Ettepanek Vahemadala tulepaagi tule iseloomu muutmiseks

Vahemadala tulepaagi tulele püsiosa lisamisest Analüüs LTO 2015 Nr 300 Vahemadala tulepaak Fl R 10 s (1+9) 6 M Vahemadala tulepaak paikneb Tallinna lahes Paljassaare tipust 1,7 miili põhja pool ja hoiatab Naissaare ja Paljassaare vahelt Tallinna lahte kulgeval laevateel asuva Vahemadala eest, kus sügavus on vaid 4 meetrit. Vahemadalast põhja poolt viib mööda Suurupi ja lõunast Viimsi siht. [Vali, J. 2011] Seega on tähistatav madal ohtlik vaid suurtele laevadele, kuid märk on silmapaistva orientiirina kasulik kõigile veeliiklejatele. Tallinna laht on meie merealade hulgas eriline paik – poolsaarte ja Naissaare poolt suhteliselt suletud ja kitsal veealal on Eestis kõige tihedam laevaliiklus ning Tallinna linna läheduse tõttu on pimedal ajal taustavalguse tase kõrge. Hulga piki rannikut paiknevate sadamate ja mitmete veealuste ohtude tähistamiseks on paigaldatud kümneid navigatsioonimärke (-tulesid). Seega on navigatsioonisituatsioon üsna keeruline ja märgistusest vajaliku visuaalse info saamiseks peab tulekarakteristikate valik olema eriti hästi läbi kaalutud. Veeteede ametis on arutletud plinkiva püsitule kasutamise põhimõtete üle ning tänaseks läbi viidud vaatluskatsed kolmel tulemärgil. Nii Eestis kui mujal riikides tehtud vaatluskatsete tulemusena on leidnud kinnitust, et püsiosa lisamine (mitte väga lühikese pimeda osaga) tulele parandab oluliselt nende avastamist ja jälgimist. Samas tekkis LTOs küsimus, kas püsiosa lisamine võiks hoopis halvendada tulede eristatavust niigi tulesid täis taustast. Teoreetilise alusena sai esialgu sõnastatud järgmised põhimõtted: Avamerel, kus on hõredam liiklus, rohkem ruumi ja vähem tulega navigatsioonimärke, võib kasutada pikema perioodiga tulesid ja „hõredamaid“ karakteristikaid. Kitsastel merealadel, tihedama liikluse ja suurema liikluse kiirusega ning suurema hulga tulega navigatsioonimärkidega aladel tuleks eelistada lühema perioodiga ning kiirema ja eristuvama iseloomuga tulesid. Eeldades, et pigem vajavad esmajärjekorras „järele aitamist“ märgid, mis on pikima plingi pimeda osaga (10 sekundit ja rohkem), võeti need esimesena vaatluse alla. Selliste märkide tuledele püsiosa lisamine parandaks selgelt nii nende märkide tule avastatavust kui ka jälgitavust. Õnnestunud katsed Sõrve märgil kinnitasid, et üksikute avamere-tulede puhul võib plingile üsna julgelt püsiosa lisada. Pärnu sihi katsed ei olnud aga piisavalt heaks näiteks tugevama valgustausta puhul püsiosa kasutamise eeliste kinnitamiseks. Pärnu linna taustvalgus ei mõju sedavõrd mere ja laevatee suunal. Seega valiti järgmiseks katseks Vahemadala tulepaak, millel on pikk plingi pime osa (9 sek), aga asukoht suure taustvalguse ja liiklustihedusega alal. Vahemadalat on varasemalt tähistatud ujuvmärkidega, samuti seisis seal 1929-1933 tulelaev. 1950 tulepoi Fl R 5 s (0,5+4,5) 1979 4 M Fl Or 4 s (1+3) 1988 6 M Fl R 5 s (1+4) 1994 6 M Fl R 10 s (1+9) Plinki muudeti pikemaks energiasäästu vajadusest lähtuvalt, kui radioaktiivsetel isotoopidel töötavad energiaallikad demonteeriti. 4...5 sekundiline plingi periood tundub antud asukohas optimaalne nii ajaloolisele praktikale toetudes kui ka veeala suhtelist kitsust ning liikluse tihedust arvesse võttes. Selle vastu räägib aga mitmete lühikese perioodiga punaste tulede kasutamine ümbritsevates sadamates. Vahemadala tulepaagi plingi eristatavuse hindamiseks ümbritsevatest tuledest on lisas välja toodud piirkonna teiste Vahemadala tule arvutuslikus töötsoonis (6 M) asuvate tulega märkide andmed. Nagu näha, on ümberkaudsed tuled enamasti palju lühema perioodiga (0,5...4 s) või pikema perioodi puhul (8...15 s) Vahemadalast erineva plingiga (LFl või grupiplink). Samuti eristab Vahemadala tuld teistest hästi tema punane värv. Kuigi ümberkaudu on ka teisi punaseid tulesid (Miiduranna, Pirita, Reidikai, Paljassaare jt), on need oluliselt erineva plingiga ning enamasti ka väikese nähtavuskaugusega. Lõpliku otsuse tegemiseks viidi detsembris 2014 läbi vaatluskatsed. Vahemadala tulepaagi plingile lisati ajutiselt püsiosa, teavitati katsest laevajuhte ja lootse ning paluti neil saata arvamusi muudatuste vajalikkuse kohta. Katset puudutav kirjavahetus on käesolevale analüüsile lisatud. Katse ajaks lisati plingile püsituli tugevusega ca 3% plinktulest. Plinktule valgustugevus on ca 420 cd ja püsitulel ca 17 cd = 2,4 M nähtavuskaugust. Vahemadala tulepaagi plinkiva püsitule vaatlused ei kinnitanud kahtlust, et tugeva taustavalgustuse puhul püsiosa lisamine hoopis vähendab tule kontrastsust (ja seega ka eristatavust). Kuna Tallinna laht on meie vete suurima valgustatusega ala, võib sellest järeldusest lähtuda ka mujal Eestis. Ka Tallinna lootsidelt ning parvlaevajuhtidelt saadud tagasiside kinnitas plinkiva püsitule paremust võrreldes senise plinktulega. Seega võib Vahemadala tulepaagi praegust tule iseloomu lugeda ümbritsevatest tuledest piisavalt eristuvaks ning püsiosa lisamine plingile parandaks tema avastatavust ja jälgitavust oluliselt. Plingiperioodi lühendamine ei oleks Vahemadala puhul hea lahendus, kuna see muudaks tule sarnasemaks teiste ümberkaudsete punaste tuledega, mille plingi periood on 2...4 sekundit. Kokkuvõttes soovitab LTO võtta Vahemadala tulepaagi tule iseloomuna kasutusele plinkiva püsitule. Laevateede osakond 12.01.2015 LISA 1. Vahemadala tule arvutuslikus töötsoonis (6 M) asuvate tulega navigatsioonimärkide andmed 200 Tallinnamadala TT Fl(2) W 15 s (1+1+1+12) 10 M 215.1 Rohuneeme sad.merekanali.al Oc R 2s (0,5+1,5) 2M 215.2 Rohuneeme sad.merekanali.ül Oc R 2s (0,5+1,5) 2M 220 Aegna TP Fl W/R 4 s (0,5+3,5) 6M 222 Aegna sadamakai TP Fl W/R/G 4 s (1+3) 227 Rohuneeme sadamakai TP Fl G 3s (1+2) 3M 228 Rohuneeme sadama sihi al TP Oc R 3s (0,5+2,5) 2M 229 Rohuneeme sadama sihi ül TP Oc R 3s (0,5+2,5) 231 Viimsi sihi al TP Iso W 3s (1,5+1,5) 12 M 232 Viimsi sihi ül TP Iso W 3s (1,5+1,5) 13 M 233 Miiduranna sadama sihi al TP Fl(2) G 3s (0,5+0,5+0,5+1,5) 2M 234 Miiduranna sadama sihi ül TP Oc G 5s (2+3) 2M 235 Miiduranna sadamamuuli TP Q R (0,5+0,5) 3M 237 Miiduranna sad.N-bas.m TP Fl W 3s (1+2) 3M 238 Reidikai TP Fl(3) R 3s ((0,5+0,5)*2+0,5+2) 2 M 241 Pirita sihi al TP Iso R 2s (1+1) 5M 242 Pirita sihi ül TP Iso R 4s (2+2) 5M 243 Pirita põhjamuuli TP Fl R 3s (0,5+2,5) 2M 244 Pirita lõunamuuli TP Fl G 3s (0,5+2,5) 1M 251 Tallinna sihi al TT Oc W/G 5 s (1,9+3,1) 12/6 M 252 Tallinna sihi ül TT Q(5) W 5s (0,3+0,4)*4+0,3+1,9 12/6 M 255 Vanasadama põhjamuuli TP Fl W 2s (0,3+1,7) 3M 256 Vanasadama kruiisikai TP Fl W 3s (1+2) 3M 259 Vanasadama kruiisikai 2 TP Oc W 2s (0,5+1,5) 3M 270 Lennusadama idamuuli TP Fl R 3s (1+2) 2M 271 Lennusadama läänemuuli TP Fl G 3s (1+2) 2M 275 Miinisadama läänevärava TP Fl(3) G 8s (0,5+1)*2+0,5+4,5 3 M 276 Miinisadama läänevärava TP Fl(3) R 8s (0,5+1)*2+0,5+4,5 3 M 280 Hundipea sadamakai TP Fl W 7s (1+6) 2M 281 Paljassaare sadama sihi al Iso R 6s (3+3) 3M 282 Paljassaare sadama sihi ül Iso R 6s (3+3) 3M 310 Hülkari TP Fl W 6s (1+5) 6M 314 Naissaare sadamamuuli TP Fl G 2s (0,5+1,5) 2M 315 Naissaare sadama TP Fl W/R 2 s (0,3+1,7) 5M 320 Naissaare TT LFl W 10 s (3+7) 12 M 335 Vene-Balti sadama põhjakai TP Fl G 5s (0,5+4,5) 2M 336 V-Balti sadama S-basseini TP Q W (0,5+0,5) 7M 337 Piirivalvesadama lainem. NW Fl R 3s (0,5+2,5) 4M 338 Piirivalvesadama lainem. SE Fl R 4s (0,5+3,5) 4M 339 Piirivalvesadama lõunamuuli Fl G 4s (0,5+3,5) 4M 340 Bekkeri sadamamuuli TP Iso W/R/G 2 s (1+1) 3/2/1 M 348 Meeruse sadamakai TP Oc W/R 5 s (2+3) 4/2 M 351 Meeruse sadama sihi al TP Q W (0,5+0,5) 4M 352 Meeruse sadama sihi ül TP Iso W 4s (2+2) 4M 355 Kopli lahe sihi al TP Iso R 4s (2+2) 7M 356 Kopli lahe sihi ül TP Iso R 4s (2+2) 7M 374 Suurupi sihi al TT Iso W 3s (1,5+1,5) 11 M 375 Suurupi TT, sihi ül Oc(2) W 15 s (1,5+4,5+4,5+4,5) 12 M Poid: 206 Uusmadala E Q(3) W 10 s 3M Uusmadala uurimispoi Fl Y 5s 210 Keskmadala E Q(3) W 10 s 3M 211 Tallinn 1 LFl W 10 s (2+8) 3M 212 Tallinn 2 LFl W 10 s 3M 213 Tallinn 3 LFl W 10 s 3M 223 Kräsuli väina N Q W 3M 225 Aegna W Q(9) W 15 s 3M 236 Miiduranna sad. vasak Fl R 3s (0,3+2,7) 3M 240 Miiduranna sad. vasak Fl R 3s 3M 253 Russalka madala N Q W 3M 254 Russalka madala N Q W 3M 257 Russalka madala W Q(9) W 15 s 3M 263 Patareisadama vasak Fl R 3s (0,3+2,7) 3M 264 Patareisadama parem Fl G 3s 3M 283 Paljassaare sadama S Q(6)+LFl W 15 s 3M 284 Paljassaare madala S Q(6)+LFl W 15 s 3M 285 Paljassaare E Q(3) W 10 s 3M 288 Katariina kai E Q(3) W 10 s 3M 290 Paljassaare N Q W 3M 295 Vahemadala N Q W 3M 296 Naissaare kari S Q(6)+LFl W 15 s 3M 325 Koplinina N Q W 3M 330 Koplinina W Q(9) W 15 s 3M 368 Suurupi 1 LFl W 10 s (2+8) 3M 369 Suurupi 2 LFl W 10 s 3M 370 Suurupi 3 LFl W 10 s 3M LISA 2. Kirjavahetus Vahemadala tulepaagil plinkiva püsitule katse kohta ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ VÄLJA LÄINUD KIRJAD ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 24.11.2014 Tere Veeteede Ametil on plaanis katsetada Vahemadala tulepaagil plinkiva püsitule (fixed and flashing, FFl) kasutamist. Plinkiv püsituli tähendab, et plinkide vahel jääb pimeduse asemel põlema nõrk tuli, mis võimaldab ka plinkide vahelisel ajal märgi asukohta tuvastada. Seda režiimi oleme seni edukalt katsetanud ning kasutusele võtnud Sõrve tuletornil ja Pärnu meresihi ülemisel tulel. Nüüd soovime sellist tule põlemisrežiimi katsetada ka tiheda liikluse ja tugeva taustavalgusega Tallinna lahel ning saada siin liikuvate laevajuhtide hinnanguid katsetatava plinkiva püsitule kohta võrdluses praeguse plinktulega. Tagasiside põhjal kaalume plinkiva püsitule kasutusele võtmist Vahemadala tulepaagil ja tulevikus ka teistel pikema perioodiga tuledel. Katseperiood on planeeritud 02. - 08.12.2014. Oleme tänulikud kui saadate katseperioodi lõpus aadressil [email protected] tagasisidet, kas ja mil määral on plinkiv püsituli ka tegelike kasutajate hinnangul parem kui tavaline plinktuli. Täiendavalt plinkiva püsitule kohta võib lugeda nt laternatootja kodulehelt artiklist http://cyber.ee/uudised/plinkivad-pusituled-meresoiduohutust-parendamas/ Lugupidamisega Pärtel Keskküla laevateede osakonna peaspetsialist Veeteede Amet [email protected] Tel 620 5681 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 11.12.2014 Tere Vahemadala tulepaagi plinkiva püsitule ametlik katseperiood sai läbi, kuid hetkel on tuli kohapeal käimise vajaduse ja halvenenud ilmaolude tõttu veel tavaliseks plinktuleks tagasi muutmata. Palume tagasisidet järgmistes küsimustes: - Kas ja kui olulisel määral on Vahemadala tulepaagi tuli plinkiva püsitulena paremini nähtav kui tavaline plinktuli? - Kas Vahemadala tulepaagi tule perioodi suhteliselt pikk pime osa on probleemiks? - Kumb võiks Teie kui kasutaja hinnangul tule jälgimiseks parem olla - kas plinkiva püsitule kasutamine või plingi perioodi pimeda osa lühendamine? Alati on teretulnud ka muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud navigatsioonimärkide, laevateede jms kohta. Lugupidamisega Pärtel Keskküla laevateede osakonna peaspetsialist Veeteede Amet [email protected] Tel 620 5681 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ VASTUSED ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 08.12.2014 Tere! Plinkiv püsituli Vahemadala tulepaagil on hästi nähtav ja eristatav. Kindlasti annab teatud eelised tavalise plinktule vastu ja on kergemini tuvastatav. Ilusat jõuluaega soovides, Lugupidamisega / Best regards Rein Õnnis, Kapten, M.S. Baltic Queen ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 11.12.2014 Tervist, - Plinkiv püsituli on kindlasti paremini nähtav; - Ma ei pea seda eriliseks probleemiks, aga plinkiva püsitulena on võimalik probleem kindlasti väiksem; - Eelistan plinkivat püsituld. Parimate soovidega/ With best regards Tarmo Ojamets Kapten/Master +372 52 61 910 [email protected] ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 15.12.2014 Tervist ! Siinkohal sulle vanemmerelootsi arvamus, mis ühtib enamiku meie lootside arvamusega. Lugupidamisega Tallinna Lootsimispiirkonna juhataja Harry Sillamaa From: Kuido [mailto:[email protected]] Sent: Monday, December 15, 2014 11:46 AM To: Eesti Loots - Harry Sillamaa Subject: RE: Plinkiva püsitule katsetamine Vahemadala tulepaagil - Kas ja kui olulisel määral on Vahemadala tulepaagi tuli plinkiva püsitulena paremini nähtav kui tavaline plinktuli? plinkiva püsitulega on oluliset paremini nähtav kui tavaline plinktuli - Kas Vahemadala tulepaagi tule perioodi suhteliselt pikk pime osa on probleemiks? Pikk pime osa on probleemsem, kuna tule avastamine on raskendatud - Kumb võiks Teie kui kasutaja hinnangul tule jälgimiseks parem olla - kas plinkiva püsitule kasutamine või plingi perioodi pimeda osa lühendamine? Mere poolt maale vaadates on oluliselt parem plinkiva punase püsitule kasutamine, kuna väga suureks segavak faktoriks on rannikul ohtralt olevaid valgeid valgustite tulesi. Samuti on Vahemadala tulepaak üks olulisemaid meremärke, mille abil merel on võimalik orienteeruda. Parimate soovidega Kuido Koppel ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Saatja: "Olavi Heinlo" <[email protected]> Saaja: "'Karin Jaanhold'" <[email protected]> Teema: Vastus 6-3.-3./380 Ettepanek Vahemadala tulepaagi tule iseloomu muutmiseks Kuupäev: 2015-02-26 09:00 Meie: 6-3.-3./380 Tere! Vahemadala tulepaagi andmed on vastavalt 05.02.2015 koosoleku otsustele (REG. NR.: 1-3.-3./4) kantud navigatsiooniteabesse. Olavi Olavi Heinlo juhataja asetäitja / Deputy Head kartograafiaosakond / Cartography Department Veeteede Amet / Estonian Maritime Administration Tel: +372 6205 621 Mobile: +372 5043 844