Leping

P ARTNERLUSLEPING Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 26. märtsi 2026. a käskkirja nr F100-11-1.1/34 alusel strateegiabüroo nõunik Marten Lauri strateegiadirektori ülesannetes , ja Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu ) , mida esindab majandus- ja taristuministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhi määrus“ alusel peadirektor Kati Tamtik , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ), mida esindab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ alusel minister Erkki Keldo , ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT ), mida esindab keskkonnaministri 30. novembri 2012 määruse nr 39 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimäärus“ alusel direktor Marko Arula, ( MaRu , MKM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka partnerid ), ( elluviija, MaRu , MKM ja KeMIT edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool ) , leppisid kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on u ue täisdigitaalse planeeringute andmemudeli prototüübi loomine, kasutajate peal testimine ja piloteerimine päriselulistes kasutusjuhtudes. Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneri te ga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri te hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partneri te le vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partneri te le tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri te vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri te vahel kokku. Partner id : vii vad tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineeri vad ja korralda vad koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; taga vad projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; taga vad v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmista vad ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmi vad teenusepakkujaga lepingu. K aasa vad elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta vad hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; telli vad õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlasta vad punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgi vad projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavita vad elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; taga vad vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korralda vad projekti kommunikatsiooni ja taga vad avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasuta vad viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine " ; säilita vad toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esita vad aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustu vad projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavita vad t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui nad on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. MaRu : täidab projektis j uhtivpartner i funktsioone; k oordineerib projekti sidusust teiste planeeringute innovatsiooniprojektide ga ; annab aru juhtrühmale ja vastutab kaasamistegevuste ja pilootide korraldamise eest ; k oostöös MKMiga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni . MKM : täidab projektis ruumivaldkonna koordinaator i rolli strateegilisel tasandil ; vastutab selle eest , et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadeg a ; k oostöös Ma R uga tagab projekti nõuetekohase aruandluse ja kommunikatsiooni. KeMIT : täidab projektis IT-partneri ja peamise hankija funktsioone; k orraldab arendushanked ja jälgib nende täitmist ; t eostab projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud majasisesed arendustööd ; v iib projekti tegevused läbi maksimaalselt võimalikult selliselt , et projektiga hangitavad prototüübid ja katsetused oleks id vajadusel projekti järgselt võimalikult lihtsalt rakendatavad olemasolevas IT- arhitektuuris . Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i , TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise , katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud); koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise - kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri te kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner id on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri te toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 2 245 000 eurot , millest MaRu maksimaalne kulu on 417 000 eurot , MKM -i maksimaalne kulu on 176 000 eurot ja KeMIT-i maksimaalne kulu on 1 652 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 11 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri te kulud on abikõlbliku d 27 kuud alates lepingu jõustumisest . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel. Partner id esita vad elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse d abikõlblike kulude kohta kord kvartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks . Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisa vad partner id maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri te tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagasta b/tagasta vad partner ( id ) elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri (te) toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner id on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner id esita vad koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne . Partner id esita vad elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt üks aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner id kohustu vad viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12. 1 sätestatud tähtajale. Partneri te esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutusel , Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Kairit Viidalepp , +372 5646 7281 , kairit.viidalepp @riigikantselei.ee . Partnerite kontaktisikud käesoleva lepingu täitmisel on: MaRu : strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse direktor Tõnis Arjus , +372 53046148 , [email protected] ja innovatsioonijuht Henri Pook , +372 5866 9843, [email protected] ; MKM: maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama, +372 5860 1514 , [email protected] või teda asendav teenistuja ; KeMIT: arendus- ja andmeka itsenõunik Kristjan Kaiklem, +372 626 5010, [email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes , v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner id ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partneri te le välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partneri te le antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal o n õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Partneril on õigus leping üles öelda teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest poolte poolt ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. P rojekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Maa- ja Ruumiamet registrikood 70004809 r egistrikood 70003098 Stenbocki maja Mustamäe tee 51 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161 Tallinn, 10621 Arvelduskonto EE777700771003813400 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800045496 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Lauri Kati Tamtik Strateegiabüroo nõunik strateegiadirektori ülesannetes Peadirektor Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1 Ta llinn, 10122 A rvelduskonto d : Swedbank EE932200221023778606 SEB EE891010220034796011 Coop Pank EE234204278601694423 Saaja Rahandusministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Minister Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009445 Teaduspargi 8 Tallinn, 12618 Arvelduskonto EE932200221023778606 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800049395 (allkirjastatud digitaalselt) Marko Arula Direktor I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand nr 1 Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu ) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ( KeMIT ) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Kogumaksumus: 2 24 5 000 eurot MaRu: 417 000 eurot MKM: 176 000 eurot KeMIT : 1 652 000 eurot Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info t äita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Planeeringumenetluste kestused on ebaühtlased, killustunud ja taotleja jaoks prognoosimatud , mõju des sellistena negatiivselt Eesti majandus arengu le . Planeerimisseaduse alusel koostatud planeeringud on aluseks suurele osale Eesti ruumiotsustest . Eelkõige hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb lisaks eri valdkondade õigusaktidele lähtuda planeeringutes seatud maakasutus- ja ehitusreeglitest. Planeeringud koostatakse valdavalt kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil, mis arvestab lähimuspõhimõtet ning ennetab elanike võõrandumist valitsemisotsustest. Eesti eri piirkondades erinevad planeerimismenetlused oluliselt . Taotluse esitamisel ei ole huvitatud isikul (arendajal) arusaama , millistest teguritest või milliste asutuste seisukohtadest võib tema kavandatud tegevuse elluviidavus sõltuda. T aotle ja vaates prognoosimatu planeeringute koostamine avaldab negatiivset mõju kinnisvaraturule (sh eluaseme hindadele ) ning seega ka riigi majandusarengule. Iga venitatud aasta lükkab edasi nt uute ehitiste turuletulekut, tõstes ka kinnisvara lõpphinda. S eega kinnisvara hindade tõus pole üksnes turutingimuste tulemus, vaid mõjutatud viivitustest ehitamist ettevalmistavates menetlustes . Tallinnas on kinnisvaraarendajad hinnanud, et veniv planeeringuprotsess võib lisada nt uue korteri maksumusele kuni 20% . Ajakulu tuleneb ka sellest, et ruumiandmetest analüütiliselt tuletatava info hankimine ei ole automatiseeritud , vaid on suures osas käsitöö. I nfot ei talletata piisavalt süsteemselt ja lihtsal t leitavalt ning iga uuekordne sama st piirkonnast huvitatud investor alustab planeerimisega seotud tegevusi otsast peale. P laneeringumenetlused on täna üles ehitatud ilma andmepõhi s e planeerimise võimalusi ära kasutamata. Probleemi lahendamiseks on käivitatud muuhulgas järgmised muudatused: 2025. aasta alguses loodi Maa- ja Ruumiamet, mille ülesanne on koondada Eesti ruumialane oskusteave , andmed ja digilahendused ning toetada eri osapooli tõhusate menetluste läbiviimisel ja kvaliteetse ruumi loomisel. Planeerimisseadusesse on sis se viimisel mitmed planeeringumenetlust lühendavad muudatused ning ära jäetud olulise lisaväärtuseta tegevusi. Näiteks on laiendatud ehitusõiguse andmise võimalusi projekteerimistingimustega , sätestatud planeeringutele “kehtivusaeg” , tehtud ettepanek lihtsusta da detailplaneeringu te muutmist, kehtetuks tunnistamist ja poolelioleva planeeringu koostamise lõpetamist. 2026. a. kevadeks valmivad koostöös TalTechiga kasutajate andmevajadustele tuginevad andmemudeli põhise planeerimise aluspõhimõtted ning loogiline andmemudel (üldine andmestruktuur, andmehalduse üldraamistik). Samuti koostatakse soovituslik teekaart (vajalike tegevuste ja muudatuste kogum) ülemineku toetamiseks. Vastavat projekti rahastatakse MKM teadus-arendustegevuse vahenditest. Need muudatused loovad eeldusi probleemi lahendamisele , kuid ilma täiendavate andmepõhiste lahendusteta ei ole nende muudatuste potentsiaalne mõju täismahus realiseeri tav . Planeeringud koostatakse seni erinevaid andmedefinitsioone ja vormistustavasid kasutades, lähtudes konkreetse kohaliku omavalitsuse ning planeerimiskonsultandi harjumustest ja eelistustest. Andmed ei ole Eesti eri piirkondade vahel võrreldavad, planeeringute koostamises osalevad ja planeeringuandmeid kasutavad osapooled ei saa kasutada planeeringuandmeid sisendina enda valdkonnas. Planeeringu koostamises osalejad (arendajad, riigiasutused, mõjutatud isikud) kulutavad aega planeeringuandmete tõlgendamisele, vajalik võib olla konsultatsiooniteenuse hankimine planeeringu rakendamise tõlgendamiseks. S tandardiseerimi ne ja harmoniseerimi ne on siiani olnud r uumilises planeerimises väljakutseks , kuna kohalikud omavalitsused on tajunud seda kui kohalikku otsustusvabadusse sekkumist. See on aga viinud olukorrani, kus omavalitsuste võimekused ja viisid planeeringuid menetleda on väga erinevad, mis on ebamugav arendaja vaatest, kuna igas KOV-is kehtiksid justkui erinevad reeglid. Samas on planeeringu vormi standardiseerimine tõhususe saavutamiseks vältimatu ning seda on võimalik teha ilma kohalikku sisulisse otsustuspädevusse sekkumata. Esimene samm planeeringute vormi standardiseerimise suunas astuti 2019. aastal, mil seati esimesed planeeringute vorminõuded. 2022. aastal võeti kasutusele planeeringute andmekogu planeeringute kättesaadavuse edendamiseks, praegu toimub kehtivate planeeringute ühtsete nõuete alusel tagantjärele digiteerimine. Loomisel on ühtne planeeringute menetluse infosüsteem e-ehituse platvormil menetluste läbipaistvuse suurendamiseks ning kiirendamiseks. Nimetatud muudatustega on loodud vundament ruumilise planeerimise digitaliseerimisele ja planeerimis- ning ehitusvaldkonna menetluste loogilisele sidumisele . Seega kaasneb andmemudeli põhisele planeerimise le üleminekuga otsene kasu menetluste tõhustamise näol . See omakorda loob eeldused automaatkontrollide ning tänapäevaste digilahenduste (nt eelotsustus lahenduste , AI-teenuste ) kasutuselevõtuks. Sellele viitasid selgelt ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu MKM-ile esitatud ettepaneku d planeeringute menetluse kiirendamisek s. Järgnevalt on toodud rühmitatult ettepanekute seosed taotletava innovatsiooniprojektiga: Viia lõpuni planeeringute digipööre , võimaldades läbipaistvamat menetlust, automaatkontrolle ja visuaalidel põhinevat kaasamist; Detailplaneeringu koostamise kohustuse vähendamine. Eeldab ehitus- ja maakasutustingimuste standardiseeritud kujul loomist ja töötlemist, et oleks võimalik automaatselt kontrollida kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas ning anda ehitusõigus lihtsustatu lt (projekteerimistingimus ed ) . P laneeringute menetlusaeg ade lühendamine : M enetlusaegade lühendamiseks on vajalikud lisaks õigusaktide muudatustele ka standardiseeritud planeeringuandmete olemasolu ning kättesaadavus, et kõik osapooled saaksid kiire lt korrektse ülevaate planeeringuga kavandatust. Standardiseeritud planeeringuandmed võimaldavad koostada detailplaneeringu või projekti lahendusvariandid, mille puhul on ilma täiendava analüüsi või tõendamiseta aru saada, kas kavandatu vastab seatud nõuetele. Muuta planeeringu algatamis t nii, et nõuetele vastavuse kontroll protsessi alguses on automaatne ning algatamise otsust seetõttu tarvis ei ole. Eeldab standardiseeritud planeeringuandmete ning automaatkontrollid e funktsionaalsuse olemasolu. Õiguslikud sekkumised menetluste viibimise korral. Riigi sekkumine KOV-i menetlustesse on otstarbekas vaid tõendatud tegevuste ja takistuste korral; andmemudelipõhine planeering tagab protsessi pideva ja ajakriitilise jälgimise. Ruumilise planeerimise valdkonna andmepõhiste lahenduste juurutamisel on heaks eeskujuks Soome , kellega Eesti planeerimissüsteem oluliselt sarnaneb . Soomel on v äga sarnased kogemused ruumilise planeerimise valdkonna tõhustamisel . Sarnaselt Eestile asus Soome ruumilise planeerimise digitaliseerimist riigis keskselt korraldama 2010-date aastate lõpus ning 2020-2025 töötati Soomes välja valdkonna kesksed andmemudelid , mida ei ole veel praktikas rakend atud . Ühtsete lahenduste kasutuselevõtt kogu Soomes on kavandatud 2029. aastaks . Eesti s saame katsetada Soome s aastaid koostatud tehnilise andmemudeli kohandamist siinsete oludega ; olulise sisulise lisandväärtusena saame tegelike planeeringu menetluste alusel piloteerida , millised koostamist kiirendavad muudatused saab ülemineku tagajärjel planeeringute koostamises teha . 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on katsetada andmepõhis t e ja automatiseeritud tööriist ade abil arendusi ettevalmistava te maakasutusotsus t e ja planeeringu te ühtlusta mist ja kiirenda mist , tagades tegevuste prognoositavus e ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis . Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus : Andmemudeli põhised t õhus ad planeeringu menetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil ( ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed) ; Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeeri mis- ja ehitus tegevus e andmete koosvõimele maakatastri , kinnistus raamatu ning keskkonnamõju hindamise andmete ga ; Ki irelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslik ud kokkule p pe d , muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i, luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. K äesolev taotlus käsitleb k olmest ülal-loetletust projektist esime st : „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ Projekti eesmärk Katsetatud on lahendused, mille abil a rendajad, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled saavad enda igapäevatöös kasutada tänapäevaseid tööriistu arendusvõimaluste automaatseks välja selgitamiseks ja kontrolliks planeeringutes seatud tingimuste suhtes, tuginedes andmemudelina esitatud planeeringuandmetele. Tulemid P iloteeritud on üleriigiline standardne detailne planeeringute andmemudel, loodud prototüübid planeerimise läbiviimiseks uue andmemudeli ning protsessi alusel (sh kasutajate toetamist protsessi käigus ) piloteeritud päriseluliste planeeringute peal. Projek t is mõõdetakse, kas ja kui palju kiirendab ja lihtsustab prototüüpide kasutami n e arendusi ettevalmistava i d menetlus i ning kavandatava planeeringu teostatavuse hindamis t. Planeeritavad m õõdikud Piloteeritud planeeringute arv , mille tagasiside kasutajatelt on kõrgem kui 5/10 , st omab positiivset mõju protsessile (sihttase 10) Kasutajate rahulolu planeeringute andmemudeliga skaalal 1-10 : vastavus kasutajate vajadustele , piloteeritava planeeri mis menetluse kestus ele ja selgusele . (sihttase keskmiselt 7 ,0) Ruumilise planeerimise valdkon d a tundva kasutaja ajakulu koostatava detailplaneeringu vastavuse kontrolli teostamiseks üldisemates planeeringu te s seatud tingimustele (sihttase: 60 min) . Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. Projekti käigus tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti vältel, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjelda ge võimalikke lahendussuundi , põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgita ge , kuidas lahendust katsetatakse . Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Enne võimalike lahenduste katsetustena realiseerimist luuakse projekti käigus ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel. Tellitav mudel aitab hinnata, kui suurt rahalist mõju omaksid ruumiotsuste ettevalmistavates tegevustes muudatuste tegemine kogu protsessile, mil määral saavutataks kokkuhoid halduskuludes, mil määral oleks prognoositav kaudne positiivne sotsiaal-majanduslik mõju (sh riigieelarvele, SKP-le ja välisinvesteeringutele). Mudelit on võimalik rakendada kogu projekti vältel suurima eeldatava positiivse mõjuga sekkumiste tuvastamiseks. Projekt i „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ keskmes on TalTechi teostatava alusuuringu tulemuste põhjal uue täisdigitaalse planeeringu andmemudeli prototüüpimine . Andmemudeli loomisega seonduvalt katsetatakse täisdigitaalse planeeringu toimivuse vaatest järgmisi võimalikke lahendussuundi: Täisdigitaalsete p laneeringute andmemudeli loomine ja prototüüpimine e-ehituse/ planeeringute menetluse infosüsteemi ( PLANIS ) testkeskkonnas, sh uue andmemudeli koostoime analüüs teiste andmemudelitega. Era- ja avaliku sektori kasutajatega kasutusvaja duste täpsem määratlemi ne . T agasiside põhjal prototüüpides muudatuste tegemine. Andmemudeli piloteerimine koostatava te s üldplaneeringu te s ja detailplaneeringu te s Piloteerimisfunktsionaalsuse tagamine projekti jaoks eraldi paigaldatavas e-ehituse testkeskkonnas . Piloteerimiseks abi materjalide (näidisfailid, näidisplaneeringud jmt) loomine. Piloteerimise alusel muudatuste tegemine andmemudelis ja funktsionaalsuste asjakohastamine . Olemasolevates p laneeringute failide s kontekstipõhiste otsingute tegemise katsetamine Pilootprojekti väljundite rakendamise katsetamine e-ehituse/PLANIS platvormil , sh vajadusel uue m ikroteenuste arhitektuuri testimine ja olemasolevate andmete “tõlkimine” uuele andmemudeli kujule. Menetlusosaliste võimekuse kasvatami seks ja andmemudeli põhise planeerimise täieliku ks rakendamise ks vajalike tugimehhanismide katsetamine . Eesmärgiks on tuvastada , millist tuge on kasutajatel vaja kogu Eestis andmemudelipõhisele planeeri misele täielikuks üle minekuks . Näiteks näidisfailid, nõustamisrobot, kasutajate võrgustik ja tugiisikud vm. Ühe lootustandva suunana näeb hankija generatiivsel A I-l põhinevat ja isikustatud toe agenti, mis on suuteline kasutajatele isikustatud ja juhtumipõhiseid soovitusi and ma nin g ehitus- või planeeringutaotlustele kontekstipõhiseid hinnanguid andma. Selgitus: Mida tähendab generatiivsel AI-l põhinev ja isikustatud kasutajat nõustav tugi? E-ehituse platvormi teenindab juba täiustatud retrieval agumented generation-i (RAG) ja agendimudeli alusel arendatud juturobot, mis platvormi teenuste kasutajatele vajadusepõhiselt vesteldes selgitusi ja abiinfot annab, selleks vajadusel ka konkreetse ehitise andmeid kasutades. Uue andmemudeli arendamine PLANIS teenuse baasi võimaldab arendada AI-mikroteenuse kujule ja testida e-ehituse arhitektuuris järgmise lahenduse ning funktsionaalsused: e-ehituse platvormile sisselogiva kasutaja AI-abiline, mille loomiseks analüüsitakse ka Bürokrati agendi kasutamist. Nii võiks Bürokratt, kui ta suunab kasutaja Riigiportaalist e-ehituse platvormile, kaasa võtta juba kogutud teadmise, et kasutaja ei peaks oma soove uues keskkonnas otsast peale agendile kordama. Lisaks analüüsitakse ja viiakse läbi piloottest , kus see e-ehituses kasutajat abistav agent saab oma volituse ja käitumisjuhise algse volituse koostöös RIA-ga läbiviidavast Aruait- projektist – mis võimaldab lisaks Bürokrattide võrgustikule anda volitust üle ka teiste agentide kaudu, mida inimesed kasutavad . Teenuse arendamise esim e ses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi. Järgmises faa sis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel. Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vaj a dus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid r uumiandmeid. Teenuse arendamise esim e ses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi. Järgmises faa sis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel. Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vaj a dus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid r uumiandmeid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli lahenduse valiku juures on oluline tagada koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja planeeritava arhitektuuriga, mille juurde kuulub nn „agentse riigi/aruaida“ visioon. Sellest tulenevalt on mõistlik tehisaru mudel arendada riigi poolt keskselt kasutatavale analoogsete mudelite lähtekoodile ja siduda see vastavate lahenduse arhitektuuri nõuetega. Kokkuvõttes, projekti raames katsetatakse täisdigitaalse planeeringu realiseeritavust et leida kulutõhusaimad ning suurima mõjuga viisid selle laiapindseks kasutuselevõtuks . Täisdigitaalsele andmemudeli põhisele planeeringute koostamisele ülemineku alternatiiv on tänase olukorra jätkumine, mis ei võimalda automaatsete eelotsuste kasutuselevõttu ja seeläbi planeerimismenetluste tõhustamist. Käesoleva projekti paralleel- või jätkutegevusena (ei rahastata käesoleva taotluse eelarvest) toimub : õigusaktides muudatuste tegemine ( nt planeerimisseadus, planeeringute vormistusnõuete määrus, andmekogude põhimäärused), et tagada definitsioonide ühtsus ning andme mudeli kasutuselevõtt ; viiakse ellu tegevused andmemudelil põhineva planeerimise täielikuks rakendamiseks ning määratakse kindlaks investeerimisvajadus (sh kõigi kehtivate planeeringute ühtsele andmemudelile üleminekuks ning kõigis planeeringumenetlustes kasutuselevõtuks) ; Innovatsiooniprojekti läbiviimise horisontaalsed põhimõtted : Lähtutakse käitumisteaduslikest põhimõtetest ning võetakse arvesse sektoris juurdunud käitumistavasid ja sotsiaalseid norme, selgitades välja üleminekuga seotud eelarvamused ning hirmud. Eraldi t ähelepanu pööratakse käitumist suunavate motivaatorite võimestamisele eesmärkide saavutamiseks. Keskendutakse sektoris tegutsejate vajadustest lähtuvate sobivaimate lahenduste väljatöötamisele ning nende prototüüpimisele ja piloteerimisele, et tagada lahenduste sujuv ja laialdane kasutuselevõtt. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis se llist , mis vajab katsetamist? Projekti innovaatilisus seisneb dokumendipõhise ruumilise planeerimise asendamises andmemudeli põhise, automatiseeritud eelotsuseid võimaldava planeerimisprotsessiga, mis võimaldab tõhusamat menetlust, kohest vigade tuvastust ning paremat andmete ja visualisatsioonide kasutamist kõikides planeeringu etappides . Eestis ning võrdlusriikides (nt Läti, Rootsi, Soome, Saksamaa, välja arvatud osaliselt Holland) ei ole andmemudeli põhist planeerimi st teadaolevalt üleriigiliselt laiapindselt kasutusele võetud. Mitmes riigis on kasutusel planeeringute andmebaasid ning menetlussüsteemid, ent maakasutust suunavaid ruumiandmeid säilitatakse dokumendipõhiselt, mitte riiklikult ruumiandmebaasidena. Näiteks Soomes kavandatakse ühtse andmemudeli kasutuselevõttu 2029. aastal. Planeeringute koostajad on harjunud planeeringuid koostama ning eri osapooled (arendajad, kooskõlastajad, trassivaldajad, avalikkus) planeeringutega tutvuma dokumentide põhiselt (planeeringujoonised, seletuskiri). Senise dokumendipõhise ruumilise planeerimise praktika jätkamine ei võimalda üleminekut automatiseeritud protsessidele ning sellest tulenevat tõhususe kasvu. Antud projekti tulemus te abiga on võimalik teha järgmised vajalikud muudatused: Planeeringute menetlus liigub dokumendipõhisest menetlusest andmepõhisele menetlusele. See tähendab, et menetluses kasutatakse vahetult olemasolevaid andmeid ja luuakse juurde uusi andmeid, mida teistes planeeringutes aga ka muudel eesmärkidel kasutada. Ära jäävad korduvad tagasisidestamise etapid, sest süsteem tuvastab konfliktid juba eelkontrolli käigus enne, kui planeering isegi menetlejani jõuab. Planeeringu andmed, selle vorm ja mõju on selgelt mõistetav t änu 3D visualiseerimise tööriistadele. Kooskõlastajad ja huvitatud osapooled ei pea infot välja lugema keerukatest tehnilistest joonistest. Planeeringu kõigis etappides saavad automatiseeritud tööriistad abistada planeeringu osapooli, kasutades kõiki andmeid, mis on süsteemile asukohapõhiselt või sisseloginud kasutaja profiili põhjal teada. Muuhulgas, annab planeeringu uue andmestiku teenustes kättesaadavus võimaluse tehisintellekti abil kasutajale kuvada kontekstipõhist infot (nt ettevõtluse või keskkonnaga seotud võimalusi või piiranguid), kasutajate jaoks planeeringu kõikides etappides vorme eeltäita või pakkuda tuge ja soovitusi planeeringu koostamiseks selliselt, et see vastaks kohe kehtivatele nõuetele ning esitades geoinfo teenuses kasutajale ruumiandmeid tema vajadusega seotult . Planeeringuandmetele tuginev eelot s ustusfunktsionaalsus – millised tegevused on võimalikud planeeringu tingimusi arvestades, millised täiendavad menetlused on vajalikud Katsetused viime läbi selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides. Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös. 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Vormilist ühtsust nähakse sekkumisena kohalikku otsustusõigusesse Teadaolevalt on ruumilise planeerimise sektoris ligi 30 aastat valitsenud pea täielik vormivabadus, mida on hakatud valdkonna standardiseerimiseks ja tõhustamiseks sammhaaval riiklikul tasandil muutma alates 2019. aastast. Vormilist ühtsust on tõlgendatud kohalikku otsustusõigusse sekkumisena ning riskina asukohapõhisele kvaliteetsele ruumiloomele. Seetõttu eeldame projekti läbiviimisel, et pidevalt tuleb selgitada ülemineku oodatavat kasu ning seda tuleb näitlikustada prototüüpimise ja testimise etapis. Ühtsetes definitsioonides ei õnnestu kokku leppida Planeeringute valdkonna madal standardiseeritus tuleneb osaliselt planeeringutes lahendatavate valdkondade definitsioonide erinevusest. Näiteks on tiheasustusala mõiste reguleeritud mitmes eri õigusaktis eri valdkondade varieeruvast eripärast tulenevalt, ühtlasi on tegemist planeeringulise mõistega. Eri valdkondade õigusaktide mõistete erisuste taga on vastava valdkonna erivajadused, sageli ka välja kujunenud haldus- ja kohtupraktika, mis takistab ühtsete definitsioonide kasutuselevõttu. Projekti läbiviimisel arvestatakse, et täielik standardiseerimine ei pruugi olla lühikeses ajaperspektiivis võimalik ning see võib vajada jätkutegevusi ning laiapindse t koostööd. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. M oodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab seotud projekti „ Kiirelt kitsendustest ehituseni“ käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osa s , mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsi aliste, et tagada isikute asendamine . Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös K e MIT-iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kõiki kolme projekti juhib Maa- ja Ruumiamet, keda toetavad projektijuhid partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on MaRu-l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust. Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas k ui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki . Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus sh värbamine ja han ked 1 8 7 Tasuvusmudeli analüüs ja välja töötamine 4 10 6 A ndmemudeli analüüs varasemalt välja töötatud loogilise andmemudeli alusel 7 1 1 4 Asukohapõhise teavitusfunktsiooni prototüübi väljatöötamine 10 13 3 A ndmemudeli prototüüp 1 1 1 6 5 II etapp Kasutajakeskse detailse andmemudeli põhjal hindamisraamistiku ehk standardiseeritud ehitus õigus e ja planeeringute kontrollide reeglistiku prototüübi välja töötamine 1 3 2 2 9 Prototüü bid , mis suudavad PLANIS andmekogu aktuaalsetest andmetest automaatselt vajalikku teavet välja lugeda ja muuta see masinloetavaks ja andmemudelile vastavaks 1 6 2 4 9 Otsustusprotsessi piloteerimine k asutajakeskse detailse andmemudeli põh jal 16 2 3 8 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Kulud kokku MaRu KeMIT MKM Tehnilised analüüsid & tehniliste lahenduste välja töötamine 200 000 1 00 000 70 000 3 7 0 000 Prototüüpimine ja piloteerimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 88 5 000 0 885 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 135 000 0 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 217 000 53 2 000 106 000 854 000 KOKKU 417 000 1 65 2 000 176 000 2 2 4 5 000 Projekti eelarve koosneb kolme partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside plokis viib KeMIT läbi analüüsi maakasutustoimingute hindamisraamistiku loomiseks ning MKM kasutajakeskse andmemudeli analüüsi. Suurim kulugrupp on prototüüpimine, mille moodustavad peaasjalikult IT-hanked (nt planeeringu andmemudeli prototüüpimine), mis on KeMIT-i korraldada. MKM - i roll on piloteerimise korraldamine, mis on vajalik, et katsetada prototüüpide sisulist mõju menetlustele. Taristu kulude plokis on pilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele. 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta . AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&Young, Velvet jt. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised. 9 . Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed ) ning täiendav ekspertiis , mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonna s . Kirjeldage projekti juhtimise korraldust . Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud ) projekti panustavad . Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse ) , mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid , siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikide s projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist j a nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulem us te saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli , kuna p rojekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest. Keskkonnaministeeriumi IT-keskus ( KeMIT ), on projekti IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab are n dustöid ja testimisi . Projekti de strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ( toetuskiri lisatud taotlusele) ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemis e sagedus varieerub vastavalt projekti etapile , ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaad avaks tegemise. . Allolevas tabelis on toodud välja rollid ja tööjaotus partneri te kaupa ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine ; P ilo otide ( p roof of c on c e pt’i ) läbi viimine Aruandlus RK-le ja juhtrühmale . Pro grammijuht ( 0,5 ) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega ; Analüütik ( 1,0 ) - p iloteeritavate lahendus te kooskõla olemasolevate rakendustega ; Kokku: 1, 5 FTE MKM Strateegiline p artner Planeerimise tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine ; Tasuvusmudeli välja töötamine Pro grammijuht ( 0,5 ) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine innovatsiooniprotsessi kaudu ; Ekspert ( 0, 5 ) - planeeringute andmemudeli p iloteerimise toetamine . Kokku: 1,0 FTE KeMIT IT-p artner Piloteeritavate lahendus te innovatsioonihanked ; Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse Majasisesed arendus- ja testimistööd . Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht ( 0, 25 ) ; Arendustiimi juht (0,25) Full-stack arendaja (0,5) ; Tehisaru insener/andmeteadlane ( 1,0 ) Testija (QA) (1,0 ). Kokku: 3,0 FTE Lisaks projekti partneritele osalevad projektide läbiviimises seotud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad piiratud töökoormusega (prognoositavalt kuni 0,1 täistööaega), mis ei ole projektist rahastatav. Antud projekt on üks kolmest „Ruumiline planeerimine 2.0“ projektist. Igal projektil on küll oma meeskond, kuid need teevad omavahel tihedat koostööd , sh jagavad infot ning kohtuvad regulaarselt aruteludeks. Projektide sünergia hoidmiseks kasutame i nnovatsiooniprotsessid e juhtimiseks kasuta va t metoodika t (um bes 100-päevased õppetsüklid) . Samuti on projektidel üks ja sama juhtrühm. 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös nii Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis, milles valideeritakse ära tehnoloogia kasutamine ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab viia olemasolevad teenused uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli valikul tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „agent se riigi /aruaida “ visiooniga. Mudeli arendame riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme pilootlahendused võimalikult suures ulatuses olemasolevates e-ehituse või MaRu geoportaali keskkondades . See aitab kasutajad kohe testimisse kaasata (ühises liivakastis) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna olemas – projektis kirjeldatud katsetused ja innovatsioon võimaldab aga viia neid uuele tasemele ning edendada teenuste jätkusuutlikkust . Muudatused võimaldavad olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil . Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena MaRu-le tulu tuua . Sellised tasulised teenused on n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse läbi kasutajate kasutuselevõtu valmisoleku suurendamiseks planeerimisvaldkonna ja selles osalevate osapoolte esindajatega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT -i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Tulemuste skaleeritavus planeeringute valdkonnas Loodav andmemudel ning sellele tuginevad lahendused on rakendatavad üle Eesti planeeringute koostamisel ning kehtivate planeeringute taasdigiteerimisel ühtse andmemudeli kujule. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel, mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides. 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „R uumiline planeerimine 2.0 “ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda . Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta , kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõim eli sed andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , aidates kaasa ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi loomisse , mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.“ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust “ . Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega , sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist , soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegia s sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL - is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad m aa kasutamisega seotud piirangud. Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL - is) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine . Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekt e . MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] .