Tartu vangla · 26. veebruar 2025
Sisu (failidest)
26.02.2025 nr 2
ASEKANTSLERI KORRALDUS
Vanglate 2025. aasta eelarvete kasutamine
Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“
kinnitatud Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 28 ning justiitsministri 04.08.2008. a määruse nr
41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste
andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 1 alusel annan Tartu Vangla, Viru
Vangla ja Tallinna Vangla direktorile, vanglate kriminaalhoolduse direktorile, vanglate
ettevõtluskeskuse juhatajale, vanglateenistuse personaliosakonna juhatajale ja vanglateenistuse
haldusosakonna juhatajale korralduse lähtuda vanglate 2025. aasta eelarve ja eelarve reservi
kasutamisel järgmisest:
1) järgida käesoleva korralduse lisades sätestatud eelarvevahendite kasutamise reegleid ja
2) lähtuda käesoleva korralduse lisas 2 sätestatud ametikohtade arvestuslikest keskmistest
tasudest tööjõukulude eelarvete kasutamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
asekantsler
Lisa 1 Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2025. aastal
Lisa 2 Ametikohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja
arvestamiseks 2025. aastal
LISA
KINNITATUD
Asekantsleri 26.02.2025 korraldusega nr 2
Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2025. aastal
Vanglateenistuse eelarvevahendeid kasutatakse vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks, mis tulenevad vanglateenistuse strateegiast, tegevuskavadest ja eelarve programmi
tegevusest: Karistuste täideviimise korraldamine.
Vanglateenistuse kogueelarve vähenes võrreldes eelmise aasta baaseelarvega 10,8% (8,8 miljonit
eurot), sealhulgas palgafond vähenes 5,3% (2,2 miljonit eurot), Riigi Kinnisvara AS-ga (edaspidi
RKAS) seotud kinnistute ülalpidamiskulusid on vähendatud 14,8% (3,7 miljonit eurot) ja
majandamiskulud vähenesid 12,3% (0,68 miljonit eurot). Eelarves lähtutakse kinnipeetavate arvust
1 700.
Vangla mõistet kasutatakse edaspidi vanglate koosseisu kuuluvate vahetult asekantslerile alluvate
teenistujate ja struktuuriüksuste kohta, v.a kui on teisti välja toodud.
Palgafond eraldatakse vanglatele ametikohtadele kehtestatud pearahana (lisa 2), mille alusel teevad
vanglad otsuse iga teenistuja tasu osas. Vangla ei saa palgaraha erinevate ametikohtade gruppide
vahel ümber jagada, kuid võib teha väiksemaid muudatusi ühe ametnike grupi sees. Näiteks
sotsiaaltöötajate palka ei saa korrigeerida valvurite arvelt ja vastupidi, kuid vangla saab eristada
päevastes ja öistes vahetuses olevaid valvureid või määrata juhtidele erinevad tasud sõltuvalt nende
üksuse suurusest, keerukusest jt. Konkreetsed otsused teeb vangla juhtkond lähtudes seejuures
punktist 2.4.
Eelarve tekkepõhised limiidid sisaldavad maksukulusid ja ettemakseid, välja arvatud
majandamiskulud, mis ei sisalda käibemaksu. Vanglate eelarveläbirääkimistel esitatud informatsioon
kavandatavate kulude kohta omab eelarve ettevalmistamisel üksnes informatiivset tähendust. Sellest
infost ei tule vanglale õigust kulusid teha ega Justiits- ja Digiministeeriumi kohustust kulusid eelarvesse
arvestada. Vanglad on eelarve kasutamisel läbivalt säästlikud ning otsivad kulutõhusaid lahendusi.
Aasta jooksul jagab Justiits- ja Digiministeerium eelarvet ümber võrreldes algsete planeeringutega
lähtuvalt täpsustunud kuluprognoosist ja tegelikest kuludest.
Eelarveaastal kasutamata jäänud summade hiljem kasutamiseks tuleb esitada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis taotlus vanglateenistuse haldusosakonna eelarveteenistusele näidates ära
planeeritud väljaminekud tulevikus.
1. Majandamiskulud
1.1. Majandamiskulude eelarve eraldatakse terveks aastaks kulukoha/ressursi põhiselt. Koostöös
eelarveteenistusega on vanglal õigus määrata eelarve täpsem majandamiskulude eelarve
kasutus, mis ei ole reguleeritud käskkirja või korraldusega, arvestades vangla tegevusi
eesmärkide ellu viimisel ja õigusaktides sätestatud ülesandeid.
1.2. Käskkirjaga määratud eelarveartiklite muutmise vajadusest tuleb teavitada haldusosakonna
eelarveteenistust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada selleks eelnev
kooskõlastus.
1.3. Majandamiskulude puhul on vangla jaoks tegemist prognoositavate kuludega. Kui eelarve
täitmisel ilmneb, et vangla ei suuda prognoositavate kuluga täita seadusest tulenevaid
ülesandeid, tuleb sellest kohe teavitada haldusosakonna eelarveteenistust.
1.4. Majanduskulude viimane soetustaotluste esitamise tähtaeg on 30.november.
2. Personalikulud
2.1. Personalikulude eelarve on jagatud kaheksaks eraldiseisvaks personalieelarve alagrupiks:
2.1.1. vanglaametnikud, v.a käesoleva loetelu punktides 2.1.6 kuni 2.1.8 nimetatud
struktuurides asuvad ametnikud;
2.1.2. kriminaalhooldus;
2.1.3. sekkumistegevuste osakond;
2.1.4. vangla tugiteenuste töötajad;
2.1.5. vanglateenistuse haldusosakond (edaspidi haldusosakond);
2.1.6. sisekontroll;
2.1.7. vanglateenistuse personaliosakond (edaspidi personaliosakond);
2.1.8. vanglateenistuse IT ja andmehaldus.
2.2. Personalikulude eelarve eraldatakse eraldi igale personalieelarve alagrupile
teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu (lisa 2) ja tegelikult täidetud kohtade prognoosi
alusel.
2.3. Personalieelarvet võib kasutada üksnes sellesse alagruppi kuuluvate teenistujate
töötasustamiseks, seejuures võib teenistuskohale arvestatud keskmist tasu ümber jagada
ainult struktuuriüksuste juhtide teenistuskohtade vahel. Personaliosakonnas ja
haldusosakonnas võib teenistuskohale lisa 2 tabel 9 alusel eraldatud ja arvestatud keskmist
tasu ümber jagada vastava teenistuse teenistuskohtade vahel.
2.4. Personalikulude eelarvesse vahendite eraldamine teenistuskohtade arvestusliku keskmise
tasu alusest erineval alusel lepitakse kokku personaliosakonna juhatajaga või tema poolt
määratud isikuga ning vähemalt ametikoha, selle koormuse, teenistuja ja eraldatavate
vahendite suuruse täpsusega.
2.5. Lisaks punkti 2.2 alusel kujunevale eelarvele eraldatakse vanglaametnike osas eelarvesse
järgmised tasud koos tööandjamaksudega:
2.5.1. tööandjapension;
2.5.2. väljateenitud aastate tasu;
2.5.3. relvastatud üksuse liikmete tasu;
2.5.4. praktika juhendamine;
2.5.5. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasu;
2.5.6. valveaja eest makstav lisatasu.
2.6. Eraldatud personalieelarvet muudetakse eelarveaasta kestel lähtuvalt koosseisu täituvusest,
eelarve tegelikust täitmisest ja kuluprognoosist.
2.7. Vangla võib personalikulude eelarvet kasutada järgmiselt:
2.7.1. määrata põhipalgad teenistujatele nii, et arvestuslike keskmiste tasude summa, mida
on korrigeeritud koosseisu tegeliku täituvusega, ei ületaks kalendriaastas eeltoodud
arvutuse alusel kujunevat summat;
2.7.2. vanglaametnike väljateenitud aastate tasude maksmiseks – vastavalt staaži täitumisele;
2.7.3. relvastatud üksuse liikmetele relvastatud üksuse tasude maksmiseks;
2.7.4. lisatasude maksmiseks eriülesannete täitmise eest:
2.7.4.1. uue töötaja, õpe töökohal ja praktika juhendamise tasu:
2.7.4.1.1. 200 eurot ühes kalendrikuus kinnitatud valvuri juhendaja profiilile vastavad
ametnikud. Uue valvurist teenistuja juhendamine kestab 2 kuud, kutseõppe
praktika juhendamine 7 nädalat ja õpe töökohal juhendamine kogu juhendatava
õppe perioodi.
2.7.4.1.2. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni
juhtumikorralduse õppekava praktika juhendamise eest
kriminaalhooldusametnikule (praktika kestvus 2 nädalat);
2.7.4.1.3. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni
õppekava õiguskaitsemenetluse (kestvus 4 nädalat), juhtumikorralduse praktika
(4 nädalat), lõpupraktika (3 nädalat) juhendamisperioodi eest inspektor-
kontaktisikule, kes vastab kinnitatud juhendaja profiilile;
2.7.4.2. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasude ning valveaja tasude
maksmiseks.
2.7.5. lisatasude maksmiseks täiendavate ühekordsete ülesannete eest, mida ei ole vanglas
varem täidetud, mis ei ole igapäevased ja on antud Justiits- ja Digiministeeriumist või
vanglateenistuse personaliosakonnast – eelnevalt kooskõlastatud summas.
2.8. Eelarves prognoositavad vabad vahendid (nt töövõimetuslehel viibivate ametnike arvelt või
ametikoha vabanemisel tekkivad vabad vahendid) on eelarve kavandamisel arvesse võetud.
Seetõttu ei ole vanglal võimalik neid suunata põhipalkadesse ega muude tasude, hüvitiste
või kulude katmiseks.
2.9. Eelarves täiendavalt tekkivaid vabu vahendeid kasutatakse:
2.9.1. puhkusreservi kohustuse tasumiseks;
2.9.2. riigipühal töötamise tasustamiseks;
2.9.3. teenistujate ületunnitöö tasustamiseks;
2.9.4. personaliosakonna juhataja või tema poolt määratud isiku eelneval kooskõlastusel,
otstarbel ja mahus.
2.10. Eraldatud eelarvevahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning kasutada
arvestatud vahendeid vaid eesmärgil, mille tarbeks need on arvestatud.
2.11. Vanglal tuleb võimalusel korraldada töö nii, et lisaülesannete täitmise eest tasu maksmise
kohustust ei teki ja ergutusi vangistusseaduse § 151 lg 2 p 2 - 4 alusel ei määrata. Lisatasu
(sh lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ja preemiat) on lubatud maksta ja
eelnimetatud ergutusi määrata p 2.7.5 ja p 2.9.4 alustel ja korras.
2.12. Vanglal tuleb võimalusel tööaeg planeerida ja töö korraldada nii, et ületunde ei teki.
2.13. Personalikulud on vangla jaoks arvestuslikud kulud (v.a juhifond ja erisoodustusega
maksustatavad üritused), st vangla koostöös personaliosakonnaga peab järgima kulutuste
tegemisel täidetavat koosseisu, õigusakte ja eelarvereegleid ning tagama, et määratud tasud
ei ületaks arvestuslikke kulusid samade teenistuskohtade vahel.
2.14. Juhifondi eraldamise kohta tehakse otsus jooksva eelarveaasta 1.maiks ja 1.oktoobriks.
Juhifondi on selle eraldamisel võimalik kasutada ainult jooksval eelarveaastal tekkepõhiselt
lisatasude maksmiseks. Juhifondi ei ole lubatud kasutada põhipalkade suurendamiseks ega
puuduvate teenistujate asendamisega seotud lisatasude maksmiseks.
2.15. 2025. aastal on igal üksusel, osakonnal ja teenistusel võimalik kasutada meeskonnaürituste
jaoks eraldatud eelarvet. Meeskonnaürituste eelarve aluseks on 35 eurot (sisaldab
erisoodustusega seotud kulusid) eelarve koostamise ajal täidetud koosseisust ja seda ei
korrigeerita aasta jooksul muutunud koosseisust tulenevalt. Meeskonnaüritused aitavad
meekonnaliikmetel üksteist paremini tundma õppida, parandada omavahelist koostööd,
tugevdada meeskonna sidusust ja kuuluvustunnet. Eelarvet võib kasutada ainult
meeskondlikeks üritusteks ja koolitusteks.
3. Töötervishoid ja hüvitised
3.1. Tervise edendamise kulud: tervise- ja spordikulud
Erisoodustusena ei maksustata tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja
kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
Vanglad võivad võimaldada kõikidele teenistujatele järgmisi tervist edendavaid tegevusi kuni 100 euro
eest kvartalis (koos käibemaksuga) teenistuja kohta:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused.
Kulusid võib teha vaid maksuvaba piirmäära ulatuses. Kulusid võib soetada ette ainult kvartali
ulatuses. Selleks tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega
maksustamisele. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi.
Tervise edendamise kulusid ei maksta emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.
3.2. Vanglaametnike spordikulud
Vanglaametniku töö iseloomust tulenevalt on vajalik ettenähtud tasemel kehalise võimekuse
olemasolu ja selle pidev säilitamine. Vanglaametnike puhul, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja
pidevalt tagada hea füüsilise vormi olemasolu, ei ole sportimisvõimaluste tagamine erisoodustus, vaid
tavaline tööks vajalik kulutus.
Vanglaametnikel on kvartalis õigus tagasi taotleda spordikulude hüvitamist kuni summas 50 eurot.
Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Vanglaametnike
spordikulusid ei hüvitata emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.
3.3. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine (maksuvabalt hüvitamine)
Vangla kui tööandja hüvitab teenistujale 100 eurot kahe aasta jooksul (perioodi algus 01.02.2024),
kuid mitte rohkem kui 70%, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid või muud
nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, nt kuvariga tööks sobivad läätsed) maksumusest kui:
1) nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse
15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja
prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid on ette nähtud kuvariga
töötamiseks ning töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis on selgunud,
et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid
abivahendeid või
2) töötaja ei tööta kuvariga, kuid töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust
korrigeerivate abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos (TTOS).
Kulude hüvitamisel tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega
maksustamisele. Seejuures ei hüvitata kulusid emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse
ajal.
4. Tervisepäevade võimaldamine
Alates 1. veebruarist 2024 võimaldatakse kõikidele vanglateenistujatele 3 tervisepäeva aastas.
Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Tervisepäeva eesmärk on toetada
teenistujate heaolu ning anda võimalus vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks töölt end vabaks võtta.
Tervisepäev aegub kalendriaasta jooksul. Tervisepäeva ei hüvitata töösuhte lõppemisel rahas.
Tegemist ei ole täiendava põhipuhkuse päevaga. Tervisepäeva ei saa kasutada puhkusele ega
riigipühale vahetult eelneval ja järgneval päeval ega riigipühal. Tervisepäeva kasutamisest tuleb
teavitada enda vahetut juhti enne vahetuse algust ning esitada riigitöötaja infoportaalis (RTIP)
vastavasisuline avaldus tervisepäeva kasutamiseks. Vahetu juht võib keelduda tervisepäeva
andmisest, kui meeskond on alamehitatud.
5. Tsentraalne reserv ja lisavahendite eraldamine
Lisaks määratud eelarvele eraldatakse vanglatele summad konkreetseteks Justiits- ja
Digiministeeriumi korraldusel tehtavateks tegevusteks (tabel 1). Ministeeriumi korraldusel tehtud kulud
fikseeritakse eelarveteenistuses ja määratakse nende eraldamine vanglatele. Juhul, kui eelarve
eraldamise käskkirjas ei sisaldu eelarveeraldust Justiits- ja Digiministeeriumi või personaliosakonna
korraldusel tehtud kulu katteks, tuleb sellest eelarveteenistust kohe teavitada. Vastupidisel juhul
eeldatakse, et vangla on vastavad vahendid leidnud talle varem eraldatud eelarve sees.
Tabel 1 Vanglate reservi planeeritud kulud on jagatud vastutusvaldkondade järgi järgmiselt:
Personaliarendus Taasühiskonnastamise talitus
YYJ60-47
Tsentraalne koolitusplaan OKJ60-42: Kinnipeetavate kulud
Juhtide arengupäevade ja arutelutubade, YYJ60-46: Sõltuvusravi asenduskaristusena
uuringute ja muude personalitegevuste OKJ60-50: Elektrooniline järelevalve
läbiviimine OKJ60-52: Keeleõpe
Info ja PR teenused OKJ60-53: Sotsiaalprogrammid
URJ60-452
Vanglateenistuse aastapäeva üritus
Karistuse täideviimise talitus Halduskulud
OKJ60-43 YYJ60-45:
Kaitsevarustus, relvastus jm Tunnustusmedalid ja -märgid
Laskemoon ja narkotestid Välissuhtlus
Turvasüsteemide arendus Õigusnõustamine
6. Majandustegevusest laekuvad tulud
6.1. Jooksva aasta majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutab vangla ja haldusosakond
sama majandustegevuse kulude katteks.
6.2. Haldusosakonna eelneval kooskõlastusel võib majandustegevusest laekuvaid tulusid
kasutada käesolevas korralduses toodust erineval otstarbel ja mahus.
6.3. Kui majandustegevusest laekuvad tulud on prognoositust suuremad ja vangla peab nende
täiendavat kasutamist otstarbekaks, siis pöördub vangla ettepanekuga haldusosakonda.
6.4. Majandustegevusest laekuvad tulud jagunevad järgmiselt:
6.4.1. Personalisöökla;
6.4.2. Pikaajalised kokkusaamised;
6.4.3. Lühiajalised väljaviimised;
6.4.4. Kaubad ja teenused kolmandatele isikutele;
6.4.5. Vanglateenistuse ettevõtluskeskus
6.5. Vajadusel saab eelarveteenistus avada täiendavaid kulukohti, et eristada tulude ja kulude
jälgimist.
LISA 2
KINNITATUD
Asekantsleri 26.02.2025 korraldusega nr 2
Teenistuskohtade arvestuslikud keskmised tasud
tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2025. aastal
Tabelites toodud teenistuskohtade arvestuslik keskmine tasu vastab 1,0 koormusele.
Tabel 2 Personalieelarve alagrupp: kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste osakonna riigiametnikud ja töötajad
Kriminaalhooldus Arvestuslik keskmine tasu
Teenistuskoht Arenduse osakond,
Ida-Harju, Lääne- Pärnu ja Tartu sekkumistegevuste Sekkumistegevuste
Harju ja Viru kriminaal- osakond (Ida-Harju, osakond (Pärnu,
kriminaalhooldus hooldus Lääne-Harju, Viru Tartu piirkond)
piirkond)
Nooremametnik 1 670 1 520 - -
Kriminaalhooldusametnik 2 000 1 820 - -
Vanemkriminaalhooldusametnik 2 300 2 090 2 300 2 090
Vanemkriminaalhooldusametnik-
2 530 2 300 2 530 2 300
metoodik
Ekspert - - 2 800 -
Osakonnajuhataja 3 000 3 000 3 000 3000
Arvestuslik keskmine tasu
Tallinna
Sekkumistegevuste osakond Tartu Vangla Viru Vangla
Vangla
Peaspetsialist-metoodik 2 530 2 300 2 530
Psühholoog 2 700 2 411 2 700
Sotsiaaltöötaja 2 000 1 820 2 000
Tegevusjuhendaja 1 755 1 566 -
Kaplan 1 950 1 741 1 950
Vanemkaplan 2 145 1 915 2 145
Osakonnajuhataja 3 000 2 700 3 000
Välismaalaste koordinaator, hariduskorraldaja,
huvijuht, huvijuht-raamatukoguhoidja, riigikeele õppe 1 950 1 741 1 950
korraldaja, haridus- ja riigikeele õppe korraldaja
Tabel 3 Personalieelarve alagrupp: IT ja andmehalduse vanglaametnikud ja riigiametnikud
Arvestuslik keskmine tasu
Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Peaspetsialist - 3 025 -
Andmeanalüütik - 3 630 -
Tabel 4 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes paiknevad riigiametnikud (tasu diferentseerimine tööaja
alusel)
Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus 8h 12h 8h 8h
12h (öine) 12h (öine)
(päevane) (öine) (päevane) (päevane)
Valvur või saatja 1 855 2 040 1 712 1 832 1 900 2 040
Valvur (III üksus) - - - - 2 100 2 240
Valvur (II üksus) - - - - - 2 440
Vanemvalvur, vanemsaatja või
2 040 2 244 1 885 1 955 2 100 2 250
vanemvalvur-instruktor
Vanemvalvur (III üksus) - - - - 2 310 2 450
Vanemvalvur (II üksus) - - - - - 2 690
Spetsialist (operaator) - 1 855 - 1 712 - 1 900
Spetsialist (pääsla ja kokkusaamiste
- - - -
üksus) 1 855 1 900
Peaspetsialist-korrapidaja - 2 657 - 2393 - 2 657
Inspektor-korrapidaja abi - 2 310 - 2081 - 2 310
Tabel 5 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud
Teenistuskoht ja tasu
diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Üksuse juht 3 300 3 000 3 300
Inspektor-üksuse juhi abi 2 145 2 035 2 145
Inspektor-kontaktisik 2 448 2 229 2 448
Inspektor-kontaktisik (III üksus
2 750
alaealiste ja noorte sihtgrupp)
Inspektor-kontaktisik (II üksus) - - 2 815
Peaspetsialist vastuvõtuüksus 2 244 - -
Teabe- ja uurimisosakonna juhataja 3 300 3 000 3 300
Teabe- ja uurimisosakonna
2 766 - 2 766
peaspetsialist
Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 2 539 2 475 2 539
Tabel 6 Personalieelarve alagrupp: sisekontroll
Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Sisekontrolli valdkonna spetsialist 2 600 2 475 2 600
Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist 2 894 2 894 2 894
Tabel 7 Personalieelarve alagrupp: tugiteenuste teenistujad
Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Juhiabi 2 000 1 900 2 000
Jurist 2 600 2 475 2 600
Vanemjurist 2 894 2 894 2 894
Tabel 8 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes töötavad riigiametnikud (alus eelarvestamisel)
Teenistuskoht ja tasu
diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Valvur või saatja 1 972 1 777 2 040
Vanemvalvur või vanemsaatja 2 169 1 955 2 244
Valvur (II üksus) - - 2 440
Vanemvalvur (II üksus) - - 2 690
Valvur (III üksus) - - 2 240
Vanemvalvur (III üksus) - - 2 450
Peaspetsialist-korrapidaja 2 657 2 393 2 657
Inspektor-korrapidaja abi 2 310 2 081 2 310
Spetsialist 1 855 1 712 1 900
Tabel 9 Teenistuskohtade arvestuslikust keskmisest tasust erineval alusel kokku lepitud tasud tööjõukulude eelarve
eraldamiseks ja arvestamiseks
Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Teenistuskoht või osakond
Direktor + + +
Direktori asetäitja + +
Relvastatud üksuse ülem +
Relvastatud üksuse nõunik +
Kriminaalhoolduse direktor +
Vanglateenistuse personaliosakond +
Vanglateenistuse haldusosakond +
Vanglateenistuse ettevõtluskeskus +
Peakaplan +
Vanemkriminaalhooldusametnik (noored) Tartu
või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas
+
Kriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või
Pärnu kriminaalhooldusosakonnas
+