Kiri

TARTU VÄLISMAALASTE TEENUSKESKUSE KONTSEPTSIOON Välismaalaste- ja kohanemispoliitikate üldised eesmärgid Eestisse asub elama, töötama ja õppima järjest rohkem välismaalasi, kes ühtlasi soovivad panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse. Vastavalt 2015-2020 siseturvalisuse arengukava1 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ programmile soodustab Eesti rändepoliitika nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes loovad ja annavad nii Eesti majandusele kui ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle Eesti elamine on kooskõlas avalike huvidega. Eestis suureneb majanduskeskkonna arengutest tulenevalt ja koosmõjus rahvastikuprotsessidega tööjõupuudus. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüsi kohaselt2 hõivatute koguarv aastani 2026 Eestis tõenäoliselt ei vähene, vaid jääb praegusega sarnasele tasemele (ca 655 tuhat hõivatut). Seda eeldusel, et positiivne ränne ja tööealise elanikkonna kasvav aktiivsus jätkuvad. Eesti inimarengu aruande kohaselt3 tuleks aga tööealiste arvu praegusel tasemel hoidmiseks Eestil vastu võtta aastas oluliselt suuremal hulgal välistöölisi, kui seda tehakse praegu. Majandusele ja ühiskonnale lisandväärtust loovate välismaalaste sisserände soodustamiseks on välismaalaste seadusesse alates 2013. aastast sisse viidud mitmeid muudatusi. Näiteks 2018. aastal pikendati Eestis lühiajalise töötamise tähtaega seniselt üheksalt kuult ühe aastani ning kehtestati vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasele, kes soovib pikendada või taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, eesti keele oskuse nõue vähemalt tasemel A2. Eesti majanduse arenguga kaasneva siinse üldise elukvaliteedi tõusu tulemusena on Eesti muutunud välismaalastele atraktiivsemaks sihtriigiks. Majandusareng ja seadusemuudatused, mis loovad paindlikkust, võimaldavad paremini meelitada/soodustada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ning välistudengite, teadlaste jt lisandväärtust loovate välismaalaste sisserännet. Sisseränne omakorda aga tõstab ka vajadust täiendavate efektiivsete kohanemist soodustavate ja toetavate teenuste pakkumiseks nii kvalifitseeritud tööjõu meelitamise kui ka erinevate riskide maandamise eesmärgil. Seni läbiviidud uuringutest45678 on uussisserändajate kohanemisel ja selle toetamisel ühe peamise kitsakohana välja toodud asjaolu, et välismaalaste teadlikkus riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavatest üldteenustest ja ka spetsiifiliselt välismaalastele suunatud kohanemist toetavatest teenustest on madal. Avalike teenuse kättesaadavust piirab eelkõige inglis- 1 Siseturvalisuse arengukava 2015-2020, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015 -2020_kodulehele.pdf. 2 Eesti tööjõuturg täna ja homme 2018, http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/12/Eesti-tööturg-täna- ja-homme-2018.pdf. 3 Inimarengu aruanne 2017, https://inimareng.ee/ranne-ja-rahvastiku-muutused-eestis-ning- euroopas/rahvastikuprognoos-erinevate-randestsenaariumide-korral/. 4 Balti Uuringute Instituut (2014). „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“, https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Uussisserändajate- kohanemine-Eestis.pdf. 5 Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2015). „Eesti ühiskonna lõimumismonitooring“, http://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015. 6 Turu-uuringute AS (2016). „Uus-sisserändajate uuring“, https://www.humanrightsestonia.ee/uus- sisserandajate-uuring-2016/. 7 Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2017). „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“, https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 8 Tartu Ülikool (2016). „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“, https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_loplik.pdf. 1 ja venekeelse informatsiooni puudumine, selle killustatus või asjaolu, et info on aegunud või keeruliselt kirjeldatud. Johtuvalt on 2015-2020 siseturvalisuse arengukava9 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ programmi üheks strateegiliseks eesmärgiks: On vaja kujundada era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiv uussisserändajate kohanemist toetav tugisüsteem, et tagada esmast sisseelamist toetavad teenused, mis võimaldavad sisserändajatel paremini Eesti ühiskonnas kohaneda. Tartu linna arengukava 2018-202510 rõhub samuti mitmes peatükis välismaalaste ja kohanemisega seotud valdkondade olulisust. Nt peatükk 3.1, mis keskendub Tartule kui kooli ja teadmuslinnale, kirjeldab selgelt, et „Soovime, et Tartu tugevdaks oma positsiooni rahvusvahelistuva ülikoolilinnana”. Samuti on peatükis 3.2 nutikas ettevõtluslinn markeeritud, et “Arengukava perioodil on ettevõtluse valdkonna prioriteetseteks teemadeks töökohtade loomise soodustamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise ja ekspordi soodustamine, talentide meelitamine Tartusse ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamine“, kus konkreetse tegevusena (nr 6) on kirjeldatud „Võimaluste loomine ja tutvustamine kohalike ja rahvusvaheliste talentide Tartusse meelitamiseks ja/või siiajäämise soodustamiseks.“ Peatükk 3.5 loov linn alapeatükist „Kultuurielu arendamine koostöös haridus- ja mäluasutusega“ tuuakse välja ka „Koostöö üliõpilasorganisatsioonidega info paremaks levikuks ja kultuuri tarbimise suurendamiseks (sh välistudengitele võõrkeelse info levitamiseks).“ Lisaks eelnevast tulenevalt võib väita, et uussisserändajate kohanemise toetamise olulisust on Tartu linn selgelt teadvustanud vastavalt Tartu Linnavolikogu 16.05.2019 otsusega nr 164 välismaalaste teenuskeskuse loomisel, kus Tartu Linnavalitsus on üheks asutajaliikmeks (Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kõrval). Ühtne teenuskeskus Edukas rakendamine toimub vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Tasakaalustatud rändepoliitika üks oluline osa on sisserändajate esmane kohanemine. Kohanemist ja lõimumist toetavate väärtushoiakute kujundamisel, aga ka tõhususel ja mõjususel on oluline roll kommunikatsioonil ning aktiivsetel ja positiivsetel isiklikel kontaktidel, millele ühtne teenuskeskus keskselt saab palju abiks olla. Uussisserändajate kultuuriline ja keeleline taust erineb Eesti elanike omast ning kohanemine on ühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Seetõttu tuleb siseturvalisuse arengukava 2015-2020 kohaselt soodustada seda, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised ja oskused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Sellele järgneb juba sügavam kaasatus ühiskonna ja riigi protsessidesse ehk lõimumine. Seni on Eestisse tööle või õppima saabujad pidanud juriidilisteks toiminguteks külastama eri asutusi ning otsima infot paljudest kanalitest. Oluline on sisserändajatega seotud erinevate osapoolte (KOV, eraettevõtted ja riigiasutused) omavahelist koostööd koordineerida tulenevalt uussisserändajate vajadusest ja seeläbi tõsta uussisserändajate kohanemise ja pikaajalise lõimumise võimekust. See omakorda aitaks kaasa eelnevalt välja toodud riiklike ning kohalike strateegiliste eesmärkide täitmisele. Ühtlasi on võimalik ühtse teenuskeskuse kaudu neutraalse osapoolena uussisserändajatelt 9 Siseturvalisuse arengukava 2015-2020, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015 -2020_kodulehele.pdf. 10 Tartu linna arengukava 2018-2025, https://www.tartu.ee/et/arengukava2025 2 sisendit kogudes olukorda analüüsida ning teha jooksvalt ettepanekuid, kuidas erinevaid olemasolevaid teenuseid parendada või arendada vastava sihtgrupi vajadusi arvesse võttes. Teenuskeskus saab osaleda ka avalikkusele suunatud teavitustööl uussisserändajate kontekstis, näiteks erinevate persooni- või edulugude kajastamisel kaasa aitamisel näitamaks, millist lisandväärtust uussisserändajad piirkonda toovad ning kuidas see toetab Tartu piirkonna üleüldist arengut. Tartu Linnavalitsuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli eestvedamisel asutati Lõuna-Eesti piirkonna uussisserändajate teenindamiseks ühtne teenuskeskus "Tartu Welcome Center" – MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus. Ühtse teenuskeskuse loomise eesmärk on tagada välismaalastele, nende perekonnaliikmetele ja ettevõtjatele info ning teenuste kättesaadavus ühest kohast, seda uussisserändajate sisseelamise sujuvamaks korraldamiseks ja kohanemiseks Eesti ühiskonda. Teenuskeskusest saavad välismaalased kogu vajaliku info asjaajamiste kohta ning nõustamise oma töö ja eluga seotud küsimustele, võimaluse osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel, kokkusaamistel. Edaspidi saab kogu ametkondliku asjaajamise viia läbi ühes kohas – teenuskeskuses. Ühtsest teenuskeskusest on kasu riigile, uussisserändajatele ja ettevõtjatele:  Paraneb Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna konkurentsivõime  Suureneb teenusepakkujate omavaheline koostöö  Lihtsustub Eestisse ümberasumise protsess välismaalastele ning nende peredele  Väheneb killustatud ja ebapiisav teave välismaalastele  Soodustab välismaalaste kiiremat kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonda  Võimaldab kaardistada välismaalaste vajadusi ja kujundada neile vajaminevaid teenuseid  Hoiab kokku ettevõtjate ressurssi välismaalaste sisseelamise ja kohanemise toetamisel  Parandab riigi, omavalitsuse ja teiste partnerite omavahelist valdkondlikku infovahetust ja suhtlust Teenuskeskuse ja kohaliku omavalitsuse koostöö Teenuskeskuse eduka toimimise jaoks on oluline kööstöö Tartu Linnavalitsuse, Tartu Omavalitsuste Liidu ja piirkonna teiste omavalitsustega ning keskuse kaasamine aruteludesse valdkondades, mis puudutab välismaalastele tugiteenuste pakkumist piirkonnas. Näiteks, sõltumata päritoluriigist, elukoha registreerimise ja isikukoodi taotlemise ühtse võimekuse loomine teenuskeskuse juurde, mis eeldab vastava ametniku vastuvõttu teenuskeskuses või vastavate pädevuste edasiandmist teenuskeskuse töötaja(te)le. Samuti on oluline Tartu linna ja teiste piirkonna omavalitsuste tugi karjääri-, maksu- ja migratsiooninõustamise korraldamisel teenuskeskuses, et lihtsustada asjaajamist välismaalaste jaoks. Lahendamist nõuavad ka lasteaia- ja koolikohtade ning perearstiteenuste pakkumine. Infovahetus ja aruteludesse kaasamine mainitud valdkondades on kõikide osapoolte huvides. Infovoo ühtlustamiseks ja teenuste tõhusamaks juurutamiseks on seetõttu oluline, et teenuste arendus- ja juurutamisperioodil töötab Tartu Välismaalaste Teenuskeskuses üks Tartu Linnavalitsuse nõustaja. Paljud Tartusse saabuvad välismaalased ei kvalifitseeru riiklike kohanemisprogrammide alla (nt NATO SOFA alusel või D-viisaga saabunud tudengid), kuid ometi on tegemist linnakodanikega, kes samuti kohalike oludega kohanema peavad. Tartu Linnavalitsuse ja/ või teiste piirkonna omavalitsuste ning 3 ja teenuskeskuse koostöös on võimalik luua ka sellele sihtgrupile nende vajadustele vastavaid seminare ja sellega tõhustada nende sujuvamat sisseelamist ühiskonda. Sihtrühmade analüüs Kuna sisserändajate näol ei ole tegemist ühe profiiliga, vaid vastupidiselt on tegemist küllaltki mitmekülgse grupiga, lähenetakse teenustele kliendikeskselt, mitte organisatsioonipõhiselt. Iga teenuse väljatöötamise juures on väga oluline mõista klientide ja sihtrühmade vajadusi, soove ja ootusi. Selle põhjal saame kujundada klientide ootustele vastavaid teenuseid ning luua väärtust olemasolevatele ja tulevastele klientidele. Oluline on välja tuua ka sihtrühmade erisusi, mis tulenevad riigis viibimise seaduslikust alusest, st elamisluba, elamisõigus, pikaajaline D-viisa, NATO SOFA. Kõik need alused mängivad rolli nii teenuste kättesaadavuses kui ka vajadustes. Sihtrühmade koostamisel on aluseks võetud täna Tartus välismaalastega tegelevate organisatsioonide sisendid ja Tallinnas asuva Eesti Rahvusvahelise Maja kontseptsioonidokument. Sihtrühmad Loodava teenuskeskuse kaasamise tegevuskava sihtrühmadeks on:  Välisüliõpilased, kes õpivad Lõuna-Eestis (nii kraadiõppurid kui ka külalistudengid);  Välisspetsialistid, sealhulgas välisteadlased- ja õppejõud ning oskustöölised, kel on kompetentsid, millest on kohalikul tööjõuturul puudus;  Siin resideeruvate välismaalaste pered;  Rahvusvahelise kaitse saajad (pagulased);  Ettevõtjad ning teised tööandjad (sealhulgas kolmanda sektori organisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid) kui praegused või tulevikus potentsiaalsed välistööjõu värbajad;  Avaliku (nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandi), era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kes pakuvad uussisserändajatele teenuseid (näiteks eraettevõtted, kes pakuvad turul teenuseid või avaliku sektori toetusel tegutsevad nõustamispunktid); Hetkeolukord 01.07.2019 seisuga on Tartumaal 3444 elanikku, kelle kodakondsus ei ole Eesti, Venemaa või määratlemata (nn halli passi omanikud) ning uussisserändajate arv on olnud stabiilses kasvutrendis. Rahvastikuregistri andmetel registreeris 2017. aastal Tartumaal esmakordselt elukoha 624 Euroopa Liidu kodanikku ja 444 kolmandate riikide kodanikku, 2018. aastal 695 Euroopa Liidu ja 521 kolmandate riikide kodanikku. 2019. aasta esimeses pooles perioodil 1. jaanuar – 30. juuni on vastavad arvud 234 ja 169. Arvestades, et teisel poolaastal on peamiselt seoses sügissemestri algusega uussisserändajate arv suurem, on ka käesoleval aastal oodata uute elukoha registreerimiste arvu kasvu. Tartus on kolm põhilist õppeasutust, mille õppe-, arendus- ja teadustööga seoses tuleb piirkonda regulaarselt ning kasvavas hulgas igal aastal olulisel määral uussisserändajaid: 4   Tartu Ülikool on 2019/2020 õppeaastaks tasemeõppesse vastu võtnud 543 välistudengit. Neile lisanduvad lühiajaliselt (üks-kaks semestrit) erinevate koostöölepingute ja programmide raames Tartus viibivad väliskülalisüliõpilased – õppeaasta jooksul ligikaudu 800 väliskülalisüliõpilast. Tartu Ülikoolis oli 10.11.2018 seisuga kokku 1457 välistudengit. 2018. aastal töötas Tartu Ülikoolis 225 välistöötajat.  Eesti Maaülikool on 2019/2020 õppeaastaks tasemeõppesse vastu võtnud 61 välistudengit ning lisandub veel kuni 10 doktoriõppesse tulijat. Vahetustudengeid võtab EMÜ õppeaasta jooksul vastu kuni 100. Seisuga 10.11.2018 õppis Eesti Maaülikoolis tasemeõppes 249 välismaalast. 17.07.2019 seisuga töötab EMÜs 76 välisriigi kodakondsusega inimest.  Balti Kaitsekolledžisse asus 2019. aasta sügissemestril õppima 49 välismaalast ning tööle asus 6 töötajat. Selle tsükli tudengitest on kümmekonnal kaasas pere, töötajatest 5 asus Tartusse elama koos perega. Lisaks eelpool nimetatud suhteliselt regulaarsetele ja rohkearvulistele uute tulijate voogudele asutakse piirkonda elama tööle asumise, pererände ja muudel põhjustel. Uussisserändajatele pakutakse era-, avaliku- ja kolmanda sektori poolt erinevaid kohanemist toetavaid teenuseid. Näiteks Siseministeeriumi kohanemisprogramm ja algtaseme keeleõpe, Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustamine, Integratsiooni SA nõustamisteenus ja keeleõpe, EAS Work in Estonia välisspetsialistidele suunatud teenused, sh Eesti Rahvusvahelise Maja teenuskeskus. Eesti kui õpirände sihtkoha tutvustamisega tegeleb SA Archimedes (Study in Estonia programm), teadustegevuse tutvustamisega SA Eesti Teadusagentuur (Research in Estonia) jne. Lõuna-Eesti piirkonnas on saabuvate välismaalaste kohanemist toetanud erinevad asutused vastavalt oma valdkonna, teadmiste ja aja- ja tööjõuressursside piires. Ülikoolid pakuvad välistudengitele ja – spetsialistidele ning nende perekondadele küll ammendavat akadeemilist tuge, kuid igapäevaelu puudutavate praktiliste ning ühiskonnaga kohanemise teemade jaoks ei ole piisavalt aega ega ressursse. Sarnane olukord kirjeldab ka ettevõtjaid. Töötajaid nõustatakse küll tööelu puudutavates küsimustes, kuid muudele valdkondadele on võimalik pühendada vähem aega ja tähelepanu. Lisaks tulevad töörändega saabunud uussisserändajatega sageli kaasa nende pereliikmed, kes ei pruugi kohe tööle asuda ega muu tegevusega hõivatud olla, kuid kes vajavad samuti kohanemisel tuge. Varasemalt on paljud Tartu välistudengid saanud igapäevaelu puudutavat infot ühiselamute personaliga suheldes, kuid MTÜ Tartu Üliõpilasküla, kus elab valdav hulk Tartusse saabuvaid välistudengeid, on võtnud suuna personalivabadele majadele ja kontoris toimuvate vastuvõtuaegade minimeerimisele. Seega kadus ära siiani ühiselamute töötajate poolt valdavalt vabatahtlikkuse alusel jagatud tugi uue keskkonnaga kohanemisel. Alles jäi vaid ametlik suhtlus konkreetset valdkonda (üürileping, ühiselamu, üüriarved) puudutavatel teemadel. Tartus tegutsev MTÜ Rahvusvaheline Maja pakub erinevaid võimalusi sotsiaalseteks tegevusteks. Paraku on nende tegevus piiratud mahuga ja projektipõhine. Nõustamisteenust pakub Rahvusvaheline Maja Tartus harva, vaid ühel päeval nädalas paar tundi. Lähtudes eeltoodust vajab Tartu Lõuna-Eestisse saabuvate välismaalaste kohanemise toetamiseks keskust, kuhu saab vastuvõtuaegadel oma esile kerkinud probleemidele või küsimustele vastuste saamiseks pöörduda ning mille kaudu tekiks võimalus keskkonnaga kohanemiseks ja ühiskonda kaasamiseks. Tartu Linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli poolt asutatud MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse peamiseks eesmärgiks on koondada info ja teenused ühte kohta ning tegeleda mainitud sihtgruppide kohanemise ning kaasamise toetamisega. 5 Tartu välismaalaste teenuskeskuse tervikliku teenuse kirjeldus MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse eesmärk on eelkõige Lõuna-Eesti piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks tagada välismaalastele sujuvam sisseelamine ja kohanemine Eesti ühiskonda. See saavutatakse pakkudes ja vahendades teenuseid, mida välismaalased ja nende tööandjad vajavad välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Pakutavaid teenuseid luuakse ja kohandatakse vastavalt klientidelt saadud sisendile ja vajadusele. Oma eesmärgi saavutamiseks keskus: 1. Koondab, pakub ja vahendab eelkõige Lõuna-Eestisse saabuvatele välismaalastele kiiremaks kohanemiseks vajalikke teenuseid ja infot, sh: 1.1. keskne informeerimis- ja nõustamisteenus; 1.2. isikukoodi väljastamise ja elukohateate registreerimisega seonduv nõustamine; 1.3. migratsiooni nõustamine; 1.4. arstiteenuse vahendamine; 1.5. ettevõtlusalane nõustamine; 1.6. kohanemisprogrammi vahendamine; 1.7. kohanemis- ja lõimumisprotsessiga seotud nõustamine; 1.8. eesti keele kursused; 1.9. karjäärinõustamine; 1.10. tööotsingu töötuba; 1.11. juhiload ja liiklusregistri büroo teenused; 1.12. maksualane nõustamine (vorm R); 1.13. lastehoiu ning üld- ja huviharidusega seotud nõustamine (lasteaiakoha taotlemine, kooli registreerimine jm); 1.14. erateenuste pakkumiste vahendamine (kinnisvara- ja elukohateenus, sideteenus, pangateenused, kindlustus, õigusabi, lastega seonduvad erateenused, jne). 2. Teeb Tartu linnale ning teistele asjaosalistele ettepanekuid välismaalaste elu- ja töökeskkonna ning sotsiaalse ja kultuurilise lõimumise küsimustes; 3. Vahendab välismaalaste seisukohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning laiemale avalikkusele; 4. Korraldab ja edendab välismaalaste ja Tartu linna elanike ühistegevust; 5. Korraldab ja vahendab kultuuri- ja lõimumisüritusi (keelekoolitused, loengud, seminarid, näitused, meelelahutusüritused jm); 6. Teeb koostööd teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 7. Koostab projekte ja hangib projektide teostamiseks vajalikke vahendeid; 8. Määrab sihtstipendiumeid ning sihttoetusi; 9. Osaleb keskuse põhikirjaliste ülesannete täitmisele suunatud tegevusena ettevõtlustegevuses; 10. Arendab muud tegevust, mis aitab kaasa keskuse eesmärkide saavutamisele. Keskus osutab teenuseid ja vahendab infot koostöös erinevate partneritega, sh Politsei- ja Piirivalveamet, Töötukassa, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, perearstikeskused, haridusasutused. Keskuse teenused on mõeldud ka ettevõtjatele jt isikutele, kes välismaalastele suunatud teenuseid ja sellega seonduvat infot vajavad. Kaasame inforingi ka enimkäidavad igapäevased kohad – raamatukogud ja avalike asutuste infopunktid, kaubanduskeskused jne, et nad teaksid, kuhu oma klienti suunata, kui tekib Teenuskeskuse valdkonda puudutav küsimus. 6 Klienditeenindus Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse vastuvõtuajad on esmaspäevast reedeni, tööpäeviti kell 9:00 kuni 16:00. Ühel päeval nädalas, neljapäeviti, on vastuvõtt kuni 18:00, et teenuskeskusesse saaksid tulla ka need, kes päevasel ajal on töö- või muude toimetustega hõivatud. Vastuvõtuaegadel teenindab kliente nõustaja või tema asendaja, kes suunab vajadusel kliendid edasi partneri poole. Lisaks vastuvõtuaegadele on teenuskeskus avatud eelnevalt kokku lepitud või välja kuulutatud aegadel erinevate seminaride ja kokkusaamiste tarbeks. Teenuskeskuse töökeelteks on inglise, vene ja eesti keel. Koostöös partneritega toimub teenuskeskuses teiste avalike asutuste teenuste pakkumine ja töötajate kohalolek (elukoha registreerimine, isikukoodi saamine, migratsiooni- või karjäärinõustamine jms) väljakuulutatud ja eelnevalt broneeritud aegadel. Teenuskeskus teenindab kliente alates 21.08.2019 järgmiste kanalite vahendusel:  Personaalne vastuvõtt aadressil Ülikooli 17, Tartu  E-post [email protected]  Telefon number 5191 3248  Kodulehekülg aadressil www.tartuwelcomecentre.ee  Facebook https://www.facebook.com/tartuwelcomecentre/  Kliendi juures ehk osalemine organisatsioonide ja ettevõtete infotundides ning teavitusüritustel. Klientide suunamine Teenuskeskuse nõustaja valdkondlikud teadmised ja kogemused on piiratud ja detailsemate küsimuste või vajaduste korral on möödapääsmatu kliendi suunamine partneri poole edasise teenuse saamiseks. Nõustaja otsustab suunamise vajaduse iga kliendikontakti täpsemat sisu ja ootusi ning vajadusi arvesse võttes. Üldreegel on, et pakutavate partnerite teenuste poole suunamine toimub juba informeerimise ja nõustamise etapis. Erandjuhul toimub hilisem suunamine kokkuleppel partneriga. Näiteks võib valdkondlikule nõustamisele või erinevatele sündmustele registreerumine ja sisendina vajaliku info kogumine toimuda teenuskeskuse poolt, kui nii on partneriga kokku lepitud. Sihtrühmade ja teemade prioriteetsuse määramine Teemade olulisus muutub ajas ning kliendi vajadusi mõjutab ka hooajalisus. Teenuskeskus monitoorib pidevalt olukorda ja vajadusi arvestades klientidelt saadud tagasisidet ning hooaega, selgitades välja sihtrühmad ja teemad, mida on vaja erinevatel ajahetkedel rohkem käsitleda, suunates sinna rohkem ressursse ja tähelepanu. Klientide andmed Esmalt kogutakse ja kasutatakse vaid isikustamata andmeid ja ainult väga elementaarseid isikuandmeid vajaduse korral jätkukontakti võtmiseks. Täpsemad töövood ja andmevahetused partneritega ning nendest lähtuvad kogutavad/vahendatavad andmed lepitakse kokku siis, kui on otsustatud Teenuskeskuses rakendatav kliendihaldussüsteem ja selle tehnilised lahendused ning vajadused. 7 Mõõtmine Teenuskeskus kogub teenuste tulemuslikkuse ja kvaliteedi kohta andmeid jooksvalt aasta jooksul. Statistikat ja muid kokkuvõtteid tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas (eelmise aasta kohta tervikuna). Teenuskeskuse strateegiline eesmärk, stabiilne klientide arvu kasv, saavutatakse vajadustele vastavate teenuste kvaliteedi ning klientide rahulolu kasvu abil. Mõõdikud on seatud kõikidele teenustele eraldi ja teenuskeskuse kohta tervikuna. Teenuse Teenuse Soovitusindeks Aasta rahulolu Teenuse osutamise Kogu ajakulu klientidele kasutajate arv osutamiste arv (%) (%) efektiivsus (h) Kõik Kõik Klientidelt küsitakse süsteemselt Klientidelt küsitakse Iga kliendikontakti puhul Iga kliendikontakti puhul kliendikontaktid kliendikontaktid ja regulaarselt tagasisidet süsteemselt ja registreeritakse registreeritakse registreeritakse registreeritakse võimaliku soovitamise kohta, regulaarselt kliendihaldussüsteemis kliendihaldussüsteemis teenuse metoodika kliendihaldus- kliendihaldus- teada saamaks kui paljud tagasisidet teenus ja aeg, mis kliendil nimetus, kontakti algmoment ja Mõõtmise süsteemis. süsteemis. klientidest on soovitajad, teenustega rahulolu otsekontaktiks kulus. teenusvajaduse lõpliku rahuldamise neutraalsed või rahulolematud. kohta. moment. Arv aastas Arv aastas Keskmine hinnang Keskmine hinnang Keskmine aeg Keskmine aeg Ühik Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Baas- tase 100 100 mitte alla 70 % Mitte alla 70% Täpsustub Täpsustub 2019 siht Teenuskeskus Teenuskeskus Teenuskeskus Teenuskeskus Teenuskeskus Teenuskeskus -kas Alli Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Sage -dus 7 Teenuste ajakohastamine Teenuseid hoiavad ajakohasena konkreetsete teenuste omanikud. Teenuskeskuse vahendusel pakutavaid teenuseid vaadatakse üle ja ajakohastatakse vastavalt tegevustes toimunud muudatustele kohe, kui muudatused jõustuvad, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Teenuste ajakohasuse tagamiseks saadab Teenuskeskuse juht vähemalt üks kord aastas teenuste omanikele meeldetuletuse. Meeldetuletus, teenuste ülevaatus ja kinnitamine toimub iga aasta detsembris, kui kõikide osapoolte järgmise aasta eelarved ja ressursid teenuste osutamiseks on planeeritud ja kinnitatud. Juhtimine Teenuskeskuse teenuste toimimise eest vastutavad igapäevaselt Teenuskeskuse juht ja nõustajad. Strateegiliste otsuste eest vastutab Teenuskeskuse üldkoosolek koostöös partneritega. Teenuskeskuse juhi tööülesanneteks on:  Tekstiloome kodulehele ja pressiteadetesse  Suhtlemine meedia ja partneritega  Eelarve juhtimine  Programmi koostamine ja selle elluviimise juhtimine  Uute toodete ja teenuste loomine  Partnerite töötajate töögraafikute haldamine, nende koolitamise ja igapäevase töö juhtimine, koostöö tagamine  Teenuskeskuse eesmärkide täitmise eest vastutamine  Kliendirahulolu analüüsimine Teenuskeskuse nõustaja tööülesanneteks on:  Teenuskeskuse materjalidega varustamine (brošüürid, voldikud, reklaamid partneritelt jne)  Kliendi esmane teenindamine, keskne info jagamine ja nõustamine, ankeetide täitmisel abistamine  E-posti ja telefoni teel tulevatele päringutele vastamine  Ürituste jaoks ruumide broneerimine, veebis oleva info uuendamine  Sotsiaalmeedia haldus  Teenuskeskuse igapäevatöö haldamine Teenuskeskuse üldkoosolekusse kuuluvad teenuskeskuse liikmed. Üldkoosolek:  kinnitab keskuse eelarve prognoosi ja selle täitmise aruande;  otsustab keskuse liikmeks vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise  määrab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra;  määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse;  kinnitab juhatuse töökorra;  teeb vajaduse korral muudatusi keskuse põhikirjas;  otsustab keskusele kuuluvate kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ning asjaõigusega koormamise;  määrab keskuse sümboolika ja selle kasutamise korra;  otsustab küsimusi, mis väljuvad keskuse igapäevase majandustegevuse raamidest;  nimetab audiitori või revidendi;  kinnitab juhatuse ettepanekul keskuse iga-aastase tegevuskava; 8   täidab teisi seaduse või põhikirjaga talle pandud ülesandeid;  otsustab muid keskuse jaoks olulisi küsimusi. Ajakava Teiste riikide sarnaste ühtsete teenuskeskuste ja Eesti Rahvusvahelise maja kogemusele tuginedes on soovitatav esmalt alustada pigem väiksema ajalise mahu ja teenuste hulgaga, saada kogemusi ja õppida ning arendada olemasolevaid teenuseid. Tugev ja toimiv süsteem loob edaspidiseks hea eelduse täiendavate teenuste juurutamiseks ja mahtude suurendamiseks. Samuti on soovitatav pakkuda klientidele reaalset kasu teenuste kasutamisest võimalikult vara, et tekiks Teenuskeskuse positiivne kuvand ning usaldus. Seni toimunud tegevused: Juuni 2019  MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus asutamine Tartu Linnavalitsuse, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli poolt Juuli 2019  Juhatuse liikme värbamine;  Nõustaja(te) värbamine;  Kontseptsiooni valmimine;  Tööplaanide tegemine  Ruumide sisseseadmine August 2019  Töö korraldamine – iga teenuse puhul lepib Teenuskeskus partneritega kokku piiri, kus hiljemalt lõpeb teenuskeskuse nõustajapoolne informeerimine ning kliendikontaktiga jätkab partner;  Kliendihalduse, sh andme- ja teabehalduse juriidiliselt korrektse lahenduse väljatöötamine ja juurutamiseks ettevalmistuste tegemine koostöös partneritega;  Teenuskeskuse esmane veebileht on valmis;  Sisemiste süsteemide, sh kliendihaldus, mõõdikud;  2019 sügise koolituste/seminaride programmi koostamine; Alates 21. august 2019  Teenuskeskus on valmis kliente vastu võtma;  Teenuskeskuse veebileht www.tartuwelcomecentre.ee toimib ning on leitav ka erinevate linna ja ülikoolide veebilehtedelt;  Osalemine ülikoolide välistudengite orientatsioonipäevadel. Tulevikus toimuvad tegevused: 2019 aasta jooksul  Luuakse metoodika ja rutiin Teenuskeskuse teenuste tulemuslikkuse ja kvaliteedi mõõtmiseks;  Alustatakse kvaliteedi ja tulemuslikkuse mõõtmisega; 9   Jätkatakse teenuskeskuse töötajate koolitamisega. 2020. aasta alguses  Teenuskeskuse 2019. aasta töö, teenuste ja sihtrühmade analüüs;  Teenuskeskuse kodulehe tõlkimine ja avaldamine vene keeles;  Värvatakse teenuskeskuse kolmas töötaja – nõustaja;  Teenuskeskuse töötajate ja teenuspakkujate järjepidev koolitamine ja väljaõpetamine;  Valmistada ette infolehed keskse informeerimis- ja nõustamisteenuse toetamiseks, seda koostöös nii peamiste partnerite kui erateenuste pakkujatega. Vajadusel tõlkimine inglise ja vene keelde; Juba Teenuskeskuse loomise ettevalmistustööde käigus on selgunud, et erinevate koostööpartnerite veebilehtede ingliskeelne ja venekeelne versioon ei ole ajakohane või sisaldab vähem või aegunud infot kui eestikeelne leht. Sellistest olukordadest tuleb partnereid teavitada ning paluda veebilehed aja- ja asjakohastada. Teenuskeskuse esialgsed ruumid ei võimalda personaalseid (st migratsiooni-, maksu- või karjääri-) nõustamisi, kuid alates 2020 aastast on plaan teenuskeskuse ruumide laienemise osas selliselt, et täiendavates ruumides saaks pakkuda nii personaalseid nõustamisi kui ka korraldada seminare või keelekoolitusi suuremale hulgale klientidele kui praegused ruumid võimaldavad. See annab võimaluse sõlmida kokkulepped koostööpartneritega ning välja töötada teatud rutiinid ja ajad, millal on võimalik partnerite teenuse saamiseks (nt elukoha registreerimiseks või migratsiooninõustamiseks) Teenuskeskuses aega broneerida. Ühtlasi tuleb luua ka reeglistik juhuks, kui vastavaks kuupäevaks broneeringuid ei kogune või kui teenuse pakkuja ei saa mingil põhjusel kohale tulla. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalus elukoha registreerimiseks ja isikukoodide väljastamiseks teenuskeskuses. Erinevate broneerimist nõudvate toimingute teostamiseks prognoositakse teenustele kuluv aeg. Andmete põhjal luuakse terviklik plaan, mille alusel luuakse kodulehega integreeritud broneerimissüsteem, kus on selgelt näha, mis teenuseid ja millal saab broneerida. 10  Kulud 2020 2021 Kokku Tartu Linnavalitsuse palgale võetava nõustaja palgafond koos maksudega 23400 23400 46800 Töötajate võimekuse tõstmine (õppereisid ja koolitused) 6000 1000 7000 Omaseminaride korraldamine (kultuur, kohanemine) 1000 1000 2000 Personaalse nõustamise ja seminariruumide rent 6360 6360 12960 IKT arenduskulud (broneerimissüsteemi loomine, vene keele funktsionaalsuse lisamine) 3500 1250 4750 40260 33250 73510  TARTU LINNAVALITSUS Marion Tamberg Teie 11.07.2019 nr 14-12.2/668-1 Siseministeerium Meie 18.10.2019 nr 21.3-1.2/10250 Pikk 61 15065 TALLINN Vastus Siseministeeriumi poolt tehtud ettepanekule Uussisserändajate kohanemise toetamine kohalikul tasandil Siseministeeriumi 11.07.2019. a kirjas nr 14-12.2/668-1 tehakse Tartu linnale ettepanek teha koostööd uussisserändajate kohanemise valdkonna arendamisel ja kohaliku tasandi võimekuse tõstmisel. Tartu jaoks on uussisserändajate kohanemine olulise tähtsusega tegevusvaldkond ja seetõttu avasime koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga augustis Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse, mille eesmärk on teenindada kogu Lõuna-Eesti piirkonna välismaalastega seonduvaid küsimusi sõltumata riiki saabuja päritolust ja taustast. Tartu Välismaalaste Teenuskeskus töötab selle nimel, et koostöös erinevate osapooltega koondada ja arendada teenuskeskusesse võimalikult palju välismaalastega seonduvaid teenuseid ja tagada seeläbi vähelõimunud uussisserändajate parem kohanemine ja hilisem lõimumine. Teenuste arendamiseks ja kohaliku tasandi võimekuse tõstmiseks vajab Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse meeskond tuge nii koolituste, õppereiside kui ka täiendava inimressursi näol. Eelnevast lähtuvalt oleme valmis tegema koostööd Siseministeeriumiga, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel tagada teenuste süstemaatiline arendamine Tartus ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Edastame Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse kontseptsiooni ja esialgse vajaduste kaardistuse. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Klaas linnapea Lisa: Lisa 1 TWC-kontseptsioon; Lisa 2 Vajaduste kaardistus. Helen Kalberg 736 1104 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]