohaselt täitnud. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõuga sätestatakse täpsemalt, et taotluste hindamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 1 p 6 – nagu ka kehtivas määruses, lähtutakse taotluste hindamisel noorsootöö seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud noorsootöö korraldamise põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest; Lisaks tuleneb noorsootöö seaduse § 153 lõikest 2, et toetuse taotleja peab esindama noorte huvihariduse ja huvitegevuse pakkujaid rohkem kui ühel huvialal ning tegema koostööd huviala valdkonna teiste ühingutega. Seaduses sätestatud tingimusi on täpsustatud huviala valdkondade kvaliteedi määruse kolmandas paragrahvis, kus on täpsustatud nii nõudeid taotlusele kui ka taotlejale. Määruses jääb kehtima säte, mille kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus taotlejatelt vajadusel küsida lisateavet taotleja ja taotluse vastavuse kohta noorsootöö seaduses ja määruses kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 p 7 – kui taotlus hinnatakse noorsootöö seaduses ja selle alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetele vastavaks, kvalifitseerub taotleja ka strateegiliseks partneriks ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava käskkirja tähenduses. Selles käskkirjas on ka täpsustatud strateegiliste partnerite valimise korda ning valiku põhimõtteid. Eelnõu § 1 p 8 – täpsem valiku tegemise protseduur on reguleeritud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava käskkirjaga ning eraldi hindamiskomisjoni moodustamist puudutav säte on määrusest välja jäetud. Eelnõu § 1 p 9 – eelnõuga on täpsemalt välja toodud kaks erinevat otsust, mida menetluse lõpus on võimalik teha:  kui taotlus otsustatakse rahuldada, tähendab see ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava käskkirja kontekstis, et taotleja nimetatakse kuni kolmeks aastaks Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliseks partneriks, määratakse 3  tegevustoetuse summa ning lepitakse kokku tingimused, mida strateegiline partner tegevustoetuse saamisel kohustub täitma.  kui taotlust otsustatakse mitte rahuldada, tehakse toetuse eraldamisest keeldumise otsus. Määrusest on välja jäetud säte, mis puudutab otsusest teavitamise korda. Edaspidi kohaldub otsustele tavapärane haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud teavitamise kord, mille kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Eelnõu § 1 p 10 – määrusest on välja jäetud säte, mis puudutab otsusest teavitamise korda. Edaspidi kohaldub otsustele tavapärane haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud teavitamise kord, mille kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Eelnõu § 1 p 11 – määrusest on jäetud välja lepingu sõlmimist, aruandlust ja kontrolli puudutavad sätted. Aruandlus on toetuse saamisega kaasnev kohustus, milles lepitakse kokku toetuse eraldamise otsuse tegemisega kaasnevalt. Aruandluse korraldust on täpsustatud ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutavas käskkirjas. Noorteühenduste määruse muudatused Eelnõu § 2 p 1 – kuna noorsootöö seadusest tulenevad nii mõisted „noorteühing“ kui ka „aastatoetus“, ei ole määruses kasutusele võetud strateegiliste partnerite määramisel kasutatavaid termineid „katuseorganisatsioon“ ja „toetus“, kuigi tegemist on samasisuliste terminitega. Nagu ka kehtiva määruse kohaselt, on aastatoetuse taotlemiseks õigustatud noorsootöö seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud ühendused: 1) noorteühing, kui sellel on vähemalt 500 liiget ja kui selle kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 1/3 maakondade territooriumil; 2) noorteühingute liit, kui selle liikmeteks on vähemalt 30 noorteühingut; 3) õpilasesindusi ühendav ühing, kui see koondab oma liikmete kaudu vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest; 4) üliõpilaskondade liit, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest. Kuivõrd taotluse hindamisel on aluseks taotluse ja taotleja tegevuse vastavus noortepoliitika riiklikele eesmärkidele, tähendab see eeskätt seda, et ühenduse tegevus peab olema kooskõlas noortevaldkonda puudutavas arengukavas1 seatud eesmärkidega ja toetama nende saavutamist. Et tagada taotluste läbivaatamiseks piisav aeg, on taotluse esitamise kuupäevaks senise 1. detsembri asemel 15. november. Eesmärk on tagada, et otsused oleksid uue kalendriaasta alguseks tehtud. Aastatoetuse eraldamise otsused tehakse kuni kolmeaastaseks perioodiks, seega ei puuduta taotluste esitamise kuupäev taotleja jaoks igat kalendriaastat. Kui taotleja on valitud ministeeriumi strateegiliseks partneriks, eraldatakse talle toetust kolmeaastase perioodi vältel igal aastal ja taotlus tuleb uuesti esitada kolme aasta möödumisel. 1 Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 4 Taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide loetelus muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole tehtud. Taotlusele tuleb lisada tegevuskava, eelarve, noorteühingu arengukava ja tegevusse kaasatud noorte arv omavalitsusüksuste lõikes. Kehtivas määruses ei ole täpsustatud taotlejale esitatavaid nõudeid. Samas on riigieelarvelise raha saajate puhul oluline, et toetuse saajad oleksid usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kokkulepitud ülesannete täitmiseks jätkusuutlikud. Eelnõu kohaselt esitatakse taotlejale nii maksukohustuste täitmise ja finantsilise jätkusuutlikkusega seotud nõuded kui ka nõue, et taotleja on oma varasemate riigieelarveliste toetuste saamisega seotud kohustused nõuetekohaselt täitnud. Määruses jääb kehtima säte, mille kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus taotlejatelt vajadusel küsida lisateavet taotleja ja taotluse vastavuse kohta noorsootöö seaduses ja määruses kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 2 p 2 – eelnõuga sätestatakse täpsemalt, et taotluste hindamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Nagu ka kehtivas määruses, lähtutakse aastatoetuse eraldamise otsuse tegemisel: 1) noorsootöö ja noortepoliitika riiklikest eesmärkidest, mis on kehtestatud noortevaldkonda puudutava arengukavaga; 2) noorteühingu taotletavateks aastateks kehtivast arengukavast; 3) noorteühingu tegevuse ulatusest, selle kvaliteedist ja sisust; 4) noorteühingu sihtgrupist ja liikmeskonnast, sealhulgas liikmete arvust; 5) noorteühingu suutlikkusest, sealhulgas noorteühingu varasemate kohustuste täitmisest ja eelmisel aastal eraldatud aastatoetuse kasutamise sihipärasusest; 6) aastatoetuse taotleja ja taotluse vastavusest kehtestatud nõuetele. Kui taotlus hinnatakse noorsootöö seaduses ja selle alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetele vastavaks, kvalifitseerub taotleja ka strateegiliseks partneriks ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava käskkirja tähenduses. Strateegiliste partnerite käskkirjas on ka täpsustatud strateegiliste partnerite valimise korda ja valiku põhimõtteid ning toetuse kasutamisega kaasnevaid kohustusi. Eelnõuga on täpsemalt välja toodud kaks erinevat otsust, mida menetluse lõpus on võimalik teha:  kui taotlus otsustatakse rahuldada, tähendab see ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutava käskkirja kontekstis, et taotleja nimetatakse kuni kolmeks aastaks Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliseks partneriks, määratakse tegevustoetuse summa ning lepitakse kokku tingimused, mida strateegiline partner tegevustoetuse saamisel kohustub täitma.  kui taotlust otsustatakse mitte rahuldada, tehakse toetuse eraldamisest keeldumise otsus. Määrusest on välja jäetud säte, mis puudutab otsusest teavitamise korda. Edaspidi kohaldub otsustele tavapärane haldusmenetluse seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud teavitamise kord, mille kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Eelnõu § 2 p 3 – määrusest on jäetud välja lepingu sõlmimist, aruandlust ja kontrolli puudutavad sätted. Aruandlus on toetuse saamisega kaasnev kohustus, milles lepitakse kokku 5 toetuse eraldamise otsuse tegemisega kaasnevalt toetuse kasutamise kokkuleppes. Aruandluse korraldust on täpsustatud ministri kehtestatud strateegiliste partnerite määramise tingimusi ja korda puudutavas käskkirjas. Eelnõu § 2 p 4 – eelnõu kohaselt on taotluste esitamise tähtaeg toetuse saamise aastale eelnev 15. november. Et anda võimalikult pikk aeg eelnõuga tehtavate muudatustega kohanemiseks, on 2020. aastaks toetuste taotlemise tähtaeg 2019. aasta 1. detsembril. Kaugemale ei ole taotluste esitamist võimalik lükata, sest siis ei jõuta taotlusi menetleda selliselt, et juba 2020. aasta algusest oleks võimalik toetust eraldada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Noortevaldkonna määruste alusel toetatakse huviala valdkondade kvaliteedi arendamist ja huviala valdkonna koostöö suurendamist ning üleriigiliste noorteühingute tegevust. Riigieelarvelised toetused suurendavad huviala valdkonna esindusühingute suutlikkus pakkuda huviala valdkonnas tegutsejatele (huvikoolid, huvitegevuste läbiviijad, juhendajad, partnerid jm) erinevaid kvaliteeti toetavaid tegevusi ning kindlustavad noorteühingute jätkusuutlikust pakkuda noortele nende arenguks vajalikke noorte huvidest ja vajadustest lähtuvaid tegevusi. Määruse muutmise eelnõus on arvestatud seniste väljakujunenud menetlusskeemidega ning need ei nõua toetuse saajate ega ka toetuse andja poolseid ümberkorraldusi. Toetuste eraldamise otsuste ning strateegiliseks partneriks määramise otsuste tegemine kolmeks aastaks vähendab nii taotlejate kui ka taotluste läbivaatamise koormust. Samas säilitab toetuse andja vahearuandluse kaudu kontrolli eelarvevahendite kasutamise üle. 2019. aastal eraldati 5 huviala valdkonna katusorganisatsioonile toetust ning kinnitati nad ministeeriumi strateegilisteks partneriteks. Riigieelarvest toetust on viimastel aastatel saanud 18 üleriigilist noorteühingut. 2018. aastal kinnitati 9 noorteühingut ministeeriumi kolmeaastasteks partneriteks ja 9 üleriigilist noorteühingut said tegevustoetust üheks kalendriaastaks. Muudatuste tulemusena ei ole kavandatud toetuse saajate arvu suurenemist või toetatavate strateegiliste partnerite vähenemist, kuna enamasti on toetuse saajad ministeeriumi pikaajalised koostööpartnerid ning neilt iga-aastaselt taotluste kogumine ja hindamine ei mõjuta nende tegevuste kvaliteeti või partnerite ringi. Määruse muudatused aitavad ministeeriumil saada paremat informatsiooni huviala valdkondlike katusorganisatsioonide ja üleriigiliste noorteühingute pikemaajalistest suundumustest ja nende tegevuste vastavusest noortevaldkonna arengueesmärkidele. Huviala valdkondade katusorganisatsioonidel ja üleriigilistel noorteühingutel on senisest paremini võimalik siduda oma tegevusi noortevaldkonna eesmärkidega ja saada oma tegevusele pikemaajalisem kindlus toetuse osas. Suureneb huviala katusorganisatsioonide ja üleriigiliste noorteühingute seotus ja roll valdkonna eesmärkide seadmisel ja saavutamisel, kuna ministeerium saab neile organisatsioomidele, kui strateegilistele partneritele enam toetuda. 6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Huviala valdkondade kvaliteedi toetamiseks on 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud 500 000 eurot ja noorteühingute aastatoetusteks 689 000 eurot. Mõlema toetuse suurus on sama mis 2019. aastal. Täiendavalt toetatakse noortevaldkonna partnereid hasartmängumaksust laekuvatest vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta enne muudatuste jõustumist tehtud rahastamisotsuseid. Seega juhul, kui toetus on määratud kolmeks aastaks, ei pea määruse muudatuste jõustumisel asuma koheselt uut taotlust esitama. Senine rahastamisotsus kehtib kuni selles määratud tähtaja lõpuni ja enne seda ei ole vaja ka uut taotlust esitada. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Teadushuvihariduse Liidule, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidule, Eesti Koolispordi Liidule, Huvikoolide Liidule, Eesti Muusikakoolide Liidule, Kunstikoolide Liidule ja Eesti Noorsootöö Keskusele. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 7  EELNÕU 21.10.2019 MÄÄRUS Haridus- ja teadusministri noortevaldkonna määruste muutmine Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 15 lõike 4 ja § 153 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määruses nr 21 „Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „esindusühing“ sõnaga „katuseorganisatsioon“ vastavas käändes; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Konkursi väljakuulutamine (1) Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetuse saajate määramiseks kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi arvestusega, et taotluste esitamine oleks võimalik hiljemalt 15. novembriks. (2) Konkurssi ei kuulutata välja, kui huvialavaldkonnas on käesolevas määruses sätestatud korras ja käesoleva määruse § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud tähtajaks määratud toetuse saaja olemas.“; 3) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Toetuse saamiseks esitab taotleja 15. novembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile elektroonilise taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel avalikustatud vormil.“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotlejal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui võlg on ajatatud; 2) taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimis- või pankrotimenetlust; 3) taotleja on nõuetekohaselt täitnud varasemad riigieelarvelise toetuse saamisel kokku lepitud kohustused; 4) taotleja tegevus on avalik ning tema majandusaasta aruanded on tähtaegselt esitatud.“; 5) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluste hindamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.“; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hindamisel lähtutakse taotluse ja taotleja vastavusest: 1) noorsootöö seaduse §-le 4 ja § 153 lõigetele 1 ja 2; 2) noortevaldkonna strateegilistele eesmärkidele; 3) käesoleva määruse § 3 nõuetele.“;  2 7) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister taotluste hindamise põhimõtted.“; 8) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Valdkonna eest vastutav minister otsustab: 1) eraldada toetust kuni kolmeks aastaks ja leppida kokku toetuse saamisega kaasnevad kohustused; 2) mitte eraldada toetust.“; 10) paragrahvi 4 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruses nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aastatoetust võib taotleda noorsootöö seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastav noorteühing. (2) Aastatoetuse saamiseks esitab taotleja 15. novembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile elektroonilise taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel avalikustatud vormil. (3) Aastatoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele: 1) noorteühingu tegevuskava toetuse taotlemise aastateks; 2) toetuse kasutamise eelarve aastate lõikes; 3) noorteühingu arengukava, mis kehtib vähemalt toetuse taotlemise aastate kohta; 4) 7–26-aastaste noorte liikmelisus noorteühingus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. (4) Aastatoetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotlejal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui võlg on ajatatud; 2) taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimis- või pankrotimenetlust; 3) taotleja on nõuetekohaselt täitnud varasemad riigieelarvelise toetuse saamisel kokku lepitud kohustused; 4) taotleja tegevus on avalik ning tema majandusaasta aruanded on tähtaegselt esitatud. (5) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus aastatoetuse taotlejatelt vajadusel küsida lisateavet taotleja ja taotluse vastavuse kohta noorsootöö seaduses ja käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele.“; 2) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluste hindamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.“; (2) Taotluse ja taotleja hindamisel lähtutakse: 1) noorsootöö ja noortepoliitika riiklikest eesmärkidest, mis on kehtestatud noortevaldkonda puudutava arengukavaga; 2) noorteühingu taotletavateks aastateks kehtivast arengukavast; 3) noorteühingu tegevuse ulatusest, selle kvaliteedist ja sisust; 4) noorteühingu sihtgrupist ja liikmeskonnast, sealhulgas liikmete arvust;  3 5) noorteühingu suutlikkusest, sealhulgas noorteühingu varasemate kohustuste täitmisest ja eelmisel aastal eraldatud aastatoetuse kasutamise sihipärasusest ; 6) aastatoetuse taotleja ja taotluse vastavusest kehtestatud nõuetele.“; (3) Taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister taotluste hindamise põhimõtted. (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab: 1) eraldada toetust kuni kolmeks aastaks ja leppida kokku toetuse saamisega kaasnevad kohustused; 2) mitte eraldada toetust.“; 3) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) 2020. aastal aastatoetuse saamiseks esitavad noorteühingud taotlused 2019. aasta 1. detsembriks.“. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-1040 - Haridus- ja teadusministri noortevaldkonna määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7dbd1cb1-d24b-4e1c-80d4-3c0c34ec2bcf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7dbd1cb1-d24b-4e1c-80d4-3c0c34ec2bcf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main