Vastus

Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliit MTÜ [email protected] 18.10.2019 nr 12-6/1155-3 Muinsuskaitseseadusega seotud ettepanekud Lugupeetud härra esimees Esitasite Kultuuriministeeriumile ettepanekud selle aasta 1. mail jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS) muutmiseks. Täname teid esitatud ettepanekute ja kaasamõtlemise eest, et muuta muinsuskaitsevaldkonda paremaks. Oleme ettepanekud läbi töötanud ja esitame nende kohta oma arvamuse. Kultuuriministeerium ei toeta ettepanekuid, mis on sõnastuslikku laadi, sest seaduses sätestatud normid tagavad õiguspäraste otsustuste tegemise. 1. Oleme seisukohal, et MuKSi § 10 lg 1 ja § 3 lg 3 (ettepanekud nr 1 ja nr 2) täiendamine teie pakutud tekstiga ei ole vajalik. Ettepanek suunab rakendaja riikliku sekkumise otsuse tegemisel rakendama proportsionaalsuse kontrolli. Märgime, et selline kohustus rakendaja jaoks tuleneb nii haldusemenetluse seadusest (HMS) kui ka MuKSi erinevatest normidest (§ 3 lg 8, § 16 lg 6, § 17 lg 2, § 18 lg 8) ning on sellisena piisavad ja arusaadavad nii rakendaja kui ka isiku seisukohalt. Siinkohal nõustume tähelepanekuga HMSi normide kordamise kohta eriseadustes. Uues MuKSis on haldusmenetluse norme korratud just eesmärgiga tugevdada haldusmenetluse põhimõtete järgimist rakendaja poolt ning toetada isikute õigusi. 2. MuKSi § 20 lg 3 kohta (ettepanek 3) selgitame, et kaalutlusõiguse sisaldumine normis tähendab ka haldusorganile selle kasutamise kohustust. Kaalutlusreeglid võivad kaasa tuua kaalutlusõiguse ahenemise viisil, kus vaid üks kaalutlusnormi alusel tehtav valik oleks õiguspärane. Sellest tulenevalt ei piira kaalutlusõiguse sisaldumine viidatud normis selle õiguspärast kohaldamist. 3. Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks täiendada MuKSi § 33 lg-t 3 ja § 45 lg-t 1 (ettepanekud nr 4 ja nr 9 (esimest korda)). Tegemist on viidatud norme täpsustavate ettepanekutega. Ilma nende lisandusteta on normid õigusselged. Ettepanek lisada MuKSi § 33 lg-sse 3 määratlemata mõiste „mõistlikul määral“ võib tekitada arusaamatusi. Sõnapaar „mõistlik määr“ on ühtviisi ebamäärane nii isikule kui ka seaduse rakendajale. Ettepanekus on selgitatud, et lisanduse eesmärk on väljendada seadusandja tahet rakendada proportsionaalsuse printsiipi. See nõue sisaldub olemasolevas normis – mälestist tuleb hooldada määras, mis on vajalik selle säilimiseks. MuKSi § 45 lg 1 sätestab, et hoolduskava sisaldab nõuandeid mälestise säilimise tagamiseks, millest tuleneb selle soovituslik ja abistav iseloom, samuti normi asukohast seaduses pärast nõustamist käsitlevat paragrahvi. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 4. Olete teinud ettepaneku, et mälestise või muinsuskaitsealaga seotud uuringu viiks läbi Muinsuskaitseamet, põhjendades seda haldusorgani uurimispõhimõttega (ettepanekud nr 5–7, 11). Selgitame, et HMSi §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte eesmärk ei ole kogu tõendamiskoormuse asetamine haldusorganile ning uurimispõhimõtte piiramine eriseadusest tuleneval alusel ei ole välistatud. Uuringu tegemine võib olla nõutav tegevusteks (ehitamine, konserveerimine, restaureerimine jm), kus menetlus algab isiku taotlusel ning uurimise ulatus sõltub isiku huvist ja mälestisel kavandatava muudatuse ulatusest. Toome näiteid, et ka ehitusseadustiku alusel võib projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määrata hoone või olulise rajatise ehitusuuringu tegemise vajaduse (EHS § 26 lg 4 p 8); ehitusloa menetluses on pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist (EHS § 42 lg 4); puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist (EHS § 126 lg 4). Analoogne on ka keskkonnamõju hindamise kohustus enne tegevusloa andmise otsustamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Seetõttu ei ole MuKSis kasutusel olev uuringute regulatsioon kuidagi erinev teistest valdkondadest. Selgitame, et uuringute määramise õigus ei saa olla meelevaldne ja ka siin rakendub proportsionaalsuse põhimõte. Muinsuskaitseametil on kohustus hinnata uuringute vajadust ja ulatust lähtuvalt tööde iseloomust ja mahust (MuKS § 46 lg 2). See tähendab muuhulgas seda, et ei saa nõuda uuringut, kui selline on juba tehtud või kui haldusorgan saab vajalikud andmed kätte arhiividest jm-lt. Olete teinud ettepaneku MuKSi § 46 lg 1 täpsustamiseks, et uuring on vajalik eelkõige, kui kavandatav tegevus muudab oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust (ettepanek nr 5). Selgitame, et MuKSi alusel määratavad uuringud ei hõlma ainult muinsuskaitseala, vaid kõiki mälestiste liike – nii kinnis- kui ka vallasmälestisi. Teie pakutud sõnastus pärineb MuKSi § 61 lg-st 21, mis reguleerib üldplaneeringu eritingimuste koostamist. Väljakujunenud ruumiline olukord ning muinsuskaitseala säilimise ja vaadeldavuse küsimused on lahendatavad planeerimismenetluses ega ole MuKSi § 46 lg-s 1 sätestatud uuringu esemeks. Uuring puudutab siinkohal üksikut mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist. Lisaks märgime, et MuKS sätestab uuringu tellijale selle kulu hüvitamise alused, mis tähendab, et omanikel on võimalik taotleda kehtestatud uuringute kulude hüvitamist. Hüvitise määr kehtestatakse ministri määrusega ja see sõltub riigieelarve võimalusest. Hüvitise määr on praegu2 100% kaevetööde arheoloogilise jälgimise kulust, juhul kui uuringuobjekti omanik on füüsiline isik, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot ning 50% uuringu tegemise kulust, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. MuKSi § 48 lg 2 võimaldab nende määrade suurendamist. 5. MuKSi § 91 kohta tehtud ettepaneku (nr 20) puhul, mis käsitleb muinsuskaitsealade põhimääruste kehtivust, viitame õiguskantsleri 27.06.2019 ja 11.09.2019 kirjades Eesti Omanike Keskliidule antud selgitustele. 6. Ülejäänud osa teie ettepanekutest puudutab muinsuskaitseseadusest ning planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust tulenevate menetluste paralleelsuse küsimusi. Nende küsimustega tegeleti MuKSi ettevalmistamisel ning püüti leida optimaalseid lahendusi. Muinsuskaitse eritingimuste ja projekteerimistingimuste vahekorra täpsustamiseks täiendati ehitusseadustikku (EHS § 26 lg 3 p 4, § 27 lg 2 p 4). MuKSi § 52 lg 7 p 4 annab Muinsuskaitseametile õiguse kooskõlastamise menetluses vabastada tööde tegemise loa nõudest. Seda võimalust peab Muinsuskaitseamet igas menetluses hindama ning rakendama juhul, kui kõik tööde tegemise loaga otsustatavad nõuded on täidetud. MuKSiga loobuti tööde tegemise loa nõudest kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitamiseks ning Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitamise või keeldub sellest 1 Kuni 01.05.2019 PlanS § 74 lg 6. 2 Kultuuriministri 15.05.2019. a määrus nr 25 „ Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ § 19. ehitusloa või ehitisteatise menetluses (MuKS § 58 lg 1, § 76 lg 2). Juhul kui ehitamiseks ei ole nõutav luba ega teatise esitamine ehitusseadustiku alusel, tuleb ehitamisest teavitada Muinsuskaitseametit (MuKS § 58 lg 2). See sarnaneb ehitusteatise menetlusega ehitusseadustikus. Seetõttu jääb meile teie ettepanek nr 17 arusaamatuks. Sellise regulatsiooni loomise juures oleme arvestanud, et MuKS reguleerib mitte ainult ehitisi ja ehitamist, vaid ka eri mälestiste liike ja töid. Kultuuriväärtuste säilimiseks on sealhulgas vaja lähtuda ettevaatuspõhimõttest, et minimeerida mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kui taastumatu ressursi rikkumise ja hävimise ohtu. Ehitamise juures on olnud küsimuseks ka erinevad nõuded ehitusloale ja tööde tegemise loale ning nende ajaline erinevus. Samas ei ole me seisukohal, et need küsimused oleksid ületamatud. Toote oma ettepanekus ära soovi moodustada eelnimetatud küsimuste arutamiseks töörühm. Usume, et töörühma loomine on hea mõte ning Kultuuriministeerium on valmis seda tegema. Kultuuriminister soovib teie tõstatatud küsimuste aruteludes näha ka Muinsuskaitse Nõukogu aktiivset rolli. Muinsuskaitse Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõustav kogu, kelle üheks ülesandeks on teha ettepanekuid ja anda arvamusi MuKSiga seotud küsimustes. Sellest tulenevalt saadame MuKSi kohta tehtud ettepanekud ja ministeeriumi seisukoha nõukogule tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Muinsuskaitse Nõukogu Merle Põld 628 2347 [email protected] Liina Jänes 628 2381 [email protected]