Kerli Ats, Hannes Prits
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Teie 28.04.2026 nr 1-4/36
Põllumeeste Ühistu KEVILI
[email protected] Meie 22.05.2026 nr 1-5/26/324-4
Vastus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja
Põllumeeste ühistu KEVILI pöördumisele SPIM
teemal
Austatud Kerli Ats, Hannes Prits
Täname Teid 28. aprilli 2026 pöördumise eest ning põhjalike tähelepanekute eest seoses SPIM-i
rakendamise, väetiseturu olukorra ja võimalike täiendavate meetmete vajadusega.
Juhime tähelepanu, et Eestil on alates jaanuarist 2026 kehtiv valitsuse seisukoht, mille
kohaselt toetab Eesti SPIM-i rakendamise edasilükkamist väetistele, sealhulgas tagasiulatuvat
edasilükkamist, ning peab oluliseks, et Euroopa Komisjon analüüsiks väetiseturu meetmete mõju
hindadele ja sektori konkurentsivõimele.
See seisukoht jääb kehtima ning sellega arvestatakse koos uute läbirääkimispositsioonidega, mis
puudutavad SPIM-i kohaldusala laienemist alumiiniumist, rauast ja terasest tehtud
toodetele. Samuti on Euroopa Komisjon teatanud, et mai keskpaigas on oodata väetiste
tegevuskava, mille meetmed peaksid hetkeolukorda leevendama.
Seoses nn hädapiduri seisukoha tugevdamisega, saame nõustuda, et hädapidur peaks võimaldama
reageerida ka pikemaajalistele struktuursetele turuhäiretele ning täiendame seisukohta
vastavalt. Lisaks leiab seisukoha selgituses märkimist väetiste turu olukord.
Teie pöördumises on viidatud hinnatõusule, mida seostatakse SPIM-i rakendumise ja sellega
seotud spekulatsiooniga. Soovime selgitada, et SPIM-i sertifikaadid ei ole praegu veel turul
müügil, mistõttu ei ole meil võimalik näha otsest seost väetiste hinnatõusu
ja SPIM-i sertifikaatidega seotud turupõhise spekulatsiooni vahel. Euroopa tasandil on varasemalt
analüüsitud spekulatsiooni võimalikku mõju ka heitkogustega kauplemise süsteemis ning
olemasolevad uuringud ei ole tuvastanud, et hinnakõikumisi oleks süsteemselt põhjustanud
spekulatiivne tegevus. Kui hinnatõusu põhjendatakse turuosaliste tegevusega „SPIM-i sildi all“,
oleksime tänulikud täiendavate selgituste või taustamaterjali eest, mis aitaksid seda hinnangut
täpsemalt mõista.
Samuti soovime täpsustada Teie toodud näidet ammooniumnitraadi hinnatõusu kohta
(325–340 eurolt tonni kohta üle 540 euro tonni kohta). Arvestades, et SPIM on olnud rakendunud
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
vaid mõne kuu vältel, ei ole võimalik näha otsest ajalist ega põhjuslikku seost sellise hinnatõusu
ja SPIM-i rakendumise vahel. Lisaks on SPIM raames väetiseturu seire toimunud alates
2023. aasta lõpust, mistõttu ei saa hinnamuutusi siduda otseselt ka seireperioodi mõjuga.
Laiemas plaanis julgustame kaaluma lahendusi, mis tugevdaksid väetiste tarneahela
vastupanuvõimet ja vähendaksid sõltuvust kolmandatest riikidest,
sealhulgas Euroopa-põhiste tootmis- ja tarneallikate arendamist, miskaudu võiks ka hind olla
prognoositavam. Oleme seisukohtade kujundamisel püüdnud arvestada sektori muresid ning
mõistame keerulist olukorda seoses Lähis-Ida kriisiga. Praegune olukord vajab kindlasti
leevendavaid meetmeid. Samas näitab see olukord ühtlasi, et pikas plaanis on vajalik selliseid riske
tasakaalustada Euroopa-sisese tootmisvõimekuse suurendamise kaudu, et vähendada sõltuvust
haavatavatest tarneahelatest. SPIM-i eesmärk on tagada, et Euroopa ettevõtted, kes tegutsevad
rangemate keskkonnanõuete alusel, ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes
importtoodetega, mille tootmisel kehtivad leebemad reeglid. Meede aitab vältida olukorda, kus
tootmine viiakse keskkonnanõuete vältimiseks Euroopa Liidust välja, ning toetab Euroopa enda
tootmisvõimekuse tugevdamist ja varustuskindlust.
Mõistame Teie ettepanekut kaaluda ajutise dekarboniseerimise fondi kohaldamisala laiendamist
ka põllumajandussektorile. Samas soovime selgitada, et fondi eesmärk on pakkuda väga ajutist,
tagantjärele makstavat toetust (väljamaksetega aastatel 2028 ja 2029) neile tootjatele, kes on
otseselt SPIM-i kohaldamisalasse kuuluvad. Fondi laiendamine kaudselt mõjutatud sektoritele
muudaks selle ulatuse oluliselt laiemaks, samas kui fondi kogumaht on piiratud. Mida rohkem
potentsiaalseid taotlejaid fondi alla kuuluks, seda väiksemaks kujuneks toetus ühe taotleja kohta
ning seetõttu ei oleks sellest väetiste hinnatõusust mõjutatud põllumajandustootjatele sisulist abi
oodata. Seetõttu näeme, et fondi roll jääb paratamatult piiratud mõjuga ajutiseks meetmeks.
Ootame jätkuvat koostööd ning oleme valmis arutama Teie ettepanekuid ka edasistel kohtumistel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Koopia: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeirum
Eliise Merila, 626 2843
[email protected]