Kriminaalmenetluse 14250100510 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 11.08.2015 Kuressaares Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 14250100510 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: AR Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 14250100510, milles Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemuurija Priit Sepp alustas 24.03.2014 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 23.03.2014 kella 22.00 ajal Saare maakonnas XXX vallas YYY alevikus CCC tn Z asuvas korteris tungis AR kallale elukaaslasele AAA’le, keda lõi ühe korra rusikas käega vastu pead – paremale poole oimu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 03.12.2014 lõpetas prokuratuur kriminaalasjas menetluse KrMS § 2031 lg 6, edastades materjalid lepitusmenetluse kohaldamiseks. 27.05.2015 koostas lepitaja lõpparuande, millest nähtub, et AR täitis lepituskokkuleppega võetud tingimused. 15.06.2015 uuendas prokuratuur KrMS § 2031 lg 5,6 alusel kriminaalmenetluse, kuna AR jättis täitmata kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuratuuri poolt määratud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 165 eurot, mille tasumiseks andis prokuratuur tähtaja kuni 03.06.2015. Ülaltoodust nähtub, et AR’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa nägi kuni 31.12.2014 karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. AR on kriminaalkorras ühe korra karistatud isik, keda ei ole kahe aasta jooksul enne kõnealuse kuriteo toimepanemist karistatud ning tema suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ning isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ja tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada AR’i kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt AR ametlikku töökohta ei oma, kuid tema suhtes kohustuse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et AR täitis kõik samas kriminaalasjas kohaldatud lepitusmenetluse käigus määratud kohustused, mistõttu on otstarbekas AR’i osas käesolev kriminaalmenetlus lõpetada ilma kohustust määramata. Käesolevaks ajaks on selgunud, et AR tasus 30.07.2015 Maksu- ja Tolliameti arvele ka menetluskulud summas 165 eurot, milline kohustus tal lepitusmenetluse sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel täitmata jäi ning mis ka tingis käesoleva kriminaalmenetluse uuendamise. Eeltooduga seoses kuulub käesolev kriminaalmenetlus lõpetamisele ilma AR’ile täitmiseks konkreetset kohustust määramata. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14250100510 menetlus AR osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Jätta AR’ile kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustus määramata, kuna isik täitis lepituskokkuleppe tingimised ja on käesolevaks ajaks vabatahtlikult tasunud ka kriminaalmenetluse kulud summas 165 eurot. 3. Tõkendi tühistamine: Kriminaalasjas AR suhtes 03.04.2014 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelt tühistati prokuratuuri poolt 03.12.2014 vastu võetud menetlusotsustuse käigus. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud esemed. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole AR osas kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas AR osas esinevad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud riigi õigusabi tasu näol summas 165 eurot on hüvitatud AR’i poolt 30.07.2015 Maksu- ja Tolliameti arvele. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA ning kahtlustatavale AR. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Lossi 4a Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 472 0042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav AR, tutvunud määrusega, avaldas: _____________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________/AR/ /kuupäev ja allkiri/