Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus

Rahandusministeerium Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium 25.05.2026 nr 2-2/1864-1 Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Kaupo Sempelson +372 625 6350, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 15.05.2026 MÄÄRUS nr Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (2) Toetusega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse. (3) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos määruse raames antava abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Kontserni kuuluvatele või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) osak on määruse mõistes toetus; 2) projekt on tehisaru kasutuselevõtmine määruses kirjeldatud viisil ja eesmärkidel; 3) tehisaru vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.07.2024), artikli 3 lõike 1 määratlusele; 4) topeltrahastamine on sama tegevuse, sama kulu või sama tulemuse rahastamine samal ajal mitmest tagastamatust toetusallikast; 5) ühikuhind on toetuse standarditud summa ühe projekti kohta, mille alusel loetakse kulu tulemuse saavutamise korral abikõlblikuks. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada tehisarulahenduste testimist ja kasutuselevõtmist Eesti äriühingutes. (2) Toetuse tulemusena võtab äriühing toote, teenuse või protsessi tõhustamiseks kasutusele tehisarulahenduse, mis kasvatab äriühingu müügitulu ja lisandväärtust töötaja kohta. § 5. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused on: 1) uue tehisarutoote või -lahenduse arendus ja turule toomise ettevalmistus; 2) tehisaru integreerimine olemasolevasse tootesse, teenusesse või protsessi. (3) Toetatavate tegevuste tulemus peab olema kontrollitav vähemalt prototüübi või testitulemuste alusel, mis esitatakse lõpparuandes. § 7. Abikõlblik kulu Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal toimuvad projekti elluviimiseks vajalikud tegevused. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni üheksa kuud. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi on EIS-il õigus pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel. (5) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on lõpparuande kinnitanud. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetust antakse ühikuhinna alusel. EIS ei hinda kulude tegelikku jaotust. (2) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. (3) Ettevõtja omafinantseering on minimaalselt 30 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle eelmise majandusaasta müügitulu oli vähemalt 200 000 eurot. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud ning maksed on tehtud ajakava kohaselt; 2) taotleja on nõuetekohaselt täitnud maksudeklaratsioonide esitamise ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust; 5) taotleja on nõuetekohaselt tagasi maksnud varem riigieelarvelistest või Euroopa Liidu struktuurivahenditest eraldatud tagasinõutud toetuse, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 6) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 5 sätestatud vahenditest. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama: 1) taotleja nime, registrikoodi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi; 2) projekti nime ja kõigi kulude detailset eelarvet; 3) projekti kirjeldust, milles antakse ülevaade probleemist, kasutusjuhust, tegevustest, eesmärgist ja oodatavast tulemusest; 4) projekti algus- ja lõppkuupäeva. § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni toetuse eelarve ammendumiseni. (2) Taotleja, samuti temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra. (3) EIS teavitab oma veebilehel toetuse eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest. (4) Taotlusvooru alguskuupäevast teavitab EIS oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (5) EIS peatab taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub nendes menetluses olevates taotlustes märgitud toetuste summaga, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse saamisest arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 2) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses kehtestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. § 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning taotluse rahastamiseks on piisavad eelarvelised vahendid. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti abikõlblikkuse periood; 2) lõpparuande esitamise tähtaeg ja kord; 3) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses kehtestatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotlusvooru eelarve on ammendunud. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine EIS võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi või ei saavuta § 4 lõikes 2 sätestatud tulemust; 2) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või varjatud olulisi asjaolusid; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada otsuses märgitud tähtajaks ning pikendamise eeldused § 8 lõike 4 järgi ei ole täidetud. 6. peatükk Aruande esitamine ja toetuse maksmine § 16. Aruande esitamine (1) Projekti lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Lõpparuanne sisaldab vähemalt: 1) projekti peamiste tegevuste kirjeldust; 2) teavet § 4 lõikes 2 sätestatud tulemuse saavutamise kohta; 3) projekti tulemusel saavutatud muutust; 4) projekti mõju ettevõtte majandustulemustele. (3) EIS kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 kalendripäeva jooksul, määrates vajaduse korral tähtaja aruande täiendamiseks. § 17. Toetuse maksmine Toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk Toetuse saaja kohustused ning EIS-i õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima ellu projektis kavandatud tegevused ja saavutama § 4 lõikes 2 sätestatud tulemuse; 2) esitama lõpparuande nõuetekohaselt ja tähtajaks; 3) tagama projekti tulemuse kontrollitavuse; 4) teavitama EIS-i viivitamata olulistest muudatustest, mis mõjutavad projekti elluviimist või nõuetele vastavust; 5) vältima topeltrahastamist; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat abi saamisest arvates. § 19. EIS-i õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaseid selgitusi ja dokumente. (2) EIS-il on kohustus: 1) nõuda toetus tagasi, kui esinevad tagasinõude alused; 2) avaldada toetuse saaja nimi ja toetuse summa oma veebilehel. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus § 20. Toetuse tagastamine ja tagasinõue Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui: 1) tulemust § 4 lõike 2 tähenduses ei saavutata või see ei ole tõendatud; 2) esineb topeltrahastamine. § 21. Vaidemenetlus Enne EIS-i toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist võib esitada vaide EIS-ile. Vaide lahendab EIS haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  15.05.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Tehisaru kasutuselevõtmise osaku toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Määruse eesmärk on luua lihtne ja väikese halduskoormusega toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjatel testida tehisarulahendusi, hinnata tehisaru kasutuselevõtu otstarbekust, parandada ettevõtete tehnoloogilisi võimeid ja suurendada innovatsioonivalmidust. Eesmärk on motiveerida ettevõtjaid kasutama tehisaru tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning toetada seeläbi riigi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika eesmärke. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse TAI osakonnajuht Mart Toots ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Täpsustatakse toetuse andmise seos riigi strateegiliste poliitikaeesmärkide saavutamisega. Sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu, mida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka EIS) kasutab kõigi toetusmeetmete puhul. Eelnõu paragrahv 2 käsitleb riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Määratakse, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses. See võimaldab toetust anda lihtsustatud korras, vähese halduskoormusega nii taotlejale kui ka väiksema töökoormusega toetuse andjale. Välistatakse toetuse andmine juhtudel ja tegevusaladel, millele vähese tähtsusega abi ei laiene. Selle eesmärk on tagada kooskõla EL-i õigusega ning vähendada õiguslikke riske. Samuti reguleeritakse abi kumuleerimist ja seotud ettevõtjate käsitlemist ühe ettevõtjana. Nende sätetega tagatakse, et vähese tähtsusega abi ülempiire ei ületata. Eelnõu paragrahvis 3 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks. Eelnõu paragrahvis 4 sõnastatakse toetuse sisuline eesmärk ja mõõdetav tulemus. Eesmärgiks on seatud tehisarulahenduste testimise ja kasutuselevõtu soodustamine Eesti ettevõtetes. Mõõdetava tulemusena on toetuse saaja võtnud kasutusele tehisarulahenduse, mis muudab tema toote, teenuse või protsessi tõhusamaks ning mõjutab positiivselt lisandväärtust töötaja kohta ja müügitulu. Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus taotlusi vastu võtta, menetleda, otsuseid teha, toetust maksta ning toetuse kasutamist kontrollida antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav tegevus peab otseselt panustama tehisarulahenduste arendamisse või ettevõtja tegevusse integreerimisse ning tegevuste tulemus peab olema kontrollitav. Toetatav on ainult selline tegevus, mis panustab määruse eesmärkide saavutamisse. Eelnõu paragrahvis 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Sätestatakse ühikuhinna kasutamise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata kulude tegelikke jaotust, vaid arvestatakse tulemuse saavutamist. Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti elluviimise ajaraam. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses kui ajavahemik, millal toimuvad kõik tegevused, mis on vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Selline lähenemine võimaldab paindlikult arvestada konkreetse projekti iseloomu ja kavandatud tegevuste ulatust. Projekti maksimaalne kestus on üheksa kuud, lähtudes meetme eesmärgist toetada just lühiajalisi katsetusi ja esmaseid kasutuselevõtuprojekte, mitte pikaajalist arendustegevust. Seda perioodi võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist. Sellega seotakse projekti ametlik lõpp tulemuse hindamisega. Eelnõu paragrahvis 9 käsitletakse toetuse rahalist mahtu ja rahastamispõhimõtteid. Kinnitatakse ühikuhinnapõhise toetuse andmise põhimõte, mille kohaselt ei hinnata tegelikke kulusid, vaid toetuse saamise eeldus on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Toetus on 20 000 eurot ühe projekti kohta. Ühtse toetussumma kehtestamine lihtsustab toetuse haldamist. Omafinantseering on oluline tagamaks ettevõtja huvi ja vastutust projekti eduka elluviimise eest ning vähendamaks toetussõltuvuse riski. Omafinantseering on 30% projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Taotleja saab olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Kehtestatakse müügitulu miinimumnõue 200 000 eurot, mille eesmärk on tagada taotleja baasvõime projekt ellu viia. Sätestatud on taotlejale esitatavad nõuded nagu maksukohustuste täitmine, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine ning varasemate toetustega seotud kohustuste korrektne täitmine. Nende nõuete eesmärk on vähendada avalike vahendite väärkasutamise riski. Eelnõu paragrahvis 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse minimaalne teave, mida taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas taotleja identifitseerimisandmed ja projekti ajakava. Andmete kohta selgete nõuete kehtestamine tagab, et rakendusüksusel on piisav info taotluse läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks. Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni, mis võimaldab ettevõtjatel valida endale sobiva aja projekti alustamiseks. Toetust saab taotleda ühe korra taotleja või kontserni kohta. Selle eesmärk on tagada toetuse laiem levik ja vältida vahendite koondumist üksikutele ettevõtjatele. Määratakse, et EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust, samuti taotluste vastuvõtmise lõpetamisest ja peatamisest, kui eelarve ammendub. Eelnõu paragrahvis 13 kirjeldatakse tervikuna taotluse menetlemise protsessi alates taotluse esitamisest kuni otsuse tegemiseni, määrates menetluse kestuse, menetlustoimingud ning taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal. Maksimaalne menetlustähtaeg on 20 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. EIS võib menetlustähtaega põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Tegemist on erandiga, mida kasutatakse näiteks siis, kui taotluse sisu vajab kontrolli või täpsustamist. Kui taotluses või taotleja andmetes ilmnevad puudused, antakse taotlejale mõistlik tähtaeg nende kõrvaldamiseks. See säte teenib hea halduse põhimõtet ning väldib taotluste automaatset kõrvalejätmist vormiliste vigade tõttu. Taotlus jäetakse rahuldamata sisulist hindamist tegemata, kui puudusi ei kõrvaldata või kui taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Taotlus rahuldatakse juhul, kui nii taotleja kui ka taotlus vastavad määruses kehtestatud nõuetele ning toetuse eelarvelised vahendid ei ole ammendunud. Otsuses peavad olema kirjas projekti abikõlblikkuse periood, aruandluse ja maksmise kord ning toetuse saaja ja EIS-i peamised õigused ja kohustused. Otsus toimib edaspidi projektilepingulise alusdokumendina. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks on asjaolu, et nõuded ei ole täidetud, menetlust on õigusvastaselt mõjutatud või eelarve on ammendunud. Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse, millisel juhul võib EIS teha otsuse taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Sellised juhud on toetuse saaja kohustuste rikkumine, valeandmete esitamine või projekti elluviimise võimatus. Need sätted teenivad avalike vahendite kaitse eesmärki ja ennetavad toetuse väärkasutamist. Eelnõu paragrahvis 16 nähakse ette toetuse saaja aruandluskohustus. Sätestatakse lõpparuande esitamise tähtaeg, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisega, ja määratakse lõpparuande minimaalne sisu, keskendudes projekti tegevuste ja tulemuse kirjeldamisele. EIS-il on õigus aruanne kinnitada või jätta kinnitamata ja määrata tähtaeg täienduste tegemiseks. Aruande kinnitamine on projekti eduka lõpetamise eeldus. Eelnõu paragrahvis 17 käsitletakse toetuse maksmist. Toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist. Eelnõu paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab ellu viima projektis kavandatud tegevused, saavutama määruses sätestatud tulemuse, esitama nõuetekohase aruande ning tagama projekti tulemuse kontrollitavuse. Lisaks sätestatakse kohustus vältida topeltrahastamist ja säilitada riigiabi dokumente kümne aasta jooksul. Eelnõu paragrahvis 19 määratakse EIS-i roll toetuse rakendamisel. EIS-il on õigus kontrollida projekti elluviimist, nõuda dokumente ja selgitusi ning kohustus vajaduse korral esitada tagasinõudeid. Samuti avaldatakse kõikide toetust saanud äriühingute nimed. Eelnõu paragrahvis 20 sätestatakse toetuse tagasinõude alused lisaks riigieelarve seaduse §-s 551 toodule. Toetus nõutakse tagasi juhul, kui projekti tulemust ei saavutata, esineb topeltrahastamine. Tagasinõude regulatsioon on vajalik tagamaks avalike vahendite sihipärane ja õiguspärane kasutamine. Eelnõu paragrahvis 21 reguleeritakse toetusega seotud vaidluste lahendamist. Sätte kohaselt on toetuse saajal enne halduskohtusse pöördumist õigus esitada EIS-i otsuse või toimingu peale vaie. Vaide lahendab EIS. Vaide lahendamine toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ega võta taotlejalt õigust pöörduda halduskohtusse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Toetust antakse vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad rakendada tehisarulahendusi, kuid kellel puudub piisav kogemus või valmisolek suuremahulisteks investeeringuteks. Toetus vähendab tehisaru kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete lahenduste katsetamist toodetes, teenustes ja protsessides. Kuigi toetuse maht on piiratud, võib sellel olla märkimisväärne mõju, innustades ettevõtjaid pärast katsefaasi tegema lisainvesteeringuid. Kaudse mõjuna toetab meede tootlikkuse kasvu, digitaalse konkurentsivõime suurenemist ning Eesti ettevõtete paremat positsioneerimist rahvusvahelisel turul. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha, kuna toetus on ajaliselt ja mahuliselt piiratud ning antakse vähese tähtsusega abina. Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks ettenähtud vahendite ulatuses (2 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid kulutusi. Toetust antakse standarditud ühikuhinna alusel, mis võimaldab eelarvevajadusi täpselt prognoosida. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma struktuuride ja infosüsteemide kaudu. Mõju halduskoormusele. Ühikuhinna kasutamine tähendab, et toetuse saajatelt ei nõuta kuludokumentide detailsel tasemel esitamist ega kontrolli. Ettevõtja halduskoormus piirdub taotluse esitamise, projekti elluviimise ning lõpparuande koostamisega. Ka rakendusüksuse töökoormus on piiratud, kuna puudub vajadus kulusid üksikasjalikult auditeerida. Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega asutustele ei lisandu. Sotsiaalne mõju. Määrusel ei ole otsest sotsiaalset mõju, nagu mõju tööhõivele, sissetulekule või sotsiaalsele ebavõrdsusele. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem kasutuselevõtt pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset tööd ning võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. Need mõjud on siiski kaudsed ja sõltuvad üksikute projektide edasisest arengust. Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Toetus ei ole seotud füüsilise taristu rajamise, maa- või loodusressursside kasutamise ega saastava tegevusega. Kaudse positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud projektide sisust aidata tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada energiakulu. Need mõjud ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritavad. Mõju regionaalarengule. Määrusel ei ole diferentseeritud regionaalset fookust ning see on kättesaadav ettevõtjatele üle Eesti. Seetõttu ei ole ette näha ebavõrdset mõju üksikutele piirkondadele. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna digilahenduste rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet. Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetele vastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või muude tunnuste alusel. Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervisele või avalikule korrale. Samuti ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust. Kokkuvõttes on määruse mõjud positiivsed ja proportsionaalsed, olles kooskõlas meetme piiratud mahu ja eesmärgiga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamises on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine). Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid kahe miljoni euro võrra. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i keskmisest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööandjate Keskliidule ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.