Kiri

Lisa 1: Huvigruppide nimekiri Asutus E-post Agrovisio [email protected] Alexela [email protected] Arenguseire Keskus [email protected] AS A. Le Coq [email protected] [email protected] AS Eesti Pagar [email protected] AS Estko [email protected] Atria Eesti AS [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti [email protected] Liit Autoettevõtete Liit [email protected] Auvetech [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Beamline OÜ [email protected] [email protected] Circle K [email protected] Coca Cola HBC Estonia [email protected] [email protected] Edelaraudtee [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) [email protected] Eesti Asutajate Selts [email protected] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Eesti Biokütuste Ühing [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] [email protected] Eesti Elektritööstuse Liit [email protected] Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected] Eesti Energia [email protected] Eesti Gaas [email protected] Eesti Gaasiliit [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja [email protected] Telekommunikatsiooni Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] [email protected] Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected] [email protected] Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] 1 Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Laevaomanike Liit [email protected] Eesti Lennuakadeemia [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Logistika ja Ekspedeerimise [email protected] Assotsiatsioon Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Merendus-klaster [email protected] Eesti Meretööstuse Liit [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected] Eesti Mööblitootjate Liit [email protected] Eesti Plastitööstuse Liit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Puitmajaliit / Woodhouse Estonia [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Raudtee [email protected] Eesti Ravimitootjate Liit [email protected] Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected] Eesti Rooma Klubi [email protected] Eesti Sadamate Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected] [email protected] Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected] [email protected] Eesti Turbaliit [email protected] 2  [email protected] [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected] Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing [email protected] Eesti Vesinikuklaster [email protected] Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate [email protected] Assotsiatsioon Eesti Transpordikütuse Ühing [email protected] Eestimaa Looduse Fond [email protected] Efenco OÜ [email protected] Elcogen [email protected] Elektrilevi [email protected] Elering [email protected] Elron [email protected] Enefit Green [email protected] Energiasalv [email protected] Erametsaliit [email protected] Estiko [email protected] Estonian Marine and Manufacturing [email protected] Initiative Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected] Fermi Energia OÜ [email protected] Fridays for future [email protected] Graanul Invest AS [email protected] Gritnord [email protected] Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Ida-Viru Ühistranspordikeskus [email protected] Kagu-Eesti Puiduklaster [email protected] Kagu Ühistranspordikeskus [email protected] Katevara OÜ [email protected] Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut [email protected]; [email protected] (KBFI) Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected] Keskkonnaõiguste Keskus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kikas OÜ [email protected] Kiviõli Keemiatööstus [email protected] Konkurentsiamet [email protected] 3 Limestone Factories of Estonia OÜ [email protected] Logistika ja Sadamate Liit [email protected] Lunden Food OÜ [email protected] [email protected] Maag Food OÜ [email protected] Machineric Solutions OÜ [email protected] MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected] MTÜ Linnalabor [email protected] NEO Performance Materials [email protected] Net System Group / Ecometal [email protected] Noorte keskkonnanõukogu [email protected] Operail [email protected] Organic Estonia MTÜ [email protected] [email protected] OÜ Agenda Public Relations [email protected] OÜ Inseneribüroo Steiger [email protected] Pakri teadus- ja tööstuspark [email protected] Parox Energy OÜ [email protected] Powerup Technologies [email protected] PRIA [email protected] Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected] Qilowatt (Qwatt OÜ) [email protected] Pärnumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] Ragn-Sells AS [email protected] Rand Hydrogen OÜ [email protected] Riigikogu Vesinikutehnoloogia toetusrühm [email protected] Riigilaevastik [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Rohetiiger [email protected] Saare Wind [email protected] Saarte Liinid [email protected] Scania [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Skycorp [email protected] Soldera OÜ [email protected] Spiral Hydrogen OÜ [email protected] [email protected] Starfeld OÜ [email protected] Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna [email protected] Keskus Sunly [email protected] [email protected] 4 Sustinere OÜ [email protected] [email protected] [email protected] Swedbank [email protected] Taasterahastu OÜ [email protected] Taastuvenergia Klubi [email protected] Tallink [email protected] Tallinna Lennujaam [email protected] Tallinna Linnatranspordi AS [email protected] Tallinna Sadam [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Targa Linna klaster [email protected] Tartu Biotehnoloogia Park [email protected] Tartu Ülikool [email protected]; [email protected]; [email protected] Teaduste Akadeemia [email protected] Teede Infokeskus [email protected] Teede Tehnokeskus AS [email protected] Tehnopol [email protected] Transpordiamet [email protected] Transpordi Varahaldus [email protected] Trisector OÜ [email protected] TS Laevad [email protected] Utilitas [email protected] UP Catalyst [email protected] [email protected] Viljandimaa Ühistranspordikeskus [email protected] Viru Keemia Grupp [email protected] Wolf Group OÜ [email protected] [email protected] World Energy Council Eesti [email protected] Zerofy OÜ [email protected] Zero Terrain OÜ [email protected] [email protected] 5  Riigikantselei Teie 12.03.2026 nr 2-5/26-00559, [email protected] 17.1.1/26-0052/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 18.05.2026 nr 6-1/921-16 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus; 2) seletuskiri; 3) kaasamistabel; 4) huvirühmade nimekiri. Evelin Tõnisson +372 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta ” Lühikokkuvõte Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 eelnõu (COM(2026) 100) kohta (edaspidi Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määrus)1, mille Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2026. aastal. Määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist, luues ELi töötleva tööstuse arengut, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet toetav raamistik, mis keskendub teatud strateegilistele sektoritele ning aitab samaaegselt kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, majandusjulgeolekule ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ja säilitamisele. Määrus seab ambitsiooni suurendada tootmise osakaalu ELi sisemajanduse koguproduktis (SKP) 14,3%-lt 2024. aastal 20%-ni 2035. aastaks. Suurendades nõudlust Euroopas valmistatud toodete ja tehnoloogiate järele sihipäraste “Euroopa Liidu päritolu” ja vähese süsinikuheitega nõuete kaudu riigihangetes ja riiklikes toetuskavades, kiirendades loamenetluste protsesse ning kavatsedes määratleda liikmesriikides alad strateegiliste tööstusvaldkondade eelisarendamiseks, soovitakse määrusega edendada investeeringuid strateegilistesse sektoritesse, innovatsiooni ja tööstuslikku kasvu. Määrus on suunatud terase-, tsemendi-, alumiiniumi-, autotööstusele- ja nullnetotehnoloogiatele ning läbi seotud väärtusahelate toetab ka teisi energiamahukaid tööstusharusid muuhulgas süsinikuheite vähendamisel. Määrus ei hõlma kaitsevaldkonda kui ühte strateegilist valdkonda. Soovitakse suurendada välisinvesteeringute positiivset mõju ELi majandusele ning vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest kriitiliste materjalide osas. Läbi loetletud ettepanekute toetab määrus ka ökosüsteeme, mida Euroopa vajab tööstuse ja majanduse kasvuks. Üldmõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele: IAA eesmärk on tugevdada Euroopa madala süsinikusisaldusega tööstust ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Eesti jaoks puudutab algatus eelkõige töötlevat tööstust, mis annab ligikaudu 12–13% lisandväärtusest, kolmandiku ekspordist ning hõlmab ~108 000 töötajat. Mõju on Eesti jaoks valdavalt sektoripõhine ja selektiivne: võimalused avanevad rohetehnoloogia ja kõrgema lisandväärtusega tootmises, samas võivad kaasneda avalikus sektoris ja teatud hangetes kulud eelkõige läbi potentsiaalse hinnatõusu ja halduskoormuse kasvu. Eesti huvi on suunata läbirääkimistel fookus paindlikkusele, dubleerivate IT‑lahenduste vältimisele ning väikeriikide haldusvõimekuse arvestamisele. Eelnõuga tekkida võivad kulud on seotud riigihangetes EL päritolu rakendamise ning avaliku sektori töökoormuse kasvuga eelnõust tulenevate nõuete tõttu. Riigihangetes teatud sektorites EL päritolu nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele kui ettevõtjatele. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Töötleva tööstuse loataotluste jaoks tuleks luua nn ühtne juurdepääsupunkt. Eeldatavad muudatused toovad kaasa ka ulatuslikud arendused infosüsteemides. Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad rakendamisel. Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse, kes peaks määruse ettepaneku nõuete alla minevat välisinvesteeringut hindama; Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eesti toetab Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eesmärki tugevdada Euroopa Liidu tööstuslikku võimekust kohaliku tootmise edendamise ja välisinvesteeringute positiivse mõju suurendamise kaudu. Oluliseks peame paindlikkust liikmesriikide eripärade arvestamisel ning selgeid ja ettevõtjatele arusaadavaid nõudeid. Eesti saab toetada Euroopa Liidu päritolu põhimõtte piiratud ja tingimuslikku rakendamist strateegilistes valdkondades ning liidu päritolu eelistamist riigihangetes, tingimusel et menetlused on vähese halduskoormusega, säilitavad paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada kolmandate riikide tooteid. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52026PC0100 1  Eesti toetab tööstusprojektide loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist, kuid leiab, et erinevate sektorite strateegiliste projektide samasisuliste lubade menetlusi tuleks reguleerida ühtsetel aluspõhimõtetel, vältides sektoripõhist killustatust ja vastuolusid. Eelistame, et vastavad sätted oleksid koondatud ühte õigusselgesse õigusakti ning et ühtsed kontaktpunktid täidaksid eelkõige koordineerivat rolli, arvestades liikmesriikides juba toimivaid digitaalseid lahendusi. Toetame ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomist tingimusel, et need on tehnoloogianeutraalsed, ettevõtjatele kättesaadavad ning ELi tasandil rahastatavad. Eesti peab kasulikuks strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil, rõhutades samas vajadust tasakaalu järele majandusjulgeoleku ja majanduse avatuse vahel. Tööstuse eelisarendusalade meetmete rakendamine peaks jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks. Oluliseks peame ka liikmesriikide sisulist kaasamist otsustusprotsessi, eelistades oluliste sätete puhul muid menetlusi delegeeritud aktidele. Eesti saab toetada madala süsinikusisaldusega toodete nõudeid, eeldusel et on selge isedeklareerimise kontrolli ja järelevalve raamistik, ning peab vajalikuks vältida ehitussektoris topeltregulatsiooni ja Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja liikmesriikide pädevust austavalt. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2026. a Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, edaspidi IAA) ettepaneku. Määruse eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi kasvava ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi välistest tarnijatest, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamatele, tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Määrusega soovib Euroopa Komisjon tagada, et 2035. aastaks moodustaks tööstustoodang 20% ELi SKPst. Euroopa Komisjoni ettepanek on üles ehitatud kolmele sambale:  Loamenetluse2 lihtsustamine ja kiirendamine tööstuslikele tootmisprojektidele, sealhulgas tööstustootmise kiirendamise alade loomine. Soovitakse luua ühtsed juurdepääsupunktid kasutades ELi ettevõtluskukrut, kohustus luua ühtne loamenetluse protseduur ühe taotlusega, mis hõlmab ühe projekti jaoks kõiki lubasid. Eelkõige on silmas peetud meetmed energiamahukate tööstuste süsinikuheite vähendamise projektideks, et kiirendada loamenetlust.  Nõudluse suurendamine madala süsinikusisaldusega ja/või ELis toodetud tehnoloogiate ja toodete järele. Eeskätt läbi “Euroopa päritolu” nõuete riigihangete ja avaliku toetuse skeemide jaoks teatud strateegilistes sektorites nagu teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad. “Euroopa päritolu” hõlmaks lisaks EL liikmesriikidele ettevõtteid ja tooteid kaubanduspartneritelt kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega sh vabakaubanduslepped, ELi tolliliit ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankeleping (Government Procurement Agreement, GPA).  Tingimuste kehtestamine üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele otseinvesteeringutele kujunemisjärgus strateegilistes sektorites, kus üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest. Fookuses on neli sektorit: akude, elektri- ja hübriidsõidukite tootmine, päikeseenergia tootmine ja kriitilised toormed. Eesmärk on tagada tarnekindlus ja tehnoloogilised 2 Loamenetlus IAA kohaselt – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube tööstuslike tootmisprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas [ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega[1]] artiklis 1 määratletud ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta 2  edusammud nendes sektorites. Antud välisinvesteeringutele kehtivad lisanõuded, sh EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamise nõue. Algatuse põhieesmärgid: Toetada Euroopa tootmist — muuhulgas nõuda, et riigihangetest ja toetustest suure osa saaksid tooted, mis on „Euroopa päritolu (Made in EU)“3, et tugevdada kohalikke tarneahelaid.  Suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet globaliseeruvas majanduses, vähendades (eriti strateegilisena määratletavates valdkondades) sõltuvust imporditud komponentidest ja tehnoloogiatest.  Lihtsustada investeeringute tegemist ja vähendada bürokraatiat suurte strateegiliste projektide elluviimisel, sealhulgas lubade saamisel.  Soodustada nõudlust madala süsinikuheitega toodete järele, näiteks läbi ühiste keskkonnastandardite ja avaliku sektori tellimuste. Uued reeglid hakkavad kehtima piiratud arvule strateegilistele sektoritele, nagu rohetehnoloogia, autotööstus, keemiatööstus ja terasetööstus. Eelnõuga seatakse eesmärgiks suurendada töötleva tööstuse osakaalu ELi SKPs 2035. aastaks 20%-ni. IAAga loodetakse anda hoogu ELi töötlevale tööstusele, et toetada raskustes olevaid tööstuseid ning aidata ettevõtjatel kasvada ja luua uusi kvaliteetseid töökohti, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamale ja tulevikuvalmis tehnoloogiale. Eelnõuga kehtestatakse tööstuse kiirendamiseks riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade puhul ELi päritolu ja/või vähese CO2 eriheite suhtes nõuded. Need kehtivad teatud strateegilistes sektorites, ennekõike terase, tsemendi, alumiiniumi, autode ja nullnetotehnoloogiate puhul. Samal ajal luuakse raamistik, mida saab vajadusel laiendada muudele suure energiakasutusega sektoritele, näiteks keemiatööstusele. Eesmärgiks on suurendada Euroopa tootmisvõimsust ning nõudlust Euroopa päritolu puhta tehnoloogia ja toodete järele. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid muu hulgas kehtestama ühtse digitaalse loamenetluse, millega tööstusprojekte kiirendada ja lihtsustada. Kaitsevaldkonna riigihangete nõuded on sätestatud vastavas valdkonna direktiivis- ELi kaitse- ja julgeolekuhangete direktiivi 2009/81/EÜ. Euroopa Komisjonil on kavas esitada eraldi kaitsehangete direktiivi muutmise eelnõu selle aasta kolmandas kvartalis ning Euroopa eelistamise teemad peaksid tulema arutelule selle raames Selleks, et säilitada liidu turu avatus, kutsutakse eelnõus üles rakendama riigihangete puhul rohkem vastastikkust ja tagama võrdse kohtlemise riikidele, kes võimaldavad ELi ettevõtjatele pääsu oma turule. Selliste partnerite sisend, kellega EL on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu või kes on riigihankelepingu pooled ja kui lepingu raames kehtivad vastavad liidu kohustused, loetakse liidust pärinevaks. Muude riigi toimingute, ennekõike avaliku sektori kavade ja enampakkumiste puhul võivad partnerid kuuluda eelnõu kohaldamisalasse, kui nad on sõlminud ELiga vabakaubanduslepingu või tolliliidulepingu. Eelnõuga ei välistata välismaiseid otseinvesteeringuid, kuid kehtestatakse tingimused üle 100 miljoni euro suuruste investeeringute kohta strateegilistes sektorites, kui üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% üleilmsest tootmisvõimsusest. Selliste investeeringutega soovitakse luua ELis rohkem reaalset väärtust, luues kvaliteetseid töökohti, soodustades innovatsiooni, majanduskasvu ning tagades tehnoloogia ja teadmussiire. Lisaks sellele peavad investeeringud vastama eelnõus määratlevatele kohaliku sisu nõuetele. Samuti peab Euroopa tööjõu määr olema nende puhul vähemalt 50%, et ühtsele turule pääsust saaksid lisaks investoritele kasu ka ettevõtted ja kodanikud. Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 15.06.2026. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tööstuse töörühmas. 3 IAA ettepaneku kohaselt võrdsustuks kaubanduslepetega seotud partnerriikide tooted EL päritoluga. 3 Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk ([email protected]; 625 6341); EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353; [email protected]); Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5556 1425; [email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud koondas välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843; [email protected]); ning Rahandusministeeriumi ettepanekud EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156; [email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751). EL tööstuspoliitikat puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:  Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);  Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil)  Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2023. a istungil ja Riigikogu ELAKi 7. juuli 2023. a istungil);  Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi kohta (heaks kiidetud 27. oktoobri 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2026. a istungil ja esitatud Riigikogu ELAKi 15. mai 2026. a istungi päevakorda));  Eesti seisukohad kaitsevalmiduse koondpaketi ehk kaitse omnibussi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 26. septembri 2025. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi 6. juuli 2020. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi 22. oktoobri 2021. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23. novembri 2023. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. aprilli 2026. a ning Riigikogu ELAKi 13. aprilli 2026. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari 2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta - COM(2020) 80, COM(2019) 640 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2020. a istungil, kinnitatud Riigikogu ELAKi 19. oktoobri 2020. a istungil);  Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad – läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 23. jaanuari 2026. a istungil); 4   Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a ning Riigikogu ELAKi 19. detsembri 2025. a istungil);  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);  Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis 2023.a);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. detsembri 2024. a istungil ;  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2023. a istungil ning 8. jaanuari 2024. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);  Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta (heaks kiidetud 9. mai 2024 Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2023. a istungil). 2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus 2.1 Õiguslik alus IAA eelnõu õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114, mis lubab liidul võtta ühtlustamismeetmeid. Arvestades vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamise keerukust ja rahvusvahelist iseloomu, on sellised meetmed vajalikud ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, eriti teatud strateegilistes sektorites. Lisaks on vaja kasutada ka aluslepingu artiklit 207 ELi ühise kaubanduspoliitika kohta täiendava õigusliku alusena seoses käesoleva määrusega kehtestatud teatud meetmetega. Välisinvesteeringuid käsitlevad sätted hõlmavad konkreetseid sektoreid, et tagada minimaalsed investeerimistingimused ja lisandväärtusega tootmine liidus. Seetõttu on need sätted suunatud ühtse turu nõuetekohasele toimimisele ja tuginevad ka ELi ühtse kaubanduspoliitikale. 2.2 Subsidiaarsus Komisjon toob esile, et konkurentsivõime, kestlik heaolu, majandusjulgeolek ja süsinikuheite vähendamine on ELi jaoks olulised küsimused. Ükski liikmesriik ei ole võimeline üksi tööstusliku süsinikuheite vähendamisega tulemuslikult tegelema, kuna see on keeruline ülesanne, mis ühendab endas energiaturud, kliimamuutuste leevendamise jõupingutused ja ühtse turu nõuetekohase toimimise vajaduse energiamahukate tööstustoodete ja nullnetotehnoloogiate jaoks. Tööstuse ees seisvad konkurentsivõime probleemid ajendavad tõenäoliselt EL liikmesriike rakendama ühepoolseid meetmeid. Kuigi sellised jõupingutused võivad olla põhjendatud, võivad need kahjustada ühtse turu toimimist ja seda killustada, muutes ELi haavatavamaks väliste vapustuste suhtes ja suutmatuks ühtse turu eeliseid ära kasutada, et tuua kasu kohalikele ja Euroopa ökosüsteemidele. Seetõttu on vaja ühtlustatud ELi tasandi lähenemisviisi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114, et tagada ühtse turu hea toimimine ning lahendada vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamisega seotud probleeme, kaitstes samal ajal ELi konkurentsivõimet. Kui liikmesriigid võtaksid käesoleva algatusega ette nähtud meetmeid üksi, ei oleks need nii tulemuslikud, sest probleemid puudutavad ühtset turgu. Need ei piirdu üksikute liikmesriikidega, vaid on seotud ELi tööstusbaasi ja ELi-üleste tarne- ja väärtusahelatega. Samuti on kliimamuutused piiriülene probleem, mis nõuab nii rahvusvahelist kui ka ELi tasandi meetmeid, et tõhusalt täiendada ja tugevdada piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil võetud meetmeid. Meetmete mittevõtmise hind on üleeuroopaline. Tööstuse ümberkujundamine mõjutab paljusid sektoreid ELi majanduses, mistõttu on koordineeritud tegevus ELi tasandil hädavajalik, et edendada ümberkujundavat, õiglast ja kulutõhusat üleminekut ning ülespoole suunatud lähenemist. Kooskõlastamata riiklikud meetmed võivad kehtestada 5 turuosalistele erinevaid reegleid, ühtlustamata riigihanke tavasid, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete tavade ja lubade menetluste puhul, ning seega kahjustada ELi ühtse turu toimimist. Edasiste ELi meetmeteta jääks praegune olukord tõenäoliselt püsima, suurendades ohtu, et EL kaotab strateegilise tööstusvõimekuse, et ühtne turg killustub veelgi ning et EL muutub rohe-, digi-, kaitse- ja majandusliku julgeoleku eesmärkide saavutamisel kriitiliselt sõltuvaks kolmandatest riikidest. See võib avaldada negatiivset mõju ELi majanduslikule julgeolekule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, peamiselt tööhõive, regionaalarengu ja võrdsele juurdepääsule tööstusvõimalustele. Seetõttu keskenduvad kavandatud meetmed valdkondadele, kus ELi tasandil tegutsemine annaks vajalike jõupingutuste ulatuse, kiiruse ja ulatuse tõttu tõendatavat lisaväärtust – meetmed, mille eesmärk on parandada energiamahukate tööstusharude majanduslikku tasuvust süsinikuheite vähendamiseks investeerimisel ning ELi strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate konkurentsivõime tugevdamisel. ELi lepingu artikli 5 lõige 3 sätestab, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt e sätestab, et liidul on ainupädevus ühise kaubanduspoliitika valdkonnas. ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 2 kuulub ainupädevuste valdkonda. Seetõttu ei teki subsidiaarsuse küsimust, kuivõrd ELi toimimise lepingu artiklit 207 kasutatakse täiendava õigusliku alusena EL ühise kaubanduspoliitika rakendamise meetmetele. Eesti hinnangul on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas. 2.3 Proportsionaalsus Euroopa Komisjon on välja toonud, et kavandatavad ELi meetmed peaksid vastama proportsionaalsuse põhimõttele, näidates üles lisaväärtust ELi tasandil tegutsemisel vajalike jõupingutuste ulatuse ja kiireloomulisuse tõttu. Loamenetluse meetmed kohustavad liikmesriike protsesse üle vaatama. Loaandmise menetluste digitaliseerimine peaks komisjoni hinnangul pikas perspektiivis kaasa tooma nii ametiasutuste kui ka ettevõtjate aja- ja kulusäästu, võimaldades kiirendada puhta tootmise ja tööstusliku kasutuselevõtu arengut kogu ELis. Eesti vaatest on mitmed asjassepuutuvad protsessid juba digitaliseeritud ning pakuvad teenust, mis on lähedane määruse ettepaneku eesmärkidele. Vähese süsinikuheitega ja ELis toodetud toodete nõuded on Euroopa Komisjoni hinnangul proportsionaalsed Euroopa tööstusliku tootmisvõimsusega ning kavandatud nii, et need ei tekitaks märkimisväärset rahalist koormust liikmesriikide halduseelarvetele. Eesti vaatest võib tekkida ajutine surve tootmismahtudele, mida võivad leevendada määruse ettepanekus välja toodud erisused ning avatus koostööks kaubanduspartneritega. Juhtturgude loomine on ülioluline võtmetähtsusega sektorite ja tehnoloogiate konkurentsivõime suurendamiseks, tugevdades seeläbi ELi tööstusbaasi ja tagades autonoomia nendes strateegilistes sektorites. Juhtturud võivad luua Euroopa turul ka võimalusi Eesti ettevõtetele ja innovatiivsetele tehnoloogiatele. Välismaiste otseinvesteeringute kohustuslikud tingimused on vajalikud, et saavutada eesmärk maksimeerida nende investeeringute eeliseid kõigis liikmesriikides, tugevdada ühtse turu eeliseid ja võimendada juurdepääsu ühtsele turule. Need tagavad, et investeeringutega kaasneb oskusteabe arendamine, töökohtade loomine ja väärtusahela lõimimine. Komisjon leiab, et tööstustootmise eelisarendusalasid käsitlevad meetmed jätavad liikmesriikidele vastutuse selliste eelisarendusalade kindlakstegemise ja määramise eest, pakkudes samal ajal kasu läbi töötlevale tööstusele paremate ja konkurentsivõimelisemate tingimuste loomise. Eesti leiab, et taoliste eelisarendusalade loomine liikmesriikide vahel ühtlustatud tingimustel ei pruugi arvestada liikmesriikide eripärasid ega juba tööstusalade jaoks tehtavaid pingutusi. 3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 3.1 Mõju majandusele EL töötlevas tööstuses töötab umbes 30 miljonit inimest ning 2023. aastal oli selle loodud lisandväärtus 2,5 triljonit eurot. Tegu on Euroopa suurima ettevõtlussektori tööhõivesse (18,7% kogu tööhõivest) ning lisandväärtuse loomisesse (23,6%) panustava sektoriga. Samal ajal paiskab töötlev tööstus õhku u. 26% kogu EL kasvuhoonegaasidest, sellest suur enamus energiamahukate tööstuste poolt (22% EL koguväärtusest). EL 6 puhta tööstuse leppega soovitakse saavutada olukord, kus Euroopa tööstused saavutavad konkurentsieelise kõrgema väärtusega ning samas madalama heitekoguse sisaldusega tootmises. Sellega toetataks nii Euroopa tööstust kui saavutataks EL kliimaeesmärgid. Ülemaailmne nullnetotehnoloogiate turg kasvab prognooside kohaselt 2035. aastaks kolmekordseks. Hetkel on selle sektori oluliste tehnoloogiate tootmisvõimekus suures osas Hiina käes, kes kontrollib üle 90% päikeseenergia tehnoloogiate ning akude tootmisest. Selles valguses tuvastas Euroopa Komisjon 2023. a kümme olulist tehnoloogiavaldkonda4, mis on hädavajalikud Euroopa julgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks tulevikus. Need valdkonnad on digitaalsete ja puhaste tehnoloogiate arengu aluseks, kuid on samas EL strateegiliste sõltuvuste ja tarneahelate riskide allikaks. Euroopa sõltuvuste vähendamiseks ning tööstuse tugevdamiseks on nende tehnoloogiate kohapealse tootmise suurendamine oluline. Eestis hõlmas töötlev tööstus 2025. aastal 15,4% tööturust5 ning andis 12,4% lisandväärtusest. Töötlevas tööstuses oli hõivatud umbes 108 000 töötajat. Eesti ekspordikäibest moodustab tööstusettevõtete panus sõltuvalt aastast ligikaudu 1/3. Tööstuspoliitika 2035 eesmärkide hulka kuuluvad tööstuse lisandväärtuse ja ekspordi osakaalu tõstmine ning kestlikkuse põhimõtete rakendamine. Tööstuse konkurentsivõimelisust aitaks muuhulgas tõsta digitaliseerimine, rohetehnoloogiate arendamine ja rakendamine ning tööstussektori ressursi- ja energiatõhususe suurendamine. IAA fookus strateegiliste, madala süsinikdioksiidi heitega ja Euroopa‑siseselt toodetud toodete nõudluse suurendamisel loob Eestile võimaluse tugevdada just neid segmente, millel on juba praegu majanduses oluline roll. Näiteks tootmissektori harud nagu elektroonika ja masinate tootmine, puidu ja paberitööstus ning toidutööstus moodustavad olulise osa Eesti eksportivast tööstusest ja nende ettevõtetel on potentsiaali kasu saada nii uute rohetehnoloogiatel põhinevast tootmisest kui ka parema ligipääsu kaudu ELi rahastus‑ ja hankeprogrammidele. Lisaks soovitakse IAAga luua lihtsamate loataotluse protsessidega tööstusprojektidele, eelisarendatavate tööstustootmise alade ja strateegilisemate investeeringutega tingimused, mis võivad julgustada kohalikke ettevõtteid panustama energiasalvestuse, elektrisõidukite komponentide ja taastuvenergia seadmete tootmisse, tugevdades samal ajal Eesti osalust ELi ühtsetes tarneahelates ja suurendades tööstuse vastupanuvõimet globaalsete kõikumiste suhtes. Euroopa Liidu päritolu eelistamise rakendamine riigihangetes peale 2029. a. teatud sektorites (EL eelistamisel ei nõuta 100% Euroopa päritolu toodangu kasutamist vaid nt alumiiniumi puhul 25% ning tsemendi puhul 5%) ning suhteliselt madala lävendiga oleks teatavates sektorites tootvatele Eesti tööstustele põhimõtteliselt positiivne, kuna tõuseks nõudlust Euroopa päritolu toodete järele. Siiski võib tõusta mõningate väikekomponentide hind importimisel (eriti väiksemate partiide tellimisel), mis võib kanduda ehitushindadesse Eestis ning see võib muuta kallimaks kodu soetamise, energiatõhusaks renoveerimise ning teisalt mõjutada inflatsiooni ja palgasurvet. IAA eelnõus sisalduvatest sektoritest puudub Eestis alumiiniumi tootmine, kuid leidub ehitussektoris kasutatavate alumiiniumtoodete (nt alumiiniumprofiilid, aknad, metalltaara jm) tootjaid. Eestis on üle 100 metalluste- ja akende tootja ehk see võib hõlmata ka teistest metallidest toodete valmistajaid. Tsementi toodab Eestis peamiselt Heidelberg Materials Kunda AS, mörti toodab mitu erinevat tootjat. Autotööstusega seotud erineva suurusega ettevõtteid on Eestis ligi 35. Rohetehnoloogiatega tegelevad ettevõtted ulatuvad iduettevõtetest suuremate taastuvenergiatootjateni, ettevõtteid koondava Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liidu liikmeid on ligi 130. Alumiiniumi töötlemisega tegelevatel ettevõtetel tekib nii Eesti sees kui ka väljaspool riigihangetel osalemiseks vajadus kasutada IAA nõuetega vastavuses olevat alumiiniumi. Eesti imporditavast alumiiniumist ja alumiiniumtoodetest (klassifitseerimiskood CN76) oli 2025. aastal üle 63% EL päritolu, millele lisandus Euroopa majanduspiirkonna riikidest (nt Norra) ning mitmest muust vabakaubandusleppe või tolliliiduga seotud riikidest (nt Türgi) imporditav kogus üle 10%. Raua ja terase (CN72) puhul oli EL riikidest imporditav kogus üle 75% ning raua- ja terastoodete (CN73) puhul üle 57%, millele IAA kontekstis samuti lisandub muudest 4 Komisjoni soovitus 3.10.2023 5 TT0200: HÕIVATUD JA PALGATÖÖTAJAD | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas 7 kaubandusleppega seotud riikidest imporditav kogus. Tsemendi puhul oli EL päritolu impordi osakaal üle 63%, millele lisandub Norrast 23%. Seega toimub IAA käsitletavate EL päritolu materjalide puhul import Eestisse juba praegu suures osas EL riikidest, Euroopa majanduspiirkonna riikidest või vabakaubandusleppega seotud riikidest. Juhul, kui eelnõu jõustumise tulemusel väheneb riigihangetel potentsiaalsete pakkujate ring ning IAAst tulenevad tingimused tõstavad hangete hindu Eestis, siis võib selline hinnatõus kajastuda ühel hetkel ka avalike teenuste, sh võrguteenuse hindades, kuivõrd avalike teenuste tasu on kulupõhine. Näiteks oli ELi ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA, mille liikmed on Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) riikide raua ja terase hinnatase keskmiselt kolmandiku võrra kõrgem kui mujalt imporditud toodetel. Raua- ja terastoodete puhul oli hinnaerinevus veelgi suurem, alumiiniumtoodetel mõnevõrra väiksem, kuid hindade erinevus sõltub konkreetsest tootest (teatud juhtudel on kõik tooted imporditud Eestisse väljastpoolt ELi ja EFTA riike). Määruse ettepanek sisaldab erandeid suurele hulgale kaubanduslepetega seotud riikidele, mis jäävad väljaspoole EL ja EFTA piire. Eesti ettevõtted saavad rohkem tuge eeldatavasti akutehnoloogias ja vesiniku arenduses, see võib tuua uusi investeeringuid ja tehaseid. Eeldatavasti luuakse tehnoloogia- ja tööstusettevõtetele rohkem toetusi, sealjuures ka rohkem ELi ja riigiabi näiteks idufirmadele (nt cleantech) ning tööstuse digitaliseerimiseks. Ka Eesti tugev IT-sektor võib saada sellest kasu. Näited Eestis asuvatest ettevõtetest, kes potentsiaalselt võiksid IAA ettepanekutest Euroopa päritolu eelistamisel kasu saada, on muuhulgas autotööstusele ning tuuleturbiinidele sobivaid püsimagneteid tootev Neo Performance Materials, energiasalvestuslahendusi tootev Skeleton Technologies, integreeritud päikesekatuste tootja Roofit.solar, akudesse sobivat süsinikku uudse tehnoloogiaga tootev UP Catalyst, vesiniku tootmiseks vajalikke elektrolüüsereid tootev Stargate Hydrogen, vesinikutehnoloogiad tootev Elcogen ja mitmed teised. Välisinvesteeringute nõuete mõju Eestile on eeldatavasti väike, kuna IAAs mainitud sektorites ning tingimustele vastavaid investeeringuid on Eestis vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400 miljoni euro. Peamised kolmandatest riikidest investorid olid Kanadast, Iisraelist, Ameerikast ja Jaapanist. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a on kokku olnud 15 loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele. 3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale EL üleselt on määruse mõjuhinnangu ootus töökohtadele positiivne, EL terase tootmise sektoris säiliks umbes 4500 töökohta. Pikemas perspektiivis on hinnatud, et keskendumine EL päritolu akude komponentide ja akude tootmisele kooskõlas muude EL algatustega nagu akude tootmise edendamise strateegia (Battery Booster Strategy) ning sellega seotud algatused peaks tooma ELi 170 000 selle sektoriga seotud töökohta. Samuti võib eeldada, et EL päritolu tootmise eelistamine aitab Eestis säilitada olemasolevaid töökohti mõjutatud tööstussektorites ning luua uusi. Algatustega eeldatavasti tööjõu vajadus kasvab, kuid juba täna on nendes valdkondades töötajaid puudu; vajatakse rohkem spetsialiste: insenere, energiatehnoloogia eksperte. See võib suurendada survet haridussüsteemile ja palgatasemele. Samuti võib see suurendada välistööjõu kaasamise vajadust. 3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Avaliku sektori töökoormus võib eelnõust tulenevate nõuete tõttu kasvada. Riigihangetes teatud sektorites EL nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele (ja ettevõtjatele) kui EL päritolu tõestavatele asutustele. IAA jõustumisel peavad hankijad veenduma, et juhul kui hange puudutab eelnõuga määratletud sektoreid, siis peavad vastavad hanke tulemusel valitavad lepingupartnerid vastama ette nähtud Euroopa päritolu tingimustele. Määruse eelnõu näeb ette, et EL päritolu ning madala süsinikusisalduse tõestamine toimub ettevõtete poolt isedeklareerimise kaudu kooskõlas kehtiva riigihangete 8 direktiiviga. Vastava tõendusmaterjali kogumine jääb ettevõtjate, selle hindamine aga hankijate kanda. EL päritolu isedeklareerimise hindamiseks oleks vajalik andmekogu või juhend, eelistatult EL tasandil, et tagada ühetaoline info liikmesriikide vahel. Selline andmekogu või juhend aitaks leevendada võimalikku hangete läbiviimisega kaasnevat lisakoormust hankijatele. Ühtse loataotluse ning tööstuse eelisarendusalades ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset õigusloomet, sealhulgas:  Loaandja pädevuste koondamine  kontrollimenetluste,  esitatavate andmete,  keeldumise aluste,  kaasamise,  kehtetuks tunnistamise reguleerimist. Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade ühisosa on piiratud ning nende lubade andjad on erinevad (sealjuures kohalikud omavalitsused). Samuti ei ole selge, milliseid tegevuslubasid ning nende andjaid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad load). Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutuste vahelise töökorralduse ja järelevalve mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob eeldatavasti kaasa täiendava halduskoormuse ning kulud riigile või kohalikule omavalitsusele. Hetkel puudub Eesti õiguses vaste määruse eelnõu artiklis 27 nimetatud „aggregated baseline permit’ile“. Määruse ettepanekud loataotluse ja menetluse protsessi osas toovad kaasa ka ulatuslikud arendused infosüsteemides. Hetkel toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused eraldiseisvates infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS keskkonnakaitselubade jaoks), mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade vajadustele. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine hetkel kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu eeldaks nende süsteemide ulatuslikku ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid aega ja ressursse. Eesti on väike ja tõhusa riigikorraldusega riik, kus vajalikud asutused suhtlevad omavahel ning on kergesti leitavad. Samuti on arendatud töötavad ja digitaalsed menetlused erinevate valdkondade loamenetluste tarbeks. IAA eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul tooks Eestile kaasa kohustuse luua töötleva tööstuse projektide loataotluste esitamise jaoks Euroopa ettevõtluskukrul põhinev (digitaalne) ühtne juurdepääsupunkt (single access point). Sarnane ettepanek on tehtud ka üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistiku määruses, kus juurdepääsupunkti loomine on muutumas läbirääkimiste käigus vabatahtlikuks. Ühe loataotluse esitamine ühelt poolt lihtsustaks ettevõtjate jaoks taotlusprotsessi, kuna kaoks ära vajadus andmeid mitmekordselt esitada. Teiselt poolt võib selline lahendus ettevõtjate jaoks muuta lubade taotlemise keerukamaks ja selle kestust pikendada, kuna ei oleks võimalik esitada praeguste erinevate lubade taotlemiseks vajalikke materjale järkjärgult (ootamata viimase loa taotlemiseks vajalike materjalide valmimist), vaid kõigi praeguste lubadega seotud materjalid tuleks esitada korraga esmasel taotluse esitamisel ning ka nendega seotud võimalike täpsustavate päringute vastamine võiks peatada kogu protsessi. Kuna Eestis on kasutusel juba toimivad digitaalsed taotluste esitamise lahendused, oleks ettevõtluskukru kasutuselevõtt dubleeriv ning nõuaks märkimisväärset ajalist ja rahalist investeeringut. Justiits- ja Digiministeeriumi esialgsel hinnangul võib Euroopa ettevõtluskukru kasutuselevõtt erinevate olemasolevate digilahenduste asemel tähendada kuni 150 miljoni euro suurust kulu. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel (2026. aasta aprilli seisuga) kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Eelnõu kohaselt loodav platvorm peab võimaldama hallata taotlusi, nende menetlemist ja otsuseid ning tagama juurdepääsu asjakohastele esitatud taotlustele ning otsustele, mis on kättesaadavad keskses veebiportaalis. Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad 9 rakendamisetapis, sõltuvalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel saavutatavast lõplikust kokkuleppest. Riigihangetes madala süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt vastavalt eelnõus ette nähtud osakaaludele tähendaks määruses toodud mõjuhinnangu kohaselt ehituse kallinemist 0,45% võrra. Autotööstusele suunatud ettepanekute mõjul on sama hinnangu kohaselt madala süsinikusisaldusega terase ja alumiiniumi kasutamise mõju 0,225% auto hinnast (u 70 eurot) ning elektriautodes EL päritolu akukomponentide kasutamise mõju 2,2% auto hinnast (u 630 eurot). Madala süsinikusisaldusega ning Euroopa päritolu materjalide kasutamine võib tekitada survet nende materjalide saadavusele. IAA mõjuhinnangu kohaselt on hetkel EL tootmisvõimekus ettepanekuga puudutatud terase, alumiiniumi ja tsemendi tootmises järgmine: Tabel: Eeldatav Euroopa tootmise ja nõudluse ülevaade Euroopa Komisjoni analüüsi põhjal, miljonit tonni (allikas: IAA mõjuhinnang lk 210) Materjal Teras Alumiinium Tsement Aasta 2030 Eeldatav tootmine 134 9 197 Eeldatav nõudlus 176,52 16 160,7 % suhe nõudluse ja EL 75,9% 68,75% 122,6% tootmise vahel Antud info põhjal võib järeldada, et Euroopa terase ja alumiiniumi eeldatav tootmine ei täida EL nõudlust sajaprotsendiliselt. Vajamineva osa nõudlusest saab täita kas tootmismahtude suurendamise või kolmandatest riikidest importimisega. IAA eelnõu kohaselt on EL päritoluga võrdsustatud teatud partnerriigid, kelle tootmine võib nõudlust täita. Kuna Euroopa päritolu nõuded rakenduvad alumiiniumile 25% ja tsemendile 5% ulatuses ning ainult riigihangete puhul on tootmismaht piisav, et nende nõuete mahtu täita. Eelhinnangus oleks vaja täiendavat infot materjalide ja toodete (sh nt erinevat liiki sõidukite) toomismahtude piisavuse kohta ELis ja teistes "Euroopa päritolu" käsitlusele vastavates riikides, võrreldes kõigi EL riigihankekohuslaste (sh riikide, regioonide, kohalike omavalitsuste asutused, äriühingud avalike ülesannete täitmiseks korraldatavates hangetes) koondatud hankemahtudega nende materjalide ja toodete (sh konkreetsemate liikide) lõikes. Seetõttu ei ole piisavat alusinfot hindamaks, kas, milliste materjalide või toodete osas ning millistel vahemikel (aastatel) tooks eelnõu kohaste piirangute sätestamine kaasa nõudlusega võrreldes ebapiisavat pakkumist, seega tõenäolist survet hinnatõusule, hangete kallinemist ja osa hangitavate materjalide- toodete saamist kavatsetust hiljem. Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala süsinikusisaldusega terast ja alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju EL turule. Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris (sh taristu, ehitus ja sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega materjalidele. Tagajärjeks võib olla nende materjalide hinnatõus, mis võib kanduda edasi kogu tarneahelasse. Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat toorainet ning tagama selle vastavuse täiendavate sertifitseerimis- või deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete hinda. Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, isegi kui need on keskkonnasäästlikumad. Seega võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid) muutub järjest kallimaks, mis lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale vähem kättesaadavaks. Samas ei käsitle IAA eelnõu roheterase kasutamist väljaspool riigihankeid ning ei hõlma terveid väärtusahelaid nagu tehased ja nende seadmed, mistõttu selline olukord on hetkel teoreetiline. Mõju esialgset hinnangut autotööstusele käsitleb ka komisjoni poolne IAA eelnõu mõjuhinnang, mille kokkuvõte on ära toodud eelnevas lõigus. EL päritolu nõuete rakendamine riigihangetes võib teatud juhtudel tõsta riigihangete maksumust. EL päritolu alumiiniumi ja tsemendi kasutamine rajatistes on ülaltoodud impordistatistika kohaselt Eestis juba võrdlemisi 10 suur. EL päritolunõudega sõidukite puhul võib juhul, kui hangitakse elektriautosid, pistikhübriidautosid või kütuselemendiga autosid väheneda pakkumiste hulk ja seega väheneda konkurents riigihangetel, mis samuti võib tuua kaasa hangete maksumuse suurenemise. Nõuded vastavate vähese heitekogusega sõidukite hankimiseks võivad tuleneda erinevatest EL õigusaktidest, sealhulgas keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiiv6. Samuti on EL juba kehtestanud tariifid Hiina päritolu elektriautodele. Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse (Investment Authority), keda tuleb võimalikust välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab määruse ettepanekuga välisinvesteeringutele seatavate tingimuste täitmist. Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents. On tõenäoline, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutav nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele peab pärast IAA jõustumist hakkama kohalduma ainult Euroopa või sellega võrdsustatud päritolu nullheitega sõidukitele. Kuna kohalike omavalitsuste hankereeglid on samad, oleks määruse eelnõu ettepanekute mõjud kohalikele omavalitsustele riigihangetel samuti samad, mis käesolevas analüüsis eelnevalt välja toodud. Kohalikele omavalitsustele tekkida võivad kulud sõltuvad sellest, kui palju ja mida antud kohalik omavalitsus hangib. 3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusega soovitakse vähendada EL sõltuvusi kolmandatest riikidest, selle jaoks kehtestatakse EL päritolu raamistik (hõlmab EL liikmesriike, vabakaubanduslepete ja tolliliitudega seotud riike ning riigihankeleppega (Government Procurement Agreement, GPA) seotud riike) teatud strateegiliste sektorite toodete ja teenuste suhtes. Samuti sätestatakse tingimused välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates strateegilistes sektorites, kus investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot. Need kohalduvad üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele otseinvesteeringutele neljas strateegilises sektoris (akud, elektrisõidukid, päikesepaneeli-tehnoloogiad ja kriitilised toormed), kus üks kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest. Ettepanek näeb ette kuus tingimust, millest tuleb täita neli: Euroopa tööjõu määr vähemalt 50% (see tingimus alati kohustuslik); ELi enamusosaluse säilitamine nii kapitali kui kontrolli osas; tehnosiire; 1% globaalsest käibest tuleb investeerida ELis teadus- ja arendustegevusse; EL väärtusahelate integreerimine, sealhulgas 30% valmistoodete jaoks ostetud komponentidest peaksid pärinema EList. Väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400 miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15 loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele. Seetõttu võib eeldada vähest mõju välissuhetele, kuna teatavate nõuete loomisel välisinvesteeringutele võib tekkida risk, et investeeringu piirangute alla sattuvad kolmandad riigid võivad vastata sarnaste piirangute kehtestamisega või muude majanduslike vastumeetmetega. Algatusega panustatakse muuhulgas ka energiasõltumatusele: vähem sõltuvust imporditud energiast (nt Venemaalt). Kavandades rohkem kohalikke energialahendusi suureneks ka energia alane varustuskindlus. 3.5 Mõju keskkonnale 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta. 11 EL on seadnud ambitsiooni saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks (netonullheitega) maailmajaoks. Selleks on kokku lepitud, et EL peab 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemetega vähemalt 55% ja suunama majanduse seeläbi kindlalt süsinikuneutraalsuse teele. 2040. aastaks peaksid heitkogused vähenema ligikaudu 90% (sellest vähemalt 85% ELis endas) ja 2050. aastaks peavad veel jäänud heitkogused olema tasakaalustatud süsinikdioksiidi sidumisega, et nii saavutada üldine netonullheide. Need eesmärgid on kavandatud pikaajalise eesmärgini jõudmise vaheetappidena, mille kaudu pannakse paika prognoositav ja järkjärguline tegevuskava. IAA eesmärgid rohetehnoloogiate tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas ning madalama süsinikusisaldusega toodetele juhtturgude loomiseks on kooskõlas EL üldiste kliimaeesmärkidega. Madala süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt IAA ettepanekute alusel vähendaks EL üleselt keskkonna paisatava CO2 hulka aastaks 2030 Euroopa Komisjoni hinnangul kokku 4,28 miljonit tonni. Madala süsinikusisaldusega toodetele loodud juhtturgude toimima hakates võib nende toodete nõudlus suureneda veelgi, mis aitaks vähendada CO2 õhku paiskamist. Euroopa soovib vähendada sõltuvust impordist, seega huvi kohalike ressursside vastu kasvab. Samuti võib Eestis suureneda surve uurida erinevate maavarade ja sealjuures fosforiidi või muude maavarade kasutust (samal ajal keskkonnavaidlused) ning võtta neist vähemalt osa võimalikult kiiresti kasutusele (samas ei pruugi veel olla selleks kättesaadavaid piisava kasuteguriga tehnoloogilisi lahendusi). 3.6 Mõju põhiõigustele Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid. EL põhiõiguste harta artikkel 16 sätestab ettevõtlusvabaduse. Käesoleva eelnõuga kavandatavad meetmed suurendavad innovatsioonivõimekust ning soodustavad nõudlust energiamahukate tööstustoodete järele liidus, mis võib tugevdada ettevõtlusvabaduse teostamist kooskõlas liidu õiguse ning liikmesriikide õiguse ja tavadega. EL tööjõu defineerimisel kasutab määrus laia definitsiooni, mis ei ole diskrimineeriv seaduslikult ELis elavate elanike suhtes. 4. Sisu ja võrdlev analüüs Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, sealhulgas määruse reguleerimisese, nimelt siseturu toimimise parandamine, luues raamistiku, et tagada ELi juurdepääs asjakohaste tootmistoodete ja nende tarneahelate turvalisele, kestlikule ja vastupidavale pakkumisele, määruse kohaldamisala, industrialiseerimise eesmärk ja määruse kohaldamiseks vajalikud mõisted. II peatükis kirjeldatakse tööstustootmise ja süsinikuheite vähendamise soodustavaid tingimusi. Selles sätestatakse sätted, mis tagavad tööstuslike tootmisprojektide jaoks sujuva, tõhusa ja digitaalse lubade andmise menetluse. Samuti kehtestatakse sätted energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide ja neto nullheitega tööstusprojektide lubade andmise menetluse kohta. III peatükis kehtestatakse raamistik ELi päritolu ja vähese CO2-heitega toodete nõuete kohaldamiseks teatud strateegiliste sektorite tootmissisendite suhtes riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis. See sätestab terase vähese süsinikuheite nõuded ning betooni, mördi ja alumiiniumi, mida kasutatakse konkreetsetes allsektorites, nimelt hoonetes, taristus ja transpordisektoris, ELi päritolu ja vähese süsinikuheite nõuded, samuti sõidukite liidu päritolu nõuded. Lisaks annab see volituse kehtestada nõudluspoolseid meetmeid keemiatööstuse toodete kohta. IV peatükis kehtestatakse raamistik tingimuste osas välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates strateegilistes sektorites, kus investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot ning rohkem kui 40% sektori globaalsest tootmisvõimsusest kuulub kolmandale riigile, mille kodanik või ettevõtja välisinvestor on. Sellised välisinvesteeringud ei jõustu enne, kui asjakohased tingimused on täielikult täidetud. Peatükki kohaldatakse 12 töötleva tööstuse välismaiste otseinvesteeringute suhtes mis tahes järgmises kujunemisjärgus strateegilises sektoris: a) akutehnoloogiad ja nende väärtusahel akupõhiste energiasalvestussüsteemide jaoks; b) täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid, sealhulgas elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega seotud komponendid; c) päikeseelektri tehnoloogiad; d) kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt. EL liikmesriikide määratud investeerimisasutused vastutavad nende tingimuste täitmise läbivaatamise ja jälgimise eest, kusjuures Euroopa Komisjonil on koordineeriv roll. Tingimused ei rakendu riikidele, kellega ELil on kahe- või mitmepoolsed investeeringuid käsitlevad lepped. V peatükis kehtestatakse raamistik tööstustootmise eelisarendusalade määramiseks liikmesriikide poolt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Need piirkonnad on mõeldud tööstustegevuse geograafiliste klastrite moodustamise lihtsustamiseks ja soodsate tingimuste edendamiseks seal asuvatele tööstusharudele. Tööstustootmise eelisarendusalasid arendatakse koostoimes teiste ELi algatustega. VI peatükis kehtestatakse määruse ühised lõppsätted, sätestades rakenduseeskirjad, sh hindamise, järelevalve, läbivaatamise, delegeeritud volituste teostamise ja karistused. See hõlmab ka määruse (EL) 2018/1724 [ühtse digivärava määrus] muudatusi; määruse (EL) 2024/1735 [heitevaba tööstusharu seadus] muudatusi, sh sätteid riigihankemenetluste päritolunõuete kohta; riigihangete küberturvalisuse nõudeid ja oksjonite tugevdatud küberturvalisuse sätteid; oksjonite ja muud tüüpi avaliku sekkumise päritolunõudeid. Lõpuks hõlmab see ka määruse (EL) 2024/3110 (ehitustoodete määrus) muudatusi, et tagada sidusus ja sünergia käesoleva ettepaneku eesmärkidega ning toetada selle eesmärke. I lisas tuuakse välja tööstustootmise eelisarendusalade strateegiliste sektorite loetelu. II lisas määratletakse vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuded energiamahukatele tööstusharudele, liidu päritolunõuded või mõlemad riigihankemenetluste ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis. III lisas sätestatakse ELi päritolunõuded sõidukitele elektrisõidukite riigihankemenetluste ja ettevõttesõidukite puhul ettenähtud avaliku sektori toetuskavade kontekstis. Samuti sätestatakse kriteeriumid, mille alusel väikest heiteta sõidukit saab pidada määruse 2019/631 artikli 5 tähenduses „ELis valmistatuks“. IV lisas sätestatakse määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudatus. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 5.1. Eesti toetab tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa tööstust, arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa Liidu majandusele. Leiame, et eelnõus tuleb tagada paindlikkus liikmesriikide eripäradega arvestamiseks ning nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks. Selgitus: Peame oluliseks ELi tööstuse kiiret arendamist ja Euroopa majanduse positsiooni tugevdamist globaalselt. Seetõttu on oluline Euroopa sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest, eriti kriitiliste materjalide ja tehnoloogiate (nt mikrokiibid, akumaterjalid, rohetehnoloogiad) puhul. Samuti peame oluliseks Euroopa tööstuste toetamist olukorras, kus on risk kaotada konkurentsivõimes nii Euroopa turul kui ülemaailmselt ning seetõttu on oht Euroopa tööstustoodangu ja ettevõtete vähenemiseks. Mõlema eesmärgi saavutamiseks võib kasutusele võtta piiratud määral Euroopa Liidu päritolu kriteeriumi (vt. seisukoht 5.2.), kaasates seejuures ka partnerriike, kellega ELil on vastastikused kaubanduslepped. Algatuse artikliga 7 sõnastatakse nn “Euroopa Liidu päritolu” mõiste, mis tähendab sisu, tooteid või komponente, mis pärinevad EList, kusjuures päritolu määratakse vastavalt ELi tollieeskirjadele. Samas loetakse algatuse järgi riigihangete ja muude avalike sekkumismeetmete puhul liidu päritoluga samaväärseks ka selline sisu, mis pärineb kolmandatest riikidest, kellega ELil on vabakaubandusleping, tolliliit või kes on ühinenud 13 riigihankelepinguga, tingimusel et vastavad ELi kohustused kehtivad (artiklid 8 ja 9). Euroopa Komisjon võib siiski erandkorras sellise võrdsustamise täielikult või osaliselt välistada, eelkõige juhul, kui kolmas riik ei taga ELi ettevõtjatele võrdset kohtlemist, kui see on vajalik tarnekindluse või sõltuvusriskide vältimiseks või muudel lepingutes ette nähtud põhjustel (artikkel 8 lõige 2). EL päritolu kriteeriumi kasutuselevõtt peamiselt läbi riigihangete ja riigi toetuskavade suurendaks kohalike tootjate võimalust osaleda Euroopa turul ning aitaks ühtlasi tekitada juhtturge madala süsinikusisaldusega toodetele. Samas on vaja vältida olukorda, mil liidu päritolu kriteeriumi kasutamine tooks kaasa surve nõudluse ja pakkumise vahekorra ebasoodsale muutumisele ja sellega kaasnevale survele hinnatõusuks, mis vähendaks avaliku sektori piiratud vahendite eest hangitavat tulemust. Samuti on oluline, et eelnõus oleks tagatud paindlikkus ja arvestataks ka väikeste liikmesriikide eripärasid ning sealjuures nende turu suurust. Paindlik lähenemine näiteks digitaalsete lahenduste ülevõtmisel, loataotluste ja loamenetluste või tööstuse kiirendusalade osas võimaldaks kiirendada üleminekut puhtale majandusele ilma, et see pärsiks väikeste riikide konkurentsivõimet. Kuigi lühiajaliselt võib liidu päritolu kriteeriumi rakendamisega kaasneda ajutine hinnatõus, siis keskpikas vaates senikaua kui meil on sõltuvus kolmandatest riikidest, on risk, et jätkub Euroopa tööstuse pikaajalise languse trend ning tööstused kaovad. Plastitööstuse näitel on oht, et meil puudub ühel hetkel vastav tööstus ja võimekus ning majanduslik julgeolek ei ole tagatud. Seetõttu tuleks ELis ja piirkonniti luua vastavad tootmisvõimekused. IAAst saaks kasu ka Eesti ettevõtjad, kes samuti peavad konkureerima kolmandate riikide tootjatega. Praktikas on esinenud olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest on ettevõtjad nõus rohkem maksma. Need sektorid, kus EL päritolu nõudeid rakendatakse, tuleks eelnõus tuua praegusest selgemini välja, et välistada EL ühtse turu killustamist. Oluline on tagada liikmesriikide ning ELi ülene kontroll välisinvesteeringute üle ning maksimeerida välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa ja Eesti majandusele (vt. seisukoht 5.4). Eelnõu ettepanekute tulemusena suureneks reaalne kasu, mida mahukad investeeringud tooksid EL majandusele. Välisinvesteeringute mõju hindamine kooskõlas EL ja Eesti vastava õigustikuga tagab ühtlaste reeglite jälgimise üle ELi. Praegune IAA eelnõu sisaldab mitmeid ebaselgeid termineid, mis võivad jätta ettevõtjatele ja rakendavatele asutustele liigselt laia tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust. Näiteks eelnõu artikli 3 lõike 3 kohaselt on energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekt selline, mis vähendab CO₂- ekvivalentide heitkoguseid „oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“. Samas ei ole ükski neist kriteeriumitest eelnõus täpsemalt defineeritud. Eelnõu läbirääkimistel on vaja sellised kriteeriumid üheselt mõistetavana defineerida. IAAga seatakse ka mitmed detailsed protsentuaalsed piirmäärad ja künnised läbivalt: näiteks 49% maksimaalne lubatud välisomandile teatud strateegilistes investeeringutes, 40% globaalne turukontsentratsiooni piir, mille ületamisel rakenduvad lisatingimused jmt. Leiame, et vastavad määrad ja lävendid saaksid olla selgemad ja paindlikumad. 5.2. Eesti toetab eelnõus Euroopa Liidu päritolu põhimõtte rakendamist teatavates Euroopa Liidu jaoks strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes peab toimuma võimalikult vähese bürokraatiaga ja mitte tekitama lisakohustusi ettevõtjatele ning säilitama paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid. Vabakaubanduslepete ja muude erandite paremaks mõistmiseks ja arvestamiseks on vaja selgelt kindlaks määrata, milliste allikate ja kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte kontekstis tuleb arvestada. Euroopa Komisjon peab pakkuma lahendusi näiteks andmekogu või juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava ajavaruga enne hangete algatamist tugineda erandi rakendamisel. Selgitus: IAAga soovitakse kehtestada raamistik EL (liidu) päritolu ja vähese CO2 heite nõuete kohaldamiseks strateegiliste sektorite teatavate toodete ja teenuste suhtes riigihangete ja riiklike toetuskavade kontekstis. 14 Eesti on varasemates EL õigusaktide eelnõude seisukohtades nõustunud teatud tingimustel EL eelistuse kriteeriumi arvestamisega ELi ja liikmesriikide eelarve vahenditest kaasrahastatud projektide puhul, pidades seejuures silmas EL liikmesriikide tooteid ning arvestades piisavate tootmisvõimsuste ja tehnoloogia arengutaseme olemasoluga ning vajadusega võimaldada arvestada koostööd partnerite ja liitlastega (nt kaitsevaldkonnas NATO liitlastega). Samuti on Eesti toetanud vabatahtlikkuse põhimõttel Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Liidu päritolu kriteerium erineb EL eelistuse kriteeriumist kuna hõlmab laiemat hulka vabakaubanduslepingu, tollilepingu või riigihankelepinguga kaasatud kolmandaid riike. Hõlmatud riikide nimekirja ei ole Euroopa Komisjon avaldanud, kuid ELil on erineva tasandi kaubanduslepped sõlmitud üle 80 riigiga. IAAs hõlmatud sektorid on välja toodud eelnõu lisades ning määruse eelnõu osana esitatavates nullnetotööstuse määruse (Net Zero Industry Act - NZIA) täiendustes – keskendutakse energiaintensiivsele tööstusele, nullnetotehnoloogiatele ja autotööstusele. Strateegiliste sektoritena tööstuslikus tootmises keskendutakse EL päritolu osas Lisas II energiaintensiivsetele tööstustele (tsemenditööstus, alumiinium) ja Lisas III autotööstusele (elektrisõidukid, hübriidsõidukid ning kütuseelemente kasutavad sõidukid). Lisaks teeb IAA täiendusi NZIA määrusesse, luues EL päritolu kriteeriumid nullnetotehnoloogiatele nagu üksikud päikese- ja tuuleenergia, soojuspumpade ja akude komponendid (nt akujuhtimissüsteemid, inverterid). IAAs välja pakutud sektorid on loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on oluline mõju EL eesmärkidele majanduses ja kliimavaldkonnas. IAA sektorite loetelu võib pidada pigem kitsaks, sest välja on valitud mõned strateegilisemad sektorid, kus EL päritolu kriteeriumid aitaks luua eeliseid Euroopa ettevõtetele. Võrreldes 2023. a Euroopa Komisjoni nimekirjaga EL jaoks olulistest strateegilistest tehnoloogiatest7 on IAAga hõlmatud sektoreid vähe (otseselt hõlmatud on vaid nullnetotehnoloogiad, kaudselt läbi nt autotööstuse ka kiibid, sensorid/andurid, kõrgtehnoloogilised materjalid). IAA eelnõu tagasisides esitasid huvirühmad ettepanekuid IAA sektorite loetelu laiendamiseks erinevate sektoritega (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit, EIS, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector), samas ei ole nende ettepanekutega koos üldjuhul esitatud piisavat infot nende sektorite tootmismahtude prognoosist ja selle piisavuse hinnangust, arvestades EL liikmesriikide eeldatavat koguvajadust lähikümnendil. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et liigne sõltuvus kolmandate riikide tarnijatest võib tekitada märkimisväärseid riske, eriti strateegiliselt tundlikes sektorites nagu energiajulgeolek, meditsiinitarbed, mikroelektroonika, kaitsetööstus ja kriitilised toorained. Sõltuvuste vähendamiseks tuleks tugevdada ELi tootmisvõimekust kriitilistes sektorites, mitmekesistada tarneahelaid ja investeerida innovatsiooni ning tööstuse arendamisse. Eelnõu strateegiliste sektorite loetelu võib pidada hetkel piisavaks kuna otstarbekas on enne IAA sektorite nimekirja täiendamist oodata ära IAA rakendumise mõju, ning seejärel hinnata vajadust sektorite loetelu täiendamiseks. Eelnõu esitab liidu päritolu toodete ja teenuste põhimõtte arvestamiseks ja kasutamiseks piiratud osakaaluna ning sektorites. Eelnõuga on hangitavate tööde (nt ehitus, taristu rajamine) puhul nõutud 25% Euroopa Liidu päritolu (EL ja teatud partnerriikide) alumiiniumi8 ning 5% liidu päritolu tsemendi kasutamine. Elektriautode, pistikhübriidautode ning kütuseelemendiga autode puhul näeb eelnõu ette, et auto oleks koostatud ELis ning selle komponentidest oleks vähemalt 70% toodetud ELis. Samuti peaksid auto aku ning elektrisüsteemid sisaldama teatud hulgal liidu päritolu komponente. IAA sätestab nõuded sõidukitele juhul, kui neid hangitakse vastavalt muudes ELi õigusaktides (näiteks keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiiv) sätestatavale määrale. Eesti tööstuste erialaliidud on pigem Euroopa Liidu päritolu põhimõtet pooldavad – näiteks võib see luua suuremat nõudlust elektroonikasektoris, rohetehnoloogia sektoris või elektriakude materjalide tootmise vallas. Huvirühmade tagasisides toodi välja, et EL eelistamise reeglite kasutamine peab olema hästi põhjendatud ja põhinema mõjuanalüüsil, mis käsitleb tootmisvõimsuste piisavust sh tooteliikide lõikes ning konkreetsetel ajavahemikel, mõju konkurentsivõimele, hinna ja kvaliteedi tasemetele ning ettevõtetele. Eesti Puhta Tööstuse 7 ANNEX to the Commission Recommendation on critical technology areas for the EU's economic security for further risk assessment with Member States, C_2023_6689_1_EN_annexe_acte_autonome_part1_v9.pdf 8 EL alumiiniumi tootmine katab hetkel 45% kogu EL vajadusest (A European Steel and Metals Action Plan, COM(2025)125, 19.03.2025). 15 ja Tehnoloogia Liit toob lisaks oma kommentaarides välja, et tugevama nõudlussignaalita EL päritolu toodetele ei teki ELis piisavat investeerimis- ja skaleerimisvõimekust. EL päritolu toodetele nõudluse loomine on ka IAA üks keskseid eesmärke. IAA kohaselt EL päritoluga võrdsustatud kolmandate riikide puhul on soovitav, et hankijale tehtaks kättesaadavaks konkreetsed määratlused, juhised ja viited lähteinfole ja andmetele, mida selle põhimõtte kohaldamisel on vaja arvestada (loodaks siseriiklikult või liidu üleselt andmekogu või juhend sealhulgas EEA lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest ja nende tingimustest EL turul võrdsetel alustel kaubelda). Eesti eelistab siin komisjoni poolt EL ülese andmekogu või juhendmaterjali loomist, kuna see aitaks luua õigusselgust hangete korraldusel ELis ning ühtlustaks EL riigihangete turgu. Vähendamaks hankijate koormust on Eesti eelistus, et mitte iga hankija(sh liikmesriikide kohalikud omavalitsused (KOV), riigiasutused jm) ei peaks ükshaaval hindama tootmisvõimsuste piisavust või ebapiisavust ja vajadusel põhjendama „liidu päritolu“ kriteeriumi oma hankel kasutamata jätmist. Riigihangete läbiviimise lihtsustamiseks võiks olla paigas keskne protsess, mis võimaldaks hankijatel saada ülevaadet turuolukorrast ja toodete saadavusest. Näitena võiks Euroopa Komisjon teha kord aastas (järgmiseks aastaks ette, piisavalt pika ajavaruga) prognoosi EL hankijate summaarsete ostukavatsuste mahu ja Liidu päritolu tootmisvõimsuse võrdlusest (tooteliikide lõikes). Tooteliikide tasemel oleks analüüsi vaja teha näiteks seepärast, et kui on vaja hankida eriotstarbelisi sõidukeid, siis ei piisa infost masinate üldtootmisvõimsuse kohta EL üleselt. Selle tulemusel oleks nt 2027.a kevadel ette teada prognoosi 2028.-2030.a. erinevate sõidukiliikide summaarse tootmisvõimsuse kohta. Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava analüüsitulemuse alusel saaksid 2028.a riigihangete korraldajad nende tooteliikide kohta, mille tootmisvõimsus pole prognoosi kohaselt piisav, otsustada Liidu päritolu kriteeriumi kasutuse või mittekasutuse. Meile on oluline, et rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et tagada väiksemate piirkondade ja KOVide hankevõimekust. Erandite määratlus ning neile vastavuse hindamiseks vajalikud parameetrid (kulu, kättesaadavus, ajakava) peaksid olema praktiliselt kasutatavad ega ei looks ebaproportsionaalset halduskoormust. EL ning sellega võrdsustatud riikide päritolu määratluse sätestamisel tuleb tagada, et kavandatud mõjust ei oleks võimalik ümber hiilida. Selleks on oluline vältida tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning riske sõltuvusteks kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates. 5.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnakaitselubade aga ka muude lubade menetluste lihtsustamise reguleerimine sektoripõhistes Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid, raskendab nende rakendamist ning võib pikendada liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu loamenetluste kiirendamist käsitlevad õigusaktid oleks reguleeritud ühetaoliselt. Eesti eelistab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide ehitus- ja keskkonnakaitselubade menetluste, aga ka muude neid projekte puudutavate võimalike loamenetluste sätted koondatakse ühte Euroopa Liidu õigusakti, et tagada õigusselgus ja vältida vastuolusid. Selgitus: Erinevates EL sektoraalsetes õigusaktides loodud või kavandatavaid reeglistikke ehitiste ja keskkonna loataotluste ja loamenetluste osas on hetkel üle kümne. Soovime, et erinevate valdkondade oluliste ehitistega seotud loamenetluste (sh keskkonnamõju hindamise erisused) sätted koondatakse ühte õigusakti, et vältida vastuolusid. Alternatiivina näeme, et erinevaid loamenetlusi (mis puudutavad näiteks ehitus- ja keskkonnakaitselube) puudutavad sätted oleksid igas valdkonnas samasugustel põhimõtetel ja ühetaolised. Lisaks ei ole üheselt arusaadav, milliseid lube vastavad algatused tegelikult hõlmavad. Näiteks on taastuvenergia direktiivis (Renewable Energy Directive, RED) üheselt määratletud ehitised, mille suhtes vastavad menetlused kohalduvad, ning erinormid on teatud ulatuses seotud konkreetselt identifitseeritavate ehitistega, näiteks päikesepaneelidega. Seevastu kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise määruses (kaitseomnibus) on kaitsetööstus määratletud kaitseotstarbeliste toodete direktiivi 2009/43/EÜ lisa tähenduses, kusjuures nimetatud lisa sisaldab ligi 25-lehekülje pikkust toodete loetelu. Eesti õiguses ei ole ehitistega seotud 16 loakohustused ega keskkonnaload seotud konkreetsete toodetega. Seega võib uute reeglite kohaldamine osutuda probleemseks. Enamasti on need kirjeldatud ehitamise, laiendamise ja käitamise kaudu, kuid samas võib käitamine erinevat liiki ehitiste puhul tähendada oluliselt laiemat (kui näiteks ehitus- ja keskkonnakaitseload) hõlmatud lubade ringi. Samuti ei ole lubade mõiste erinevates õigusaktides ühtselt määratletud. Näiteks IAA puhul on juba tehtud konkreetne viide kemikaalidega seotud lubadele. Samuti on erinevates õigusaktides sätestatud menetlustele erinevad tähtajad, tähtaja arvestamise loogikad (osad sisaldavad keskkonnamõjude hindamist ja osad mitte) ning tähtaegade pikendamise võimalused. Lisaks sisaldavad algatused ka kontaktpunktide määramist aga kontaktpunktide roll erineb õigusaktide lõikes. Ka digitaliseerimise nõuded on erinevad, lihtsalt digitaalsest menetlusest kuni keerukama portaali loomiseni või ühe loataotluse koostamiseni. Kuigi Eestis on erinevates pakettides määratud loamenetluste tähtajad üldjoontes teostatavad, on keeruline kanda üle või võrrelda eri algatustes kasutatud tähtaegade arvestuse põhimõtteid olukorras, kus loamenetluste ajaline arvestus on reguleeritud erinevalt ning hõlmab sisuliselt erinevaid menetlusetappe. Samuti on erinevalt reguleeritud tähtajaarvestuse järgimiseks keeruline kujundada ühtseid ja tõhusaid IT-lahendusi. Täiendavalt on sätestatud erinevad tähtajad taotluste nn eelhindamiseks, kuid Eestis ei ole näiteks ehituslubade menetluses eelhindamise etappi ette nähtud ning selle loomine pikendaks menetluste kestust. Enamik käsitletavaid algatusi näeb ette kontaktpunktide loomise, kuid kontaktpunktidele pandud ülesanded ei ole neis ühesugused. Näiteks võib biotehnoloogia õigusakti kohaselt kontaktpunktiks olla sama üksus, mis on ette nähtud EL määruses keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta, kuid biotehnoloogiaakti alusel on kontaktpunkti roll laiem, nt lisaks peab ta vahendama teavet muu haldus- ja finantstoetuse kohta. TEN-E kohaselt lasub kontaktpunktil lisaks kohustus tagada loamenetluste tähtaegade järgimine. Olukorras, kus kontaktpunkti roll on erinevates EL õigusaktides sisustatud erinevalt, muutub vastavate nõuete rakendamine liikmesriikide jaoks märkimisväärselt keerukamaks. Kui varasemad algatused lähtusid eeldusest, et menetlused toimuvad digitaalselt (nt RED kehtiv versioon), siis kahes uuemas algatuses – võrgupaketis (TEN-E + loamenetluste direktiivid) ja IAA-s – nähakse juba ette digitaalsete platvormide (portaalide) loomine. Võrgupaketi kohaselt peab platvorm võimaldama asjaomaste ehitistega seotud loataotluste esitamist, menetlemist ning menetluse tulemustega tutvumist. Samuti peab platvorm võimaldama juurdepääsu keskkonna- ja geoloogilistele andmetele. IAA kohaselt tuleb lisaks luua loamenetluste jaoks ühtne juurdepääsupunkt („single access point“). Selle kaudu saavad projektiarendajad esitada tööstuslike tootmisprojektide ühtse taotluse, mille vastavad osad tuleb automaatselt suunata pädevale asutusele, teavitada taotlejat loamenetluse kõikidest etappidest, menetluse seisust ja asjaomaste asutuste otsustest ning võimaldada taotlejal kontrollida kehtivate tähtaegade järgimist. IAA kohaselt peab see kasutama Euroopa ettevõtluskukruid. Seega oleks vajalik liidestada e-ehituse platvormiga (täna haldab ehitisregistrit ja planeeringute registrit) täiendavad registrid, infosüsteemid ja andmebaasid, ühtlustada nende loogikat ning tagada teatud funktsioonide kättesaadavus platvormi kaudu, mis olemuselt on aja ja ressursimahukas IT- arendus. Mitmes õigusaktis on reguleeritud ka vaikimisi nõusoleku institutsiooni. Näiteks näeb kaitsevaldkonna omnibus vaikimisi nõusoleku ette lõpliku loaotsuse tegemisel, samas kui keskkonna omnibus käsitleb vaikimisi nõusolekut üksnes menetluse käigus tehtavate toimingute puhul. Eestis kohaldatakse ehituslubade menetluses ning osaliselt ka keskkonnakaitselubade menetluses vaikimisi nõusolekut menetluse käigus tehtavate toimingute suhtes. Lõplike loamenetluse otsuste tegemisel ei ole vaikimisi nõusolekut seevastu ette nähtud. Kuigi õigusteoreetiliselt võiks sellise lahenduse kehtestamine olla võimalik, tooks see tõenäoliselt kaasa rea täiendavaid õiguslikke ja praktilisi probleeme. Näiteks tekib küsimus, millised on tagajärjed olukorras, kus vaikimisi nõusoleku alusel tekib õigus ehitada, kuid samal ajal on jäetud nõuetekohaselt kaalumata puudutatud isikute õigused ning kavandatav ehitis põhjustab neile kahju. Samuti seisneb üks risk selles, et pädevad asutused võivad hakata lubade andmisest keelduma ka juhtudel, mil selleks puudub sisuline vajadus, vältimaks vaikimisi nõusoleku tekkimist tähtaja saabumise tõttu või hilisemat vajadust vaikimisi tekkinud luba kehtetuks tunnistada. Selline regulatsioon ei pruugiks seega menetlusi lihtsustada, vaid võiks vastupidi tuua kaasa nende pikenemise. Lisaks on keeruline kujundada ühtset regulatsiooni olukorras, kus osa algatustest käsitleb lõplikku loaotsust, osa aga menetluse käigus tehtavaid toiminguid. 17 Looduskaitsedirektiivid näevad ette elupaikade, liikide ja vee kvaliteedi range kaitse ning sellest kaitsest erandite tegemise vaid väga kindlate tingimuste esinemisel: kui tegevusele puuduvad mittekahjustavad alternatiivid, kui tegemist on mingi ülekaaluka avaliku huviga ja kui tekkiv kahju on hüvitatav. REDi 2023. aasta muudatusega lisati direktiivi artikkel 16f, mille kohaselt taastuvenergia projekt on eelduslikult sellise avaliku huviga. 2024. aastal võeti vastu NZIA ja CRMA, mille (vastavalt artikli 15 lõige 3 ja artikli 10 lõige 2) kohaselt käsitletakse strateegilisi projekte liidus avalikku huvi pakkuvate projektidena ja neid võib käsitada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektidena ning rahvatervise ja ohutuse huvidega seotud projektidena, kui on täidetud kõik looduskaitsedirektiivides sätestatud tingimused. Seega on juba kehtivas EL õiguses sama sisu ja eesmärgiga sätted sõnastatud erinevalt ning praktikas on taastuvenergeetika valdkonnas ülekaaluka avaliku huvi sisustamine, ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ja rakendamine põhjustanud palju segadust ja vaidlusi. Euroopa Komisjon on loobunud eeldusliku ülekaaluka avaliku huvi ühetaolise rakendamise juhise väljatöötamisest, kuid on nüüdseks liikmesriikidele esitanud täiendavalt mitmeid uusi algatusi, milledes sarnane regulatsioon on sõnastatud taaskord erinevalt (TEN-E, keskkonna omnibuss, võrgupaketi direktiivi muudatus). Kuivõrd tegemist on erandite tegemisega teiste EL õigusaktide rakendamisel, on liikmesriikidel õiguslikult ainuvõimalik kohaldada avalikku huvi vaid niipalju, kui erandeid tegevad EL õigusaktide selleks õigust annavad. Kuivõrd need õigused on aga erinevates EL (nii kehtivates kui ettepaneku staadiumis) õigusaktides erinevalt sõnastatud, on nende rakendamine väga keeruline. Probleem seisneb ka selles, et osa nõudeid tuleneb ELi otsekohalduvatest määrustest, osa aga direktiividest, mis tuleb üle võtta liikmesriigi õigusesse. Selline killustatud lähenemine tekitab praktilisi probleeme, sest erinevates EL valdkondlikes õigusaktides reguleeritakse samu loamenetluse nõuded erinevalt. See võib panna Eesti olukorda, kus tervikuna vajaliku või toetatava ELi õigusakti toetamine on keeruline, kuna see sisaldab loamenetluse seisukohast ebasobivaid sätteid. Samuti sisaldab enamik ELi algatusi kohtuvaidlusi puudutavaid sätteid, kuid ilma konkreetseid tähtaegu sätestamata. Selle asemel piirdutakse eri sõnastustes üldise nõudega, et liikmesriik peab kohaldama võimalikult kiiret menetlust. EL algatused, mis puudutavad ja mõjutavad eelkõige ehitus- ja keskkonnakaitselube ja muid asjakohaseid lube: Jõustunud algatused:  Nullnetotööstuse määrus (NZIA) (EL) 2024/1735  Kriitiliste toormete määrus (CRMA) (EL) 2024/1252  Kiipide määrus (EL) 2023/1781  Taastuvenergia direktiiv (RED III) (EL) 2023/2413  TEN-E määrus (EL) 2022/869 Menetluses:  Tööstuse kiirendamise määrus (IAA) COM(2026) 100  Esmatähtsate ravimite määrus (CMA) COM(2025) 102  Biotehnoloogia õigusakt COM(2025) 1022  Võrgupakett, st lihtsustamise direktiiv COM(2025) 1007, mis muudab mh RED III, ning TEN-E määruse muudatus COM(2025) 1006  Keskkonnaomnibus, täpsemalt keskkonnamõjuhindamiste kiirendamise eelnõu (RSEA) COM(2025) 984  Kaitseomnibus COM(2025) 172 Tulemas:  Elamumajanduse lihtsustamispakett. 5.3.1. Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei pea vajalikuks tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalike lubade menetlemise koondamist ühte infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal viisil ühe portaali kaudu esitada tööstusliku tootmisprojekti jaoks vajalikke tegevuslubade taotlusi. Eesti saab seda toetada eeldusel, et tööstusprojektide loamenetlus toimub vastavate pädevate asutuste olemasolevates loamenetluse infosüsteemides ja koordineerivale asutusele jääb üksnes nõuandev roll. 18 Selgitus: IAA eelnõu pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele, kui suudame loataotluste ja menetluste protsessi piisavalt optimeerida. Hetkel Eestis kasutusel olevate loataotluse ja –menetluse protsesside digitaalsed lahendused on üldjuhul sellised, mis võiksid vastata eesmärkidele, mida soovitakse IAA eelnõuga saavutada. Me ei pea vajalikuks loamenetluste kontrollesemete9 koondamist ühte menetlusesse, kuna Eestis toimuvad juba kõik menetlused digitaalselt vastava valdkonna registris või infosüsteemis ning ettevõtjatel on lubade taotlemise järjekorda võimalik valida vastavalt oma äriplaanile. Eestis võib selliste tööstusprojektidega alustamiseks olla esmalt vaja rajada vajalikud ehitised, milleks tuleb taotleda ehitusluba. Lisaks võib projekti elluviimiseks olla vajalik keskkonnakaitseluba. Ehitusluba menetletakse ehitisregistris (EHR) ja keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). EHR on juba seotud planeeringute andmekoguga (PLANIS), mis moodustab EHRiga IT-tehniliselt ühe platvormi. Samas ei ole sellele platvormile liidestatud näiteks KOTKAS-t. Soovime võimalust, et määruse eesmärke on võimalik täita muul viisil kui loamenetluste kontrolliesemete koondamisel ühte menetlusse. Tabel 5.3.1 IAAga seonduvate loamenetluste esialgne tabel vastavalt IAA artikkel 3(4) tööstuslike projektide10 loamenetluse protsessi definitsioonile. IAAs toodud definitsioon on lahtine loetelu, seega võib lisanduda muid loamenetlusi: IAA kirjeldus Eesti vaste Vastutav asutus Eestis EL seos Permit to build Ehitusluba Kohalik omavalitsus Nõudeid reguleerib nt Permit to expand (Ehitusseadustik) (riigi eriplaneeringu hoonete Permit to convert vee-erikasutus (meres korral TTJA) energiatõhususe hoonestusluba) direktiiv (EL) 2024/1275 Permit to operate Kasutusluba Kohalik omavalitsus Vt eelmine (Ehitusseadustik), (riigi eriplaneeringu keskkonnakaitseload korral üldiselt TTJA) Chemical permit Ohtlike kemikaalide TTJA REACH määrus EC käitamisluba 1907/2006 (Kemikaaliseadus) Grid connection permit Elektri võrgulepingu Asjakohane IAA viitab grid sõlmimine võrguettevõtja: connection permits jaotusvõrgu puhul osana tööstusprojekti vastav loamenetlusest. Täpsem jaotusvõrguettevõtja, definitsioon tuleb põhivõrgu puhul Elering loamenetluste kiirendamise direktiivi ettepanekust COM(2025)1007. Tehniliste nõuete puhul võivad asjakohased olla EL võrgueeskirjad, sh RfG, DCC ja HVDC. Environmental Keskkonnamõju hindamine Sõltuvalt Loetelu keskkonnamõju assessment (keskkonnamõju hindamise tegevusloaandjast hindamise ja (keskkonnakaitseload – õigusaktidest: keskkonnajuhtimissüsteemi Keskkonnaamet, Keskkonnamõju seadus) ehitusload – kohalik hindamine | omavalitsus, TTJA) Kliimaministeerium 9 Kontrollese on see, mida vastava loaga lubatakse, näiteks ehitusloa puhul ehitis, keskkonnaloa puhul keskkonna kasutamise õigus. 10 „Tööstuslik tootmisprojekt“ – sellise tööstusala ehitamine, ümberehitamine või laiendamine, mis on ette nähtud NACE koodi C (töötlev tööstus) alla kuuluva majandustegevuse teostamiseks, välja arvatud NACE kood C12. 19  Environmental Keskkonnakaitseluba Keskkonnaamet Vt Keskkonnaameti authorisation (Kompleksload | lingid Keskkonnaamet) Tööstusprojektide loataotluse lihtsustamiseks teeb IAA ettepaneku minna üle ühtse loataotluse põhimõttele. Ühe taotluse esitamisega oleks ettevõtjatel võimalik taotleda kõiki projekti jaoks vaja minevaid lubasid vastavalt ülaltoodud tabelile. Ühtse taotluse eelis oleks, et info vajaminevate lubade kohta oleks lihtsalt ning arusaadavalt koondatud ühte kohta ning ettevõtjatel oleks tööstusprojekti alustamisel selgem ülevaade, millised load on vajalikud, kuidas neid taotleda ning millised load on juba välja antud. Ühtse loataotluse nõue võib samas tähendada, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Tänases praktikas eelistavad mõned ettevõtjad taotleda erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti edasises arendusetapis. Kehtivas praktikas on täna ka tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele.. Samas on võimalik ettevõtjal keskkonnakaitse loa taotlemise ajal valmistada ette ehitusplats, sõlmida hankelepingud, tellida vajalikud tooted, broneerida ehitusmasinad ning arendada eelprojekt tööprojekti staadiumisse. IAA artikli 5 kohaselt peaksid riigid määrama ka pädeva asutuse loamenetluse protsessi koordineerima, et tagada tervikotsuse (comprehensive decision) vastu võtmine. See võib olla üks otsus või kombinatsioon erinevatest otsustest. Pädev asutus ei pea tingimata ise otsust tegema, otsus võib tulla teistelt loamenetluse eest vastutavatelt asutustelt. Pädev asutus peab tagama koordinatsiooni ja selle, et otsus vastu võetakse ja taotlejale teatavaks tehakse. Otsuse tegemiseks kehtivad siseriiklikud tähtajad. IAAga kehtestatakse ainsa tähtajana see, et pädev asutus peab 45 päeva jooksul kinnitama, kas taotlus on terviklik või küsima lisainfot (lisaks 30 päeva kui ikka ei ole kõik vajalik info esitatud). Ette ei ole nähtud vaikimisi heakskiitu. Võib hinnata, et taotluse esitamise ning menetlemise protsessi lihtsustamiseks on ettevõtjate jaoks kasulik, kui oleks olemas osapool, kes aitab nii taotlemise kui menetlemise protsessi koordineerida ning vältida selle takerdumist. Vajalik on välja tuua, et eelnõus toodud 45-päevast perioodi taotluse nõuetekohasuse hindamiseks näiteks ehitusloa menetluses täna ei eksisteeri ja seega selle kontseptsiooni tekkimisel tuleks luua ehitusloale juurde eelkontrolli menetlus ehk täiendav etapp, mis võib pikendada ehitusloa menetlusi. Euroopa Komisjoni võrgupaketi üks osa oli nn loamenetluste direktiiv (ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 loamenetluste kiirendamise osas), mis keskendus energiaprojektide lubade andmise kiirendamisele (load, mis puudutavad taastuvenergia tootmist, elektrivõrkude rajamist, energiasalvestite kasutuselevõttu ja laadimistaristu arendamist). Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi rõhutas Eesti, et uute EL tasandi nõuete rakendamisel arvestataks olemasolevate riiklike lahendustega ning uued õigusaktid toetaksid erinevate projektide menetluste paremat koordineeritust, mitte ei looks täiendavaid paralleelseid kohustusi või menetluslikku keerukust. IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik, kiirendusalad) võivad aidata, kui muuhulgas tagatakse kohalikele omavalitsustele sisuline roll ja tugi. Kuigi IAA ei sea vaikimisi nõusoleku kohustust, siis pole välistatud, et läbirääkimiste käigus IAAsse see lisatakse. Varasemates seisukohtades on Eesti rõhutanud põhimõtet, et menetluse vaheetapid võib lugeda vaikimisi kooskõlastatuks juhul, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust avaldanud, tähtaega pikendanud ega muul viisil reageerinud. Samas oleme varasemates seisukohtades ka pidanud vajalikuks, et kogu loamenetluse tulemust ei loetaks vaikimisi lõplikult otsustatuks. Lõppotsus peab jääma 20 loamenetlust koordineeriva pädeva asutuse kontrolli alla, tagamaks otsuse õiguspärasus, menetluse terviklikkus ja keskkonna- ning muude asjakohaste nõuete nõuetekohane järgimine. EL nullneto tööstuse määrusega (Net Zero Industry Act, NZIA) nähti riikides ette kohustuslike kontaktpunktide loomine. NZIA kogemusel ei ole Eestis ühtseid kontaktpunkte siiani kasutatud. Samas nähtub ettevõtjate tagasisidest, et ühtse kontaktpunkti olemasolu oleks eelistatav. Soovime, et kontaktpunktile (IAA mõistes pädevale asutusele artikkel 5 lg 2 kohaselt) jääks menetlusi toetav roll ja ta ei peaks ise otsuseid tegema. 5.3.2. Eesti leiab, et ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele kasutatav tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikides juba olemasolevate või arenduses olevate infosüsteemidega ning olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast koormust. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriike ei kohustataks seda lahendust kasutama. Selgitus: IAA artikkel 4 sätestab ühtsete juurdepääsupunktide loomise, mis lihtsustaksid tööstusprojektide loataotluse protsessi ning võimaldaksid menetluse kulgu lihtsamalt jälgida. Juurdepääsupunkti põhimõte on ühe loataotluse esitamine ühes kohas ühtse taotlusega taotlusel ja hõlmab kõiki tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lube, ning mille kaudu on pärast esitamist võimalik jälgida taotluse edenemist ning juba väljastatud lube. Selline loataotluse lahendus teeks tööstusprojektide algatamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning protsessi käigu jälgimise selgemaks. Samas on Eestis juba kasutusel ehituslubade ja kasutuslubade menetluseks ehitisregister ja keskkonnakaitselubade menetluseks KOTKAS. Mõlemad registrid võimaldavad esitada nii taotlusi, jälgida nende menetlust kui ka avalikustada antud lube. Ühe taotluse kontseptsiooni realiseerumisel on võimalik, et Eestil tuleks teha mitmeid täiendavaid ja suure eelarvega IT arendusi. Hetkel ei ole eelnõu sõnastus piisavalt selge, et täpselt hinnata arenduste võimalikku mahtu ja kulu. Juhul kui peaks osutuma vajalikuks ühe taotluse esitamise võimaldamine läbi erinevate süsteemide põhjaliku integreerimise, võib maksumus olla kuni 5-6 miljonit eurot. Peame oluliseks, et sellisel juhul oleks tagatud EL poolne rahastamisvõimalus. Üks võimalus rahastamiseks oleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi (European Competitiveness Fund - ECF) kaudu, mille üks valdkond on digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamine. Meetmetega soodustatakse muuhulgas digiüleminekut, sh kvaliteetsete ja automatiseeritud teenuste vaatest avalikus ja erasektoris. ECF koondab enda alla ka Digital Europe programmi, mis on sarnaseid arendusi toetanud. Samas ei saa praegusel hetkel eeldada, et ECF kaudu rahastuse saamine on tagatud. IAA eelnõu kohaselt peaks juurdepääsupunkt olema digitaalne ning selle rakendamine peaks põhinema Euroopa ettevõtluskukrul, et pakkuda ettevõtjatele turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi pädevate asutustega suhtlemiseks. See peaks võimaldama taotluste tõhusat ja tulemuslikku esitamist, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe terviklikkuse. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad ka tehtud investeeringute sujuvamaks muutmist ja tarbetu dubleerimise vältimist, mis omakorda optimeerib ressursse ja vähendab ettevõtjate halduskoormust. Määruse eelnõu näeb ette, et selline portaal tuleb luua ühe aasta jooksul pärast määruse jõustumist (jõustumine saaks kõige varem toimuda 2027. aastal). Rõhutasime varasemates EL ettevõtluskukru seisukohtades11, et ei ole vajalik luua uut turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi, juhul kui see dubleerib olemasolevaid digilahendusi (mida komisjoni ettepanek hetkel teeb). Vaid juhul, kui tulevane ettevõtluskukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti 11 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari 2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil). 21 seda toetada. Kuna EL pakutud lahendused võivad vastavalt mõjuhinnangule olla kulukad, on vajalik, et nende elluviimist oleks võimalik ka EL poolt rahastada. Eesti seisukohtades üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) kohta toetab Eesti ettepanekut luua taastuvenergia-, energiasalvestus- ja võrguprojektide lubade menetlemise kõigi etappide jaoks riigi tasandil ühtne digiteenus, eelistades, et portaali loomiseks oleks liikmesriikidele piisav aeg, mida saab põhjendatud juhul pikendada ja võimalus on kasutada ära juba loodud digitaalseid lahendusi. Samas on võrgupaketi läbirääkimistel suund portaali vabatahtliku rakendamise poole. Sellisel juhul tuleks vastav portaal luua vaid IAA paketi raames. 5.4 Eesti peab eelnõu kohaste strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil kasulikuks, et vältida sõltuvust riikidest, millel on suur mõju strateegiliste sektorite tarneahelate üle. Oluline on säilitada tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel. Selgitus: Eelnõu (4. jagu artiklid 17-24) näeb ette üle 100 mln euro mahuga välisinvesteeringute sõelumist sektorites, kus ühe riigi tootmisvõimekus on üle 40% ülemaailmsest tootmisest. Sektoritest on välja toodud akutehnoloogiad ja selle väärtusahel, elektri-, hübriid- ja kütuseelemenditehnoloogial põhinevad sõidukid ja nende komponendid, päikesepaneelitehnoloogiad ning kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja taaskasutamine. IAA eelnõu kohaselt peab iga EL liikmesriik määrama investeeringuid hindava pädeva asutuse (Investment Authority), mida tuleb võimalikust välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab IAA tingimuste täitmist. Halduskulude säästmiseks on Eesti kontekstis eelistatav sellise rolli andmine olemasolevale asutusele, Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega vastava seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents. Ülalpool toodud IAA kriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute sõelumise mõju Eestile on ilmselt väike. Selliseid väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400 miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15 loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele. Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul oleks ELi üleselt selliseid investeeringuid aastas paar tosinat. Seetõttu ei ole Eesti vaatest IAA lähenemine tingimata vajalik, kuid Euroopa kontekstis on tervitatav vältida kolmandate riikide liiga suurt mõjuvõimu strateegiliste sektorite kohalike tarneahelate üle. Liigne paindlikkus välisinvesteeringute tingimustes võib tekitada olukorra, kus näiteks mõned EL liikmesriigid lubavad suuri välisinvesteeringuid, mis tekitavad väärtusahelate sõltuvuse kolmandatest riikidest. Liiga madala piirmäära kehtestamine välisinvesteeringutele tõstaks sõelutavate investeeringute hulka ning seeläbi koormust pädevale asutusele, lisaks võib toimida ka investeeringuid pärssivana. Arvestades ülalmainitud välisinvesteeringute sõelumise statistikat, on IAA eelnõu kohane 100 miljoni euro suurune välisinvesteeringute sõelumise kohustuse piirmäär Eesti vaatest sobiv ning tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel on olemas. Sõelumiskriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute puhul lisatingimuste kehtestamine on nende välisinvesteeringute loodava lisaväärtuse tõstmiseks Euroopas ja Eestis sobiv. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) eesmärkidega seoses soovib Eesti, et suured välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja arendustegevuse suurenemise mis võimaldaks liikuda suurema lisandväärtuse loomise suunas. IAAs toodud välisinvesteeringute nõuete hulgas on ka intellektuaalomandi jagamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgid, mis on Eesti vaatest positiivsed. Näiteks tuuakse IAA eelnõus välja, et välisinvestor suunab igal aastal ELi teadus- ja arendustegevuse kuludesse summa, mis vastab vähemalt 1 %-le liidu sihtettevõtja aastasest brutotulust või liidu vara teenitud aastasest brutotulust, kohaldatuna proportsionaalselt välisinvestori kontrolli osakaaluga. Samuti sätestatakse eelnõus, et enne välisinvesteeringut liidu sihtettevõtjale või liidu varaga juriidilisele isikule kuuluvad intellektuaalomandi õigused peavad jääma täielikult nende kontrolli alla ning välisinvestor ei tohi neid nõuda ega piirata nende kasutamist. Lisaks tuuakse IAAs välja, et koostöös või ühisettevõttes loodud intellektuaalomandi puhul määratakse omandi- ja kasutustingimused vastavalt asjaoludele ning need tuleb enne 22 investeeringu heakskiitmist investeerimisasutusele selgelt esitada. Pikemas perspektiivis võiks suuremad välisinvesteeringud tuua kaasa ka teadus- ja arendustegevuse keskuste loomise ELi liikmesriikidesse. IAA puhul tuleb tagada, et ei tekiks dubleerimist olemasoleva välisinvesteeringute hindamise süsteemi, konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumide menetluste vahel. Vastasel juhul võivad tekkida raskesti hallatavad ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid. 5.5. Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed määratletud liikmesriikidele vabatahtlikuna, kuna konkreetse geograafilise ala määramine ei võimalda piisavat paindlikkust. Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad oluliste tööstusprojektide toetamist. Selgitus: Eelnõuga soovitakse luua riiklikud tööstustootmise eelisarendusalad (acceleration area) strateegilisena määratletud tööstusvaldkondades, milles algatatud tööstusprojektid saaksid eelistingimusi ja - kohtlemist, näiteks rahastuse ja investeeringute leidmisel, energia- ja taristuvajaduste hindamisel, tööjõu kättesaadavusel ning loamenetlemisel koond-põhiloa näol (aggregated baseline permit), mis hõlmab sellisel alal asuvate tootmisprojektide jaoks vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt transporditaristu, teede ehituse, energiavõrkude paigaldamise, veele ligipääsuga seonduvad load). Koondatud lubasid puudutav seisukoht on selgitatud punktis (5.3.1). Vähemalt ühe kiirendusala loomine liikmesriigis oleks määruse eelnõu kohaselt kohustuslik 12 kuu jooksul pärast eelnõu jõustumist. Eesti vaates oleme ettevaatlikud konkreetse geograafilise ala määramise osas. Sarnane kohustuslikkuse ettepanek tehti NZIA raames, kuid nullnetotööstuse arengukeskuste (Net-Zero Acceleration Valleys) loomine muutus läbirääkimiste tulemusel vabatahtlikuks. Liikmesriikidele ei peaks tekitama kohustust määratleda tööstusalasid ainult vastavalt IAA eelnõule, vaid selle peaks jätma neile vabatahtlikuks, mis võimaldaks kasutada erinevaid lähenemisi. Eestis praktiline vajadus selliste alade eraldiseisvalt loomiseks puudub, kuna näiteks on Ida-Virumaal loodud Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), mis tegeleb tööstusalade arendamisega. Samuti on Eesti loomas tööstuse ekspressrada, mis ei keskendu geograafilisele määratlusele, vaid võimaldab oluliste projektide toetamist üle Eesti ning on seetõttu paindlikum kui konkreetse eelisarendusala määramine. Lisaks tuleks arvestada viimastel aastatel saadud “RePowerEU” kava12 protsessis taastuvenergia arendamise eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade ühest või paarist prioriteetsest erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele. Mõni sektor, mida praegu strateegiliselt prioriteetseks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL ja liikmesriikide eesmärkide seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja, et oleks jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid alasid). Kui IAAga jääb kohustus, et iga liikmesriik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna eelisarendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks viia läbi riigiti kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka olemasolevate riigi eriplaneeringutega, (piirkondade/ maakondade) KOVide planeeringutega ja võimalike huvide konfliktidega riigi/ELi huvide ja KOV-de vahel. Lisaks tuleb enne tööstuse eelisarendusalade määramist läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (nt kui see ala määratakse planeeringuga) ja vajadusel ka Natura hindamine. Eesti eelistab IAAs paindlikku lähenemist, mis jätaks tööstustootmise eelisarendusalade loomise liikmesriikidele vabatahtlikuks ning võimaldaks kasutada juba liikmesriikide olemasolevaid lahendusi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob oma tagasisides välja, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, ning seetõttu on oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus IAA meede täiendaks olemasolevaid lahendusi. Määruse eelnõus toodud kiirmenetlused on kujundatud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks, kuid mitte elektrivõrgu taristu jaoks. Lineaartaristu (kõrgepingeliinid) ehitamine võib läbida mitmeid omavalitsusi. Kui IAA kiirendusmehhanismid ja ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene siseriiklikult otseselt ülekandevõrgu ehitamisele, siis võib tekkida olukord, kus nullnetoheitega tehas saab loa 12 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kava „REPowerEU“ (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0230) 23 kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks kestva keskkonnamõjude hindamise, kohtuvaidluse, vastuseisu jms põhjustel). Määruse eelnõu pakutud lahendused tööstustootmise eelisarendusalade osas võivad olla kasulikud, kui KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi, kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt ning eelisarendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult valmis tööstuspiirkondades. Vabatahtlike eelisarendusalade realiseerumise puhul jätame avatuks võimaluse vajadusel tööstuse eelisarendusalade määratlust ja lähenemist vajadusel kasutada. 5.6. Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine) jaoks teisi menetlusi nagu näiteks komiteemenetlus kontrollimenetlusega rakendusakti tasemel, mis kaasavad otsustusprotsessis paremini liikmesriike. Selgitus: Eelnõu jätab mitmes olulises küsimuses suure otsustusõiguse Euroopa Komisjonile läbi delegeeritud aktide (näiteks liidu päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine jm). Eesti soovib, et liikmesriikidel oleks rohkem võimalusi sedavõrd olulistes otsustes kaasuda. Samas on EL õiguse põhimõtte kohaselt delegeeritud aktide kasutus võimalik alusakti vähemoluliste aspektide konkreetsemaks sisustamiseks, mitte oluliste aspektide määratlemiseks või muutmiseks. Seetõttu tuleb olulised asjaolud määratleda vähemalt rakendusakti tasemel, kasutades selleks eelistatult komiteemenetluse kontrollimenetlust. See põhimõte on oluline ka IAA paketis kavandatavate otsekohalduvate tooteõiguse määruste muudatuste puhul (sh ehitustoodete määrus (EL) 2024/3110), kuna delegeeritud aktide kaudu antav lai otsustusruum võib kiiresti suurendada ettevõtjate kohustusi ja halduskoormust. 5.7. Saame toetada eelnõus vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist. Õigusselguse tagamiseks soovime, et eelnõus on täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub tootjate Euroopa päritolu ja keskkonnanõuetele vastavuse isedeklareerimise kontrollimise ja järelevalvemehhanism, et tagada aus konkurents. Selgitus: Eelnõu ettepanek madala süsinikusisaldusega toodete osas aitab saavutada EL kliimaeesmärke ning samal ajal loob juhtivaid turge uuenduslikele, madala süsinikusisaldusega toodetele. Näeme, et eelnõuga luuakse alus ühtsele metoodikale, mis väldiks EL liikmesriikide vahel killustatust rohesertifikaatide väljatöötamisel. Ühtse metoodikata on risk, et iga liikmesriik töötab välja erineva metoodika ning sertifikaadid madala süsinikusisaldusega toodetele. See teeks ettevõtjate jaoks toodete sertifitseerimise palju keerulisemaks, kulukamaks ja aeganõudvamaks võrreldes ühtse EL ülese lähenemisega. IAA nõuded madala süsinikusisaldusega alumiiniumi ja tsemendi kasutamiseks on kombineeritud EL päritolu nõuetega, mis toetab EL tootjaid, kes soovivad üle minna vähese heitekogusega toodetele ning samuti nende toodete kasutajaid, kelle jaoks võib olla oluline EL kliimaeesmärkide valguses kasutada madala heitega tooteid. Eelnõus on nõuded suhteliselt madala lävendiga (alumiiniumile 25%, tsemendile 5%), mis annavad esmase nõudlussignaali Euroopa tootjatele ning stimuleeriksid nende tootmisvõimekust andes võimaluse järk-järgult materjalide tootmist suurendada. Vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud EL-i tasandi metoodikat. IAA ettepaneku kohaselt defineeritakse vähese süsinikusisaldusega toodetena käsitlemise nõuded ehitustoodete määruse 2024/3110 (ehitustooted) ja ökodisaini määruse 2024/1781 (kõik muud tooted) kohaselt vastu võetavates delegeeritud aktides. Tuleb jälgida, et metoodika oleks selge ja ettevõtjatele lihtsasti arusaadav – puudulik metoodika suurendaks halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil. Arvestada tuleb, et täiendav dokumenteerimis-, tõendamis- ja kontrollikoormus võib suurendada tootjate ja hankijate kulusid ning kandub tarneahela kaudu hindadesse. Ehitussektoris puudutab see otseselt ehitustooteid (sh tsement, betoon, alumiinium) ja võib kasvatada ehitushindu. 24 Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega tõendab, et teatud osa tootest vastab Euroopa päritolu kriteeriumile ning täidab kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt selgelt reguleeritud, kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on järelevalvemehhanismid. Selline regulatiivne ebaselgus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise kontrollita, samas kui Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi suurema eelise, kuna oskavad vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata tõendite kontrollitavuse puudumise tõttu. Tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada ausat konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust. Leiame, et VKEdele ei tohiks deklaratsiooni esitamisega lisanduda täiendavat koormust. Soovime määruse arutelude käigus töörühmas Euroopa Komisjoni poolt rohkem selgust enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja kinnitust. 5.8. Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse, heidutavuse ja tõhususe nõuetega. Selgitus: Eelnõu artikkel 32 näeb ette liikmesriikide kohustuse kehtestada IAA määruse rikkumiste eest tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad karistused. Oleme seisukohal, et selline sõnastus on asjakohane ning tagab määruse eesmärkide saavutamise, säilitades samal ajal liikmesriikide paindlikkuse oma karistussüsteemi kujundamisel. Toetame liikmesriikidele üldsõnalise karistamise kohustuse kehtestamist minimaalse harmoneerimise tasemel. Liidu õiguses tuleks vältida konkreetsete karistusmäärade, aegumistähtaegade, kergendavate või raskendavate asjaolude ning muude karistusõiguse üldosa küsimuste reguleerimist, kuna need peaksid jääma siseriikliku karistusõiguse pädevusse. Kui määruse edasisel menetlemisel peaks siiski ilmnema vajadus täpsustada karistamisega seotud elemente (nt karistusmäära valikut või minimaalset ülemmäära), tuleks lähtuda kriminaalõiguse mudelsätetest, milles EL Nõukogu jõudis 2025. aasta detsembris kokkuleppele. Kuigi need mudelsätted on eelkõige mõeldud direktiivide ettevalmistamiseks ja keskenduvad kriminaalõiguslikele meetmetele, kajastavad need selgelt piiri, millisel tasandil liikmesriigid aktsepteerivad karistuspoliitika harmoneerimist ning millisel juhul on vajalik sekkumise eriline põhjendamine. 5.9. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kavandatavad ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 muudatuste ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade nõuete omavaheline seos ja kohaldamise kord oleksid selgelt kindlaks määratud, et vältida sama teabe dubleerivat esitamist ja kontrollimist vähese süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel. Selgitus: Eelnõu sisaldab ehitustoodete määruse (CPR) muudatusettepanekut. IAA artikli 10 kohaselt loetakse CPR-i kohaldamisalasse kuuluv ja ühtlustatud tehnilise spetsifikatsiooni või Euroopa tehnilise hinnanguga hõlmatud ehitustoode madala süsinikusisaldusega tooteks juhul, kui see vastab CPR-i artikli 5 lõike 5 või artikli 22 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud aktides sätestatud nõuetele. See tähendab, et ehitustoodete puhul kujuneb madala süsinikusisaldusega tootena käsitlemise sisuline alus CPR-ist, kuid madala süsinikusisalduse nõudeid kohaldatakse IAA alusel riigihangetes ja avaliku sektori toetuskavades. Riigihangete puhul näeb IAA artikli 11 lõige 4 ette, et hankijad peavad nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti, mis tõendab vastavust artiklis 11 sätestatud nõuetele ning avaliku sektori toetuskavade puhul reguleerib vastavate madala süsinikusisalduse nõuete kohaldamist IAA artikkel 12. Seetõttu tekib küsimus, kuidas CPR-i alusel esitatavat või kättesaadavaks tehtavat teavet, sealhulgas tooteinfot, märgistust või toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni, kasutatakse IAA alusel riigihankes nõutava ettevõtja deklaratsiooni ning avaliku sektori toetuskavades nõuete täitmise hindamisel. 25 Eelnõu väljatöötamisel tuleb arvestada, et CPR-i artiklis 83 on juba ette nähtud keskkonnahoidlike riigihangete raamistik, mille kohaselt komisjon võtab delegeeritud aktidega vastu ehitustoodetele kohustuslikud minimaalsed keskkonnakestlikkuse nõuded avalikes hangetes. IAA artikkel 11 näeb samal ajal ette, et lisa II ja III I osa kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes peavad hankijad kohaldama seal sätestatud madala süsinikusisalduse nõudeid ning nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti nõuete täitmise tõendamiseks. Kui sama riigihange vastab nii IAA artikli 11 kui ka CPR artikli 83 alusel kehtestatud nõuete kohaldamistingimustele, võib tekkida nende nõuete paralleelse kohaldamise oht, sest eelnõust ei nähtu üheselt, kas üks raamistik välistab teise, kuidas nõuded omavahel suhestuvad või millist tõendit loetakse nõuete täitmise kontrollimisel piisavaks. IAA eelnõuga muudetaks CPR-i artikli 22 lõiget 9. Kehtivas CPR-is on komisjoni volitus kehtestada keskkonnakestlikkuse märgistamisnõudeid seotud kahe tingimusega: toode peab olema tavaliselt tarbijate valitav või ostetav ning toote üldine keskkonnatoime ei tohi sõltuda oluliselt selle paigaldamisest (ehk nö riiulilt valitav toode). IAA eelnõu artikli 35 kohaselt soovitakse need tingimused eemaldada. IAA eelnõu põhjenduse 79 kohaselt on muudatuse eesmärk võimaldada ehitustoodete märgistamist süsinikumahukuse alusel ka toodetele, mida tavaliselt lõpptarbijale ei müüda. Konkreetseid märgistamisnõudeid ei kehtestataks IAA eelnõuga vahetult, vaid need sõltuksid hilisematest CPR-i alusel antavatest delegeeritud aktidest. Samas seob IAA artikkel 10 madala süsinikusisaldusega ehitustoote määratluse muu hulgas CPR-i artikli 22 lõike 9 alusel antavate delegeeritud aktidega ning IAA artikli 11 lõige 4 näeb riigihangetes ette ettevõtja deklaratsiooni või samaväärse dokumendi nõuete täitmise tõendamiseks. Seetõttu tuleks eelnõus selgemalt määratleda CPR-i ja IAA nõuete omavaheline seos, sealhulgas kas CPR-i alusel esitatav märgistus, tooteinfo või toimivus- ja vastavusdeklaratsioon on IAA artikli 11 kohases riigihankes ja artikli 12 kohases avaliku sektori toetuskavas piisav tõend või tuleb ettevõtjal sama teave esitada täiendavalt IAA artikli 11 lõike 4 kohase deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi kaudu. Samuti tuleks selgitada, kuidas välditakse sama teabe dubleerivat esitamist ja kontrollimist. Kui samale hankele võivad kohalduda nii CPR-i artikli 83 kui ka IAA artikli 11 alusel kehtestatud nõuded, peaks eelnõust nähtuma, kuidas nende nõuete kattumine lahendatakse ning kuidas rakenduvad kummaski raamistikus ette nähtud erandid, sealhulgas ebaproportsionaalsete kulude lävendid. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt ning Riigikantselei JRKBlt. Samuti palusime ettepanekuid huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa 2). Lisaks toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes Kliimaministeerium, Justiits-ja Digiministeerium, Rahandusministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Huvigruppidest saatsid oma ettepanekud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit, Elektrilevi, Elering, Enefit, Keskkonnaamet, Neo Performance Materials, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 26  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Justiits- ja Digiministeerium Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eelnõus toodud ühtsete kontaktpunktide Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ning tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele kasutatav ilma tasuliste selle selgitustes. vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ning arvestama subsidiaarsuse Eesti saab toetada lahendust, mis on põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Me ei toeta eelnõus pakutud lahendust, mis tehnoloogianeutraalne ning võimaldab nende põhimõtetega ei arvesta. olemasolevate süsteemide kasutamist. Selgitus: Eelnõus nähakse ette, et ühtsed kontaktpunktid peaksid oma toimimisel tuginema kavandatavale Euroopa ärikukrule. Kuna Euroopa ärikukkur on kavandatud erasektori osutava turuteenusena, siis järeldub sellest, et ettevõtted peavad loamenetluse eeldusena endale kõigepealt hankima kuluka ärikukru teenuse, et selle vahendusel suhelda ühtse kontaktpunktiga. Eelistame kindlasti olukorda, kus ettevõtetele ei tekitata administratsiooniga suhtlemiseks uusi kulukaid barjääre. Ka on vägagi küsitavad ning raskesti põhjendatavad eelnõus välja toodud ärikukru kasutusjuhud. Kuidas liikmesriigi pädevad asutused omavahel riigisiseselt infot vahetavad ei kuulu EL reguleerimisalasse ning katsed seda ette kirjutada rikuvad selgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Viide, nagu ärikukkur aitaks taaskasutada juba avaliku sektori asutustes olevaid andmeid ja dokumente, on otseselt eksitav. Ärikukru kasutuspõhimõte on vastandlik andmete ühekordse esitamise põhimõttele ja eeldab, et kasutaja esitab ise korduvalt dokumente erinevatesse instantsidesse. Ühegi eelnõus toodud funktsionaalsuse jaoks ei ole ärikukkur vajalik lahendus ning kogu ühtse kontaktpunkti protsesse saab samaväärselt või edukamalt korraldada tuginedes juba olemasolevatele regulatsioonidele ja tehnilistele lahendustele. Kliimaministeerium Eelnõust üldiselt: Üldiselt arvestatud seisukohapunktis 5.1 ja selle selgituses. Teadmiseks võetud. Määruse eesmärgid on head, kuid tuleb vältida liigset jäikust. Eelnõu vajab suuremat Euroopa päritolu on käsitletud paindlikkust ja selgelt sõnastatud proportsionaalsuse tagamise meetmeid, et arvestada seisukohapunktis 5.2. väikese turuga liikmesriikide eripäradega. Paindlik lähenemine võimaldab kiirendada üleminekut puhtale majandusele ilma, et see takistaks väikeste riikide konkurentsivõimet. 1  Oluline on analüüsida mõjusid ja väljavaateid Eesti kontekstis kõige enam mõjutatud sektoritele, nii avalikule ja erasektorile, et vältida eeldustel põhinevaid hinnanguid ning tagada, et teame oma võimekust nõudeid täita. Made in EU teemal üldiselt (autotööstuse spetsiifilisemalt allpool): Ühelt poolt on vajalik tagada tarnekindlus, kuid teisalt tuleb sihipäraselt liikuda ka ELi strateegilise autonoomia suunas, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide toodangust. Tootmisvõimekuse arendamine ELis tervikuna looks täiendavaid võimalusi ka Eesti majandusele. Seega on tasakaalu leidmine nende eesmärkide vahel oluline. Kuigi lühikeses perspektiivis võib sellega kaasneda hinnatõus, tuleb arvestada, et sõltuvus kolmandatest riikidest (sh Hiinast), suurendab riski, et kriitilistes olukordades ei ole vajalikke tooteid üldse võimalik hankida. Juhul kui meetmeid ei rakendata, võib kujuneda olukord, mis sarnaneb arenguga plastitööstuses, kus oma tootmisvõimekuse vähenemine tõi kaasa ka majandusliku julgeoleku nõrgenemise. Seetõttu on oluline tagada piisav vastav tootmisvõimekus ELis, vajadusel ka piirkonniti. See tooks täiendavaid võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes konkureerivad kolmandate riikide tootjatega. Samas tuleb arvestada, et ilma EL‑i sise eelistuse rakendamiseta võib sellise tootmisvõimekuse saavutamine osutuda ebarealistlikuks. Praktikas esineb olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest ollakse valmis maksma kõrgemat hinda. Need sektorid, kus „made in EU“ lähenemine on põhjendatud, tuleks selgelt IAAs määratleda, et vältida ühisturu killustumist ning tagada üheselt arusaadav käsitlus sellest, millistes valdkondades ja millistel põhjustel sellist lähenemist vajalikuks peetakse. Kliimaministeerium 1. Lubade koondamine üheks loaks või loataotluseks (artiklid 5 ja 27) Arvestatud osaliselt seisukohapunkti 5.3 selgituses. Määruse artikkel 3 a) Taotluse mahu ja ajastuse probleemid (definitsioonid) pakub välja lubade Määruse sõnastus ei täpsusta, et milliseid lubasid, vaid ütleb, et ühtne luba hõlmab nimekirja, mis on hõlmatud. Seda on kõiki vajalikke lubasid (artikkel 5 p 1). Seni on riigisiseselt fookuses olnud eelkõige võimalik veel täpsustada töörühmade ehitusload ja keskkonnakaitseload, kuid need ei ole ainsad load, mida käigus. tööstusprojektidel tegevuseks vaja võib olla. Seetõttu on oluline, et oleks ülevaade, milliseid lubasid ühtne loamenetlus koos ühe taotlusega hõlmab. Ühtse loataotluse nõue tähendab, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Praktikas 2  eelistavad ettevõtjad sageli taotleda erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti edasises arendusetapis. Kehtivas praktikas on tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele. Kui kõik load, mida on tööstuslike tootmisprojektide tegevuseks vaja, koondatakse ühte menetlusse ning tehakse üks terviklik otsus („comprehensive decision“), võib see praktikas pikendada näiteks ehitusloa menetlust ning lükata edasi projektide algust. Probleemne on ka ettepanekus toodud 45-päevane periood taotluse nõuetekohasuse hindamiseks, mida näiteks ehitusloa menetluses täna ei eksisteeri. Kliimaministeerium b) Muudatuste halduskoormus ja paindlikkuse vähenemine Teadmiseks võetud. Informatsiooni Mida mahukam on algselt esitatav dokumentatsioon, seda keerulisem ja käsitletud seisukohapunkti 5.3.1 aeganõudvam on selle menetlus ning dokumentide ajakohastamine. Väiksemahuliste selgituses. ja eraldiseisvate dokumentide puhul on muudatuste tegemine lihtsam ja vigade oht väiksem. Eestis menetletakse ehituslube eelprojekti staadiumis, keskendudes põhimõttelistele lahendustele. See võimaldab hoida dokumentatsiooni mahu mõistlikuna ning menetluse paindlikuna. Võrdluseks, mõnes liikmesriigis menetletakse projekte sisuliselt tööprojekti tasemel, mis toob kaasa mahukad dokumendid, aeglasemad menetlused ning keerukama muudatuste halduse. Sellise lähenemise ülevõtmine ei ole Eesti kontekstis põhjendatud. Kliimaministeerium c) Investeeringute ajastus Teadmiseks võetud. Praktikas realiseeruvad investeeringud sageli etappide kaupa, sõltuvalt lubade saamisest. Näiteks võib ehitusloa saamine olla eelduseks täiendava rahastuse kaasamiseks, mille järel jätkatakse uuringute ja muude tegevustega. 3  Varasem kogemus ühendlubadega (nt meretuuleparkide puhul) näitab, et ettevõtjad eelistavad sageli lubade eraldi menetlemist, et paremini juhtida nii dokumentatsiooni koostamist kui ka investeeringute ajastust. Kliimaministeerium d) Õigusloome ja halduskoormus riigile Arvestatud ja lisatud mõjude peatüki Ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset õigusloomet, sealhulgas: selgitusse.  Loaandja pädevuste koondamine  kontrollimenetluste,  esitatavate andmete,  keeldumise aluste,  kaasamise,  kehtetuks tunnistamise reguleerimist. Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade ühisosa on piiratud. Samuti ei ole selge, milliseid tegevuslubasid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad load). Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutustevahelise töökorralduse ja järelevalve mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob kaasa märkimisväärse täiendava halduskoormuse ning kulud riigile. Lisaks puudub Eesti õiguses vaste artiklis 27 nimetatud „aggregated baseline permit’ile“. Kliimaministeerium e) IT-süsteemide arendamise vajadus Arvestatud ja lisatud mõjude peatükki. Praegu toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused eraldiseisvates infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS keskkonnakaitselubade jaoks), mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade vajadustele. Ühtse loataotluse süsteemi rakendamine eeldaks nende süsteemide ulatuslikku ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid ressursse. Kliimaministeerium 2. Loastamise „single access point“ (artiklid 4 ja 5) Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. a) Kontseptuaalne ebaselgus Artikkel 4 viitab võimalusele luua digitaalne „single access point“ (ärikukru lahenduse kohta saab põhjalikuma sisendi anda JDM, kuid see võib tuua riigile 4  märkimisväärse IT- ja haldustöökoormuse), samas kui artikkel 5 lõige 2 näeb ette pädeva asutuse määramise, kes loamenetlust koordineerib. Nende kahe lähenemise omavaheline suhe vajab täpsustamist. Samuti jääb ebaselgeks:  kas pädev asutus üksnes koordineerib menetlust või teeb ka lõpliku otsuse;  kuidas kujuneb „comprehensive decision“ ja milline on selle õiguslik vorm. Kliimaministeerium b) Rakendamise keerukus Eestis Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet Eestis on sarnane lahendus arendamisel planeeringute ja ehituse valdkonnas, kuid see EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. on alles algusjärgus. Kavandatav lähenemine eeldaks keskkonnakaitselubade ning KMH/KSH süsteemide integreerimist, mille arendamist ei ole veel alustatud. Lisaks on ebaselge, millised load peaksid süsteemi kuuluma (nt TTJA infosüsteemid, maakasutusega seotud load jne). Ehitusvaldkonna menetlused ei hõlma ettevõtte tegevuslubasid ega toodete käitlemise või tootmisega seotud lubasid. Kliimaministeerium c) Ühtse taotluse põhjendatus Teadmiseks võetud. Saame EL tööstuse Ei ole piisavalt selgitatud, miks ühtne loataotlus muudaks menetluse ettevõtjale töögrupi aruteludes pöörata sellealasele lihtsamaks. Arvestades olemasolevaid spetsialiseeritud infosüsteeme, võib selline arutelule tähelepanu. muudatus suurendada nii halduskoormust kui ka menetluse keerukust. Kliimaministeerium d) Õigusraamistiku killustatus Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet Artikkel 5 lõige 4 võimaldab säilitada sektoripõhised eriregulatsioonid (lex specialis). EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. See võib viia loamenetluse reeglite killustumiseni erinevate õigusaktide vahel. Ehitiste rajamisega seotud loamenetluse reeglid võiksid olla võimalikult ühtlustatud ja koondatud. Kliimaministeerium 3. Tööstuse kiirendamise alad (art 25-27) Arvestatud, rõhutame seisukohtades (seisukohapunkt 5.5), et tööstuse Industrial acceleration alade sõnastus võiks olla kohustusliku asemel paindlik. Kui kiirendusalade määratlemine oleks sellised alad on riigis juba olemas ja toimivad, peaks halduskoormus jääma vabatahtlik. mõistlikuks ka väikeriigi jaoks, et vältida mittevajalike analüüside ja hindamiste nõudmist juba toimivatel aladel. Kliimaministeerium 4. Autotööstust puudutavad tähelepanekud (eelkõige lisad II ja III) Teadmiseks võetud. Informatsiooni kasutatud seisukohapunkti 5.2 selgituse a) „Made in EU“ eelistamine riigihangetes osas. Ettepanek, mille kohaselt tuleks riigihangetes eelistada Euroopa Liidus toodetud sõidukeid ka juhul, kui nende hind on kuni 25% kõrgem võrreldes alternatiivsete 5  pakkumustega, tekitab tõsiseid küsimusi proportsionaalsuse ja kulutõhususe osas. Eriti problemaatiline on see suuremahuliste hangete puhul (nt rasketehnika või ulatuslikud masinapargid), kus juba baashinnad on kõrged ning 25% hinnavahe tähendab absoluutväärtuses väga suuri lisakulusid nii ettevõtlusele kui avalikule sektorile. Selline lähenemine võib viia olukorrani, kus avalik sektor on sunnitud tegema märkimisväärselt kallimaid hankeotsuseid üksnes toote päritolu alusel. Arvestades, et riigi ja avaliku sektori eelarved on juba pingestatud, võib see vähendada võimekust investeerida uuemasse ja keskkonnahoidlikumatesse tehnoloogiasse. Seega võib meede oma eesmärgile vastupidiselt hoopis aeglustada rohepööret, kuna kallimad hinnad piiravad uute sõidukite ja tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti riigihangetele kohalduvad künnised ei peaks olema liiga jäigad, erandite kohaldamine peaks olema paindlikum ja sõnastuses tooma selgelt välja väikese turu, piiratud saadavuse, vähese konkurentsi ja ebaproportsionaalse hinnamõju alused. Kliimaministeerium b) Toote päritolu ja madala süsiniku (low-carbon) enesedeklaratsioon (nt art 11) Arvesse võetud seisukohapunktis 5.7 ja Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega selle selgituses. tõendab, et teatud osa tootest vastab „made in EU“ kriteeriumile ning täidab kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt selgelt reguleeritud, kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on järelevalvemehhanismid. Selline regulatiivne ebamäärasus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise kontrollita, samas kui Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi suurema eelise, kuna oskavad vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata tõendite kontrollitavuse puudumise tõttu. Ilma tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada ausat konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust. VKEdele ei tohiks lisada täiendavat bürokraatiat. Soovime selgust enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja kinnitust. Kliimaministeerium c) Madala süsinikusisaldusega terase ja alumiiniumi kasutamise nõue Arvesse võetud mõjuhinnangus. Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala süsinikusisaldusega terast ja alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju turule. 6  Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris (sh taristu, ehitus ja sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega materjalidele. Tõenäoliseks tagajärjeks on nende materjalide hinnatõus, mis kandub edasi kogu tarneahelasse. Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat toorainet ning tagama selle vastavuse täiendavate sertifitseerimis- või deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete hinda. Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, isegi kui need on keskkonnasäästlikumad. Illustreerivalt võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid) muutub järjest kallimaks, mis lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale vähem kättesaadavaks. Kliimaministeerium d) Mõju eriotstarbeliste sõidukite tootjatele ja kohalikele ettevõtjatele Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet Täiendav keerukus tekib olukorras, kus sõidukeid modifitseeritakse või ehitatakse EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. ümber eriotstarbeliseks kasutuseks (nt kiirabi-, pääste- või muud erisõidukid). Kui alusauto tootjal on olemas vastav päritolu- ja keskkonnadeklaratsioon, jääb ebaselgeks, kas ning millises ulatuses laienevad nõuded ka ümberehitaja poolt lisatud komponentidele ja materjalidele. Kui nõuded kehtivad kogu sõidukile tervikuna, tähendab see, et ka väikeettevõtjad peavad:  hankima spetsiifilisemat ja kallimat toorainet,  tagama kõikide komponentide vastavuse,  koostama keerukaid koondarvutusi „made in EU“ osakaalu ja keskkonnanäitajate kohta. Selline halduskoormus võib osutuda väiksematele ettevõtjatele ebaproportsionaalseks ning vähendada nende võimet riigihangetel osaleda, mis omakorda piirab konkurentsi. Kliimaministeerium e) Välisinvesteeringute piiramine ja mõju innovatsioonile Osaliselt arvestatud seisukohapunktide Kindlasti siinkohal olulised ka MKMi ja RAMi arvamused, kuid eelnõus sisalduvad 5.1 ja 5.4 selgituses. Teadmiseks võetud, võimalikud nõuded seoses välisinvesteeringute, omandi struktuuri ja kasutame tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. 7  intellektuaalomandi jagamisega võivad olla vastuolus eesmärgiga meelitada Euroopasse uusi tööstusinvesteeringuid. On tõenäoline, et investorid ei ole valmis loovutama enamusosalust ega jagama oma intellektuaalomandit kohustuslikus korras. Selle tulemusena võivad investeeringud suunduda teistesse piirkondadesse (nt Ameerika Ühendriigid, India), kus regulatiivne keskkond on paindlikum. See omakorda võib jätta Euroopa ilma uutest tehnoloogiatest ning vähendada tööstuse konkurentsivõimet. Jälgida tuleks, et ei tekiks dubleerimist olemasolevat FDI skriinimise süsteemi, konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumite menetluste vahel. Muidu tekivad raskesti hallatavad ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid. Kliimaministeerium f) Positiivne aspekt – väikeste elektrisõidukite „superkrediidid“ Teadmiseks võetud. Positiivse meetmena võib välja tuua väikeste elektrisõidukite „superkrediitide“ mehhanismi. Eelkõige on see seotud paralleelselt menetluses oleva ELi kergsõidukite CO2 standardite muutmise ettepaneku eelnõuga, kuid märgime ka siinse algatuse juure ära, et see paindlikkus võib soodustada taskukohasemate väiksemõõduliste elektrisõidukite turuletoomist ning anda tootjatele täiendavat paindlikkust CO₂ eesmärkide täitmisel. Samuti võib see võimaldada riikidel suunata toetusi efektiivsemalt segmenti, kus mõju tarbijate jaoks on suurim. Kliimaministeerium 5. Ehitustoodete määrus (CPR) Teadmiseks võetud. a) Märgistamisnõuete laiendamine Kui praeguse CPR-i teksti kohaselt kehtivad märgistamisnõuded tootele, mida tarbijad tavaliselt valivad ja ostavad ja mille keskkonnamõju ei sõltu oluliselt sellest, kuidas see ehitisse paigaldatakse või kasutatakse (ehk n-ö poeriiulilt ostetavale tootele), siis eelnõuga soovitakse need lisatingimused kõrvaldada ja anda Euroopa Komisjonile võimalus märgistamisnõudeid kehtestada oluliselt laiemale tootevalikule, ka nendele toodetele, mida klient poe riiulilt ei saa valida (st profitoodetele ja vaheproduktidele, sh betoon, tsement, teras jne). Kui toote tegelik keskkonnatoime sõltub tugevalt kasutusviisist või paigaldusest, tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, kas märgis on selleks sobiv instrument. Kliimaministeerium b) Halduskoormus ja ajastus Teadmiseks võetud. Kuna CPR rakendamine on alles käivitumas, võib selle muutmine tekitada täiendavat halduskoormust ja viivitusi vastavate delegeeritud aktide väljatöötamisel. 8 Kliimaministeerium c) Märgiste dubleerimise oht Teadmiseks võetud. Käsitletud CPRis on juba olemas keskkonnaandmete raamistik, sh: seisukohapunktis 5.9.  Annex II (keskkonnaalased põhiomadused)  Annex X (horisontaalsed põhiomadused, sh keskkonnakestlikkus) Seetõttu esineb risk, et lisaks olemasolevale süsteemile luuakse täiendav märgistamisnõue, mis suurendab ettevõtjate halduskoormust ning muudab süsteemi keerukamaks, seda tuleks läbirääkimiste käigus vältida. Kliimaministeerium 6. Seosed kestlike toodete ökodisaini määrusega (ESPR, art 10) Teadmiseks võetud. ESPR seab nõuded tootegruppidele, raud ja teras (eeldatav vastuvõtmine 2026) ja alumiinium (eeldatav vastuvõtmine 2028) seatakse vahetoodetele, millest lõpptooted tehakse, kuna see on tehniliselt lihtsam tuvastada. Art 10 toetub ESPR nõuetele ehk kui ESPR nõuetele vastab, siis saab nimetada seda madala süsiniku tooteks. See tundub mõistlik lähenemine, kuna ökodisaini nõuded suunavad turgu kestlikumate ja kvaliteetsemate toodete poole, vähendavad raiskamist ning tugevdavad Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Rahandusministeerium Teadmiseks võetud, kasutame neid EL Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. 1. MKM küsimustik Tagasiside küsimustele:  Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). Lisas 1 pakutud sektorite loendit võiks vaadata kriitiliselt mitte üksnes selle nurga alt, kas ja millistele sektoritele seda laiendada, vaid ka kas ja kuidas oleks põhjendatud seda loendit kitsendada. 9 Puhtalt hinnangulist loogikat kasutades, siis tuumatööstus (heitevaba energiaallikas), haruldased metallid ja muldmetallid ja nende tootmine ja toiduainetööstus, kui strateegilise ellujäämise prioriteet? Kaitsetööstus?  Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane? Ei. Riigihangetega seotud kitsendusi võiks kaaluda sellistele hangetele, millel kasutatakse EL eelarve vahendeid. Selgitus: “Riigihange” on hankimise meetod, mis ei pruugi sõltuda hanke rahastamise allikast. IAA on ELiga seotud ja seega põhjendatult EL eelarvega seostatav õigusakt. Seega on ratsionaalne eeldada, et IAA kehtiks seoses EL eelarve kasutusega (ka siis, kui seda tehakse riigihangete kaudu), aga ei pruugi olla ratsionaalne seostada eelnõuga pakutavaid kitsendusi-kriteeriume riigihangete kui meetodiga sõltumata sellise meetodi kaudu kasutatava raha allikast. EL eelarve fondidest (sh EL struktuurivahendid, maaelu arengu fondi vahendid, Euroopa Ühendamise Rahastu, Euroopa Horisondi jm vahendid) on ellu viidud kümneid tuhandeid projekte ning elluviijad on olnud ettevõtetest teadus-arendusasutusteni, kõrgkoolidest MTÜ-deni, mõistagi ka KOVid ja riigiasutused. Kui sama hankija hangib muudest vahenditest (nt KOV oma eelarvest, aga mitte nt EL toetusega projekti raames), siis ei peaks nood IAA eelnõu kohased kitsendused talle kohustuslikud olema (sama ka nt ettevõtete, MTÜ-de korral, ka riigieelarve muudest vahenditest (nt maksutulust) hankeid tehes), vaid need kitsendused võivad olla nt soovituslikud (kui sedasi kokku lepitakse).  Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? Tuleks läbi rääkida EL hangete direktiivide raames. 10   Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? Toetame laiemat käsitlust ja EL-i ühist nimekirja julgeolekuohtu kujutavatest riikidest. “EU origin” määratlust peaks saama sisustada juhtumipõhiselt (nt kaitsevaldkonnas võimaldada käsitleda selle all NATO liitlasi või osa neist, muudes valdkondades lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest). Vt ettepanek allpool.  Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest? Võib omada mõju EL konkurentsivõimele ja vähendada investeeringuid EL-i. Kas EL-il on kindlus, et ta omab ise piisavat investeerimis- ja tootmisvõimekust, et globaalse tootmismahu alusel investeeringuid piirata? Silmas tuleb ka pidada, et julgeolekuohtu kujutavate riikide nimekiri plaanitakse luua ja kõrvaldamisel võiks samast lähtuda. Kui on vajadus täiendavateks piiranguteks siiski, tuleks teha põhjalik eelanalüüs EL konkurentsivõime seisukohast.  Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Ei ole alust, et üheselt vastata. Kõik sõltub sellest, kas EL on võimeline ise vastava pakkumise tagama, millised tingimused ta seab. Kui seatakse, on kindlasti vaja väljumisklausleid.  Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud? Seda tuleks arutada riigihangete töögruppides. 11   Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? Siin tuleb arvestada KOV-dele delegeeritud loamenetluste rolle ja kollisiooni EL huvide vaates. Tuleb arvestada vajadusega neid rolle üle vaadata. Rahandusministeerium Teadmiseks võetud. 2. Algatuse peamised aspektid Ettepanek mõjutab tollis toimuvale päritolu kontrollile, mis toimub kooskõlas EL tolliseadustikuga. Muudatused on kaetavad olemasolevate ressurssidega. Rahandusministeerium Investeerimisasutuse nimetamine iga liikmesriigi tasandil toob liikmesriigile kaasa Osaliselt arvesse võetud seisukoha 5.4 lisakulu ja halduskoormuse. Pooldame juhul, kui lisanduv kulu ja koormus saab selgitustes. õigustatud sellest lisafunktsioonist saadava tuluga. Kui selline roll jääb, tuleb pigem eelistada olemasolevate asutuste rollide ümberkujundamist. Rahandusministeerium Probleemne on ettepanek anda ühele liikmesriigi asutusele volitus ja ülesanne teha Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku otsuseid kõigi erinevate loamenetluste üleselt, milles liikmesriigis on pädevus kohaselt ei anta ühele asutusele volitust erinevatel asutustel (sh Eesti näitel nt TTJA, Keskkonnaamet, KOV-id jt). Selleks, et ega ülesannet teha otsuseid kõigi loamenetluste tulemusel tehtavad otsused oleksid piisavalt heatasemelised, tuleks erinevate loamenetluste üleselt. erinevate otsuste teemal pädevatel asutustel võimaldada oma pädevuse (ja teistega Ettepanekus tehtud ühtse loataotluse koostöö ning kokku lepitud kaasamis- ja aruteluprotsesside) alusel ja tulemusel tuge põhimõte ei välista menetlusprotsessi anda – liikmesriigil peaks olema pädevus otsustada, kas ja mil määral seniseid läbiviimist erinevates pädevates asutustes. loamenetluste protseduure ühildada, kas ja millisele asutus(te)le konkreetsete lubade andmise otsustuspädevus üle anda. Selleta, nö jõuga ühele asutusele väga erinevate otsuste tegemise ülesannet pannes, võidakse keskpikas ja pikas perspektiivis edasistele protsessidele (sh strateegiliste sektorite arendusvõimaluste seisukohast) pigem halba teha. Rahandusministeerium Loamenetluste ühendamise kaalumisel on vaja arvestada ka mõju arendajatele- Ettevõtjate tagasiside kohaselt on ühtne ettevõtjatele (eelaruteludel KLIM jt räägitud näidete kohaselt võib mitme loataotlus pigem positiivne. Ühendatud loamenetluse ühendamine tuua neile kaasa hoopis vajaduse esitada korraga suurem loamenetlust IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud tööstuse kiirendamisalade ja detailsem hulk andmeid, materjale, dokumente, mida 1-loamenetlus-haaval puhul mis vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks olema vabatahtlikud. 12  lähenedes saaks koguda ja esitada järkjärgult ning selle tulemusel viimase loani jõudmise aega lühendada); sellist mõju tuleks vältida. Rahandusministeerium Kui jääb kohustus, et iga riik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna Arvestatud seisukohapunkti 5.5 kiirendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks ilmselt viia läbi riigiti selgituses. Eelistame, et tööstuse kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka olemasolevate riigi eriplaneeringutega, kiirendusalade määratlemine oleks riikidele vabatahtlik. (piirkondade/maakondade) ja KOVide planeeringutega ja võimalike põrkumistega riigi/EL huvide ja KOVide tasandil. Eesti juba loob tööstusele ekspressradasid, et kiirendada lubade andmise protsesse – nii meil kui teistes LR-des tuleks arvestada juba sellega, mida on tehtud. Rahandusministeerium Ka tuleks arvestada viimastel aastatel saadud nn RePowerEU protsessis Arvestatud seisukohapunkti 5.5 taastuvenergia arendamise eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida selgituses. võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade ühest või paarist prioriteetsest erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele (mõni sektor, mida praegu strateegiliselt prioriteetseteks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL ja LR-de eesmärkide seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja et oleks jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid alasid). Rahandusministeerium Riigihangetega seotud kitsenduste seadmist võiks kaaluda üksnes sellistele hangetele, Teadmiseks võetud. IAA ettepanek millel kasutatakse EL eelarve vahendeid (muudele riigihangetele, kui üldse, võiks hõlmab riigihankeid laiemalt. Kui Eesti sellised kriteeriumid olla soovituslikud). Sama ettepanek määruse lisas pakutavate on EL eelarvest netosaaja, siis paljud suuremad EL riigid on netotasujad. “other forms of intervention” kohta – ka neid võiks kriteeriumid puudutada sõltuvalt Arvestades, et IAA on suunatud kogu EL sekkumistes kasutatava avaliku sektori raha allikast. tarbimise suunamisele, oleks riigihangetes ainult EL eelarve vahendite kasutamine suuremates EL riikides vähest mõju omav ning IAA ei saavutaks seda mõju, mis ettepanekuga on ette nähtud: toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Rahandusministeerium Riigihangete nõuete muutmist tuleb arutada riigihangete töögruppides ja ühtlasi Teadmiseks võetud, kasutame EL hinnata mõju riigihangete hinnatasemele. Lisanduvad nõuded tavaliselt tõstavad Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. hindu ja sellele hinnatõusule katte leidmine võib hakata koormama riikide jt avaliku Väljumisklauslid on teatud määral juba 13  sektori üksuste (piirkonnad, KOVid) eelarveid, mida ilma mõjuanalüüsita on raske IAA ettepanekus olemas (nt pakkujate prognoosida. Vajalikud on väljumisklauslid. puudumine, suurem kulu). Rahandusministeerium EL päritolu arvestamine võiks olla kriteeriumide alusel võimalus (sh arvestades EL Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2. ülest tootmisvõimsust, tehnoloogilist valmisolekut jm), mitte läbiv kohustus. ja selle selgituses. Kaitsevaldkonda IAA Oluline on näha ette võimalus laiendada “EL päritolu” kriteeriumi käsitlust ei käsitle. põhjendatud juhtudel – nt võimaldada kaitsevaldkonnas käsitleda “EL päritolu” kriteeriumi alla käivana ka NATO liitlasriike (või osa neist), muudes valdkondades lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest. Seejuures on vaja võimaldada arvestada EL (ja liidu päritolu all käsitletavate riikide) toodetavate tehnoloogiliste lahenduste ajakohasust, summaarsete tootmisvõimsuste piisavust (sh arvestades vajalikke tarnimistähtaegu) jm asjakohaseid kriteeriume. Rahandusministeerium Kas on tehtud piisavas detailsuses eelhinnangut, et kui kõik liikmesriigid (alates Teadmiseks võetud, kasutame neid suurtest DE ja FR, aga ülejäänud 25 samuti) hakkaks kõigi riigihangete kaudu (sh küsimusi EL Nõukogu tööstuse töögrupi riigieelarvete mahud, regioonide eelarvete mahud, KOV eelarvete mahud, avalike aruteludes. teenustega seotud hangete mahud) nt kõiki sõidukeid IIA-s pakutavate kitsenduste alusel hankima, siis kas üldse oleks ELis (koos pakutavale "EU origin" määratluse eelnõule vastavate tootjatega) piisavas mahus ja kriteeriumidele vastavaid tootmisvõimsusi, et igal aastal sellises mahus neid tüüpe (sh nt erisõidukitele spetsiifiliste nõuetega ja parameetritega) kogustes sõidukeid toota, sama küsimus ka teiste IIA lisa eelnõus pakutud toodete kohta - seejuures mitte üksnes üldistatult ja nö laia lauaga lüües, aga nt paari viimase aasta seda tüüpi hangete mahte ja parameetreid jt tingimusi (sh tarnete tähtajad) ette võttes ja summeerides, ja neid "EU origin" määratlusele vastavate konkreetsete summaarsete tootmisvõimsustega võrreldes? Selleta ei ole välistatud, et teoreetiliselt kenade konstruktsioonide kokku leppimine võib viia musta stsenaariumi korral olukorrani, mil suhteliselt lühikese aja jooksul “EU origin” kitsendustele vastavaid suurtes kogustes tooteid (sõidukeid jm) hankides surutaks nõudluse ja pakkumise ebasoodsa suhte korral hankehinnad üles, osa hankijaid peaksid oma riigihanked tühistama (sest raha ei jätku) ja tegelikult tekiks kitsendustele vastavate sõidukite defitsiit (mis omakorda võiks tuua vanemate sõidukite kasutuse jätkamise pikemalt kui nende loogiline kasutusiga), vmt. 14 Rahandusministeerium Eri lahenduste kaalumisel on otstarbekas vaadata nii nendega kaasnevate plusside kui Teadmiseks võetud, käsitletud miinuste eelhinnanguid, nii arendajate kui asutuste seisukohast (nt kui ühtse seletuskirja majandusmõjude hinnangus. loataotluse menetlus sisuliselt suurendaks taotlejate koormust ja ajasurvet neile ning vähendaks paindlikkust protsessi läbitegemisel, siis ei pruugi see olla ratsionaalne). Regionaal- ja Teadmiseks võetud. Põllumajandusministeerium 1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on üldiselt põhjendatud, kuna see keskendub energiamahukatele ja ELi strateegilise autonoomia seisukohalt olulistele tootmisharudele. Regionaal- ja 2. Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs Arvestatud seisukohapunkti 5.2. Põllumajandusministeerium toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane? selgituses. Põhimõtteliselt on Made in EU / Union origin nõuete kasutuselevõtt mõistetav ja strateegiliselt põhjendatud, kuna see toetab Euroopa tööstusbaasi ja madala süsinikusisaldusega tootmist. Piirkondlikust vaatest on siiski kriitiline, et:  rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et mitte piirata väiksemate piirkondade ja KOVide hankevõimekust;  erandid (kulu, kättesaadavus, ajakava) oleksid praktiliselt kasutatavad ega looks ebaproportsionaalset halduskoormust. Regionaal- ja 3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2 Põllumajandusministeerium nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, selgituses. Sektorite laiendamise või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? võimalus on IAA tulevase ülevaatamisprotsessi käigus olemas. 15  Pakutud sektorid on loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on suur kliima‑ ja süsteemne mõju. Samas tuleks regionaalse tasakaalu vaates kaaluda, kas:  tulevikus oleks võimalik hõlmata ka teisi piirkondlikult olulisi tootmisharusid (nt teatud ehitusmaterjalid, energiasüsteemi komponendid, toidutööstuse energiamahukad osad);  riigihangete eelistused ei soodustaks üksnes suurtes keskustes paiknevaid tootjaid. Praegusel kujul on sektorite valik vastuvõetav, kuid laiendamisvõimalus peaks jääma avatuks. Regionaal- ja 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide Teadmiseks võetud. Põllumajandusministeerium kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? EEA ja vabakaubanduslepingutega seotud partnerriikide kaasamine on väikese ja avatud majandusega riigi nagu Eesti jaoks oluline. See:  aitab vältida tarneahelate katkemist;  säilitab piirkondlike ettevõtete ligipääsu sisenditele;  toetab regionaalsete tööstuste konkurentsivõimet. Regionaal- ja 5. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.3 Põllumajandusministeerium hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? selgituses. Piirkondliku konkurentsivõime võtmeprobleemid on:  menetluste pikkus ja ettearvamatus;  KOVide piiratud haldusvõimekus;  planeeringute ja lubade killustatus. IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik, kiirendusalad) võivad aidata, kui:  KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi;  kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt; 16   kiirendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult valmis tööstuspiirkondades. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Teadmiseks võetud. Osaliselt arvestatud Sihtasutus (EIS) Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad seisukohapunktis 5.2. Kaitsetööstust IAA tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja ei käsitle. Sektorite laiendamise võimalus keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, on IAA tulevase ülevaatamisprotsessi mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), käigus olemas. nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). Vastus: Jah peame seda nimekirja esialgu piisavaks. Loetelu katab need tööstused, kus EL on kõige haavatavam — energiamahukas põhitootmine ning rohepöördeks kriitilised sektorid Puudused ja lüngad, millele võiks tähelepanu juhtida:  Kaitsetehnoloogia ja kaitsetööstus on täielikult välja jäetud, kuigi ReArm Europe/Säästev Euroopa arutelu kontekstis on see ilmne lünk. Kaitsevaldkond on muutunud strateegiliseks prioriteediks ning selle väljajätmine IAA raamistikust tundub ajast maha jäänud.  Digitaalinfrastruktuur — NACE C26 (arvutid, elektroonika, optika) puudub nimekirjast, kuigi see on üks suurimaid strateegilisi sõltuvusi (Aasia dominants). Hinnang: Loetelu on konservatiivne ja tagasivaatav. Arvestades geopoliitilist konteksti 2026. aastal, peaks see olema laiem ning selles peaks selgelt kajastuma nii kaitse- kui ka digitaalsektori strateegilised huvid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2. Sihtasutus (EIS) on teie vaatest asjakohane? Vabakaubanduslepete erandite paremaks Vastus: Jah, asjatundlikule hankijale on Made in EU kasutuselevõtt jõukohane, kui arvestamiseks soovime neist täpsemat RHS-i täiendatakse viitega IAA-le ning valitsuse määrusega kehtestatakse päritolu andmekogu või juhendit. tõendamise miinimumnõuded. Vabakaubanduslepete erandite arvestamine vajab nendest täpsemat andmekogu või juhendit. 17 Ettevõtluse ja Innovatsiooni 3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja Teadmiseks võetud, kasutame EL Sihtasutus (EIS) nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes. või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? Elektroonika läbi erinevate komponentide (nt autodes, päikese ja tuuleenergia Vastus: Pigem ei — need sektorid on valitud loogiliselt, kuid spekter on kitsas. süsteemides) on IAA ettepanekus sees. Kriitiliste toormaterjalidega seotud Puuduvad olulised sektorid sh: tegevusi kirjeldab EL CRMA määrus. Toiduainete ja põllumajanduse taristu Elektroonika — strateegiliselt kriitilisim sõltuvus, kuid riigihangete nõuetes ei alast infot kasutame töörühmas kajastu. tõstatamiseks. Kriitilised toormaterjalid ja nende töötlemine — haruldased muldmetallid jt, mida IAA küll mainib loamenetluse kontekstis, kuid hankenõuetes mitte. Toiduainete ja põllumajanduse infrastruktuur — strateegiline energiajulgeolek on laiem kui tööstus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja selle Sihtasutus (EIS) kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas selgituses. Soovime andmekogu või kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? juhendi loomist ja eelistame seda EL tasandil. Vastus: jah sobib, kuigi tähelepanelikule hankijale tuleb siseriiklikult või liidu üleselt luua andmekogu või juhend EEA lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest ja nende tingimustest EL turuga võrsetel alustel kaubelda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt Arvestatud seisukohapunktis 5.5. Sihtasutus (EIS) EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest? Vastus: Mõju võib hinnata pigem positiivseks ja konkurentsi suurendavaks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused Arvestatud seisukohapunkti 5.5 Sihtasutus (EIS) nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt selgituses. 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Vastus: Jah need on asjakohased. 18 Ettevõtluse ja Innovatsiooni 7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, Arvestatud mõjude peatükis. Sihtasutus (EIS) alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud? a. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast. b. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu alumiiniumi. c. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu betooni/tsementi ja mörti. Vastus: Jah need on sobivad ja jõukohased rakendada. Ligi 0 CO2 jalajäljega tooted/ materjalid on juba EL turul kättesaadavad ja olemas, seega on tõenäoline ka saavutada tavalisest väiksem CO2 jälg ka IAA kontekstis. Samas on oluline, et määruse menetlemise käigus kehtestatakse materjalidele CO2 piirväärtused, millest vähemalt 25% madalamat taset tuleb tõendada ja saavutada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni 8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust Sihtasutus (EIS) hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud tööstuse kiirendamisalade puhul mis Vastus: Loamenetluse suurimad väljakutsed on ka täna seadusega määratud vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks menetlustähtaegade järgimine ja kompetentse personaliga varustatus. IAA ühtse olema vabatahtlikud. loamenetluse idee võib kaasa aidata lisaks antud regulatsiooni rakendamisele ka mitme siseriikliku ja muu EL regulatsiooni rakendamisele, mille eesmärgiks on bürokraatia vähendamine ettevõtlust pärssivate loamenetluste kiirendamine. Eesti Kaubandus- 1. Määruse üldine selgus Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.1. Tööstuskoda ja selle selgituses. Nõustume, et eelnõu Kaubanduskoda on seisukohal, et ELi tööstuse kiirendamise määruse ettepaneku tekst vajab veel tööd, et see oleks selgem. tekst peab olema oluliselt lihtsam ja selgem. Praegune ettepanek sisaldab mitmeid termineid ja viiteid, mis võivad jätta ettevõtetele ja rakendavatele asutustele liiga palju tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust. Näiteks artikli 3 lõike 3 kohaselt on energiamahuka tööstuse dekarboniseerimisprojekt selline, mis vähendab CO₂-ekvivalentide heitkoguseid „oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“ (significantly and permanently to an extent which is technically feasible). Ükski neist kolmest kriteeriumist ei ole eelnõus täpsemalt defineeritud. 19  Lisaks on ebaselge ka artikli 18 lõike 2 punkt (f), mis nõuab, et välismaiste otseinvesteeringute puhul "püüdleb" investor vähemalt 30% sisendite hankimisele EL-ist (endeavours to source from the Union a minimum of 30%). Sõna „püüdleb" on ebaselge termin, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on siduva kohustuse või kõigest soovitusega. Oleme seisukohal, et kõik määruse ettepanekus kasutatavad terminid ja mõisted oleksid üheselt mõistetavad ning selged, et tagada kõikidele osapooltele õigusselgus. Lisaks juhime tähelepanu, et ebamääraste ingliskeelsete terminite kasutamisel tuleb olla eriti hoolas nende tõlkimisel eesti keelde. Praktika näitab, et laialivalguvad mõisted võivad eestikeelses ametlikus tõlkes ja hilisemas siseriiklikus rakendamises põhjustada ebaselgust ning ebaühtlast õigusnormide kohaldamist. Seetõttu on hädavajalik, et määrus ise sätestaks selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid, vältides olukorda, kus ettevõtjal ja pädeval asutusel on erinev arusaam õigusnormidest. Eesti Kaubandus- 2. Tööstuse kiirendamisalad Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.5 Tööstuskoda selgituses. Määruse ettepaneku artikkel 25 kohustab liikmesriike määrama vähemalt ühe tööstuse kiirendamisala 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kaubanduskoda peab positiivseks eesmärki soodustada tööstuse arengut ning toetab riigi aktiivset rolli vajaliku taristu ja planeeringute ettevalmistamisel. Samas on oluline tagada, et selliste alade määramine toimuks viisil, mis loob ettevõtjatele reaalse lisaväärtuse. Tööstuse kiirendamisalade eesmärk peaks olema eelkõige investeeringute tegelik kiirendamine, sealhulgas läbi tõhusamate loamenetluste, valmis taristu ning parema kooskõla energiavõrkude arendusega. Arvestades, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, on oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus meede täiendaks olemasolevaid lahendusi. Seetõttu leiame, et artikli 25 rakendamisel tuleb keskenduda eelkõige meetme sisulisele mõjule ning tagada, et tööstuse kiirendamisalad kujuneksid ettevõtjatele atraktiivseteks ja praktiliselt toimivateks investeerimiskohtadeks. Eesti Kaubandus- 3. Määruse kohaldamisala ja strateegiliste sektorite ulatus Teadmiseks võetud. Sektorite laiendamise Tööstuskoda võimalus on IAA tulevase Määruse ettepanekus on strateegilised sektorid keskendunud peamiselt ülevaatamisprotsessi käigus olemas. energiamahukale tööstusele, autotööstusele ning netonull-tehnoloogiatele. 20  Kaubanduskoda leiab, et strateegiliste sektorite loetelu (Annex I) on hetkel liiga kitsas ega arvesta piisavalt Eesti majanduslikke tugevusi. Eesti tööstus on näiteks ka spetsialiseerunud kõrge lisandväärtusega nišitoodetele, tarkadele tootmislahendustele ja elektroonikale, mis on kriitilised sisendid suurematele tööstusharudele. Kui need sektorid (nt digitaliseerimist toetav kõrgtehnoloogiline masinatööstus või biotehnoloogia) jäävad strateegiliste sektorite loetelust (Annex I) välja, tekib oht, et oluline osa innovaatilisest tööstusest jääb ilma kiirendusmeetmetest. Samuti leiame, et määrus peab hõlmama kogu väärtusahelat, sealhulgas kriitilisi vahetooteid, komponente ja spetsiifilisi teenuseid. Ilma tugeva tarnijate ökosüsteemita suureneb EL-i sõltuvus kolmandate riikide sisenditest, mis on vastuolus määruse eesmärgiga. Eesti Kaubandus- 4. EL päritolu nõuded strateegilistes sektorites Osaliselt arvestatud seisukohas 5.2 ning Tööstuskoda mõjuhinnangus. Määruse III peatükk ning II ja III lisa käsitlevad EL-i päritolu ja madala CO₂-heite nõuete kehtestamist riigihangetes ja toetuskavades. Nõuded puudutavad peamiselt energiamahukaid sektoreid (teras, tsement, alumiinium) ja netonull-tehnoloogiaid. Kaubanduskoda toetab EL-i päritolu nõuete kehtestamist tingimusel, et rakendamine on vähe bürokraatlik ega too kaasa täiendavaid lisakohustusi, mis pärsiksid tarneahelate paindlikkust. Kuna tänapäevane tööstus sõltub suuresti globaalsetest väärtusahelatest, siis võib liigne regulatiivne jäikus komponentide päritolu osas tekitada tarneraskusi ja pärssida innovatsiooni, kui kriitilised sisendid ei ole liidusiseselt piisavas mahus kättesaadavad. Toetame artikli 11 lõikes 4 sätestatud lähenemist, kus vastavust tõendatakse omakinnitusega (self-declaration). Leiame, et tegemist on sobiva lahendusega, mis ei suurenda ettevõtete halduskoormust ning toetame seda, et tõendamiskohustus oleks võimalikult lihtne. Positiivne on ka see, et artikkel 11 lõige 3 näeb ette selged erandid päritolunõuete kohaldamisest olukorras, kus näiteks sobivaid pakkumisi ei laeku või kus nõuete täitmine tooks kaasa üle 25% suuruse lisakulu. Kaubanduskoda peab oluliseks, et need erandid oleksid praktikas ka lihtsasti kasutatavad ja et 25% künnis põhineks realistlikel turuandmetel. 21 Eesti Kaubandus- 5. CO₂ heite nõuded strateegilistes sektorites Teadmiseks võetud, täpsustavaid Tööstuskoda küsimusi künnistasemete ja regulatiivse Artikkel 10 määratleb, millal loetakse tooted vähese süsinikuheitega toodeteks, ning kindluse osas saame esitada EL Nõukogu annab Euroopa Komisjonile volituse kehtestada kasvuhoonegaaside intensiivsusel töögrupi aruteludes. põhinevad klassifitseerimissüsteemid delegeeritud õigusaktidega. Artikkel 10 seob madala süsinikuintensiivsuse nõuded ehitustoodete määruse ((EL) 2024/3110) ja ökodisaini määruse ((EL) 2024/1781) alusel tulevikus vastu võetavate delegeeritud aktidega. See tähendab, et siduvad künnistasemed ei ole praegu veel kindlaks määratud, kuigi investeerimisotsuseid tehakse juba täna. Seetõttu võib praegune lähenemine, kus sisulised kriteeriumid jäetakse hilisemate delegeeritud aktide määrata, tekitada ettevõtjatele märkimisväärset regulatiivset ebakindlust. Kõige olulisem on, et tulevaste delegeeritud aktidega kehtestatavad CO₂ künnistasemed peavad lähtuma sellest, mida EL-i tootjad on tegelikult võimelised täitma. Eesti Kaubandus- 6. Investeeringute kontroll Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4. Tööstuskoda Määruse ettepaneku IV peatükk näeb ette tingimuste kehtestamise strateegilistesse sektoritesse tehtavatele välisinvesteeringutele. Kaubanduskoda peab oluliseks, et välisinvesteeringute reguleerimisel säiliks tasakaal Euroopa Liidu majandusjulgeoleku eesmärkide ning investeerimiskeskkonna atraktiivsuse vahel. Kaubanduskoja hinnangul on oluline tagada piisav paindlikkus nii investeeringute hindamise kriteeriumides kui ka lävendites, et vältida Eesti jaoks strateegiliselt olulistest investeeringutest ilma jäämist. Samuti peavad nõuded olema kooskõlas Euroopa väärtusahela tegeliku ülesehitusega, et mitte takistada investeeringuid riikidesse, kus kogu tarneahel ei pruugi olla kohapeal olemas. Neo Performance Materials Palume, et EL muudaks II lisa nii, et kui tuuleturbiinis kasutatakse püsimagneteid, Teadmiseks võetud. IAA juba arvestab peavad need magnetid olema üks kohustuslikest EL‑i päritolu komponentidest ning taastuvenergias EL päritolu see nõue peab olema oksjonitel siduv eeltingimus. Täpsemalt: komponentidega. Teema arutamine jätkub töörühmas. Ei ole vaja 2025/1178 nimekirja uuesti avada, välja arvatud juhul, kui on vaja täpsustada mõistet haruldaste muldmetallide paagutatud magnetitele. Nimekiri juba sisaldab „tuuleturbiinide püsimagneteid“ kui peamist spetsiifilist komponenti nii maismaa- kui ka avamere tuuleenergia puhul. Tegelik probleem on IAA eelnõus, mis 22 lubab tuuleenergiaprojektidel vastavust tõendada teiste komponentide kaudu, mistõttu saab magnetid siiski välja jätta. Peamine muudatusettepanek: muuta IAA ettepanekut COM(2026)100, artikli 34 lõiget 8, II lisa I osa punkt 1(d) ning II osa punkt (d), lisades: „Kui tuuleturbiin sisaldab püsimagneteid, peavad tuuleturbiinide püsimagnetid olema üks peamistest spetsiifilistest komponentidest, mille päritolu peab olema liidus.“ Kasutada sõnastust „päritolu liidus“, mitte „EL tootja“, sest see on eelnõu õiguslik kriteerium. Vaja on tegelikku magnetite osakaalu nõuet, mitte ainult kohustuslikku kaasamist. Soovitame lisada samadesse II lisa punktidesse protsendilise nõude: „Tuuleturbiinides, mis sisaldavad püsimagneteid, peab vähemalt [>30]% tuuleturbiinis kasutatavate püsimagnetite väärtusest olema liidu päritolu.“ See on kõige selgem viis kehtestada magnetitele endile õiguslik kohaliku sisu nõue. Avamere tuuleenergia puhul tuleb muuta ka oksjoneid, mitte ainult riigihankeid. Artikli 26 ja II lisa II osa punkti (d) raames peab magnetite nõue olema eeltingimus (pre-qualification criterion), mitte ainult hindamiskriteerium. Komisjoni mõjuhinnangu järgi tuleb umbes 60% EL tuuleenergiast oksjonite kaudu, mistõttu ainult riigihangetele keskendumine jätab suure osa avamere tuulest katmata. Sulgeda tuleb päritolu võrdsuse (origin-equivalence) erisus. Lisada erand artiklitesse 28e ja 28f, et vabakaubanduslepingute, tolliliitude või GPA päritoluga sisu ei loeta automaatselt liidu päritoluks tuulemagneetite puhul. Vastasel juhul võib mitte-EL magnetite sisu endiselt kvalifitseeruda. Kui nõue peab olema tegelikult toimiv, tuleb erandeid piirata. Jätta tuulemagneetite reegel välja artikli 25a lõike 3 punktidest (c)–(d) ja artikli 26 lõikest 5, sest muidu võivad kulude ja viivituste erandid selle nõude tühistada. 23 Üherealine õigusliku lünga selgitus: CRMA käsitleb püsimagnetite ülesvoolu tarneahelat, ringmajandust, taaskasutatavust ja ringlussevõtu sisu, kuid ei kehtesta allavoolu hankekohustusi tuuleenergia arendajatele; kehtivad NZIA vastupidavusreeglid on suunatud tarneahela kontsentratsiooni vähendamisele, mitte EL kohaliku sisu nõuetele. Preambuli täiendus: lisada põhjendus, et eraldi tuulemagneetite reegel on vajalik, kuna Komisjoni mõjuhinnang näitab ligikaudu 93% sõltuvust ühest riigist tuuleturbiinide püsimagnetite puhul ning praegune ühe/kahe komponendi reegel ei taga, et see sõltuvus oleks kaetud. (Algne ettepanek: We ask that the EU amend Annex II so that, where a wind turbine uses permanent magnets, those magnets must be one of the mandatory Union-origin components, and make that rule binding in auctions as a pre- qualification condition. Specifically: 1. No need not reopen the 2025/1178 list unless you need to narrow the term to rare-earth sintered magnets specifically. It already lists “permanent magnets of wind turbines” as a main specific component for both onshore and offshore wind. The actual loophole is in the IAA draft, which lets wind comply via other components, so magnets can still be skipped. 2. Main redline: amend IAA proposal COM(2026)100, Article 34(8), Annex II, Part I point 1(d), and Part II point (d) to add: “Where the wind turbine incorporates permanent magnets, permanent magnets of wind turbines shall constitute one of the main specific components required to originate in the Union.” Use “originate in the Union”, not “EU producer,” because that is the draft’s legal test. 3. We need a real magnet quota, not just mandatory inclusion. We recommend to add a percentage in the same two Annex II points: “For wind turbines incorporating permanent magnets, at least [>30]% of the value of the permanent magnets of wind turbines incorporated in the wind turbine shall originate in the Union.” That is the cleanest way to create a legal domestic-share rule for magnets themselves. 24  4. For offshore wind, amend auctions too, not only procurement. In Article 26 / Annex II Part II(d), make the magnet requirement a pre-qualification criterion, not just an award criterion. The Commission’s impact assessment says auctions drive about 60% of EU wind deployment, so procurement-only misses much of offshore wind. 5. Close the origin-equivalence workaround. Add a carve-out in Articles 28e and 28f so FTA/customs-union/GPA-origin content does not automatically count as Union-origin for wind magnets. Otherwise non-EU magnet content can still qualify. 6. Tighten the waivers if the mandate must be real. Carve the wind-magnet rule out of Article 25a(3)(c)-(d) and Article 26(5), otherwise cost and delay derogations can waive it. 7. One-line legal gap statement: CRMA creates upstream supply, circularity, recyclability and recycled-content rules for permanent magnets, but not downstream sourcing mandates for wind developers; current NZIA resilience rules are anti-concentration rules, not EU local-content obligations. 8. Recital support: add a recital stating that an explicit wind-magnet rule is justified because the Commission’s own impact assessment identifies about 93% single-country dependency for permanent magnets of wind turbines, and the current one-/two-component wind rule does not guarantee that this dependency is covered.) Neo Performance Materials Teadmiseks võetud. Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele küsimustele: 1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). On sobiv. 2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane? Sobiv 25  3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? On sobiv. 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? Üleval pool punkt 5. 5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest? Lähenemine on sobiv meie vaatenurgast. 6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Usun, et see on pigem riske maandav võimalus. Tööjõu osas võibolla võiks diferentseerida oskustöölised ja lihttööjõud. Oskustööliste baas oleks pikaajalisem lähenemine EL jaoks. 7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud? Seisukoht puudub. 1. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast. 2. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu alumiiniumi. 3. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu betooni/tsementi ja mörti. 8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? Hea lähenemine. Kui see aitab lihtsustada taotlust ja kasutab juba esitatud andmeid mõnest varasemast loamenetlusest oleks kõvasti abiks. Kui esitatav info on unifitseeritud üle EU siis pigem mitte. Sellistel ühtlustamistel on tendents muutuda bürokraatlikuks. Tallinna Tehnikaülikool Meie hinnang lähtub algatuse kolmest peamisest sambast ning keskendub Eesti Teadmiseks võetud, küsimusi saame tööstuse strateegilisele positsioonile Euroopa väärtusahelates. täpsustada EL Nõukogu töörühmades. 26  IAA käsitleb asjakohaselt Euroopa tööstuse kriitilisi väljakutseid: strateegilisi Sektorite laiendamise võimalus on IAA sõltuvusi, investeeringute puudujääki ja aeglasi loamenetlusi. Samas märgime, et tulevase ülevaatamis-protsessi käigus ettepaneku fookus on suunatud peamiselt materjalidele ja lõpptoodetele, jättes olemas. tähelepanuta nende tootmise tehnoloogilise vundamendi. Eesti huvides on pakkuda Puidu väärindamisega on peamiselt kõrge lisandväärtusega lahendusi, esmajoones tootmistehnoloogiaid, seotud EL biotehnoloogia strateegia ning digitaliseerimist ja küberfüüsikalisi süsteeme, mistõttu tuleks seda dimensiooni biotehnoloogia määruse II osa, mis määruse tekstis oluliselt tugevdada. Töötlev tööstus on Eestis kõrge esitatakse 2026. a. jooksul. ekspordiorienteeritusega (70%+ toodangust), ning üks suurimaid tööandjaid, samas selle roll emissioonides on suhteliselt väiksem kui EL-is. 1. Strateegiliste sektorite loetelu laiendamine Määruse lisas esitatud sektorite loetelu on loogiline, kuid ebapiisav. IAA soodustab autode ja akude tootmist, kuid kes toodab need robotid ja liinid, mis neid valmistavad? Kui impordime tootmisseadmed kolmandatest riikidest, jääme ikkagi tehnoloogilisse sõltuvusse. Masinaehitus ja tootmistehnoloogia (NACE C28) on strateegilise autonoomia saavutamiseks kriitiline valdkond. Kui tootmisliinid ja automatiseerimine imporditakse kolmandatest riikidest, säilib tehnoloogiline sõltuvus ka siis, kui tootmisüksus asub füüsiliselt Euroopa Liidus. IAA käsitlus on praegu liiga kitsas. Eesti kontekstis on paberitööstus (NACE C17) sees, kuid puidu keemiline ja mehaaniline väärindamine muude toodete jaoks on puudulikult esindatud. See on meie regioonis üks suurima dekarboniseerimise potentsiaaliga valdkondi. Tuleks kaasata kogu biopõhiste materjalide ja kemikaalide spekter. NZIA kaudu on mõned osad kaetud, kuid laiem elektroonikatööstus, mis on iga "targa" tehase süda, ei ole selles nimekirjas eraldi välja toodud. Elektroonika ja digitaliseerimine on kaasaegse tootmise tuumik, kuid vajavad eelnõus selgemat määratlemist strateegiliste sektoritena. Ettepanek: Eesti puhul on siin oluline mõju meie tsemenditööstusele (nt Kunda piirkonnas) ja masinaehitusele, mis varustab autotööstust. Me peaksime küsima, kas lisasse 1 tuleks lisada spetsiifilisemad koodid masinaehituse (NACE C28) ja biopõhise ringmajanduse kohta. Tallinna Tehnikaülikool 2. „Made in EU“ ja riigihanked Osaliselt arvestatud välisinvesteeringuid puudutav seisukohapunkti 5.4 selgituses. Toetame päritolunõuete rakendamist, kuid rõhutame, et „Made in EU“ ei tohi tähendada üksnes lõplikku kokkupanekut. Nõuded peavad hõlmama intellektuaalset omandit, oskusteavet ja tehnoloogilist sisu. Välisinvesteeringud peavad olema seotud 27  teadus- ja arendustegevusega (T&A) Euroopas ning koostööga ülikoolidega. Digitaalne tootepass on Eesti jaoks oluline ekspordipotentsiaaliga lahendus, mis tagab väärtusahela läbipaistvuse. Iga strateegiline toode (nt aku või terasest konstruktsioon) peab kandma digitaalset ajalugu, mis näitab mitte ainult süsinikujalajälge, vaid ka komponentide ja oskusteabe päritolu. Ettepanek: Välisinvesteeringute puhul (Artikkel 17) peame nõudma, et suured välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja arendustegevuse (T&A) keskused. Tallinna Tehnikaülikool 3. Eelistatavad sektorid ja autonoomia Teadmiseks võetud, kasutame EL Nõukogu töörühmade aruteludes. Praegune nimekiri (teras, tsement, alumiinium, autod ja net-zero tehnoloogiad) vajab Sektorite laiendamise võimalus on IAA laiendamist, et kontrollida ka tootmisvahendeid ja tarkvara. tulevase ülevaatamis-protsessi käigus Ettepanek: Riigihangetes tuleks eelistada lahendusi, kus on kasutatud Euroopa olemas. päritolu nutikaid tootmisseadmeid ja automatiseeritud süsteeme. Eelistamine peaks Biomaterjalidega on peamiselt seotud EL laienema tööstuslikule tarkvarale ja küberturvalisuse lahendustele, eriti kriitilises biotehnoloogia strateegia ning taristus. Eesti kui metsariigi vaatest on kriitiline et strateegiliste sektorite hulka biotehnoloogia määruse II osa, mis tuleb peaksid kuuluma ka biopõhised ehitusmaterjalid ja kemikaalid, mis toetavad välja 2026.a. jooksul. ringmajandust. Tallinna Tehnikaülikool 4. Partnerriikide kaasamine ja riskijuhtimine Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja selle selgituses. Toetame avatud majanduse põhimõtet, kuid kaasamine peab põhinema vastastikkusel ja standardite võrdsusel. Vältida tuleb tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning riske kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates. Tallinna Tehnikaülikool 5.-6. Välisinvesteeringute lisatingimused Teadmiseks võetud. IAA ettepanek välisinvesteeringute sõelumise osas Toetame välisinvesteeringutele seatavaid lisatingimusi (nt enamusosalus ja keskendub konkreetsetele strateegilise ühisettevõtted) kui olulisi kaitsemehhanisme. Rõhutame aga, et fookus ei tohi olla tähtsusega valdkondadele ning sisaldab vaid tööjõu kvantiteedil (50% nõue), vaid selle kvaliteedil – inseneride ja arendajate tööjõu osas nõuet, et EL päritolu tööjõudu kaasamisel. Lisatingimuste rakendamine ei tohi muuta menetlust ebamõistlikult kasutataks erinevate kategooriate lõikes aeglaseks; kiire ja prognoositav asjaajamine peab säilima. Eesti majandus on väike ja (sh tehnilised, järelevalve- ja tugevalt sõltuv välisinvesteeringutest, eriti kapitali- ja tehnoloogiamahukates juhtimispositsioonid.) sektorites. Kohalike partnerite piiratud kapitalivõimekus ja kogemus tähendab, et kohustuslikud ühisettevõtted võivad vähendada investeeringute atraktiivsust ning suunata potentsiaalsed projektid teistesse riikidesse. See kehtib eriti töötleva tööstuse ja süvatehnoloogia valdkondades, kus kontrollipositsioon on investoritele sageli kriitilise tähtsusega. Üldise piirangu asemel oleks otstarbekam sihtida konkreetseid 28  kõrge strateegilise tähtsusega valdkondi, vältides samal ajal laiemat negatiivset mõju investeerimiskeskkonnale ja majanduskasvule. Tallinna Tehnikaülikool 7. Madala süsinikusisalduse nõuded ja metoodika Arvestatud seisukohapunkti 5.7 selgituses. Nõuded on õiged, kuid nende rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud ELi tasandi metoodikat. Puudulik metoodika suurendab halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil. Tallinna Tehnikaülikool 8. Loamenetluste kiirendamine Teadmiseks võetud. IAA on siinkohal väga asjakohane ja pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele. Toetame digitaliseerimist, ühtset kontaktpunkti ja vaikimisi nõustumise põhimõtet. Vajalik on luua pädevuskeskuste võrgustik, mis toetaks ametiasutusi uute keerukate tehnoloogiate hindamisel. Tallinna Tehnikaülikool Kokkuvõtteks IAA on Tallinna Tehnikaülikooli vaates vajalik algatus, kuid selle Teadmiseks võetud. pikaajaline edu sõltub kontrollist mitte ainult tootmismahu, vaid ka tootmistehnoloogia üle. Eesti seisukohast on kriitiline: 1. Lisada masinaehitus ja tootmistehnoloogia (C28) strateegiliste sektorite hulka. 2. Määratleda päritolunõuetes selgelt tehnoloogiline sisu. 3. Siduda investeeringud otseselt kohaliku T&A tegevusega. 4. Kasutada Eesti digivõimekust ja küberkompetentsi Euroopa ühise konkurentsieelisena. Tartu Ülikool 1. Määruse strateegiline fookus on liiga kitsas ega arvesta täielikult Eesti teadus- ja Teadmiseks võetud, kasutame EL innovatsioonipotentsiaali Euroopa Komisjoni kavandatud fookus – energiamahukad Nõukogu tööstuse töörühmade aruteludes. tööstused, autotööstus ja valitud nullheite tehnoloogiad – jätab kõrvale valdkonnad, Sektorite laiendamise võimalus on IAA kus Eesti ja Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugevad. Eriti puudutatud on tulevase ülevaatamis-protsessi käigus biotehnoloogia, tervisetehnoloogiad, arenenud materjaliteadus ning tööstuslik olemas. tehisintellekt. Need on valdkonnad, millel on selge majanduslik kasvupotentsiaal, kuid mis ei mahu praegu kavandatud raamidesse. Soovitus: Lisada määrusesse paindlik mehhanism, mis võimaldaks riikidel nimetada täiendavaid strateegilisi valdkondi vastavalt oma teaduslikule eripärale ja majanduslikule ülesehitusele. 29 Tartu Ülikool 2. Suurtele välisinvesteeringutele seatavad lisatingimused võivad pidurdada Teadmiseks võetud, kasutame EL kvaliteetsete investeeringute jõudmist Eestisse Määrus näeb ette ranged tingimused Nõukogu töörühmade aruteludes. investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ja pärinevad riikidest, mis kontrollivad rohkem kui 40% mõne strateegilise sektori ülemaailmsest tootmisest. Nõuded, nagu kohustuslik Euroopa enamusosalus või teatud osakaal Euroopa tööjõudu, võivad väikeriikide jaoks olla liialt piiravad. Soovitus: Lähtuda investeeringu sisulisest väärtusest – teadmussiire, oskuste kasv, tehnoloogia areng –, mitte jäikadest protsentidest. See jätaks alles Euroopa Liidu majandusliku turvalisuse eesmärgi, kuid ei muudaks Eestit investorite silmis vähem atraktiivseks. Tartu Ülikool 3. Euroopa päritolu nõuete ja turu avatuspõhimõtte vahel tuleb leida tasakaal Määruse Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2 sõnum peaks olema selge: Euroopa eelistamine on põhjendatud ainult siis, kui see ja selle selgituses. loob siin väärtust ega piira põhjendamatult rahvusvahelist koostööd. Eesti innovatsioon tugineb tugevalt koostööle rahvusvaheliste ülikoolide, ettevõtete ja uurimisrühmadega – liiga jäigad päritolupiirangud võivad seda pärssida. Soovitus: Eelistada põhimõtet "valmistatud koostöös Euroopaga", mitte "valmistatud ainult Euroopas", ning rõhutada vastastikkust ja partnerlussuhteid. Trisector TRISECTOR toetab IAA üldist suunda. Euroopa tööstusbaasi tugevdamine, Teadmiseks võetud. sõltuvuse vähendamine EL-välistest tarnijatest ning madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamine on olulised Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku julgeoleku seisukohalt. Eesti vaatest loob IAA võimaluse positsioneerida end Euroopa tööstuse väärtusahelates, eriti valdkondades, kus Eestil on ressursipotentsiaal, tööstuslik pärand ja innovatsioonivõimekus. Rõhutame, et tootmine ja toorainevarustus on lahutamatud osad samast väärtusahelast. Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAA-ga täiendavad, mitte seda asendavad. Ilma kindla ja kestliku toorainebaasita ei ole võimalik „Made in EU“ tööstust tegelikult arendada. Trisector 1. Kas strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Teadmiseks võetud, toormete teemat Loetelu on üldiselt sobiv. käsitleb EL kriitiliste toormete määrus Samas tuleks strateegilisi sektoreid käsitleda terviklike väärtusahelatena, mis (CRMA), teiseseid ja ringseid toormeid hõlmavad ka: ringmajanduse määrus (Circular  toormete tootmist ja töötlemist Economy Act).  mittemetallilisi mineraale 30   teiseseid ja ringseid tooraineid Paljud tööstused (nt tsement ja ehitusmaterjalid) sõltuvad otseselt toorainetest. Kui neid ei käsitleta strateegilise osana, jääb tööstuse vastupidavus poolikuks. Eesti tugevus seisneb materjalide töötlemises ja toormete väärindamises. Seda toetavad Eesti ressursipõhised väärtusahelad, sh mineraalsed ja bioressursid, mis võivad kestlikul arendamisel panustada Euroopa tööstuse vastupidavusse. Trisector 2. “Made in EU” nõuded riigihangetes Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2 Toetame “Made in EU” nõudeid. Euroopa päritolu osas. Need aitavad:  tugevdada Euroopa tööstust  vähendada sõltuvust välisriikidest  anda selge investeerimissignaali Tõhususe tagamiseks peaksid need hõlmama kogu väärtusahelat, sh:  sisendmaterjale  Euroopa päritolu tooraineid  ringseid ja teiseseid materjale See on oluline ka Eesti jaoks, kus väärtus tekib sageli materjalide töötlemise kaudu, mitte lõpptootmises. Trisector 3. Kas sektorid, kus eelistada EL tooteid, on piisavad? Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2, Pakutud sektorid on asjakohased. toormete teemat käsitleb EL kriitiliste Samas sõltuvad need toormetest ja materjalidest. Seetõttu tuleks EL eelistust toormete määrus (CRMA). rakendada ka:  materjalide tootmisele  tööstuslikele sisenditele See tagab, et tugevneb kogu väärtusahel. Trisector 4. Partnerriikide kaasamine Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2 Toetame partnerriikide kaasamist (EEA, vabakaubanduslepingud). selgituses. Samas tuleb säilitada tasakaal, et:  EL sisene tootmisvõimekus tugevneks  ei tekiks uusi sõltuvusi Sõltuvusi tuleks hinnata konkreetsete materjalide ja väärtusahelate tasandil. Trisector 5. Lisatingimuste mõju suurtele välisinvesteeringutele (>100 mln €) Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.5 Lisatingimused on põhimõtteliselt põhjendatud. ja selle selgituses. IAA ettepanek 31  Need võivad: välisinvesteeringute sõelumise osas  toetada kohalikku tööstust keskendub konkreetsetele strateegilise  soodustada tehnoloogia ülekannet tähtsusega valdkondadele.  vähendada sõltuvusi Samas võib ühtne 100 miljoni euro piirmäär avaldada liikmesriikidele erinevat mõju. Eestis:  on investeeringute mahud reeglina väiksemad  projektid on väiksemas skaalas  geograafiline asend ja ühendused on piiratumad Seetõttu võib ühtne lävend:  jätta Eesti jaoks strateegiliselt olulised projektid raamistikust välja  mitte arvestada väiksemate ja äärealade majandustega Soovitame paindlikumat lähenemist, näiteks:  lävendi kohandamist vastavalt majanduse suurusele  investeeringute hindamist ka strateegilise olulisusele, mis arvestab liikmesriigi asukohta ja vajadusi, mitte ainult mahu alusel See aitaks vältida olukorda, kus eelise saavad suuremad ja kesksemad majandused. Trisector 6. Kas lisatingimused (enamusosalus, JV, tööjõunõue) on sobivad? Teadmiseks võetud. Üldiselt on need sobivad. Samas on vajalik paindlikkus, et tagada:  projektide majanduslik teostatavus  sobivus väiksematele liikmesriikidele Trisector 7. Madala süsinikusisalduse nõuded (teras, alumiinium, betoon) Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.7 Toetame madala süsinikusisaldusega materjalide miinimumnõudeid. ja selle selgituses. Samas keskendub praegune lähenemine peamiselt olemasolevate tootmisviiside dekarboniseerimisele, mitte laiemale süsteemsele muutusele. Suurema mõju saavutamiseks tuleks rohkem toetada:  materjalitõhusust ja materjalikasutuse vähendamist  kõrge heitega materjalide asendamist sobivate alternatiividega  madalama CO₂ jalajäljega sisendmaterjale ja uusi lahendusi Ehitussektoris on võimalik heidet vähendada mitte ainult madalama CO₂-ga tsemendi tootmisega, vaid ka tsemendi kasutuse vähendamise ja uute materjalidega asendamisega. 32  Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab lisaks järkjärgulistele parandustele ka uute lahenduste ja tehnoloogiate skaleerimist. Tasakaalustatud poliitika peab tagama, et toetusmeetmed ei soodusta ebaproportsionaalselt olemasolevaid tootmismudeleid uute lahenduste arvelt. Seetõttu soovitame lähenemist, mis:  toetab nii olemasolevate tööstuste dekarboniseerimist kui ka uute lahenduste kasvu  soodustab innovatsiooni kogu väärtusahelas  väldib kõrge heitega süsteemide kinnistamist See on oluline just Eesti jaoks, kus innovatsioon võib tulla alternatiivsete materjalide ja ressursitõhusate lahenduste kaudu. Trisector 8. Loamenetluse väljakutsed Osaliselt arvestatud seisukohapunkti Toetame loamenetluste kiirendamist. 5.3 selgituses. Eestis on peamised probleemid:  ametkondade vahel killustunud andmesüsteemid  info korduv esitamine  aeglane menetlus Soovitame luua ühtse ja sünkroniseeritud ettevõtete andmeplatvormi, mis:  võimaldab andmete korduvkasutust  annab ülevaate menetluste seisust  vähendab halduskoormust  kiirendab otsuseid Trisector 9. Tööstus ja toorainevarustus Teadmiseks võetud. Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAAga täiendavad, mitte seda asendavad. Tööstus ja toorainevarustus on lahutamatult seotud. Tooraine on iga tööstuse alus. Eesti jaoks on see eriti oluline, arvestades:  tööstus- ja kaevandusjääkide olemasolu  teiseste toorainete potentsiaali  käimasolevaid fosforiidi uuringuid ning sellega seotud haruldaste muldmetallide ja kriitiliste toormete potentsiaali See võimaldab Eestil panustada:  materjalide tootmise ja töötlemise kaudu 33   ringmajanduse lahendustega  madala CO₂ jalajäljega sisenditega Selline lähenemine:  tugevdab varustuskindlust  vähendab impordisõltuvust  toetab kestlikkust  mitmekesistab majandust Selle seose arvestamine parandaks poliitikate kooskõla ja mõju. Trisector Kokkuvõte Teadmiseks võetud. IAA on oluline samm Euroopa tööstuse tugevdamisel. Selle mõju suurendamiseks soovitame:  käsitleda sektoreid terviklike väärtusahelatena  laiendada “Made in EU” mõistet ka sisenditele  arvestada tooraine rolli kui tööstuse alust  võimaldada paindlikumat lähenemist väiksematele ja äärealade riikidele See aitab tagada, et Euroopa tööstus on nii konkurentsivõimeline kui ka kestlik, ning võimaldab Eestil selles ka sisuliselt osaleda. Eesti Puhta Tööstuse ja Lühikokkuvõte: IAA on Eesti puhta tööstuse kasvuvõimaluste realiseerimiseks Teadmiseks võetud. Tehnoloogia Liit võtmetähtsusega. Kui jääks näiteks strateegilise tähtsusega sektorite loetelust välja valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on hea kasvupotentsiaal ning pädevad lahendused Euroopa väljakutsetele, siis halvab see ettevõtete kasvu pisikese sisenõudlusega Eesti turul. Loamenetluste kiirendamise puhul on oluline selge lähteülesanne ning rolliselgus vastutavate ametkondade vahel, mida veab eest piisava pädevusega ja vastutust kandev osapool. Paindliku digiriigi jaoks on siin peidus võimalus võrreldes keerulisema korraldusega riikidega. Made in EU peab olema tõsiseltvõetav määratlus ning nõuete rakendamine tuleb teha turuosalistele administratiivses plaanis jõukohaseks. Eesti Puhta Tööstuse ja Täpsemalt: Teadmiseks võetud, arvestame EL Tehnoloogia Liit 1. Strateegilised sektorid Nõukogu töörühmade aruteludes. Hinnang: Praegune loetelu on hea lähtekoht, kuid loetelu tuleb täiendada. Toormete teemat käsitleb EL kriitiliste Ettepanek: Soovime IAAs esile tuua tugevate Eesti ettevõtetega valdkondi: toormete määrus (CRMA), Sektorite 34  ● Kriitilised materjalid & ringmajandus (nt akutehnoloogia ja (kinnipüütud) CO₂- laiendamise võimalus on IAA tulevase põhised materjalid) ülevaatamis-protsessi käigus olemas. ● Energia süsteemitehnoloogiad (nt salvestus, võrgu digitaliseerimine, tarbimise juhtimine) ● Uued materjalid / deeptech ●Tööstuse dekarboniseerimise enabling-tehnoloogiad (nt CCU, protsessitehnoloogiad) Põhisõnum: Innovatsioon toimub väärtusahelates, mida IAA ei kata piisavalt – need tuleks selgelt eraldi strateegilisteks sektoriteks defineerida. Peame oluliselt Eesti ettevõtetele oluliste valdkondade lisamist skoopi. Eesti Puhta Tööstuse ja 2. Made in EU riigihangetes Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2 Tehnoloogia Liit Hinnang: Vajalik ning rakendamine tuleb saada jõukohaseks. ja selle selgituses. Ettepanek: Nõuded ega nende rakendamise protsess ei või olla bürokraatlikult koormavad. Vaja on määrateda selged Made in EU kriteeriumid ning veenduda, et need oleksid valdkonna esindajatega läbi räägitud ning piisavalt pikalt ette teada. Nõude rakendamine peaks olema järk-järguline. Põhisõnum: Ilma tugevama nõudlussignaalita ei teki piisavat investeerimis- ja skaleerimisvõimekust Euroopas. Eesti Puhta Tööstuse ja 3. Sektorid, kus EL eelistada Teadmiseks võetud, arvestame EL Tehnoloogia Liit Hinnang: Täiendada praegust sektorite nimekirja (teras, tsement jne). Nõukogu töörühmade aruteludes. Ettepanek: Lisada energiasüsteemi kriitilised komponendid (salvestus, võrgu Sektorite laiendamise võimalus on IAA tehnoloogiad, elektrifitseerimise lahendused, paindlikkuse tehnoloogiad). tulevase ülevaatamisprotsessi käigus Põhisõnum: Energiaüleminek puhtamale ja kestlikumale süsteemile sõltub olemas. süsteemitehnoloogiatest, mitte üksnes rasketööstusest. Eesti Puhta Tööstuse ja 4. Partnerriikide kaasamine (Made in EU) Teadmiseks võetud. Tehnoloogia Liit Hinnang: EAA osas toetame, teiste kolmandate riikide puhul läheneda juhtumipõhiselt. Ettepanek: Tingimused EAA-välisele partnerriigile: ● Toetab tarnekindlust ja tehnoloogiat ● Ei tohi nõrgendada EL tootmisbaasi ● Väärtusloome jääb Euroopasse Põhisõnum: Ei või tagantkätt Made in EU mõju nõrgendada. 35 Eesti Puhta Tööstuse ja 5. Välisinvesteeringute lisatingimused (>100 mln €) Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4 Tehnoloogia Liit Hinnang: Põhimõtteliselt põhjendatud. ja selle selgituses. Ettepanek: Suuremate investeeringute puhul lisada tingimusteks ● Tehnoloogiasiire ● Kohalik ja EL-põhine tarneahel ● Oskuste ja innovatsiooni arendamine Põhisõnum: Lävend on mõistlik; rõhk peaks olema sisulisel mõjul konkreetsele majandusele, mitte formaalsusel. Eesti Puhta Tööstuse ja 6. Konkreetsed lisatingimused suurinvesteeringutele Teadmiseks võetud. Tehnoloogia Liit Hinnang: Eesmärk üldiselt õige, kuid detailid tuleb paika saada. Ettepanek: ● Ühisettevõtte või koostöö nõue võib olla mõistlik strateegilistes sektorites, kui see aitab tagada teadmussiiret, IP jagamist ja Euroopa ettevõtete arengut. ● EL enamusosaluse nõue võib mõnes sektoris olla liiga jäik ja potentsiaalselt investeeringuid pidurdav; pigem võiks keskenduda sisulistele tingimustele, nagu IP, kohalik tootmine, oskuste arendamine ja tarnijate kaasamine. ● 50% EL tööjõu nõue on põhimõtteliselt arusaadav, kuid seda tuleks rakendada realistlikult, arvestades oskustööjõu tegelikku kättesaadavust. Mõistlik võiks olla kohustuslik väljaõppe- ja oskuste arendamise plaan ning ajas kasvav kohaliku tööjõu osakaal. JV nõue: sobiv strateegilistes sektorites Põhisõnum: Keskenduda sisulistele tulemustele (intellektuaalomand, oskused, väärtusahel), mitte jäikadele kvootidele. Eesti Puhta Tööstuse ja 7. Madala süsinikusisalduse nõuded materjalidele Teadmiseks võetud. Tehnoloogia Liit Hinnang: Toetame. Ettepanek: See on üks kesksemaid nõudeid meie valdkonnale ja selle konkurentsivõime parandmisele. Edukas rakendamine eeldab selgeid definitsioone ja mõõdikud, auditeeritavust ja bürokraatia hoidmist madalal tasemel. Alustama peab ehk päritolutunnistuste korra täpsustamisest, et toodetud ja tarbitud puhas energiakogus oleks võimalik ajas ja ruumis täpselt siduda. Põhisõnum: Nõuded ei tohi olla turu jaoks täitmatud. Eesti Puhta Tööstuse ja 8. Loamenetlused Teadmiseks võetud. Tehnoloogia Liit Peamised probleemid Eesti puhta tööstuse ettevõtete jaoks on: menetluste killustatus, aeglus, poliitiline risk ja prognoosimatus, standardiseerituse puudus 36  IAA lahenduse on: One-stop-shop, ühendtaotlus, kiirem menetlus. Põhisõnum: Probleemid on üle ELi sarnased, kuid lahendus tänini lokaalne. Vaja on tagada tahe silosid ületada. Elering Käesolevaga saadame Teile Elering AS vastused. Vajadusel oleme valmis täiendavalt Teadmiseks võetud. kommenteerima. 1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide, mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised), nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole, va täpsustus küsimuse 3 juures. Elering 2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel Teadmiseks võetud, küsimused on on teie vaatest asjakohane? võimalik tõstatada EL Nõukogu tööstuse töörühmade aruteludes. Vastus: Positiivse poole pealt tähendab IAA kasutuselevõtt seda, et hankijatel tekib selge alus eelistada EL (+kaasatud riigid) päritolu tooteid — seni on see tulenevalt riigihanke õigusest ja WTO reeglitest olnud õiguslikult keeruline. Muuhulgas muudetakse senise hankedirektiivi 2014/25/EL artikli 85 (RHS § 162 § 1) vabatahtlik eelistus kohustuslikuks. Sellest olenemata toome välja mõned asjaolud mida peaks täiendavalt käsitlema: a. Ettepanekus kirjeldatud reeglistik tõstab hankijate jaoks administratiivset koormat ja kulu: See, et kas toode vastab "Made in EU" kriteeriumitele lisandväärtuse piirmäärade ja komponentide osakaalude osas, eeldab hankijalt mahukat kontrollimist ja spetsiifilist pädevust. Globaalselt killustatud väärtusahelates, kus tootmisetapid on jaotatud mitme jurisdiktsiooni vahel, on selline mõõtmine/kontrollimine tehniliselt keeruline ja halduslikult nõudlik – eriti veel väiksemate hankijate jaoks. Sarnaselt sedastab ka IAA mõjuhinnang, et "Made in EU" ja süsinikusisalduse kriteeriumid toovad endaga nii hankijatele kui ka ettevõtetele kaasa märkimisväärsed kohanemiskulud ja täiendava administratiivse koormuse. b. Hankijate jaoks praktiliseks väljakutseks on ka see, et pakkumuse nõuetele vastavuse kontrollimine tugineb enesekinnitusel (self-declaration, artikkel 37  11(4)) — kinnitus on küll hankijatele ja pakkujatele hõlbus meetod (administratiivselt) näidata nõuetele vastavust, kuid sedavõrd hõlbus meetod võib endas peita suurenevat pettuse ohtu, mis omakorda võib põhjustada konkurentsimoonutust ja suurendada vaidlustuste arvu. Hankijana oleks meie vaatest asjakohane kui nõuetele vastavuse sisulise kontrollimise hõlbustamiseks, oleks EU poolt kehtestatud konkreetsed juhendid ja vormid. c. Ettepanekus kirjeldatud erandite rakendamine (artikkel 11(3) kulu >25%, tehniline kokkusobimatus, tarnete puudumine) nõuab hankijalt põhjalikku põhjendust (otsust) ja dokumenteerimist, mis suurendab oluliselt halduskoormust, ajakulu ja ka riigihanke korraldamise keerukust. d. Teeme ettepaneku erandite osas esitatud lepingu kulu suurenemist ühtlustada määruse 2024/1735 artikliga 25(10) ja muuta see 20% peale või isegi veel vähendada seda väärtust. Kuigi ka sellisel juhul, kui peaksime aktsepteerima kõrgema maksumusega tooteid, tõusevad hankijatele reaalsed kulud. e. Erandina on esitatud: „Ei esitatud ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust...mille sama hankija on algatanud uue kavandatava hankemenetluse algusele eelneva kahe aasta jooksul“. Siin jääb meile selle ettepaneku rakendamine praktikas ebaselgeks – kas mõeldakse klassikalise hankedirektiivide artikkel 32 (2.a); võrgustiku hankedirektiivi artikkel 50 (a) esitatud pakkumuse nõuetele mittevastavust? Teine probleem tekib siin selles, et riigihanked ei pruugi olla täpselt identsed –eluliselt võivad kahe aasta jooksul muutuda näiteks hankija määratud tarnetingimused (näiteks tähtaajad) – see aga võib iseseisvalt, olenemata IAA’s kehtestatud nõuetest, omada mõju konkurentsile. Kas ka sellisel juhul see erand rakendub? Meie ettepanek / palve on seda erandit täpsustada, selgitada. f. Erandina on esitatud, et seda on sisuliselt võimalik rakendada siis kui nõuete rakendamine põhjustab projektile viivitust 7 kuud või rohkem. Leiame, et selle aja tõendamine võib olla praktikas, enne riigihanke alustamist, keeruline või isegi võimatu, ning lisatud 7 kuud või rohkem, on samuti põhjendamatult pikk aeg - eriti arvestades, et Elering tegeleb elutähtsa teenuse projektidega. Elering 3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja Teadmiseks võetud. Kuivõrd IAA toob nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad, välja alumiiniumi sisaldava taristu või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama? rajamise võib eeldada, et kaablid on kaetud. Võimalik täpsustada EL nõukogu tööstuse töörühmas. 38  Vastus: Hetkel jääb meile selgusetuks asjaolu, et kas kaablid (osaliselt küll sisaldavad alumiiniumi) on kaetud või mitte. Elering 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide Teadmiseks võetud, küsimused on kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? töörühmas. Vastus: a. TSO-d (sh Elering) sõlmivad infrastruktuuri hankelepinguid sageli mitmeks aastaks. Komisjoni delegeeritud õigus riike loendist välistada (artikkel 8(2)) tekitab küsimuse: mis saab päritolunõude täitmisest, kui riik välistatakse pärast lepingu sõlmimist – kuid lepingu täitmise ajal? Elering AS huvides on selge regulatsioon olukorras, kus loendist välistamine toimub kehtiva lepingu ajal. Soovitame lisada sätte, et kõigile enne delegeeritud akti jõustumist sõlmitud lepingutele kohaldatakse endist loetelu lepingu lõppemiseni. b. Lisaks märgime kommentaarina, et kohustuslikena seatavad lokaliseerimisnõuded võivad avaldada väärtusahelatele mittesoovitud kaudset mõju. Suunates avaliku sektori nõudluse kõrgema hinnatasemega tarnijatele, võidakse pärssida turu loomulikku struktuuri, investeerimisaktiivsust ja innovatsioonistiimuleid. Sellest põhjustatud sisendkulude kasv võib halvendada nii alltöövõtusektori kui ka eksportivate tööstusharude konkurentsipositsiooni. Lisaks võib see piiratud juurdepääs soodsamale impordile, takistada tööstuse struktuurset uuenemist ning aeglustada seeläbi ka üldist roheüleminekut. Elering 5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt Teadmiseks võetud. EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest? Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole. Elering 6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused Teadmiseks võetud. nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole. 39 Elering 7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, Teadmiseks võetud, küsimused on alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud? võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse töörühmas. Vastus: a. Meie hinnangul on mahu mõõtmise metoodika ebaselge: kas % arvutatakse kogu projektis kasutatud betoonist või ainult konkreetse hankelepingu raames? b. Kuna tootmisahelad on globaalselt erinevate riikide vahel killustunud, siis väärtusahelate lävendite ja komponentide päritolu ühene ja tõsikindel tuvastamine võib lisada märkimisväärset halduskoormust. c. Lisaks tekib küsimus, et kuidas hankijad suudavad objektiivselt ja mittediskrimineerivalt mõõta/kindlaks teha, mis on "madala süsinikusisaldusega"? Eelduslikult nõuab see ühtlustatud elutsükli heite (LCA) metoodikat ja keskkonnadeklaratsioonide (EPD) standardit. Ilma selleta ei ole võimalikud rohesertifikaadid omavahel võrreldavad, põhjustes turumoonutust ja võimalikke vaidlustusi. Sellest lähtuvalt oleme arvamusel, et IAA's ei peaks kehtestatama riigihangetele jäiku tähtaegu (nagu 01.01.2029) tooterühmadele, mille puhul puuduvad harmoneeritud standardid ja rakendusaktid. Hankijad ei saa rakendada protsendimäärasid ega tagada pakkujate võrdset kohtlemist, kui puudub ühtne, juriidiliselt siduv EL-i metoodika toote süsinikujalajälje deklareerimiseks. IAA kohustuslike hankekriteeriumide jõustumine tuleb muuta tingimuslikuks – need saavad kohalduda alles siis, kui vastavale tootele on vastu võetud CPR, ESPR vms rakendusakt(id) ja selle üleminekuaeg on möödunud. d. Lisaks märgime, et nõuda näiteks õhuliinide riigihangetes 25% EL-i päritolu nö rohelist alumiiniumit võib endaga kaasa tuua olukorra, kus ettevõtetel pole nõuetele vastavat materjali kuskilt hankida, mis omakorda võib viia pakkumuste kallinemisele, tarnetähtaegade pikenemistele või hankelepingute rikkumisteni. Seades sellega omakorda ohtu varustuskindluse, mis eeldab nii operatiivsust, kui ka kehtivate planeeritud tähtaegadega tegutsemist. Elering 8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie Osaliselt arvesse võetud seisukohapunkti hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? 5.3 ja selle alapunktide selgituses. Vastus: IAA kiirmenetlused on disainitud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks, kuid mitte elektrivõrgu taristu jaoks. Elering ehitab lineaartaristut (kõrgepingeliinid), 40  mis võivad läbida mitmeid omavalitsusi. Kui IAA kiirendusmehhanismid ja ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene siseriiklikult otseselt ülekandevõrgu ehitamisele: siis võib tekkida olukord, kus nullnetotehas saab loa kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks kestva keskkonnamõjude hindamise, kohtuvaidlused, vastuseis jms põhjustel). Remargi korras märgime ka seda, et algatusest ei nähtu ettepanekuid kuidas tuua energiahindasid alla ehk konkurentsivõimelisemaks – eriti veel ka olukorras kus täiendavad regulatsioonid tõstavad riigihangete keerukust (kulu) ning hankijatelt nõutakse potentsiaalselt kallimate hindadega toodete ostmist. Keskkonnaamet Euroopa Komisjon on avaldanud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Teadmiseks võetud. Kasutame saadud Accelerator Act, IAA) ettepaneku. IAA eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi kasvava ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi- aruteludes. välistest tarnijatest, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamatele, tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Keskkonnaamet esitab kommentaarid ettepaneku I Tööstuse eelisarendamisalade alaseid samba kohta, mis käsitleb loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist mõttearendusi (Artikkel 25) oleme tootmisprojektide puhul, sealhulgas tööstustootmise kiirendamise alade loomist. peegeldanud seisukohapunkti 5.5 selgituses. Eelistame, et tööstuse Ettepanek hõlmab muu hulgas ühtse juurdepääsupunkti loomist, kasutades ELi kiirendusalade määratlemine oleks ärikukrut, ning kohustust kehtestada ühtne loamenetluse protseduur, mille raames riikidele vabatahtlik. Määrusega esitatakse üks taotlus, mis katab kõik ühe projekti jaoks vajalikud load. Vastame Teie soovitakse luua niinimetatud tööstuse küsimusele nr 8 „Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas eelisarendusalad (acceleration area), teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? milles algatatud tööstusprojektid saaksid eelistingimusi ja -kohtlemist, näiteks 1. Artikkel 5 näeb ette ühtse loa menetlemise ja taotlemise protseduuri ja samuti ühe rahastuse ja investeeringute leidmisel, pädeva asutuse määramise. Ebaselgeks jääb mõiste „permit-granting procedure“ energia- ja võrguvajaduste hindamisel, sisu. Täpsustamist vajab pädeva asutuse roll ning mentlusreeglid. Samuti vajab tööjõu kättesaadavusel ning selgitamist, milline asutus teeb lõpliku otsuse ning kuidas jaotub pädevus erinevate loamenetlemisel liidetud baasloa näol asutuste vahel. (aggregated baseline permit), mis hõlmab 1.1 Palume täpsustada milliseid konkreetseid lubasid artikkel 5 hõlmab? Kas see alal asuvate tootmisprojektide jaoks hõlmab ka keskkonnalube, ehituslube, planeeringuid, võrguühendusi? vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt 1.2 Palume täpsustada, kas tegemist on ühe menetluse koordineerimisega või ka transporditaristu, teede ehituse, lubade sisulise ühendamisega? energiavõrkude paigaldamise, veele 1.3 Vajab täpsustamist, kas eesmärk on üks koondluba või mitu luba ühe menetluse ligipääsuga seonduvad load). raames? Kui on mõeldud, et on ühte menetlus, siis millisest õigusaktist tulevad menetlusreeglid ja menetlustähtajad. Nt. ehitusseadustiku, kemikaaliseaduse ja 41 keskkonnaseadustiku üldosaseaduse alusel menetletavad load on erinevate reeglistikega. 2 (2) 1.4 Kas pädev asutus kontrollib taotluse täielikkust, juhib menetlust, teeb lõpliku otsuse? Kas tegemist on koordineeriva asutusega või keskse loaandjaga? Kuidas jaguneb vastutus erinevate asutuste vahel (nt KeA, KOV, TTJA jt)? 1.5 Kas on olemas ühtsed EL tasandi nõuded taotluse sisule? Millise detailsusega peab taotlus olema esitatud, et seda saaks lugeda „täielikuks“? 2. Artikkel 25 näeb ette tööstuse kiirendamise alade määramise. Lõige 2 ütleb, et liikmesriik määrab alad otsusega. 2.1 Palume täpsustada, millise menetluse või otsustusega tuleb kiirendamise alad määrata ning mida täpsemalt mõistetakse artiklis kasutatud termini „otsus“ all. Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kas see hõlmab ka planeerimismenetlusi, arvestades, et „planning procedures“ on nimetatud alles artikli 27 lõikes 2. Sellest tulenevalt võib järeldada, et artikkel 25 ei pruugi planeeringuid (mis samuti kehtestatakse haldusaktiga) hõlmata, kuid see vajaks selget kinnitust. 2.2 Samuti palume täpsustada liikmesriikide otsustusruumi ulatust, st mil määral võivad nad oma siseriiklikust õigusraamistikust lähtudes valida, millise õigusakti või menetluse kaudu kiirendamise alad määratakse. 2.3 Lisaks juhime tähelepanu, et artikli 25 lõike 1 kohaselt tuleb kiirendamise alad määrata 12 kuu jooksul, samas kui lõike 5 järgi tuleb nende määramiseks läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning vajadusel ka Natura asjakohane hindamine. Arvestades nimetatud tähtaega, võib olla keeruline tagada piisava põhjalikkusega mõju hindamine, kuna see eeldab sageli mahukaid analüüse ja uuringuid. 3. Artikkel 27 näeb ette ühtse loamenetluse kiirendamise aladel. 3.1 Täpsustamist vajab artiklis 27 sätestatud nn ühendloa „permit-granting procedure“ regulatsioon. Arvestades, et artikli 3 kohaselt hõlmab see ka võrguühendustega seotud küsimusi, võib ühe koondloa menetlemine osutuda praktikas väga keerukaks. Ühe loa andmiseks ja taotlemiseks peab olema samaaegselt käsitletud väga erinevaid aspekte, samas kui näiteks artiklis 5 on ette nähtud suhteliselt lühike aeg taotluse esialgseks hindamiseks. Eesti kontekstis ei pruugi praegu olla asutust, kes suudaks kõiki vajalikke hinnanguid iseseisvalt anda. 3.2 Palume selgitada artikli 27 lõike 1 viimast lauseosa („excluding those permits that are installation specific“), kuna selle põhjal jääb ebaselgeks, millised tegevused või 42  juhtumid täpselt artikli 27 kohaldamisalasse kuuluvad ning millises ulatuses mõjutab see määrus keskkonnaalaseid lubasid (KeA). Elektrilevi Täname võimaluse eest anda tagasisidet tööstuse kiirendamise määrusele (Industrial Teadmiseks võetud. Accelerator Act). Elektrilevi hinnangul on oluline, et ettepaneku eesmärgid võtaksid arvesse liikmesriikide tegelikke võimalusi, sh eesmärkide saavutamiseks vajaliku jaotusvõrgu olukorda ja võimalusi. Elektrilevi 1. Eesmärkide kooskõla (tööstuse kiirendamine vs elektrivõrgu Teadmiseks võetud. Kasutame saadud varustuskindlus) tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi Töökindel elektrivõrk on aluseks elektriga varustatusele, mis on omakorda aruteludes. hädavajalik teistele valdkondadele (sh tööstusele) ning ühiskonna normaalseks toimimiseks. Võrguteenuse kättesaadavus ja selle töökindlus omavad otsest mõju teiste valdkondade normaalsele toimimisele ja ELi konkurentsivõimele. Juhime tähelepanu, et ELis, sh Eestis on vananeva võrgu, tehnoloogia ja ühiskonna arengu ning kliimaeesmärkidega seoses vaja teha jaotusvõrgus suuremahulisi investeeringuid. Jaotusvõrgus tuleb rajada uut elektrivõrku, et katta ühiskonna suurenevat elektrienergia tarbimisvajadust ja taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid võrguressursi vajadusi. Samuti on vaja uuendada olemasolevat võrku, mille töökindlus ei vasta enam ühiskonna ootustele või seab oma läbilaskevõime ebapiisavuse tõttu piiranguid uute tootmis- ja tarbimisvõimsuste kasutuselevõtuks. Näitena toome välja, et Elektrilevi jaotusvõrgust on täna eluea ületanud umbes 25% võrgust, ELis tervikuna küündib eluea ületanud võrgu maht ca 40%-ni (Euroopa Kontrollikoja raport „ELi elektrivõrgu ettevalmistamine kliimaneutraalsuseks“). Võrguinvesteeringute realiseerimise vältimatuks eelduseks on võrgukomponentide ja nende tootmiseks kasutatavate materjalide/toormete kättesaadavus. Kuna elektrivõrkude areng on praegu üle Euroopa fookuses, siis on oluline, et planeeritavad piirangud ei seaks ohtu võrgukomponentide või nende tootmiseks vajalike materjalide/toormete kättesaadavust. Elektrilevile arusaadavalt ei ole praegusel hetkel analüüsitud, millist mõju võivad ettepanekuga kavandatavad muudatused kriitilise taristu valdajatele, sh elektrienergia 43  võrguettevõtjatele avaldada. Vältimaks üllatuslikku negatiivset mõju, peab Elektrilevi vajalikuks kaardistada võrgukomponentide ja materjalide/toormete tootjariigid ning hinnata, kas ELis või nendega võrdsustatud riikides on võimekust ELi kriitilise taristu valdajate, sh võrguettevõtjate vajadusi katta. Elektrilevi 2. Erandite võimaldamine on oluline Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2 Tulenevalt elektrivõrgu kriitilisest tähtsusest peavad võrguinvesteeringuteks ja selle selgituses. vajalikud materjalid olema kättesaadavad ka juhul, kui madala süsinikusisaldusega ja Peame oluliseks, et säilib paindlikkus alternatiivide puudumisel kasutada ka ELi päritolu nõudeid ei ole võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel võimalik täita. kolmandate riikide tooteid. Toetame Elektrilevi peab oluliseks, et teatud juhtudel, kui toodete kättesaadavus on ohustatud võimalust, et teatud tingimustel on või tooks kaasa märkimisväärse hinnatõusu, on hankijal õigus määrusega kehtestatud riigihangetes võimalik EL eelistamise tingimusi hankemenetluses mitte rakendada. tingimusi vältida. Kuivõrd määrusega tutvumiseks ja tagasiside esitamiseks antud aeg jäi lühikeseks, siis pole välistatud, et Elektrilevil tekib määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erandite põhjalikuma analüüsimise raames nende muutmise/täiendamise osas ettepanekuid. Elektrilevi 3. ELi päritolu laiendamine tingimustele vastavatele kolmandatele Teadmiseks võetud. riikidele Toetame ettepanekut, mille kohaselt hankes loetakse ELi päritoluga samaväärseks nende kolmandate riikide sisu, kellega ELil on vastavad lepingulised kohustused (FTA/tolliliit/GPA). Kui avalikes hangetes saab käsitleda ELi päritoluga samaväärsena ka neid kolmandaid riike, kellega ELil on vastavad lepingud, laieneb hankija jaoks pakkujate ring. See omakorda suurendab konkurentsi, mis aitab saavutada parema hinna‑kvaliteedi suhte ja rohkem sobivaid pakkumisi. Samal ajal tähendab mitmekesisem pakkujate ja päritoluriikide valik, et tarneahelad hajuvad ning sõltuvus üksikutest turgudest väheneb, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab riske lepingu täitmisel. Elektrilevi 4. Lepinguliste suhete käsitlemine kolmanda riigi staatuse muutumisel Teadmiseks võetud. Kasutame saadud Ettepanekust jääb ebaselgeks, kuidas on kavandatud lahendada olukord, kus Euroopa tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi Komisjon arvab delegeeritud õigusakti alusel kolmanda riigi ELi päritoluga (union aruteludes. origin) samaväärse päritoluga riikide nimekirjast välja pärast seda, kui hankija on 44  sõlminud selle riigi ettevõtjaga juba kehtiva lepingu või tugineb tingimuste täitmisel konkreetse riigi samaväärsusele artikkel 8 lõike 1 alusel? Juhul, kui lepingu sõlmimise ajal kuulus riik määruse artikkel 8 lõike 1 järgi ELi päritoluga samaväärse päritoluga riikide nimekirja, kuid lepingu kehtivuse ajal kolmas riik EL-i päritoluga samaväärsete riikide seast eemaldatakse, siis peaks olema võimalik leping lõpuni täita, kui see on asjaolusid arvestades võimalik, või tuleks hankijale määrata üleminekuperiood uue pakkuja leidmiseks. Ka tuleks taoliste lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks luua vajalikud õiguslikud alused. Õigusliku selguse puudumine suurendaks ettevõtjate regulatiivset ja lepinguõiguslikku riski ning tooks paratamatult kaasa riskipreemiate kasvu pakkumiste hindades. See omakorda mõjuks negatiivselt hankemenetluste kulutõhususele ja ettenähtavusele ning kajastuks lõpuks võrguteenuse lõpphinnas. Elektrilevi 5. Halduskoormuse tõus Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku Palume hinnata, kas ja mil määral kaasneb meetmega turuosalistele ja hankijatele kohaselt põhineb nõuetele vastavuse halduskoormus, näiteks täiendavate tõendamis- ja kontrollimiskohustuste näol. tõendamine enesedeklaratsioonil. Kasutame saadud tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes, võttes Samuti palume arvestada meetmete rakendamisega kaasnevate väljakutsetega arvesse vajadust saada teada rohkem praktikas. Näiteks näeb ettepanek ette, et nõuetele vastavuse kontrollimise süsteem detaile hankija kohustuste kohta. peaks piirama halduskoormust ning olema kooskõlas tavapärase riigihankemenetluse praktikaga ja määruse (EL) 2024/1735 alusel kehtiva olemasoleva vastavuse kontrollimise süsteemiga. Seetõttu peaks see põhinema ettevõtjate enesedeklaratsioonil. Samas ei nähtu ettepanekust piisava detailsusega, milliste menetluslike sammude, tõendite või kontrollitasemega peab hankija pakkuja deklaratsiooni õigsust kontrollima. Seega jääb selgusetuks, milline on tegelik halduskoormus, mis hankijale ettepaneku järgi tekib. Elektrilevi 6. Mõju võrgutasule Arvesse võetud majandusmõjude Toome välja, et ettepaneku mõju hindadele ei ole veel teada. Aga juhul, kui hinnangus. ettepaneku tulemusel väheneb potentsiaalsete pakkujate ring ning ettepanekuga 45  kaasnevad tingimused ja võimalikud riskid tõstavad hangete hindu, siis peab arvestama, et selline hinnatõus kajastub ühel hetkel ka avalike teenuste, sh võrguteenuse hindades, kuivõrd tasu on kulupõhine. Seetõttu palume piirangute, nõuete ja riskide hindamisel arvestada ka potentsiaalse hinnatõusu mõjuga võrgusektorile ja tarbijatele. Elektrilevi 7. Kiirendusalad Teadmiseks võetud. Tööstuse Juhul, kui riik toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kiirendusalade loomiseks, siis kiirendamisalade loomise ettepanekut peaks läbi mõtlema, kuidas toimub piirkonnas elektrivõrgu rajamine ning milline (Artikkel 25) on käsitletud seisukohapunkti 5.5 selgituses. Eelistame, rahastusmudel sellise investeeringu tegemiseks ette nähakse. et tööstuse kiirendusalade määratlemine oleks riikidele vabatahtlik. Täna ei ole teada, kuhu selline kiirendusala Eestis loodaks ning mis aja jooksul kiirendusala erinevate tööstusettevõtetega täituks. Sellises olukorras ei ole jaotusvõrguettevõtjale selge, millised potentsiaalsed investeeringud oleksid võrguühenduse loomiseks vajalikud. Samas ei ole võrguettevõtjal ka teadmist, mis aja jooksul ja kui suur tarbimine selles piirkonnas võrguteenusele tekiks. Seega ei ole võrguettevõtjal kindlust, et kiirendusalale tehtav investeering ära tasuks. Juhime tähelepanu, et lisaks võrgu rajamise kuludele, kannab võrguettevõtja jooksvalt ka võrgu hooldamiseks vajalikke kulusid. Seda ka juhul, kui võrgu võimekust kasutatakse vähesel määral või ei kasutata seda üldse. Elektrilevi on seisukohal, et juhul, kui kiirendusala tegeliku võrguteenuse vajadus on teadmata, tuleb kiirendusalade loomisel taristu, sh elektrivõrgu rajamise vahendid tagada riiklikul tasandil. Seetõttu peaks kiirendusala jaotusvõrgu rajamise rahastama sihtfinantseeringuga ning ajani, mil võrguteenuse tarbimise maht ei kata võrgu ülevalpidamise kulusid, peaks jaotusvõrguettevõtjale sellised kulud hüvitatama. Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja peaks kiirendusalale võrguühenduse loomiseks investeeringu tegema oma vahenditest, jääks kiirendusala käimaminemisega seotud risk jaotusvõrguettevõtja kanda. Selline riskide jaotamine ei oleks aga õiglane ega põhjendatud. 46  On väga oluline, et kiirendusala planeerimisel kaasataks võimalikult varakult (sh asukoha valikul) ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad, et saada infot, millistes piirkondadesse oleks võrgu vaates võimalik ning mõistlik kiirendusala luua. Näiteks juhul, kui kiirendusala määratakse ebapiisva võrguanalüüsita, võib see sattuda piirkonda, kus võrguvõimsus on piiratud (see omakorda võib tähendada aastate pikkust arendamist) või on võrgu tugevdamine kallis ja ajamahukas. Selgitame, et kiirendusala loomisel peab arvestama ka võrgu rajamiseks vajaliku realistliku ajakuluga. Kiirendusala elektrivõrguga ühendamiseks tuleb arvestada kogu protsessile kuluva ajaga alates tehnilisest planeerimisest ja maaõiguslikest toimingutest kuni hangete, tarnetele kuluva aja ja võrgu füüsilise väljaehitamiseni. Kuigi täpne ajaraam sõltuks konkreetse kiirendusala asukohast, siis peaks võrgu rajamiseks arvestama umbes 4-5 aasta pikkuse perioodiga, keerukamate projektide või ootamatuste korral (nt tarneraskused) võib see periood kujuneda veel pikemaks. Elektrilevi 8. Loamenetlus Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust Ettepaneku artikkel 3 sätestab loamenetluse (permit-granting procedure) IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud definitsiooni, mis hõlmab ka võrgu liitumisi (grid connection permit). Artikkel 4 tööstuse kiirendamisalade puhul mis vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks sätestab ühte loamenetluse punkti ning artikkel 5 lõike 1 kohaselt kehtestavad olema vabatahtlikud. Artikkel 5 käsitleb liikmesriigid ühtse loamenetluse, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõiki ühtse loataotluse esitlemist, mille käigus tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lubasid. erinevaid lubasid on võimalik menetleda eraldi. Elektrilevi juhib tähelepanu, et ettepaneku artiklis 5 sätestatud ühtse loamenetluse rakendamisel võib võrguühendusest kujuneda senisest varasem ja olulisem sisend projekti tervikotsuse tegemisel. Sellest tulenevalt võib võrguettevõtjalt oodata võrguühenduse tehnilist eelhinnangut (sh võimsus, teostatavus, ajakava ja investeeringuvajadus) varasemas faasis, kui see on seni tavapärane, ning enne, kui kõik projekti ja võrguarenduse seisukohalt vajalikud sisendandmed on piisavalt kindlad. Elektrilevi hinnangul on seejuures oluline selgelt eristada võrguühenduse tehniline eelhinnang ja siduv võrguühenduse kooskõlastus. Tehniline eelhinnang saab olla informatiivne ja indikatiivne, tuginedes standardiseeritud eeldustele ja 47  tüüplahendustele, kuid see ei saa asendada projektipõhist liitumisotsust, mis eeldab detailseid võrguanalüüse, maa‑ ja investeerimisküsimuste lahendamist ning lepingulisi kokkuleppeid võrguettevõtjaga. Samuti tuleb arvestada, et ka juhul, kui loamenetlused koondatakse ühte menetluskanalisse, lepitakse võrguühenduse tingimused ning võrguühenduse loomise ajakava iga konkreetse liitumise puhul võrguettevõtjaga eraldi kokku. Võrguühenduse tegelik valmimisaeg sõltub konkreetse võrguühenduse loomiseks vajalikest tegevustest ning võrgu hetkeseisust, mis võib ajas kiiresti muutuda. Seetõttu ei ole võrguettevõtjal võimalik anda varases loamenetluse etapis pikaajalisi ja siduvaid tähtaegu eeldusel, et võrguühenduse väljaehitamisega alustatakse oluliselt hiljem. Oluline on vältida olukorda, kus ühtse loamenetluse tähtaegade surve all oodatakse võrguettevõtjalt sisuliselt siduvat „jah/ei“ otsust või kindlat ajakava enne, kui vajalikud tehnilised, ruumilised ja majanduslikud eeldused on piisavalt selged ja kinnitatud. Keskkonnaagentuur Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Keskkonnaagentuurile Teadmiseks võetud. (KAUR) ettepanekute esitamiseks ja tagasiside saamiseks Euroopa Komisjon poolt avaldatud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepaneku. KAURi tegevusvaldkond ei ole otseselt puutumuses ettepanekus käsitletavate teemadega, kuid kaudne puutumus on läbi Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi, ökomärgise ning keskkonnaseire valdkonna. Toetame rohehangete temaatikat, kuid paneme ka südamele, et tööstuse kiirendamisel ei tohiks unustada adekvaatset keskkonnaseiret ja teisi keskkonnahoiuga kaasnevaid tegevusi ning arvestada tuleks ka nendega kaasuvate võimalike lisakuludega. Enefit Teadmiseks võetud. 1. Kas IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on piisav? IAA lisa 1-s toodud strateegiliste sektorite loetelu (energiamahukad tööstused, autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) on asjakohane. Samas tuleb meie hinnangul nende sektorite ring hoida võimalikult kitsas. Tegemist on sisuliselt riigiabi laadse regulatsiooniga, mistõttu peaks selle mõju olema võimalikult piiratud nii sektorite 48 ulatuse kui ka kestuse osas. Soovitame kaaluda ka regulatsiooni ajaliselt selget piiritlemist. Arvesse võetud mõjuhinnangus. 2. Kas Made in EU nõuete rakendamine riigihangetes on asjakohane? Made in EU nõuete rakendamine IAAs toodud tingimustel võib piirata Eesti ettevõtete ligipääsu nii äritegevuseks vajalikele sisenditele kui ka uutele tehnoloogiatele või muuta nende soetamise oluliselt kallimaks. Seetõttu on oluline, et Eesti kasutaks maksimaalselt kõiki regulatsioonis ette nähtud paindlikkusi. Oluline on arvestada, et praktikas võib regulatsioon kaasa tuua märkimisväärse kulude kasvu. Kuigi erandeid on võimalik rakendada (nt juhul kui „nõuetekohase toote“ hind ületab vähemalt 25% võrra alternatiivi hinda või puuduvad sobivad pakkujad), ei pruugi need olla piisavad kulusurve vältimiseks. Osaliselt arvestatud mõjuhinnangus. 3. Kas eelistatavad sektorid on piisavad või tuleks neid laiendada? Pakutud sektorite ring (teras, tsement, alumiinium, autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) peaks jääma võimalikult kitsaks. Vähemalt lühiajalises perspektiivis vähendavad sellised meetmed Euroopa majanduse konkurentsivõimet, suurendades sisendkulusid. Kuigi eesmärk on soodustada konkurentsivõimelise tööstuse arengut Euroopas, on selle realiseerumine ebakindel, arvestades kehtiva regulatiivse keskkonna ulatust ja keerukust. Teadmiseks võetud. 4. Partnerriikide kaasamine Made in EU raamistikku Partnerriikide kaasamine peaks lähtuma konkreetsete lepingute sisust ja ulatusest. Automaatne ja üldine partnerriikide kaasamine ei ole põhjendatud. Lähenemine peaks olema diferentseeritud ning arvestama nii kaubanduslepingute tingimusi kui ka strateegilisi huve. Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute 5. Välisinvesteeringutele lisatingimuste seadmine (>100 mln eurot) osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse tulevate investeeringute kohaliku Üldiselt ei ole põhjendatud täiendavate piirangute kehtestamine välisinvesteeringutele. Arvestades, et mitmes strateegilises sektoris (nt teras, tsement, 49 päikeseenergia, haruldased muldmetallid) on globaalne tootmine tugevalt koondunud lisaväärtuse tagamine ning vältida üksikute riikide kätte, võib selliste tingimuste kehtestamine oluliselt piirata sõltuvuste süvenemist. investeeringute ligimeelitamist. Eesti kontekstis võib erandina kaaluda piiranguid haruldaste muldmetallide sektoris, kus esineb strateegiline julgeolekumõõde. Samas tuleb arvestada, et kohalik tootmine sõltub imporditavast toorainest ning täiendav regulatsioon võib ohustada tarneahela toimimist. Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute 6. Konkreetsete lisatingimuste (EL enamusosalus, tööjõunõuded jms) sobivus osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse tulevate investeeringute kohaliku Sellised nõuded ei tohiks olla universaalsed ega jäigalt kehtestatud. Arvestades lisaväärtuse tagamine ning vältida Euroopa Liidu piiratud atraktiivsust investeerimiskeskkonnana võrreldes teiste sõltuvuste süvenemist. regioonidega, peaks liikmesriikidel säilima paindlikkus investeerimistingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Teadmiseks võetud. 7. Madala süsinikusisaldusega materjalide nõuded riigihangetes Nõuded kasutada riigihangetes teatud osakaalus madala süsinikusisaldusega terast, alumiiniumi ning betooni/mörti toovad suure tõenäosusega kaasa hangete kallinemise. See omakorda vähendab Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Kuigi eesmärk on toetada kohaliku tootmise arengut, on ebaselge, kas selline „kaitstud turu“ loomine viib pikemas perspektiivis tegeliku efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvuni. Teadmiseks võetud. 8. Loamenetlused ja IAA mõju Tööstusinvesteeringute realiseerimine sõltub suurel määral kohaliku omavalitsuse otsustest, eelkõige planeeringute ja kogukondliku aktsepteeritavuse (NIMBY risk) osas. IAA ei lahenda otseselt neid takistusi. Kuigi regulatsioon võib teatud juhtudel aidata menetlusi kiirendada, ei ole selle tegelik mõju selge. 50  EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110, eelnõu kohta: 1.1 Eesti toetab tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa tööstust arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa Liidu majandusele. Leiame, et eelnõus tuleb tagada paindlikkus liikmesriikide eripäradega arvestamiseks ning nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks. 1.2 Eesti toetab eelnõus Euroopa Liidu päritolu põhimõtte rakendamist teatavates Euroopa Liidu jaoks strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes peab toimuma võimalikult vähese bürokraatiaga ja mitte tekitama lisakohustusi ettevõtjatele ning säilitama paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid. Vabakaubanduslepete ja muude erandite paremaks mõistmiseks ja arvestamiseks on vaja selgelt kindlaks määrata, milliste allikate ja kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte kontekstis tuleb arvestada. Euroopa Komisjon peab pakkuma lahendusi näiteks andmekogu või juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava ajavaruga enne hangete algatamist tugineda erandi rakendamisel. 1.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnakaitselubade, aga ka muude lubade menetluste lihtsustamise reguleerimine sektoripõhistes Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid, raskendab nende rakendamist ning võib pikendada liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu loamenetluste kiirendamist käsitlevad õigusaktid oleks reguleeritud ühetaoliselt. Eesti eelistab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide ehitus- ja keskkonnakaitselubade menetluste, aga ka muude neid projekte puudutavate võimalike loamenetluste sätted koondatakse ühte Euroopa Liidu õigusakti, et tagada õigusselgus ja vältida vastuolusid. 1.3.1 Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei pea vajalikuks tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalike lubade menetlemise koondamist ühte infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal viisil ühe portaali kaudu esitada tööstusliku tootmisprojekti jaoks vajalikke tegevuslubade taotlusi. Eesti saab seda toetada eeldusel, et tööstusprojektide loamenetlus toimub vastavate pädevate asutuste olemasolevates loamenetluse infosüsteemides ja koordineerivale asutusele jääb üksnes nõuandev roll. 1 1.3.2 Eesti leiab, et ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele kasutatav tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikides juba olemasolevate või arenduses olevate infosüsteemidega ning olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast koormust. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriike ei kohustataks seda lahendust kasutama. 1.4 Eesti peab eelnõu kohaste strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil kasulikuks, et vältida sõltuvust riikidest, millel on suur mõju strateegiliste sektorite tarneahelate üle. Oluline on säilitada tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel. 1.5 Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed liikmesriikidele vabatahtlikud, sest konkreetse geograafilise ala määramine vähendab paindlikkust. Eestis on juba mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad olulisi tööstusprojekte toetada. 1.6 Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine) jaoks teisi menetlusi nagu näiteks komiteemenetlus kontrollimenetlusega rakendusakti tasemel, mis kaasavad otsustusprotsessis paremini liikmesriike. 1.7 Saame toetada eelnõus vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist. Õigusselguse tagamiseks soovime, et eelnõus on täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub tootjate Euroopa päritolu ja keskkonnanõuetele vastavuse isedeklareerimise kontrollimise ja järelevalvemehhanism, et tagada aus konkurents. 1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse, heidutavuse ja tõhususe nõuetega. 1.9 Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kavandatavad ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 muudatuste ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade nõuete omavaheline seos ja kohaldamise kord oleksid selgelt kindlaks määratud, et vältida sama teabe dubleerivat esitamist ja kontrollimist vähese süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal 2 Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 3