Ühispöördumine Vabariigi Valitsusele diislikütuse aktsiisi ajutiseks langetamiseks

Riigikantselei [email protected] Koopia: kuupäev digiallkirjas Rahandusministeerium: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: [email protected] Ühispöördumine Vabariigi Valitsusele: diislikütuse aktsiis tuleb ajutiselt viia EL-i miinimumtasemele Lugupeetud peaminister Kristen Michal Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid kutsuvad Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles langetama ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, s.o 330 euroni 1000 liitri kohta. Diislikütuse hind on Eestis tõusnud rekordtasemele ning selle mõju ei piirdu üksnes transpordisektoriga. Kõrge diislikütuse hind kandub edasi kogu majandusse, mõjutades otseselt logistikat, tööstust, metsandust, põllumajandust, ehitust ja lõpuks ka tarbijahindu. Diislikütus ei ole pelgalt ühe sektori sisend, vaid kogu Eesti majanduse toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega energiakandja. Eestis on diislikütuse aktsiisimäär täna 428 eurot 1000 liitri kohta. Valitsus on küll teatanud, et 1. maiks kavandatud aktsiisitõus jääb ära, kuid sellest ei piisa olukorras, kus meie lähiriigid rakendavad või valmistavad ette täiendavaid samme kütusehinna surve leevendamiseks. Lätis kehtib alates 1. aprillist kuni 30. juunini 2026 ajutiselt alandatud diislikütuse aktsiis 396 eurot 1000 liitri kohta. Poola on viinud diislikütuse maksukoormuse Euroopa Liidu miinimumtasemele vastavale tasemele ning Leedus on samuti tehtud ettepanek ajutiseks diislikütuse aktsiisi langetamiseks. See tähendab, et Eesti ettevõtted tegutsevad järjest ebasoodsamas konkurentsiolukorras, kui meie naabrid oma maksukoormust kohandavad, Eesti aga mitte. Kui diislikütuse aktsiisi Eestis ajutiselt ei langetata, tähendab see Eesti transpordi-, logistika-, tootmis-, metsandus- ja põllumajandussektorile kõrgemaid sisendkulusid ning nõrgemat konkurentsipositsiooni võrreldes naaberriikidega. Ajutine diislikütuse aktsiisilangetus ei ole riigieelarvele tegelik lisakulu. Vastupidi – kõrgemate kütusehindade tõttu laekub riigieelarvesse rohkem käibemaksutulu. Just see lisanduv käibemaksutulu annab riigile piisava eelarvelise ruumi viia diislikütuse aktsiis ajutiselt Euroopa Liidu miinimumtasemele. Ka teised riigid on oma aktsiisilangetuste põhjendamisel viidanud samale loogikale: kõrgematest kütusehindadest tulenev suurem käibemaksulaekumine võimaldab aktsiisi ajutiselt langetada. Seetõttu ei ole praegu küsimus selles, kas aktsiisi langetamine soodustab tarbimist. Küsimus on selles, kas Eesti riik on valmis kaitsma oma ettevõtete konkurentsivõimet, pidurdama kulusurvet kogu majanduses ning vältima olukorda, kus tankimine liigub taas piiri taha koos maksutuluga. Varasem kogemus aastatest 2016-2018 näitas faktipõhiselt, et liiga kõrge diislikütuse aktsiis viib tankimised naaberriikidesse ning lõpptulemusena kaotab sellest ka riik ise. 06.04.2026 Riigikogus üle antud eelnõu diislikütuse aktsiisi ajutiseks langetamiseks Euroopa Liidu miinimumtasemele kinnitab, et lahendus on olemas. Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid toetavad seda ettepanekut ning peavad vajalikuks, et valitsus ei piirduks üksnes aktsiisitõusu ärajätmisega, vaid teeks järgmise vajaliku sammu Eesti ettevõtete ja tarbijate kaitseks. Eesti ettevõtjad ei vaja täna sümboolseid žeste, vaid reaalseid otsuseid. Kui meie naabrid langetavad ajutiselt diislikütuse aktsiisi, kuid Eesti piirdub üksnes varasemalt kavandatud aktsiisitõusu ärajätmisega, tähendab see Eesti ettevõtetele kõrgemaid sisendkulusid ja nõrgemat konkurentsipositsiooni. Seetõttu kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles langetama ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, s.o 330 euroni 1000 liitri kohta, vähemalt kolmeks kuuks või kuni kütuseturu olukorra stabiliseerumiseni, et leevendada energiakriisi mõju Eesti ettevõtetele ja inimestele ning säilitada Eesti majanduse konkurentsivõime. Eesti Transpordikütuse Ühingu tegevjuhi Krista Maria-Alase sõnul ei ole küsimus enam ainult kütuse hinnas, vaid kogu majanduse toimimises. „Kõrge diislikütuse hind ei jää ainult transpordi probleemiks, vaid kandub edasi kogu tarneahelasse ja lõpuks tarbijahindadesse. Kui meie naabrid aktsiise langetavad, aga Eesti seda ei tee, tähendab see otsest konkurentsikahju Eesti ettevõtetele.” Autoettevõtete Liidu tegevjuhi Kersten Kattai sõnul vajab Eesti veondussektor praegu naaberriikidega võrreldavaid tingimusi. „Kui Läti, Leedu ja Poola teevad otsuseid oma ettevõtete kaitseks, siis ei saa Eesti jääda pealtvaatajaks. Ajutine diislikütuse aktsiisilangetus oleks kiire ja mõistlik meede, mis aitaks hoida Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdada inflatsiooni kiiret kasvu.” Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) juhatuse liikme Herkki Kitsing sõnul vajame konkurentsikeskkonna säilitamiseks valitsuse poolt lahendusi kuni kütuseturu olukorra stabiliseerumiseni. Kütusehindade järsk tõus ja kulude kontrollimatu kasv võrreldes tuludega seavad ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) nõukogu esimehe Tiit Parik’u sõnul annaks aktsiisi langetamine selge märgi valitsuse riigimehelikusest Eesti ettevõtete ja inimeste toetamisel keerukates majandustingimustes. Ühispöördumisega on liitunud: Krista Maria-Alas, tegevjuht Eesti Transpordikütuse Ühing Kersten Kattai, tegevjuht Autoettevõtete Liit Tiit Parik, nõukogu esimees Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) Herkki Kitsing, juhatuse liige Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) Tõnis Hintsov, juhatuse liige PROLOG - Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Kontakt meediale: Krista Maria-Alas Eesti Transpordikütuse Ühingu tegevjuht +372 502 9983 [email protected] Saatja: "Krista-Maria Alas" <[email protected]> Saaja: "Riigikantselei - RK" <[email protected]> Teema: Ühispöördumine Vabariigi Valitsusele diislikütuse aktsiisi ajutiseks langetamiseks Kuupäev: 2026-04-08 06:44 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan ühispöördumise Vabariigi Valitsusele diislikütuse aktsiisi ajutiseks langetamiseks, mille on allkirjastanud Eesti Transpordikütuste Ühing, Autoettevõtete Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ning PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing. Koopia Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lugupidamisega Krista-Maria Alas Eesti Transpordikütuste Ühing // Estonian Transport Fuels Union Tegevjuht // Chief Executive Officer <mailto:[email protected]> [email protected] // +372 502 9983 Riigikantselei [email protected] Koopia: kuupäev digiallkirjas Rahandusministeerium: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: [email protected] Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole diislikütuse aktsiisimäära ajutiseks alandamiseks Lugupeetud peaminister Kristen Michal Eesti Transpordikütuste Ühing teeb ettepaneku kaaluda diislikütuse aktsiisimäära ajutist alandamist Euroopa Liidu miinimumtasemeni (330 €/1000 liitri kohta) kolmeks kuuks, eesmärgiga leevendada kütusehindade tõusu mõju Eesti tarbijatele ja majandusele. Mitmed Euroopa riigid on juba rakendanud või kavandamas sarnaseid meetmeid. Näiteks on Läti otsustanud alandada ajutiselt diislikütuse aktsiisimäära ning arutab täiendavaid samme hinnasurve leevendamiseks1. Poola valitsus on 26. märtsil 2026 teatanud otsusest alandada ajutiselt kütuseaktsiisimäär Euroopa Liidu miinimumtasemeni ning täiendavalt vähendada kütuselt tasutavat käibemaksumäära 23 protsendilt 8 protsendini. Samuti on Rootsi otsustanud alandada diislikütuse ja bensiini aktsiisimäärasid perioodil mai–september 2026 Euroopa Liidu miinimumtasemeni. Ka Leedus on tehtud ettepanek ajutiselt vähendada diislikütuse aktsiisimäära, et leevendada hinnasurvet. Kütusehindade tõus on otseselt seotud rahvusvaheliste turgudega ning ei ole Eesti-siseselt juhitav. Samas on riigil võimalik maksupoliitiliste otsustega ajutiselt leevendada hinnasurvet. Oluline on märkida, et diislikütus on sisendiks praktiliselt kõikidele kaupadele ja teenustele, mistõttu selle hinnatase mõjutab laiemalt kogu majandust ja tarbijate toimetulekut. Kuna diislikütuse jaehinnad on tõusnud võrreldes veebruarikuuga üle 0,70€ võrra liitri kohta, on käibemaksu osa jaehinnast kasvanud 0,16-0,17€ võrra liitri kohta. Seetõttu on võimalik ajutise aktsiisimäära alandamise kaudu suunata osa täiendavast käibemaksu laekumisest tagasi tarbijatele, ilma et see tooks kaasa riigieelarve puudujääki. Vastupidi, tegemist oleks tasakaalustatud meetmega, mis aitaks stabiliseerida hindu ning toetada majanduskeskkonda. Arvestades eeltoodut, teeb Eesti Transpordikütuste Ühing ettepaneku: ● alandada diislikütuse aktsiisimäär ajutiselt Euroopa Liidu miinimumtasemeni (330 €/1000 liitri kohta); ● rakendada meedet kolmeks kuuks, mille järel hinnata selle mõju turule ja riigieelarvele. 1 https://likumi.lv/ta/id/367365-naftas-produktu-cenu-pieauguma-ierobezosanas-likums Leiame, et tegemist on ajutise, sihitud ja proportsionaalse meetmega, mis aitab leevendada hinnasurvet ning toetada Eesti tarbijaid ja ettevõtteid keerulises majanduskeskkonnas. Lugupidamisega Krista-Maria Alas tegevjuht Eesti Transpordikütuste Ühing +372 502 9983 [email protected]