Detailplaneeringu kooskõlastamine

Subject: Fwd: koosk�lastus From: Tormis Lepik <[email protected]> Date: 16.02.2015 14:45 To: [email protected] Tere Saadame koosk�lastamisele Kalat��stuse detailplaneeringu. Lugupidamisega Tormis Lepik 5225069 Attachments: Kiri nr 9-1.3-209.pdf 441 KB Kalat��stuse_dp_seletuskiri (2).pdf 796 KB Kalat��stuse_dp_p�hijoonis (2).PDF 728 KB Kalat��stuse dp asukohaplaan (1).PDF 282 KB DP Projektbüroo OÜ Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006) Algataja: Kihelkonna Vallavalitsus Kihelkonna alevi, Pargi 2 93401 Koostaja: DP Projektbüroo OÜ Rohu 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819 Saare maakond, Kihelkonna vald, Rootsiküla küla, Kalatööstuse mü. Kat. tunnus 30101:003:0040 KALATÖÖSTUSE MÜ. DETAILPLANEERING TÖÖ NR 10-14-DP Projekteerija: Alar Oll Esitatud: veebruar 2015 KURESSAARE 2015 DP Projektbüroo OÜ e-mail: [email protected] Rohu 5, Kuressaare 93819 tel: 4545491 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP KÖITE KOOSSEIS 1. Menetlusdokumendid 1. Kihelkonna Vallavalitsuse korraldus 08.mai 2014 nr 74 ja lisa detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. 2. Seletuskiri 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD ............................................................................................... 3 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED................................................ 3 1.2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID. ................................................ 3 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD: ................... 3 2.DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................... 3 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................. 4 3.1.DETAILPLANEERINGU ALA ASUKOHT JA SUURUS: ....................................... 4 3.2.OLEMASOLEVA RUUMI KIRJELDUS (HOONED, TEED, HALJASTUS, MAASTIK, TRASSID), MAAÜKSUSTE STRUKTUURI JA KEHTIVATE KITSENDUSTE KIRJELDUS: .......................................................................................... 4 3.3.ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS:.................. 5 3.4.KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NÕUDED JA NENDEGA ARVESTAMISE VAJADUS ............................................................................................. 5 4.PLANEERINGUGA KAVANDATU ............................................................................. 6 4.1.PLANEERITAVAL ALAL KRUNDI MOODUSTAMINE: ...................................... 6 4.2.KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ...................................................................................... 7 4.3.TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ............................................................................... 8 4.4.TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................... 8 4.5.ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED. .. 9 4.6.KESKKONNAKAITSE. ............................................................................................ 10 4.7.PIIRKONNA LIIKUMISE JA LIIKLUSE VÕIMALUSED. TEEDE HOOLDUS. . 11 4.8.PIIRKONNA TURVALISUS ..................................................................................... 11 4.9.KEHTIVAD KITSENDUSED ................................................................................... 11 3. Joonised Asukohaplaan 1/3 Põhijoonis tehnovõrkudega 2/3 Maakasutuse plaan 3/3 4. Lisad Väljavõte Kihelkonna valla üldplaneeringust. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 2 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused.  Planeerimisseadus.  Looduskaitseseadus  Veeseadus  Maakatastriseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.  Kihelkonna Vallavalitsuse korraldus 08.mai 2014 nr 74. 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid.  Kihelkonna valla üldplaneering  Saare maakonna üldplaneering  Kihelkonna valla ehitusmäärus.  Vabariigi Valitsuse 27. okt. 2004. a määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Geodeetiline alusplaan: OÜ Hadwest töö nr T-14-021 OÜ EstKonsult poolt koostatud Saarema ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuring- eelhinnang, töö nr B241 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja sadama vajaduseks sobiva maa-ala suurus ja jagada Kalatööstuse kinnistu selle põhjal kaheks. AS Saarte Liinid omandab maa-ala selle osa, mis on vajalik laevaliikluse korraldamiseks. AS Kaamos Kinnisvara omandisse jääb ülejäänud osa puhkemajandusele ja turismindusele orienteeritud tegevuste osutamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse sadama taristu planeerimine, sadamateenuste osutamine alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele, maakorraldustoimingute teostamine planeeringualal, katastriüksuse sihtotstarvete muutmine, ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, amortiseerunud ehitiste ja rajatiste lammutamine, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine, jäätmekäitluse lahendamine, servituutide ja kitsenduste määramine, külakogukonnale võimaluse loomine rannarahva traditsioonilise eluviisi elamiseks ja sadama kasutamiseks. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 3 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus: Planeeritav ala asub Kihelkonna valla Rootsiküla külas Kalatööstuse maaüksusel (katastritunnus 30101:003:0040), planeeritava ala suurus a` 2,7 ha. 3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus: Planeeritav maa-ala asub Vilsandi Rahvuspargis Kiirassaare piiranguvööndis NATURA 2000 võrgustiku Vilsandi linnu- ning loodusalal. Maa-ala asub ranna ja kalda piiranguvööndis 200 m Läänemere veepiirist ja ehituskeeluvööndis 200 m Läänemere veepiirist. Kalatööstuse katastriüksuse sihtotstarve on 95% tootmismaa ja 5% elamumaa. Planeeringualale pääseb munitsipaalomandis olevalt Kihelkonna-Papissaare teelt. Kalatööstuse maaüksusel paiknevad järgmised ehitusregistrisse kantud ehitised ja rajatised: majandushoone-väravamaja 106020881, konservitsehh 106001678, kontor-külmhoone-ladu 106001677, elamu 106020882, ujuvkai 220643808, kai 20379520. Kõlvikuliselt koosseisult on Kalatööstuse katastriüksus 100% õuemaa. Vaade planeeritavale alale lõuna poolt Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 4 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP Vaade planeeritavale alale ida poolt 3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus: Üldplaneeringu kaardimaterjalil on Kalatööstuse maaüksusele märgitud sadama maa ärimaa kõrvalfunktsiooniga ja miljööväärtuslik ala. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale: - turistide paremaks teenindamiseks ja kohapeal viibimise soodustamiseks antakse üldplaneeringuga Papissaare sadama maale ärimaa kõrvalfunktsioon ning lubatakse rajada ehitisi äriliseks tegevuseks (toitlustus- ja majutushooned). - ärimaal planeeritavate hoonete maksimaalne korruselisus- 2; - sadama funktsioon on väikelaevasadam, kuni 24 m laevadele; - Papissaare sadam asub miljööväärtuslikul alal, mis eeldab mereajaloo ja merearhitektuuri säilitamise. Papissaare sadamas paiknevad vesilennukite angaarid ja nende lõunaküljes asuvad võrgukuurid jäävad planeeringualast väljapoole, Papissaare töökoja katastriüksusele. 3.4. Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus Teadaolevalt ei ole planeeritaval maa-ala osas kehtivaid detailplaneeringuid. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 5 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: Kalatööstuse katastriüksusest moodustatakse maakorraldustoimingute tulemusel kaks eraldi katastriüksust ja korrigeeritakse rekonstrueeritava kai ja rajatava paadislipi osas merepiiri. Piiride täpne kulgemine ja katastriüksuste pindalad täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ja katastritoimingute teostamist. Peale detailplaneeringu kehtestamist jääb põhjapoolne moodustatav katastriüksus Kaamos Kinnisvara AS-le ja lõunapoolne Saarte Liinid AS-le. Planeeringu järgne krunt: Krundi Planeeringu Maa kasutamise Katastriüksuse adressi nime- järgne pindala sihtotstarve detail- planeeritav ettepanek ha planeeringu liikides sihtotstarve Pos 1 10604 Majutushoone maa-ÄM Ärimaa-Ä 100% (Kaamos 50%, väikeettevõtluse Kinnisvara hoone ja –tootmise hoone AS) maa- ÄV 50% Pos 2 6935 Sadama maa- LS 100%; Tootmismaa-T (Saarte Liinid 100%; AS) Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 6 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP 4.2. Kruntide ehitusõigus Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg4 ehituskeeld ei laiene: - hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; - olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg5 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: - sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; - ranna kindlustusrajatisele; - tehnovõrgule ja –rajatisele; - sillale. Sadama alal puudub kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Sadama alal kui veeliikluse objektil ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist. Planeeringualal on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud aladel võib rajada maa-aluseid kommunikatsioone, teid, kaisid, platse ja teisi sadama funktsioneerimiseks ning teenindamiseks vajalikke rajatisi. Hoonestusalad on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest. 4.2.1 POS 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa- 50%, väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa- 50% Krundi pindala: 10604 m2 Määratud ehitusõigus: - majutushooned, väikeettevõtluse ja väiketootmise hooned, kokku max 6 tk, maksimaalse ehitisaluse pinnaga kokku 2500 m2, max kõrgusega 12 m maapinnast (arvestades pärandkultuuriobjekti- vesilennukite angaaride kõrgust); - hoonete teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamine; - juurdepääsutee ja parkimisala. 4.2.2 POS 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa-100% Krundi pindala: 6935 m2 Määratud ehitusõigus: - sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 100 m² ja maksimaalse kõrgusega 12 m maapinnast (arvestades pärandkultuuriobjekti- Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 7 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP vesilennukite angaaride kõrgust); - hoone ja sadamarajatiste teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamine; - juurdepääsutee ja parkimisala. 4.3. Tehnovõrkude lahendus Elektrivarustus Planeeringuala varustamine elektrienergiaga on lahendatud olemasoleva alajaama, õhuliinide ja planeeritavate maakaabelliinide baasil arvestades olemasolevaid liitumislepinguid. Uute katastriüksuste moodustamisel sõlmitakse valdajatega eraldi liitumislepingud. Vajalikud liitumiskilbid on paigaldatakse kinnistu piiridele, kust toimub ühendus planeeritava hoonestuseni ja rajatisteni. Planeeritavale sadamakaile rajatakse elektrikapid väikelaevade teenindamiseks. Planeeringualale jäävad õhuliinid võib lähtuvalt ehituste vajadusest ümber tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Elektrienergia pinge suurus täpsustub hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Suurema vajaduse puhul kasutada olemasolevate liitumiste peakaitsmete suurendamist. Planeeritavale 0,4 kV maakaabelliinile seatakse liinikaitsevöönd vastavalt 1 m mõlemale poole trassi telge (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.05.2008 määrus nr 19 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”). Veevarustus ja kanalisatsioon Maa-ala joogiveevarustus tagatakse olemasoleva puurkaev-pumbamaja baasil. Puurkaevu veehaarde 50 m sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 10 m-le esitatakse Keskkonnaametile vastav taotlus. Olemasoleva šahtkaevu likvideerimiseks koostatakse projekt ja esitatakse Keskkonnaametile vastav taotlus. Planeeritavate hoonete ja sadamakai püstikkraanide veega varustamiseks rajatakse uued trassid. Krundil pos 1 lahendatatkse kanalisatsioon biopuhasti ja/või kogumiskaevudega. Krundil pos 2 suunatakse reoveed olemasolevate kogumismahutite asukohta planeeritud biopuhastisse. Sidevarustus Olemasolevalt on sidevarustus lahendatud AS Eesti Telekom liitumisega. Uued liitumised teostada vastavalt tehnilistele tingimustele. 4.4. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektide koostamise käigus, sadamahoone kasutusviis on VI. Slipi lähedusse on planeeritud tuletõrjeveevõtukaev, mis peab päästetöödeks võimaldama aastaringselt vajaliku veekoguse kättesaadavuse. Veevõtukaevule peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja plats päästetehnikaga manööverdamiseks. Tuletõrje kustutusvee maht 20 l/s. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 8 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP Olemasoleva tee laius on sõltuvalt asukohast 3,5-5,0 m, mis tagab päästetehnikaga juurdepääsu. Uute teede rajamisel hoonestuseni ei tohi teekatte laius olla väiksem kui 3,5 m. 4.5. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku: • Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest. Koos rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladega moodustavad need võrgustiku tugialad (kõige olulisemad ja tõhusamalt toimivad elemendid). • Mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 meetrit, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. • Jõgede ja ojade kaldad piiranguvööndi ulatuses. • Tugialasid ühendav nn mikrovõrgustik, mis koosneb valdavalt metsaaladest ning pool-looduslikest kooslustest. Kihelkonna vallas ei ole konfliktalasid, kus rohelise võrgustiku sidusus on ohus ning vajab tugevdamist. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks kehtestab üldplaneering järgmised maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud tingimused ja soovitused: • vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; • et vältida rohelise võrgustiku „hiilivat” killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil va Maakatastriseaduse paragrahv 18 lõikele 7 ja 8-le vastaval juhul; • planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; • teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid; • puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis- /puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad; • mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit vähendada on olemasolev või ajalooline asustus, kusjuures arvestada tuleb piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel korduva üleujutusega aladega; • maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega; • rohelise võrgustiku aladel, kus eesmärgiks on koosluste ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist; Käesolev detailplaneering täidab eelpool nimetatud tingimused ja soovitused rohevõrgustiku toimimiseks. Olulise ruumilise mõjuga objekti ei rajata ja säilitatakse Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 9 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP looduslike alade sidusus – maaalale piirdeid ei rajata. Alal on olemasolev juurdepääs, toimiv elektriühendus ja olemasolev puurkaev. Vastavalt Saare maakonna teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on kajastatud punktis 5.1 Avalik huvi ranna-alasid järgnevalt: Ranna-alad on kõige suurema avaliku huvi objektiks maakonnas. Avalike ehk üldiste huvide tagamiseks tuleb teisi huve piirata, arvestades sealhulgas kohalikke vajadusi. Peamised avalikud huvid ranna-alal on tagatud, kui: • inimtegevus ei avalda rannikule olulist ega pöördumatut negatiivset mõju ja ranniku väärtus ajas säilib või tõuseb; • juurdepääs rannale sh. kallasrajale on tagatud; • avalikud supelrannad, supluskohad ja puhkealad on määratletud ja tagatud nende kasutusele võtmine. Merevaadete säilitamine ja parimatele vaatekohtadele juurdepääsu tagamine on samuti ranna-alade avaliku kasutuse huvides. 4.6 Keskkonnakaitse. OÜ EstKonsult on koostanud Saarema ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuringu- eelhinnangu, töö nr B241. Nimetatud töös on uuritud Saaremaa ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse toimimise tagamiseks sobivaid sadamakohti ja navigatsioonivõimalusi. Uuring-eelhinnang ei ole keskkonnamõju eelhinnang. Kihelkonna Vallavalitsuse korraldusega 08.mai 2014 nr 74 on kaalutud KSH algatamist või mittealgatamist. Vallavalitsus on andnud korralduse mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna lähtudes OÜ E-Konsult poolt koostatud Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamisest ei avalda täiendavat negatiivset mõju keskkonnatingimustele piirkonnas. Antud maaüksus oma ehitiste, tehnovõrkude ja – rajatistega olulist mõju keskkonnale eeldatavalt ei avalda. Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on : - juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat munitsipaalteed ja uusi teid ei planeerita; - ehitamise (rajatiste rajamise) ajal ja hilisemal hoonete kasutamisel tuleb säilitada lähiala looduslik tasakaal- olemasolev kõrg- ja madalhaljastus, veerežiim; Planeeringus kavandatud tegevus veepiirist mere pool nõuab enne ehitusloa väljastamist vee erikasutusluba. Loa saab väljastada koostatud ehitusprojekti alusel. Rajatavate hoonete ümbrus ja parkimisalad on planeeritud hoonestuse ja parklate ehitusprojektide koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele. Sadevete kanalisatsiooni ei planeerita. Väikesadamas tuleb luua kaasaegne jäätmekäitlemise süsteem. See peab tagama perioodiliselt kõikuvate mahtudega olmejäätmete ja väikelaevade jäätmete kogumise Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt Kihelkonna valla jäätmekäitluseeskirjale. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 10 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP Pilsiveed kogutakse sadamakaile paigaldatavasse mahutisse, mille tühjendamiseks ja käitlemiseks sõlmitakse leping vastavat teenust pakkuva ettevõtega. Keskkonnale negatiivsete mõjude ilmnemise korral tuleks kasutada mõjusid leevendavaid meetmeid. Planeeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui ehitiste ja rajatiste ehitamise ning kasutamise käigus arvestatakse kehtivate keskkonnaalaste nõuetega ja peetakse kinni headest tavadest. 4.7 Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Planeeringualale pääseb 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigimaanteelt avalikult kasutatava Kihelkonna-Papissaare tee kaudu. Krundile pos. 1 on kavandatud parkimisala 50-le autole, krundile pos. 2 85-le autole. Teehooldustööd korraldatakse vastavalt kokkuleppele Kihelkonna vallaga. 4.8 Piirkonna turvalisus Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid. Võimalikest väiksematest prügikastidest süttiv prügi kiirelt eemaldada. Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs vähendavad kuritegevuse riske. 4.9 Kehtivad kitsendused Looduskaitseseaduse §37 „Ranna ja kalda piiranguvöönd“ -200 m Läänemerest – maa-ala paikneb ranna ja kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse §38 „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd “- 200 m Läänemerest – maa-ala paikneb ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 11 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse § 8 lõikega 2. Looduskaitseseaduse §39 „Ranna ja kalda veekaitsevöönd “- Veeseaduse § 29. Veekaitsevööndi laiuseks Läänemerel on 20 meetrit tavalisest veepiirist Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus¹ § 38. Kallasrada - laevatatavatel veekogudel kümme meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 12 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Tehnovõrgud ja -rajatised Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Elektripaigaldiste kaitsevöönd Alus: Elektriohutusseadus (RT I 2007, 22, 64); Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a. määrus nr. 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RTL 2007, 27, 482). Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:  elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 13 DP Projektbüroo OÜ 10-14-DP  maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 14 H v KIHELKONNA VALLAVALITSUS Teie........... ....... nr. .............1........... Veeteede Amet weie 1.4.:.!1..,.. f.Q/ {....... *. .r1.:.(, 1ftP. 9.... t Valge 4 II4I3 TALLINN Detailplaneerin gu kooskdlastamine Kihelkonna Vallavalitsus on algatanud oma 08. mai 2014 korralduse ga rr 7 4 Kihelkonna vallas Rootsiktilas Kalatiiiistuse (katastritunnus 30101:003:0040, suurus 19425 m2, sihtotstarve elamumaa So/oja tootmismaag5o/o) maaiiksuse detailplaneeringu koo stamise. Planeeringu eesmdrk on selgitadavdlja sadama vajadusteks sobiva maa-ala suurus ja jagada Kalatoostuse kinnistu selle p6hjal kaheks. AS-il Saarte Liinid on kavas omandada Papissaare sadama see osa, mis on vajalik viiikelaevaliikluse korraldamiseks Kinnistu asub Vilsandi Rahr,uspargis NATURA 2000 alal ja eeldatavalt planeeritava teger,usega kaasnevad mdjud ei oma keskkonnale olulist kahjulikku mdju. Ldhtudes eeltoodust palume kooskdlastada Kalatci<istuse maaiiksuse detailplaneering. Lugupidamisega ,1 | er'/4' Tom/is Lepik abir./allavanem Lisa: 1. Kalatoostuse detailplaneering l eks Pargi2 Tel 454 653t Swedbank 93 401Kihelkonna Fax:454 6992 a/a 1120265449 Reg. nr. 75022060 TP 401 101