Tagasiside IAA määruse kohta

Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: FW: Trisectori tagasiside IAA määruse kohta Kuupäev: 2026-04-07 11:02 From: Paavo Pettai <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, April 6, 2026 4:46 PM To: Pedro Pokk - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Arnout Lugtmeijer <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: [DKIM katki]Trisectori tagasiside IAA määruse kohta Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb <https://teenused.rit.ee/et/kkk> -> E-post ja kalender. TRISECTORI TAGASISIDE TÖÖSTUSE KIIRENDAMISE MÄÄRUSE (IAA) KOHTA Täname võimaluse eest anda tagasisidet tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA) ettepaneku kohta. TRISECTOR toetab IAA üldist suunda. Euroopa tööstusbaasi tugevdamine, sõltuvuse vähendamine EL-välistest tarnijatest ning madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamine on olulised Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku julgeoleku seisukohalt. Eesti vaatest loob IAA võimaluse positsioneerida end Euroopa tööstuse väärtusahelates, eriti valdkondades, kus Eestil on ressursipotentsiaal, tööstuslik pärand ja innovatsioonivõimekus. Rõhutame, et tootmine ja toorainevarustus on lahutamatud osad samast väärtusahelast. Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAA-ga täiendavad, mitte seda asendavad. Ilma kindla ja kestliku toorainebaasita ei ole võimalik „Made in EU“ tööstust tegelikult arendada. 1. Kas strateegiliste sektorite loetelu on piisav? Loetelu on üldiselt sobiv. Samas tuleks strateegilisi sektoreid käsitleda terviklike väärtusahelatena, mis hõlmavad ka: * toormete tootmist ja töötlemist * mittemetallilisi mineraale * teiseseid ja ringseid tooraineid Paljud tööstused (nt tsement ja ehitusmaterjalid) sõltuvad otseselt toorainetest. Kui neid ei käsitleta strateegilise osana, jääb tööstuse vastupidavus poolikuks. Eesti tugevus seisneb materjalide töötlemises ja toormete väärindamises. Seda toetavad Eesti ressursipõhised väärtusahelad, sh mineraalsed ja bioressursid, mis võivad kestlikul arendamisel panustada Euroopa tööstuse vastupidavusse. 2. “Made in EU” nõuded riigihangetes Toetame “Made in EU” nõudeid. Need aitavad: * tugevdada Euroopa tööstust * vähendada sõltuvust välisriikidest * anda selge investeerimissignaali Tõhususe tagamiseks peaksid need hõlmama kogu väärtusahelat, sh: * sisendmaterjale * Euroopa päritolu tooraineid * ringseid ja teiseseid materjale See on oluline ka Eesti jaoks, kus väärtus tekib sageli materjalide töötlemise kaudu, mitte lõpptootmises. 3. Kas sektorid, kus eelistada EL tooteid, on piisavad? Pakutud sektorid on asjakohased. Samas sõltuvad need toormetest ja materjalidest. Seetõttu tuleks EL eelistust rakendada ka: * materjalide tootmisele * tööstuslikele sisenditele See tagab, et tugevneb kogu väärtusahel. 4. Partnerriikide kaasamine Toetame partnerriikide kaasamist (EEA, vabakaubanduslepingud). Samas tuleb säilitada tasakaal, et: * EL sisene tootmisvõimekus tugevneks * ei tekiks uusi sõltuvusi Sõltuvusi tuleks hinnata konkreetsete materjalide ja väärtusahelate tasandil. 5. Lisatingimuste mõju suurtele välisinvesteeringutele (>100 mln €) Lisatingimused on põhimõtteliselt põhjendatud. Need võivad: * toetada kohalikku tööstust * soodustada tehnoloogia ülekannet * vähendada sõltuvusi Samas võib ühtne 100 miljoni euro piirmäär avaldada liikmesriikidele erinevat mõju. Eestis: * on investeeringute mahud reeglina väiksemad * projektid on väiksemas skaalas * geograafiline asend ja ühendused on piiratumad Seetõttu võib ühtne lävend: * jätta Eesti jaoks strateegiliselt olulised projektid raamistikust välja * mitte arvestada väiksemate ja äärealade majandustega Soovitame paindlikumat lähenemist, näiteks: * lävendi kohandamist vastavalt majanduse suurusele * investeeringute hindamist ka strateegilise olulisusele, mis arvestab liikmesriigi asukohta ja vajadusi, mitte ainult mahu alusel See aitaks vältida olukorda, kus eelise saavad suuremad ja kesksemad majandused. 6. Kas lisatingimused (enamusosalus, JV, tööjõunõue) on sobivad? Üldiselt on need sobivad. Samas on vajalik paindlikkus, et tagada: * projektide majanduslik teostatavus * sobivus väiksematele liikmesriikidele 7. Madala süsinikusisalduse nõuded (teras, alumiinium, betoon) Toetame madala süsinikusisaldusega materjalide miinimumnõudeid. Samas keskendub praegune lähenemine peamiselt olemasolevate tootmisviiside dekarboniseerimisele, mitte laiemale süsteemsele muutusele. Suurema mõju saavutamiseks tuleks rohkem toetada: * materjalitõhusust ja materjalikasutuse vähendamist * kõrge heitega materjalide asendamist sobivate alternatiividega * madalama CO₂ jalajäljega sisendmaterjale ja uusi lahendusi Ehitussektoris on võimalik heidet vähendada mitte ainult madalama CO₂-ga tsemendi tootmisega, vaid ka tsemendi kasutuse vähendamise ja uute materjalidega asendamisega. Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab lisaks järkjärgulistele parandustele ka uute lahenduste ja tehnoloogiate skaleerimist. Tasakaalustatud poliitika peab tagama, et toetusmeetmed ei soodusta ebaproportsionaalselt olemasolevaid tootmismudeleid uute lahenduste arvelt. Seetõttu soovitame lähenemist, mis: * toetab nii olemasolevate tööstuste dekarboniseerimist kui ka uute lahenduste kasvu * soodustab innovatsiooni kogu väärtusahelas * väldib kõrge heitega süsteemide kinnistamist See on oluline just Eesti jaoks, kus innovatsioon võib tulla alternatiivsete materjalide ja ressursitõhusate lahenduste kaudu. 8. Loamenetluse väljakutsed Toetame loamenetluste kiirendamist. Eestis on peamised probleemid: * ametkondade vahel killustunud andmesüsteemid * info korduv esitamine * aeglane menetlus Soovitame luua ühtse ja sünkroniseeritud ettevõtete andmeplatvormi, mis: * võimaldab andmete korduvkasutust * annab ülevaate menetluste seisust * vähendab halduskoormust * kiirendab otsuseid 9. Tööstus ja toorainevarustus Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAA-ga täiendavad, mitte seda asendavad. Tööstus ja toorainevarustus on lahutamatult seotud. Tooraine on iga tööstuse alus. Eesti jaoks on see eriti oluline, arvestades: * tööstus- ja kaevandusjääkide olemasolu * teiseste toorainete potentsiaali * käimasolevaid fosforiidi uuringuid ning sellega seotud haruldaste muldmetallide ja kriitiliste toormete potentsiaali See võimaldab Eestil panustada: * materjalide tootmise ja töötlemise kaudu * ringmajanduse lahendustega * madala CO₂ jalajäljega sisenditega Selline lähenemine: * tugevdab varustuskindlust * vähendab impordisõltuvust * toetab kestlikkust * mitmekesistab majandust Selle seose arvestamine parandaks poliitikate kooskõla ja mõju. Kokkuvõte IAA on oluline samm Euroopa tööstuse tugevdamisel. Selle mõju suurendamiseks soovitame: * käsitleda sektoreid terviklike väärtusahelatena * laiendada “Made in EU” mõistet ka sisenditele * arvestada tooraine rolli kui tööstuse alust * võimaldada paindlikumat lähenemist väiksematele ja äärealade riikidele See aitab tagada, et Euroopa tööstus on nii konkurentsivõimeline kui ka kestlik, ning võimaldab Eestil selles ka sisuliselt osaleda. Parimat, Paavo Pettai Chairman of the Supervisory Board Head of Marketing and Communication Mob: + 372 50 91 050 e-Mail: [email protected] <mailto:[email protected]>