Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 33 Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruses nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse tegevusele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades algupäraseid ehk piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulikke materjale.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taluelamu katusekatte taastamisel või asendamisel peab kasutama puitu, sealhulgas laastu, pilbast, kimmi, sindlit, või roogu või õlge, või käsitsi valtsitud tsingitud terasplekki või kivi, sealhulgas valtskivi, betoonkivi või s-kivi, sõltuvalt sellest, mis on olnud konkreetse taluelamu algne katusekattematerjal.“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kuni neli fotot taluelamu ja selle katuse kohta ning kuni neli fotot katusekonstruktsioonide ja kahjustuste kohta, mõlemal juhul üks pilt suurusega kuni üks megabait;“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) katuse ja katusekonstruktsiooni, sealhulgas murispuude, neid omavahel ühendavate laetalade või -palkide ning vahe- ja otsaseinte ülemise raiekorra ehitustöö ja selle teostamiseks vajaliku ehitustoote ja -materjali kulu;“; 5) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) „kulu, mis ei ole seotud katusekatte vahetamise või sellega seotud kandekonstruktsioonide taastamise või asendamisega, sealhulgas seinte, akende, uste, laudise vahetuse, paigaldamise või remondi kulu;“; 6) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Hillar Sein minister kunstide asekantsler kantsleri ülesannetes  Seletuskiri kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ 07. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 20. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Muutmise vajadus tuleneb esimese taotlusvooru käigus tehtud tähelepanekutest ja praktilistest puudustest taotlusvooru läbiviimisel. Muudatused muudavad taotlejale tingimused selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (epost [email protected], telefon 628 2381) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määrust nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Välja jäetakse lauseosa „sealhulgas kande- ja jäigastavad konstruktsioonid“, kuna osad taotlejad tõlgendasid ka seinakonstruktsioone katuse kandekonstruktsioonidena, mille asendamist taotleti. Uus sõnastus räägib selgemalt katusekonstruktsioonidest, mille hulka arvatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt murispuud, neid omavahel ühendavad laetalad või -palgid ja vahe- ning otsaseinte ülemine raiekord, kuid mitte nendest allapoole jäävad tarindid ja raiekorrad. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 4 lõikega 4, millega antakse ette konkreetsed katusekatte materjalid, mida taluelamu katusekatte taastamisel või asendamisel kasutada tohib. Kehtiv määrus räägib katusekatte materjali vahetamisest samaväärse vastu ning konkreetsed materjalid on loetletud seletuskirjas. Praktikas tekitab see taotlejates segadust ja vajab igakordset ülerääkimist. Eelnõuga nimetatakse nö abikõlblikud materjalid, mille hulka on arvatud traditsioonilised maamajade katusematerjalid: puit (laast, kimm, sindel, pilbas), roog, õlg, käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk ja kivi (valtskivi, betoonkivi, s-kivi). Eterniidi vahetamine eterniidi vastu või profiilpleki vahetamine profiilpleki vastu on küll asendamine samaväärse materjaliga, kuid kuna toetuse andmise eesmärk on maamaastiku ilme parandamine ja eterniitkatuse või profiilplekist katuse paigaldamine ei kannaks traditsioonilise maastikupildi säilitamise eesmärki, siis on selle toetamine välistatud. Juhul kui eterniit või profiilplekk soovitakse vahetada traditsioonilise materjali vastu, rakendatakse nõuet kasutada algupärast ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikku katusekattematerjali ja valik tehakse nende hulgast. Toetuse andmise eesmärk on soodustada traditsiooniliste materjalide kasutamist ja kallutada majaomanike otsust nende kasuks. Need on reeglina töömahukamad, käsitööd nõudvad ja seetõttu kallimad materjalid, mille kompenseerimine osalise toetuse näol aitab kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ning ehitusvõtete ja -oskuste säilimisele. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõike 1 punkti 5. Nõuet täpsustatakse selliselt, et nimetatakse esitatavate fotode maksimaalne suurus ja kogus. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse määruse §-i 8 lõike 3 punkti 1 ja lõike 4 punkti 4. Muudatus on seotud § 3 lõike 1 sõnastuse muutmisega. Nimelt täpsustakse siin, milliseid konstruktsioonielemente loetakse katusekonstruktsiooni osadeks ning mis on käsitletav abikõlbliku kuluna ja mis mitte. Seina ei loeta katusekonstruktsiooni osaks. Katusekonstruktsiooni hulka arvatakse murispuud, neid omavahel ühendavad laetalad või - palgid ja vahe- ning otsaseinte ülemine raiekord, kuid mitte nendest allapoole jäävad tarindid ja raiekorrad. Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 9 lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodi sõnastust. Taotlusvooru toimumise kalendriaasta asemel seotakse abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaastaga. Uue sõnastuse kohaselt on abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kuna praktilistel põhjustel on mõistlik korraldada taotlusvoor ehitustööle eelneva aasta sügisel, on vaja kehtivat sõnastust muuta. Traditsioonilisi ehitusmaterjale (eriti nt roogu) varutakse pikalt ette, mistõttu on taotlejale oluline, et pärast toetuse otsusest teada saamist jääb piisavalt aega tööde planeerimiseks. Ehitamisele eelnev kevad jääb ettevalmistustöödeks liiga hiljaks, seega on vajalik taotlusvoor korraldada eelarveaastale eelneva aasta sügisel, et anda taotlejatele piisav aeg nii taotluse ettevalmistamiseks kui ka ehitusmaterjali ja ehitusprojekti jaoks kokkulepete tegemiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamust küsiti Mälestistalude Ühenduselt ja SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskuselt. Eelnõule esitatud märkused on toodud seletuskirja lisas.  Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste tabel kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine 1. SA Eesti 1. Ettepanek on täpsustada kasutatavaid mõisteid eelnõu Arvestatud. Eelnõu punktis 4 ja eelnõu Vabaõhumuuseumi seletuskirja punkt 1 osas. Olemasolev sõnastus: Eelnõu seletuskirjas kasutatud mõisted on täpsustatud maaarhitektuuri keskus punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Välja vastavalt ettepanekule. jäetakse lauseosa „sealhulgas kande- ja jäigastavad Eelnõu punktis 2 ja eelnõu seletuskirjas on konstruktsioonid“, kuna osad taotlejad tõlgendasid ka täiendatud toetuskõlblike materjalide loetelu. seinakonstruktsioone katuse kandekonstruktsioonidena, mille Lisatud on pilbas ja õlg. asendamist taotleti. Uus sõnastus räägib selgemalt katusekonstruktsioonidest, mille hulka arvatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt laetalad ja ülemine müürlatt (ülemine palgiring), kuid mitte sellest allapoole jäävad konstruktsioonid. asendada siin teise lause teine pool järgnevalt: ...mille hulka arvatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt murispuud, neid omavahel ühendavad laetalad või - palgid ja vahe- ning otsaseinte ülemine raiekord, kuid mitte nendest allapoole jäävad tarindid ja raiekorrad. selgitus: Mõistet müürlatt kasutatakse sellisel juhul, kui palk või pruss toetubki müürile (kivi või muu mineraalsest materjalist ladu). Maaarhitektuuri alastes käsitlustes on juurdunud mõiste murispuu, mis sellest, et tuletatud on see ikkagi saksakeelsest tüvest mauer- ehk müürist. Saksa ehituskunstis ongi kivi, tellise ja puidu kombineerimine enamlevinud, seega müürlatt on neil igati õigustatud. Meie maaehitistes räägime müürlatist siis, kui see toetubki otseselt pae-, maakivi, tellis- või savi müüritisele. Üldjuhul, kuid mitte reeglina, toetuvad ja on osaliselt müürlati peale tapitud laetalad, ning nende peale omakorda murispuu, kuhu kinnituvad sarikad. Erandjuhud on need, kui müürlatt puudub ja on ainult üks raiekord müüri peal - sarikad ja laetalad suubuvad mõlemad (pealt poolt) murispuusse. Sellisel juhul võime rääkida müürlatist kui katusekonstruktsiooni osast. Muudel juhtudel pigem mitte. Kasutusel on ka mõiste räästapärlin, kuid seda võiks kasutada pärlinkatuste puhul, mida Eestis esineb harva. Pärlin on tehniliselt sagedamini pikitala, mis kannab nt sarikaid. Ulualusega rehemaja juures võime tinglikult rääkida räästapärlinist selles osas, kus murispuu on ulgne, st sillatud. Nii et võiksime kokku leppida, et maaehitiste juures räägime katusetarindi tähenduses üksnes murispuust. Teine mõiste, mis vajaks rõhutamist, on seesama ülemine raiekord, mis külgseinte puhul kannab nime murispuu. Üldiselt räägime rõhtpalkehituses raiekordadest, vähemalt vanade hoonete puhul kindlasti. Palgiring ja muud sarnased moodustised ei ole õiged, erinevatel põhjustel. Maaehitiste, ka elamute, puhul on rõhtpalktarindite ja katuste puhul mitmeid erijuhtumeid, mida peaks teadma ja taotluste hindamisel kindlasti arvesse võtma. Mõnel juhul on rehemajade, koosehitiste jt eluhoonete kambriosa laetalad piki hoonet. Sellisel juhul ei võta nad vastu murispuust ja sarikatest (katusest) tulenevat tõmbejõudu, vaid töötavad üksnes seinatarindi osana. Põhimõtteliselt on tegu ehitusveaga, kuid nii mõnigi selline hoone on püsinud juba 120 a või kauemgi. Nn lõuna-eesti tüüpi rehemajadel võib olla laetalade kohal veel päris mitu raiekorda, olenevalt ruumide kõrgusest võrreldes rehetoaga. sellistel puhkudel võivad töötada tõmbina ka otsaseinte ning vaheseinte viimased raiekorrad, kui nad on tapitud murispuusse. Sellisel juhul võib neid tinglikult käsitleda katusetarindi osana, mitme raiekorra jagu madalamal asuvaid laetalasid aga mitte. Mida teha siis, kui elamul on palk- või poolpalklagi? Murispuu toetub sellisel juhul kõikidesse laepalkidesse nende otstesse raiutud õnarusse. Tehniliselt on kõikide laepalkide puhul tegu ka taladega, ainult et tõmbejõud on iga palgi kohta suhteliselt väike. Kui nüüd paaril laepalgil pähikud otsast mädanevad, tekib küsimus, millal on seisukord katuse mõistes avariiohtlik. Palklaega ruumide puhul on tihti otsaseina viimane raiekord kõrgem kui murispuu ja on sellesse pealt sisse tapitud, seega võtab ka vastu tõmbejõude. Nii, et kõik murispuuga kontaktis olevad palgid, mis võtavad vastu katusest lähtuvaid tõmbejõude, olgu nad õhku riputatud või seinas, tuleb lugeda katusetarindi osaks ning nende plommimist või asendamist tuleb toetada. Veel lisaks ühe täpsustuse traditsiooniliste puidust katusekatteliikide kohta. Kuna need on üles loetletud, siis tähendab, et inimene, kes soovib panna katusele pilbast (näiteks väiksem asunikuelamu, mille katusepind ei ole suur), ei saa seda toetust taotleda. Muuseas on Avinurmes teadaolevalt n+1 meest, kes tegelevad pilpakiskumisega. Nii et see ei ole võimatu ja me võiks tegelikult pilbaskatust propageerida, sest tegu on ühe pikemaealise puitkatte liigiga. Lisaks on pilbaskate olnud diametraalselt enam-levinud võrreldes nt kimmiga. Selle toetuse eesmärke arvesse võttes  on kuritegu jätta pilbas mainimata. Pilbas ei ole tehnilises mõttes laast, olgu veel öeldud. Sama võiks tegelikult öelda õlgkatte kohta. Tehniliselt on see siiski ka 21. saj teostatav, Eestis on teadaolevalt 1 maaehitis - Malvaste õigeusukabel - millel on katusel õled. Ma arvan, et see ei küsi leiba, kui loetletud on ka tänapäeval vähemlevinud katteliigid. 2. Võibolla vajaks eelnõu punktis 2 täpsustamist, mis on Arvestatud. Eelnõu punkti 2 sõnastus vahet valtsplekist katusel ja seda imiteerival klassikprofiiliga muudetud. Valtspleki asemel kasutatakse plekk-katusel? Välja näevad nad ju väga sarnased. käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk. 3. Eelnõu punkti 6 muutmise selgituseks toodud lause Arvestatud osaliselt. Eelnõu seletuskirja „Traditsioonilisi ehitusmaterjale (eriti nt roogu) varutakse punkti 6 sõnastus täpsustatud: Traditsioonilisi pikalt ette, mistõttu on taotlejale oluline saada toetuse otsus ehitusmaterjale (eriti nt roogu) varutakse enne ehitustöödele eelneva talve saabumist“ on eksitav. pikalt ette, mistõttu on taotlejale oluline, et Otsusele eelnev talv on juba tänaseks möödas. See lause on pärast toetuse otsusest teada saamist jääb ehk lihtsalt ülearune ja seletuskirjast välja jätta. piisavalt aega tööde planeerimiseks. 2. Mälestistalude Ühendus 1. Määratleda sihtgrupp selgemini. Mittearvestatud. Toetuse andmise eesmärk on aidata taluelamute korrastamise kaudu selgitus: Seletuskirja kohaselt on aastas jagatava 10-20 kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja toetuse sihtrühmaks kuni 7500 rehielamut. Samal ajal on maamaastiku omapära säilimisele ja teada, et näiteks rahvusparkides asuvatele hoonetele on taastamisele. Eesmärk on toetada neid erinevalt teistest mitmeid muid toetusi, näiteks ehituspärandi omanikke, kes soovivad teha korda ja võtta kaitse programmid, mida rahastab SA kasutusele veel säilinud ja Eesti maa- Keskkonnainvesteeringute Keskus jne. Leiame, et olukorras, arhitektuurile ainuomased taluelamud. Kuna kus lähtetingimused on ebavõrdsed, pole ühetaoline toetuste jagamine põhjendatud. hoone kultuuriväärtus on toetuse saamisel olulise kaaluga, siis ei ole põhjendatud kõrge kultuuriväärtusega hoonete sihtgrupist välja arvamine. Mälestised on riikliku kaitse kehtestamisega juba hinnatud kõrge kultuuriväärtusega objektideks, mida tuleb  säilitada. Samuti on kõik kuus rahvusparki loodud lisaks looduse, maastike ja tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamise ka kultuuripärandi kaitsmise, taastamise, uurimise ja tutvustamise eesmärgil. 2. Kaasata hindamiskomisjoni omanike esindaja(d) Selgitame. Ettepanek ei eelda määruse selgitus: Muinsuskaitse nõukogus (MN) esindab omanike muutmist, sest hindamiskomisjoni koosseis huvisid Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) esindaja, pealegi määruses ei kajastu. on uues MNi koosseisus omanike esindatus kasvanud. Vahepeal käivitunud järjekordset muinsuskaitsereformi on tutvustatud kui riigi pöördumist näoga omanike poole. Alguses te lubasite kaaluda hindamiskomisjoni omanike esindaja vaatlejana kaasamist, kuid kolm kuud hiljem te loobusite ettepaneku toetamisest. Kokkuvõtvalt lugesite omanike esindajaks Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM). Sellega ei saa nõustuda, sest EVM on MKA allasutus, mille nõukogu esimeheks on kantsler Tarvi Sits ning nõukogu liikmeks muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Teeme ettepaneku kutsuda hindamiskomisjoni vaatlejana MNi aseesimees Priidu Pärna. See suurendab kindlasti protsesside läbipaistvust. 3. Täiendada abikõlbulike tööde nimekirja Mittearvestatud. Maaarhitektuuri keskuse info põhjal on kõige suurem vajadus just Teeme ettepaneku lisaks uuele katusekatte paigaldamisele katusetoetuse järele, kuna eterniitkatuste aeg lisada taluarhitektuuri toetusprogrammi järgmised tööd: hakkab läbi saama. Üldjuhul on katus hoone - sokli/vundamendi remont; tervise seisukohalt kriitiline ja esmatähtis, - põrandate remont; seepärast on see valitud toetatavaks - ümbruse planeerimine hoone välisperimeetris; tegevuseks. Esimese vooru tulemustele - palkseinte, laetalade ja katusetarindi remont; toetudes on vajadus taluhoonete katusekatte - ahjud, korstnad, korstnapitsid, soojamüürid; vahetuseks väga suur. Toetatavate tööde - avatäidete remont (aknad, uksed, väravad); - seenkahjustuste likvideerimine. lisamine, arvestades sealjuures taotlusvooru mahtu (planeeritav 200 000 eurot), oleks ebamõistlik. See suurendaks taotlejate arvu kordades ning muudaks taotluste hindamise ebamõistlikult aja- ja ressursimahukaks, suurendamata samas toetuste mõju maamaastikule.