Kriminaalmenetluse 15267000456 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 30.11.2015. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisa Nuut Kriminaalasja number: 15267000456 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): VM Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasjas nr 15267000456, milles alustati menetlust 14.05.2015. a KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et 12.05.2015. a ajavahemikul kell 10.00 kuni 11.00 on Pärnu linnas XXX tänaval asuva kaubanduskeskuse WWW silla poolsest jõeäärsest parklast varastatud AAA’le kuuluv tünnisaun, väärtusega 3500 eurot. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on VM’ile esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12.05.2015. a ajavahemikul 10:00-12:00, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnu linnas XXX tn Y asuvas hoones CCC kontori eest avatud territooriumilt kannatanu AAA’le kuuluva tünnisauna maksumusega 3500 eurot. Oma tegevusega tekitas VM kannatanu AAA’le varalist kahju summas 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada VM’i KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. VM käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, AAA ja VM’i vahel oli 12.05.2015. a kujunenud varalistest suhetest tulenev konflikt, mis päädis olukorraga, kui VM otsustas tema poolt hinnatud võla katteks võtta oma valdusesse AAA’le kuuluv tünnisaun. Tunnistajad on andnud ütlusi, et poolte vahel oli töösuhe ning lisaks on tegemist kunagiste lapsepõlvesõpradega. Kannatanule on tünnisaun tagastatud tervena ning lisaks on kannatanu kinnitanud, et temal puuduvad pretensioonid ning kahjunõuet kannatanu ei esita. Kahtlustatava süü suurust vähendab ka asjaolu, et vargus on toime pandud emotsiooni ajel isiklikul pinnal tekkinud konfliktist tulenevalt. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur kuna VM on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, lisaks on kahtlustatav andnud ütlusi tema hinnangul esinenud õigusvastasust välistavate asjaolude kohta, mille esinemist isik teo toimepanemise ajal eeldas. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates talle kohustuseks maksta 390 eurot riigituludesse tähtajaga 30.04.2016. a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 15267000456 menetlus 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: VM kohustub tasuma 390 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata 30.04.2016. a 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat, millele talletatud pangakonto väljavõtted – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: ei ole edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA ja kahtlustatav VM. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 2 (3) Liisa Nuut Olen kohustustega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri) 3 (3)