Leping

P ARTNERLUSLEPING Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 26. märtsi 2026. a käskkirja nr F100-11-1.1/34 alusel strateegiabüroo nõunik Marten Lauri strateegiadirektori ülesannetes , ja Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu ) , mida esindab majandus- ja taristuministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhi määrus“ alusel peadirektor Kati Tamtik , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ), mida esindab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ alusel minister Erkki Keldo , Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT ), mida esindab keskkonnaministri 30. novembri 2012 määruse nr 39 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimäärus“ alusel direktor Marko Arula, ja Kliimaministeerium (edaspidi KLIM ), mida esindab Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ alusel kantsler Marten Kokk , ( MaRu, MKM , KLIM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka partnerid ), ( elluviija, MaRu, MKM , KLIM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool ) , leppisid kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Ruumiline planeerimine 2.0: Kiirelt kitsendustest ehituseni “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuseelluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on luua toimiv prototüü p , mis koonda b planeerimist ja ehitamist puudutavad kitsendused ühte vaatesse ja võimalda b teha automatiseeritud analüüse ja eelotsuseid. Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneri te ga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri te hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partneri te le vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partneri te le tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri te vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri te vahel kokku. Partner id : vii vad tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineeri vad ja korralda vad koostööd innovatsiooniprojekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; taga vad projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; taga vad v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmista vad ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmi vad teenusepakkujaga lepingu. K aasa vad elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta vad hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; tellivad õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlastavad punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgi vad projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavita vad elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; taga vad vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korralda vad projekti kommunikatsiooni ja taga vad avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasuta vad viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine" “ ; säilita vad toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esita vad aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustu vad projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavita vad t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui nad on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. MaRu : täidab projektis juhtivpartner i funktsioone; k oordineerib projekti sidusust teiste planeeringute innovatsiooniprojektidega ; annab aru juhtrühmale ja vastutab kaasamistegevuste ja pilootide korraldamise eest ; k oostöös MKMiga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni. MKM : täidab projektis ruumivaldkonna koordinaatori rolli strateegilisel tasandil ; v astutab selle eest, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega ; k oostöös Ma R uga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni. KeMIT : täidab projekti s IT-partner i ja peamise hankija funktsioone; k orraldab arendushanked ja jälgib nende täitmist ; t eostab projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud majasisesed arendustööd ; viib projekti tegevused läbi maksimaalselt võimalikult selliselt, et projektiga hangitavad prototüübid ja katsetused oleksid vajadusel projekti järgselt võimalikult lihtsalt rakendatavad olemasolevas IT-arhitektuuris. K li M : täidab projektis andmete visualiseerimise ja kommunikatsioonitegevuste partner i funktsioone; v astutab selle eest, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi e hitus poliitika suundadega. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i, TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud); koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri te kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner id on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri te toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 1 028 000 eurot , millest MaRu maksimaalne kulu on 187 000 eurot , MKM -i maksimaalne kulu on 28 000 eurot , KeMIT-i maksimaalne kulu on 769 000 eurot ja KLIM-i maksimaalne kulu on 44 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 11 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri te kulud on abikõlbliku d 27 kuud alates lepingu jõustumisest . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel. Partner id esita vad elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse d abikõlblike kulude kohta kord k uus ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisab partner maksetaotlusele täiendavalt tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri te tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagasta b/tagasta vad partner ( id ) elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri (te) toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner id on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Juht ivp artner esita b koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. Partner id esita vad elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt üks aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner id kohustu vad viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 1 2 . 1 sätestatud tähtajale. Partneri te esitatud arua nnet e õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutusel , Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. P artnerite , e l luviija ja kolmandate osapoolte vahelist aruandluse ja auditeerimise alast suhtlust vahendab ja aruannete esitamist koordineerib juht iv partner Ma R u. Teis ed partnerid on kohustatud juhtpartnerile mõistliku aja jooksul vajamineva sisendi edastama, et aruannete esitamine või vastuste andmine saaks tähtaegselt tehtud . Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Kairit Viidalepp , +372 5646 7281 , [email protected] . Partnerite kontaktisikud käesoleva lepingu täitmisel on: MaRu : strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktor Tõnis Arjus, +372 5304 6148, [email protected] või innovatsioonijuht Henri Pook , +372 5866 9843, [email protected] ; MKM: maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama, +372 5860 1514, [email protected] või teda asendav teenistuja ; KeMIT: arendus- ja andmekaitsenõunik Kristjan Kaiklem, +372 626 5010, [email protected] ; KLIM: ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel, +372 5690 3679, [email protected] või teda asendav teenistuja . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teis t ele pool t ele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Tei s e d pool ed vasta vad ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui kõik pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teis t ele pool t ele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partneri te le antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Partneril on õigus leping üles öelda, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvita b elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekki nud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub , kui viimane lepingu pooltest on selle allkirjasta nud ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist kõigi pool t e poolt või poolte määratud tähtajal. P rojekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Maa- ja Ruumiamet registrikood 70004809 r egistrikood 70003098 Stenbocki maja Mustamäe tee 51 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161 Tallinn, 10621 A rvelduskonto EE777700771003813400 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800045496 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Lauri Kati Tamtik Strateegia büroo nõunik strateegiadirektori ülesannetes Peadirektor Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1 Ta llinn, 10122 A rvelduskontod : Swedbank EE932200221023778606 SEB EE891010220034796011 Coop Pank EE234204278601694423 Saaja Rahandusministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Minister Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009445 Teaduspargi 8 Tallinn, 12618 Arvelduskonto 32200221023778606 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800049395 (allkirjastatud digitaalselt) Marko Arula Direktor Kliimaministeerium registrikood 70001231 Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 Arvelduskonto EE891010220034796011 Viitenumber 2800049395 (allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk K antsler I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand nr 3 Ruumiline planeerimine 2.0: Kiirelt kitsendustest ehit useni Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (K e MIT) Kliimaministeerium (KLIM) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Ko g umaksumus : 1 028 000 eurot MaRu : 187 000 eurot MKM: 28 000 eurot KeMIT : 769 000 eurot KLIM: 44 000 eurot Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Kliimaministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Maa-alade kasutamist ja ehitamist puudutavad kitsendused on killustatud eri seadustesse, andmekogudesse ja kaardirakendustesse, mistõttu puudub kasutajatel lihtne ja koondatud ülevaade kehtivatest tingimustest ning nende koosmõjust konkreetse tegevuse või asukoha hindamisel. Maa-alad e kasutamisele ja ehitamisele seatakse erinevate avalike huvide (nt taristu toimivus, loodusväärtuste säilimine, inimese elu ja tervise kaitse) ning teatud juhtudel ka erahuvide (nt servituudid ) kaitseks tingimusi ja piiranguid ehk kitsendusi . Teadaolevalt võidakse isiku võimalusi maa-ala kasutamiseks ja ehitamiseks kitsendada või suunata vähemalt järgmistes valdkondades: Looduskaitse (nt erineva kaitsekategooriaga territooriumid, üksikobjektid) ; Maavarad (nt maavara kasutatavuse tagamine) ; Ehitusgeoloogia (nt teadaolev ehitusgeoloogiline alusinfo) ; Veekaitse (nt veekogude piiranguvööndid, põhjavee kaitse) ; Mulla kaitse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad) ; Kultuuripärand (nt kindlal alal paiknevad väärtused; üksikobjektid; miljööalad) ; Mets (nt metsa majandamise tingimused) ; Üldplaneeringutega seatud ehitus- ja maakasutustingimused, detailplaneeringuga konkreetses asukohas loodud ruumilahendus ; Ehitusseadustiku ehitamise menetlusreeglistik ning seaduse alusel antud ehitusõigusega seotud haldusaktid ; Tehnorajatiste ja -võrkude toimimiseks seatud kaitsetingimused ning liitumisnõuded (nt kaugküttepiirkond) ; Planeeringute või lubade andmise käigus seatud keskkonna- ja seiretingimused ; Kiirguskaitse, kemikaalioht (nt radoon, ohtlike ettevõtete paiknemine ja nende ohualad) ; Riigikaitse liste maa-alade ja ehitiste toimepidevus ; Eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel (nt juurdepääsuservituudi d ) . Kitsendused maa-ala kasutamisele seatakse nii üld- kui üksikaktidega. Suur osa kitsendusi on avaldatud Maa- ja R uumiameti kitsenduste kaardirakenduses , mis kuvab paljude kitsenduste puhul maa-alasid, kus konkreetne kitsendus on seatud ning viidet vastavale aktile. Kitsenduste andmestik ega ükski muu olemasolev kaardirakendus ei aita samas otseselt vastata küsimustele nagu „ M ida tohin siin maakasutusega seotud kitsendusi arvestades teha?“, „ K as saan antud asukohas teha sellist tegevust?“ või „ K us saan Eestis teha sellist tegevust ning millised menetlused pean selleks läbima?“. See tähendab, et kasutajatel puudub hõlbus ligipääs maa-ala kasutamist ja ehitamist piiravatele tingimustele tervikuna, tingimusi tuleb otsida eri veebilehtedelt ja dokumentidest. Tingimused võivad puudutada sama maakasutuse ja ehitamise aspekti, ent olla seostamata, kuna eri õigusaktide alusel seatud ehitus- ja maakasutustingimused ei ole koosvõimelised ega seatud ühtsete klassifikaatorite alusel . Näiteks reguleerib lubatud katusekallet järgmises näites nii üldplaneering kui ka rahvuspargi kaitse-eeskiri. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri : „Hoonetel on lubatud ainult kahepoolse viilkatuse ehitamine“. Kuusalu valla üldplaneeringu eelnõu : „Järgida olemasolevate hoonete kõrgusi, mahte, katuse kaldeid, ehitusmaterjale, värvilahendusi ja väljakujunenud ehitusjoont. Mitte kavandada lamekatusega hooneid.“. Tingimused ei ole teineteisega vastuolus, ent on seostamata, kuigi reguleerivad sisuliselt sama küsimust. Konkreetses asukohas kehtivate eri valdkondade õigusaktidega seatud ruumikasutusreeglite välja selgitamine on hetkel pigem eraldi uurimus, mitte mõne hiireklikiga saadav vastus. Kavandatava tegevuse sobivuse kontrollimiseks peavad kõik osapooled, alustades arendajast ja lõpetades kohalike kogukondadega , koguma a n dmeid erinevatest portaalidest, andmekogudest, seadus test-määrustest ning dokumentidest. Ka automaatkontrollide ja -päringute rakendamise võimalused on täna piiratud, kuna klassifitseerimata tekstiliste andmete suhtes ei ole üheselt mõistetavaid automaatkontrolle võimalik luua ning tänased tehisaru rakendused ei anna sellise andmestiku alusel usaldusväärseid tulemusi. Mõnele ettevõtlustegevusele sobivaima asukoha leidmine kehtivaid ehitamise ja maakasutuse kitsendusi arvestades on täna ressursi- ja ajamahukas tegevus, mida sageli pakutakse eraldiseisva teenus ena . A rendusi ettevalmistavates protsessides sisalduvad otsustus momendid, mil osapooled kaalutlevad lahenduse sobivust . P ikas ja paljusid osapooli hõlmavas protsessis võib selliseid momente olla palju. Olukorras, kus osapooltel on keeruline üheselt mõista, millist tegevust täpselt kavandatud on või miks tegevust kavandatakse just antud asukohta, esineb sageli nii-öelda igaks juhuks vastuseisu. Paljud ruumi kasutust suunavad otsustusprotsessid (nt planeeringute koostamine, teatud juhtudel projekteerimistingimused, looduskaitse liste väärtuste kaitsetingimuste seadmine jne) viiakse läbi avalik e h aldusmenetlus tena . Seda reguleerivad p laneerimisseaduses , ehitusseadustikus , looduskaitseseaduses ning muudes seotud õigusaktides sisalduvad avalikkuse teavitamise ning mõjutatud isikute kaasamise etap id , mille eesmärk on tagada, et tulevaste ruumilahenduste üle otsustamine on läbipaistev ja kaasav . Konkreetse arenduse võimalikkuse kaalutlemisel puhul tähendab tänane ebaproportsionaalselt ressursimahuka s ettevalmistus , et potentsiaal s e l investoril ei pruugi ametlike sse kaasamisetappidesse jõudes enam olla huvi tagasiside alusel lahendust muuta . Sisulist kaasamist võib takistada ka info esitamine eeskätt ekspertidele arusaadava te tööriistade kaudu, näiteks 2D-joonised ning tehnilis t info t sisaldavad seletuskirjad . See eeldab sisuliselt kaasa rääkida soovijalt suurt pingutust ning võib põhjustada vastuseisu ning pidurdustaktikate kasutami st. Põhjendamatu vastuseisu vähendamiseks on lisaks ruumiandmete koosvõimele vaja luua lihtsalt kasutatavad visualiseerimistööriistad . 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil ühtlustada ja kiirendada arendusi ettevalmistavaid maakasutusotsuseid ja planeeringuid, tagades tegevuste prognoositavus ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis. Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed); Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega; Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i , luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist kolmandat : “ Kiirelt kitsendustest ehituseni” E esmärk Katsetatud on tänapäevaseid planeeringu- ja ehitusmenetlusi tõhustavaid tööriistu arendustegevuse teostatavuse hindamiseks ning kavandatavast kiire ülevaate saamiseks . Tööriistad tuginevad koosvõimelistele ruumiga seotud kitsenduste andmetele. Leitud on tõestatult toimivad lahendused maakasutuse ja ehitamisega seotud kitsenduste kasutajakeskseks esitlemiseks , samuti kommunikatsiooni- ja otsustustööriist ad , mis abistavad ehituse ja maakasutusega seotud otsuste langetamist, põhjendamist ja lahenduste mõistmist . Selle tulemusena saadakse arusaam ehitamise ja maa kasutamisega seotud võimalustest kasutaja poolt viivitusteta ning välditakse vähese perspektiivitusega haldusmenetluste läbiviimist. Tulemid Projekti tulemusena on välja töötatud ja valideeritud parima d praktik ad ja otsustustööriistade prototüübid, mis annavad kõigile kaasatud osapooltele selge arusaama asukohaga seotud võimalustest, piirangutest ja reeglitest . Nii kiirendatakse ehitamist ja maakasutust suunavate otsuste protsess e . Tulemust katsetakse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüübitud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus, kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud. Testitakse XGis 3D rakenduse liidestamist AI-põhise 3D mudeli genereerimise teenusega, et saada tagasisidet, kas taoliste teenuste tekke toetamine erasektori poolt planeerimise ja ehitamise andmestikule oleks vajalik, kuna pakub kasutajale võimalust hõlpsalt visualiseerida kõikidele osapooltele planeeritavaid ruumiobjekte ilma, et selleks tuleks kasutada kulukaid spetsiaalseid teenuseid. Planeeritavad mõõdikud Arendust suunavate kitsenduste välja selgitamiseks kuluv aeg väheneb 50% (tasuvusanalüüsi käigus hinnatakse algtaset) . V ähemalt 75% juhtudest (st piloodi käigus testitud planeeringu/ehitusõiguse/maatoimingu taotlustest) tuvastatakse puudused eelkontrolli etapis . V ähemalt 75% visualiseerimistööriistade piloteerijatest raporteerivad lõppkasutajate (eelkõige r uumivaldkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuvate isikute ) kavandatud tegevusest arusaam a paranemist. Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. P rojektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ tellitakse ruumiotsuste optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel hangitakse paralleelses planeeringute innovatsiooniprojektis, kuid on rakendatav kolme paralleelse projekti üleselt.O lulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Projekti “Kiirelt kitsendustest ehituseni” koosneb laias laastus kahest lahendussuunast, mis ühiselt aitavad muuta maakasutuse ja ehitamisega seotud otsustusprotsessid oluliselt selgemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Need on: koosvõimelised andmed ja lahenduste visualiseerimine . Paralleelselt toimuvad projektis osapoolte kaasami stegevused, et tagada võimalikult laiapindselt kasutajate vajadusi katvad lahendused ning planeeringu- ja ehitusmenetluse protsesside täisdigitaalsel üleminekul uute protsesside omaksvõtt erinevate kasutajagruppide poolt. . . 1. Koosvõimelised andmed Selleks, et saavutada projektile seatud eesmärk ning töötada välja toimivad kommunikatsiooni- ja otsustustööriistad maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuste langetamisel , on vaja testida, kas kõik kitsendusi sisaldavad ruumiandmed on võimalik teha koosvõimeliseks. E sime ne projekt „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ keskendub planeeringute andmetele . T eises projektis „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused” on fookus planeeringute, ehituse, maakatastri ning keskkonnamõju hindamise andmete l. Käesoleva s projekti s on eesmärk testida , kas ja kuivõrd on võimalik luua andmete koosvõimet teiste valdkondade andmetega , sh eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel, muinsuskaitselised, looduskaitselised, ehitusgeoloogilised , maapõueressurs side jm arenduste realiseeritav u st otseselt mõjutavad andmed . Käesoleva taotluse ga paralleelselt testi takse innoprojektis planeerimis-, katastri ja ehitusvaldkonna andmete koosvõime lahendusi , mis toetab kogu maakasutuse kitsendus i arvestava te eelotsustussüsteemide testimist . Planeeritavad koosvõime testimise tegevused : Kohalike omavalitsuste ja erasektoriga nende olulisimate vajaduste ja kasutus juhtude välja selgitamine, praktikate ja protsesside ühtlustusvõimaluste analüüsid, arutelud ja koosloome . Liivakastis koosvõimemudeli prototüüpide loomine kasutusjuhtude põhjal välja valitud valdkondade andmete ühendamiseks. Koosvõimelisi ruumiandmeid kasutava maakasutuse automaatkontrolli tööriista prototüüpimine ja katsetamine menetlusprotsessi de s ( test andmetele või genereeritud andmetele tuginedes, projekti käigus loodavate TRL3/4 mock-up prototüüpide täpsuses ) . Kasutuse mõju mõõtmine valitud koosvõimelisi ruumiandmeid kasutavates ruumiotsuste pilootides ja tulemuste põhjal prioriteetsete arenduste kaardistamine . 2 . Ruumiloome lahenduste visualiseerimine Töötatakse välja ja katsetatakse prototüüpe, mille eesmär k on kasutajatele anda selge visuaalne ülevaade ehitustegevuse ja planeeringute ga kaasnevatest muudatustes kaardi 2D ja 3D vaates. Prototüüpimine võimaldab ka tuvastada , millised lahendused võiks keskse lahendusena luua avalik sektor ning kuidas tagada erasektori lahenduste integreerimine. Planeeritavad lahenduste visualiseerimise tegevused: Kasutajatele alternatiivsete lahenduste genereerimise võimalus te laiendamine , nii manuaalselt kui ka automaatselt . Kasutajal – kes võib olla nt arendaja, KOV-i töötaja või kohalik elanik – tekib võimalus luua erinevaid lahendusversioone uute või muudetavate ehitiste ja avaliku ruumi kohta (nt tuulepark, tänavaruumi arendused). Planeeringute ja a utomaatkontrolli tulemuste visualiseerimine 3Ds . Praegu kaasamisetappides avalikustatavad tehnilist laadi joonised ning napid illustratsioonid on mitte-erialainimestele raskesti loetavad ning jätavad seetõttu palju ruumi spekulatsioonidele sellest, mida tegelikult kavandatakse. Piirangute ja lahendusvariantide kolmemõõtmelisel kuvamisel saab teha info kavandatavate muutuste kohta kasutajale paremini arusaadavaks. Kasutaja saab näha lahendust kontekstis ja hinnata selle mõju (nt kasplaanitud elektrituulikud paistavad tema kodun i. Asukohapõhine teavitusfunktsioon kodanikele huvipakkuva piirkonna arengu jälgimiseks Planeeringute tagasisidestamise le ja kommenteerimise le digilahenduse välja töötamine ning prototüüpimine (TRL3/4). Kasutaja (kodani, kooskõlastaja jne) saab anda pla neeringu kohta oma arvamuse või jagada lisainfot, millel võib olla lahendusele suur mõju. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist? Muudatus loob eeldused arenduste ruumiliste teostatavuse eelhindamise protsessi radikaalseks lihtsustamiseks. Arenduse ja koostatava lahenduse ruumilise teostatavuse eelkontroll toimub tulevikus koosvõimeliste ruumiandmete alusel automatiseeritud tänapäevaseid otsustusroboteid rakendavate tehnoloogiate abil. Nii huvitatud isikul kui ka tegevuse teostatavust hindaval ametnikul on arenduse teostatavuse hindamisel võimalik tänase digitaalsetest dokumentidest info otsimise ja võrdlemise asemel teha teostatavuse eelhinnang ruumis avalduvatele kitsendustele tuginedes . Tulemused on võimalik s aada koheselt, misjärel saab keskenduda konkreetsest tegevusest tulenevate asjaolude kokku leppimisele konkreetse te haldusmenetluste käigus. Meile teadaolevalt pole maailmas ruumiotsuste menetlemise keskkonda, millega oleks integreeritud g eneratiivse id visualiseerimistööriis t ad või kasutajate tagasiside kogumine. Katsetamise eesmärk on tuvastada, kas ja millisel moel on võimalik tagada piisav erinevate valdkondade ruumiandmete koosvõime, et automaatsed analüüsitööriistad suudaksid anda vajaliku täpsusega soovitused , teha kavandatava osapooltele lihtsalt mõistetavaks ja seeläbi halduskoormust vähendada. Samuti tuleb katsetada, millised töövahendid (otsustusrobotid) tuleb kasutusele võtta, et oodatav kasu oleks võimalik saavutada. Katsetused viiakse läbi viia selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides ( katsetuste täiemahulise kasutuselevõtu järgselt) . Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (-menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös. 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Valdkondadeülese lahenduse sobivuse ja küpsusastme ebakindlus Katsetatavat lahendust on osaliselt valdkonniti rakendatud, ent ei ole teadaolevalt varasemalt katsetatud valdkondade ülese lahendusena. Seetõttu puudub kindlus selle osas, millised on sobivaimad lahendused ning võimalike lahenduste loomisel rakendatakse avaliku sektori innovatsioonis soovitatavat põhimõtet portfolio of, not singular solutions . Kasutajatele näidatakse pigem väiksema küpsusastmega, ent enamat kui üht võimalikku lahendust. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab projekti käigus loodav sekkumiste tasuvus e hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osas, mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine. Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT-iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kolme l omavahel seotud projektil on programmijuhid MaRus ja MKMis, kes hoiavad tugevalt asutusteülest ja projektideülest tervikvaadet. Programmijuhte toetavad konkreetse projekti ja/või teema fookusega projektijuhid kõigist partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on kõigil partnerite l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas kui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki. Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. Mõni KOV arendab paralleelselt sarnast lahendust, mis võib viia dubleerivate funktsionaalsuste või lahendusteni Planeerimistegevus on suuresti kohaliku omavalitsuse vastutusala, mistõttu on ootuspärane, et KOV-id soovivad oma spetsiifikast lähtuvalt enda majasiseste protsesside tõhustamiseks uusi lahendusi kasutusele võtta. Sarnase lahenduse vastu on huvi tundnud Pärnu ning teame, et Tallinna linn taotleb Innofondist rahastust projektile „Infomudeli-põhiste detailplaneeringute visualiseerimise, kaasamise ja automaatkontrolli tööriist . “ Juba see, et kaks omavalitsust on iseseisvalt jõudnud samale vajadusele, kinnitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid üleriigilise probleemi ja lahendusvajadusega. See toetab selgelt vajadust ühtse ja riiklikult koordineeritud lahenduse järele. Leiame, et Tallinna algatus on väärtuslik ning pakub võimalusi uute lahenduste katsetamiseks Eesti suurimas omavalitsuses ning oleme taotluse faasis teinud ka koostööd . Siiski, lähenemiste ja lahenduste ebaühtlus KOV-iti on tänase planeerimissüsteemi probleemide üks juurpõhjuseid. Selle pärast vajab see ühtlustamist ja tõhustamist üle Eesti. Maa- ja Ruumiamet omab kompetentsi, mis võimaldab toetada Tallinna arendust nii, et need sobituksid ja täiendaksid käesoleva projektiga käsitletavat riiklikku süsteemi, mis on ka oluline eeldus Tallinna lahenduse toimimisele. Kahe projekti katsetuste sarnased fookused võimaldavad viia läbi rohkem erinevaid katsetusi mille tulemusi omavahel jagades jõutakse kiiremini toimivate lahendusteni. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus , sh värbamine ja hanked 1 8 7 Väliste andmete koosvõime prototüüpimine ja katsetamine 5 1 4 9 Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine 10 14 4 Avaliku sektori kaasamise tegevused e hitus- ja planeeringute protsessi tõhustami se disaini, sh prioriteetsete kasutusjuhtude analüüs 4 14 1 0 Koosvõimelisi andmeid kasutava planeeringute menetlusprotsessi prototüüpimine ja katsetamine 11 16 6 II etapp Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine , etapp 2 1 4 20 6 E rasektori kaasamise tegevused ehitus- ja planeeringute protsessi tõhustamise disaini 1 4 2 4 1 0 Kontekstipõhised otsingud planeeringute andmestikust 18 23 5 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Partner 4 kulud Kulud kokku MaRu KeMIT MKM KLIM Tehnilised analüüsid & tehniliste lahenduste välja töötamine 39 000 0 0 0 39 000 Prototüüpimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 220 000 0 0 220 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 135 000 0 0 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 1 48 000 414 000 2 8 000 44 000 634 000 KOKKU 187 000 769 000 28 000 44 000 1 028 000 Projekti eelarve koosneb nelja partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside kategoorias viib Maru läbi kaks kasutajate uuringut, mis on aluseks kõigi kolme projekti tulemite kasutajakeskse le välja töötamisele. Esmalt viiakse läbi analüüs p laneeringute menetlusprotsessi ühtlustamiseks ja paindlikkuse tagamiseks KOVide vaatest. Seejärel viiakse läbi analüüs maakasutustoimingute protsessi tõhustami seks erasektori vaatest . Suurimad kulugrupid on prototüüpimine ja personalikulud, mille moodustavad peaasjalikult andme te ühilduvuse ja visualiseerimise arendustööd . Taristu kulude plokis on p ilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele. 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peal e. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta, AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&Young, Velvet jt. 9. Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas. Kirjeldage projekti juhtimise korraldust. Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad. Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest. Keskkonnaministeeriumi IT-keskus (KeMIT) on projektis ametlik IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi. Projektide strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise. Allolevas tabelis on toodud välja rollide ja töö jaotus partnerite vahel ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine; Pilootide ( proof of concept’i ) läbi viimine Sotsiaalne innovatsioon, kasutajate võimestamine innovatsiooni rakendamiseks Aruandlus RK-le ja juhtrühmale. Programmijuht (0,25) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega; Projektijuht (1,0) -koordineerib täisdigitaalsele protsessile ülemineku kaasamistegevusi ja pilootide korraldamist Maru kui ruumiandmete kompetentsikeskuse teenuste vaatest; Kokku: 1,25 FTE MKM Strateegiline p a rtner Tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine; Projektijuht (0,25) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine; innovatsiooniprotsessi kaudu Kokku: 0,25 FTE KeMIT IT- p artner Piloteeritavate lahenduste innovatsioonihanked; Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse. Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht (0,5); Arendustiimi juht (0,25) Full-stack arendaja (1,0) Andmearhitekt (0,5) Kokku: 2,25 FTE KLIM Strateegiline partner A ndmete visualiseerimise ja kommunikatsioonitegevuste koordineerimine Projektijuht – projekti juhtimine visualiseerimistööriistade osas Kokku: 0,4 FTE 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kui ka Kliimaministeeriumiga , tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis TRL 3/4 täpsuses , milles valideeritakse ära lahenduse võimalikkus kontseptuaalsel tasemel ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab olemasolevad teenused viia uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli lahenduse realiseerimisel tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „ agentse riigi /aruaida “ visiooniga. Mudeli arendame selle lõplikul realiseerimisel riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi (või tuleviku vastava MaRu platvormi) mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme prototüübid võimalikult suures ulatuses olemasolevate e-ehituse või MaRu geoportaali nõudeid arvestades . See aitab kasutajad lihtsamini testimisse kaasata ( näiteks ühtne disainikeel ) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna niikuinii vaja üleval pidada, vastavad riigieelarve strateegia taotlused on esitatud eraldiseisvalt käesolevast projektist. Katsetused ja innovatsioon võimaldab teenuseid parandada ja jätkusuutlikumaks teha. Muudatused võimaldavad tõenäoliselt olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. . Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena asutusele tulu tuua . Sellised tasulised teenused on nn dünaamilised n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse kasutajate kasutuselevõtuvalmisoleku suurendamiseks sektori ja valdkondadega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT-i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel , mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides. Antud projektis katsetatava kontekstipõhise otsingu lahenduse testitulemusi saavad rakendada ka teised avaliku sektori organisatsioonid, sh bürokratt, mis on samuti võtnud selle üheks pikaajaliseks eesmärgiks. Seeläbi tekib kokkuhoid arendus ja katsetamiskuludelt, kuna nemad saavad tehtud töö aluseks võtta ja sealt edasi mina. 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „R uumiline planeerimine 2.0 “ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda. Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , luues ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi . “ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust “ . Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist , soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegia s sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL - is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad m aa kasutamisega seotud piirangud . Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL - is ) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine . Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekt e . MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. Kliimaministeerium Ministeeriumi põhimääruses on ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] .