dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2026
Viit
2-3/1409-2
Registreeritud
18. mai 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari
2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-3/2026
Vastutaja
Reine Hindrekus-Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-31409-2 18.05.2026 Väljaminev kiri.asice302 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 17.04.2026 nr 1.2-2/35-1, SOM/26- [email protected] 0442/-1K Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 18.05.2026 nr 2-3/1409-2 Eelnõu kooskõlastamine Austatud sotsiaalminister Täname võimaluse eest anda tagasisidet rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega kavandatakse rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu eesmärki kujundada inimesekesksem ja terviklikum rehabilitatsioonisüsteem ning vähendada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi senist killustatust. Samas vajavad mõned eelnõust ja seletuskirjast tulenevad küsimused õigusselguse ja rakendatavuse tagamiseks täpsustamist, mistõttu kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega. 1. Rehabilitatsiooniteenuse mahu, kestuse ja eelarvelise mõju käsitlemise vajadus 1.1. Seletuskirja kohaselt toimub rehabilitatsiooniteenusele suunamine vajaduspõhiselt ning teenuse kestuse ja vaheetapid määrab teenuseosutaja. Vajaduspõhine lähenemine on igati tervitatav, kuid eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on ette nähtud ka minimaalne ja/või maksimaalne teenuse kestus või rahaline ülempiir ühe inimese kohta (ühes kalendriaastas) või on see täielikult teenuseosutaja otsustada? Seetõttu palume eelnõu ja seletuskirja eeltoodud küsimuste osas täiendada. 1.2. Vajaduse täpsem määratlemine on oluline ka eelarveliste vahendite piiratust arvestades, eriti olukorras, kus teenus liigub tervishoiusüsteemi ning teenuse hinnad on võrreldes senise rehabilitatsioonisüsteemiga kõrgemad. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas ei ole hinnatud riski, mis tekib olukorras, kus tegelik teenusevajadus võib osutuda suuremaks kui olemasolevad eelarvelised vahendid seda võimaldavad, eriti olukorras, kus teenusele suunamine ja teenuse pikkus on vajaduspõhised ja teenuseosutaja otsustada. Suurt mõju võib see osutada just aasta lõpus ehk kuidas tagatakse vahendite jagunemine aasta lõikes? Eelnevast tulenevalt palume seletuskirja täiendada. 2. Mõiste „jätkuteenused“ määratlemise ja selgitamise vajadus Seletuskirja alusel toetab terviseteejuht inimese teenuselt väljumist, vajadusel suunab jätkuteenustele ning kaasab tugimeeskonda, et tagada inimese toetuse katkematus. Samuti on kavandatava määruse „Rehabilitatsiooniteenuse liigid ja nende täpsem sisu, teenuse osutamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tingimused ja kord ning dokumenteerimise nõuded“ § 5 lõike 2 punktis 8 toodud, et rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peavad olema dokumenteeritud isikule vajalikud jätkuteenused. Palume määratleda ja selgitada milliseid teenuseid peetakse silmas mõistega „jätkuteenused“. 3. Palume kaaluda teenuse lõpetamise ja teenuse alustamisest keeldumise tingimuste lisamist õigusakti Eelnõuga kavandatava RTHS § 138 punktis 6 on toodud teenuseosutaja kohustusena talle eraldatud rahaliste vahendite efektiivse ja väärtuspõhise kasutamise tagamine. Seletuskirja eeltoodud punkti juures on lisaks välja toodud tingimused, millal saab rehabilitatsioonimeeskond teha põhjendatud otsuseid teenuse lõpetamiseks või teenuse alustamisest keeldumiseks. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku kaaluda eelnõu või eelnõu alusel kavandatava määruse täiendamist teenuse lõpetamise või teenuse alustamisest keeldumise tingimustega. 4. Palume kaaluda täiendava lepingupartneri kaasamise kajastamist eelnõu normitekstis Eelnõuga kavandatava RTHS § 137 lõigete 2 ja 3 sõnastuse kohaselt saavad teenust osutada haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad ning tervishoiuteenuse osutajad, kellel on taastusravi või perearstiabi või vähemalt kaks iseseisva tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samas seletuskirjas on toodud, et tervishoiuteenuse osutaja lepingupartneriks saavad olla ka asutused, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad sõltumata juriidilisest tegutsemisvormist. Tervishoiuteenuse osutaja, kellel on Tervisekassaga leping, valib endale vajadusel täiendava lepingupartneri lähtuvalt teenuse osutamisele seatud tingimustest nii, et oleks tagatud rehabilitatsiooniteenuse meeskonna koosseis. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab lepingupartneri rehabilitatsiooniteenuse osutamisse ning vastutab teenuse tervikliku ja nõuetele vastava osutamise eest. Eeltoodust tulenevalt teeme õigusselguse huvides ettepaneku kaaluda kavandatava RTHS § 137 täiendamist selliselt, et normitekstis oleks selgesõnaliselt kajastatud täiendava lepingupartneri kaasamise võimalus. 5. Juhime tähelepanu RTHS § 32 lõike 1 muudatuse sõnastusele Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 3 ning vastavas osas seletuskirjas sisalduv viide „§ 13⁸ punktides 1–5 ja 14–22“ ei ole täpne. Märgime, et kavandatav RTHS § 13⁸ ei sisalda punkte 14– 22, mistõttu võib viidatava normi ulatus jääda ebaselgeks. Eeltoodust tulenevalt peame tõenäoliseks, et silmas on peetud viidet RTHS §‑dele 14–22. Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada viide kujul „§ 13⁸ punktides 1–5 ja §‑des 14–22“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Reine Hindrekus-Koppel +372 5379 0331 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →