Leping

P ARTNERLUSLEPING Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 26. märtsi 2026. a käskkirja nr F100-11-1.1/34 alusel strateegiabüroo nõunik Marten Lauri strateegiadirektori ülesannetes , ja Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu ) , mida esindab majandus- ja taristuministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhi määrus“ alusel peadirektor Kati Tamtik , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ), mida esindab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ alusel minister Erkki Keldo , ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT ), mida esindab keskkonnaministri 30. novembri 2012 määruse nr 39 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimäärus“ alusel direktor Marko Arula, ( MaRu, MKM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka partnerid ), ( elluviija, MaRu, MKM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool ) , leppisid kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Ruumiline planeerimine 2.0: Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on katsetada , kas ja millistel tingimustel on uus täisdigitaalne planeeringute andmemudel koosvõimeline ( takistusteta kooskasutatav) maakatastri, kinnistusraamatu ja keskkonnamõju hindamise andmetega. Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneri te ga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri te hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partneri te le vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partneri te le tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri te vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri te vahel kokku. Partner id : vii vad tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineeri vad ja korralda vad koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; taga vad projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; taga vad v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmista vad ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmi vad teenusepakkujaga lepingu. K aasa vad elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta vad hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgi vad projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; telli vad õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlasta vad punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; teavita vad elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; taga vad vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korralda vad projekti kommunikatsiooni ja taga vad avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasuta vad viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine" “ ; säilita vad toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esita vad aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustu vad projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavita vad t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui nad on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. MaRu : täidab projektis juhtivpartner i funktsioone; k oordineerib projekti sidusust teiste planeeringute innovatsiooniprojektidega, annab aru juhtrühmale ja vastutab kaasamistegevuste ja pilootide korraldamise eest ; k oostöös MKMiga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni. MKM : täidab projektis tellija ja ruumivaldkonna koordinaatori rolli strateegilisel tasandil ; v astutab selle eest, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega ; k oostöös MaRuga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni. KeMIT : t äidab projekti s IT-partner i ja peamise hankija funktsioone; k orraldab arendushanked ja jälgib nende täitmist ; t eostab projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud majasisesed arendustööd ; viib projekti tegevused läbi maksimaalselt võimalikult selliselt, et projektiga hangitavad prototüübid ja katsetused oleksid vajadusel projekti järgselt võimalikult lihtsalt rakendatavad olemasolevas IT-arhitektuuris. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i, TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud); koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri te kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner id on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri te toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 1 204 000 eurot , millest MaRu maksimaalne kulu on 298 000 eurot , MKM -i maksimaalne kulu on 2 8 000 eurot ja KeMIT-i maksimaalne kulu on 878 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 11 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri te kulud on abikõlbliku d 27 kuud alates lepingu jõustumisest . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel. Partner id esita vad elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse d abikõlblike kulude kohta kord k uus ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisavad partnerid maksetaotlusele täiendavalt tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri te tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagasta b/tagasta vad partner ( id ) elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri (te) toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner id on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner id esita vad koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. Partner id esita vad elluviijale järelaruande innovatsiooni projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt üks aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner id kohustu vad viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 1 2 . 1 sätestatud tähtajale. Partneri te esitatud aruan nete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutuse l, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Kairit Viidalepp , +372 5646 7281 , [email protected] . Partnerite kontaktisikud käesoleva lepingu täitmisel on: MaRu : strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktor Tõnis Arjus, +372 5304 6148, [email protected] ja innovatsioonijuht Henri Pook, +372 5866 9843, [email protected] ; MKM: maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama, +372 5860 1514, [email protected] või teda asendav teenistuja ; KeMIT: a rendus- ja andmekaitsenõunik Kristjan Kaiklem, +372 626 5010, [email protected] P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner id ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partneri te le välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partneri te le antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Partneril on õigus leping üles öelda, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest poolte poolt ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. P rojekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Maa- ja Ruumiamet registrikood 70004809 r egistrikood 70003098 Stenbocki maja Mustamäe tee 51 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161 Tallinn, 10621 A rvelduskonto EE777700771003813400 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800045496 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Lauri Kati Tamtik Strateegiabüroo nõunik strateegiadirektori ülesannetes Peadirektor Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1 Ta llinn, 10122 A rvelduskontod : Swedbank EE932200221023778606 SEB EE891010220034796011 Coop Pank EE234204278601694423 Saaja Rahandusministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Minister Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009445 Teaduspargi 8 Tallinn, 12618 Arvelduskonto 32200221023778606 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800049395 (allkirjastatud digitaalselt) Marko Arula Direktor I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand 2 Ruumiline planeerimine 2.0: Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtivpartner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu ) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ( KeMIT ) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Ko g umaksumus : 1 204 000 eurot MaRu: 298 000 MKM: 2 8 000 KeMIT : 878 000 Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Ehit ustegevus t suunavad lisaks planeeringutes seatud ruumilistele tingimustele ka paljudest teistest valdkondade st tulenevad piirangud ja tingimused , mis on hetkel omavahel tervikuks seostamata . K õige otsesemalt planeeringute ja ehituslubadega seatavad tingimused on: K eskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel seatud keskkonnatingimused Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemused (keskkonnatingimused ja seirenõuded) ei ole täna koostatud struktureeritud andmete kujul, mistõttu KSH/KMH dokumentidest info otsimine planeeringute ja lubade menetlemisel on väga tülikas. Nii võivad kokku lepitud suunised arenduste kavandamisel märkamata jääda . Kliimaministeerium viib läbi KMH digipööret, mille eesmärk on tõsta mõju hindamise kiirust ja kvaliteeti, muuhulgas läbi keskkonnaseire- ja uuringuandmete kättesaadavuse, kasutatavuse ja taaskasutuse parandamise. Välja töötatakse muuhulgas põhimõtted keskkonnamõju hindamisel loodavate andmete haldamiseks. Siinse projekti eesmärk on luua standardiseeritud lahendused keskkonnamõju hindamise andmete koosvõime tagamiseks ruumiandmete tasandil, võimaldades nende andmete hõlpsat haldust arenduste suunamiseks. Keskkonnamõju (strateegilise) hindamise andmestik tuleb kasutajale esitada koos teiste valdkondade ehitamist suunavate andmetega seostatuna, et toetada digitaalseid eelotsustu seid . Katastriüksuse otstarve, mis defineerib, mis funktsiooniga ehitist tohib rajada A renduse liikumine planeeringust maatoimingute ja ehitamise etappi eeldab praegu käsitsi dokumentide põhjal hindamist, kas arenduseks vajalik ehitise otstarve ning katastri sihtotstarve sobitub üldplaneeringus (ÜP-s) seatud maa-ala juhtotstarbega või detailplaneeringus (DP) seatud maa-ala sihtotstarbega. Automaatkontrollide ja automaatotsingute rakendamine ei ole võimalik, kuna seoseid planeeringus lubatud maa-ala otstarvete ning ehitise ja katastri otstarvete vahel ei ole defineeritud. Seetõttu ei ole võimalik automaatselt tuvastada, kus on lubatud arenduseks vajaliku otstarbega ehitiste rajamine ning sobiliku kasutusega katastriüksuste moodustamine planeeringutes kokku lepitud tingimusi arvestades. Siinkohal ei ole s obiv lahendus automaatsete rangete vastavustabelite loomine, vaid mõni avatum andmepõhine reeglistik . Kinnistusraamatus sisalduvad omandiga seotud tingimused, sh piiratud asjaõigused P laneeringutes on elluviimise paindlikkuse tagamiseks lubatud sageli erinevad otstarbeid või seatud tingimusi otstarvete osakaaludele. Oluline roll ehitamist ette valmistavate protsesside õnnestumises on maakatastril (katastripidaja Maa- ja Ruumiamet) ja kinnistusraamatul (kinnistusraamatu pidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakond). Planeeringute s kokku lepitud tingimused on aluseks katastri toimingute le (katastripiirid, sihtotstarve) ja suunavad teatud kinnistusraamatu kandeid . Ühtlasi on katastri andmed uute planeeringute ja ehitusõiguse kavandamise alusandmeteks ning moodustavad kõigi maakasutuse ga seotud tegevuste vundamendi . Samuti on kataster ja kinnistusraamat eelduseks õigete isikute kaasamisel menetlusprotsessidesse. Selleks, et katastri- ja kinnistusraamatu andmestiku pealt teha õigeid otsuseid tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, on oluline katastriandmete ajakohasus, kvaliteet ja koosvõime muude ruumiandmetega. Vaatama sellele, et need kolm valdkonda mõjutavad väga otseselt ja jõuliselt planeerimis- ja ehitustegevust, on nende teave peidetud täna eraldiseisvatesse dokumentidesse, mis omavahel ei suhtle ega ole piisavalt süsteemselt klassifitseeritud, mi lle tõttu puudub nende vahel koosvõime. Praktikas tähendab see seda , et nii otsustaja (enamasti kohaliku omavalitsuse üksus) kui ehitusest huvitatud isik peavad ehitamist mõjutavad tingimused esmalt ühekaupa välja selgitama ning seejärel tõlgendama, mida need üksteise koosmõjus ehitustegevusele tähendavad . Iga valdkonna teave (dokumendid) on loodud konkreetse valdkonna vajadustest lähtuvalt, igakordset otsustaja poolt läbiviidavat kaalutlust silmas pidades. Selline lähenemine on seni olnud tavaline, ent ei võimalda tulevikus rakendada automaatset eelotsustamist toetavaid automaatlahendusi ega vasta agendipõhise tehisaru vajadustele. Vajalik on katsetada, milliste tänapäevaste digilahendustega on võimalik kulutõhusalt luua automaatselt töödeldav muude ruumiandmetega koosvõimeline kinnistusraamatu ja katastri andmestik , luua automatiseeritud katastritoimingute eelotsustusprotsessid ning tuvastada kavandatava tegevuse teostatavus konkreetses asukohas katastri ja kinnistusraamatu infot arvestades. 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil ühtlustada ja kiirendada arendusi ettevalmistavaid maakasutusotsuseid ja planeeringuid, tagades tegevuste prognoositavus ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis. Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringu menetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed); Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega; Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i , luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist teist: „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused “ Eesmärk Arendajad, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled saavad enda arendusvajaduse teostatavuse kontrollimiseks erinevate seaduste ( planeerimisseadus, ehitusseadustik, asjaõigusseaduse , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) alusel seatavate kitsenduste ja tingimuste kohta andmed ühest kohast ning otsuste langetamisel kasutada automatiseeritud ruumiandmetööriistu. Nii välditakse vaid info saamiseks eelkonsultatsioonide vajadust ning ennetatakse selliste planeeringu algatamise taotluste, projekteerimistingimuste või ehitusloa taotluste esitamist, mis on selges vastuolus kehtivate tingimustega. Kirjeldatud tööriist ad võimalda vad kontrollida kavandatu teostavust planeeringutes sisalduvate tingimuste, ehitusseadustiku alusel seatud kitsenduste, piiratud asjaõiguse tingimuste, keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel seatud keskkonnatingimuste ning maakatastri sihtotstarvete suhtes, tuginedes näiteks kavandatavat tegevust kirjeldavatele parameetritele. Tulemid Loodud on prototüüp, millega kõik planeeringuprotsessi osalised saa vad automaatselt testida planeeringulahenduse sobivu st kehtivates tingimustes. Lahenduse toimimiseks on katsetatud planeerimise, ehituse, maakatastri ning kinnistusraamatu piiratud asjaõiguseid kirjeldavate andmete koosvõimet . P aralleelselt piloteeritakse teises kahes ruumilise planeerimise innovatsiooniprojektis andmete koosvõime lahendusi teiste andmestikega laiemalt . Tulemus t katseta kse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüü b itud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus , kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud. Planeeritavad mõõdikud Pilootaladel automaatkontrolli alusel tuvastatud piirangute ja võimaluste vastavus reaalsetele tingimustele ja äripoole info vajadustele. Kasutajate rahulolu (taotleja, menetleja ; võimalusel enne ja peale piloteerimist ) . Ehituse valdkonda tundva (teadliku) kasutaja ajakulu kavandatud tegevuse kontrolli teostamiseks (sihttase: 15 min). A javõit a utomaatsete andmepõhiste eel otsuste juurutami sel maatoimingu protsessides (nädalates) . Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. Projektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ tellitakse ruumiotsuste optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel hangitakse paralleelses planeeringute innoprojektis, kuid on rakendatav kolme paralleelse projekti üleselt.O lulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjelda ge võimalikke lahendussuundi , põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse . Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Projekt i „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused “ eesmärgi saavutamiseks on vaja katsetada , kuidas on kitsenduste andmed võimalik kujundada koosvõim e liseks . Esimeses projektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ keskendut akse planeeringutele uue andmemudeli loomisele ning selle abil täisdigitaalsele planeeringumenetlusele eelduste loomisele . Siin projektis on fookuses planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, asjaõigusseaduse piiratud asjaõiguse tingimuste ning keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnamõju hindamise seaduse alusel seatud keskkonnatingimusi kirjeldavate andmete koosvõime ja nende rakendami ne kiiremate ja informeeritud otsuste tegemiseks . Selleks, et lihtsustada a rendusvõimaluste leidmis t ning kavandatava tegevuse sobivuse hindamis t , on vajalik läbi viia järgmised peamised tegevused: Kasutajate vajaduste ja kasutus juhtude välja selgitamine, prioriteetsete kasutusvajaduste valimine. Liivakastis koosvõimemudeli prototüüpide loomine planeeringute, ehituslubade, maakatastri toimingute ning keskkonnamõju (strateegilise) hindamise tulemuste ühendamiseks. Koosvõime testimise tulemusel soovituste koostamine teiste andmemudelite ja – koossei sude muutmiseks. Andmemudeli piloteerimine koostatava tes projekteerimistingimustes , ehituslubades ja a utomaatsete s maakasutusotsuste s elektroonilise maakorralduse protsessis (minu.kataster.ee ). Piloodid võivad tugineda reaalsetele andmetele või genereeritud andmetele , projekti käigus loodavate mock-up prototüüpide täpsuses . Tehnoloogiliste eelduste katsetamine ( TRL 3/4 täpsuses ) 3D- omandi registreerimiseks ja esitlemiseks katastris . , Koovõimelise ruumiandmete reaalsusmudeli katsetamine prototüüpide täpsuses . Automaatkontrollid ja automaatsed otsused Automaatsete otsuste rakendamisega kaasnevad protsessilised ning potentsiaalselt õiguslikud riskid, mistõttu ei ole laialdaselt otsuste automatiseerimine täna ilma katsetuste läbiviimiseta võimalik. Samas on toimivate prototüüpide reaalsetes protsessides katsetamise järgselt võimalik hinnata, milliste arenduste ettevalmistamisega seotud avaliku sektori otsustus- ja kontrollprotsessides on automaatseid otsuseid võimalik teha ning milliste protsesside juures on inimlik kaalutlusõigus hädavajalik või andmekvaliteet täna automaatseteks eelotsusteks ebapiisav. Selliste otsustuskohtade puhul on projektiga võimalik prototüüpida automaatotsuste asemel automaatseid analüüse, mille põhjal otsuseid langetada. Siinses projektis luuakse automaatkontrollide rakenduse protüüp (testandmetele või genereeritud andmetele tuginedes, TRL3/4 täpsuses), mida on võimalik käivitada kõikides maakasutusprotsessides ja nende etappides. Automaatkontrollid võimaldavad näiteks arendajal leida sobiv asukoht laohoone püstitamiseks nii, et see vastab tema vajadustele ja on kooskõlas asukohapõhiste planeeringu või erinevate õigusaktidega seotud ehitamise tingimustega. Automaatkontrollid on kasulikud ka planeerijale või ehitusprojekti koostajale loodava lahenduse nõuetekohasuse kontrollimiseks töö käigus ja muudatuste tegemisel. Automaatkontrollid lihtsustavad ka planeeringute ja ehitusprojektide menetlejate tööd, kelle jaoks koosvõimelised ruumiandmed võimaldavad kiirelt tuvastada konfliktid kitsenduste ja planeeringu vahel või näiteks kaalutluskohad täiendavate tingimuste seadmiseks. Piloteerimise käigus tuvastatakse viisid, kuidas kõige otstarbekamalt eelotsustamise tööriistad menetlustesse integreerida. Haldusmenetluste pilootprojektid võimaldavad tuvastada, kuidas lisaks menetlusi läbiviivatele haldusorganite töötajatele on võimalik parimal võimalikul viisil eelotsustused integreerida kogu menetlusahelasse, sh arendajate endi tegevustesse. Projektis 1 planeeritud AI- põhine kasutajat teenustes abistav agent saab kasutada automaatkontrolli tulemusi kasutajale kaalutletud valikute esitamises planeeringumenetluses. Katsetus te hindamiseks töötatakse iga katse puhul eraldi välja kriteeriumid. Muuhulgas hinnatakse: M illises ulatuses õnnestub andmemudeleid siduda ning kas loodud prototüübid täidavad tuvastatud funktsionaalsed nõuded (ärilised vajadused) . Edukuse kriteeriumiks on loodavate prototüüpide vastavus prioriteetsete kasutus juhtude vajadustele . K as loodud prototüübid võimaldavad omandi ulatust ja piiranguid kolmemõõtmeliselt kirjeldada sellisel kujul, mis vastaks katastri , seotud valdkondade ja peamiste kasutajate vajadustele . K ui täpsed ja järjekindlad on automatiseeritud otsused võrreldes eksperthinnangutega. Seotud projekti s „ Kiirelt kitsendustest ehituseni“ tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel , mis aitab kogu projekti vältel hinnata , millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti välte l, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata , milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis se llist , mis vajab katsetamist? Projekti „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused “ (ja laiemalt projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“) uuenduslikkus seisneb selles, et esmakordselt luuakse terviklik andmepõhine ja automatiseeritud otsustustugi , mis võimaldab erinevate seaduste, registrite ja ruumiandmete vahel reaalajas koosvõimet . See muudab seni killustunud ja käsitsi juhitud planeerimise ja arendustegevuse protsessi andmejõuliseks, automatiseeritud ja omavahel seotud süsteemiks , mis toetab kiirust, läbipaistvust ja investeerimiskindlust kogu ruumilise arengu valdkonnas . Ruumiandmetele tuginevaid automatiseeritud otsustusprotsesse on seni piiratud mahus rakendanud teadaolevalt Keskkonnaamet metsateatiste menetluses (looduskaitseliste piirangute olemasolu, planeeringuliste kitsenduste olemasolu). Seejuures ei toimu kontroll teadaolevalt andmete tasandil (st millised tingimused konkreetsel alal kehtivad), vaid kontroll tuvastab eeskätt teatise ning kitsendust seadva haldus- või õigusakti maa - alalise kattuvuse, kattuvuse olemasolul süveneb ametnik teatisse täpsemalt. Käesolev muudatus loob eeldused ehitamise ja maatoimingute ga seotud automaatsete ruumiotsuste ning otsuse aluseks olevate automaatsete analüüside rakendamiseks ning seeläbi menetluste lihtsustamiseks. Katsetuste tulemusena tuvastatakse kontseptuaalsel tasandil , millisel kujul ja määral on võimalik teha ehitamisega seotud automaatseid otsuseid tegevuse lubatavuse ning tegevuse otsustamiseks vajalike menetluste kohta. Katsetused viiakse läbi sobivaimate tehnoloogilise kontseptuaalset e lahenduste prototüüpi mise kaudu , sidudes need võimalusel tegelike arendusprotsesside ga . Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (-menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös , kasutades genereeritud või võimalusel asukohapõhiseid andmeid . 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Valdkondadeülese lahenduse sobivuse ja küpsusastme ebakindlus Katsetatavat lahendust on osaliselt valdkonniti rakendatud, ent ei ole teadaolevalt varasemalt katsetatud valdkondade ülese lahendusena. Seetõttu puudub kindlus selle osas, millised on sobivaimad lahendused ning võimalike lahenduste loomisel rakendatakse avaliku sektori innovatsioonis soovitat ud lähenemist portfolio of, not singular solutions . Kasutajatele näidatakse pigem väiksema küpsusastmega, ent enamat kui üht võimalikku lahendust. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Valdkondadest moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab seotud projekti „ Kiirelt kitsendustest ehituseni “ käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata , millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid kasutajate peal POC ulatuses testida , võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk teisi valdkondi kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduses osa s , mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse kõik tegevused, mida on võimalik , läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine . Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Kõigi seotud valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT -iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kolme l omavahel seotud projektil on programmijuhid MaRus ja MKMis, kes hoiavad tugevalt asutusteülest ja projektideülest tervikvaadet. Programmijuhte toetavad konkreetse projekti ja/või teema fookusega projektijuhid kõigist partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on kõigil partneritel võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust. Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas k ui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki . Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus , sh värbamine ja hanked 1 8 7 Maakasutuse eelotsuste tegemise jaoks parima mikroteenuste põhise süsteemi välja töötamine ja testimine 2 12 1 0 3D omandi pidamise ja kuvamise analüüs 5 11 6 Väliste andmete koosvõime prototüüpimine ja katsetamine 5 1 6 11 Automaatkontrolli tööriista prototüübi väljatöötamine planeeringu algatajale ja menetlejale 5 17 12 Uue planeeringute andmemudeli koostoime analüüs teiste andmemudelitega (kataster, ehitus, kinnistusraamat, KMH, KSH jt) ja koostoimelise prototüübi loomine 1 1 17 6 II etapp Otsustusprotsessi piloodid (hoone ehituse või maatoimingute tegemise eelotsustusprotsessi katsetused) 17 2 3 6 Planeeringu- ja ehituse menetluse tervikprotsessi orkestreeringu analüüs 1 9 24 6 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud A jakavas toodud tegevuste ga paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajate ga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise , katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Kulud kokku MaRu MKM KeMIT Tehnilised analüüsid & tehniliste lahenduste välja töötamine 150 000 0 29 0 000 440 000 Prototüüpimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 0 35 000 35 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 0 135 000 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 148 000 28 000 418 000 594 000 KOKKU 298 000 2 8 000 878 000 1 204 000 Projekti eelarve koosneb kolme partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside kategoorias viib KeMIT läbi analüüsi olemasoleva tehnil ise taristu ja teenuste arhitektuuri sobivusest andmete koosvõimemudeli toimimiseks . Analüüsi käigus testitakse liivakastis koosvõimemudeli prototüüpe planeeringute, ehituslubade, maakatastri toimingute ning keskkonnamõju (strateegilise) hindamise andmete ühendamiseks . Analüüsi tulemusel luuakse taristule vajalikud eeldused projektis loodavate prototüüpide toimimiseks. Suurim ad kulugrup id on analüüsid ja personalikulud , mille moodustavad peaasjalikult andmemudelite ja ühilduvuse analüüsid ja majasisesed arendustööd (nt andmete ettevalmistustööd masinloetavuse tagamiseks ja a utomat kontroll ideks Taristu kulude plokis on p ilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, kesk astmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele . 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peal e. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta, AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&Young, Velvet jt. 9 . Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed ) ning täiendav ekspertiis , mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonna s . Kirjeldage projekti juhtimise korraldust . Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud ) projekti panustavad . Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis , andmekaitse ) , mis on meeskonnaliikmete poolt katmata . NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid , siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest. Keskkonnaministeeriumi IT-keskus (KeMIT), on projekti IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi . Projektide strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm , kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise. Allolevas tabelis on toodud välja rollid ja tööjaotus partnerite kaupa ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine ; Pilo otide ( proof of concept’i ) läbi viimine Aruandlus RK-le ja juhtrühmale . Pro grammijuht ( 0,25 ) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega ; Projektijuht ( 1,0 ) - koordineerib IT -arendusi MaRu ehk äripoole vaatest, sh sidusist olemasolevate andmebaaside ja infosüsteemidega (PLANIS, EHR, kataster, X-GIS, ETAK jt) . ; Kokku: 1, 25 FTE MKM Strateegiline p artner T õhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine; Projektijuht ( 0, 25 ) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine innovatsiooniprotsessi kaudu Kokku: 0, 25 FTE KeMIT IT-p artner Piloteeritavate lahenduste hanked ; Piloteeritavate prototüüpide katsetamiseks tehnoloogiliste eelduste loomine Majasisesed arendus- ja testimistööd . Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht (0, 25 4 ); Arendustiimi juht (0,5) Full-stack arendaja (0,5) DevOps ( 0, 5 ) A ndmearhitekt (0,5) . Kokku: 2,25 FTE Lisaks projekti partneritele osalevad projektide läbiviimises seotud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad piiratud töökoormusega (prognoositavalt kuni 0,1 täistööaega), mis ei ole projektist rahastatav. Antud projektis tehakse tihedat koostööd Kliimaministeeriumiga, kus on paralleelselt käimas keskkonnamõjude hindamise digipöörde projekt. Antud projekt on üks kolmest „Ruumiline planeerimine 2.0“ projektist. Igal projektil on küll oma meeskond, kuid need teevad omavahel tihedat koostööd, sh jagavad infot ning kohtuvad regulaarselt aruteludeks. Projektide sünergia hoidmiseks kasutame innovatsiooniprotsesside juhtimiseks kasutavat metoodikat (um bes 100-päevased õppetsüklid) või muud sarnast meetodit . Samuti on projektidel üks ja sama juhtrühm. 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis TRL 3/4 täpsuses , milles valideeritakse ära lahenduse võimalikkus kontseptuaal sel tasemel ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab olemasolevad teenused viia uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehnisaru mudeli lahenduse realiseerimisel tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „ agentse riigi /aruaida “ visiooniga . M udeli arendame selle lõplikul realiseerimisel riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi (või tuleviku vastava MaRu platvormi) mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme prototüübid võimalikult suures ulatuses olemasolevate e-ehituse või MaRu geoportaali nõudeid arvestades . See aitab kasutajad lihtsamini testimisse kaasata ( näiteks ühtne disainikeel ) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna niikuinii vaja üleval pidada , vastavad riigieelarve strateegia taotlused on esitatud eraldiseisvalt käesolevast projektist . Katsetused ja innovatsioon võimaldab teenuseid parandada ja jätkusuutlikuma ks teha. Muudatused võimaldavad tõenäoliselt olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena asutusele tulu tuua . Sellised tasulised teenused on n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse kasutajate kasutuselevõtu valmisoleku suurendamiseks sektori ja valdkondadega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT-i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel , mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides . 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda. Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „ Ruumiline planeerimine 2.0 “ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , aidates kaasa ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi loomisse , mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid . See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi . “ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust“. Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist, soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegias sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL-is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad maa kasutamisega seotud piirangud . Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL-is ) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine. Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte. MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] .