Lp Jan Niilo
AS Generaator
Lp Einar Vallbaum
Viru-Nigula Vallavalitsus 18.10.2019 nr 12-6/1653-3
Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama
säilitamine
Täname teid pöördumise eest.
Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos
ülekandemehhanismiga on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 04.09.2008
käskkirjaga nr 368. Tegu on Baltimaade ja Loode-Venemaa vanima hüdroelektrijaamaga.
1893. aastal rajatud hüdroelektrijaama kompleks kuulus Kunda vana tsemendivabriku koosseisu
ning on oma aja tehnika suursaavutus – Kunda hüdroelektrijaam oli esimene omataoline nii
Eestis kui ka Baltikumis ajal, kui elektrienergia kasutamine tööstuses suuremas ulatuses oli
tehnikauudiseks ka Tsaari-Venemaal.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse §-le 33 peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või
muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või hävitada. Kultuurimälestiseks tunnistatud
objektid on esinduslikum osa Eesti riigi ajaloost. Eestis on praegu 5273 ehitismälestist, mis on
vaid 0,67% kõigist Eestis registreeritud (ehitisregistrisse kantud) hoonetest. Seega moodustavad
mälestised ehk tähenduslikuks tunnistatud ehitised üksnes väikese ja valikulise osa kogu Eesti
hoonefondist. Kultuuripärand on taastumatu ressurss.
Kultuurimälestiste hulgas on 57 paisu, millest 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. 17 paisust
enamikul on leitud keskkonnakaitselisi ja muinsuskaitselisi eesmärke ühiselt täitvaid lahendusi.
Esile on kerkinud küsimus kolme paisu kohta: Linnamäe, Kunda ja Hellenurme.
Kultuuriministeerium on seisukohal, et need paisud on väga väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist
ning neile võrreldavaid teisi objekte Eestist ei leia.
Oleme teadlikud, et Muinsuskaitseamet on hinnanud hulga erinevaid kalapääsu variante Kunda
hüdroelektrijaama seisukohalt sobivaks ning loodame, et ka Keskkonnaamet mõistab
kompromissi vajalikkust sellel objektil.
Kordame veelkord, et ka keskkonnaseaduste järgi on kultuuripärand osa keskkonnast, mida tuleb
kaitsta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21 kohaselt on
kultuuripärandil oluline keskkonnamõju. Kui kultuuripärand on ohustatud, on ka keskkond
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
oluliselt mõjutatud. Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärk on keskkonnahäiringute
vähendamine, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit.
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 3 kohaselt peavad vastavalt sellele direktiivile rakendatavad
meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja
kohalikke iseärasusi.
Samuti on hüdroenergia tootmine oluline Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks. Ka Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud seisukohta, et Euroopa Liidu ühiste
keskkonnaeesmärkide ja süsinikuneutraalse majandusmudeli saavutamiseks aastaks 2050 on iga
toodetav taastuvenergia kilovatt-tund oluline.
Samas oleme seisukohal, et kuna muudatust taotleb selles olukorras Keskkonnaamet, saab
küsimuse Vabariigi Valitsusse arutamiseks esitada Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium
Muinsuskaitseamet
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Liina Jänes 628 2381
[email protected]