Kriminaalmenetluse 15257000089 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 15.09.2015 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 15257000089 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: SL Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 15257000089, milles Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Andrus Kleeman alustas 07.04.2015 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 lg 1 tunnustel menetluse selle kohta, et 06.04.2015 kella 20.41 ajal tungiti Haapsalu linnas XXX tn Y asuvas korteris kallale AAA’le, keda löödi rusikaga näo ja keha piirkonda, millega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohtueelse kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et AAA suhtes kasutas füüsilist vägivalda SL, keda kriminaalasja materjalidest tulenevalt kahtlustatakse selles, et tema 06.04.2015 kella 20.41 ajal viibides alkoholijoobes olles Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX tänav Y maja esimese trepikoja koridoris, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale AAA’le, keda lõi rusikas käega korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu AAA’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – vasaku silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Sellise tahtliku tegevusega SL, kahjustades teise inimese tervist löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 08.06.2015 tunnistab SL end kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi, kinnitades, et lõi AAA’d vaid ühe korra rusikaga näkku, mitte rohkem /tl 46-48/. Samas tuleb kahtlustatava käitumisele hinnangut andes selgitada, et isiku kahtlustamiseks KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, on oluline see, et isik, kelle suhtes teatud vägivallategu toime pandi, sai selle tagajärjel füüsilist valu ning ei ole oluline see, kas see valutunne tekitati ühekordse või korduva löömise või hoopiski tõukamise tagajärjel ning kuna kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et SL kasutas 06.04.2015 AAA suhtes sellist füüsilist vägivalda, mis tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, siis on alus kvalifitseerida tema käitumine kogumis kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 järgi. Oma käitumist kahetseb SL puhtsüdamlikult. Nimetatud kuriteo toimepanemisega SL AAA’le varalist kahju ei tekitanud /tl 5/, mistõttu kannatanu poolt tema vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Küll aga on kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla ravikulusid summas 18,49 eurot, mistõttu on Eesti Haigekassa antud juhtumiga seoses kandnud kulutusi summas 18,49 eurot /tl 12/, mis tuleb hüvitada Eesti Haigekassa arvelduskontole. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud CD plaat Lääne juhtimiskeskuse kõnesalvestisega 06.04.2015 kell 20:36:03 ja kell 21:42:53. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on kahtlustatava SL’i suhtes 08.06.2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 50/. Ülaltoodust nähtub, et SL’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. SL on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ning isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ja tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada SL’i kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt töötab SL Aktsiaseltsis WWW ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran SL’ile kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viissada) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.märts 2016.a. SL’ile on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 15257000089 menetlus SL osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna SL’ile kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.märts 2016.a;   Panna SL’ile kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu ravikulud summas 18,49 eurot (kaheksateist eurot ja 49 senti). Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: Kriminaalasjas SL suhtes 08.juunil 2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas asitõendina vaadeldud CD plaat kõnesalvestisega jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastatud SL’i DNA proovi võtmise vorm, DNA proov ja sõrmejälgede kaart, kuid kuna KrMS § 206 lg 31 kohaselt tuleb eelpoolnimetatud andmed kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA- registrist vaid KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul ning käesoleval juhul lõpetatakse menetlus kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel, siis puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad SL osas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA ning kahtlustatavale SL. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 472 0042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav SL, tutvunud määrusega, avaldas: ________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________/SL/ /kuupäev ja allkiri/