Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2026
- Viit
- 13-6/1777-1
- Registreeritud
- 18. mai 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maa- ja Ruumiamet
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 13 Maa ja ruumiloome
- Sari
- 13-6 Maakasutuspoliitika korraldamise kirjavahetus
- Toimik
- 13-6/2026
- Vastutaja
- Vello Kima (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Sisu (failidest)
KORRALDUS
18. mai 2026 nr 1-17/26/593
Maa riigi omandisse jätmine (Viljandi
vald Matjuse)
Korraldus kehtestatakse maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 29 ja § 31 lõike 1 punkti 8 alusel
ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määrusega nr 226 kinnitatud “Maa riigi
omandisse jätmise korraga” (edaspidi Kord).
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Lähtudes Maa-ameti peadirektori 4. detsembri 2019 korraldusest nr 1-17/19/3147 moodustas
katastripidaja 2. juunil 2020 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Roosilla külas asuvast seni
reformimata maast kaardimaterjali alusel Matjuse katastriüksuse 89901:001:1400.
Viljandi Vallavalitsus teatas 21. septembri 2023 õiendiga nr 5-3/2925 Maa-ametile, et Matjuse
katastriüksusel asub lagunenud ja kasutusest väljalangenud elamiskõlbmatu elamu, millel ei ole
omanikku ega pärijaid, kellele saaks määrata tähtpäeva ehitise kõrvaldamiseks. Sama kirjaga
teatas Viljandi Vallavalitsus, et nimetatud elamus elanud isik suri aastal 2020 ning Viljandi
Vallavalitsus selgitas isiku pojale Matjuse ehitise ja maaga seotud asjaolusid. Kirjale lisatud
paikvaatluse protokolli kohaselt oli kõrvalhoonest alles vaid korsten.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes MaaRS § 38 lõikele 3, mis annab Maa- ja Ruumiametile
(alates 1. jaanuarist 2025 korraldati Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks) õiguse välja
selgitada riigi omandisse jäetava maa, alustas Maa- ja Ruumiamet Matjuse katastriüksuse riigi
omandisse jätmise menetlust MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel ja teavitas sellest 13. aprilli 2026
kirjaga nr 6-5/26/5233 Viljandi Vallavalitsust. Sama kirjaga palus Maa- ja Ruumiamet Viljandi
Vallavalitsusel võtta vastu otsus, millega lõpetatakse hoonestusõiguse seadmise eeltoimingud ning
määratakse lagunenud elamu omanikule tähtpäev ehitise kõrvaldamiseks, ning teha see otsus
teatavaks eeldatavatele pärijatele, kuna rahvastikuregistri andmetel oli elamus elanud isikul kolm
last.
Viljandi Vallavalitsus nõustus 5. mai 2026 korraldusega nr 192 Matjuse katastriüksuse riigi
omandisse jätmisega ning määras katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Sama
korraldusega tõendati, et katastriüksuse osas puuduvad avaldused maa erastamiseks või
tagastamiseks ning katastriüksusel ei asu ehitisi MaaRS-i tähenduses. Korralduse kohaselt ei ole
Viljandi Vallavalitsusele teada maa riigi omandisse jätmist takistavaid asjaolusid.
Viljandi Vallavalitsus selgitas 23. aprilli 2026 kirjaga nr 5-3/2925-2 Maa- ja Ruumiametile, et neil
ei ole dokumente ega muid andmeid, mis näitaksid elamus viimati elanud isikut kui Matjuse
majavalduse omanikku. Sama kirja kohaselt said ehitise algsed omanikud vara ja maa eest
kompensatsiooni. Eeltoodust tulenevalt teatas Viljandi Vallavalitsus, et otsust hoonestusõiguse
seadmise eeltoimingute lõpetamise ning lagunenud ehitise kõrvaldamiseks tähtpäeva määramise
kohta ei tehta.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Vastavalt MaaRS §-le 29 jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud
valitsusasutuse otsusega MaaRS § 31 lõikes 1 nimetatud maa. MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel
jäetakse riigi omandisse riigi maareserv.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõige 3 ja 5 sätestavad, et õiguslikul alusel püstitatud
ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks MaaRS-is sätestatud alustel ja korras ning ehitise
omanik, kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, võib nõuda ehitisealusele ja
ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. MaaRS § 6 lõige 3 1 sätestab,
et MaaRS-i tähenduses ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või
maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ning nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud
tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks
osaks. Eeltoodust tuleneb, et Matjuse katastriüksusel asuv elamu ei anna selle omanikule õigust
saada maareformi käigus maa omanikuks ega kasutajaks, kuna lagunenud ja kasutusest
väljalangenud ehitisi ei käsitata MaaRS-i tähenduses ehitistena, ning sellised ehitised ei takista
maa riigi omandisse jätmist. Seoses asjaoluga, et Matjuse katastriüksusel asuva elamu omanikku
ei õnnestunud menetluses välja selgitada, ei ole võimalik selle kõrvaldamiseks tähtpäeva määrata.
Käesolevas menetluses ei ole teada maa riigi omandisse jätmist takistavaid asjaolusid.
Katastriüksuse riigi omandisse jätmine riigi maareservina on vajalik riigivaraseaduse (edaspidi
RVS) § 10 lõike 1 punktis 4 sätestatud riigivara valitsemise eesmärgi täitmiseks. Maa riigi
omandisse jätmise menetlus on läbi viidud Korda järgides. Vastavalt Korra punktile 17 1 on riigi
omandisse jäetava maa valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud
asutuseks Maa- ja Ruumiamet.
3. OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MaaRS § 29 ja § 31 lõike 1 punktist 8, RVS § 10 lõike 1
punktist 4 ning Korra punkti 5 alapunktist 3:
3.1. Jätta riigi maareservina riigi omandisse Viljandi maakonnas Viljandi vallas Roosilla külas
asuv Matjuse katastriüksus 89901:001:1400 pindalaga 5431 m2 , sihtotstarbega
maatulundusmaa.
3.2. Maade võõrandamise ja kasutusse andmise bürool korraldada katastriüksuse arvele
võtmine riigi kinnisvararegistris ja maa riigi omandisse jätmise teate avaldamine
Ametlikes Teadaannetes.
3.3. Teha korraldus teatavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Viljandi
Vallavalitsusele.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa- ja Ruumiametile haldusmenetluse seaduses
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse
2
seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
peadirektor
3